Ettevõtluse eksami kordamisküsimused (3)

• Ettevõtja on isik, kes kulutab oma aja ja jõu oma ettevõtmisele, võttes enda kanda finants -, psühholoogilise ja sotsiaalse riski, saades tasuks rahulolu saavutatuga ja edu korral ka kasumi.
  

• ettevõtja on novaator , kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid.
  

• isiklik huvi, kasumi motiiv
  
• millegi uue käivitamine, organiseerimine, planeerimine
  
• erinevus kapitali andja funktsioonist
  
• initsiatiivi ülesnäitamine
  
• riski, vastutuse võtmine
  

• Sõltumatuse vajadus
  
• Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus )
  
• Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust
  
• Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske
  

• Majanduskasv ei tulene mitte niivõrd kapitali akumulatsioonist, vaid pigem innovatsioonidest, mida teostavad ettevõtjad.
  
• Innovatsioonide liigid:
  

• Vajadus aktiviseerida ettevõtlustegevust pärast Teist Maailmasõda. Tekkis ahvatlus selgitada välja isiksuseomaduste profiili, mis seostuks ettevõtlusalase eduga (või läbikukkumisega). Väljakutse käitumis- teadlastele, eelkõige psühholoogidele.
  
• McClelland leidis, et ettevõtja motivatsiooni-profiilile on omane väga tugev saavutus- motivatsioon ja tugev võimuvajadus.
  
• McClelland uskus, et need nähtused on mõõdetavad. “Kui midagi eksisteerib, siis see eksisteerib teatud koguses ning seda saab mõõta.”
  
• Ta uskus, et inimese käitumist saab mõjutada: ta arendas välja koolitusprogrammi saavutusmotivatsiooni tugevdamiseks. Saavutusmotivatsioon oli seega tema arvates õpitav.
  

• Paljud suurettevõtted olid jäigad ega suutnud kohaneda uute turutingimustega.
  
• Muutus majanduse struktuur ning esile kerkisid uued tegevusalad.
  
• Birch selgitas välja, et suurem osa uutest töökohtadest luuakse väikeettevõtetes.
  
• Hiljem jagas väikeettevõtted “gasellideks” ja “hiirteks” ning rõhutas, et töökohtade loojana mängis põhirolli väike hulk kiiresti kasvavaid ettevõtteid – gasellid, kes annavad ca 70% uutest töökohtadest
  

• Võimaluste äratundmine
  
• Otsus minna edasi ja ühendada vajalikud ressursid
  
• Ettevõtlustegevuse käivitamine
  
• Tegevuse jätkusuutlikuse ja edu rajamine
  

• Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus.
  
• Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing ).
  
• Turu segmenteerimine . Väiksemad turuniššid, kõrgem elatustase.
  
• Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides).
  
• Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse.
  
• Muutuvad reeglis tööturul (arstid, õed, taksojuhid, õppejõud, näitlejad, pillimehed, juuksurid, postiljonid jne).
  
• Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng.
  
• Sageli on uue tehnoloogia pioneerid väikeettevõtted.
  
• Uued tehnoloogiad soodustavad väikeettevõtteid, võimaldavad töötamist kodunt, väiksemate turusegmentide teenindamist jms.
  
• Langenud püsivkulud – väiksemamahuline tootmine võib olla konkurentsivõimeline.
  
• Tootlikkuse tõus – sama mahu juures vajatakse vähem töötajaid.
  

• risk pere majandusliku kindlustatusega
  
• sissetuleku ebakindlus
  
• töö ja vaba aja piiritlematus
  
• suur töökoormus ja stress
  
• ajanappus
  
• terviseprobleemid
  
• suurem kuritegevuse ohvriks langemise risk
  

• Ärivõimaluste kasutamisele orienteeritud ettevõtjad, kes soovivad ära kasutada tajutud ärivõimalusi (opportunity entrepreneurs)
  

• Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad (necessity entrepreneurs)
  

• Vaimne võimekus - loovus , intelligentsus, analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendumisvõime jne.
  
• Teotahe - valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ellu viia.
  
• Suhtlemisoskus . Väikeettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankijate , pangatöötajate, klientide ja muidugi ka oma töötajatega.
  
• Kompetentsus oma äri alal. Oma tegutsemisvaldkonna tundmine .
  
• Enesekindlus koos otsustusvõimega. Valmisolek mõõdukaks riskiks, eesmärkide seadmise oskus.
  

• Rahvuslik kultuur ja kohalikud traditsioonid.
  
• Perekond.
  
• Läbitud õppeasutused.
  
• Sõbrad ja tuttavad.
  
• Eeskujud
  

• Üldine majandusolukord, majanduspoliitika ja ettevõtluse tugisüsteem.
  
• Algkapitali (ja ka teiste vajalike ressursside) olemasolu või kättesaadavus.
  
• Vajalike teadmiste, oskuste ja kogemuste olemasolu.
  
• Turu tundmine ja varasem kokkupuude müügitegevusega.
  

• Alustavad ettevõtjad vanuses 18 kuni 64 aastat, kes on astunud mingeid samme ettevõtte rajamiseks.
  
• Ettevõtete omanik-juhid, kes on maksnud palku enam kui kolme kuu ja vähem kui 42 kuu jooksul.
  

• Ärivõimaluste kasutamisele orienteeritud ettevõtjad, kes soovivad ära kasutada tajutud ärivõimalusi (opportunity entrepreneurs)
  
• Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad (necessity entrepreneurs)
  
• Sõltumatus, iseenda bossiks olemine, töökeskkonna loomine
  

• Enesetesotus ja tunnustusvajadus
  

• Tururisk - järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- või välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus.
  
• Juhtimisrisk - tulude vähenemine ebaefektiivse juhtimise tagajärjel.
  
• Krediidi- ja finantsrisk - risk, et ei saada hakkama põhilaenu või laenuintresside tagasimaksmisega. Ka oht, et ettevõtte kliendid ei tasu krediiti saadud kaupade eest või teevad seda hilinemisega.
  
• Inflatsioonirisk
  
• Kinnisvararisk - hoonete ja seadmete amortiseerumine, väärtuse langus ebasoodsa asukoha pärast, rendilepingute tähtaegade lõppemine ja sellest tulenev ebakindlus.
  
• Personalirisk - suur sõltuvus üksikute inimeste lahkumisest, vajalike oskustega töötajate puudumine, konfliktid töösuhetes ( streigid jne).
  
• Kuritegevus (ebaausad töötajad, vargused, sissemurdmised jne)
  
• Poliitiline risk (võimalikud muutused seadusandluses, poliitiline ebastabiilsus riigis, valitsuste vahetused ja sellest tulenev majanduspoliitika muutumine, suhted naaberriikidega, lepingud teiste riikidega).
  
• Mitmesugused erakordsed sündmused - loodusõnnetused, tulekahjud , ettevõtte hoonete või transpordivahendite kannatada saamine vandalismi tagajärjel jne.
  
• Tööõnnetused.
  
• Oht, et ettevõtte tegevuse või tema toodete tõttu kannatavad keskkond või üksikinimesed.
  

• Madalam läbikukkumiste protsent, kontrollitud ärikontseptsioon
  
• Tegevuse alustamine võib toimuda kiiremini. Ettevõ-te toimimispõhimõtted on välja töötatud ja testitud.
  
• Nõuab vähem kogemusi
  
• Tuntud kaubamärk ja imago tarbija silmis toetab müüki
  
• Paiknemise põhjendatuse analüüs
  
• Tegevusalane väljaõpe (äriline, tehniline, asukoha valik, hankijate valik)
  
• Jooksev abi juhtimises, arendustöödes, turunduses , töötajate järelvalves
  
• Ühine reklaam ja kontrollitud reklaamimehhanism
  
• Väiksem kapitalivajadus (?)
  
• Frantsiisiandja pakub vahel sooduskrediite sisseseade muretsemiseks ja ruumide ettevalmistamiseks.
  
• Stardiperioodil on lihtsam leida võõrkapitali (tulenevalt madalamast riskist)
  
• Tegutsemine suuremas ketis võib võimaldada mastaabiefekti ärakasutamist
  

• Puudub võimalus arendada oma ideid ja olla loominguline
  
• Iseseisvuse puudus. Tuleb täita standardiseeritud funktsioone. Frantsiisiandja kehtestab reeglid.
  
• Võimalikud konfliktid frantsiisiandjaga tulude jagunemise ja toimimisreeglite üle
  
• Kasumit tuleb jagada, ühekordne lepingutasu võib olla kõrge
  
• Piiratud ärist väljumise paindlikkus
  
• Sundostud frantsiisiandjalt
  

• Laienemine ilma lisainvesteeringuteta ja kiiremini
  
• Lisatulu läbi frantsiisi müügi
  
• Jooksev tulu vastavalt lepingule
  
• Toote populaarsuse, tuntuse tõus
  
• Kulude kokkuhoid läbi suuremahuliste ostude
  
• Väiksem vajadus suure administratiivse koosseisu järele
  
• Turundus -, sh reklaamikulud jäävad osaliselt frantsiisivõtjate kanda
  
• Säilib kontroll kvaliteedi üle
  
• Kaupade, materjalide ja seadmete müük frantsiisivõtjale võib anda kasumit
  
• Frantsiisivõtjate motivatsioon on kõrge
  

• Kontroll tegevuse üle väheneb, eriti selle laienedes
  
• Haavatavus keti nõrgemate lülide poolt
  
• Kulutused kontrolliks, komandeeringuteks jms
  
• Vähekasutatav, kuni kontseptsioon pole kontrollitud
  
• Võimalik krediidiandmine frantsiisivõtjale nõuab lisaressursse
  
• Kasumid tuleb jagada frantsiisivõtjaga
  
• Konfliktid frantsiisivõtjaga on sagedasemad kui ettevõtte omanduses olevate filiaalidega
  

• Päritakse kõik see, mis on ettevõttes hea.
  
• Ettevõtte on sisse töötanud: protsessid kulgevad, olemas klientuur, seadmed , kontrollitud asukoht.
  
• Ettevõtte tegevust on lihtsam planeerida . (Käive, kulud, hooajalised kõikumised jms). Järelikult on ka risk väiksem ning ostutehinguks laenu saamine võib olla lihtne.
  
• Pole stardiperioodi.
  
• Ettevõtjaks saab kiiresti: ühe ostutehinguga.
  
• Üks konkurent vähem.
  
• Hind võib olla soodne.
  

• Päritakse halb maine ja tegevuses esinevad vead.
  
• Kaubavalik , toodang, tegevuse korraldus jms ei pruugi sobida uue omaniku arvates.
  
• Võib pärida ebasoovitavaid töötajaid, vallandamine keeruline ja tekitab pingeid.
  
• Klientuur ei pruugi olla soovitavaim.
  
• Varude hulgas võib olla aegunud kaupu, ka sisseseade ja ruumid võivad olla vananenud.
  
• Töökorraldust raske muuta
  
• Ostuhind võib olla liiga kõrge või pole sobivat ettevõtet müügil.
  
• Asukoht ja ruumid ei pruugi olla sobivad kavandatud muutusteks
  

• Soov ettevõtlusest väljuda (vanus, tervis, väsimus, pärijate soovimatus äri jätkata).
  
• Soov ettevõtte rajamise ja ülesehitamisega loodud väärtus realiseerida.
  
• Ettevõte kipub konkurentsis alla jääma ja tema olukorra parandamiseks ei jätku oskusi või ressursse.
  
• Soov vähendada killustatust, kõrvaltegevuste müük.
  
• Mõjuka konkurendi ostupakkumine .
  
• Ettevõtte osa müük investorite kaasamiseks.
  

• Uutesse geograafilistesse piirkondadesse sisenemisel.
  
• Ettevõtte tegevuse diversifitseerimisel.
  
• Turuosa suurendamine , klientide ülevõtmine.
  
• Töötajate, toodete või teenuste ülevõtmine
  
• Tootmiskvootide omandamine (nt piimatootmises).
  

• Tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi tegevuses.
  
• Tulevaste tulude hindamine arvestades võimalikke olulisi muutusi.
  
• Bilansiline väärtus ( varad - kohustused).
  
• Korrigeeritud bilansiline väärtus.
  
• Asendusväärtus – kui palju läheks maksma analoogilise ettevõtte loomine.
  
• Analoogiliste ettevõtete müügikogemused (nt nende müügihind võrreldes läbimüügi või kasumiga).
  
• Likvideerimisväärtus.
  

• uuenduslik iseloom;
  
• orienteeritus tarbijale;
  
• turu valmisolek äriidee realiseerimiseks;
  
• vajalike teadmistega inimeste olemasolu;
  
• realiseeritavus - võimalik on hankida vahendeid idee elluviimiseks (tööjõud, kapital , seadmed, materjalid jne).
  
• mingil põhjusel raskesti kopeeritav
  

• Kui turg uuele tootele/teenusele on tekkinud, siis aken avaneb ja uued ettevõtted sisenevad tegevusharru.
  
• Teatud hetkeks turg küpseb ja võimaluse aken (uute sisenejate jaoks) sulgub.
  

• varasem töökogemus
  
• hobid, lisategevused
  
• toote vajamine tarbijana või kogemused tarbijana
  
• reisimine
  
• (juhuslik) lugemine millestki
  
• tarbijad
  
• olemasolevad ettevõtted
  
• turustuskanalid
  
• uurimis - ja arendustööde tulemused
  
• süstemaatiline otsing
  
• spetsiaalsed meetod
  

• Vastutuse ulatus.
  
• Kapitali juurdehankimise võimalus ja vajadus.
  
• Maksudega seotud kaalutlused.
  
• Avalikustamise kohustus.
  
• Ettevõtte juhtimise paindlikkus, sisemine juhtimine ja väljapoole esindatus.
  
• Kasumijaotus.
  
• Ettevõtlusvormist tulenevad kulutused (eeskätt asutamiskulude, juhtimisstruktuuri ja avalikustamiskohustuse tõttu).
  
• Rajamise kergus.
  
• Nõuded algkapitali suurusele.
  
• Tegevuse lõpetamise, ärist lahkumise kergus.
  
• Litsentside vajadus.
  
• Maine.
  

• Ärinimi ei või olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse suhtes.
  
• Ärinimi ei või olla vastuolus heade kommetega.
  

• Ärinimi peab olema kirjutatud ladina tähestikus.
  
• Kohanimede kasutamisel ärinimes peab ärinimes sisalduma kohanimest eristuv täiend.
  

• üldine regioon või maa-ala;
  
• konkreetsed asulad;
  
• konkreetne koht asula piires.
  

• soov jääda kodukohta;
  
• soov olla sõprade, sugulaste lähedal;
  
• sotsiaalne atmosfäär;
  
• konkreetse etnilise grupi lähedus,
  
• isiklikud eelistused (nt kodunt saab jalgsi tööl käija).
  

• tarbijate põhihulgale lähemal;
  
• soodsad transpordivõimalused;
  
• reeglina äärelinnas;
  
• teiste hulgimüüjate lähedus võib olla kasuks.
  

• Turu test – kas kaalutav võimalus on kestev ja tulus
  
• Peegli test – kas on olemas vajalikud oskused, võimed, omadused
  
• Rahakoti test – kas on raha, et muretseda vajalikud ressursid ja kas nende paigutamine on tasuv .
  

• sihtturg,
  
• klientideni jõudmine – turustuskanalite ülesehitus, kontakti viis - nt traditsioonilised kauplused, postimüük, internetimüük jne,
  
• klientidele pakutavad tugiteenused nt kohaletoimetamine, paigaldamine, väljaõpe, järelmaks, remont ja hooldus , klienditelefonid, veebilehed , parkimisvõimalused jms),
  
• hinnastruktuur – nt aja- või tulemusepõhine tasu (konsultant, autorent jms), suurem tulu tootest või pakutavatest lisateenustest jne.
  

• Äriplaan on ettevõtte äriidee edasiarendus (kava äriidee elluviimiseks) kajastades sõnades ja numbrites seda, milliseid võimalusi ettevõte näeb püstitatud eesmärgi saavutamiseks ja milliseid ressursse ta selleks vajab.
  
• Äriplaani koostades vaadeldakse ettevõtet tervikuna ja kajastatakse tema tegevuse kõiki külgi. Üksikuid tegevusvaldkondi ei tõsteta seejuures esile teiste arvelt ega laskuta liigsetesse detailidesse.
  

• Ettevõtja ise
  
• Kaasomanikud, asutajad
  
• Laenuandja , eelkõige pank
  
• Ettevõtluse tugisüsteem (toetused, inkubatsioon )
  
• Riskikapital ja äriinglid
  
• Potentsiaalsed võtmetöötajad
  
• Ettevõtte omanikud
  
• Ettevõtte potentsiaalsed ostjad
  
• Koostööpartnerid (teised ettevõtted, kohalik omavalitsus )
  

• oma raamatupidaja /raamatupidamisosakond,
  
• raamatupidamisettevõtte teenuste kasutamine,
  
• mittekoosseisulise raamatupidamisspetsialisti teenuste kasutamine,
  
• teeb ise.
  

• Väliskasutajad
  
• Üldised raamatupidamis-
  

• Info toimunud majandus-
  

• Ettevõtet vaadeldakse
  

• Sisemised vajadused ja kasutajad
  
• Info kasutajate nõudmised
  
• Info planeerimiseks ja otsustamiseks
  
• Vaadeldakse struktuuriüksusi
  

• Kaubad, toore, materjal, teenused,
  
• Mitmesugused tegevuskulud
  
• Tööjõu kulud (palk, sots. maks, töötuskindlustus)
  
• Kulum (e amortisatsioon )
  
• Muud ärikulud
  

• Laenu saamine ega tagasimaksmine kasumiaruandes ei kajastu (erinevalt rahavoogude prognoosist), seal kajastub ainult laenuintresside tasumine.
  
• Osa rahavoogudes kajastavaid väljaminekuid kajastuvad kuludena alles tulevaste perioodide kasumiaruannetes. Nt edasimüügiks ostetud, seni müümata kaup.
  
• Osa kulusid kajastuvad kasumiaruandes vastavalt tekkepõhisele raamatupidamisele varem, kui tegelik väljamakse toimub (nt palk ja sotsiaalmaks ).
  
• Põhivara ost kajastub rahavoogudes täies mahus ja korraga (kui selle eest nii tasutakse), kasumiaruandes jagatakse vastav kulu rea aastate peale (kulum). Rahavoogudes ei ole omakorda kulumit.
  
• Rahavoogudes kajastub nii klientidelt saadud kui ka riigile makstud käibemaks, kasumiaruandes aga mitte.
  

• Maksetingimusi hankijate- ja klientidega.
  
• Vajalike varude suurust.
  
• Laenude saamist (või andmist) ning tagasimaksmist.
  
• Erinevate väljamaksete toimumise aega – nt töötasu, sotsiaalmaks jms.
  
• Kulud ja tulud on koos käibemaksuga, eraldi kajastub käibemaksu maksmine riigile.
  
• Mõned kulud on loomult igakuised, kuid maksmine toimub korra kvartalis või aastas.
  

• Püsikulud ei sõltu ettevõtte tegevuse mahust, st sellest, kui palju ta mingil perioodil midagi toodab või teenuseid osutab. Püsikuludeks võivad olla näiteks rent, küte, kulum, laenuintress, kontorikulud, osa palgakulusid koos kaasnevate maksudega, reklaamikulud, mitmesuguste ostetud teenuste (raamatupidamine, valve) kulud jne.
  
• Muutuvkulud varieeruvad koos tegevuse mahu muutumisega, kuid nad on püsivad tooteühiku kohta. Muutuvkuludeks tootmisettevõttel on toodete valmistamiseks kasutatavate materjalide ja energia kulu, tootmistööliste palk koos maksudega (tükitöölistel hulgale), pakendi kulu jms. Kaubandusettevõttel – edasimüügiks ostetud kaupade kulu.
  

• Hoonete/ruumide ehitamine, ost või rent (ka remont, ümberehitused).
  
• Vajalike masinate, seadmete, mööbli jne ost.
  
• Tooraine, põhi- ja abimaterjalide, kaupade jne ost.
  
• Töötajate palkamine ja väljaõpe.
  

• Isiklikud vahendid
  
• Sugulaste ja sõprade
  
• Klientide poolt antav avanss (krediit).
  
• Hankijate poolt antav krediit
  
• Väärtpaberite müük
  
• Ettevõtluse tugisüsteemi toetus
  
• Pangakrediit – lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit.
  
• Laenukonturite laenud
  
• Laenud eraisikutelt.
  
• Liising (Finants- või kasutusliising)
  
• Riskikapital.
  

• Annab laenu
  

• Huvitatud laenu ja intresside kättesaamisest
  

• Eeldab väikest riski (tagatised)
  

• Eeldab juhtkonna ausust ja usaldusväärsust
  

• Ei osale ettevõtte juhtimises
  

• Investeerib omakapitali
  

• Ootab kapitali kasvu > 25% aastas
  

• Eeldab väljumisvõimalust 3-5 (10) aasta pärast
  

• Eeldab juhtimismeeskonna kompetentsust ja usaldusväärsust
  

• Osaleb ettevõtte juhtimise
  

• Tegutsemistingimused harus
  
• Konkurentsijõudude olemasolu ja tugevus
  
• 
  

• Hinnata haru atraktiivsust
  
• Kasutada saadud informatsiooni investeerimisotsuse tegemisel
  

• Turu suurus - väike turg ei ahvatle uusi/suuri konkurente. Suur turg võib olla ahvatlev kontsernidele, kes tahavad omandada kindla positsiooniga äriüksusi tulutoovates tegevusharudes.
  

• Turu kasvutempo ja tegevusala elutsükli faas - kiire kasv meelitab kohale uusi sisenejaid, kasvu pidurdumine suurendab konkurentsi ja tõrjub välja nõrgemad konkurendid.
  

• Konkurentsi ulatus ( lokaalne , piirkondlik, rahvuslik, rahvusvaheline, globaalne)
  

• Konkurentide arv ja suhteline suurus.
  

• Kas kapitalivajadus tegevusalas tegutsemiseks on suur? Suur kapitalivajadus muudab investeeringud väga vastutusrikkaks, ajastamine on oluline, sisenemis- ja väljumisbarjäärid tõusevad.
  

• Vertikaalse integratsiooni levik tegevusalal - tõstab kapitalivajadust ja tekitab sageli konkurentsi-positsiooni ja kulude erinevused täielikult integreeritud, osaliselt integreeritud ja integreerimata ettevõtete vahel.
  

• Mastaabiefekt - suurendab tootmismahu ja turuosa suurust, mis on vajalik selleks, et olla konkurentsivõimeline.
  

• Tehnoloogiliste muudatuste tempo nii toodete kui tootmisprotsesside innovatsioonide osas (tempo kiire või aeglane, miks? milles väljendub?) Milliseid uusi tooteid või tehnoloogiaid on hiljuti juurutatud? Kiired muudatused suurendavad riski. Investeeringud tehnoloogiasse/ sisseseadesse võivad muutuda kasutuks enne kui nad end ära tasuvad.
  

• Kas konkureerivate ettevõtete tooted/teenused on oluliselt diferentseeritud või ei? Milles seisnevad olulisemad erinevused?) Kuidas on ettevõtted ennast positsioneerinud, milliste oluliste näitajate poolest need positsioonid erinevad?
  

• Kas tegevusala iseloomustab oluline võimsuste üle- või puudujääk? Ülejääk surub hinnad ja kasumid alla, puudujäägiga on vastupidi.
  

• Keskmine rentaablus harus - kõrged kasumid julgustavad sisenema uusi ettevõtteid, vastupidine olukord stimuleerib väljumist.
  

• Sisenemis- ja väljumisbarjäärid - kõrged barjäärid kaitsevad olemasolevate ettevõtete positsioone ja kasumeid, madalad barjäärid teevad nad haavatavaks uute sisenejate poolt.
  

• Toode on ostjatele oluline kulu - enam ostjaid otsib odavamat hinda.
  

• Standardiseeritud tooted - ostjate mõjujõud on suurem, kuna lihtne on lülituda ühelt hankijalt teisele.
  

• Milline on tegevusala ettevõtete majandustegevuse edukus viimastel aastatel?
  

• Kiire toodete innovatsioon - lühendab toodete elutsükleid. Suureneb risk, et konkurendid mööduvad parema tootearenduse abil (uue põlvkonna toodetega jne).
  

• Konkurents tegevusharus konkureerivate ettevõtete vahel:
  
  • Palju või võrdsed turul tegutsejad
    
  • Aeglase kasvuga turg
    
  • Väike toodete diferentseeritus
    

• Teiste harude ettevõtete katsed lüüa tarbijaid üle asenduskaupadega – asendusteenuste hind ja nende pakkujate paindlikkus
  

• Uute konkurentide potentsiaalne sisenemine – potentsiaalsed konkurendid on firmad:
  

• mis ei tegutse sellel turul, kuid kellel oleks sisenemine kerge
  
• mis läbi sisenemise võivad saavutada sünergia
  
• mille jaoks turule sisenemine on loogiline jätk praegusele tegevusele
  

• Sisendite hankijate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel:
  
  • Väike konkurents hankijate seas
    

• Asenduskaupade ohu puudumine
  
• Ostja ei moodusta märkimisväärset osa käibest
  
• Hankija toode on ostja toote jaoks hädavajalikl
  
• Spetsiaalselt ostja jaoks modifitseeritud toode
  
• Oht, et hakkab ise müüma lõpptarbijale
  

• Toote ostjate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel
  
  • Suured ostukogused
    
  • Sinu tooted moodustavad suure osa ostja kuludest
    
  • Diferentseerimata tooted
    
  • Madalad teenusepakkuja vahetamise kulud
    

• Muutused tegevusharu pikaajalises kasvutempos
  
• Muutused selles, kes toodet ostavad ja kuidas nad seda kasutavad
  
• Toodete innovatsioon
  
• Tehnoloogilised muutused
  
• Turundusalane innovatsioon
  
• Oluliste ettevõtete tegevusharusse sisenemine või sealt väljumine
  
• Tegevusharu jätkuv globaliseerumine
  
• Muutused kuludes ja efektiivsuses
  
• Nõudlus rohkem diferentseeritud toodete järele
  
• Tegevuse regulatsiooni ja valitsuse poliitika muutused
  
• Ühiskondlike taotluste ja murede muutumine, elustiilimuudatused
  
• Määramatuse ja äririski vähenemine
  
• Tehnilise know -how levik
  

• Tehnoloogiaga seotud tegurid - nt teadusliku uurimistöö tase (farmaatsiatööstuses, meditsiinis), innovatsioonivõimelisus tootmisprotsesside või toodete alal.
  

• Tootmisega seotud tegurid - nt madalad tootmiskulud, tootmise kvaliteet, põhivarade kõrge kasutusaste (kapitalimahukad tegevusharud), odav tootmise asukoht, juurdepääs sobivatele hangetele või oskustega tööjõule, kõrge tööviljakus (tööjõumahukates harudes), paindlik tootmiskorraldus (võimalus toota erinevaid mudeleid /suurusi jne).
  

• Turustamisega seotud tegurid - nt tugev hulgimüüjate võrk, hea koostöö jaemüüjatega või ettevõtte oma jaemüügivõrk, madalad jaotuskulud, kiire kohaletoimetamine.
  

• Turundusega seotud tegurid - nt hea ettevalmistusega müügipersonal, teeninduse ja tehnilise abi kättesaadavus, lai toodete valik, garantiid tarbijale (oluline kallite ostude, postikaubanduse, uute toodete puhul).
  

• Oskustega seotud tegurid - nt eriline anne ja teadmised (konsultatsiooniteenuste ja juriidilise abi korral), kujundusoskus (rõivatööstuses), konkreetse tehnoloogia hea valdamine , võime uued tooted uurimis- ja arendustööde faasist kiiresti turule tuua, oskus teha efektiivsemat reklaami.
  

• Organisatsioonilised võimed - nt kõrgtasemel infosüsteemid (lennunduses ja majutuses ) või võime kiiresti reageerida muutunud turutingimustele.
  

• Muud tegurid - nt patentide valdamine, kapitali kättesaadavus (kapitalimahukates ja uutes riskantsetes harudes), soodne asukoht (oluline näiteks jaekaubanduses ja teeninduses).
  

• kirjeldab ideaali ,  
  
• ei sisalda (detailseid) numbreid;
  
• on suunanäitajaks; 
  
• on ettevõtte spetsiifiline;
  
• on teadvustatud tervele meeskonnale.
  

• see on haruldane
  
• seda pole lihtne imiteerida
  
• selle asendamine pole kerge
  

• head toodet madalama hinnaga
  
• paremat toodet, mille eest tarbijad on valmis rohkem maksma
  

• lai turg
  
• kindel nišš
  

• madalamad hinnad ja suurem turuosa või
  
• kõrgema kasumi saamiseks ühe tooteühiku kohta, müües kaupa väljakujunenud turuhinnaga
  

• küsida oma toote eest kõrgemat hinda ja/või
  
• suurendada müügimahtu ja/või
  
• saavutada tarbijate margitruudus.
  

• madalamad kulud nišši teenindamisel
  
• võime pakkuda nišši kuuluvatele tarbijatele midagi teistest eristuvat
  

Turuliidri strateegiad

• suurendatakse reklaami, arendatakse klienditeenindust ja suurendatakse R&D kulusid
  
• laiendatakse tooteseeriat, et katta potentsiaalsed konkurentide nišid
  
• hoitakse hinnad mõõdukad ja kvaliteet atraktiivne
  
• laiendatakse tootmisvõimsusi
  
• patenteeritakse sobivad alternatiivsed tehnoloogiad
  
• sõlmitakse välistuslepingud parimate hankijate ja turustajatega
  

Väljakutsujate ja järgijate strateegiad

• olla väljakutsujateks, kasutades ründemeetmeid turuosa suurendamiseks ja oma positsiooni tugevdamiseks,
  
• olla järgijateks, leppides oma senise positsiooni kaitsmisega.
  

Strateegiad nõrkadele ettevõtetele

• Sisemine ehk orgaaniline kasv - laiendatakse senise ettevõtte tegevust sisemiste ressursside arvelt.
  
• Väline kasv - kasutatakse omanikeringi laiendamist, liitumisi, omandamisi, strateegilisi liite või ühisettevõtteid.
  

• Probleemi defineerimine. Mõnikord on vajalik eeluuring probleemi täpsustamiseks.
  
• Situatsiooni analüüs seisneb olemasoleva info kogumises uuritava küsimuse kohta ettevõtte sisestest ja välistest allikatest. Vahel võib see olla probleemi lahendamiseks piisav.
  
• Eriuurimus seisneb süstemaatilises andmete kogumises spetsiifilise probleemi kohta (primaarsed andmed).  
  
• Andmete töötlemine ja analüüs, oluliste seoste väljatoomine. 
  
• Järelduste ja soovituste väljatöötamine.
  

• Turg jagatakse erinevate ostjate gruppideks vastavalt tarbijate vajadustele, tunnustele ja käitumisele.
  
• Eesmärgiks on leida parimaid võimalusi pakkuvad segmendid.
  
• Turusegment on sarnaste vajadustega tarbijarühm, kes reageerib ühesuguselt teatud turundustegevusele.
  
• Segmenteerida võib ühe (nt. vanus) või mitme tunnuse järgi (nt. vanus, sissetulek ja haridus ).
  

• täpselt määratleda "oma" turgu,
  
• õigeaegselt kohaneda muutuvate turunõudmistega,
  
• oskuslikult paigutada turundusressursse,
  
• paremini hinnata ettevõtte ja tema konkurentide tugevaid ja nõrku külgi,
  
• konkreetsemalt püstitada turunduse eesmärke.
  

• Esmatarbekaubad (convenience goods ) on need, mida ostetakse sageli ja mille ostmiseks tehakse minimaalseid jõupingutusi (toode peab olema kergelt kättesaadav, st esindatud võimalikult paljudes kauplustes).
  
• Valikkaupade ( shopping goods) ostmise eel võrdlevad tarbijad pakutavate toodete hinda ja kvaliteeti mitmetes poodides, ostuotsustuse protsess on keerukam . Valikkaupade hulka kuuluvad nt kodumasinad , mööbel, autod ja rõivad.
  
• Erikaubad (speciality goods) on need, mille tarbijad on antud tootele väga lojaalsed - nad ei tunnista tema asenduskaupu. Tarbija on valmis täiendavateks jõupingutusteks ja kulutusteks selle nimel, et osta just see toode (mark).
  

• Kas erinevatelt tarbijatelt küsida sama hinda (sama ostukoguse juures)? Hinnadiskrimineerimise kasutamise võimalus ja otstarbekus.
  
• Geograafia arvestamine hinnapoliitikas - Kas kõik tarbijad maksavad sama hinda, kasutatakse tsoonihindu või määratakse igale tarbijale transpordikuludest tulenev erinev hind.
  
• Põhi- ja täiendtoo(de)te hindade kujundamine.
  
• Ajajärgsete tariifierinevuste kasutamine (kellaajaliselt, nädalapäeviti, hooajaliselt).
  
• Psühholoogiliste tegurite arvestamine hinnakujunduses:
  
  • prestiižhinnad;
    
  • 995 kr. 4.90 jne;
    
  • harjumuspärased hinnad (paki suuruse vähendamine v koostisosade muutus).
    
• Hinnagruppide kasutamine.
  

• Turustuskanali abil võivad tooted liikuda vahetult tootjalt lõpptarbijale ilma sõltumatute vahendajate abita , sellisel juhul on tegemist otsese kanaliga. Kui kaupade liikumise korraldamises osalevad sõltumatud vahendajad on tegemist kaudse kanaliga.
  
• Kanali laius näitab iseseisvate liikmete arvu turustuskanali samal astmel (tootjad, hulgimüüjad, jaemüüjad). Kanali pikkus näitab kanali moodustamiseks kasutatud astmete hulka.
  

• Toode on keerukas/tehniline, vajalikud on lisaselgitused.
  
• Tegemist on kalli tootega.
  
• Toodet ostetakse harva.
  
• Tellitavad kogused ja ostu rahalised mahud on suured (müük teistele
  
• ettevõtetele ja organisatsioonidele).
  
• Suur roll on täiendaval teenindusel.
  
• Müüakse teenust.