Riigieelarve koostamine • Eelarve koostamise õiguslikeks alusteks on Põhiseadus, Riigieelarve seadus. Tulude kogumise ja kulude tegemise sisulise kujunemise aluseks on riigi eelarvestrateegia ja valitsemisalade arengukavad. Riigirahanduse põhisõnumid 2015 • Säilib valitsussektori struktuurne ülejääk, 2015. a 0,8% SKPst • Valitsussektori nominaalne puudujääk ulatub 0,5%ni SKPst • Riigieelarve tulud kasvavad 7%, sh maksutulud 6,1% • Maksukoormus püsib selle aasta tasemel ehk 32,7% SKPst • Valitsussektori võlakoormus väheneb 9,3%ni SKPst, sh EFSF moodustab sellest ligikaudu veerandi Suuremad kulukasvud • riiklik pension 100,5 mln eurot • peretoetused (universaalse lapsetoetuse tõstmine) 76,4 mln eurot • eraldis Eesti Haigekassale ravikindlustuseks 48 mln eurot • riigi kanded kohustuslikku pensionifondi 33,6 mln eurot • töötuskindlustusmaksed 27,6 mln eurot
Eelarve mõiste – riigi tulude ja kulude plaan üheks aastaks. Eelarve kujunemine – aprill-september valitsuses (ministeeriumid), oktoober-detsember riigikogus Millest eelarve koosneb: Valitsuse tulud/osakaal Üksikisiku tulumaks – 5% Ettevõtte tulumaks - < 5% Käibemaks - ~30% Aktsiisimaks - ~16% Muud maksud ja trahvid - ~4% Sotsiaalmaks - >40% Maksutulud kokku ca 80% eelarvest, ülejäänud vara müük ja EL toetused! NB – Iga kuues euro tuleb EL-lt ! Valitsuse kulutused Tegevuskulud ca 90% ja investeeringud ~10% eelarvest Valitsussektori osakaal SKT-st ~35% (EL - ~50%) Toetused ja teised tulusiirded > 2/3 Riigikaitse – 5% (2% SKT-st) Avaliku sektori palgad (~15%) Laenuintressid ~1% (laenukoormus >7% SKT-st) 75% eelarvest on seadustega ette määratud Eelarve defitsiit ja riigvõlg
Automaatsete stabilisaatorite komponentidena käsitletakse peamiselt erinevaid makse ja toetusi, kuid füüsilise isiku tulumaks toimib neist kõige rohkem automaatsena. Elementide kasutamine Majanduskasvu perioodil kogutakse rohkem makse ning makstakse vähem sotsiaaltoetusi, mis vähendavad majapidamiste kasutada oleva tulu kasvu ning mis omakorda piirab agregeeritud nõudluse kasvu. Seega töötavad kasvavad maksutulud ja vähenenud sotsiaaltoetused nõudluse kasvule vastu. Majanduslanguse perioodil kogutakse vähem makse ja makstakse rohkem sotsiaaltoetusi, mis toetavad majapidamiste kasutada olevat tulu. Automaatsete stabilisaatorite efektiivsuse all mõistetakse nende võimet saavutada eesmärki. Eesmärk on vähendada majanduse tsüklilisi kõikumisi. Kasutatud allikad http://www.europarl.europa.eu/atyourservice/et/disp layFtu.html?ftuId=FTU_4.2.1.html http://www
ehituseks.
3. Valitsuse tulusiirded erasektorile-valitsuse ülekanded, mille eest valitsus ei saa vastu kaupu ega
teenuseid, näiteks pensionid, töötu abirahad, subsiidiumid.
4. Riigivõla intressid-riigivõla ehk eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud laenude
summa intressid.
Riigieelarve koosneb tuludest (millest suurima osa moodustavad maksutulud) ning valitsuse kulutustest.
Seega on riigieelarve tulude-kulude plaan.
Kui tulud ja kulud on võrdsed, siis on eelarve tasakaalus. T=K
Kui tulud on suuremad kui kulud, on eelarve ülejäägiga. T>K
Kui aga kulud on suuremad kui tulud, on eelarve puudujäägiga ehk defitsiidiga T
1. Eelarve on riigi majandusplaan üheks aastaks, kuhu on kirja pandud riigi tulud ja kulud. Eelarve koostab rahandusministeerium ja võtab vastu riigikogu sellest saab seadus. Kui eelarve tulud on suuremad, kui kulud, on eelarve ülejäägis; kui kulud on suuremad kui tulud, on eelarve puudujäägis ehk defitsiidis, kui kulud võrduvad tuludega, on eelarve tasakaalus. Eelarve maht 2013 7,5 miljardit eurot kulud on ~200 miljoni euro võrra suuremad. 2. Eelarve tulud: kõige suuremad on maksutulud. Kõige rohkem laekub raha sotsiaalmaksust ja käibemaksust. 3. Kõige suuremad kulud on riigis sotsiaalsele turvalisusele pensionid, haigekassa, toetused. Suuremad kulutajad on ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja haridus- ja teadusministeerium. 4. Maksud jagunevad otsesteks ehk tulult maha arvestatud maksudeks ja kaudseteks mis on peidetud kauba või teenuse hinna sisse. Otsesed maksud: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks. Kaudsed: käibemaks, aktsiisid, tollimaksud jne. 5
Situatsioonikohane fiskaalpoliitika · Situatsioonikohane fiskaalpoliitika nõuab valitsuse spetsiifilisi otsuseid ja tegevusi. · Kasutada saab põhimõtteliselt kahte erinevat efekti andvat poliitikat ekspansiivset e laiendavat ja kitsendavat fiskaalpoliitikat. · Fiskaalpoliitika põhivahendid on kulutused ja maksud, kuid nende mõju on erinev. Ekspansiivne fiskaalpoliitika · Avaliku sektori kulutusi suurendatakse, maksutulud jäävad samaks. · Makse vähendatakse, avaliku sektori kulutused ei muutu. · Suurendatakse nii avaliku sektori kulutusi kui maksutulusid. Kitsendav fiskaalpoliitika · Avaliku sektori kulutusi vähendatakse, maksutulud jäävad muutumatuteks. · Maksutulusid suurendatakse, jättes seejuures avaliku sektori kulutused muutmata. · Vähendatakse nii avaliku sektori kulutusi kui maksutulu. Automaatne fiskaalpoliitika
1933-45 F.D.Roosevelt DP ,,New Deal" (Uus Kurss) keinsism(Keynes) 1945-53 H.Truman DP ,,Fair Deal" (Õiglane Kurss), pidurdamiskontseptsioon, tuumapommid Jaapanile, Trumani doktriin, Marshalli plaan, Korea sõda, ÜRO ja NATO loomine, Kommunistide võimuletulek Hiinas, Lääne-Berliini varustamine Berliini blokaadi ajal, makartism 1953-61 D.Eisenhower VP tagasitõrjumisdoktriin, kommunistide võimuletulek Kuubal 1961-63 J.F.Kennedy DP ,,New Frontier" (Uus Rajajoon), keinsism(Keynes), Kuuba kriis, Sigade lahe dessant, mus...
Makro II-I Mis on fiskaalpoliitika? Valitsuse majanduspoliitika, mis kasutab avaliku sektori kulutuste või tulude baasi muutmist majandustegevuse stimuleerimiseks või vähendamiseks. Kuidas toimub erainvesteeringute väljatõrjumine? Vt. konspekt joonis lk 39 Mida kujutab endast ekspansiivne fiskaalpoliitika? · avaliku sektori kulutuste suurendamine, jättes maksutulud muutumata · maksutulude vähendamine · kasutatakse majanduse laiendamiseks · kogunõudlusjoon nihkub ülespoole · nii avaliku sektori kulutuste kui ka maksutulude suurendamine Mis on riigieelarve? Riigi rahaline plaan, mis sisaldab tulusid ja kulusid Kui tööpuudus on kõrge, siis tuleb rakendada kitsendavat fiskaalpoliitikat? Õige/vale??? Mis on riigivõlg? Kogunenud eelarvedefitsiitide summa Mis on raha
· Sarnaselt keinistidega tähtsustasid monetaristid, et riigi ülesanne on kindlustada tugev raha. · Arvati, et riik ei peaks sekkuma. 4. Maksusüsteemine koostamise põhimõtted. 1) Lihtsus- maksuvad peavad olema sellised, et nendest saadakse aru. 2) Maksuvad peavad teatud toiminguid suunama ( nt aktsiisimaks) 3) Kasumi(kasutamis) printsiip ( nt parkimistasu) 4) Efektiivsus · Maksude kogumiskulud ei tohi olla suuremad, kui maksutulud. ( nt tööjõukulud ei tohi olla suuremad, kui saadud tulud ) 5) Võrdsus · Vertikaalne- erineva sissetulekuga inimesed maksavad erineva määraga makse. · Horisontaalne Maksude maksmine toimub ühe määra alusel. VALITSUS TULUD KULUD · Maksutulu Väljamaksed elanikkonnale
sissetulekutest täpselt ühesuguse osa kaudseteks maksudeks. 17. Kui riigi tulud kokku moodustavad 28 mld., mis moodustuvad tuludest omandilt 1 mld., ld omanikutuludest ik t l d t 3 mld. ld ja j ülejäänud ül jää d oleksid l k id maksutulud, k t l d SKP väärtus ää t on 65 mld., siis riigi maksukoormus oleks: a)) 43%;; b) 42%; c) 37%; c) d) 6% Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 18. Hea maksusüsteemi tunnuseks olevat õiglusprintsiipi väljendatakse:
inimese võrra ehk ca 12%). Praeguseks on siiski olukord hakanud paranema ning tööpuudus on langenud alla 7% ning hõivatute arv kasvab. Palgatõus on ka üpriski kiire, kuna kasvab tootlikkus ning aeg-ajalt napib mõnede erialade töötajatest. Eesti valitsused on üldiselt ajanud tasakaalustatud poliitikat, mistõttu riigieelarve on olnud enam-vähem tasakaalus või ülejäägis. Viimasel paaril aastal on tegelikud maksutulud osutunud kulutustest märgatavalt suuremaks, mistõttu riigi võlakoorem on väga tagasihoidlik. Alates 1992.a. juunist käibib Eestis kroon, mille kurss tollal fikseeriti Saksa marga suhtes (1 mark = 8 krooni). Euro kasutusele võtmise järel on kroon seotud euroga (kurss on ligikaudu 15,645 krooni). Edukas rahareform tähendas ka kiireid muutusi panganduses ja üldse finantssektoris, siiski on siinne finantssektor väike. Eesti pangandus paistab silma
Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile, mis on sotside problade lahendamine vaid tulude tuntud OSCE nime all. riigieelarvelise ümberjaotamise abil pidurdab Pingelõdvenduspol tulem: Enamasti on seda majanduse arengut. Reagan oli veendunud, et peetud kasulikux peamiselt NSVL. Igal juhul tõi maksude alandamine elavdab maj niivõrd, et see pingel kaasa tihedama läbikäimise lääneriikide ning korvab saamata jäänud maksutulud. Vähenes idabloki vahel. Maj koostöö tähendas lääneriikide inflatsioon, langes tööpuudus ning inimeste investeeringuid ning laene. Tihenes ka kultuuri- ning sissetulekud suurenesid. Välispol lõppes Reagani teadusalane suhtlemine ja turism. ajal pingelõ. 84.a valiti Reagan suure ülekaaluga Külm sõda 3.Maail: Üliriikide konkurents 3. uuesti USA presidendix.
Töötuskindlustusmakse 1,6% Pensionikindlustusmakse 2% Tulumaks 20% Tulumaksu arvestamise metoodika: (töötasu-pkm-tkm- maksuvaba min ehk 170.-)*tm Valem : NETO=BRUTO-pkm-tkm-tm IV LOENG Fiskaalpoliitika on riigi eelarvepoliitika. Lähtub riigi ülesannetest, makromajanduslikest vajadustest. Situatsiooonikohane fiskaalpoliitika nõuab valitsuse spetsiifilis otsuseid ja tegevusi. Kasutada saab ekspansiivset e. laiendavat(avalikus sektori kulutusi suurendatakse, maksutulud jäävad samaks) ja kitsendavat fiskaalpoliitikat(avaliku sektori kulutusi vähendatakse, maksutulud jäävad muutumatuteks). Automaatse fiskaalpoliitika korral on fiskaalpoliitika vahendid- automaatsed stabilisaatorid(nt tulumaks) -sisse planeeritud majandussüsteemi endasse ja nad kindlustavad avaliku sektori kulutuste automaatse muutumise, kui muutub kogutulu või töötus. Rahapoliitika mõjutab majandus rahapakkmise ja krediidi kättesaadavuse kaudu ning teda saab kasutada maksebilansi
SM maksmise aluseks olev kuumäär 355 eurot, tööandja minimaalne SM kohustus 117,15 eurot. Miinimum töötasu aastal 2015 kuus 390 eurot, tunnis 2.13 eurot. Maksuvaba tulu kuus 154 eurot, aastas 1848 eurot. Töötuskindlustusmakse 1,6% (töötaja) ja 0,8% (tööandja). Fiskaalpoliitika on riigi eelarvepoliitika. Situatsioonikohane fiskaalpoliitika nõuab valitsuse spetsigilisi otsuseid ja tegevusi. Ekspansiivne fiskaalpoliitika. Avaliku sektori kulutusi suurendatakse, maksutulud jäävad samaks. Kitsendav fiskaalpoliitika. Avaliku sektori kulutusi vähendatakse, maksutulud jäävad muutumatuteks. Automaatne fiskaalpoliitika. Vahendid - automaatsed stabilisaatorid. Rahapoliitika mõjutab majandust rahapakkumise ja krediidi kättesaadavuse kaudu ning teda saab kasutada maksebilansi juhtimiseks, tööjõive taseme mõjutamiseks, hindade stabiliseerimiseks ja üldise majanduskasvu stimuleerimiseks.
- Tõene Üks raha funktsioonidest on olla vahetusvahend, mida saab edukalt teiste kaupade vastu vahetada. - Tõene SKP on riigi kõikides majandussektorites loodud lisandväärtuste summa. – Tõene Valitsussektor koosneb Riigikogust ja Vabariigi Valitsusest. - Vale Piirmaksumäära alandamine Laffer'i kõvera tõusvas osas vähendab valitsuse maksutulusid. - Tõsi Kaupraha väärtus põhineb tema sisemisel väärtusel. – Tõsi Eesti riigieelarve tuludest umbes 1/4 moodustavad maksutulud. - Vale RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT-st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et RKT lähtub nö territoriaalsest printsiibist. - Vale Valitsusektor koosneb keskvalitsusest ja kohalikest omavalitsustest. - Tõene Avalikul sektori põhilised rollid on: koostada riigieelarvet, ehitada teid, maksta sotsiaaltoetusi ning taastada kinnisvaraarendus. – Vale Kaudsete maksudega maksustatakse tarbimist ehk kulutamist. - Tõsi
Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. Kõigepealt maksud ja kui alles jäi seeme ning natuke omatarbeks oli hästi 7) Reduktsioon, selle mõju mõisatele ja talupoegadele mõisate riigi omandusse tagasivõtmisprotsess. PÕHJUSED: · Lahendus riigikassa täitmiseks · Kolmekümneaastane sõda- kiratsev majandus · Rootsi suurriik; pidevad sõjad, kõrged sõjalised kulutused · Riigimaade kergekäeline loovutamine; maksutulud · Karl XI vajas riigi majanduslikku olukorra märgatavat tõstmist 1) Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Koormised olid määratud vakuraamatuga. 2) Reduktsioon ei toimunud igal pool. Säilis talupoegade sunnismaisus, 1645. aastal fikseeriti pärisorjus Põhja-Eestis. Oli mõisnikke, kellelt mõisaid ei võetud - polnud piiranguid, mida ja kui palju võib talupoegadelt nõuda. Ei peetud kinni vakuraamatusse kirjutatud kohustustest, neid
Kütuseaktsiis Maavara tasud Muud Keskkonnamaksud ja-tasud EL riikides 5 4 3 2 1 0 DK NL IT PT FI LU SE EL UK EU15 DE AT BE IE ES EE FR Keskkonnamaksud ja tasud Eestis 3 2 1 0 1994 1996 1998 2000 2002 2004 Keskkonnaga seotud maksud Keskkonnatasud Maksukoormus ja keskkonnatasud 38 32 26 20 1994 1996 1998 2000 2002 2004 Maksutulud Keskkonnatasud ÖMR-ga mõjutatakse tootjate ja tarbijate käitumist loodusvarade ja keskkonna säästlikuma kasutamise suunas. Keskkonnatasude järk-järgulise tõstmise abil hakatakse maavarasid enam väärtustama, sõltuvalt nende defitsiitsusest ja olulisusest. ÖMR loob aluse energeetika keskkonnakahjulikkuse vähendamiseks, energia- ja materjalikasutuse efektiivsuse tõstmiseks ning soodustab taastuvenergeetika arengut. Keskkonnakahjulikke (loodusvarasid mittesäästvaid ja
20. Ühiskond võib ka inflatsioonist kasu saada, kui a. kogu majanduse seisukohalt vajalikud absoluutsete hindade muutused teostuvad inflatsiooni tõttu kergemini b. ettevõtted investeerivad tänasel päeval rohkem, kuna hinnatõus on neile signaaliks, et tulevikus on võimalik saada suuremaid kasumeid ning kapitalikaupade soetamine on tulevikus üldise hinnatõusu tõttu kallim c. kuna kitsendav majanduspoliitika on kergemini teostatav, sest riigi maksutulud kahanevad kiiremini juhul kui on tegemist progressiivse tulumaksuga (ja kasvava hinnatasemega) d. viletsuse indeks(töötusmäär + inflatsioonimäär) majanduses kasvab. 21. Ülekandemehhanism rahateoorias analüüsib: a. Rahapesu likvideerimise võimalusi ülekannete kontrolli tõhustamise teel b. rahvusvaheliste rahaülekannete turvaliseks muutmise võimalusi e-posti abil c. majandusliku aktiivsuse ja raha pakkumise muutuste vahelisi seoseid d
kasutus). Avalikkuse printsiip: · Eelarvedebatid · Avalikustatakse: eelarveprojekt, eelarveseadus, eelarve täitmise aruanne. 5. Kohaliku eelarve ja riigieelarve vahekord Valem: Tn=[(m x ak-an) 0,9 x cn] 6. Kohalik tulu · Maksutulu (MT) = füüsilise isiku tulumaks (TM)+ maamaks (MM)+kohalikud maksud(KM)+tasu maavarade kaevandamisõiguse eest (nn ressursimaks, RM). · Tulubaas (TB) = maksutulud (MT)+tasandusfond (TF) · Sihtfinantseerimise (SF)+muud eraldised (E)= Koolieelsete lasteasutuste + Kultuuritöötajate palkade ühtlustamine + Hariduskulud + Investeeringutoetused + Toimetulekutoetused + Koolilõunatoetused + 2 Väikesaartetoetused + Hooldajatoetused jne... KOV eelarvete kogumaht = TB+SF+E 7. Maksuteooria alused
Piiratud ressursside jaotamine eri kaupade, tootmisvajaduste või erisuguste inimrühmade vahel Ühiskonna ressursside kasutus jaguneb era- ja avalike kaupade vahel. Avalike hüviste pakkumine X mitte ükski nimetatud variantidest Eesti riigieelarve tuludest moodustavad suurima osa sotsiaalmaks (27,9%) Kohaliku omavalitsuse eelarvest moodustab tuludest suurima osa riiklikest maksudest laekuvad maksutulud Kohalikud maksud: - Loomapidamismaks - Mootorsõidukimaks MAAMAKS POLE KOHALIK MAKS - Lõbustusmaks - Reklaamimaks - Teede ja tänavate sulgemismaks - Parkimistasu.
4. Ühiskond võib ka inflatsioonist kasu saada, kuna Student Response Value Correct Answer A. ettevõtted investeerivad tänasel päeval rohkem, sest 100% hinnatõus on neile signaaliks, et tulevikus on võimalik saada suuremaid kasumeid ning kapitalikaupade soetamine on tulevikus üldise hinnatõusu tõttu kallim B. kitsendav majanduspoliitika on kergemini teostatav, sest 0% riigi maksutulud kahanevad kiiremini juhul kui on tegemist progressiivse tulumaksuga (ja kasvava hinnatasemega) C. viletsuse indeks(töötusmäär + inflatsioonimäär) majanduses 0% kasvab D. kogu majanduse seisukohalt vajalikud absoluutsete hindade 0% muutused teostuvad inflatsiooni tõttu kergemini 5. Jooksevkonto defitsiiti on võimalik vähendada: Student Response Value Correct Answer A
vähemalt 194 tuh inimese võrra ehk ca 12%). Praeguseks on siiski olukord hakanud paranema ning tööpuudus on langenud alla 7% ning hõivatute arv kasvab. Palgatõus on ka üpriski kiire, kuna kasvab tootlikkus ning aeg-ajalt napib mõnede erialade töötajatest. Eesti valitsused on üldiselt ajanud tasakaalustatud poliitikat, mistõttu riigieelarve on olnud enam-vähem tasakaalus või ülejäägis, viimasel paaril aastal on tegelikud maksutulud osutunud kulutustest märgatavalt suuremaks, mistõttu riigi võlakoorem on väga tagasihoidlik. 10 KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabariigi_p%C3%B5hiseadus http://www.valitsus.ee/ http://www.riigikogu.ee/index.php?id=31517 http://www.eesti.ee/est/riik/rriigikogu/ http://www.estonica.org/est/lugu.html?kateg=3&alam=84&menyy_id=1100 11
Mikroökonoomika uurib ettevõtete ja tarbijate (kodumajapidamiste) käitumist turgudel (majandusotsuseid) Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldiselt rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. Makroökonoomika baseerub mikroökonoomika põhitõdedel ja niiviisi on nad omavahel otseselt ka seotud. Nõudlusseadus (demand) mida kõrgem on hind, seda vähem tahetakse, suudetakse tarbida- pöördvõrdeline seos Kui muutub hind, siis nihe piki kõverat; kui muutub mõjur toimub nihe Pakkumisseadus (sell)- kui kõrge hind, siis tahetakse müüa, palju kaupu, suhe võrdeline Alternatiivkulu- kui midagi tahta, peab millestki loobuma Majandussüsteemid: 1. Traditsiooniline majandus- iga majandusüksus toodab põhilised tarbimiseks vajalikud hüvised ise. Tööjõu spetsialiseerumine on väga madal- naaber aitab naabril maja ehitada ...
turuhindades d. on aasta jooksul riigi majandusterritooriumil valmistatud (v.a.mitteresidentide) lõpptoodangu väärtus hulgihindades. 34. Okuni seadus annab seose järgmiste näitajate vahel. a. inflatsiooni ja töötasu vahel b. SKP suuruse ja inflatsiooni vahel c. * SKP lõhe ja tööpuuduse vahel, d. reaal ja nominaalpalga vahel. 35. Kui majandus on languses, siis: a. valitsuse kulud vähenevad, kuna pole raha, mida töötutele toetuseks maksta b. maksutulud suurenevad, kuna maksuamet tõhustab kontrolli c. * valitsuse kulud suurenevad, kuna sotsiaalkulutused suurenevad d. keskmised sissetulekud suurenevad, kuna makstakse ka töötustoetust 36. Enamik Keynesi koolkonna majandusteadlasi usub, et: a. majandusel on oma kaitsepühak b. * nii monetaar kui ka fiskaalpoliitikat saab kasutada majanduse stabiliseerimiseks c. majandusele on parim see, kui riik üldse vahele ei segaks d. majanduses peaksid toimima ainult puhtad turusuhted 37
Question 21 (1 point) Ühiskond võib ka inflatsioonist kasu saada, kui a. kogu majanduse seisukohalt vajalikud absoluutsete hindade muutused teostuvad inflatsiooni tõttu kergemini b. * ettevõtted investeerivad tänasel päeval rohkem, kuna hinnatõus on neile signaaliks, et tulevikus on võimalik saada suuremaid kasumeid ning kapitalikaupade soetamine on tulevikus üldise hinnatõusu tõttu kallim c. kuna kitsendav majanduspoliitika on kergemini teostatav, sest riigi maksutulud kahanevad kiiremini juhul kui on tegemist progressiivse tulumaksuga (ja kasvava hinnatasemega) d. *viletsuse indeks(töötusmäär + inflatsioonimäär) majanduses kasvab. Question 22 (1 point) Jooksevkonto defitsiiti on võimalik vähendada: a. suurendades järsult importi b. * piirates väliskapitali voolu Eestisse c. *ühtlustades kaubanduspartneritega kaupade kvaliteedinõuded d. kehtestades eksporttollid Question 23 (1 point) Loodetava kasumimäära tõus suurendab a
· Siseturu suurus ja selle ostujõulisus · Kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, suhted teiste riikidega · Konkurentide arv · Majanduse stabiilsus, majanduskasv · Stabiilne poliitiline olukord · Hea infrastruktuur ja sidevõimalused Kasulikkus sihtmaale: · Kapitali, tehnoloogia sissevool · Uued töökohad sissetulekud suurenevad, elatustase paraneb · Oskuste paranemine · Tunnustus · Riigi maksutulud suurenevad, majanduskasv · Konkurentsi suurenemine siseturul, uued kaubad hinnad langevad · Riigi ekspordivõime paraneb ja seega ka konkurentsivõime maailmaturul (kaubandusbilanssi suurenemine) 9. Rahvusvahelised ettevõtted Tekkepõhjused: Ettevõtted hakkasid rahvusvahelistuma, et laieneda uutele turgudele ja alandada tootmiskulusid. Näited: Ford, Royal Duch Shell, Hudson Bay Kompanii, varem ka Exxon, Ida-India Kompanii 10. Rahvusvaheline kaubandus
Avaliku sektori funktsioonid: • Majanduse õiguslik reguleerimine- turukonkurentsi kaitse ja soodustamine • Majanduskasvu ja-stabiilsuse tagamine • Avalike hüviste pakkumine- ressursside jaotuse reguleerimine • Tulude ümberjaotumine • Välismõjude korvamine • Kindlustusteenuste pakkumine Avaliku sektori kulud: • Tarbimiskulutused (G) • Investeeringud (I) • Turusiirded (TR) • Võlaintressid (rD) Avaliku sektori tulud: • Maksutulud (Ti, Td) • Riigiettevõtete kasumid • Riigivara võõrandamine • Laenud Eelarvedefitsiit = kulud – tulud Riigieelarve- valitsuse kulude ja tulude finantsplaan • Valitsusprogrammi rahaline väljendus • Planeeritud tulud ja kulud • Määrab avalike hüviste pakkumise Eelarve koostamise printsiibid Eestis: • Iga-aastaselt tasakaalustatud eelarve • Suhteliselt madalad maksud • Eesti Pank: kiire majanduskasvu korral vajalik EA ülejääk
2) Majanduslangusest tulenevate probleemide leevendamine Mis siis saab kui tekib eelarve ülejääk? 1) Tekitatakse lisaeelarve ehk leitakse rahale kohene kasutus 2) Reservi paigutamine mustadeks päevadeks Millele kulub Eesti riigil raha kõige rohkem? 34% sotsiaalne kaitse, 18% üldised valitsussektori teenused (muu), 12% majandus, 12% tervishoid, 9% haridus, 5% riigikaitse, 5% sisejulgeolek, 3% kultuur, 2% keskkonnakaitse Riigieelarve peamised tulud Maksutulud: - Sotsiaalmaks - Käibemaks - Aktsiisid - Tulumaks jne Mittemaksulised tulud: EL saadavad vahendid, riigilõivud jms MAKSUPOLIITIKA Majanduslik aspekt - Kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse Sotsiaalne aspekt - Maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada Maksukoormus - Kõikide maksude kogusumma, arvestatuna protsentides ühiskondlikust kogutulust ehk
d. siselaenud ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 4 (1 point) Uhiskond voib ka inflatsioonist kasu saada, kuna *a. ettevotted investeerivad tanasel paeval rohkem, sest hinnatous on neile signaaliks, et tulevikus on voimalik saada suuremaid kasumeid ning kapitalikaupade soetamine on tulevikus uldise hinnatousu tottu kallim b. kitsendav majanduspoliitika on kergemini teostatav, sest riigi maksutulud kahanevad kiiremini juhul kui on tegemist progressiivse tulumaksuga (ja kasvava hinnatasemega) c. viletsuse indeks(tootusmaar + inflatsioonimaar) majanduses kasvab d. kogu majanduse seisukohalt vajalikud absoluutsete hindade muutused teostuvad inflatsiooni tottu kergemini ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 5 (1 point) Jooksevkonto defitsiiti on voimalik vahendada: a. kehtestades eksporttollid b
Enamasti tegeleti põllumajandusega ja kogu Euroopa oli hõredalt asustatud. Kuna ristisõjad olid aastatel 1000-1300 suunatud väljapoole Euroopat, sai elanikkond kasvada ja majandus kosuda. 1350. aastal elas arvatavalt Euroopas 75,5 miljonit inimest. Linnade rikastumine algas Itaaliast, see tähendas vabanemist lääniisanda kaitse alt. Iseseisvate riikide teke hoogustus 11. sajandil. Keskaja kirik oli nagu eraldi riik. Tal olid oma seadusandlus, kohus, ametkondlik aparatuur ning omad maksutulud. Inimesed suhtusid kirikusse poolehoiuga. Mungad kloostrites elasid Benedictuse reeglite järgi. Kui benediktiini kloostrid enam nii täiuslikud ei tundunud, tekkisid benediktlaste kõrvale ka teised mungaordud. Umbes 1180. aasta paiku hakkas Põhja- Euroopa linnades tekkima usulisi naisühendusi, mille asutajateks olid vallalised või lesestunud naised. Neid naisi kutsuti begiinideks ja neist ma siin referaadis kirjutangi. Begiinid 13
etanoolisisalduse Muu alkohol 1% kohta 14,90 15,65 16,43 17,25 18,11 hektoliitris Hinnang alkoholiaktsiisi tõstmise mõju kohta riigieelarvele põhineb Rahandusministeeriumi 2012. aasta kevadprognoosi makromajanduslikel väljavaadetel. Hinnanguliselt suurenevad alkoholiaktsiisi tõstmise tulemusena riigieelarve kassapõhised maksutulud 7 miljonit eurot 2013. aastal, 22 miljonit eurot 2014. aastal, 40 miljonit eurot 2015. aastal ja 60 miljonit eurot 2016. aastal. Alkoholiaktsiisi 5% tõstmise tulemusena kasvab inflatsioon 0,12% aastatel 20132016, mis on aktsiisi negatiiivne mõju. Alkoholiaktsiisi tõusuga suurenevad kindlasti riigi tulud ning kui arvestada, et aktsiisi tõus oli 5%, siis peaks ka tulu proportsionaalselt samas määras tõusma. Siiski tõusevad tulud samal
1934 aastal võttis riigikogu vastu uue Maakondade ajutise valitsemise seaduse, mis sätestas maakondliku tasandi omavalitsuste kaotamise samal aastal, seega muutus ajalooks maakondlikud omavalitsusorganid. Maavalitsuste poolt tehtud otsused või korraldused, mille kinnitamine oli seni kuulunud maavolikogude kompetentsi, tuli nüüdsest saata edasi kohtu - ja siseministeeriumile, ajutistele maavalitsustele läksid üle volikogude varad, nendega seotud kohtuasjad, maksutulud jms. Sisuliselt muudeti maavalitsused siseministeeriumile allutatud riiklikeks haldusorganiteks maakondades, mille liikmeid võis edaspidi tööle võtta või vabastada üksnes vabariigi valitsus sise - või kohtuministeeriumi ettepanekul. Uue seaduse kohaselt olid maakonna valitsemise organiteks maavolikogu, maavanem, maavalitsus ning linna - ja vallavanemate täiskogu. Maavolikogu oli maakonna omavalitsuste esinduskogu ja otsustav organ, mis koosnes olenevalt maakonna elanike
b) Amsterdami lepinguga c) Lissaboni lepinguga d) mitte ühegagi neist 17. Mis alljärgnevast ei või kaasa tuua eurotsooni lagunemist? a) paljud rahvusvahelised investorid ei usu eurosse b) lõhe hästi funktsioneeriva Põhja ja halvasti funktsioneeriva Lõuna vahel c) fiskaalse distsipliini kehtestamise ebaõnnestumine d) euro kursi muutumine dollari suhtes ARUTLEGE 18. Tänu automaatsetele stabilisaatoritele on fiskaalpoliitika iseeneslikult kontratsükliline. Põhjenda antud seisukohta. - Maksutulud vähenevad, kui majanduses on langusfaas (retsessioon) - kui majanduses on langus, siis sotsiaalkulutused suurenevad - ei ole viitaega(sdi), ega otsustusprotsessi, toime avaldub koheselt - rusikareegel, defitsiit suureneb 0,5% SKPst, kui SKP kasv väheneb 1%. 19. Stabiilsus ja kasvupaktil (SGP) on neli elementi. Nimetage need ja kommenteerige lähemalt. Stabiilsuse ja kasvu pakt on eeskirjadel põhinev raamistik, mille eesmärk on tagada Euroopa
hinnatõusu tõttu kallim; kogu majanduse b) kogu majanduse seisukohalt seisukohalt vajalikud vajalikud relatiivsete relatiivsete hindade hindade muutused teostuvad inflatsiooni tõttu kergemini; c) avaliku sektori ekspansiivne majanduspoliitika on kergemini teostatav,, sest riigi g maksutulud kasvavad kiiremini juhul j kui on tegemist progressiivse tulumaksuga (ja kasvava hinnatasemega); d) viletsuse indeks (töötuse määr + inflatsioonimäär) majanduses kasvab; e) tegemist on nn nn. galopeeriva inflatsiooniga inflatsiooniga. 10 Lembit Viilup PhD IT Kolledz 27. Põhilised kontseptuaalsed ja statistilised probleemid
olemasolev tööjõud ei vasta ettevõtete maj.olukorra nõudmistele;tööpuudusega kaasnevad nähtused:kasvavad riigi kulutused,vähenevad maksutulud kohaliku-ja riigieelarvesse,väheneb tarbimine ja seetõttu ka tootmine,suureneb kuritegevus,tekib elanikkonna väljaränne,süvenevad sotsiaalsed probleemid;riik sekkub tööturu toimimisse tööhõivepoliitika kaudu-eemärgiks on
Umbes aastal 1275 eKr võtsid sündmused uue pöörde, kui noor Ramses II kohtus hetiitide kuninga Muwatallisega Süürias Kadeši lahingus. Polnud imekspandav, et egiptlased kirjeldasid seda kokkupõrget suure võiduna, ehkki tegelikult tekkis patiseis, millest lõpuks sündis rahuleping. Muistse aja kombe kohaselt kinnitati rahu Ramses II ja hetiitide printsessi kuningliku abieluga. Kodus valitses Egiptuses õitseng tänu kestvale rahule, sest impeeriumi maksutulud voolasid riigi varakirstudesse. Nii nagu Seti I, oli ka Ramses II ettevõtlik ehitaja, ning peale paljude isa algatatud rajatiste- nende hulka kuulusid ka Seti I hauakamber läänekalda Teebas ja Karnaki Amoni templi hüpostüüli kodasaal- lõpetamise, käskis ta püstitada palju ehitisi enda valitud paikades Deltast põhjas kuni Põhja-Nuubiani kaugel lõunas. Teebas laiendas ta Amenhotep III Luxori templit, rajas endale ja oma perekonnale imepäraseid hauatempleid ja hauakambreid
rahaline kohustis. Eesti riigis jagunevad maksud riigimaksudeks (aktsiisid (tubakatoodetele, alkoholile, pakendile, kütusele ja mootorsõidukitele), tulumaks (nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele), hasartmängumaks, käibemaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks) ja kohalikeks maksudeks (isikumaks, müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks). Riigieelarvetuludest moodustab ca 92% maksutulud, seega on need peamisteks tuluallikateks. Selleks, et tagada süsteemi stabiilsus, peab suurendama veelgi maksuhaldurite töö efektiivsust ja maksude kogumisele tehtavaid kulutusi. Seadusandluse Euroopa Liiduga ühtlustamine toob vaadeldaval alal kaasa suurema tähelepanu kaudsetele maksudele ja eriti aktsiisimaksudele. See toob kaasa põhimõttelisi ja lihtsustavaid muudatusi maksukogumisel: spetsiaalsete ladude
b. pakkumine suureneb piki pakkumiskõverat c. pakkumine väheneb piki pakkumise kõverat d. kõver nihkub verikaalteljest kaugemale 28. Nõudlusseadus väidab, et: a. nõua mis sa nõuad rohkem ikka ei saa kui on b. koos kauba hindade tõusuga kasvab ka kauba nõudlus c. suur tükk ajab suu lõhki d. kauba hinna langus toob endaga kaasa kauba nõudluse kasvu 29. Kui majandus on tõusufaasis, siis: a. valitsuse kulud suurenevad, kuna sotsiaalkulutused suurenevad b. maksutulud vähenevad c. valitsuse kulud vähenevad, kuna tööhõive kasvab ja makse laekub rohkem d. keskmised sissetulekud vähenevad, kuna töötuse toetust makstakse vähem 30. Tänapäeval hinnatakse, 1929- 1932 a. suure majanduskriisi tagajärgi ränkadeks seetõttu, et a. investorid loobusid aktsiatega kauplemisest börsil b. USA valitsus kehtestas tollimaksu sisseveetavatele kaupadele c. USA valitsus kehtestas tollimaksu väljaveetavatele kaupadele d
e. nõudluse muutus reageerib vähe hinna muutusele 48. Maailmaturul tõusis ootamatult metalli hind. Mis juhtub mõne aja pärast metallkonteinerite pakkumisega? a. pakkumiskõver nihkub paremale b. pakkumine muutub piki kõverat väiksemate koguste suunas c. pakkumiskõver nihkub vasakule d. pakkumine muutub piki kõverat suuremate koguste suunas 49. Kui majandus on languses, siis: a. valitsuse kulud vähenevad, kuna pole raha, mida töötutele toetuseks maksta b. maksutulud suurenevad, kuna maksuamet tõhustab kontrolli c. valitsuse kulud suurenevad, kuna sotsiaalkulutused suurenevad d. keskmised sissetulekud suurenevad, kuna makstakse ka töötustoetust 50. Keynsliku käsitluse kohaselt viib kogunõudluse suurenemine kõigi alljärgnevate näitajate, välja arvatud ühe, suurenemisele. Seega ei suurene a. rahvatulu b. üldine hinnatase c. töötus d. reaalne kogutoodang
0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kaudsed maksud on oma olemuselt regressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma sissetulekust suhteliselt väiksema osa kaudseteks maksudeks võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 45 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Eesti riigieelarve tuludest umbes 1/4 moodustavad maksutulud. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 46 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kui raha pakkumine kasvab, kuid reaalne kogutoodang ja raha käibekiirus ei muutu, siis vahetusvõrrandist tulenevalt üldine hinnatase ei muutu. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 47 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Märgi küsimus lipuga
Kitsendav kasutatakse majanduse kokkutõmbamiseks. Kulumultiplikaator = 1 / MPS Maksumultiplikaator = MPC / MPS Ekspansiivne: Kitsendav *G suurendamine, T samaks *G vähendamine, T samaks *T vähendamine, G samaks *T suurendamine, G samaks *nii G kui T suurendada *nii G kui T vähendada *kogunõudlus nihkub üles *kogunõudlus nihkub allapoole *kogutulu suureneb *kogutulu väheneb Vt. joonis 13.1 Kui Kulutused (G) > Maksutulud on defitsiit. Kulutuste finantseerimise võimalused: * raha emiteerimine * erasektori maksustamine * raha laenamine Tasakaalustatud eelarve nõue igal aastal on kulud ja tulud võrdsed. Riigivõlg defitsiitide summa, varunäitaja Defitsiit voonäitaja teatud perioodi jooksul Välisvõlg teiste maade majandusubjektidelt Sisevõlg oma maa majandussubjektidelt Kumba eelistada? Oluline laenuks võetud raha kasutamine, kas investeeringuks või tarbimiseks
o madalad maksud o paindlik tööturg o väike avatused majandus o Majanduskasv ja konvergents: o Viimaste aastate (2004-2006) majanduskasv tingitud: o majapidamiste nõudluse kasv (tingitud madalatest intressidest väga kiiresti kasvanud laenukoormusest) o avaliku sektori nõudluse kasv (kiire kasv ->kõrgemad maksutulud->kasvanud kulutused) o välisinvestorite kõrge aktiivsus Eestis (on tasakaalustanud jooksva konto defitsiiti, samas -> rahapakkumine kasvab) o ekspordi kasv (tuginedes peamiselt kulueelisele, eelkõige odavad tööjõukulud) o EL-ga ühinemise positiivne mõju (ESF vahendid, välisinvestorid, turism) o Miks liigkiire majanduskasv on halb: o põhines välistel finantseerimisallikatel :
4. Riigieelarve ja roll Riigieelarvet võib defineerida kui riigi tulude ja kulude plaani mingil perioodil ehk eelarveaastal, mis kinnitatakse parlamendi poolt seadusena ja on aluseks valitsuse tegevuse rahastamisel. Riigieelarve täidab finantspoliitilist ülesannet ehk riigieelarve kaudu rahastatakse valitsuse programme ja ülesandeid. Riigieelarve koosnebki tuludest (millest suurima osa moodustavad maksutulud) ning valitsuse kulutustest. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma: tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele, riiklikud investeeringud, pensionid, toetused, abirahad jne., riigivõla intressid. Üle poole riigieelarve kuludest tehakse sotsiaalsfääris, tervishoius ja hariduses. Valitsuse tulude peamiseks allikaks on maksud. Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud
elanike sisenemisel kogukonna ruumi. Esiteks kuritegevuse esialgne vähenemine, sest vaesemad majapidamised mis võivad sisaldada kriminaalset elementi, tõrjutakse välja. Teiseks kuritegevuse uus tõus, sest jõukamad majapidamised võivad saada naabruses asuvate alade kurjategijate sihtmärgiks. Gentrifikatsioonil on loomulikult hulgaliselt positiivseid külgi, näiteks siselinna alade kvalitatiivne tõus, uuendamine, suuremad maksutulud, paremad kohalikud teenused,kõrgemad kinnisvara hinnad, vaesuse hajumine. VIITED 1.Atkinson, R. ja Bridge, G. toim-d 2005.Gentrification in a Global Context: The New Urban Colonialism.London: Routledge. 2.Buzar, S. jt. 2007 Splintering Urban Populations: Emergent Landscapes of Reurbanisation in Four Europen Cities. Urben Studies, 44(4) , lk.651-657. 3.Smith, N. , 1987 Gentrification and the Rent Gap.Annals of the Association of American Geographers, 77(3) : 462-465.
administratiivsed kulud, avalik valik (’vanaisade klausel’). Saastemaksud: Probleemid: ei pruugi kaasa tuua saastamise vähenemist Eelised: kuluefektiivne – kõik ettevõtted vähendavad saastamist punktini, kus vähendamise piirkulu = saastemaksuga (MC=t). Ei saa öelda, et üks oleks viimast tonni saastet saanud vähendada odavamalt kui teine. Paindlik – firmade enda otsustada, kuidas saastamist vähendada. Konkurentsisurve. Maksutulud riigile. Keskkonnamaksud praktikas: saastemaksud – vastavalt saaste kogusele. Tootemaksud – maksustatakse tooteid, mis on keskkonnale kahjulikud. Mõtekas siis, kui emissioone pole kerge mõõta ja kui tarbijate arv on suur. Eraviisilised lahendused välismõjudele: Stiglitz – välismõju muutmine sisemiseks, omandiõiguse kindlaksmääramine, õigussüsteemi kasutamine. Ronald Coase: välismõjud on kahepoolne vastastikune suhe, et välismõju
10 . MAJANDUS 3.1 Majandusstruktuur ja peamised majandusharud Brasiilia on maailmas viiendal kohal majanduses, kuid 2015. ja 2016. aastalk oli riigi ajaloo suurim majanduslangus, millest taastutakse endiselt. Toormehindade langus vähendas eksporditulusid ja investeeringuid, mis nõrgendas omakorda Brasiilia reaali väärtust ja vähendas maksutulusi. Madalamad maksutulud omakorda pingutasid riigi eelarvet. Brasiilias on põhiliseks majandussektoriks teenussektor. Olulist rolli mängib kindlasti ka tööstussektor, kust tulevad erinevad jalanõud, tekstiiltooteid, kemikaalid, tsement, rauamaak, tina, lennukid, mootorsõidukid ja muud masinad. Põllumajanduse saadusteks on peamiselt kohvi, sojaoad, nisu, riis, mais, kakao jne. Eksporditakse SKT-st 11.8% . 2015 ja 2016 aasta oli SKT näitaja veel negatiivne, kuid 2017 oli see juba positiivne, 0.7%
tehingupartnerite, tegevusalade allikate ja rahavoogude koodide loetelu, mis on aluseks majandustehingute kirjendamisel. Kontodele lisatakse tehingupartneri, tegevusala, allika ja rahavoo koodid siis, kui kontoplaanis on konto vastavas veerus märge „nõutav“. Tehingupartneri kood on nõutav linna konsolideerimisgrupi siseste tehingute eristamiseks ja konsolideeritud aruannete ja saldoandmiku koostamiseks. Tegevusala kood on nõutav tulemiaruannete kontode korral, väljaarvatud maksutulud ja siirded. Allika koodid on seotud reservide moodustamise ja kulutamisega. Rahavoo kood on nõutav finantsinvesteeringute ja võlakohustuste kontodel investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoo aruande koostamiseks. Kontode koodid on järgmised : 1- konto liik; 2 – kontoklass; 3 – kontorühm; 4 – kontogrupp; 5- kontogrupi alamgrupp; 6- konto Asutuses on kontod liigendatud 6-ks rühmaks, mille toon välja alljärgnevalt:
samal ajal kui hinnad üha kasvasid. Kinnisvaramulli lõhkemine kahjustas pangandussektorit ja tekitas suuri kahjumeid. Valitsused pidid sekkuma ja rekapitaliseerima panku inimeste rahaga. Pangad ei soovinud enam anda laenu ettevõtetele, kes vajasid kapitali oma tegevuse või idufirmade arendamiseks, ehk krediit kuivas kokku. Majandusareng peatus, algas majanduslangus, ettevõtted sulgesid uksi ja töötajaid koondati. Maksutulud vähenesid, töötushüvitiste kulud suurenesid ja riigid pidid kasvava puudujäägi katmiseks raha juurde laenama. Tekkis nõiaring. Liikmesriigid, euroala ja Euroopa Liit tervikuna tegid kriisi lahendamiseks suuri jõupingutusi, et tagada finantsstabiilsus, toetada majanduskasvu ja tööhõivet ning parandada majanduse juhtimist. Kriis paljastas süstemaatilised puudused majandus-ja rahaliidu ülesehituses. Nende puuduste parandamiseks algatasid riikide valitsused ja
demonstratsioonide, rongkäikude ja muude ürituste korraldamise, samuti ehitus- või remonttööde puhul, kui sellega kaasneb üldkasutatava tee, tänava, väljaku, pargi, puhkeala või selle osa sulgemine Parkimistasu - tasu, mis kehtestatakse avalikul tasulisel parkimisalal parkimise korraldamiseks 100% KOV eelarvesse 35. Suurimad kulu- ja tululiigid KOV eelarvetes 1) põhitegevuse tulud – maksutulud, riigieelarvelised vahendid, muud tulud 2) põhitegevuse kulud – haridus, tervishoid, kultuur 12 FINANTSSÜSTEEM 36. Finantssüsteemi ülesehitus – rahaasutused koos nendevaheliste suhetega, kes oma teenuste pakkumisel tegutsevad finantsturgudel Finantseerimine (rahaasutused) – krediidiasutused, krediidiandjad, krediidivahendajad, makseasutused
taastamise viis. Millised keskkonnaprobleemid kaasnevad massiturismiga? · Loodus peab taluma suuremat koormust; turismiobjektide, hotellide ja teede rajamine looduse arvelt; reostus. Turismi positiivne ja negatiivne mõju Majandusele Sotsiaal-kultuuriline Keskkonnale Positiivne Suureneb töökohtade Teenuste kvaliteet Korrastamine arv, riigi maksutulud paraneb, suhtumine suurenevad, uued erinevatesse teeninduspiirkonnad, rahvastesse infrastruktuuri paraneb, parandamine traditsioonide säilitamine Negatiivne Tõuseb kaupade, Konfliktid kohalike ja Turismiobjektide teenuste hind, töö on turistide vahel, rajamine
annaabi.ee 
