Juhtimisarvestuse eksamiks kordamise konspekt (1)

Erinevat materjali kordamiseks (Tõnis)

Kulude liigitamise teema.
Kõik kulud on võimalik jaotada kaheks:

• Otsesed kulud
  
  • Need kulud, mida me teame, mis on kulunud mingi toote valmistamiseks.
    
• Kaudsed kulud
  
  • Mille kogusummat küll teame, kuid mille otsene seos toodetava objektiga puudub. Nt hoone rent, mida on vaja tootmiseks, aga seda ei saa konkreetselt ühe tootega siduda.
    

Kolmas liigitamise meetod lähtub kulude käitumisest:

• Muutuvkulud
  
  • Muutuvad seoses tootmismahu muutmisega
    
• Püsikulud
  
  • Mille kogusumma on püsiv teatud tingimustes ja mis ei sõltu tootmismahust
    

Kapitaliseeritav kulu – enne kasumiaruandes kajastamist on bilansis varana, nt siis võidakse kuluks kanda jupi kaupa. Mittekapitaliseeritav kulu – otse kasumiaruandesse peale kulu tekkimist.
Tootmis- ja kaubandusettevõtte kapitaliseeritavad kulud:
Inventeeritavad kulud ehk tootekulud . Toorme, materjali ja edasimüügiks mõeldud
kaupade soetuskulud ja toodangu valmistamiskulud on varudena bilansis.
Mitteinventeeritavad kulud – kõik muud kapitaliseeritavad kulud (ettemakstud kulud)
Perioodikulud on kulud mis kajastatakse kasumiaruandes sõltumata sellest kas aruande perioodi jooksul soetatud kaubad või valmistatud tooted ära müüakse või mitte, (nt kõik turundus- ja halduskulud )
Kulukäitur – mingi sündmus või toiming, mille tulemusena tekib kulu ja mis kutsub esile kulude muutumise.
Kapasiteedikulu – püsikulu, mis võimaldab saavutada soovitava toodangu või teenuste mahtu eeldusel , et kõik vajalikud tingimused on täidetud.
Töötlemiskuluna (konverteerimiskuluna) loetakse depretsiatsiooni ja amortisatsiooni, kui need on seotud tootmisprotsessina. Nt tehase hoone ja tootmisseadmed, mitte aga sekretäri arvuti.
Müügitulu – müügikulu = piirkasu
Piirkasu – piirkulud = ärikasum.
Teisiti võib ka öelda, et see müügikulu on muutuvkulud. St nt müügihind 0,4€, muutuvkulud 0,25€, siis 0,15€ on piirkasum ühiku kohta (piirkasumlikkus). Seega piirkasumimäär on 0,15/0,4= 0,375 *100% = 37,5%? Vastus avaldatakse protsentides. Ühiku piirkasum/piirkasumlikkus on tk (nt 15€) ning piirkasum on kogusumma, nt 15 000€.
Piirkasumimäär arvutatakse : piirkasumi kogusumma / kogutulu
Piirkasumit arvutatakse : müügitulu – muutuvkulude kogusumma
Kui ettevõtte tegevusvõimenduse tase on 5 ja ettevõte soovib saada 30% kasumikasvu siis müügitulu peab kasvama 6 % Tegevusvõimenduse aste = piirkasum / kasum (üldjuhul kasutame ärikasumit, aga tähistame niisama kasumina)
Tegevusvõimendus on näitaja, mis arvutatakse püsivkulude osatähtsusena kogukuludes ning kajastab firma tegevusriski. Suure võimenduse korral toob müügikäibe väike langus kaasa suure languse ärikasumis, neil on suur piirkasumimäär ja kõrge kasumilävi.
Tegevusvõimenduse aste on piirkasumi ja ärikasumi jagatis .
Ohutusvaru väljendatuna rahas : oodatav müügitulu – müügitulu kasumilävepunktis. Seega lõpuks alates kasumi saamise hetkest teenitud müügitulu on ohutusvaru.
Hinnalisandimäär - %, mida paneme toote hinnale otsa, et oma kulusid katta. Arvutatakse erinevatest kuludest lähtuvalt. Nt 1250k kulud kokku firmal, 250k tahaks kasumit saada, seega kogutulu peab olema 1500k.
Seda arvutatakse aga erinevate kulude pealt. Nt kogukuludega võrreldes (1500- 1250 )/1250= 20%. St 20% on hinnalisandimäär.
Aga kui nt esmaskulud (Põhimaterjal ja põhitööliste palk) on 600k, siis (1500-600)/600=150%.
Ennetuskulud
Takseerimiskulud
Ettevõttesiseselt avastatud puudustest tingitud kulud
Ettevõtteväliselt avastatud puudustest tingitud kulud
Praak
Järelvalve tööjõukulu
Täiendav tooraine ümbertöötluseks
Garantiitöö
Tagastatud toodang põhjusel, et toodang ei vasta toote spetsifikatsioonile
Tagastatud toodang transpordil tekkinud kahjustuse tõttu
Koolitusprogramm uutele töötajatele
Täiendavad lisakulud ja tööjõukulud ümbertöötlemiseks
Kvaliteediaudit
Tööjõukulu testimiseks
Pakendi kontroll
Kvaliteedikulud on nii takseerimiskulud, Ettevõttesiseselt avastatud puudustest tingitud kulud, kui ka väliselt-.
Ennetuskulude alla käib kvaliteedikontroll ja muu sarnane.. (harjutust. 13)
Rahavoogude leidmine kaudsel meetodil - võtad aluseks kasumi ja hakkad tagurpidi arvutama .
Otsesel meetodil - võtad põhitegevuse tulud ja hakkad sealt liikuma edasi
Puhaskäibekapital – kui palju käibevara ületab lühiajalisi kohustusi
Lühivõlgade üldine kattekordaja ehk maksevõime tase – käibavara / lühiajalised kohustused
Kiire maksevalmiduse kordaja ehk happetest – käibevara ilma varude ja ettemakseteta ehk siis igasugune raha + fin inv + laekumata arved.
Vahetu maksevalmiduse kordaja – happetestist on laekumata arved ka maha võetud. Ehk (raha+väärtpaberid) / lühiajalised kohustused
Tuleb erinevad populaarseimad kordajad üle vaadata.
Võlakordaja – kohustused kokku / bilansimaht kokku
Varude käibekordaja = MTOM / varude keskmine maksumus. – Varude käibevälde = 360/varude käibekordaja
Näiteks Raha keskmine laekumiskordaja = müügitulu / keskmine debitoorne võlgnevus
Põhivara käibe siduvus = müügitulu / põhivara keskmine maksumus. Samalaadne ka koguvara -
Kui on juttu rentaablusest, siis võtame aluseks jooksva aasta lõpu ja eelmise aasta lõpu seisuga varad ning arvutame keskmise järgi. Nt koguvara puhasrentaablus on teenitud puhaskasum / keskmine koguvara hulk.
Laekumata arvete käibekordaja – aluseks tuleb võtta laekumata arvete keskmise suuruse. Aja jooksul see on kasvanud-kahanenud.
Intressikulude kattekordaja – ärikasum / intressikulu
Finantsvõimenduse aste = ärikasum (EBIT) / kasum enne maksustamist (ehk peale intresse, st EBT)
Koguvõimenduse aste = piirkasum / kasum enne maksustamist (täiendava ühiku korral siis)
Vastutuskeskused – „kõik ettevõtte tulud ja kulud saavad vastutaja, kelleks on struktuuriline üksus. Neile eraldatavad rahalised vahendid – kulud ja neilt oodatavad tulud on kajastatud eelarves.“ Nii võib vastutuskeskuseks olla nt mingi toote loojad , mingi konkreetse osa tegijad , aga tulukeskuseks nt mingi müügiosakond (nt Business to Business müük), ettevõtete laenud vms, aga ka turundusosakond. Tänapäeva praktikas pidavat puhtakujulisi tulukeskusi raske leida olevat. Kasumikeskus es kuuluvad juhile nii teatud tulud, kui vastavad kulud. Nt restoraniketis on üks restoran kasumikeskus. Investeerimiskeskuses on juhil nii vastutus kasumi, kui ka investeeringute eest. Ta otsustab, kas seda restorani üldse teha või mitte.
EVA ( economic value added) = nõutavat kapitali hinda ületanud tootluse % osa * alginvesteeringu suurus.
Praktikas EVA on ärirahanduses oodatav ärikasum. EVA = (r-c)*k = NOPAT – c*K
r = NOPAT / K – r on return on invested capital (ROIC); c on kaalutud keskmine kapitali hind ( WACC ), K on alginvesteeringu suurus.
Jääkkasumi (residual income) ja EVA vahe on selles, et kas vaadatakase oma- või kogukapitali ka kas on äri või puhaskasum. Jääkkasum = puhaskasum – omakapital*nõutav tulumäär
EVAd vaadatakse kogukapitalilt ja ärikasumilt. Kas saadi siis rohkem tulu kui oodati või ei. 
Jääktulu kontseptsioon :

• Tulu – muutuvad otsekulud = piirkasum ehk jääktulu I
  
• - püsivad otsekulud = Jääktulu II
  
• - kaudkulud (püsikulud) = ärikasum
  

Ehk asja mõte jääktulu puhul on vaadata erinevate toodete järgi ettevõtte kasumi kujunemist. Kui on silme ees kulud, siis on lihtsam ebaefektiivsest tootest loobuda.
KMK analüüs ehk Kulu mahu kasumi analüüs – on kulude arvestuse ja käitumise analüüs, mis lähtub kulude, müügimahu ja kasumi vahelistest seostest.
Olulisusvahemik (relevant range) on tegevusmahtude vahemik, kuhu kulukäituri tegelikud väärtused kuuluvad suure tõenäosusega ja mille korral eeldatakse, et seos tegevusmahu muutuse ja (kogu)kulude muutuse vahel on lineaarne.
Kassapõhine kasumilävi – (püsikulud – mitterahalised kulud) / piirkasumimäär
KMK meetodit saab kasutada tootmises, teeninduses , kaubanduses ja avalikus sektoris. (Bullllllshit selliseid loetelusid teha ju. Aga noh, las ma tean siis ka  ).
Ohutusvaru on summa, mille võrra eelarvestatud müügikäive ületab müügikäibe kasumilävepunktis. Ohutusvaru määr on ohutusvaru suhe eelarvestatud müügikäibesse
Kulud majandusteoreetilisest aspektist
Diferentsiaalkulu ehk inkrementaalkulu on alternatiivide võrdlemisel leitav
erinevus kuludes
Loobumiskulu ehk alternatiivkulu on potentsiaalne tulu, mis jääb saamata, kui ühte
otsusealternatiivi eelistatakse teisele.
Pöördumatu kulu on kulu (väljaminek) on juba tehtud ning mida pole võimalik
muuta
Piirkulu ehk marginaalkulu on ühe täiendava toodanguühiku valmistamiseks
vajalik täiendav kulu. Kogukulu muutus, mille tingib tootmismahu muutumine ühe
tooteühiku võrra.
Baasiline eelarvestamine : eelmiste perioodide tegelikke tulu – ja kulumahte kasutatakse baasina järgmise eelarve koostamise juures. Kuluiseloome ei selgitata.
Eeldatakse, et kõik organisatsiooni üksused jätkavad samal viisil.
Null baasiline eelarvestamine: kõik tulu- ja kulumahud tuletatakse/arvutatakse nullist ehk eelmiste perioodide taset arvesse võtmata.
Rahavoogude aruande koostamise meetodid
Otsemeetod – „ülevalt alla“, raha sissetulek ja väljaminek kajastatakse brutosummas.
Tekkepõhised tulud ja kulud konverteeritakse kassapõhiseks ja näidatakse aruandes.
Kaudmeetod – „alt ülesse“, lähtutakse tekkepõhisest puhaskasumist, mis teisendatakse
kassapõhiseks. Teisendamine seisneb puhaskasumi korrigeerimises
Huvitav on see, et ROA (koguvara puhasrentaablus) = puhaskasum / perioodi keskmine koguvara
ROE (omakapitali puhasrentaablus) = puhaskasum / omakapital
Kurat see keskmine seal ühel juhul siis on.. eeldatakse, et omakapital on püsiv? Ei tea