Ettevõtlus ja äri planeerimine (0)

Q: Missioon - kuidas sinna välja jõuda?

Vastus leiad õppematerjalist: Ettevõtlus ja äri planeerimine

Q: Milles seisneb ettevõtte roll?

Vastus leiad õppematerjalist: Ettevõtlus ja äri planeerimine

Q: Kuhu tahetakse välja jõuda?

Vastus leiad õppematerjalist: Ettevõtlus ja äri planeerimine

Tallinna Tehnikaülikool - Majandus - Ettevõtlus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Missioon - kuidas sinna välja jõuda?
Milles seisneb ettevõtte roll?
Kuhu tahetakse välja jõuda?

“Ettevõtlus ja äri planeerimine ” kordamisküsimused
Eksamiküsimused toetuvad nii loengutele kui harjutustundides käsitletud teemadele, sh materjalidele Moodles. Üldised teemad on toodud järgnevalt.

Ettevõtluse definitsioonid , ettevõtjate iseloomustus ja ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid.

Ettevõtluse definitsioonid
ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters , 1989).
…protsess, mille kaudu inimesed saavad teadlikuks ettevõtlusest kui võimalusest ja astuvad samme äri alustamiseks ( Stevenson 2005)
Ettevõtte käivitamine ja/või kasvatamine läbi innovaatilise, riski võtva juhtimise (Fred L. Fry)
Erinevaid distsipliine ühendav teadmisvaldkond
Ettevõtluse elemendid (F.L.Fry, 1993):

Äri alustamine

Loov ja innovatiivne äri

Kasvava ettevõtte juhtimine

Ressursside otsimine

Riski aktsepteerimine
ettevõtjate ühised jooned (avalduvad ettevõtjate puhul tugevamalt kui teistel inimestel)

Võimekus midagi teha
Saab jagu vigadest ja on julgust enesekindlust uuesti proovida
Uuenduslikkus
Tulemustele orienteeritud (jõuab eesmärgini)
Riskivõtja
Täielik pühendumine

ettevõtte määratlus äriseadustikus

ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks.

ettevõtte klassifikatsioonid
ETTEVÕTTED liigitatakse:

õigusliku vormi
omandivormi
tegevusala järgi jne
Suuruse järgi on defineeritud ettevõtted dokumendis:

Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE) (SME)

Mikroettevõte – 1-9 töötajaga
Väikeettevõte – 10-49 töötajaga
Keskmine ettevõte – 50-249 töötajaga
Suurettevõte - >250 töötajaga.
Ühtib Euroopa Liidu klassifikatsiooniga

Ettevõtete õiguslikud vormid, nende iseloomustus

Füüsilisest isikust ettevõtjana ehk FIE-na võib tegutseda iga teovõimeline isik, registreerides end Maksu- ja Tolliametis.
Täisühing on piiramatu vastutusega äriühing, mille osanikuks võib olla füüsiline või juriidiline isik, aga mitte riik ega kohalik omavalitsus. Täisühingul on vähemalt kaks osanikku, kes vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt oma varaga.
Usaldusühing on piiramatu vastutusega äriühing, kusjuures vähemalt üks usaldusühingu osanik peab olema täisosanik (vastutab oma varaga ettevõtte tegevuse eest) ja vähemalt üks usaldusühingu osanik peab olema piiratud vastutusega usaldusosanik (vastutab sissemakse ulatuses).
Osaühing on piiratud vastutusega äriühing, millel on osadeks jagatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest, vaid ainult ettevõttesse investeeritud vara ulatuses.
Aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, mille aktsionärid vastutavad aktsiaseltsi tegevuse eest vaid aktsiakapitali ulatuses.
Tulundusühistu on äriühing, mis on loodud eesmärgiga toetada oma liikmete tegevust ühise majandustegevuse kaudu.
Mittetulundusühing on vabatahtliku liikmeskonnaga kasumit mittetaotlev ühendus, mille põhieesmärgiks on üldjuhul mingi kindla heategevusliku, haridusliku , sotsiaalse või religioosse eesmärgi saavutamine ja elluviimine .
Sihtasutus on kasumit mittetaotlev juriidiline isik, mille põhieesmärgiks on üldjuhul mingi kindla heategevusliku, haridusliku, sotsiaalse või religioosse eesmärgi saavutamine ja elluviimine.

Ettevõtluspädevus ja selle pädevusvaldkonnad ning alapädevused

Üks levinumaid definitsioone pädevusele on: “teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis on terviklik ning mille omamine tähendab edukat toimetulekut nimetatud pädevuse valdkonnas” või „.. soovitud tulemuste saavutamisel spetsiifilistes kontekstides “. Mõned uurijad laiendavad pädevust lisaks teadmistele ja oskustele ka psühholoogiliste omadustega ning defineerivad pädevust kui “omavahel seotud teadmiste, iseloomujoonte, hoiakute ja oskuste kogumit, mis mõjutavad inimese töösooritust olulisel määral ning mis on õpitavad”. Ettevõ tluse ja ettevõtlusõppega seotud kirjanduses defineerib nt Gibb (2008) pädevuse kui „käitumise, oskused ja omadused, mida saab rakendada individuaalselt ja kollektiivselt ning mis aitab üksikisikutel ja organisatsioonidel luua, tulla toime, nautida muutusi ja innovatsiooni ebakindlas, keerukas keskkonnas, toetades personaalse ja organisatsioonilise efektiivsuse saavutamist“ (lk 106). Taani ettevõtlusõppe progressioonimudelis on ettevõtluspädevust kirjeldatud kui teadmisi, oskusi, subjektiivseid suhteid ja võimalikke tegevussuundi ebakindlates olukordades hakkama saamiseks ( Rasmussen , Moberg, & Revsbech, 2015) keskendudes vajadusele arendada õppijate ettevõtlikkust. Viimastes näidetes on ettevõtluspädevuse defineerimisel fookuses ettevõtlusalased teadmised ja oskused, ettevõtlik hoiak ja tegevuspõhisus.

Äriideede elluviimise valdkonna alapädevused

Ettevõtluspädevuse mudeli struktuuri määratlemisel ettevõtluse definitsioonist lähtuvalt kujundab ettevõtluse erialase pädevuse äriideede elluviimise pädevusvaldkond, mille tuuma moodustavad ärivõimalused ja keskkond, kus ettevõtlusalane tegevus aset leiab. Seepärast on äriideede elluviimise pädevusvaldkonna alapädevusteks ärivõimalused ja keskkonna mõistmine.

Ettevõtlusprotsess ja ärivõimaluste äratundmine ning hindamine (mudelid)

Ettevõtlusprotsessi tuumaks on ärivõimalused, nende avastamine/loomine, hindamine ja rakendamine selleks, et luua uusi tooteid/teenuseid, uusi viise turgude, protsesside ja tooraine organiseerimisel, st seda tehakse uuel moel (mis enne ei eksisteerinud).
Ettevõtlusprotsessis on 2 komponenti: indiviid (sh ettevõtja) ja (äri)võimalused, võimaluste
ärakasutamiseks (äriideede elluviimiseks) on vaja teadmisi ja oskusi, aga ka ressursse, olulised on võrgustikud, äri planeerimine jne.

Kes on klient ? Klientide probleemide määratlemine, kliendiuuring

Klient on majanduses isik, kes omandab toote või teenuse. Kõikide nende kui klientide ühiseks tunnuseks on see, et nad on ettevõttega seotud mingisuguste vastastikuste tegevuste kaudu. Nad annavad midagi ettevõttele (tavaliselt raha, kuid mitte alati) ja saavad selle eest vastu mingi väärtuse (tavaliselt teenuse või kauba).
Kliendiuuringutes kaardistatakse kliendi vajadused ja rahulolu toote/ teenuse/ teenindusega.

Ärimudelid, kavandamise metoodikad.

Ettevõtte missioon , visioon ja eesmärgid.

Missioon - kuidas sinna välja jõuda? Ärimissioon - ettevõtte eksistentsi põhiprintsiip: kelle, milliseid vajadusi, kuidas ettevõte rahuldab pikaajalises perspektiivis.
• Lühike, kergesti arusaadav ja meeldejääv, pandlik ning eristav.
• Milles seisneb ettevõtte roll?
• Mida lühemalt õnnestub missioon kirja panna, seda parem!
Näiteks ettevõtte Aken missioon on pakkuda tööd kaasaegse tehnoloogiaga firmas, koolitada oma ala spetsialiste ning toota kõrgekvaliteedilist toodangut, mida müüakse Euroopa Liidu turgudel , pakkudes rahulolu nõudlikele klientidele.
Visioon - kuhu tahetakse välja jõuda? Visioon on võimalikult realistlik kirjeldus, millisena ettevõtja tahab oma ettevõtet tulevikus näha.
Visioon määratakse vähemalt 5 aasta perspektiivis, Visioon peegeldab teatud ideaali ja ei sisalda numbreid, va aastaarv .
Kõrget kvaliteeti ja kõrgel tasemel tegevust käsitlev visioon on pidevalt muutuvas maailmas suunanäitajaks ning peab olema loodud ja läbi tunnetatud võimalikult paljude inimeste poolt. Kui meeskond on visiooniga kursis, on see võimsaks motivaatoriks.
Eesmärgid tuleb kindlasti kirjalikult formuleerida, sest see annab võimaluse aeg - ajalt eesmärkide süsteem üle vaadata ja vajadusel miskit muuta ning aitab viia eesmärgid kõikide töötajateni. Viimane aspekt on aga äärmiselt tähtis, sest eesmärke ei ole võimalik realiseerida kui töötajad neid ei aktsepteeri või isegi ei tea, missuguseid eesmärke ettevõttes järgitakse. Eesmärkide formuleerimisel on oluline arvestada ka ajalist aspekti.
Äriplaani kontekstis räägitakse:
• lühiajalistest eesmärkidest (kuni 1 aasta);
• keskmise pikkusega (1- 5 aastat);
• pikaajalistest (üle 5 aasta) eesmärkidest.
Tähtis on, et lühiajalised kui ka keskmise pikkusega eesmärgid oleksid välja töötatud pikajalistest eesmärkidest lähtuvalt ning toetaksid nende elluviimist. Eesmärgid ei ole dogmad . Kaugemad eesmärgid sõnastatakse üldisemana. Mida lähemale eesmärgile liigutakse, seda enam see täpsustub.
Mõningad tüüpilised eesmärgid, mida väikettevõtja saab püstitada seoses turu ja klientidega:
• üksikute toodete müügimaht nii naturaalühikutes kui rahalises mahus ;
• turu või turusegmendi osa, mida tahetakse võita konkreetse toote/teenuse turul;
• toote/teenuse kohandamine väikeettevõtte tarbeks.
Nõuded eesmärkidele. Eesmärgid peavad olema:

Juhitavad - Kui eesmärgi saavutamist ettevõtja ise olulises mahus mõjutada ei saa, ei ole mõistlik sellist eesmärki ka püstitada.

Realistlikud - Eesmärgi realistlikkuse nõue on seotud eelmisega . Eesmärk peab olema vastavuses turu suuruse ja ressurssidega, millega ettevõtja opereerib, konkurentsi tasemega valdkonnas.

Defineeritavad - See nõue on vajalik määratlemaks, millal on eesmärk saavutatud.

Mõõdetavad. Ainult defineeritava ja mõõdetava eesmärgi suunas liikumist on võimalik kontrollida: kas ja millises tempos lähenetakse sihile.

Liigendatavad - Liigendatavus võimaldab püstitada vahe-eesmärke, parandada ressursikasutust ja korrigeerida senist tegevust, sh muuta tegutsemisviisi, s.t. strateegiat.
Näiteks ettevõtte OÜ Aken pikaajaline eesmärk on kasvamine üheks kiiremini arenevaks aknatootjaks Põhjamaades.
Keskmise pikkusega eesmärkide näited:

Saavutada tootmismaht 6000 akent kuus 1. juuliks 2009.

Sama aasta 1. oktoobriks eesmärk saavutada tootmismaht 8000 akent kuus ja saada üheks suuremaks aknaid tootvaks ettevõtteks Baltimaades.
Lühiajaline eesmärk on ehitada lõpuni tootmishoone .

Turuanalüüs, nõudlust mõjutavad tegurid, SWOT.

Turuanalüüs on vajalik selleks, et teha strateegilisi otsuseid turu või selle dünaamika kohta.
Tegurid, mis mõjutavad nõudluse muutumist, on järgmised:

Tarbijate (ostjate) sissetulek - sissetuleku suurenedes nihkub nõudluskõver paremale ehk nõudlus suureneb Tarbijatel on kulutamiseks rohkem raha ja nad on iga hinna juures nõus rohkem ostma. Selline olukord on omane majandustõusudele, kus palgad on kõrgemad ja enamikel inimestel on tööd.

Teiste teenuste/kaupade hinnad - need mõjutavad nõudlust kahes suunas:

Tarbijate ootused tulevaste sissetulekute ja hindade suhtes - juhul, kui tarbijad eeldavad, et hinnad tõusevad, on nad valmis tarbima täna rohkem. Ilmekas näide on suhkru kokkuostmine enne Euroopa Liiduga ühinemist (Eestis).

Tarbijate arv – s.t nõudjate ja soovijate arv (siht)turul.

Tarbijate stiilide, maitsete, harjumuste ja eelistused muutus – eelkõige sihtturu ja valitud sihttarbija ning -segmentide tarbija käitumisega seonduv.

Hooajalisus, tsüklilisus, hooaja muutus – näiteks Eesti puhul, kus eksisteerivad kõik aastaajad, võib äritegevuse hooajalisus ning tsüklilisus, isegi ilmastikutingimuste muutumine olla nõudlust aktiivselt mõjutav.
SWOT analüüs on väga tuntud, lihtne ja laialt levinud analüüsi mudel, mille kaudu kaardistatakse organisatsiooni tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud.

Turunduse põhimõtted, mõisted

Turundus on juhtimisfunktsioon- protsess, kus sobitatakse firma ressursid ja tarbija vajadused. Turunduse eesmärk on muuta müük iseeneslikuks. Sihiks on tunda ja mõista tarbijaid nii hästi, et loodud kaup sobiks neile ja müüks ennast ise. Turundus on tegevus, loomise protsess, kommunikatsioon, jaotus ja vahetusprotsess , mis loob väärtust klientidele, partneritele ja ühiskonnale tervikuna .

Turunduse planeerimine: etapid, protsess.

Analüüsimine, planeerimine, teostamine ja kontrollimine. Lihtsustatud määratlust esindab ka PDCA -mudel:
PLAN - planeerimine, s.o eesmärkide püstitamine, vajaduste määramine ja äriprotsessi kavandamine;
DO - plaani järgi tegutsemine, et planeeritu nõuetekohaselt ellu viia;
CHECK - kontrollimine, kas tulemused vastavad esitatud nõuetele ja koostatud plaanile;
ACT - kontrolli alusel tegutsemine, et teha vajalikke muudatusi.

Turundusmeetmestik ja selle elementide kirjeldus.

4P - Product, Price, Place , Promotion.
Toode/teenus- eritunnused, lisandid, paigaldamine, teenindus, garantii , pakend
Hind- eesmärgid, paindlikkus, toote elutsükkel, geograafilised tingimused, hinnaalandused
Jaotus/turustus- eesmärgid, turustustüüp, vahendajad, turu tüüp ja asukoht, vedu, teenindus, turunduse juhtimine
Müügitoetus- müügipersonal, - motivatsioon , - treening , -valik, -arv, reklaam , müügisoodustus, suhtluskorraldus

Toode ja toodangupoliitika .

Toote all mõistetakse kõike, mida turul pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või vajadust.
Toodangupoliitikas 2 põhikontseptsiooni:

Toote elutsükli kontseptsioon
Uue toote väljatöötamine

Hind, hinnakujunduse meetodid ja –strateegia.

Hinnakujunduse meetodid:
o Kulukeskne – lähtub toote valmistamise kogukuludest või muutuvkuludest (kasumiläve analüüs)
o Konkurentsikeskne
o Nõudlusel põhinev
· Hinnastrateegia :
o Baashind määratakse kõigepealt, sellele järgneb hinnastrateegia
o Aktiivne hinnastrateegia – turu koorimine , turu hõivamine
o Passiivne hinnastrateegia (konkurentsist, turust lähtuvalt)
o Madal hinnatase
o Kõrge hinnatase

Majandusarvestuse eesmärk ja funktsioonid.

Majandusarvestuse eesmärk on informatsiooni kogumine, mis aitab ettevõttes langetada finantseerimisega seotud otsuseid.
Majandusarvestuse funktsioonid

7 põhilist funktsiooni:
- ettevõttesisese arvestussüsteemi kujundamine ja arendamine;
- ettevõtte tegevuse tulemuste plaanimise ja kontrolli ühtse koordineeritud süsteemi loomine tagamaks eesmärkide täitmise;
- kulude ja tulude arvestuse ühtse süsteemi loomine kasumi juhtimiseks tagamaks kulude alanemise ja omanike kasumi maksimeerimise;
- kõigi struktuuriüksuste tegevuse aruandluse ja plaanimissüsteemi koordineerimine ;
- strateegiliste ja optimaalsete plaanimise ja kontrolli meetodite väljatöötamine;
- juhtide abistamine kohanemiseks väliskeskkonnaga;
- kitsaskohtade ja piirangute õigeaegne avastamine ettevõtte tegevust mõjutavate probleemide vältimiseks.

Kulude jaotuse alused ja kululiikide iseloomustus.

Kulud (E.Linnaksi järgi)
1) Tootmiskulud / Teenindamise kulud
– Tootmise otsekulud /Teeninduse otsekulud– Tootmise üldkulud/Teeninduse üldkulud
Tootmis- (sh teenindus-) kulud on otseselt seotud tooteü hiku valmistamisega ninghõlmavad:

Otseseid materjalikulusid

Otseseid tööjõukulusid

Tootmise/ teeninduse üldkulusid

Mittepõhimaterjalid (määrded, õlid, seadmetehooldus, varuosad)
Materjalid, mis on valmistoodangu/teenuste koostisosa (liim, lakk , naelad, poldid , mutrid, seibid, kruvid)
Tootmistsehhi/teenindusega seotud ruumideülalpidamisega seotud kulud (üür jaamortisatsioon; kindlustus ; remont ja hooldus ;kütte, elektri, vee ja telefonikulud)
Masinate ja seadmetega seotud kulud (rentimise ( liisingu ) ja amortisatsiooni-kulud; kindlustuskulud; remondi - ja hooldekulud
Mittepõhitööliste palgakulu ja muu kaudne töötasu(tsehhijuhatajad, meistrid, abi-töölised ja teenindav personal, nt transport-töölised,remonditöölised,torulukksepad, valvurid , tsehhi raamatupidajad. Samuti põhitööliste tööseisaku, ületunni- või praagi parandamise eest makstav töötasu)
Seadusandlike aktide ja kohaliku täitevvõimu korralduste täitmisest tulenevad kulud (kuludohutustehnika nõuete täitmisele, ohtlike jäätmete hävitamisele ja väljaveole, õhu- ja vee puhastusseadmetele

2) Perioodikulud– Halduskulud

Turustuskulud

Intressid
Areng- ja uurimine

Turundus-ehk müügikulud (müüjate töötasu, reklaam, müügisaali sisseseade, näitused jm)
Tellimuste hankekulud (turuuuringud, reklaam)
Lähetuskulud ehk logistikakulud (ladustamine ja lähetamine klientidele)
Üld-ja halduskulud ( kindlustus , remont-ja hooldus, sisseseade, side- ja valveteenused ,üldelekter,vesi,küte)
Uurimis-ja arenduskulud (uued tooted)
Finantseerimiskulud (intressid)

Kuluarvestus ja omahinna arvutamine.

Kuluarvestusmeetodid ja -sü steemid on ettevõtte majandusarvestuses üks olulisemaid töölõike, sellest sõltub ressursside võimalikultoptimaalne ja efektiivne kasutamine, mille tulemuseks on omanike kasumi maksimeerimine .
• Kuluarvestus on hea abivahend ettevõttelejuhtimisotsuste langetamisel
• Põ hilised kuluarvestusmeetodid on: protsessipõ hine ; tootepõhine; tegevuspõhine.
Omahinna arvutamiseks on vaja tehajä rgmised otsused:

Alginvesteering ( seadmed jt vahendid)
Investeeringu allikad (laen või omafinantseerimine)
Muutuvkulud (tööjõud, materjalid, ..)
Pü sikulud (rent, side, turundus, juhtide palgad, kulum, ...)

Ettevõtte majandustegevuse aruandlus, raamatupidamise põhimõtted.
Raamatupidamise aastaaruanne koosneb üksikutest omavahel seotud finants-aruannetest, kuhu on koondatud ettevõtte kogu majandusarvestuse koondnäitajad arvestusperioodi jooksul:
Seisundi aruanne:
• Bilanss seisuga 31.12. 2019
• Bilanss seisuga 31.12. 2018
Perioodi aruanded:
• Kasumiaruanne 2019
• Rahakäibe aruanne 2019
Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne:
• KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD
Kasumiaruanne või tegevustulemustearuanne:
• TULUD+KASUM–KULUD– KAHJUM =SISSETULEK
Rahakäibe aruanne:
• RAHA JUURDEVOOG – RAHA VÄLJAVOOG== RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS

Raamatupidamise põhimõtted:

Majandusü ksuse printsiip
Jätkuvuse printsiip
Soetusmaksumuse printsiip
Monetaarsuse printsiip
Tekkepõhine arvestusprintsiip
Realiseerimise printsiip
Tulude ja kulude vastavuse printsiip
Olulisuse printsiip
Konservatiivsuse printsiip
Järjepidevuse ja võrreldavuseprintsiip
Objektiivsuse printsiip
Tõene ja aus kajastamise printsiip

Kasumiaruanne, skeemid ; rahavoogude aruanne, bilanss, iseloomustus.
Kasumiaruanne ehk tulude ja kulude aruanne:

kajastab ettevõttemajandustegevuse tulemusi aruandeperioodi jooksul
TULUD on varade sissetulek ettevõttesse
KULUD on varade vä ljaminek või kasutamine

Kasumiaruande koostamisel püütakse vastavusse viia ettevõtte tulud teatudaruande perioodil ja nende saavutamiseks tehtud kulud. Aruandeperioodi pikkuseks on aasta, tavaliselt algab 01.01. ja lõpeb 31.12.

Kasumiaruandes on kõik summad ilma käibemaksuta

Kasumiaruande SKEEMID
Eesti raamatupidamise seaduse kohaselt on Eesti ettevõtetel lubatud (va krediidiasutused ja kindlustusseltsid) kasutada ühte kahest seadusesettenähtud kasumiaruande skeemist, kus ärikulud erinevalt klassifitseeritakse:
SKEEM 1 jagab kulud gruppidesse nende iseloomu järgi ( tööjõ ukulud , amortisatsioon jne)
SKEEM 2 jagab kulud gruppidesse nende funktsiooni järgi ettevõttes(realiseeritud toodete kulu, turustuskulud, üldhalduskulud)
• Skeem 1 on ü ldjuhul lihtsam kasutada, sobib väiksematele ettevõtetele

SKEEM 2 kasutavad ü ldiselt suured tootmis- ja kaubandusettevõtted

SKEEM 2:

eeliseks on parema ülevaate saamine tehtud kulude eesmä rkidest ;

puuduseks on skeemi keerukam rakendamine ja subjektiivne kulude jagamine erinevate kasumiaruande ridade vahel

Rahavoogude aruanne
Rahavoogude aruandes avaldatav informatsioon on oluline, et hinnata ettevõtte võimet genereerida raha ja raha ekvivalente, mis on omakorda aluseks ettevõtte väärtuse hindamisel. Samuti saab analüüsida kuhu raha on läinud ja kust tulnud ning võimadab teha tulevikuprognoose. Rahavoogude aruanne näitab ettevõtte võimet – maksta dividende ja laenude intresse.
Bilanss
Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali.
Bilanss iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisukorda, mis on kujunenud eelmiste perioodide tegevuse tulemusena. Seetõttu on firma bilanss ühtlasi tema töö aruanne, mis sisaldab informatsiooni varade liikide ja nende allikate kohta. Bilansi võib koostada ükskõik millise ajahetke seisuga, eeldades, et kõik tehingud on eelnevalt arvesse võetud. Tavaliselt koostatakse bilanss aastalõpu ehk 31. detsembri seisuga ning võrdluseks jäetakse kõrvale eelmise majandusaasta lõpu seis.
Bilanss iseloomustab ettevõtte varasid kahelt seisukohalt. Seetõttu kujutab bilanss endast kahe poolega tabelit, mille üht poolt nimetatakse bilansi aktivaks ja teist bilansi passivaks. Bilansi aktiva ning passiva kontod moodustavad bilansiskeemi , mille struktuur vastavalt kehtivale raamatupidamiseseadusele (2002) on muutuv ning toodud ära raamatupidamise seaduse lisades.
Bilansi aktiva kirjete üldsumma peab võrduma bilansi passivakirjete üldsummaga, sest nii aktivas kui ka passivas iseloomustatakse samu varasid erinevates aspektides. Võrdsus tuleneb sellest, et bilansipooled kajastavad ühtesid ja samu tehinguid, ainult erinevalt seisukohalt.
Bilansi aktivas näidatakse ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus ( kassa ja pangajäägid, põhivara, varaliste nõudmiste, materiaalse ja immateriaalse vara kontode seisud jne.), passivas aga tuuakse varade rahastamise allikad (laenud, hankijatele maksmata arved , aktsionäride investeeringud antud ettevõttesse,kohustuste (võlgade) ja omakapitali seis jne.).
Bilansi aktiva ja passiva üksikuid positsioone nimetatakse bilansikirjeteks, sõltuvalt bilansi poolest on tegemist kas aktiva- või passivakirjetega.
Ettevõttes toimuvad majandusoperatsioonid toovad kaasa muutusi bilansikirjetes. Neid muutusi arvestatakse kontodel. Kontodel toimub firma varade, nende allikate ja majandusoperatsioonide kohta registreeritud andmete rühmitamine, jooksev arvestus ja kontroll.
Igale bilansikirjele avatakse eraldi konto : aktivakirjetele aktivakontod ja passivakirjetele passivakontod. Igal kontol on kaks poolt - deebet ja kreedit , mille tähendus on aga aktiva ja passivakontodel erinev. Aktivakontodel tähistab deebet konto suurenemist ja kreedit vähenemist, passivakontodel vastupidi.

KMK analüüsi meetodid, nende iseloomustus ja kasutamine; ohutusvaru .

KMK - analüüsi kasutatakse müügi- ja tootmisstruktuuri kujundamisel,hinnakujundamisel ja ettevõttestrateegiliste kitsaskohtade lahendamisel optimaalseteotsuste vastuvõtmiseks. (Kulu-maht-kasum)
KMK- analüüs tervikuna on keeruline ja väga töömahukas.Lihtsustatud erijuhtumi näide,
Kui:

üht liiki kaup (toodang);
pü sivad kulud konstantsed; muutuvad kulud proportsionaalsed kulukäituriga;
hinnad ei muutu;
kulud ja tulud on lineaarsed ;
ainus tulusid ja kulusid mõjutav tegurmaht (kogus);
tehnoloogia , tootmisviis ja tootmisefektiivsus ei muutu;
varud ei muutu;
ignoreeritakse raha ajaväärtust ja riske.

KMK – analüüsil on 3 lähenemisviisi:
1) Vä ljendada kulu, tegevusmahu ja kasumivahelised seosed matemaatilisevõ rrandi kaudu;
2) Tugineda piirkasumi mõistest lähtuvatele matemaatilistele valemitele.
3) Kujutada kulu, tegevusmahu ja kasumi seosed graafiliselt.
Ohutusvaru
Ohutusvaru on summa, mille võrra eelarvestatud müügikäive ületab müügikäibe kasumiläve punktis.
Mida lähemal on tegelik tegevusmaht kasumilävele, seda suurem on risk, et ettevõte võib kahjumisse sattuda (näiteks müügimahu kõikumisel).
Ohutusvaru on arvutatav jä rgmise seosega:
Ohutusvaru = eelarvestatudmüügikäive – müügikäive kasumiläve punktis

Finantssuhtarvude klassifikatsioon ja nende iseloomustus.

Finantssuhtarvude liigitus:

Likviidsussuhtarvud - näitavad ettevõtte võ imet lühiajaliste kohustuste tasumiseks
Toimimissuhtarvud – kui efektiivselt kasutatakse ettevõtte varasid
Kapitali struktuuri suhtarvud -ettevõtte võime tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustusi ning oma- ja võõrkapitali struktuur
Rentaabluse suhtarvud – kasumi genereerimise efektiivsus käibelt ja kapitalilt
Turupõ hised suhtarvud -iseloomustavad aktsiate väärtust, s.t kuidas finantsturg iseloomustab ettevõtte aktsiaid

Raha ajaväärtus, intressid; üksiksumma ja annuiteet ; tulevane ja praegune väärtus, investeeringute tasuvusaeg.

Raha ajavää rtuse (time value of money )kontseptsioon põ hineb tähelepanekul, et makstava rahasumma vää rtus on seotud maksmise ajastamise momendiga.
Raha ajaväärtuse kontseptsiooni tuleb alati kasutada järgmistes valdkondades:
– investeerimisprojektide analüüs,
– varade ja väärtpaberite hindamine,
– pangalaenude võtmine,
– liisingu kasutamine jm
Raha ajaväärtuse kontseptsiooni oluliseks osaks on intressi mõiste ja intressi arvutamise reeglid
Intress ehk kasvik ( interest ) on rahasumma, mis tasutakse või teenitakse raha (kapitali)kasutamise eest.
Intressi (I) arvutamise valem: I = K1 – K0
– kus Kı – tagasimakstav summa;
– Ko – laenuks antud või saadud summa ehk algsumma (e põhisumma)
Intressimäär (i) on põhisummalt tasutav intressmingi perioodi (tavaliselt aasta) jooksulväljendatuna protsentides ja see leitakse:
i = I / Ko * 100
Intressi arvutatakse kas liht- või liitintressina.
Üksiksumma tulevane vää rtus (FV) on investeeritud summa pluss teatud ajaperioodi jooksul akumuleeritud intress.
PV on täna investeeritav summa, mis kasvaksetteantud suuruseni tulevikus, ehk tulevikus saadava raha väärtus käesoleval momendil.
Annuiteet on perioodiliselt korduv ühesuurune rahaline makse teatud ajaperioodi jooksul.
• Eristatakse 3 liiki annuiteeti:
– tavaannuiteet, maksed annuiteediperioodide lõpul;
– avanssannuiteet , maksed annuiteediperioodide alguses;
– viitannuiteet, makseid hakatakse alates teatud viitaja möödudes.
Annuiteedi tulevane väärtus S.o perioodiliste ühesuuruste investeeritud rahasummade tulevaste väärtuste summa arvessevõttes ka akumuleeritud intressi.

Ettevõtlusega alustamine

Ettevõtte asutamise kogemused ettevõtjatelt (videod ja kohtumised)

Ettevõtluse väliskeskkond, iseloomustus.

Kolm tasandit: rahvusvaheline, rahvuslik ja kohalik tasand. Ettevõttele on väliskeskkonna kujunemisel oluline riik, kus ettevõte on registreeritud ja/või kus toimub tema majandustegevus .
Suhteid väliskeskkonnaga mõjutavad ettevõtete õiguslikest vormidest tulenevad iseärasused, ettevõtte eesmärgid, struktuur, suurus, kasutatav tehnoloogia , kultuuriline ja poliitiline kontekst ning muud tegurid.
Väline mikrokeskkond : tarbijad, hankijad, konkurendid, inimressursid, finantsressursid
Sisekeskkond: Omanikud , juhid, töötajad
Väline makrokeskkond : Poliitliline, majanduslik, sotsiaalne, tehnoloogiline, looduslik ja rahvusvaheline keskkond.

Vastutustundlik ettevõtlus

Vastutustundlik ettevõtlus ehk levinud mõistega CSR ( Corporate social responsibility) on ettevõtte majandusliku, keskkonna- ja sotsiaalse mõõtme loomulik ja vabatahtlik integreerimine ettevõtte igapäeva tegevusse, juhtimisse ja äristrateegiasse.

Intellektuaalse omandi kaitse

Intellektuaalomandiks loetakse inimese vaimse tegevuse tulemit. Intellektuaalomandi õigused annavad võimaluse kaitsta firma mõningaid immateriaalse varasid. Peaaegu igal äriühingul on sellist vara, mida tasub kaitsta.
Isegi juhul, kui ettevõttel intellektuaalomandi kaitset vajavat vara pole, peab olema teadlik teiste ettevõtete õigustest. Teadmatus võib põhjustada väärtuslike õiguste kaotamise, kuluka kohtuprotsessi või mõlemat.
Seadusega kindlaksmääratud intellektuaalomandi õigused jagunevad:

autoriõiguseks ja sellega kaasnevateks õigusteks;
tööstusomandiks, mille objektideks on kaubamärgid, patendid ja kasulikud mudelid ning tööstusdisainilahendused.

Eesti Energia kui suurettevõtte tegevuse ülevaade

Loodud 1939. aastal • 5800 töötajat • 25 ettevõtet • 2,5 mld EUR investeeringuid viimase 10 aasta jooksul • 6 koduturgu • Puhaskasum 2017 : 101 mln EUR • Müügitulu 2017: 754 mln EUR
Oleme Baltikumi kõige mitmekesisema tootmisportfelliga energiaettevõte TOODAME ENERGIAT: • põlevkivist • põlevkivigaasist • vanarehvidest • tuulest • veest • biomassist • päikesest • segaolmejäätmetest

.DOCX Laadi alla originaalfail 15 lk · .docx · 79 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-12-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

79 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

katsupatsu Õppematerjali autor

Ettevõtlus ja äri planeerimine eksamiks kordamine

ettevõtlus äri planeerimine eksamikonspekt ettevõtlus ja äriplaneerimine

Sarnased õppematerjalid

doc

Äri planeerimine kordamisküsimused

o nad vajavad raha o neil on omanikud o nad toodavad tooteid / osutavad teenuseid o neil on kliendid, kes tarbivad neid tooteid/teenuseid o neil on vaja koguda raha, et arendada tooteid/teenuseid vastavalt nõudlusele turul  Organisatsioonide tüübid o Nn. Ühinenud organisatsioonid (incorporated) o Ühinemata organisatsioonid (non-incorporated)  Nende erisused: o vastutus äritegevuse eest (piiratud, piiramata); o äri eesmärkide ja korralduse poolest.  Ettevõtete õiguslikud vormid, iseloomustus o FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA (FIE), äriga tegelev üksikisik o ÄRIÜHINGUD (täis- ja usaldusühing, osaühing, aktsiaselts) o TULUNDUSÜHISTU o MITTETULUNDUSÜHINGUD  FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA o Eelised:  äritegevusega alustamise ja lõpetamise lihtsus, vähem formaalsusi

Analüüsimeetodid äriuuringutes

doc

“Ettevõtte majandusõpetus” kordamisküsimused

o neil on omanikud o nad toodavad tooteid / osutavad teenuseid o neil on kliendid, kes tarbivad neid tooteid/teenuseid o neil on vaja koguda raha, et arendada tooteid/teenuseid vastavalt nõudlusele turul  Organisatsioonide tüübid o Nn. Ühinenud organisatsioonid (incorporated) o Ühinemata organisatsioonid (non-incorporated)  Nende erisused: o vastutus äritegevuse eest (piiratud, piiramata); o äri eesmärkide ja korralduse poolest.  Ettevõtete õiguslikud vormid, iseloomustus o FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA (FIE), äriga tegelev üksikisik o ÄRIÜHINGUD (täis- ja usaldusühing, osaühing, aktsiaselts) o TULUNDUSÜHISTU o MITTETULUNDUSÜHINGUD  FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA o Eelised:  äritegevusega alustamise ja lõpetamise lihtsus, vähem formaalsusi (registreerimine

Ettevõtluse alused

doc

Eksami kordamisküsimuste vastused aines ettevõtte majandusõpetus

o neil on omanikud o nad toodavad tooteid / osutavad teenuseid o neil on kliendid, kes tarbivad neid tooteid/teenuseid o neil on vaja koguda raha, et arendada tooteid/teenuseid vastavalt nõudlusele turul · Organisatsioonide tüübid o Nn. Ühinenud organisatsioonid (incorporated) o Ühinemata organisatsioonid (non-incorporated) · Nende erisused: o vastutus äritegevuse eest (piiratud, piiramata); o äri eesmärkide ja korralduse poolest. · Ettevõtete õiguslikud vormid, iseloomustus o FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA (FIE), äriga tegelev üksikisik o ÄRIÜHINGUD (täis- ja usaldusühing, osaühing, aktsiaselts) o TULUNDUSÜHISTU o MITTETULUNDUSÜHINGUD · FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA o Eelised: äritegevusega alustamise ja lõpetamise lihtsus, vähem formaalsusi (registreerimine

Ettevõtte majandusõpetus

doc

Nimetu

o nad vajavad raha o neil on omanikud o nad toodavad tooteid / osutavad teenuseid o neil on kliendid, kes tarbivad neid tooteid/teenuseid o neil on vaja koguda raha, et arendada tooteid/teenuseid vastavalt nõudlusele turul · Organisatsioonide tüübid o Nn. Ühinenud organisatsioonid (incorporated) o Ühinemata organisatsioonid (non-incorporated) · Nende erisused: o vastutus äritegevuse eest (piiratud, piiramata); o äri eesmärkide ja korralduse poolest. · Ettevõtete õiguslikud vormid, iseloomustus o FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA (FIE), äriga tegelev üksikisik o ÄRIÜHINGUD (täis- ja usaldusühing, osaühing, aktsiaselts) o TULUNDUSÜHISTU o MITTETULUNDUSÜHINGUD · FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA o Eelised: äritegevusega alustamise ja lõpetamise lihtsus, vähem formaalsusi (registreerimine

Kategoriseerimata

doc

Finantsarvestus I osa

Tallinna Tehnikagümnaasium LOENGUKONSPEKT I OSA FINANTSARVESTUS 1 Tallinna Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekti esimene osa sisaldab teoreetilisi aluseid. Teises osas on toodud aine omandamiseks vajalikud praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. mini projektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. 2

Finantsarvestus

pdf

Äriplaneerimine TTÜ eksamivastused

Bostoni turuosa maatriks- tähed: suur turuosa, kiiresti kasvav nõudlus. rahalehmad: suur turuosa, kasv aeglane küsimärgid: turuosa väike, kasv kiire. koerad: turuosa väike, kasv väike(sabassörkijad) !! 1.Bostoni turuosa-turukasvu maatriksi tooteportfelli tähed iseloomustab b) suur turuosa kiiresti areneval turul ! 2. Informatsioon ettevõtte rahalise seisundi muutumise kohta iseloomustab b) Rahavoogude aruanne ! 3. Täisühingu osanikuks ei või olla c) riigiasutus ! 4. Kui investeeringutele arvestatakse intressi kord aastas, siis võrreldes igakuise intresside arvutamisega on tegelik intressimäär c) väiksem ! 5. Keskmise suurusega ettevõtte a) 50-249 ! 6. Millised kulud arvestatakse täismahus toote/tennuse omahinda a) perioodi kulud ! 7. Kasumilävi tükkides, kui kaup müüakse hinnaga 100 kr, püüsivkulud aastas on 3000 kr ja muutuvkulu 70kr/tk on a)100 ! 8. Likvidsuse suhtarvud näitavad d) ettevõtte lühiajalise kohustuste tasumine ! 9. Bilansi aktivakosseisu e

Äriplaan

doc

Äri planeerimine eksami vastused

1006 1.Bostoni turuosa-turukasvu maatriksi tooteportfelli tähed iseloomustab b) suur turuosa kiiresti areneval turul 2. Informatsioon ettevõtte rahalise seisundi muutumise kohta iseloomustab b) Rahavoogude aruanne 3. Täisühingu osanikuks ei või olla c) riigiasutus 4. Kui investeeringutele arvestatakse intressi kord aastas, siis võrreldes igakuise intresside arvutamisega on tegelik intressimäär c) väiksem 5. Keskmise suurusega ettevõtte a) 50-249 6. Millised kulud arvestatakse täismahus toote/tennuse omahinda a) perioodi kulud 7. Kasumilävi tükkides, kui kaup müüakse hinnaga 100 kr, püüsivkulud aastas on 3000 kr ja muutuvkulu 70kr/tk on: a) 100 8. Likvidsuse suhtarvud näitavad d) ettevõtte lühiajalise kohustuste tasumine 9. Bilansi aktivakosseisu ei kuulu d) võlad 10. Ärikasum on b) finantsulude ja kulude vahe 11. EMTAK on a) Eesti majandustegevusalade klasifikator 12. Füüsilisest isikust ettevõtja äriregistrisse kandmine on nõutav: d) kui tema aastakäive ül

Analüüsimeetodid äriuuringutes

docx

Majanduse mõisted

ehk ametikohtade jada. See on ka töötaja areng ühe ametikoha raames, mil tema kohustused ja vastutus ning osalus organisatsiooni juhtimisel muutuvad olulisel määral. *Karjääriks nimetatakse traditsiooniliselt tõusu ametiredelil, edu saavutamist elus. Tänapäeval vaadatakse karjääri kui elukestvat inimese haridus- ja tööalast arengut kõigi tema elu rollide omavahelises kooskõlas. See eeldab pidevat korrigeerimist, ümberhindamist ja valikute tegemist. Karjääri planeerimine tähendab oma elu juhtimist. 37. Konkurents *Konkurents on majandussubjektide püüdlemine ühise eesmärgi poole, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Täielik konkurents (ka: täiuslik konkurents) on turuvorm, kus turg on killustunud paljude väikeste ettevõtete vahel, kes kõik on hinnavõtjad. Monopolistlik konkurents on turuvorm, kus on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast, ent mingil määral eristatud toodet.

Majandusõpetus

Rohkem sarnaseid