2. Ülesanne Latipac OÜ prognoosib müügikäibe brutorentaabluseks järgmisel aastal 20%. Ettevõtte varude keskmiseks kuluvälteks kavandatakse 50 päeva ning varude aastakeskmiseks suuruseks peaks kujunema 800 000 eurot. Leia: Missugune on sellisel juhul firma müügikäibe prognoos järgmiseks aastaks? 1. Varude käibevälde = 360 / (Müüdud kaupade kulu / Varud) a. => Müüdud kaupade kulu = (360 * varud) / Varude käibevälde 2. Brutorentaablus = (Müügikäive - Müüdud kaupade kulu) / Müügikäive a. => Brutorentaablus = 1 – Müüdud kaupade kulu / Müügikäive b. => Müügikäive = Müüdud kaupade kulu / (1 – Brutorentaablus (%)) Vastus: Müüdud kaupade kulu = (360 * varud) / Varude käibevälde = (360 * 800 000 €) / 50 = 5 760 000 € Müügikäive = Müüdud kaupade kulu / (1 – 20%) = 7 200 0000 € 3. Ülesanne
Märts, kell 11:55AM 1 ÜLESANNE (koosneb viiest väiksemast ülesandest) 1. Lewis Inc. Müüb oma kaupa ainult krediiti ning aastane müük moodustab $2 miljoni. Firma ostjate arvete käibevälde on 42 päeva. Missugune on bilansikirje ,,Ostjate tasumata arved" aastakeskmine suurus? 2. Southeast Jewelers Inc. müüb ainult krediiti. Ostjate arvete käibevälde on 60 päeva ning kirje ,,Ostjate tasumata arved" aastakeskmine suurus on $500 000. Missugune on firma aastane müügikäive? 3. Ettevõtte aastane intressikulu on $20 000, müügikäive $2 miljonit, tulumaksumäär on 40% ning käibe puhasrentaablus on 6%. Missugune on ettevõtte intresside kattekordaja? 4. Põhineb ülesandel 3. Oletame, et käibe puhasrentaablus on vähenenud 3%-ni ning intressikulu on kahekordistunud. Missugune on intresside kattekordaja uus väärtus? 5. Tulekahju hävitas suurema osa Anderson Associates finantsaruannetest. Teie ülesandeks on taastada nii palju informatsiooni, kui võimalik
(priimused) 2. AS Trapetsi nõukogu ei ole rahul ettevõtte tulemustega ja seetõttu on planeeritud järgmisel kuul müügi suurenemist 10%. Koosta eelarvestatud kasumiaruanne ja arvuta piirkasumimäär! 3. Arvuta AS Trapetsi kasumilävi nii naturaalühikutes kui ka müügikäibena. 4. Samuti soovib AS-i nõukogu saavutada sihtkasumiks 9 000. Arvuta sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus ning müügikäive - nii tulumaksustamata kui tulumaksustatud kasumina. 1. Lahenduskäik: Müügitulu = ühiku hind x kogus ; 680 x 250 = 170 000 Muutuvkulud = muutuvkulud ühe ühiku kohta x kogus ; 470 x 250 = 117 500 Ärikasum = müügihind x tegevusmaht ühiku muutuvkulud x tegevusmaht püsivkulud; 680 x 250 470 x 250 31 200 = 21 300 Piirkasum ühiku kohta = ühiku hind x muutuvkulu ühiku kohta = 680 470 = 210 Piirkasum kokku = 210 x 250 = 52 500
võlgnevuse käibesagedus Tasuvust (tootlikust,rentaablust) väljendavad suhtarvud. (väljendatud %) puhaskasum 1. Müügikäibe puhasrentaablus = ------------------------------ müügikäive brutokasum 1.1. Müügikäibe brutorentaablus = ------------------------------ müügikäive See näitaja arvutatakse ainult nende ettevõtete puhul, kes kasutavad kasumiaruande skeem 2. ärikasum 1.2. Müügikäibe ärikasumi määr = ------------------------------
Arvutage absoluutsed alusjuurdekasvud ja ahelkasvutempod. (NB! Kirjutage eelnevalt aegrida ümber sobivale kujule!) Selgitage nende sisulist tähendust. (2p) Tasandage aegrida nelja kvartali libiseva keskmisega. (NB! Kirjutage eelnevalt aegrida ümber sobivale kujule!) (0,5p) Lahendus: Absoluutne Libisev keskmine Aasta Kvartal Müügikäive Ahelkasvutempo alusjuurdekasv (4 kv. keskmine) 2011 I kvartal 24 II kvartal 19 -5 (=19-24) 0.79 (=19/24) III kvartal 12 -12 (=12-24) 0.63 (=12/19) IV kvartal 32 8 (=32-24) 2.67 (=32/12) 21.75 (=(32+12+19+24)/4) 2012 I kvartal 22 -2 (=22-24) 0
Pangad kasutavad järgmisi maksevõime hindamiskriteeriume: suurem kui 1.6 hea, 1.2 1.59 rahuldav, 0.9 1.19 mitterahuldav, alla 0.9 nõrk. Antud arvutuskäigu põhjal võib väita, et lühiajaliste kohustuste kattekordaja on hea. Ettevõttel ei tohiks tekkida raskusi likviidsusega kuid kattekordaja on aasta jooksul vähenenud kolmandiku võrra. KÄIBE TULUSUSE SUHTARVUD (Sales Profitability Ratios) Brutokasumi tase (Contribution Margin) = Brutokasum / Müügikäive Brutokasumi tase 2008 = 550 136 / 52 924 574 = 0,01 (1%) Brutokasumi tase 2009 = -1 149 689 / 24 940 808 = - 0,04 (-4%) Ärikasumi tase (Operating Profit Margin) = Ärikasum / Müügikäive Ärikasumi tase '08 = 1 037 083 / 52 924 574 = 0,02 (2%) Ärikasumi tase '09 = - 902 321 / 24 940 808 = - 0,04 (-4%) Ärikasumi tase näitab, mitu protsenti saab ettevõte ühelt käibekroonilt kasumit. Antud ettevõtte Ärikasumi tase on 2008 aastal plussis ning 2009 aastal miinuses.
Vali üks: a. kui püsikulud alanevad 15% b. kui ühiku muutuvkulud suurenevad 15% c. kui ühiku muutuvkulud alanevad 15% d. kui müügihind alaneb 15% Küsimus 2 Küsimuse tekst Kõrge automatiseerimistasemega ettevõte on harilikult Vali üks: a. suure ohutusvaruga (margin of safety) b. madala kasumilävega c. kõrge tegevusvõimendusega d. madala tegevusvõimendusega (operating leverage Küsimus 3 Küsimuse tekst Piirkasum suureneb, kui müügikäive jääb samaks ja Vali üks: a. püsikulud alanevad b. püsikulud suurenevad c. tooteühiku muutuvkulud suurenevad d. tooteühiku muutuvkulud vähenevad Küsimus 4 Küsimuse tekst Kulu-maht-kasum analüüs on eriti tähtis Vali üks: a. muutuvkuludega võrdse müügikulu kindlaksmääramiseks b. tulu ja kulude vahekorra kindlakstegemiseks erinevate tegevusmahtude juures c. kasumiläve saavutamiseks vajaliku tegevusmahu kindlakstegemiseks d
c. Suureneb,suureneb d. Suureneb;ei muutu e. Suureneb;väheneb Küsimus 3 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Kõrge automatiseerimistasemega ettevõte on harilikult Vali üks: a. suure ohutusvaruga (margin of safety) b. kõrge tegevusvõimendusega c. madala tegevusvõimendusega (operating leverage d. madala kasumilävega Küsimus 4 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Piirkasum suureneb, kui müügikäive jääb samaks ja Vali üks: a. püsikulud alanevad b. tooteühiku muutuvkulud vähenevad c. tooteühiku muutuvkulud suurenevad d. püsikulud suurenevad Küsimus 5 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Toote ühiku piirkasum väheneb kõige rohkem (variandid on sõltumatud) Vali üks: a. kui püsikulud alanevad 15% b. kui ühiku muutuvkulud alanevad 15% c. kui ühiku muutuvkulud suurenevad 15% d. kui müügihind alaneb 15%
Kus CDD debitoorse võla ülalpidamiskulu S müük päevas V% muutuvkulu osatähtsus müügist k lühiajalise laenu hind 9 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Diskonto suurus: DIS = S (1 - BDL%) S % a Kus DIS diskonto S müügikäive BDL% ebatõenäoliselt laekuvate arvete % S% allahindlusega müügi osatähtsus a allahindluse suurus % Debitoorse võla kasumianalüüs: Debitoorsesse võlgnevusse tehtud investeeringu muutus, kui müügikäive kasvab: müügikäive vana
HINNASOODUSTUSE PROBLEEM MS III kaugõpe Oletagem, et meil on tegemist ettevõttega, mis toodab igapäevast toidukaupa ja mille ühe kuu tegevuse kohta on teada järgmist: Püsivkulud on 15 000,00 krooni Muutuvkulud on 5,50 krooni Toote väljamüügi hind ettevõttest 10,00 krooni Müügikäive 1 kuus 4 000,00 tk Müügilaekumine 40 000,00 krooni 1 Arvutage kasum ja kasumilävi praeguste andmete juures (Milliste valemite teadmine tuleb kasuks) Kasumiläve punkt (ühikutes) = püsikulud/(hind- ühiku muutuvkulud) 15000/(10-5,5)= 3333,33 tk Kasum =(Käive* jääktulumäär)- püsikulud Jääktulumäär= (ühiku hind - üh muutuvkulud)/ühiku hind = 0,45
tooteühiku kohta on 6 krooni. Arvutada toodangu kriitiline maht naturaalühikutes. FC= 100000 P 10 VC= 6 Q= 25000 kui müüb 25000 tk on kulud ja tulud võrdsed EBIT 0 1. Arvutada müügikäibe kriitiline piir rahalises väljenduses, kui summaarsed püsikulud on 100000 krooni, müügikäive on 300000 krooni ja summaarsed muutuvkulud on 180000 krooni. FC 100000 VC 180000 MÜÜGIKÄIVE 300000 S= 250000 EUROT RAAMATUS ON OLEMA S*= FC/(1-(VC/S)) RAAMATUS ON OLEMAS ! LOENGUS EI OLE! Kas tegevusvõimenduse ja finantsvõimenduse koosmõju iseloomustab:
15 10 Pakkumine. 5 0 1 2 3 4 5 Kogus. Pakkumise kõver on sellest tulenevalt kasvav kõver ehk positiivse tõusuga kõver. y= ax + b P= aQ + b HINNAELASTSUS Nõudmise kõvera kalle peegeldab nõudmise tundlikkust. Nõudmise tundlikkuseks (hinnaelastsuseks) nimetatakse kauba nõudluskoguse muutmise intensiivsust sõltuvalt sellele eelnenud hinnamuutusest. Hinnaelastsust väljendab elastsuskoefitsient. - Tähistatakse E; - Leitakse jagades müügikäive pärast hinnamuutust müügikäibe mahuga enne hinnamuutust (Käive pärast/käive enne) Müügikäive ehk tulu = Toote hind x toote kogus. - Kulud Kasum E= Käive pärast hinnamuutust/käive enne hinnamuutust= Hind pärast x kogus pärast/hind enne x kogus enne. Normaalelastsus - Ehk ühikuelastsus; - E= 1 - Nõutava koguse suhteline muutus on sama suur kui antud kauba hinna suhteline muutus 9 x 400 / 12 x 300= 3600/3600= 1 Üleelastsus. - Ehk elastsus
Tulumaks= 22% Müügimaht naturaalühikutes vastavalt sihtkasumile= (PK+ EBIT= 70 000.- + sihtkasum)/ JTtk Sihtkasum --> p/kasum/ (100%- 22%) = 70 000/0,78= 89 743, 6 (100 000 + 89 743, 6)/ 20= 9 487 Vastus: Kasumilävi 5 000 tk ja toodetearv 9 487 tk 10. Defineeri lühidalt, mis on ohutusvaru? Ohutusvaru on summa, mille võrra eelarvestatud müügikäive (müügitulu) ületab müügikäibe kasumilävepunktis. Nii palju võib käive langeda, ilma et saabuks kahjum. 11. Mida nimetatakse jätkuvateks kuludeks ja mis on lõplikud kulud? Jätkuvkulu- bilansis olev kulu, on varade rühmas. Järk järgult kanname kasumiaruandesse. Lõplik kulu- kanname kohe kasumiaruandesse. 12. Uusi tooteid projekteeriva inseneri ametipalk on: a) püsikulu b) muutuvkulu c) arenduskulu d) perioodikulu 13. Arvuta puuduvad summad:
kolmveerandi), pitsad (veidi alla veerandi) ja pannkoogid (ca 5%). Kalapulkadega (kaubamärgid Vii, ESVA, Columbus) varustab Paljassaare tehas tervet Viiunai Gruppi. Kogu Paljassaare tehase toodang väljub tehase väravast külmutatud kujul. Otse klientidele müüakse umbes 50% oma toodangust, ja grupisiseselt müüakse ülejäänud 50%.90% toodangust läheb Eestist välja, selles mõttes toetatakse positiivselt Eesti maksebilansi jooksevkontot. Müügikäive ühe töötaja kohta oli 2011. aastal 87400 eurot. Eestist ostab Paljassaare Kalatööstus kokku kilu kalapulkade tootmiseks ning õli, jahu, juustu ja sinki pitsatootmise tarbeks. Tooraine sisseost on üle Viiunai Grupi tsentraliseeritud, ostetakse kala üle maailma, näiteks Peruust, Argentinast, Alaskalt, Vladivostokist,Eestist ostetakse kilu. Tehase tootmisvõimsus on kuus 1400 tonni paneeritud kalatooteid, müügikäive on 19 mln
Jääkkasum ühiku kohta 3. Ühikute hulk, mis avajalik et teenida £30 000 kasumit: Püsikulud + soovitud kasum = £90 000/£10 = 9 000 ühikut Jääkkasum ühiku kohta Tasuvuspunkti arvutus kasumiaruande andmeid kasutades Jääkkasumi määr (JK%) näitab kui suure osa müügikäibest moodustab jääkkasum ehk mitme sendiga iga müügikäibe euro katab püsikulusid ja kasumit Jääkkasumi määr = jääkkasum/müügikäive Jääkkasum - püsikulud = kasum Kasum = (Müügikäive x JK%) – Püsivad kulud Kasum + Püsivad kulud = Müügikäive x JK% Müügikäive tasuvuspunktis = Püsivad kulu/Jääkkasumi määr Tasuvuspunkti leidmine püsikulud 4000 Tasuvuspunkt ühikutes =------------- = --------- = 50 ühiku jääkkasum 80 püsikulu x 100 4000x100 Tasuvuspunkt rahas (a)=----------------- = ---------------- = 5 000
Situatsiooniülesanne Barry Niland Tehase müügiosakonna juhataja, Barry Nilandi arvates on hulgimüügiga tegeleval agendil Henry Hunteril mingi probleem. Tunnus Lisaks muudele tundemärkidele on Henry viimase kuue kuu müügikäive vähenenud, kuigi enamik teistest müügiagentidest on plaani täitnud. Põhjus Henry probleemi põhjuseks võib olla tema tervislik seisund (haigestumine, stress), suhted perega ja sõpradega, rahalised probleemid. Võib-olla tunneb Henry, et tööandja poolt pakutav palk ei rahulda teda. Põhjuseks võib olla arengu võimaluse puudumine, vähene tunnustamine, väike palk või karjääriredelil tõusmise puudumine, motivatsiooni puudumine jne. Tagajärg 1. Henry lahkumine firmast 2
sama ala ettevõtjad soovisid endale samasugust masinat – loodi ettevõte PONSSE. • Firma sai enda nime asutaja koera järgi. • Tänaseks on Ponsse kasvanud rahvusvaheliseks ettevõtteks mis on tootnud üle 10000 metsamasina, omab ülemaailmselt 11 tütarettevõtet ning teeb koostööd 26 edasimüüjaga. FIRMAST • Ponsse peakorter on endiselt kesk- Soomes Vieremäl, samas kohas kus 1970 aastal ettevõte asutati. • Ponsse 2016 aasta müügikäive oli 517.4 millionit eurot. • Ettevõtte andis tööd 1435-le inimesele. (2016) • Ponsse on algusest saati olnud pereettevõte ning pälvis 2017. aastal Soome Aasta Pereettevõtte auhinna. PILDID PILDID PILDID VIDEO • https://www.youtube.com/watch?v=8e RhTjEp2pg TÄNAN KUULAMAST!
Teema 4: kulude juhtimine ja hinnakujundus Ülesanne 1. Kulude jaotamine osakondadesse ja tasuvuse analüüs Ettevõttel on 3 müügikäivet genereerivat osakonda: A, B ja C. Järgmises tabelis on toodud viimased andmed ettevõtte kasumiaruandest. A B C KOKKU Müügikäive 375 000 100 000 25 000 500 000 Müügikulu 22 000 8 000 30 000 Tööjõukulu 80 000 31 000 4 200 115 200 Muud otsesed kulud 35 000 6 000 4 400 45 000
MH= 70 kr Tulumaksu määr 22% Müügimaht tk= (PK+ sihtkasum)/JTtk Kasumilävi tk Müügimaht tk= (100 000 + 89 743,60)/20= 9 487 tk Toodete arv, et saada EBIT 70 000 Sihtkasum= 70 000/0,78= 89 743, 60 Vastus: Kasumilävi 5 000 tk; toodete arv 9 487 tk 4. Kuidas nimetatakse juhtumisarvestuse ja finantsarvestuse ühist osa (kokupuutuv osa)? Juhtimisarvestuse ja finantsarvestuse ühist osa nimetatakse kuluarvestuseks. 5. Arvutada puuduvad summad: a) Müügikäive 700 000 100% JT= 700 000 520 000= 180 000 Muutuvad kulud 520 000 74% PK= JT- EBIT JT määr A 26% PK= 180 000- 98 000= 82 000 PK B EBIT 98 000 b) NK C 100% JT= EBIT + PK= 140 000 MK D 70% NK= JT/30%= 466 667 JTmäär 30% MK= NK- JT PK 90 000 MK= 466 667- 140 000=326 667
b) kreeditoridele ettevõtte maksevõime analüüsiks c) maksuametnikele ettevõtte tulumaksumäära kehtestamiseks d) juhtidele, võimaldades neil ennustada juhtimisotsuste tulemit 4. Milline alltoodutest on õige kasumiläve korral? Kas a) müügitulu võrdub kogukulude summaga b) müügitulu võrdub püsivkulude summaga c) müügitulu võrdub muutuvkulude summaga d) müügitulu võrdub ärikasumiga 5. Piirkasum (jääktulu) suureneb, kui müügikäive jääb samaks ja a) tooteühiku muutuvkulud vähenevad b) tooteühiku muutuvkulud suurenevad c) püsivkulud vähenevad d) püsivkulud suurenevad 6. Milline alljärgnevatest on iseloomulik püsivkuludele kui tegevusmaht muutub? Kas: a) püsivkulud ühiku kohta on konstantsed kui tegevusmaht suureneb b) püsivkulud ühiku kohta suurenevad kui tegevusmaht suureneb c) püsivkulud ühiku kohta vähenevad kui tegevusmaht suureneb
Olukorda hinnatakse nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus. Selleks on vaja meil kasutada bilanssi, kasumiaruannet ja rahavoogude aruannet. Võrdlen kaht majandusaasta näitajad. Allolevas tabelis on ettevõtte 2008 aasta raamatupidamise aruandest väljatoodud finantsanalüüsi teostamiseks vajalikud arvandmed. Kõik arvud on sadades kroonides. Olulisemad andmed 2007 ja 2008 aasta aruannetes 2007a. 2008a. Müügikäive 2 134 876 1 980 654 Käibevara 455 657 402 345 Lüh. Kohustused 235 897 201 546 Raha 6 546 7 349 Likviidne vara 356 874 297 963 Väärtpaberid 7 665 7 665 Ärikasum 54 249 65 575 Intressikulud 2 765 1 045 Omakapital 562 224 655 889 Kogukapital 752 451 795 784 Varud 98 783 104 382 Puhaskasum 34 768 48 694
ei muutu : väheneb b. suureneb; väheneb c. ei muutu; ei muutu d. suureneb, ei muutu e. suureneb; suureneb Õige Selle esituse hinded 1/1. Tagasiside ajalugu: # Tegevus Reageering Aeg Esialgne skoor Hinne 1 Hinda suureneb, ei muutu 19:29:17 on 9.03.12 1 1 2 Sulge suureneb, ei muutu 19:29:17 on 9.03.12 1 1 Question 7 Punktid: 0/1 OÜ Agar Ämblik kohta on teada järgmised andmed: müügikäive 600 000, püsivkulud 399 000, muutuvkulud 180 000. Kui firma soovib saada ärikasumit 42 000, siis müügikäive peab olema : Vali üks vastus. a. 612 000 b. 621 000 c. 630 000 d. Mingi eelnevatest erinev summa Väär Selle esituse hinded 0/1. Tagasiside ajalugu: # Tegevus Reageering Aeg Esialgne skoor Hinne 1 Hinda 612 000 19:55:21 on 9.03.12 0 0 2 Sulge 612 000 19:55:21 on 9
koma) 0,625 0,526 käive) / eeldatav käive Ohutusvaru rahas Ohutusvaru toodanguühikutes Ülesanne 9 Täiendkulu ja -tulu Jooksvad kulud Täiendkulud ja ja -tulud -tulud Kokku Pudeli müügihind 12.- 12.- Müügimaht (tk) 120 000 31 000 Müügikäive kokku 1 440 000.- 372 000.- Muutuvkulud ühiku kohta 4.- 4.- Muutuvkulud kokku 480 000.- 124 000.- Tootmisruumide rent 120 000.- 120 000.- Üldjuhtimise ja raamatupidamise kulud 360 000.- 360 000.- Reklaamikulud 125 000.- 200 000.- Külmikute kasutusrent 285 000.- 465 000.-
lähenemisviisi:1)matemaatiline:kasum=kogutulu-muutuvkulud-püsivkulud. Kasum=kogutulu- kogukulu. Näide: Väikefirma toodab söögitoa toole. Muutuvkulud on 400 krooni ühe tooli kohta, püsivkulud 30000 krooni kuus. Firma müüb toole hinnaga 700 krooni tükk. Kuu jooksul müüakse 200 tooli. Milline oleks ühe kuu ärikasum? Kasum = 200 x 700 - 200 x 400 - 30000 = 30000 krooni. Reeglina tunneb firma huvi, mitu tooli tuleks müüa, või kui suur peaks olema müügikäive, et kõik kulud oleksid tuludega kaetud. Selgitamiseks arvutatakse tasakaalupunkt ehk kasumilävi. Viimane on kergesti leitav kui lähtume sellest, et kasumilävepunktis on nullkasum. Müügihind x tegevusmaht - muutuvkulude määr x tegevusmaht - püsivkulud = 0 700 x - 400 x-30000 = 0 30000 x =--------------------- =100 tooli; 700-400 Nullkasumi saavutamiseks peab firma tootma ja müüma 100 tooli. 2)jääktulust lähtuv
Järve mõis. Kohtla-Järve linnaosa territoorium jääb osaliselt kahe ajaloolise küla maadele, mida on mainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus: Järve küla (Jeruius) ja Tõrvasküla (Tourascula), mille maadele rajati hiljem Kohtla mõis. 1950. aastatel taheti linna nimeks panna Stalin. Eelkõige on tegemist tööstuslinnaga. Tähtsaim tööstusharu on keemiatööstus. Sellel alal tegutseb 3 suurt ettevõtet: Viru Keemia Grupp, Eastman Specialties, Novotrade Invest, mille toodangu müügikäive oli 2011. aastal ca 255 milj. €. Nitroferti keemiatehas lõpetas töö 2009. veebruaris, kuid taaskäivitati 2012. detsembris. Teised tähtsamad tööstusharud on metallitööstus (Remeksi keskus), õmblustööstus (10 ettevõtet, sh Baltika tütarettevõtte Virulane õmblustsehh), mööblitööstus (TNC Components) ja ehitusmaterjalide tootmine. Hinnanguliselt oli 2011. aastal töötlevas tööstuses hõivatud 3000 inimest, toodangu müük oli umbes 310 miljonit eurot.
Äriplaani tasuvuse hindamine Kokkuvõttes võib öelda, et projekt on tulutoov ja sellesse tasub investeerida. Olulised suhtarvud 1) Kogu kapitali puhas rentaablus puhaskasum ROA = ×100 . kogukapital 2) Müügikäibe puhasrentaablus näitab puhaskasumi osatähtsust müügikäibes puhaskasum ×100 müügikäive(neto) 3) Omakapitali puhasrentaablus puhaskasum ROE = ×100 omakapitali Selle näitaja alusel saavad omanikud otsustada, kas nende äritegevuse tulemus on parem, kui võimalikud teised investeerimise alternatiivid. 2
Võlgnevused kokku 164 000 200 000 282 000 Aktsiakapital 50 000 50 000 50 000 Reservid 100 000 100 000 100 000 Jaotamata kasum 38 000 50 000 68 000 Omakapital kokku 188 000 200 000 218 000 Passiva kokku 352 000 400 000 500 000 Kasumiaruanne 2004 2005 2006 Müügikäive 540 000 600 000 700 000 Müüdud toodete kulu 338 000 375 000 450 000 Brutokasum 202 000 225 000 250 000 Üldhalduskulud 95 000 95 000 95 000 Turunduskulud 45 000 45 000 56 000 Amortisatsioon 15 000 25 000 25 000 Ärikasum 47 000 60 000 74 000
5. Tarbijate väärtustaju ostu sooritamisel ei mõjuta (a) kaubamärgi maine (b) kaupluse maine (c) eelmised makstud hinnad (d) baashinnad (e) toote omahind (f) ükski eelnevalt loetletud teguritest 6. Millal on uue toote hinna kujundamisel sobiv kasutada turu ammutamise („turu koorimise”) strateegiat? (a) kui uue toote erakordsuse imidž on tähtis (b) kui suur müügikäive ja turuosa on tähtsad (c) kui tarbijad moodustavad nn massturu (d) kui on eeldusi masstootmise efekti saavutamiseks (e) kui on tegemist jäiga (mitteelastse) nõudlusega kaubaga 7. Kanebo on elitaarne kosmeetikatoodete kaubamärk, mis järjekindlalt teavitab tarbijaid oma unikaalsest tehnoloogiast. Hinnad tema toodetele on püsivalt veel ca 25-30% kallimad teiste hinnatud disainerifirmade (Chanel, Christian Dior jt) omadest. Millise hinnastrateegiaga
Küsimus 1 Küsimuse tekst Finantstegevuse koondplaani kooseisu kuulub Vali üks: a. ostuplaan b. eelarvestatud kasumiaruanne c. müügiplaan d. kassaplaan Küsimus 2 Küsimuse tekst Firma müügikäive (kogu müük järelmaksuga) oli juulis 134000 kr; augustis 226000 kr ja septembris 188000 r. Kogemused näitavad, et ostjate debitoorsest lühivõlast laekub ostukuule järgnevas kuus 60% ja ülejärgmises kuus 36%. Ülejäänud 4% jääb laekumata. Septembris laekus firmale ) käibemaksu ei arvestata). Vali üks: a. 226000 b. 188000 c. 183840 d. 194940 Küsimus 3 Küsimuse tekst
Piikasumimäär=piirkasum/müügitulu=57750/187000=0,308=31% 3. Arvuta AS Trapetsi kasumilävi nii naturaalühikutes kui ka müügikäibena. Kasumilävi (NÜ)=püsivkulud/piikasum ühe ühiku kohta=31200/210=148,57 Kasumilävi(MK)=püsivkulud/piikasumimäär=31200/0,31=100645 4. Samuti soovib AS-i nõukogu saavutada sihtkasumiks 9 000. Arvuta sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus ning müügikäive - nii tulumaksustamata kui tulumaksustatud kasumina. Müügikogus=(püsivkulud+sihtkasum)/ühiku piirkasum= (31200+9000)/210=191,43 tulumaksustamata=(püsivkulud+sihtkasum)/piirkasumimäär=(31200+9000)/0,31 =129677 2. AS Sula müüb aasta jooksul 8 000 lumelabidat hinnaga 20 tükk. Materjalikulud ühe toote kohta on 3,20 ja ülejäänud muutuvkulud ühe toote kohta on 6,40 . Püsivad
Ühte kogumisse kuuluvad eri suurusega ettevõtted on omavahel võrreldavad Horisontaalanalüüs e aruandekirjete dünaamika perioodide lõikes st muutus aastast aastasse nii protsentuaalselt kui absoluutnäitajates Raamatupidamisaruandluse analüüs Horisontaalanalüüs Seda on mõttekas siduda arengukiiruse hindamise ja trendianalüüsiga. Varade kasvutempode hindamisel tuleb küsida: miks soetas ettevõte endale varad? Tähtsaim näitaja müügitulu e müügikäive. Algatuseks võrreldakse ettevõtte varasid müügituluga. Kui müügitulu on üle 2 korra kõrgem bilansimahust, on varasid kasutatud efektiivselt. Analüüsimisel tuleks aluseks võtta sarnaste ettevõtete keskmise(mediaan) käibesagedus (müügitulu/keskmise varaga). Raamatupidamisaruandluse analüüs Edasi võrreldakse bilansivara põhirühmade kasvutemposid netokäibe kasvutempoga. 1. Näeb, millised varad on kasvanud kiiremini kui müügitulu.
Aastad 0 Müügimaht Ühiku hind Müügikäive Muutuvkulud Püsikulud Amortisatsioon Ärikasum Tegevuslikud rahavood Põhivara soetus -25,000 Muutus puhaskäibekapitalis -5,000 Puhtad rahavood -30,000 Diskontotegur Diskonteeritud rahavood Projekti finantseerimise mõõdikud Laenu hind (%) kd 6% Risikvaba intressimäär (%) 4%
müügikäivet või müügikogust, mis on vajalik soovitava kasumi saamiseks. 22 Sel moel leitud kasumit nimetatakse sihtkasumiks. Järgmistes näidetes on sihtkasumina käsitletud ärikasumit . o Väikeettevõtte eesmärk on saada kuu kasumiks 12 000 krooni. Kui suur peaks olema sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus? o Valem: Müügikäive = muutuvad kulud + püsivad kulud + sihtkasum o Tähistame sihtkasumi X -iga, saame võrrandi: 600 X – 360 X – 28800 = 12000 o X = (28800 + 12000) : (600 – 360) = 170 ühikut. o Seega, selleks, et saada kuu kasumiks 12 000 krooni, peab ettevõte müüma kuu jooksul 170 arvutilauda. o Müügikoguse arvutusvalem: Sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus = püsivkulud + sihtkasum / ühiku piirkasum
Aastad 0 1 2 3 Müügimaht 30 000 30 000 30 000 Ühiku hind 500 500 500 Müügikäive 15 000 000 15 000 000 15 000 000 Muutuvkulu 9 000 000 9 000 000 9 000 000 Püsikulu 1 500 000 1 500 000 1 500 000 Amortisatsioon 3 000 000 3 000 000 3 000 000 Ärikasum 1 500 000 1 500 000 1 500 000
a. 23% ning tõus jätkub- 2011.aastaks 47%-le. Soliidsuskordaja s.o kui paljuvaradest on finantseeritud omakapitali arvelt. Antud protsendid: 2009.a. 88%, 2010.a. 81% ja 2011.a. 68%, et iga aastaga oma finantseering väheneb. Samas on need näitajad head, kuna omakapitaliseerituse aste on pea kaks korda kõrgem normist, milleks on 30-40%. 2. Tegevuse efektiivsuse analüüs a) Varade käibekordaja on ettevõtte finantsjuhtimises kasutatav likviidsuse suhtarv. Varade käibekordaja=müügikäive/varad b) Koguvarade käibevälde näitab, mitme päevaga suudavad varad toota iseendaga samas mahus müügitulu. Koguvarade käibevälde=365/varade käibekordaja c) Debitoorse võlgnevuse käibesagedus näitab, kui kiire on nõuete laekumine. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus=müügitulu/nõuded ostjate vastu d) Debitoorse võlgnevuse käibevälde- s.o päevade arv, mis kulub keskmiselt müügist raha laekumiseni. Debitoorse võlgnevuse käibevälde=365/debitoorse võlgnevuse sagedus
)/(n*X2-(X)2 )/(n*X2-(X)2 h Ül.3.1 On teada järgmised andmed: püsikulude kogusum 180000 , muutuvkulud tooteühiku kohta 55 , tooteühiku müügihind 75 , ettevõtte tulumaksumäär 21% Arvutada kasumilävi (BEP,tk.) ja toodete arv, mis on vajalik 79000 puhaskasumi saamiseks 1) BEP 2) Tk. sihtkasumi saamiseks Ülesanne 3.2 Firma muutuvkulud (VC) moodustavad müügikäibega võrreldes 70%, perioodi müügikäive (kroonides) on R ja perioodi püsikulud F. Tuletada valem, mille rakendamisel saadakse ärikasumiks 10 % piirkasumist Ülesanne 3.3 Arvutada puuduvad summad kroonides: Variant p AVC q CM TFC TR-TC 1 10 6 100000 A 330000 B 2 20 15 C 100000 D 11000
harmoonilise keskmise kujul (nii leitakse näiteks tarbijahinna üldindeksid). Ühte süsteemi kuuluvaid teguriindekseid nimetatakse üksteise suhtes süsteemseteks indeksiteks. Indeksisüsteemid rajanevad vastavate majanduslike nähtuste vahelistel tegelikel seostel, mida väljendavad valemeid nimetame tegurisüsteemideks. Näide 1. Maksumuse ja keskmise hinna indeksanalüüs Olgu meil teada sõiduautode Ford Sierra müügikäivet iseloomustavad andmed. Autoturg Müügikäive tegelikes Aruandeperioodil müüdud autode arvu muutus, hindades, mln krooni protsenti baasperiood aruandeperiood Tartu 1,74 1,91 5 Pärnu 2,8 2,94 +6 Tallinn 3,72 4,02 +1 Esitatud andmete põhjal määrame:
Suurima mahepindalaga riigid on Austraalia ja Argentiina, neile järgneb Euroopa suurimana Itaalia (üle 1 mln ha). Mahemaa osa kogu põllumajandusmaast on suurim Austrias ja Sveitsis (üle 10%). Viimastel aastatel on jõudsalt arenenud Suurbritannia, Hispaania ja Prantsusmaa mahetootmine, ka mitmed uued Euroopa Liidu liikmesriigid (nt Sloveenia, Tsehhi, Ungari) arenevad kiires tempos. Maheturg on Euroopas käibelt suurim Saksamaal, Suurbritannias ja Prantsusmaal. Kahes viimases on mahetoidu müügikäive viimastel aastatel suurenenud keskmiselt 40% aastas. Paljudes riikides (nt Inglismaa, Rootsi) väärtustatakse hetkel järjest enam kohaliku mahetoidu tarbimist. Selle põhjuseks on kohaliku toidu eelistamisega kaasnev täiendav keskkonnakasu ja positiivne mõju kohalikule majandusele. Euroopas on tõusvaks trendiks ka mahetoidu järjest suuremamahuline kasutamine koolides, haiglates ja teistes ühiskondlikes toitlustusettevõtetes. Näiteks Itaalia on algatanud riikliku programmi
Saldo 31.12 406 000 79 100 40 000 14 000 Aruandeaasta kasum Kokku 4 000 564 000 196 766 175 866 200 766 739 866 2010.a Maksevõime tase = käibevara/lüh.kohustused 445329/177529= 2,5 Maksevalmiduse kordaja =Raha+väärtpaberid/lüh.koh. 191333+11000/177529= 1,14 Varude käibekordaja= müügikäive/keskmised varad 504000/(1050305+814000)/2= 0,54 Varude käibevälde päevades= 360/varude käibekordaja 360/ 0,54=666 Raha keskmine laekumisaeg= deb.võlg/( müügitulu/365) 166296/( 504000/365)= 120 Võlakordaja= kohustused/ kogupassiva 310439/1050305= 0,30 Müügikäibe puhasrentaablus= puhaskasum/ müügitulu 200766/504000= 0,40 Pankrotikordaja
Tegevusaruanne 1. Üldandmed Tootsime telefonitaskuid, mis hõlbustavad telefoni ohutut ja mugavamat laadimist. Aktsiakapitalu suuruseks oli 40 eurot, müügikäive 42,5 eurot ja kasum 1,13 eurot. 2. Asutamisest Kuigi õpilasfirma asutamine ja selle tegevuses hoidmine on meie kooli majandusmooduli õpilastele niikuinii kohustuslik, olime ka ise väga motiveeritud ja tahtsime oma teadmisi praktiliselt kasutama hakata ja näha, kuidas näeb välja firma loomine ja sellega tegelemine. Kuna kõikidel õpilasfirma liikmetel on plaan tulevikus ettevõtjaks hakata või selles valdkonnas millegagi tegeleda, olime asjast huvitatud.
· Kasumiläve võrrandit on võimalik teisendada nii, et valemist oleks võimalik leida müügikäivet või müügikogust, mis on vajalik soovitava kasumi saamiseks. · Sel moel leitud kasumit nimetatakse sihtkasumiks. · Järgmistes näidetes on sihtkasumina käsitletud ärikasumit . o Väikeettevõtte eesmärk on saada kuu kasumiks 12 000 krooni. Kui suur peaks olema sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus? o Valem: Müügikäive = muutuvad kulud + püsivad kulud + sihtkasum o Tähistame sihtkasumi X -iga, saame võrrandi: 600 X 360 X 28800 = 12000 o X = (28800 + 12000) : (600 360) = 170 ühikut. o Seega, selleks, et saada kuu kasumiks 12 000 krooni, peab ettevõte müüma kuu jooksul 170 arvutilauda. o Müügikoguse arvutusvalem: Sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus = püsivkulud + sihtkasum / ühiku piirkasum
müügikogust, mis on vajalik soovitava kasumi saamiseks. 21 · Sel moel leitud kasumit nimetatakse sihtkasumiks. · Järgmistes näidetes on sihtkasumina käsitletud ärikasumit . o Väikeettevõtte eesmärk on saada kuu kasumiks 12 000 krooni. Kui suur peaks olema sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus? o Valem: Müügikäive = muutuvad kulud + püsivad kulud + sihtkasum o Tähistame sihtkasumi X -iga, saame võrrandi: 600 X 360 X 28800 = 12000 o X = (28800 + 12000) : (600 360) = 170 ühikut. o Seega, selleks, et saada kuu kasumiks 12 000 krooni, peab ettevõte müüma kuu jooksul 170 arvutilauda. o Müügikoguse arvutusvalem: Sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus = püsivkulud + sihtkasum / ühiku piirkasum
Kasumiläve võrrandit on võimalik teisendada nii, et valemist oleks võimalik leida müügikäivet või müügikogust, mis on vajalik soovitava kasumi saamiseks. Sel moel leitud kasumit nimetatakse sihtkasumiks. Järgmistes näidetes on sihtkasumina käsitletud ärikasumit . o Väikeettevõtte eesmärk on saada kuu kasumiks 12 000 krooni. Kui suur peaks olema sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus? o Valem: Müügikäive = muutuvad kulud + püsivad kulud + sihtkasum o Tähistame sihtkasumi X -iga, saame võrrandi: 600 X – 360 X – 28800 = 12000 o X = (28800 + 12000) : (600 – 360) = 170 ühikut. o Seega, selleks, et saada kuu kasumiks 12 000 krooni, peab ettevõte müüma kuu jooksul 170 arvutilauda. o Müügikoguse arvutusvalem: Sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus = püsivkulud + sihtkasum / ühiku piirkasum
Ülesanne 7 Mööbliettevõtte rajamiseks kulub 80000 seadmete, mööbli ja sõiduki ostuks, materjalivarusid soetatakse 15000 eest, rahaline reserv pangaarvel o 5000 Aktsiaid müüakse 30000 krooni eest, ülejäänud vajalik stardikapital hangitakse võlakirjade väljalaskmisega. Võlakirjade lunastamistähta 3 aasta pärast, iga aasta makstakse intressi 10% Müügikäive on esimeseks aastaks planeeritud 850000 , mitmesugused tegevuskulud (tööjõu ning materjalikulude ja amortisatsioonita) on 100000 Amortisatsiooni arvestatakse 20% põhivahendite maksumusest aastas. Materjalikulu moodustab 35% käibest, palka makstakse 180000 , sellele lisandub sotsiaalmaks 33% töötuse fondi maks 4
Kus CDD debitoorse võla ülalpidamiskulu S müük päevas V% muutuvkulu osatähtsus müügist k lühiajalise laenu hind 57 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Diskonto suurus: DIS = S (1 - BDL%) S % a Kus DIS diskonto S müügikäive BDL% ebatõenäoliselt laekuvate arvete % S% allahindlusega müügi osatähtsus a allahindluse suurus % Debitoorse võla kasumianalüüs: Debitoorsesse võlgnevusse tehtud investeeringu muutus, kui müügikäive kasvab: müügikäive vana
6. Hinnakujundus Revpar järgi Revpar on müügitulu ühe toa kohta, arvestades kõiki tubasid nii müüdud kui müümata tube. Seda on vaja maksimeerida, mitte maksimaalne täituvus või hind, vaid nende vaheline optimaalne suhe, mis maksimeerib keskmise toa pealt saadava tulu. Vahel on vaja hinda tõsta ja kaotada täituvusest ja vastupidi, nendest tuleb leida mõistlik kombinatsioon, et tuleks maksimaalne Revpar. 7. Hinnakujundus pindala järgi kui meil on teada müügikäive ja ruutmeetrid siis me jagame ära palju me peame küsima ühelt ruutmeetrilt kliendi käest raha. Jagatakse ära sellele müügikäive ühe ruutmeetri peale. Vastavalt tubade suurusele küsime hinda kliendi käest. Mida suurem tuba, seda suurem hind. Hind on ruutmeetri pealt. 8. Hinnakujundus 1000 reegli järgi Hinnakujundusel lähtutakse sellest, et igast 1000 eurosest investeeringust toa kohta läheb hinnaks 1 euro. 9
arusaamise kohaselt; majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile poliitilisele ideele. 6. naturaalmajandus majandussüsteem, mis baseerub majapidamise või kogukonna isevarustamisel ning suhtleb välismaailmaga väga piiratud ulatuses. 3 Tulude jaotus ühiskonnas ettevõtte tulu - raha, mis ettevõttele hüviste müügist laekub, kasutatakse ka mõistet "ettevõtte müügikäive". Võrduse ja ebavõrdsuse tekke põhjused Ebavõrdsuse põhjused · ebavõrdsus töötuludes · ebavõrdsus maa ja kapitali omanduses · ebavõrdsus kasumis, intressis ja renditulus Lorenzi kõver kirjeldab graafiliselt algse tulu kumulatiivset kogumit perede kumulatiivse kogumiga võrreldes; mida suurema paindega on lorenzi kõver seda ebavõrdsemalt on tulud jaotunud, ja vastupidi 4
hindade pideva tõusu tingimustes, siis Vali üks: a. Firma A varude käibesagedus on väiksem kui Firmal B b. Firma A koguvara puhasrentaablus on väiksem kui Firmal B c. Firma A müügikäibe puhasrentaablus on väiksem kui Firmal B d. Firma A on debitoorse võla laekumissagedus suurem kui Firmal B Küsimus 7 Küsimuse tekst Kui firma varude algjääk oli 60000 ja lõppjääk 90000 , müügikäibe brutorentaablus 30% ja müügikäive 1200000, siis varude käibesagedus oli Vali üks: a. 13,33 b. 4,80 c. 11,20 d. 8,0 Küsimus 8 Küsimuse tekst Kui koguvara puhasrentaablus on langenud ja müügikäibe puhasrentaablus tõusnud, siis põhjuseks võib olla Vali üks: a. maa soeta,mine aruandeperioodi lõpul b. mitte ükski eeltoodutest c. aktsiadividend (fondiemissioon) d. koguvara käibesiduvuse suurenemine Küsimus 9 Küsimuse tekst
Intresside kattekordaja = (ärikasum + finantstulu)/finantskulu Tulusus- ehk rentaablussuhtarvud Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaablusnäitajad annavad hinnangu ettevõtte tegevusele tervikuna, näitavad millised tegurid, millisel määral on mõjutanud ettevõtte kasumi kujunemist. Müügikäibe puhasrentaablus näitab müügikäibe iga euro tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist. Müügikäibe puhasrentaablus = puhaskasum/müügikäive Varade rentaablus (ROA return on total assests) näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust, kui palju teeniti kasumit ühe varadesse investeeritud euro kohta. Varade rentaablus = ärikasum/ koguvara Omakapitali rentaablus ( ROE return on eguity) näitab omanike investeeringute tasuvust ja võimaldab otsustada ettevõte juhtimise efektiivsuse üle. Omakapitali rentaablus = puhaskasum/omakapital
Kui müügikäivet suurendada, tekib kasum, ja vastupidi, kui müügikäivet vähendada, tekib kahjum. Võib väljendada naturaalnäitajates (toodangu kriitilise mahu piir) ja rahalises väljenduses. Kasumi-kahjumi piiri rahalises väljenduses ehk müügikäibe kriitilise mahu valemi tuletamisel lähtutakse samuti kasumiaruande põhiskeemist, mis näeb välja järgmine: Müügikäibe kriitiline piir rahalises väljenduses: Müügikäive-(muutuvkulud+püsikulud)=0 S-(VC+F)=0 kus S-müügikäive, VC-summaarsed muutuvkulud, F-summaarsed püsikulud Rakendamise võimalused: täiendava kriteeriumina investeerimisprojektide analüüsimisel; kulude struktuuri planeerimisel; toote tootmistehnoloogia valikul. Piirangud ja puudused: eeldab püsivat tootmise ja müügikäibe struktuuri; eeldab püsivaid hindu ja kulusid. 13. Kulude jaotamine muutuvkuludeks ja püsikuludeks 14. Toodangu kriitiline maht naturaalnäitajates ja rahalises väljenduses
annaabi.ee 
