Majanduslik stabiilsus XIV peatükk · Kuidas aitavad sisemajanduse kogutoodang (SKT) ja töötute osatähtsus majandust kirjeldada? · Kuidas majanduse "tervis" muutub? · Millised on majandustsükli etappidele iseloomulikud jooned? · Kuidas üritab valitsus majandust stabiliseerida? · Millised on fiskaal- ja raha- ehk monetaarpoliitika eelised ja puudused? Majandusindikaatorid Majandusindikaatorid on näitajad, mida kasutatakse majanduse iseloomustamiseks. Kuidas SKT leitakse, - SKT hõlmab ainult lõpptarbimist mis seda mõjutab - SKT hõlmab ainult riigi territooriumil toodetud kaupu
a. Langev b. Horisontaalne joon c. Täielikult mitte-elastne hinna suhtes d. Tõusev sirge Avaliku sektori kulutuste suurenemine saab toimuda a. Ainult maksude suurendamise kaudu b. Ka laenukoormuse tõstmise kaudu c. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmise kaudu d. Intressimäärade alandamise kaudu Pikaajaline kogupakkumise kõver klassikalise majandusteooria kohaselt a. Kasvav kui hinnad tõusevad b. Langev kui hinnad alanevad c. On vertikaalne joon d. On horisontaalne Majandustsükli langusfaasis toob majanduse stimuleerimine reeglina kaasa a. Intressimäärade kasvu b. Avaliku sektori osakaalu vähenemise majandustegevuses c. avaliku sektori võlakoormue kasvu d. riigieelarve defitsiidi alanemise Klassikaline majandusteooria väidab, et tööpuudus a. on probleem, mille peab lahendama valitsussektor b. on positiivne nähtus, msest hoiab palgad madalal ja majandus konkurentsivõimelisena c. on turumajanduse peamine probleem d
tsükliliselt töötuks soovimatu töötuse esindajaks Question 10 Keskmiselt võetuna pikeneb töötaoleku ajaline kestus Complete Select one or more: Mark 0.3 out of 1.0 kui inimeste erialane ettevalmistus on kitsapiiriline kui inimeste valmisolek vahetada elukohta on madal majandustsükli langusperioodidel olukorra tõttu, kus töötu abirahasid on suhteliselt lihtne saada Question 11 Majanduspoliitiliste meetmetega püütakse vähendada esmajoones Complete Mark 1.0 out of 1.0 Select one or more: töötuse loomulikku määra tsüklilist töötust struktuurset töötust
elementidele toimub ka tugev valitsussektor. T 21.Eesti 2013. aasta riigieelarve maht on ligikaudu 7,7 miljardit eurot. T 22.Hinnaelastsus leitakse seosega: koguse suhteline muutus / hinna suhteline muutus. T 23.A. Lafferi arvates ei ole valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär samaaegselt optimaalseks maksumääraks. T 24.Ühishüvised on alati toodetud avaliku sektori poolt. V 25.Valitsuse eelarve kipub olema defitsiidis majandustsükli tõusufaasis ning ülejäägiga majanduse languse faasis. V 26.Pareto-efektiivsed on kõik punktid võimaliku tootmise piirist ülevalpool. V 27.Valitsuse eelarve kipub olema defitsiidis majandustsükli langusfasis ning ülejäägiga majanduse tõusufaasis. T 28.Valitsuse stabilisatsioonipoliitika eesmärk on majandustsüklist lahtisaamine. V 29.Erahüvisteks loetakse kaupu ja teenuseid, mida jaotatakse valdavalt ilma turu vahenduseta ning mida tarbitakse kollektiivselt. V 30
Avalike kaupade ja teenuste pakkumine on valitsussektori ülesanne suuresti seepärast, et niisuguste kaupade puhul tihti eraturg ei toimi või siis kujuneks nõudmisepakkumise tasakaal välja niisugusel tasemel, mis ei ole ühiskonna seisukohast vastuvõetav. Majanduslikku stabiilsust tagab valitsussektor eelkõige majandustsükli kõikumiste leevendamise näol läbi stabilistsioonipoliitika, aga ka majandustegevuse üldise õigusliku raamistiku kujundamise ja majandusarengu soodustamise kaudu. Avaliku sektori poolt pakutavad kindlustustooted on peamiselt sotsiaalse iseloomuga (ravikindlustus, pensioni ja töötuskindlustus jms). Küsimus 2 Avaliku sektori kulusid võib vaadelda kui
maksude ning tulusiirete abil. Avalike kaupade ja teenuste pakkumine on valitsussektori ülesanne suuresti seepärast, et niisuguste kaupade puhul tihti eraturg ei toimi või siis kujuneks nõudmisepakkumise tasakaal välja niisugusel tasemel, mis ei ole ühiskonna seisukohast vastuvõetav. Majanduslikku stabiilsust tagab valitsussektor eelkõige majandustsükli kõikumiste leevendamise näol läbi stabilistsioonipoliitika, aga ka majandustegevuse üldise õigusliku raamistiku kujundamise ja majandusarengu soodustamise kaudu. Avaliku sektori poolt pakutavad kindlustustooted on peamiselt sotsiaalse iseloomuga (ravikindlustus, pensioni ja töötuskindlustus jms). Küsimus 2 Avaliku sektori kulusid võib vaadelda kui
– Vale Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas diskontomäära langetamine. – Tõene Proportsionaalse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga isikud proportsionaalselt vähem kui suure sissetulekuga isikud, progressiivse maksusüsteemi puhul on vaatamata sissetulekute erinevusele maksumäär kõigile ühesugune. – Vale Valitsussektor koosneb Riigikogust ja Vabariigi Valitsusest. – Vale Valitsuse eelarve kipub olema defitsiidis majandustsükli langusfaasis ning ülejäägiga majanduse tõusufaasis. – Tõene Tulumaksumäära langetamine suurendab kogunõudlust, avaliku sektori kulutuste langetamine aga vähendab kogunõudlust. – Tõene Raha- ehk monetaarpoliitika on riigi majanduspoliitika osa, millega reguleeritakse rahapakkumist ja intressimäärasid. - Tõene Positiivse välismõjuga hüvist valitsused doteerivad, negatiivse välismõjuga hüvist maksustavad. - Tõene
TLM116 / TLM310 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE) Question 51 Erasektor ei tooda piisavalt ühishüviseid, sest nende kaupade tootmine pole kasulik. Correct Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False The correct answer is 'True'. Question 52 Valitsuse eelarve kipub olema de tsiidis majandustsükli tõusufaasis ning ülejäägiga majanduse languse faasis. Correct Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False The correct answer is 'False'. Question 53 A. Lafferi arvates ei ole valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär samaaegselt optimaalseks maksumääraks. Correct Mark 1.0 out of 1.0 Select one:
Positiivse lõhe (avatud lõhe) korral on tootmisressurssid alakoormatud, tulud vähenevad ja tööpuudus kasvab. SKP lõhe on lühiperioodi nähtus. Majanduse konjunktuurikõikumised e. majandustsüklid (äritsüklid, business cycles): tegeliku kogutoodangu perioodiline suurenemine ja vähenemine tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest. Alternatiivne definitsioon: tegeliku SKP kasvutempo kiirenemise ja aeglustumise perioodiline vaheldumine. Majandustsükli faasid on haripunkt, langusfaas (retsessioon), alang e. madalseis, tõusufaas (ekspansioon). Tipp ja alang on lühiajalised tasakaaluseisundid e. pöördepunktid. Katkendjoon esindab joonisel SKP tasemeid, kui areng oleks ühtlane, st potentsiaalset SKPd. Majandustsükkel avaldub makromajanduses sisemajanduse koguprodukti, tööhõive, töötuse, inflatsiooni jm näitajate üheaegse muutumisena. Eratarbimise ja investeeringute maht, hinnad, palgad
Positiivse lõhe (avatud lõhe) korral on tootmisressurssid alakoormatud, tulud vähenevad ja tööpuudus kasvab. SKP lõhe on lühiperioodi nähtus. Majanduse konjunktuurikõikumised e. majandustsüklid (äritsüklid, business cycles): tegeliku kogutoodangu perioodiline suurenemine ja vähenemine tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest. Alternatiivne definitsioon: tegeliku SKP kasvutempo kiirenemise ja aeglustumise perioodiline vaheldumine. Majandustsükli faasid on haripunkt, langusfaas (retsessioon), alang e. madalseis, tõusufaas (ekspansioon). Tipp ja alang on lühiajalised tasakaaluseisundid e. pöördepunktid. Katkendjoon esindab joonisel SKP tasemeid, kui areng oleks ühtlane, st potentsiaalset SKPd. Majandustsükkel avaldub makromajanduses sisemajanduse koguprodukti, tööhõive, töötuse, inflatsiooni jm näitajate üheaegse muutumisena. Eratarbimise ja investeeringute maht, hinnad, palgad
sesoonselt töötuks vabatahtlikult töötuks Tagasiside Tööpakkumiste vastuvõtmine või tagasilükkamine on isiku enda vaba valik, sellest tulenevalt ka tööpuuduse liik. Küsimus 10 Keskmiselt võetuna pikeneb töötaoleku ajaline kestus 4 Vali üks või enam: kui inimeste valmisolek vahetada elukohta on madal olukorra tõttu, kus töötu abirahasid on suhteliselt lihtne saada kui inimeste erialane ettevalmistus on kitsapiiriline majandustsükli langusperioodidel Tagasiside Üldiselt mida keerulisem on majandusseis ja mida madalam isiku haridustase, seda raskem on tööd leida. Lisaks peab arvestama ka nö mugavusfaktorit - mida mugavam on inimesel töötu olla, seda vähem motiveeritud on ta tööd leidma. Majanduspoliitiliste meetmetega püütakse vähendada esmajoones Vali üks või enam: tsüklilist töötust töötuse loomulikku määra vabatahtlikku töötust struktuurset töötust
· Tööpuudus tööturu situatsioon, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus ja osa inimesi jääb selle tõttu tööta · Peamine teke ettevõtted vähendavad tootmismahtu · Taas tööturule sisenemine võib olla keeruline · Vormid: struktuurne, tsükliline, siirde-, varjatud, vabatahtlik ja mittevabatahtlik, klassikaline jm. Tööpuuduse liigid · Struktuurne konkreetsete oskuste ja/või kvalifikatsiooniga tööjõu nõudluse puudus · Tsükliline majandustsükli langusfaasist tingitud tööpuudus, kaob maj. tõusuga · Siirdetööpuudus vabatahtlik ajutine lühiajaline tööta olek inimestele, kes vahetavad töökohta · Varjatud töötus inimestel, kes soovivad töötada, kuid ei otsi aktiivselt tööd/otsivad omal käel ilma riiklikke teenuseid töö leidmiseks kasutamata · Vabatahtlik nõudlus tööjõu järele on olemas, kuid inimesed pole nõus vastavatel tingimustel töötama
Töötuse tõttu kasvanud kuritegevuse kahjusid b. Abielulahutuste kasvu töötuks jäänute perekondades c. Hüviste väärtust, mida töötud oleksid võinud toota d. Uute töökohtade loomiseks tehtud kulutusi e. hõõrdetöötuse tõttu kasvanud töötute abiraha väljamakseid 10. Keskmiselt võetuna pikeneb töötaoleku ajaline kestus a. Kui inimese valmisolek vahetada töökohta on madal b. Kui inimese erialane ettevalmistus on kitsapiiriline c. Majandustsükli langusperioodidel d. Olukorra tõttu, kus töötuse kompensatsioone (töötu abirahasid) suhteliselt lihtne saada e. Kõikidel ülejäänud juhtudel
· Kvaliteedimuutused. · Ei hõlma kasutatud kaupu. · Kahjulikud kaubad ja teenused. · Turuväline tootmine. · Looduskatastroofide järgi SKT kasvab. SKT- arvutamine Tootmise meetid (kogu toodangu arvutamine) Tarbimismeetod · Eratarbimine · Investeeringud · Valitsuskulutused · Netoeksport Sissetulekumeetod · Palgad · Kasumid · Maksud · Amortisatsioon Majandustsükli faasid: · Buum- Ettevõtted toodavad kas täisvõimsusega või peaaegu täisvõimsusega. Tööpuudus on madal, peaaegu kõik tööotsijad suudavad leida töökohad. Investeeringud ja eratarbimine on väga kõrged. Nõudluse surve tõstab hindu, seega on tõenäoline inflatsioonioht. · Majanduslangus- Majanduslanguseks peetakse rohkem kui kahe kvartali pikkust sisemajanduse kogutoodangu langust. Tootmine väheneb, töökohti koondatakse, tarbimine väheneb.
Maksuseadused Reklaamiseadused Tollimaksud Tehnoloogilised Majanduslikud mõjurid mõjurid Ettevõ * toodete kiire * Majandustsükli faas vananemine *intressimäärad *innovatsioonitegevu te s *energiaallikate hinnad *teadusuuringute maht *elatustase
NB! Õige-vale küsimuste korral võib vajalikuks osutuda täpsustav kommentaar küsimuses esitatud situatsiooni piiritlemise kohta! 1. Euro kasutusele võtmine tähendab seda, et eurotsooni liikmesriigid kaotasid võimaluse kontrollida rahapoliitikat rahvuslikul tasandil a) Õige b) Vale 2. Eurotsooni liikmesriikide fiskaalpoliitikat teostatakse Euroopa Liidu poolt a) Õige b) Vale 3. Automaatsed stabilisaatorid aitavad siluda majandustsükli mõju majandusele a) Õige b) Vale 4. Ootused võivad olla isetäituvad, mis tähendab seda, et kui turud muretsevad kriisi pärast, siis kriis ka toimub. a) Õige b) Vale TÄIDA LÜNK! 5. Kui rääkida fiskaalpoliitika koordineerimisest eurotsoonis, siis tuleb silmas pidada kahte aspekti. Esimene aspekt on_____________________ ja on seotud eelarve suurusega ja maksudega jne
d. Kasvab heitunud isikute arv e. Ettevõtted pankrotistuvad majanduskriisi tõttu Tagasiside Õige vastus on: Uute töötajate väljaõpetamise kulud on suuremad kui nende palkamisest saadav tulu. Küsimus 6 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Keskmiselt võetuna pikeneb töötaoleku ajaline kestus Vali üks: a. Olukorra tõttu, kus töötuse kompensatsioone (töötu abirahasid) suhteliselt lihtne saada b. Majandustsükli langusperioodidel c. Kui inimese valmisolek vahetada töökohta on madal d. Kui inimese erialane ettevalmistus on kitsapiiriline e. Kõikidel ülejäänud juhtudel Tagasiside Õige vastus on: Kõikidel ülejäänud juhtudel. Küsimus 7 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Töötuse sotsiaalsed kulud ei sisalda Vali üks: a. Töötute enesehinnangu langust b
Eelarve puudujäägi võib põhjustada: Valitsuse ekspansiivne fiskaalpoliitika-maksude vähendamine või valitsuse kulutuste suurendamine. Kui SKP on oma potentsiaalsel tasemel ning riigieelarve on puudujäägiga, siis on tegemist struktuurse puudujäägiga. Majandustsüklid, mis toovad kaasa eelarve defitsiidiga. Kui SKP potentsiaalse taseme juures on eelarve tasakaalus, aga puudujäägi põhjustab majandustsükli langusfaas, siis on tegemist tsüklilise puudujäägiga. Eelarvepoliitika on maksusüsteemi ja valitsussektori kulude kujundamine, mille eesmärgiks on majanduses täishõive saavutamine ja kogutoodangu kasv. Valitsussektor püüab maksumäärade alandamise abil suurendada tarbijate ostuaktiivsust. Kogukulutusi suurendavad ka valitsussektori ostud ja tulusiirded. Majandusliku aktiivsuse tõus loob uusi
MPK=δ+n+g majanduskasvu kuldreeglile vastava tööjõu kapitalivarustatuse korral MPK-δ=n+g kapitali puhaspiirprodukt Y=AK endogeense kasvuteooria Firmade tootmisfunktsioon Y=F(K,1-u)EL) Ülikoolide tootmisfunktsioon ∆E=g(u)E Kapitali akumulatsioon ∆K=sY-δK Tööjõus osalemise määr LFRP=(LF/(tööealine rahvastik)100; LE-tööjõud Tööjõu kapitalivarustatus k=K/L Tööviljakus= Y/L(toodangu hulk Y töötaja kohta 9.Majandustsükli teooria(d):Majandus lühiperioodil Plaanitud kogukulutused PE=C+I+G C=C(Y-T) Y −T =Y d=C +S Tarbimise piirkalduvus MPC=∆C/∆Y Säästmise piirkalduvus MPS=∆S/∆Y MPS+MPC=1 Tasakaalu tingimused Y=PE ∆Y 1 = kulutuste multiplikaator ∆ G 1−MPC ∆ Y −MPC = maksumultiplikaator ∆ T 1−MPC Rahvamajanduse sääst S= Sk + Sg Kodumajapidamiste sääst
Enamasti mõeldakse oluliste omaduste all sissetulekut ehk siis ühesuguste sissetulekuga inimesi tuleks maksustada võrdselt 21. Vertikaalne õiglus – oluliste omaduste poolest erinevaid inimesi tuleb maksustada erinevalt. Enamasti mõeldakse oluliste omaduste all sissetulekut ehk siis erineva sissetulekuga inimesi tuleks maksustada erinevalt. 22. Struktuurne eelarvepositsioon – Leitakse, kui nominaalsest eelarvepositsioonist eemaldatakse lisaks majandustsükli mõjule ka ühekordsed ja ajutised tegevused, mis võivad eelarvepositsiooni moonutada. Struktuurne ülejääk näitab, et jätkusuutlikkuse probleeme eelarves ei ole ning võimalik nominaalne puudujääk on põhjustatud ajutistest teguritest 23. Vastutsükliline fiskaalpoliitika – Majandustsüklit tasandav eelarvepoliitika, Tõusu faasis jahutame, languse faasis soojendame. 24. Protsükliline fiskaalpoliitika – Majandustsüklit elandav eelarvepoliitika
Küsimus 1 Phillipsi kõver fikseerib seose inflatsiooni taseme ja: Vali üks: a. Rahapakkumise vahel b. Tööpuuduse vahel c. Intressimäära vahel d. Majandustsükli vahel e. Reaalintressimäära vahel Küsimus 2 Täishõive tingimustes siirdetöötus peab: Vali üks: a. olema 0 b. olema väiksem kui 1% c. olema väiksem tsüklilise töötuse tasemest d. kõik vastused õiged e. kõik vasused valed Küsimus 3 Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile: Vali üks: a. siirdetöötuse b. struktuurse töötuse suurenemise c. tsüklilise töötuse kasvu d. varjatud töötuse kasvu e. kõik vastused valed Küsimus 4 Inimene, kes soovib saada tööd: Vali üks: a
arvutikiipe,oleks see vertikaalliit. 85)Ladustamine,transport ja kaupade kindlustamine on osad ettevõtte turundusfunktsioonidest. 86)Tähtsate tootmisharude reguleerimine on arenenud turumajandusriikides tavaline, kuna paljud inimesed arvasid,et sellised tegevusharusid nagu kaupade vedu,televisioon või avalikud hüvised tuleb reguleerida.Et reguleerimine hoiab ära katastroofid.Ja et reguleerimine kindlustab paljudele inimestele turvalisema ja usalusväärsema teenuse. 87)Majandustsükli mõju toodangule,töötusele ja hindade tasemele on mõõdetav ja osaliselt kontrollitav. 88)Kasvav tööpuudus koos ettevõtluskulutuste ja tootmise vähenemisega iseloomustab majanduslangust. Majandustõusule ei ole iseloomulik kahanev investeerimine. 89)Oletame,et hinnad tõusevad ja tootmine jääb seejuures muutumatuks.Sellisel juhul SKT mõõdetuna kroonides kasvab. 90)Tegemist on kriisiperioodiga.Majandustõusu võiks kõige tõenäolisemalt stimuleerida suurenenud investeeringud.
kT0 = c/(1-c) d. kT0 = 1/(1-c). 29. John F. Kennedy poolt kasutusele võetud majanduspoliitikas kasutati a. nii “nõudlus-” kui ka “pakkumispoolset” majanduspoliitikat b. ainult “pakkumispoolset” majanduspoliitikat c. ainult “nõudluspoolset” majanduspoliitikat d. hiilgavalt A. Smithi poolt pakutud vabaturu ideoloogiat 30. Leida kui palju oleks 120000 krooni väärt nelja aasta pärast, kui keskmine eeldatav aastaintress on 8,8%? a. 140125 b. 145620 c. 154225 d. 168150 31. Majandustsükli langusfaasi iseloomustab a. ettevõtete kaubavarude vähenemine b. ettevõtete aktsiahindade tõus c. toodangu läbimüügi pidev kasv d. tööpuuduse suurenemine e. konkurentsi vähenemine 32. Investeeringud sõltuvad intressimäärast a. määramatult b. üldse ei sõltu c. võrdeliselt d. pöördvõrdeliselt 33. Bartertehinguid kasutatakse tingimustes: a. kui puuduvad rahalised vahendid kauplemiseks b. kui puudub usaldus raha vastu c. kui tahetakse lihtsamalt hakkama saada d
koguprodukti) perioodiline kõikumine potentsiaalse tootmismahu suhtes. Majanduse tsüklilise arengu põhjusi on palju. Tööpuudus, inflatsioon ja kogutoodang on kindlalt kolm tähtsamat näitajat, mis peegeldavad muutusi majanduse tsüklilises arengus. Kõrge tööpuudus on alati majanduse madalseisu tunnuseks, tõusuperioodil koos tööhõive kasvuga kasvavad ka kogutoodang ja hinnad. Majandustsükkel jaguneb langus- ja tõusufaasiks. Majandustsükli faaside tunnused Majandustsükli langusfaasi iseloomustus. Tarbijad hakkavad vähem ostma, eriti kestvuskaupu. Suurenevad ettevõtete valmistoodangu varud. See sunnib vähem tootma, kahaneb tegelik RKP. Järsult vähenevad ettevõtete investeeringud. Langusfaasi pikenedes hakkab süvenema tööpuudus. Tootmise kokkutõmbumine vähendab tooraine nõudlust, selle hinnad alanevad. Kuna tööjõudu vähendati, siis palgad eriti ei alane.
aastal ning 2008. aasta II kvartalis kahanes SKP aasta arvestuses 1,1%. 2008. aasta esimesel poolel panustasid SKP reaalkasvu nii põllumajandus, kalandus kui ka hotellid ja restoranid, kuid vähenesid kõigi varem majanduskasvu toetanud tegevusalade ehk ehituse, finantsvahenduse, töötleva tööstuse ja kaubanduse osakaalud. Järgmistel aastatel oodatakse Euroopa Liidu fondide intensiivsemat kasutamist ning valitsussektori investeeringute jätkumist, mis aitaksid majandustsükli madalseisu tasandada ja toetaksid pikaajalist majanduslikku sarnastumist. [slaid4] Näha oleval graafikul on võrreldud Eesti Panga kevad- ja sügisprognoosi Suurema osa 2007. aasta Eesti Panga kevadprognoosis nimetatud riskide realiseerumise tulemusena on Eesti majandusareng järginud pigem kevadprognoosi lisa- kui põhistsenaariumi. Sügisprognoosi kohaselt kahaneb Eesti majandus nii 2008. kui ka 2009. aastal ning kasv taastub alles aastal 2010. Aastatel 20052007
ressursid on täielikult rakendatud ja majandus toimib loomuliku tööpuuduse tingimustes, s.o. 4- 6% töötuid. Töö kui tootmisteguri osalist hõivet nimetatakse tööpuuduseks. Tööpuudus riigis viitab potentsiaalselt võimalikule, kuid tegelikkuses mittetoimivale majandustegevusele. Töötuseks nimetatakse sellist olukorda, kus tööealised inimesed, kes on võimelised tööd tegema ja soovivad tööd teha, ei leia tööd. Reeglina muutub töötuse olukord koos majandustsükli faasidega. Tööpuuduse statistiline arvestus toimub Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ning Majanduse ja Koostöö Organisatsiooni poolt heakskiidetud metoodika alusel eesmärgiga saada adekvaatset infot tööhõivest ja töötusest. Potentsiaalne tööjõud on alati suurem kui tegelikult tööga hõivatud inimesed. Osa inimesi on majanduslikult mitteaktiivsed ja nad ei soovi töötada, neid nimetatakse ka väljaspool tööjõudu olevateks
Kaubamärk- graafiliselt kujutatav tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku identsest või samasse valdkonda kuuluvast kaubast või teenusest 36.Karjäär- ametiredel, edu saavutamine elus 37.Konkurents- võistlus ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast 38.Käibemaks- kauba käibelt võetav maks 39.Majandus - Ühiskonna toimimise allsüsteem 40.Majanduskasv- SKP suurenemine teatud ajaperioodil 41.Majanduskriis- majandustsükli madalaim punkt 42.Majandustõus- tootmismahu suurenemine ja ekspordi kasv 43.Mikroökonoomika- teadus üksiktarbijatest ja ettevõttetest ning majanduse üksikelementidest 44.Makroökonoomika- õpetus turu üldisest tasakaalust 45.Miinimumpalk- Väikseim töötasu mis on võimalik saada 46.Missioon- ülesanne mida soovitakse täide viia, eesmärk 47.Visioon- soovitud tulevikupilt, mida saavutada teatud ajaks 48
konkurents, elukestev õpe, töömotivatsioon Käsitlus Majandus loob ühiskonda väärtust ressursside tootmise teel. Majandus kujundab riikide staatust ühiskonnas ja riikide omavahelisi suhteid. Majanduse tõusud ja langused, mis on loomulikud protsessid, mõjutavad tööturu olukorda, trende, ka tööandjate ootusi jms. Veel mõned aastad tagasi majanduskasvu tippajal läks paljudel meelest sellele eelnenud periood, mil riigis valitses suur tööpuudus. Eelmise majandustsükli ajal (1998 – 2007) reageeris Eesti tööturg majanduse tsüklilistele liikumistele küllaltki tugevalt. Tööpuuduse määr suurenes 9,6 protsendilt (1997) 14,6 protsendini (2000). Seejärel majandustsükli tõusufaasis töötus aasta-aastalt vähenes, saavutades madalaima taseme (4,1%) 2007. aasta lõpus. Töötus kasvas taas alates 2008. aasta algusest. Selle perioodi majanduskasvu aeglustumise mõju tööturule on siiski erinev 90-ndate kriisi järgsest mõjust
Potentsiaalne kogutoodang kogutoodang, mida oleks võimalik toota siis, kui ühiskond suudaks täielikult rakendada kõiki oma tootmistegurid (täishõive kogutoodang). SKP lõhe potensiaalse ja tegeliku kogutoodangu vahe (Yfe Y). Majandustsüklid tegeliku kogutoodangu perioodiline suurenemine ja vähenemine tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest. Tsükli indikaatorid muutujad, mille väärtus kujuneb vastavalt majandustsükli faasist ja mida kasutatakse tsüklite prognoosimiseks ja selgitamiseks. Kogunõudlus rahvamajanduse kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud üldisel hinnatasemel. Kogunõudlus AD = C + I + G + (X-M). Kogunõudluskõver väljendab vastassuunalist ehk negatiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel. Üldise hinnataseme ja nõudluse mahu (Yd) negatiivne seos
Uurimistöö vormiks on väike seletav sõnastik. SÕNAD · Abandonatsioon (Majanduskonsultatsioonide OÜ) - kindlustatud omandi loovutamine kindlustusandjale kindlustussumma katteks. · Aktsiaselts (äripäev.ee) (corporation) ettevõte, mille omanikud on aktsionärid, kes tagavad ettevõtte fondid, aga mis juriidiliselt tegutseb eraldi ja lahus oma omanikest. · Automaatsed stabilisaatorid (äripäev.ee) (automatic stabilizers) - majandusmehhanismid, mis vähendavad majandustsükli mõju. Nad toovad kriisiperioodidel majandusse raha juurde ja eemaldavad seda inflatsiooniperioodidel. · Avaal (ESTERM) (bank guarantee) - pangatagatis, käendus. · Avanss (tugi.taavi.ee) (Advance payment) ettemakse, avansiline makse. Eestis väga populaarne ehitussektoris, kus töötajatele saavad välja võtta osa enda palgast mõned nädalad enne palgapäeva. · Bartertehing (Vikipeedia) (Barter) kaupde ja teenuste vahetamine ilma raha vahenduseta.
intressiga ehk odavamalt, siis on raha hind ka ettevõtjale odavam ja see julgustab ettevõtjat rohkem laenu võtma, mis omakorda elavdab majandust. • Finantsturgude stabiilsus - kogu finantssektor – lihtsustatult öeldes pangandus – toimib tõrgeteta. Neid eesmärke saavutades mõjutatakse ka kogu ülejäänud majandust, k. a. tööhõivet, elatustaset, tootmise mahtu ja muud. 1.3 Rahapoliitika puudused • Rahapoliitika meetodid on kasutud majandustsükli haripunktis • Globliseerumise tõttu suudab keskpank üha vähem riigi majandust mõjutada. • Valel ajal majandusse sekkumine võib anda negatiivse tulemuse. 2 Keskpank kui rahapoliitika juht • Olles ainus rahatähtede väljastaja ja pankadele kohustuslike reservide kehtestaja, on keskpank monopolistlik baasraha pakkuja. • Keskpanga rahapoliitilised muutused mõjutavad lõpuks näitajaid nagu toodangumaht ja hinnad
a. soodsalt b. * ebasoodsalt c. ei mõjuta üldse 44. Keynsliku käsitluse kohaselt viib kogunõudluse suurenemine kõigi alljärgnevate näitajate, välja arvatud ühe, suurenemisel. Seega ei suurene a. rahvatulu b. üldine hinnatase c. * töötus d. reaalne kogutoodang 45. Leida kui palju oleks 120000 krooni väärt nelja aasta pärast, kui keskmine eeldatav aastaintress on 8,8%? a. 140125 b. 145620 c. 154225 d. * 168150 46. Majandustsükli langusfaasi iseloomustab a. ettevõtete kaubavarude vähenemine b. ettevõtete aktsiahindade tõus c. toodangu läbimüügi pidev kasv d. * tööpuuduse suurenemine e. konkurentsi vähenemine 47. Investeeringud sõltuvad intressimäärast a. määramatult b. üldse ei sõltu c. * võrdeliselt d. * pöördvõrdeliselt 48. Kapitali kasutamiskulu on a. investeeringud + amortisatsioon b. mehhanismide (kraanad jne.) rendikulud miinus nende amortisatsioon c. * intressi määr + amortisatsioon d
tegevuskava analoogiliselt Euroopa Liidu liikmesriikidele ja teistele kanditaatriikidele ning toetudes Euroopa Liidu poolt välja töötatud juhistele. Töötuse liigid. Erinevate autorite poolt liigitatakse töötust siiski väga erinevalt. Olgu näitena toodud saksa majandusprofessori Manfred Henniese poolt esitatud käsitlus. Tööpuuduse liigid võivad olla: I.Konjunktuurne töötus e keyneslik (Keynesi) töötus, mis on põhjustatud tööjõu nõudluse langusest majandustsükli langusperioodidel. Võime nimetada ka alanõudmise e tsükliliseks tööpuuduseks. II. Tehnoloogiline tööpuudus, mille all mõistetakse eelkõige protsessiinnovatsioonist põhjustatud töökohtade vähenemist, sest elavtöömahukuse vähenemise efekt on suurem kui uute töökohtade loomise efekt. III. Palgakulude suurenemisest põhjustatud töötus, st töötasud koos lisatasudega suurenevad kiiremini kui kasvab tööviljakus. Sellisel juhul tõstavad ettevõtted toote hinda, et
Siirdetööpuudus - ajutine töötaolek valdavalt seoses töökoha vahetusega ( sobivama töökoha otsinguga Struktuurne tööpuudus näitab majanduse struktuuri muutumisest tingitud vabade töökohtade mittevastavust tööjõu pakkumisele Tsükliline tööpuudus on selline tööpuudus, mida esineb majanduse langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuste tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam 11.Majanduskasv. Majanduskasvu mõjutavad tegurid. Majandustsükli iseloomustus. Majanduse kõrgtase, langus, kriis ja tõusuperiood. Majanduskasv - on tootmismahu pikaajaline suurenemine Majanduskasvu mõjutavad tegurid - looduslikud tegurid (põllumajanduslik maa, energikandjad), inimressursid (töö ja tegijate hulk ja kvaliteet; inimkapital), kapital, tehnoloogia, ressursside ümberpaigutamine, majandusvälised tegurid Majandus- e äritsükkel - majandusnäitajate hälbimine pikaajalisest trendist või isegi trendi murdumine 12.Rahvusvaheline kaubandus
lepinguid, milles sisaldub automaatne palgatõus inflatsiooni mõju tasakaalustamiseks. 27. Majandustsükkel ja selle faasid Majandustsükkel Majandustsükkel näitab majandusaktiivsuse muutusi ajas, mille tulemus on erinev toodangu, töötuse ja hindade tase. Faasid 1)Buum õitseng 2)Majanduselangus 3)Majanduskriis depressioon 4)Majandustõus 28. Majandustsükkli faaside tunnused Faaside tunnused Buum: Majandustsükli tipus areneb majandus hoogsalt. Ettevõtted toodavad kas täisvõimsusega või peaaegu täisvõimsusega. Tööpuudus on madal, peaaegu kõik tööotsijad suudavad leida töökohad. Investeeringud ja eratarbimine on väga kõrged. Nõudluse surve tõstab hindu, seega on tõenäoline inflatsioonioht. Majanduslangus ehk kokkutõmme: Majanduslanguseks peetakse rohkem kui kahe kvartali pikkust sisemajanduse kogutoodangu langust. Tootmine
konfidentsiaalsust) 9) Turuanalüüs, SWOT-analüüs ja PEST-analüüs – Turuanlüüs koosneb konkurentidest, klientidest ning turu trendidest. Klientide puhul kasutatakse segmenteerimist ja konkurentide puhul nende analüüsi. SWOT – Strengths, Weaknesses, Opportunities, Threats; Võimalused, Ohud, Tugevused ja nõrkused, PEST – Political(tarbijakaitseseadused, looduskaitseseadused, tollimaksud), Economic(majandustsükli faas, intressimäärad, elatustase), Social(demograafilised trended, elustiil, migratsioon), Technological(toodete kiire vananemine, teadusuuringute maht, patendikorraldus) 10)Segmenteerimine - Geograafiline printsiip (regioonid, piirkonnad, üksikud linnad, asustustihedus) • Demograafiline printsiip (vanus, sugu, perekonna suurus, tulude tase, haridus, rahvus) • Psühhograafiline printsiip (ühiskonnaklass, elulaad, isiksuse tüüp) •
Küsimus 21 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kui raha pakkumine kasvab, kuid reaalne kogutoodang ja raha käibekiirus ei muutu, siis vahetusvõrrandist tulenevalt üldine hinnatase ei muutu. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 22 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Valitsuse eelarve kipub olema defitsiidis majandustsükli langusfaasis ning ülejäägiga majanduse tõusufaasis. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 23 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Likviidsus näitab, kui lihtsalt saab vara konverteerida sularahaks. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 24 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga
2. Vastavalt klassikalisele mudelile, mis on seotud majanduse pika perioodiga, mõjutab rahapakkumine majanduse nominaalseid muutujaid, mitte aga majanduse reaalseid muutujaid. 3. Vastavalt Okuni seadusele võime esitada järgmised seosed: kui töötuse määr ei muutu, siis reaalne SKP kasvab ligikaudu 3 protsenti. Kui aga töötuse määr suureneb ühe protsendipunkti võrra, siis SKP kahaneb üldjuhul 2 protsenti. 4. Majandustsükli pöördepunktide ja vastavalt tõusu- või langusfaasile minekut, väljendavad erinevad majandusnäitajad erinevalt. Seepärast kasutataksegi tsükli indikaatoreid, mille väärtus kujuneb sõltuvalt majandustsükli faasist, komplektidena juhtivatest, ühtivatest ning järel indikaatoritest 5. Juhtindikaatorid näitavad majandustsükli pöördepunktide saabumist ennetavalt 6. Rahapakkumise vähenemine põhjustab kogunõudluskõvera AD nihke alla vasakule (kogunõudlus ehk
ja meenemündid 0,1%. Rahatähed on trükitud V.Taigeri kavandi järgi, vaid 2-kroonised on U.Ploompuu kavandi järgi. Majanduslik stabiilsus XIV peatükk · Kuidas aitavad sisemajanduse kogutoodang (SKT) ja töötute osatähtsus majandust kirjeldada? · Kuidas majanduse "tervis" muutub? · Millised on majandustsükli etappidele iseloomulikud jooned? · Kuidas üritab valitsus majandust stabiliseerida? · Millised on fiskaal- ja raha- ehk monetaarpoliitika eelised ja puudused? Majandusindikaatorid Majandusindikaatorid on näitajad, mida kasutatakse majanduse iseloomustamiseks. Kuidas SKT leitakse, - SKT hõlmab ainult lõpptarbimist mis seda mõjutab - SKT hõlmab ainult riigi territooriumil toodetud kaupu
tööturu eneseregulatsiooniks (nõusolekut madalamate palkadega töötamiseks) 3.Eesti majanduse suhteliselt kiire arengu üks põhjusi oli: 1.suurte välislaenude võtmine ja nende efektiivne kasutamine 2.tariifsete ja mittetariifsete tollipiirangute efektiivne kasutamine 3.välisfirmade topeltmaksustamine, kuna nendel olid kasumid suuremad kui Eesti firmadel 4.liberaalne ja avatud majandus 4.Märkige vastused, mis iseloomustavad majandustsükli tõusufaasi: 1.riigi makroökonoomilised näitajate paranemine 2.tööpuuduse suurenemine 3.palgatõus paljudes majandusharudes 4.ettevõtete tegevuse laienemine ja nende arvu kasv 5.ettevõtte kaubavarude vähenevad 6.tarbijate poolt kestvuskaupadele tehtavate kulutuste vähenemine 7.totaalne aktsiate hindade langus börsil 5.Foxlandia 2008 aasta deflaator võrreldes 1990 aastaga (baasaasta) on 4,5 ja 2000 aasta deflaator võrreldes baasaastaga on 3,0
kokku lepitud valitsussektori eelarve tasakaalu puudutavad reeglid, kuid aluseks ei võeta nominaalset eelarvepositsiooni, millest ülevaates seni on juttu olnud, vaid struktuurne eelarvepositsioon. 2014. aasta algusest kehtinud riigieelarve seaduse järgi peab valitsussektori struktuurne eelarve olema tasakaalus või ülejäägis. Teiste sõnadega, kui eemaldada valitsussektori eelarvele ühekordset või ajutist mõju avaldavad tegurid ning majandustsükli mõju, siis ei tohi valitsussektori kogukulud kogutulusid ületada. Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon oli Rahandusministeeriumi andmetel 2015. aastal ülejäägis 0,9% SKPst ning aastal 2016 moodustab ülejääk oodatavalt 1,2% SKPst. Seejärel langeb eelarve prognoosi järgi struktuursesse tasakaalu (vt ka tabel 5). Vaba raha on riigieelarves jätkuvalt vähe ja investeerimisvõimekus sõltub välistoetustest
suuremaliikmete liikmetearvuga; arvuga; f) avaliku avaliku sektori sektori kulutused kulutused kasvavad. kasvavad. 40 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 13. Majandustsükli langusfaasi iseloomustavad: a) ettevõtte kaubavarude vähenemine; b) tarbijate tarbijate poolt poolt kestvuskaupadele kestvuskaupadele tehtavate tehtavate kulutuste kulutuste vähenemine; c) tööpuuduse tööpuuduse p suurenemine; suurenemine; d) ettevõtete aktsiate hinnad tõusevad; e) reaalse e) reaalsekonkurentsi
ühesugune. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 18 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Valitsussektor koosneb Riigikogust ja Vabariigi Valitsusest. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 19 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Valitsuse eelarve kipub olema defitsiidis majandustsükli langusfaasis ning ülejäägiga majanduse tõusufaasis. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 20 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Range eelarvepoliitika seisneb valitsuse tulusiirete suurendamises ning maksumäärade alandamises. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 21 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus
töötamine uute vigade vältimiseks c. töötada välja üks ja ainuke kõikehõlmav majandusteooria, mis võimaldaks tulevikus igasuguseid majandusalaseid vigu vältida d. olla vastukaaluks pealetungiva mikroökonoomika mõjudele 33. Okuni seadus annab seose järgmiste näitajate vahel a. SKP lõhe ja tööpuuduse vahel b. SKP suuruse ja sissetulekute suuruse vahel c. inflatsiooni ja sissetulekute vahel d. maksukoormuse ja nominaalpalga vahel 34. Majandustsükli langusfaasi iseloomustavad a. ettevõtte kaubavarude suurenemine b. kodumajapidamiste poolt kestvuskaupadele tehtavate kulutuste suurenemine c. tööpuuduse vähenemine d. ettevõtete aktsiate hinnad tõusevad 35. John F. Kennedy valimiseelne loosung “majandus suure jõuga käima panna” tähendas a. tavalist, mitte midagi sisaldavat poliitiku lubadust b. majandusmudeli kasutuselevõttu, kus hoiti ühelt poolt palga tõusu ja tootlikkuse ja teiselt poolt kulude ja hinna tõusu suhet c
Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 50 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mootorsõiduki maks, raskeveokimaks ja parkimistasu on kõik riiklikud maksud. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 51 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Valitsuse stabilisatsioonipoliitika eesmärk on majandustsükli mõjude vähendamine. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 52 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Uute masinate ja seadmete muretsemist loetakse rahvamajanduse arvepidamises investeeringuks. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 53 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Eesti 2013
Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 12 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Eemalda lipp Küsimuse tekst SKP-d mõõdetakse kolmest aspektist: tulude meetod, kulude meetod ning tootmise meetod. Seejuures kõigi kolme meetodi puhul on saadav lõpptulemus erinev. Valige üks: Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 13 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Valitsuse eelarve kipub olema defitsiidis majandustsükli tõusufaasis ning ülejäägiga majanduse languse faasis. Valige üks: Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 14 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Eemalda lipp Küsimuse tekst Põhilisteks maksuliikideks on maksud sissetulekult, maksud käibelt ja maksud omandilt, kusjuures kaudsed maksud kehtestatakse käibele või hindadele, otsesed aga sissetulekule. Valige üks: Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 15 Õige Hindepunkte 1.0/1.0
territoriaalsest printsiibist. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 49 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Valitsussektori peamiseks tuluallikaks on riigivara müük. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 50 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Valitsuse stabilisatsioonipoliitika eesmärk on majandustsükli mõjude vähendamine. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 51 Pole vastatud Võimalik punktisumma: 1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst A. Lafferi arvates ei ole valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär samaaegselt optimaalseks maksumääraks. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 52 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
Majandustsükkel mõjutab eelarvepositsiooni- kriisis on maksude laekumine kehvem, sotsiaaltoetused suuremad jms Riik peaks tsükleid siluma, kindlasti ei tohi neid võimendada Ühekordsed tulud ja kulud( Kyoto ühikute müük, II samba pensionimaksete peatmine) tuleb eelarve positsiooni püsivama mõju hindamisel samuti välja jätta Strukuutrne eelarvepositsioon= nominaalne eelarvepositsioon-majandustsükli mõju- ühekordsed meetmed. (Tulude kulude vahe, kust on maha võetud majandustsükli võim) Eelarve positsioon peab olema paigas enne eelarve koostamist. Majanduspoliitika koordinatsioon EL-s Tuleneb EL aluslepetest Ühine raha eeldab sarnast eelarvepoliitikat: - Stabiilsus- ja Kasvupakt olemas ühisraha algusets; - Pole olnud piisav abinõu eelarvepoliitika ohjamisel, eriti pärast Saksa- Prantsuse vastuhakku 2003 a.
kaotamise ohule, kuna võib esile kutsuda pangahoiuste stabiilsuse rikkumist o äririsk risk, et ebaadekvaatsed äriotsused või nende puudulik elluviimine või tegevuskeskkonna ja klientide käitumise muutumisele või tehnoloogilisele arengule mitteadekvaatselt reageerimine toob kaasa kahju või vähendab tulusid o majandustsükli risk, mis tuleneb majandustsükli faasi muutumisest 8. Finantsriskide mõõtmiseks kasutatavad kvantitatiivsed meetodid: VaR, tundlikkuse analüüs, stresstestid VaR riski mõju all olev väärtus näitab riskist tuleneva potentsiaalse maksimaalse kahjumi seost vastava turu käitumisega ette antud usaldusnivoo juures teatud ajaintervallil. VaR'i arvutamine põhineb tavaliselt vastava finantsinstrumendi
Lääne- Euroopa suurim tööpuudus (1993. aastal 22%) väheneb aeglaselt väike siseturg ja Euroopa ääremaa asend. Soome on endiselt üks jõukamaid turumajandusmaid. Soome peamised majandusharud: laevaehitus, elektroonikatööstus, kergemasinatööstus, raskemasinatööstus, elektrometallurgia, paberimass ja paber, agrotööstus, keraamikatööstus, keemiatööstus, tekstiiltööstus. Majanduskasv Viimase kümne aasta jooksul on Soome majandus läbinud terve majandustsükli. Eelmise kümnendi alguses (1990-93) oli Soome peale Nõukogude Liidu turu äralangemist tõsises majanduskriisis. Nimetatud perioodil langes Soome SKP 9,9%, mis on suurim langus OECD riikides. Kümnendi keskel väljuti majanduskriisist ja alates 1994. aastast on Soome majanduskasv olnud jätkuvalt positiivne. Selle tulemusel jõudis Soome SKP aastaks 1996 kriisieelsele tasemele. Perioodil 1994-1999 on soome iga-aastane majanduskasv olnud vahemikus 3,5%- 6,3%.
annaabi.ee 
