Majanduslik stabiilsus XIV peatükk · Kuidas aitavad sisemajanduse kogutoodang (SKT) ja töötute osatähtsus majandust kirjeldada? · Kuidas majanduse "tervis" muutub? · Millised on majandustsükli etappidele iseloomulikud jooned? · Kuidas üritab valitsus majandust stabiliseerida? · Millised on fiskaal- ja raha- ehk monetaarpoliitika eelised ja puudused? Majandusindikaatorid Majandusindikaatorid on näitajad, mida kasutatakse majanduse iseloomustamiseks. Kuidas SKT leitakse, - SKT hõlmab ainult lõpptarbimist mis seda mõjutab - SKT hõlmab ainult riigi territooriumil toodetud kaupu
Monetaristid usuvad, et inflatsiooni põhjustab a. valitssusektori poolt kehtestatud liigkõrged maksud b. madalad hinnapiirangud tarbekaupadele c. liigkõrge intressitase d. liigne rahatrükk Majanduslangusega on alati tegemist kui a. reaalsissetulekud alanevad b. inflatsioon kiireneb c. tööpuudus suureneb d. reaalne majanduskasv on vähemalt kaks kvartalit järjest negatiivne Mis alljärgnevatest on kõige volatiilsem SKP komponent majandustsükli jooksul? a. valitsussektori kulutused (G) b. eratarbimine (C) c. investeeringud (I) d. puhaseksport (NX) Kogunõudluse kõver nihkub paremale a. intressimäärade alanemisel b. hindade alanemisel c. maksude tõstmise mõjul d. tootmisvõimaluste piir nihkub paremale Keinsistliku tarbimisteooria kohaselt on peamine tarbimist mõjutav komponent a. indiviidi võime saada lisavahendeid laenuraha arvel b. indiviidi jooksev tulu c. intressimäär d. indiviidi varade suurus
tsükliliselt töötuks soovimatu töötuse esindajaks Question 10 Keskmiselt võetuna pikeneb töötaoleku ajaline kestus Complete Select one or more: Mark 0.3 out of 1.0 kui inimeste erialane ettevalmistus on kitsapiiriline kui inimeste valmisolek vahetada elukohta on madal majandustsükli langusperioodidel olukorra tõttu, kus töötu abirahasid on suhteliselt lihtne saada Question 11 Majanduspoliitiliste meetmetega püütakse vähendada esmajoones Complete Mark 1.0 out of 1.0 Select one or more: töötuse loomulikku määra tsüklilist töötust struktuurset töötust
elementidele toimub ka tugev valitsussektor. T 21.Eesti 2013. aasta riigieelarve maht on ligikaudu 7,7 miljardit eurot. T 22.Hinnaelastsus leitakse seosega: koguse suhteline muutus / hinna suhteline muutus. T 23.A. Lafferi arvates ei ole valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär samaaegselt optimaalseks maksumääraks. T 24.Ühishüvised on alati toodetud avaliku sektori poolt. V 25.Valitsuse eelarve kipub olema defitsiidis majandustsükli tõusufaasis ning ülejäägiga majanduse languse faasis. V 26.Pareto-efektiivsed on kõik punktid võimaliku tootmise piirist ülevalpool. V 27.Valitsuse eelarve kipub olema defitsiidis majandustsükli langusfasis ning ülejäägiga majanduse tõusufaasis. T 28.Valitsuse stabilisatsioonipoliitika eesmärk on majandustsüklist lahtisaamine. V 29.Erahüvisteks loetakse kaupu ja teenuseid, mida jaotatakse valdavalt ilma turu vahenduseta ning mida tarbitakse kollektiivselt. V 30
Valmis majandustsükli jooksul ning eelarve võib olla defitsiidis siis, kui majandus on tõusufaasis ning ülejäägiga siis, kui majandus on langusfaasis. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Väite esimene pool on õige tõepoolest on pigem oluline hoida eelarve tasakaalus ühe majandustsükli, mitte aga ühe majandusaasta piires. Väite teine pool peaks aga olema vastupidi kui majandus on tõusufaasis, siis peaks planeerima just ülejäägiga eelarve ja koguma reserve, mida siis langusefaasis kasutada eelarvepuudujäägi katteks. Küsimus 8 Avaliku sektori tulude peamised allikad on: Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: avaliku sektori ettevõtete kasumid
maksude ning tulusiirete abil. Avalike kaupade ja teenuste pakkumine on valitsussektori ülesanne suuresti seepärast, et niisuguste kaupade puhul tihti eraturg ei toimi või siis kujuneks nõudmisepakkumise tasakaal välja niisugusel tasemel, mis ei ole ühiskonna seisukohast vastuvõetav. Majanduslikku stabiilsust tagab valitsussektor eelkõige majandustsükli kõikumiste leevendamise näol läbi stabilistsioonipoliitika, aga ka majandustegevuse üldise õigusliku raamistiku kujundamise ja majandusarengu soodustamise kaudu. Avaliku sektori poolt pakutavad kindlustustooted on peamiselt sotsiaalse iseloomuga (ravikindlustus, pensioni ja töötuskindlustus jms). Küsimus 2 Avaliku sektori kulusid võib vaadelda kui
– Vale Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas diskontomäära langetamine. – Tõene Proportsionaalse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga isikud proportsionaalselt vähem kui suure sissetulekuga isikud, progressiivse maksusüsteemi puhul on vaatamata sissetulekute erinevusele maksumäär kõigile ühesugune. – Vale Valitsussektor koosneb Riigikogust ja Vabariigi Valitsusest. – Vale Valitsuse eelarve kipub olema defitsiidis majandustsükli langusfaasis ning ülejäägiga majanduse tõusufaasis. – Tõene Tulumaksumäära langetamine suurendab kogunõudlust, avaliku sektori kulutuste langetamine aga vähendab kogunõudlust. – Tõene Raha- ehk monetaarpoliitika on riigi majanduspoliitika osa, millega reguleeritakse rahapakkumist ja intressimäärasid. - Tõene Positiivse välismõjuga hüvist valitsused doteerivad, negatiivse välismõjuga hüvist maksustavad. - Tõene
TLM116 / TLM310 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE) Question 51 Erasektor ei tooda piisavalt ühishüviseid, sest nende kaupade tootmine pole kasulik. Correct Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False The correct answer is 'True'. Question 52 Valitsuse eelarve kipub olema de tsiidis majandustsükli tõusufaasis ning ülejäägiga majanduse languse faasis. Correct Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False The correct answer is 'False'. Question 53 A. Lafferi arvates ei ole valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär samaaegselt optimaalseks maksumääraks. Correct Mark 1.0 out of 1.0 Select one:
Katkendjoon esindab joonisel SKP tasemeid, kui areng oleks ühtlane, st potentsiaalset SKPd. Majandustsükkel avaldub makromajanduses sisemajanduse koguprodukti, tööhõive, töötuse, inflatsiooni jm näitajate üheaegse muutumisena. Eratarbimise ja investeeringute maht, hinnad, palgad ja intressimäärad on protsüklilised näitajad, st nad muutuvad SKPga samasuunaliselt. Töötuse määr muutub SKPle vastassuunaliselt. Tsükli indikaatorid on muutujad, mille väärtus kujuneb sõltuvalt majandustsükli faasist ja mida kasutatakse tsüklite prognoosimiseks ja selgitamiseks. Juhtindikaatorid: keskmine töönädala pikkus tööstuses (töötunnid), uued tellimused toodangule, ehitusele ja sisseseadele, kaubavarude muutus, ettevõtete võlgnevus tarnijatele, uute elamute ehitusload, tarbimiskrediidi maht, aktsiahinnad, raha pakkumine. Ühtivad indikaatorid: mittepõllumajandustöötajate tööhõive, majapidamissektori kasutatav tulu, jae- ja hulgikaubanduse käive, tööstustoodangu tootmismahud
Katkendjoon esindab joonisel SKP tasemeid, kui areng oleks ühtlane, st potentsiaalset SKPd. Majandustsükkel avaldub makromajanduses sisemajanduse koguprodukti, tööhõive, töötuse, inflatsiooni jm näitajate üheaegse muutumisena. Eratarbimise ja investeeringute maht, hinnad, palgad ja intressimäärad on protsüklilised näitajad, st nad muutuvad SKPga samasuunaliselt. Töötuse määr muutub SKPle vastassuunaliselt. Tsükli indikaatorid on muutujad, mille väärtus kujuneb sõltuvalt majandustsükli faasist ja mida kasutatakse tsüklite prognoosimiseks ja selgitamiseks. Juhtindikaatorid: keskmine töönädala pikkus tööstuses (töötunnid), uued tellimused toodangule, ehitusele ja sisseseadele, kaubavarude muutus, ettevõtete võlgnevus tarnijatele, uute elamute ehitusload, tarbimiskrediidi maht, aktsiahinnad, raha pakkumine. Ühtivad indikaatorid: mittepõllumajandustöötajate tööhõive, majapidamissektori kasutatav tulu, jae- ja hulgikaubanduse käive, tööstustoodangu tootmismahud
sesoonselt töötuks vabatahtlikult töötuks Tagasiside Tööpakkumiste vastuvõtmine või tagasilükkamine on isiku enda vaba valik, sellest tulenevalt ka tööpuuduse liik. Küsimus 10 Keskmiselt võetuna pikeneb töötaoleku ajaline kestus 4 Vali üks või enam: kui inimeste valmisolek vahetada elukohta on madal olukorra tõttu, kus töötu abirahasid on suhteliselt lihtne saada kui inimeste erialane ettevalmistus on kitsapiiriline majandustsükli langusperioodidel Tagasiside Üldiselt mida keerulisem on majandusseis ja mida madalam isiku haridustase, seda raskem on tööd leida. Lisaks peab arvestama ka nö mugavusfaktorit - mida mugavam on inimesel töötu olla, seda vähem motiveeritud on ta tööd leidma. Majanduspoliitiliste meetmetega püütakse vähendada esmajoones Vali üks või enam: tsüklilist töötust töötuse loomulikku määra vabatahtlikku töötust struktuurset töötust
· Tööpuudus tööturu situatsioon, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus ja osa inimesi jääb selle tõttu tööta · Peamine teke ettevõtted vähendavad tootmismahtu · Taas tööturule sisenemine võib olla keeruline · Vormid: struktuurne, tsükliline, siirde-, varjatud, vabatahtlik ja mittevabatahtlik, klassikaline jm. Tööpuuduse liigid · Struktuurne konkreetsete oskuste ja/või kvalifikatsiooniga tööjõu nõudluse puudus · Tsükliline majandustsükli langusfaasist tingitud tööpuudus, kaob maj. tõusuga · Siirdetööpuudus vabatahtlik ajutine lühiajaline tööta olek inimestele, kes vahetavad töökohta · Varjatud töötus inimestel, kes soovivad töötada, kuid ei otsi aktiivselt tööd/otsivad omal käel ilma riiklikke teenuseid töö leidmiseks kasutamata · Vabatahtlik nõudlus tööjõu järele on olemas, kuid inimesed pole nõus vastavatel tingimustel töötama
Töötuse tõttu kasvanud kuritegevuse kahjusid b. Abielulahutuste kasvu töötuks jäänute perekondades c. Hüviste väärtust, mida töötud oleksid võinud toota d. Uute töökohtade loomiseks tehtud kulutusi e. hõõrdetöötuse tõttu kasvanud töötute abiraha väljamakseid 10. Keskmiselt võetuna pikeneb töötaoleku ajaline kestus a. Kui inimese valmisolek vahetada töökohta on madal b. Kui inimese erialane ettevalmistus on kitsapiiriline c. Majandustsükli langusperioodidel d. Olukorra tõttu, kus töötuse kompensatsioone (töötu abirahasid) suhteliselt lihtne saada e. Kõikidel ülejäänud juhtudel
Majanduslik stabiilsus · Turg ja majandus tervikuna toimivad kõige effektiivsemalt tasakaalustatud seisundis. · Turu üldine tasakaal- nõutav kauba/tegurite kogus vastab pakutavale kgusele. · Iga ühiskond loob endale oma majandussüsteemi, mis lähtub kindlatest printsiipidest. · Moodustub toimivate seadustega majanduskeskond, mida kujundab majanduspoliitika. Ühiskonnas loodud väärtusi saab mõõta: · Kulutuste põhjal, mida tehakse kaupade/teenuste ostmisel. · Tulude põhjal, mida saadakse tootmistegurite eest. RKT- rahvusvaheline kogutoodang- ühe riigi tootmistegurite poolt ühes aastas loodud kaupade ja teenuste rahaline koguväärtus (ainult Eesti kapital). · Nominaalne SKT- arvestatakse jooksvates hindades. · Reaalne SKT- nominaalset SKT-d on korrikeeritud inflatsiooniga. SKT- mis mõjutab selle suurust · Hõlmab ainult lõpptarbimist. · Ainult riigi territoo...
Maksuseadused Reklaamiseadused Tollimaksud Tehnoloogilised Majanduslikud mõjurid mõjurid Ettevõ * toodete kiire * Majandustsükli faas vananemine *intressimäärad *innovatsioonitegevu te s *energiaallikate hinnad *teadusuuringute maht *elatustase
NB! Õige-vale küsimuste korral võib vajalikuks osutuda täpsustav kommentaar küsimuses esitatud situatsiooni piiritlemise kohta! 1. Euro kasutusele võtmine tähendab seda, et eurotsooni liikmesriigid kaotasid võimaluse kontrollida rahapoliitikat rahvuslikul tasandil a) Õige b) Vale 2. Eurotsooni liikmesriikide fiskaalpoliitikat teostatakse Euroopa Liidu poolt a) Õige b) Vale 3. Automaatsed stabilisaatorid aitavad siluda majandustsükli mõju majandusele a) Õige b) Vale 4. Ootused võivad olla isetäituvad, mis tähendab seda, et kui turud muretsevad kriisi pärast, siis kriis ka toimub. a) Õige b) Vale TÄIDA LÜNK! 5. Kui rääkida fiskaalpoliitika koordineerimisest eurotsoonis, siis tuleb silmas pidada kahte aspekti. Esimene aspekt on_____________________ ja on seotud eelarve suurusega ja maksudega jne
Küsimus 1 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Koduperenaine, kes kasvatab ka oma kahte alaealist last, kuulub Vali üks: a. Tööjõu kooseisu b. Töötute hulka c. Heitunud isikute kategooriasse d. Väljaspool tööjõudu olevate inimeste hulka e. „põrandaaluste“ töötajate ridadesse Tagasiside Õige vastus on: Väljaspool tööjõudu olevate inimeste hulka. Küsimus 2 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Möödunud kevadel keskkooli lõpetanud Salme otsib täiskoormusega töökohta, kuid on siiamaani lükanud tagasi kõik tööpakkumised, kuna ei soovi asuda tööle lihttöölisena. Salmet võib lugeda Vali üks: a. Sesoonselt töötuks b. Tahtmatu töötuse esindajaks c. Tsükliliselt töötuks d. Vabatahtlikult töötuks e. Struktuurselt töötu hulka Tagasiside Õige vastus on: Vabatahtlikult töötuks. Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Majanduspoliitiliste me...
Eelarve puudujäägi võib põhjustada: Valitsuse ekspansiivne fiskaalpoliitika-maksude vähendamine või valitsuse kulutuste suurendamine. Kui SKP on oma potentsiaalsel tasemel ning riigieelarve on puudujäägiga, siis on tegemist struktuurse puudujäägiga. Majandustsüklid, mis toovad kaasa eelarve defitsiidiga. Kui SKP potentsiaalse taseme juures on eelarve tasakaalus, aga puudujäägi põhjustab majandustsükli langusfaas, siis on tegemist tsüklilise puudujäägiga. Eelarvepoliitika on maksusüsteemi ja valitsussektori kulude kujundamine, mille eesmärgiks on majanduses täishõive saavutamine ja kogutoodangu kasv. Valitsussektor püüab maksumäärade alandamise abil suurendada tarbijate ostuaktiivsust. Kogukulutusi suurendavad ka valitsussektori ostud ja tulusiirded. Majandusliku aktiivsuse tõus loob uusi
1.Sissejuhatus majandusmajandusse ja makroökonoomikasse Sissetulekute meetod SKP = W + rt + r + Π + D + Ti W- töötasu koos sots.maksuga (wages) Rt- on renditulud (rental income), r-on netointressitulud (net interest income), Π- on kasum (profit), D -on amortisatsioon (põhivara kulum, depreciation), Ti-on kaudsed netomaksud (indirect taxes). Tarbimise meetod e kulutuste meetod SKP = C + I + G + X – M C( consumption)-eratarbimiskulutused e majapidamiste kulutused I(investments)- eraettevõtete investeeringud (inv põhivarasse s.o. masinad,seadmed,ehitised ja kaubavarudesse) G(goverment expenditures)-avaliku sektori lõpptarbimiskulutused X-M (exports-imports)-netoeksport SPP(sissemajanduse puhasprodukt)=SKP-D RKP(rahvuslik koguprodukt)= SKP + Yf Yf – esmane netosissetulek välismaalt (net factor income from abroad) GNDI - kasutada olev kogurahvatulu (GNDI – gross national disposable income) GNDI = RKP + TRf TRf – net...
Enamasti mõeldakse oluliste omaduste all sissetulekut ehk siis ühesuguste sissetulekuga inimesi tuleks maksustada võrdselt 21. Vertikaalne õiglus – oluliste omaduste poolest erinevaid inimesi tuleb maksustada erinevalt. Enamasti mõeldakse oluliste omaduste all sissetulekut ehk siis erineva sissetulekuga inimesi tuleks maksustada erinevalt. 22. Struktuurne eelarvepositsioon – Leitakse, kui nominaalsest eelarvepositsioonist eemaldatakse lisaks majandustsükli mõjule ka ühekordsed ja ajutised tegevused, mis võivad eelarvepositsiooni moonutada. Struktuurne ülejääk näitab, et jätkusuutlikkuse probleeme eelarves ei ole ning võimalik nominaalne puudujääk on põhjustatud ajutistest teguritest 23. Vastutsükliline fiskaalpoliitika – Majandustsüklit tasandav eelarvepoliitika, Tõusu faasis jahutame, languse faasis soojendame. 24. Protsükliline fiskaalpoliitika – Majandustsüklit elandav eelarvepoliitika
Küsimus 1 Phillipsi kõver fikseerib seose inflatsiooni taseme ja: Vali üks: a. Rahapakkumise vahel b. Tööpuuduse vahel c. Intressimäära vahel d. Majandustsükli vahel e. Reaalintressimäära vahel Küsimus 2 Täishõive tingimustes siirdetöötus peab: Vali üks: a. olema 0 b. olema väiksem kui 1% c. olema väiksem tsüklilise töötuse tasemest d. kõik vastused õiged e. kõik vasused valed Küsimus 3 Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile: Vali üks: a. siirdetöötuse b. struktuurse töötuse suurenemise c. tsüklilise töötuse kasvu d. varjatud töötuse kasvu e. kõik vastused valed Küsimus 4 Inimene, kes soovib saada tööd: Vali üks: a
MAJANDUS 1)Tootmisressursid ehk tootmistegurid on loodusvarad,kapital ja inimressursid. 2)Vabatahtlikus vahetuses kahe inimese vahel usuvad mõlemad,et saavad selles kasu. 3)Järgnevad näited iseloomustavad turgu a)isik,kes ostab kauplusest jäätist b)inimene,kes kasutab rõivaste ostmiseks postimüügi kataloogi,telefoni või krediitkaarti. 4)Tööpuuduse tase on probleem,millega tegeleb makroökonoomika. 5)Üksikute,perekondade ja ettevõtete majandusprobleemide uurimisega tegeleb mikroökonoomika. 6)Majandusteadlased ütlevad,et nappus on suheline mõiste.See tähendab et ressursside nappus võib muutuda,kui soovid või kättesaadavad ressurssid muutuvad. 7)Majanduslikus mõttes kaup on käärid. 8)Alternatiivkulu on parim alternatiiv,millest loobutakse valiku tegemisel. 9)Milline ei ole üks põhivalikutsest mida kõikide ühiskondade inimesed peavad tegema? Mida teha ressurssidega mis ei ole napid? 10)Uue kauplu...
kT0 = c/(1-c) d. kT0 = 1/(1-c). 29. John F. Kennedy poolt kasutusele võetud majanduspoliitikas kasutati a. nii “nõudlus-” kui ka “pakkumispoolset” majanduspoliitikat b. ainult “pakkumispoolset” majanduspoliitikat c. ainult “nõudluspoolset” majanduspoliitikat d. hiilgavalt A. Smithi poolt pakutud vabaturu ideoloogiat 30. Leida kui palju oleks 120000 krooni väärt nelja aasta pärast, kui keskmine eeldatav aastaintress on 8,8%? a. 140125 b. 145620 c. 154225 d. 168150 31. Majandustsükli langusfaasi iseloomustab a. ettevõtete kaubavarude vähenemine b. ettevõtete aktsiahindade tõus c. toodangu läbimüügi pidev kasv d. tööpuuduse suurenemine e. konkurentsi vähenemine 32. Investeeringud sõltuvad intressimäärast a. määramatult b. üldse ei sõltu c. võrdeliselt d. pöördvõrdeliselt 33. Bartertehinguid kasutatakse tingimustes: a. kui puuduvad rahalised vahendid kauplemiseks b. kui puudub usaldus raha vastu c. kui tahetakse lihtsamalt hakkama saada d
EKSAMIKÜSIMUSED 1. Majanduse põhiprobleem, 3 küsimust, millele peab vastama ökonoomika. Mida? - Missuguseid kaupu ja teenuseid tuleks toota ja missugustes kogustes? Kuidas? - Mil moel (kuidas) neid erinevaid kaupu ja teenuseid peaks tootma? Kelle jaoks? - Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota? 2. Ressursside, tootmisfaktorite mõiste. Selleks et toota kaupu ja teenuseid on ettevõtetel ja avalikul sektoril vaja tootmistegureid. Tootmistegureid kui majanduse produktiivseid ressursse saab jagada kolmeks: Töö on inimeste musklid ja aju. Maa all peetakse silmas erinevaid loodusressursse. Kapitaliks nimetatakse kõiki neid juba toodetud kaupu, mida on võimalik kasutada teiste kaupade tootmiseks. 3. Mikroökonoomika ja makroökonoomika erinevus. Mikroökonoomika uurib individuaalset val...
aastal ning 2008. aasta II kvartalis kahanes SKP aasta arvestuses 1,1%. 2008. aasta esimesel poolel panustasid SKP reaalkasvu nii põllumajandus, kalandus kui ka hotellid ja restoranid, kuid vähenesid kõigi varem majanduskasvu toetanud tegevusalade ehk ehituse, finantsvahenduse, töötleva tööstuse ja kaubanduse osakaalud. Järgmistel aastatel oodatakse Euroopa Liidu fondide intensiivsemat kasutamist ning valitsussektori investeeringute jätkumist, mis aitaksid majandustsükli madalseisu tasandada ja toetaksid pikaajalist majanduslikku sarnastumist. [slaid4] Näha oleval graafikul on võrreldud Eesti Panga kevad- ja sügisprognoosi Suurema osa 2007. aasta Eesti Panga kevadprognoosis nimetatud riskide realiseerumise tulemusena on Eesti majandusareng järginud pigem kevadprognoosi lisa- kui põhistsenaariumi. Sügisprognoosi kohaselt kahaneb Eesti majandus nii 2008. kui ka 2009. aastal ning kasv taastub alles aastal 2010. Aastatel 20052007
ressursid on täielikult rakendatud ja majandus toimib loomuliku tööpuuduse tingimustes, s.o. 4- 6% töötuid. Töö kui tootmisteguri osalist hõivet nimetatakse tööpuuduseks. Tööpuudus riigis viitab potentsiaalselt võimalikule, kuid tegelikkuses mittetoimivale majandustegevusele. Töötuseks nimetatakse sellist olukorda, kus tööealised inimesed, kes on võimelised tööd tegema ja soovivad tööd teha, ei leia tööd. Reeglina muutub töötuse olukord koos majandustsükli faasidega. Tööpuuduse statistiline arvestus toimub Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ning Majanduse ja Koostöö Organisatsiooni poolt heakskiidetud metoodika alusel eesmärgiga saada adekvaatset infot tööhõivest ja töötusest. Potentsiaalne tööjõud on alati suurem kui tegelikult tööga hõivatud inimesed. Osa inimesi on majanduslikult mitteaktiivsed ja nad ei soovi töötada, neid nimetatakse ka väljaspool tööjõudu olevateks
35.Kaubamärk- graafiliselt kujutatav tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku identsest või samasse valdkonda kuuluvast kaubast või teenusest 36.Karjäär- ametiredel, edu saavutamine elus 37.Konkurents- võistlus ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast 38.Käibemaks- kauba käibelt võetav maks 39.Majandus - Ühiskonna toimimise allsüsteem 40.Majanduskasv- SKP suurenemine teatud ajaperioodil 41.Majanduskriis- majandustsükli madalaim punkt 42.Majandustõus- tootmismahu suurenemine ja ekspordi kasv 43.Mikroökonoomika- teadus üksiktarbijatest ja ettevõttetest ning majanduse üksikelementidest 44.Makroökonoomika- õpetus turu üldisest tasakaalust 45.Miinimumpalk- Väikseim töötasu mis on võimalik saada 46.Missioon- ülesanne mida soovitakse täide viia, eesmärk 47.Visioon- soovitud tulevikupilt, mida saavutada teatud ajaks 48
konkurents, elukestev õpe, töömotivatsioon Käsitlus Majandus loob ühiskonda väärtust ressursside tootmise teel. Majandus kujundab riikide staatust ühiskonnas ja riikide omavahelisi suhteid. Majanduse tõusud ja langused, mis on loomulikud protsessid, mõjutavad tööturu olukorda, trende, ka tööandjate ootusi jms. Veel mõned aastad tagasi majanduskasvu tippajal läks paljudel meelest sellele eelnenud periood, mil riigis valitses suur tööpuudus. Eelmise majandustsükli ajal (1998 – 2007) reageeris Eesti tööturg majanduse tsüklilistele liikumistele küllaltki tugevalt. Tööpuuduse määr suurenes 9,6 protsendilt (1997) 14,6 protsendini (2000). Seejärel majandustsükli tõusufaasis töötus aasta-aastalt vähenes, saavutades madalaima taseme (4,1%) 2007. aasta lõpus. Töötus kasvas taas alates 2008. aasta algusest. Selle perioodi majanduskasvu aeglustumise mõju tööturule on siiski erinev 90-ndate kriisi järgsest mõjust
Potentsiaalne kogutoodang kogutoodang, mida oleks võimalik toota siis, kui ühiskond suudaks täielikult rakendada kõiki oma tootmistegurid (täishõive kogutoodang). SKP lõhe potensiaalse ja tegeliku kogutoodangu vahe (Yfe Y). Majandustsüklid tegeliku kogutoodangu perioodiline suurenemine ja vähenemine tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest. Tsükli indikaatorid muutujad, mille väärtus kujuneb vastavalt majandustsükli faasist ja mida kasutatakse tsüklite prognoosimiseks ja selgitamiseks. Kogunõudlus rahvamajanduse kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud üldisel hinnatasemel. Kogunõudlus AD = C + I + G + (X-M). Kogunõudluskõver väljendab vastassuunalist ehk negatiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel. Üldise hinnataseme ja nõudluse mahu (Yd) negatiivne seos
Uurimistöö vormiks on väike seletav sõnastik. SÕNAD · Abandonatsioon (Majanduskonsultatsioonide OÜ) - kindlustatud omandi loovutamine kindlustusandjale kindlustussumma katteks. · Aktsiaselts (äripäev.ee) (corporation) ettevõte, mille omanikud on aktsionärid, kes tagavad ettevõtte fondid, aga mis juriidiliselt tegutseb eraldi ja lahus oma omanikest. · Automaatsed stabilisaatorid (äripäev.ee) (automatic stabilizers) - majandusmehhanismid, mis vähendavad majandustsükli mõju. Nad toovad kriisiperioodidel majandusse raha juurde ja eemaldavad seda inflatsiooniperioodidel. · Avaal (ESTERM) (bank guarantee) - pangatagatis, käendus. · Avanss (tugi.taavi.ee) (Advance payment) ettemakse, avansiline makse. Eestis väga populaarne ehitussektoris, kus töötajatele saavad välja võtta osa enda palgast mõned nädalad enne palgapäeva. · Bartertehing (Vikipeedia) (Barter) kaupde ja teenuste vahetamine ilma raha vahenduseta.
intressiga ehk odavamalt, siis on raha hind ka ettevõtjale odavam ja see julgustab ettevõtjat rohkem laenu võtma, mis omakorda elavdab majandust. • Finantsturgude stabiilsus - kogu finantssektor – lihtsustatult öeldes pangandus – toimib tõrgeteta. Neid eesmärke saavutades mõjutatakse ka kogu ülejäänud majandust, k. a. tööhõivet, elatustaset, tootmise mahtu ja muud. 1.3 Rahapoliitika puudused • Rahapoliitika meetodid on kasutud majandustsükli haripunktis • Globliseerumise tõttu suudab keskpank üha vähem riigi majandust mõjutada. • Valel ajal majandusse sekkumine võib anda negatiivse tulemuse. 2 Keskpank kui rahapoliitika juht • Olles ainus rahatähtede väljastaja ja pankadele kohustuslike reservide kehtestaja, on keskpank monopolistlik baasraha pakkuja. • Keskpanga rahapoliitilised muutused mõjutavad lõpuks näitajaid nagu toodangumaht ja hinnad
a. soodsalt b. * ebasoodsalt c. ei mõjuta üldse 44. Keynsliku käsitluse kohaselt viib kogunõudluse suurenemine kõigi alljärgnevate näitajate, välja arvatud ühe, suurenemisel. Seega ei suurene a. rahvatulu b. üldine hinnatase c. * töötus d. reaalne kogutoodang 45. Leida kui palju oleks 120000 krooni väärt nelja aasta pärast, kui keskmine eeldatav aastaintress on 8,8%? a. 140125 b. 145620 c. 154225 d. * 168150 46. Majandustsükli langusfaasi iseloomustab a. ettevõtete kaubavarude vähenemine b. ettevõtete aktsiahindade tõus c. toodangu läbimüügi pidev kasv d. * tööpuuduse suurenemine e. konkurentsi vähenemine 47. Investeeringud sõltuvad intressimäärast a. määramatult b. üldse ei sõltu c. * võrdeliselt d. * pöördvõrdeliselt 48. Kapitali kasutamiskulu on a. investeeringud + amortisatsioon b. mehhanismide (kraanad jne.) rendikulud miinus nende amortisatsioon c. * intressi määr + amortisatsioon d
tegevuskava analoogiliselt Euroopa Liidu liikmesriikidele ja teistele kanditaatriikidele ning toetudes Euroopa Liidu poolt välja töötatud juhistele. Töötuse liigid. Erinevate autorite poolt liigitatakse töötust siiski väga erinevalt. Olgu näitena toodud saksa majandusprofessori Manfred Henniese poolt esitatud käsitlus. Tööpuuduse liigid võivad olla: I.Konjunktuurne töötus e keyneslik (Keynesi) töötus, mis on põhjustatud tööjõu nõudluse langusest majandustsükli langusperioodidel. Võime nimetada ka alanõudmise e tsükliliseks tööpuuduseks. II. Tehnoloogiline tööpuudus, mille all mõistetakse eelkõige protsessiinnovatsioonist põhjustatud töökohtade vähenemist, sest elavtöömahukuse vähenemise efekt on suurem kui uute töökohtade loomise efekt. III. Palgakulude suurenemisest põhjustatud töötus, st töötasud koos lisatasudega suurenevad kiiremini kui kasvab tööviljakus. Sellisel juhul tõstavad ettevõtted toote hinda, et
Siirdetööpuudus - ajutine töötaolek valdavalt seoses töökoha vahetusega ( sobivama töökoha otsinguga Struktuurne tööpuudus näitab majanduse struktuuri muutumisest tingitud vabade töökohtade mittevastavust tööjõu pakkumisele Tsükliline tööpuudus on selline tööpuudus, mida esineb majanduse langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuste tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam 11.Majanduskasv. Majanduskasvu mõjutavad tegurid. Majandustsükli iseloomustus. Majanduse kõrgtase, langus, kriis ja tõusuperiood. Majanduskasv - on tootmismahu pikaajaline suurenemine Majanduskasvu mõjutavad tegurid - looduslikud tegurid (põllumajanduslik maa, energikandjad), inimressursid (töö ja tegijate hulk ja kvaliteet; inimkapital), kapital, tehnoloogia, ressursside ümberpaigutamine, majandusvälised tegurid Majandus- e äritsükkel - majandusnäitajate hälbimine pikaajalisest trendist või isegi trendi murdumine 12.Rahvusvaheline kaubandus
lepinguid, milles sisaldub automaatne palgatõus inflatsiooni mõju tasakaalustamiseks. 27. Majandustsükkel ja selle faasid Majandustsükkel Majandustsükkel näitab majandusaktiivsuse muutusi ajas, mille tulemus on erinev toodangu, töötuse ja hindade tase. Faasid 1)Buum õitseng 2)Majanduselangus 3)Majanduskriis depressioon 4)Majandustõus 28. Majandustsükkli faaside tunnused Faaside tunnused Buum: Majandustsükli tipus areneb majandus hoogsalt. Ettevõtted toodavad kas täisvõimsusega või peaaegu täisvõimsusega. Tööpuudus on madal, peaaegu kõik tööotsijad suudavad leida töökohad. Investeeringud ja eratarbimine on väga kõrged. Nõudluse surve tõstab hindu, seega on tõenäoline inflatsioonioht. Majanduslangus ehk kokkutõmme: Majanduslanguseks peetakse rohkem kui kahe kvartali pikkust sisemajanduse kogutoodangu langust. Tootmine
1) Mõisted: ettevõtja - on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise finantsilist riski , ettevõte - on iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb; koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest mis on määratud ettevõtte tegevuseks; ettevõttel on omaette vara, mis on lahus omanike ja teiste organisatsioonide varast; vara kasutatakse ettevõtte tegevuse eesmärkidel; omaette juhtimine, arvepidamine, tootmine, töötajate värbamine, müük jne, ettevõtlus - on järelikult see, millega ettevõtja tegeleb, ettevõtlikkus - 2) Ettevõtete suuruse liigitus - Mikroettevõte 0 kuni 9 töötajat; Väikeettevõte 10 kuni 49 töötajat; Keskmine ettevõtte 50 kuni 249 töötajat; Suurettevõte 250 ja enam töötajat 3) Väikeettevõtlus ja startup ettevõte – Väikeettevõteteks nimetatakse: suhtelist väiksust (tööstusharu või turu suhtes), omanikepoolset juhtimist, sõltumatust. Startup ettevõte – mää...
Küsimus 21 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kui raha pakkumine kasvab, kuid reaalne kogutoodang ja raha käibekiirus ei muutu, siis vahetusvõrrandist tulenevalt üldine hinnatase ei muutu. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 22 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Valitsuse eelarve kipub olema defitsiidis majandustsükli langusfaasis ning ülejäägiga majanduse tõusufaasis. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 23 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Likviidsus näitab, kui lihtsalt saab vara konverteerida sularahaks. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 24 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga
2. Vastavalt klassikalisele mudelile, mis on seotud majanduse pika perioodiga, mõjutab rahapakkumine majanduse nominaalseid muutujaid, mitte aga majanduse reaalseid muutujaid. 3. Vastavalt Okuni seadusele võime esitada järgmised seosed: kui töötuse määr ei muutu, siis reaalne SKP kasvab ligikaudu 3 protsenti. Kui aga töötuse määr suureneb ühe protsendipunkti võrra, siis SKP kahaneb üldjuhul 2 protsenti. 4. Majandustsükli pöördepunktide ja vastavalt tõusu- või langusfaasile minekut, väljendavad erinevad majandusnäitajad erinevalt. Seepärast kasutataksegi tsükli indikaatoreid, mille väärtus kujuneb sõltuvalt majandustsükli faasist, komplektidena juhtivatest, ühtivatest ning järel indikaatoritest 5. Juhtindikaatorid näitavad majandustsükli pöördepunktide saabumist ennetavalt 6. Rahapakkumise vähenemine põhjustab kogunõudluskõvera AD nihke alla vasakule (kogunõudlus ehk
ja meenemündid 0,1%. Rahatähed on trükitud V.Taigeri kavandi järgi, vaid 2-kroonised on U.Ploompuu kavandi järgi. Majanduslik stabiilsus XIV peatükk · Kuidas aitavad sisemajanduse kogutoodang (SKT) ja töötute osatähtsus majandust kirjeldada? · Kuidas majanduse "tervis" muutub? · Millised on majandustsükli etappidele iseloomulikud jooned? · Kuidas üritab valitsus majandust stabiliseerida? · Millised on fiskaal- ja raha- ehk monetaarpoliitika eelised ja puudused? Majandusindikaatorid Majandusindikaatorid on näitajad, mida kasutatakse majanduse iseloomustamiseks. Kuidas SKT leitakse, - SKT hõlmab ainult lõpptarbimist mis seda mõjutab - SKT hõlmab ainult riigi territooriumil toodetud kaupu
tööturu eneseregulatsiooniks (nõusolekut madalamate palkadega töötamiseks) 3.Eesti majanduse suhteliselt kiire arengu üks põhjusi oli: 1.suurte välislaenude võtmine ja nende efektiivne kasutamine 2.tariifsete ja mittetariifsete tollipiirangute efektiivne kasutamine 3.välisfirmade topeltmaksustamine, kuna nendel olid kasumid suuremad kui Eesti firmadel 4.liberaalne ja avatud majandus 4.Märkige vastused, mis iseloomustavad majandustsükli tõusufaasi: 1.riigi makroökonoomilised näitajate paranemine 2.tööpuuduse suurenemine 3.palgatõus paljudes majandusharudes 4.ettevõtete tegevuse laienemine ja nende arvu kasv 5.ettevõtte kaubavarude vähenevad 6.tarbijate poolt kestvuskaupadele tehtavate kulutuste vähenemine 7.totaalne aktsiate hindade langus börsil 5.Foxlandia 2008 aasta deflaator võrreldes 1990 aastaga (baasaasta) on 4,5 ja 2000 aasta deflaator võrreldes baasaastaga on 3,0
kokku lepitud valitsussektori eelarve tasakaalu puudutavad reeglid, kuid aluseks ei võeta nominaalset eelarvepositsiooni, millest ülevaates seni on juttu olnud, vaid struktuurne eelarvepositsioon. 2014. aasta algusest kehtinud riigieelarve seaduse järgi peab valitsussektori struktuurne eelarve olema tasakaalus või ülejäägis. Teiste sõnadega, kui eemaldada valitsussektori eelarvele ühekordset või ajutist mõju avaldavad tegurid ning majandustsükli mõju, siis ei tohi valitsussektori kogukulud kogutulusid ületada. Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon oli Rahandusministeeriumi andmetel 2015. aastal ülejäägis 0,9% SKPst ning aastal 2016 moodustab ülejääk oodatavalt 1,2% SKPst. Seejärel langeb eelarve prognoosi järgi struktuursesse tasakaalu (vt ka tabel 5). Vaba raha on riigieelarves jätkuvalt vähe ja investeerimisvõimekus sõltub välistoetustest
suuremaliikmete liikmetearvuga; arvuga; f) avaliku avaliku sektori sektori kulutused kulutused kasvavad. kasvavad. 40 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 13. Majandustsükli langusfaasi iseloomustavad: a) ettevõtte kaubavarude vähenemine; b) tarbijate tarbijate poolt poolt kestvuskaupadele kestvuskaupadele tehtavate tehtavate kulutuste kulutuste vähenemine; c) tööpuuduse tööpuuduse p suurenemine; suurenemine; d) ettevõtete aktsiate hinnad tõusevad; e) reaalse e) reaalsekonkurentsi
ühesugune. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 18 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Valitsussektor koosneb Riigikogust ja Vabariigi Valitsusest. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 19 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Valitsuse eelarve kipub olema defitsiidis majandustsükli langusfaasis ning ülejäägiga majanduse tõusufaasis. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 20 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Range eelarvepoliitika seisneb valitsuse tulusiirete suurendamises ning maksumäärade alandamises. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 21 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus
töötamine uute vigade vältimiseks c. töötada välja üks ja ainuke kõikehõlmav majandusteooria, mis võimaldaks tulevikus igasuguseid majandusalaseid vigu vältida d. olla vastukaaluks pealetungiva mikroökonoomika mõjudele 33. Okuni seadus annab seose järgmiste näitajate vahel a. SKP lõhe ja tööpuuduse vahel b. SKP suuruse ja sissetulekute suuruse vahel c. inflatsiooni ja sissetulekute vahel d. maksukoormuse ja nominaalpalga vahel 34. Majandustsükli langusfaasi iseloomustavad a. ettevõtte kaubavarude suurenemine b. kodumajapidamiste poolt kestvuskaupadele tehtavate kulutuste suurenemine c. tööpuuduse vähenemine d. ettevõtete aktsiate hinnad tõusevad 35. John F. Kennedy valimiseelne loosung “majandus suure jõuga käima panna” tähendas a. tavalist, mitte midagi sisaldavat poliitiku lubadust b. majandusmudeli kasutuselevõttu, kus hoiti ühelt poolt palga tõusu ja tootlikkuse ja teiselt poolt kulude ja hinna tõusu suhet c
Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 50 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mootorsõiduki maks, raskeveokimaks ja parkimistasu on kõik riiklikud maksud. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 51 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Valitsuse stabilisatsioonipoliitika eesmärk on majandustsükli mõjude vähendamine. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 52 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Uute masinate ja seadmete muretsemist loetakse rahvamajanduse arvepidamises investeeringuks. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 53 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Eesti 2013
Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 12 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Eemalda lipp Küsimuse tekst SKP-d mõõdetakse kolmest aspektist: tulude meetod, kulude meetod ning tootmise meetod. Seejuures kõigi kolme meetodi puhul on saadav lõpptulemus erinev. Valige üks: Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 13 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Valitsuse eelarve kipub olema defitsiidis majandustsükli tõusufaasis ning ülejäägiga majanduse languse faasis. Valige üks: Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 14 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Eemalda lipp Küsimuse tekst Põhilisteks maksuliikideks on maksud sissetulekult, maksud käibelt ja maksud omandilt, kusjuures kaudsed maksud kehtestatakse käibele või hindadele, otsesed aga sissetulekule. Valige üks: Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 15 Õige Hindepunkte 1.0/1.0
territoriaalsest printsiibist. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 49 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Valitsussektori peamiseks tuluallikaks on riigivara müük. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 50 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Valitsuse stabilisatsioonipoliitika eesmärk on majandustsükli mõjude vähendamine. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 51 Pole vastatud Võimalik punktisumma: 1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst A. Lafferi arvates ei ole valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär samaaegselt optimaalseks maksumääraks. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 52 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
sotsiaaltoetused suuremad jms Riik peaks tsükleid siluma, kindlasti ei tohi neid võimendada Ühekordsed tulud ja kulud( Kyoto ühikute müük, II samba pensionimaksete peatmine) tuleb eelarve positsiooni püsivama mõju hindamisel samuti välja jätta Strukuutrne eelarvepositsioon= nominaalne eelarvepositsioon-majandustsükli mõju- ühekordsed meetmed. (Tulude kulude vahe, kust on maha võetud majandustsükli võim) Eelarve positsioon peab olema paigas enne eelarve koostamist. Majanduspoliitika koordinatsioon EL-s Tuleneb EL aluslepetest Ühine raha eeldab sarnast eelarvepoliitikat: - Stabiilsus- ja Kasvupakt olemas ühisraha algusets; - Pole olnud piisav abinõu eelarvepoliitika ohjamisel, eriti pärast Saksa- Prantsuse vastuhakku 2003 a. Nüüd ka konkurentsivõime üha tähtsam Kriisi tõttu reeglistikus palju muudatusi
kaotamise ohule, kuna võib esile kutsuda pangahoiuste stabiilsuse rikkumist o äririsk risk, et ebaadekvaatsed äriotsused või nende puudulik elluviimine või tegevuskeskkonna ja klientide käitumise muutumisele või tehnoloogilisele arengule mitteadekvaatselt reageerimine toob kaasa kahju või vähendab tulusid o majandustsükli risk, mis tuleneb majandustsükli faasi muutumisest 8. Finantsriskide mõõtmiseks kasutatavad kvantitatiivsed meetodid: VaR, tundlikkuse analüüs, stresstestid VaR riski mõju all olev väärtus näitab riskist tuleneva potentsiaalse maksimaalse kahjumi seost vastava turu käitumisega ette antud usaldusnivoo juures teatud ajaintervallil. VaR'i arvutamine põhineb tavaliselt vastava finantsinstrumendi
(viimane moodustab SKT-st 22%). Lääne- Euroopa suurim tööpuudus (1993. aastal 22%) väheneb aeglaselt väike siseturg ja Euroopa ääremaa asend. Soome on endiselt üks jõukamaid turumajandusmaid. Soome peamised majandusharud: laevaehitus, elektroonikatööstus, kergemasinatööstus, raskemasinatööstus, elektrometallurgia, paberimass ja paber, agrotööstus, keraamikatööstus, keemiatööstus, tekstiiltööstus. Majanduskasv Viimase kümne aasta jooksul on Soome majandus läbinud terve majandustsükli. Eelmise kümnendi alguses (1990-93) oli Soome peale Nõukogude Liidu turu äralangemist tõsises majanduskriisis. Nimetatud perioodil langes Soome SKP 9,9%, mis on suurim langus OECD riikides. Kümnendi keskel väljuti majanduskriisist ja alates 1994. aastast on Soome majanduskasv olnud jätkuvalt positiivne. Selle tulemusel jõudis Soome SKP aastaks 1996 kriisieelsele tasemele. Perioodil 1994-1999 on soome iga-aastane majanduskasv olnud vahemikus 3,5%- 6,3%.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
