Ülesanne 1 6 punkti Ettevõte toodab muusikainstrumente, s.h. oreleid.Orelimudel О-14 on väga perspektiivne omades suurt turupotentsiaali. Mudelile О-14 kohta on olemas järgmine arvestus aastaks 200X: Ühiku muutuvad kulud, € Materjalid 230 Töö 80 Tootmise üldkulud 60 Müügikulud 50 Kokku 420 Summaarsed püsikulud Tootmise üldkulud 19500 Müügikulud 550 Juhtimiskulud 680 Kokku 20730 Müügihind 950 Piirkasum 1
Tulu 40000 42500 45000 47000 50000 44900 Kulu 23000 22000 22000 22000 23000 22400 Kasum 17000 20500 23000 25000 27000 22500 Tulud* on üldine sissetulek (kasum). Püsikulud* on kommunaalteenused, palgad, kontorikulud, reklaam, müügikulud. Tulu - on kogu rahaline sissetulek. Kasum = tulu - kulu. Mina eeldan, et 5 aasta jooksul mul töötavad 4 inimest: Klienditeenindaja(2); Müügiesindaja; Raamatupidaja. KLENDITEENINDAJA MÜÜGIESINDAJA RAAMATUPIDAJA Tuleb välja, et brutopalgad kokku on 2535 EUR.
Nõudluse kujunemisel on olulisemad tegurid kauba hind, tarbija maitse, ostujõud, tulevikuootused, teiste kaupade hinnad ja ostjate arv turul. Pakkujad – kõik, kes turul midagi müüa soovivad ja tegelikult kauba turule suudavad tuua. Pakkumine – on kauba või teenuse kogus, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama turul kujuneva hinna eest. Hinnatõus suurendab ja langus kahandab pakkumist. Pakkumist mõjutavad tootmis- ja müügikulud, hinnangud tuleviku osas ning teiste kaupade hinnad. Olukorda, kus nõudlus on pakkumisest suurem, nimetatakse puudujäägiks ehk defitsiidiks. Olukorda, kus pakkumine turul ületab nõudluse, nimetatakse ülejäägiks. Turu tasakaal on olukord, kus nõutava ja pakutava kauba kogused on mingi (turu)hinna juures võrdsed. Turuhind. Hind suunab kõikide turuosaliste käitumist ja tal on kolm põhilist ülesannet: - nõudluse ja pakkumise tasakaalustamine
(EUR) (EUR) (EUR) (EUR) (EUR) Tulu 24000 24500 25000 27000 30000 Kulu 23000 22000 22000 22000 23000 Kasum 1000 2500 3000 5000 7000 Tulud* on üldine sissetulek (kasum). Püsikulud* on kommunaalteenused, palgad, kontorikulud, reklaam, müügikulud. Tulu - on kogu rahaline sissetulek. Kasum = tulu - kulu.
Küsimus 1 Küsimuse tekst Ettevõtte on rentaabel, kui: Vali üks: a. tulu on piisavalt, et katta tootmis ja müügikulud b. Õige vastus puudub c. Õiged mõlemad vastused d. tulu on piisavalt, et tekiks kasum Küsimus 2 Küsimuse tekst Ettevõtte tootmise efektiivsust iseloomustavad: Vali üks: a. tootlikkuse näitajad b. kõik vastused õiged c. õige vastus puudub d. käibekordajad e. rentaablusnäitajad Küsimus 3 Küsimuse tekst Mööblivabrik ,,Standard" toodab väärispuidust mööblit. On teada järgmised normatiivsed (standard) suurused:
4) Püsivad üldkulud: 40000 normaalse tootmismahu 2000 tk juures ,,Standard" tootis 1500 ühikut, materjalide kogumaksumusega 250700 54500 dm2 eest . Materjalide hälve plaanitust moodustab: Vali üks: a. 5400 kokkuhoid b. 5400 ülekulu c. 2300 ülekulu d. 5450 ülekulu e. 5450 kokkuhoid Küsimus 4 Küsimuse tekst Ettevõtte on rentaabel, kui: Vali üks: a. tulu on piisavalt, et tekiks kasum b. tulu on piisavalt, et katta tootmis ja müügikulud c. Õige vastus puudub d. Õiged mõlemad vastused Küsimus 5 Küsimuse tekst Toote müügihind on 80 tk. Muutuvkulud suurenevad prognoosi kohaselt 65 -lt 67,5-le. Püsikulud suuruses 300000 ei muutu. Et säilitada vajalik kasum summas 360000 müük peab suurenema (tk.): Vali üks: a. 2800 b. 12000 c. 8000 d. 8800 e. 10800 Küsimus 6 Küsimuse tekst Turul oma toodangut müüva ettevõtte kasumi kujunemist mõjutavad: Vali üks: a
, 6. Hinnasüsteem, price system. Hinnad on eraomandiga tihedalt , , - seotud. Hinnad kannavad informastsiooni. Ettevõtjale seda, millist , väärtust tarbijad tootele omistavad, ja milline on toote kasutamise alternatiivkulu, millist väärtust ettevõtted oma ressurssidele omistavad . . ( ja millised on tootmiskulud. Hinnad annavad motiive. Kasumi = ). kujunemise alus ( Kasum = müügitulu müügikulud). 7. - , 7. urukonkurents, market competition rivaliteet (võistlus) . ressursside ja toodete pärast, sest nende hulk piiratud. 8. , 8. Ettevõtlikkus, entrapreneurship on oskuste ja võimete kogum, , , , kus tähtis koht on analüüsivõimel, paindlikkusel, enesetunnetusel, , , sihikindlusel, suhtlemis-, organiseerimis- ja eesmärkide püstitamise . oskusel
maksumusest soetushinnas Müük sularaha eest 20% kogumüügist Müük järelmaksuga (raha laekub 80% kogumüügist järgmisel kuul) Brutokasumi rentaablus 40% Ostetud kauba eest makstakse 50% antud kuus ja 50% järgmises kuus. Leida: 1. liigitada kulud: a. muutuvkulud b. püsikulud c. esmaskulud d. tootmiskulud e. müügikulud f. pöördumatud kulud 2. tootmisomahind ja täisomahind 3. raha laekumise plaan aasta esimeseks kolmeks kuuks 4. kaupade ostuplaan aasta esimeseks kolmeks kuuks 5. ärikasum, kasumilävi tükkides ja summas, (aastases arvestuses) 6. piirkasumimäär 7. milline on ettevõtte ohutusvaru? (aastases arvestuses) 8. tegevusvõimenduse määr 9. maksevõime tase 10.võlakordaja 11.ärikasumi rentaablus Lahendused: Kulude liigitamine:
Aabitsa valmistamistamiseks kulub materjali 10 , tööta 50 ja muid kulusid 1.5 . Aabitsa tootmise litsents (õigus) osteti 7500 eest 25000 aabitsa tootmiseks ja maksmine toimub vastavalt tootmisele. Tootmise üldkulud, v.a. kulum moodustasid 60000 Üldjuhtimiskulud 30000 Müügikulud sisaldavad töötasu 4 /aabits ja telefonikulu. On arvestatud, et iga aabitsa peale kulub 3 minutit kõneaega (ta 0.1 ) ja abonenttasu on 10 kuus. Aasta tootmis ja müügimaht 25000 tk. Leida jooksva aasta kulud: Muutuvkulud Esmaskulud
Tootmiskulud Tootmiskulud võib jagada: otsesed materjalikulud (puit, kütus); otsesed tööjõukulud (põlevkivikaevur, taimlatööline, harvesterioperaator); tootmise üldkulud (meister, osakonna juhataja) tootmise kapitalikulu (masina amortisatsioon). 3 MITTETOOTMISKULUD Mittetootmiskulud (ka perioodilised kulud) on müügi- ja administratiivtegevusega ning tegevuse finantseerimisega seotud kulud. Müügikulud valmistoodete turustamisega seotud kulud näit reklaam, transpordivahendite amortisatsioon jms Administratiivkulud juhtkonna, raamatupidamise, infotöötluse ülalpidamiskulud, nende ITseadmete amortisatsioon jms 4 KULUDE MÕISTE JA LIIGID. Ajaline aspekt Lühi- ja pikaajalised kulud Lühi- ja pikaajalisi kulusid eristatakse selle aja põhjal, mis kulub kulutuse tegemisest tulu saamiseni.
11.0 950 10.0 1200 5 Pakkumine- Kõik, kes turul midagi müüa soovivad, on pakkujad, nende müügisoovid kokku moodustavad turupakkumise ehk pakkumine on kaubakogus, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Struktuur-näitab, kui palju igal konkreetsel hinnatasemel pakkujad sooviksid seda kaupa müüa. -tegurid: · kauba hind, · tootmis- ja müügikulud, · hinnangud tuleviku suhtes. Hind.....kogus Kr/kg.......kg 20.0- 1400 19.0- 1200 18.0- 950 17.0- 600 16.0- 450 15.0- 300 14.0- 200 13.0- 90 12.0- 10 11.0- 0 10.0- 0 6 Hinnaelastsus- näitab nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest. Nõudmine on hinnaelastne, kui hindade alanemine toob kaasa suure nõudmise kasvu ja vastupidi.Nõudmine ei ole aga hinnaelastne, kui hinna alanemine või tõus mõjutab ostetavat
kuulutusstendid. Reklaamikulutuste planeerimisel tuleb lähtuda sellest, milliseid ajalehti või ajakirju Teie kliendid loevad, kus nad elavad, töötavad, sisseoste teevad jne. Reklaamikulude planeerimiseks soovitame kasutada järgmist tabelit. NÄIDE 15 Hind Oma toote hinna kalkuleerimisel peate arvesse võtma kahte põhilist asjaolu: 1. millised on Teie kulutused tootele kuni selle jõudmisel kliendini (tootmis-, transpordi-ja müügikulud); 2. millist hinda on Teie toote eest nõus maksma kliendid. Hinna kalkuleerimisel määrake kindlaks materjalile ja tööjõule tehtavad kulutused, millele liidate kõik kaudsed kulud, mis on selle ettevõtmisega seotud. Ülesanne 2 1.7 ETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONAL Juhtivtöötajad Ettevõtte edu sõltub suuresti omanike ja juhtkonna nii ärialasest kui, ka erialasest kompetentsusest. Seetõttu on ka oluline tulevastele partneritele teada anda, milline on Teie haridus, kus ja millistel
................................ c) ......................................................................................................................................................................................... ......................................................................................................................... 13. Hinnale mõju avaldavateks välisteguriteks on: a) Hinnapoliitika ja turunduse eesmärgid b) Müügikulud ja hinnastrateegia c) Turg ja nõudlus d) Tarbijate reaktsioonid e) Majanduse seisund, seadused ja konkurendid 14. Hinnakujunduses on taunitavateks tegevusteks: a) Konkurentidest kõrgemate hindade kasutamine b) c) ........................................................................................................................................ d) .....................................................
3. kaotatud vallasasja omandamine leiuga isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud, peab sellest viitamatult teatama kaotajale või omanikule/politseile, kui asja väärtus ületab sada krooni Leidjal on õigus pärast avalikku teatamist müüa asi avalikul enampakumisel, kui: 1)asja hoidmine on ülemääraselt kulukas; 2)asi on kiiresti riknev; 3)avalik asutus või politsei on asja hoidnud kuus kuud. Saadud raha(miinus hoiu- ja müügikulud) asendab asja. !!! Leidja omandab asja juhul, kui omanik pole selgunud ühe aasta jooksul. Leiutasu ei ületa ühte kolmandikku asja väärtusest 4. peitvara omandamine. Peitvara on vara, mis on maasse kaevatud või muul viisil peitud asi. Kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast see leiti; kultuuri- või looduslikuväärtusega kuulub riigile. Leiutasu on peitvara pooles väärtuses. 5
Bilanss, kasumiaruanne 3 Triin Muulmann KASUMIARUANNE Kasum on ettevõtte töö tulemusena laekunud tulude ja nende saamiseks tehtud kulude vahe. Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit). Põhiseos: Müük - Müügikulud - Talitluskulud + Muud tulud (kulud ) - Maksud = Kasum Kasumiaruannet võib defineerida kui firma tulude ja kulude loetelu, mis lõpeb puhaskasumiga. Kasumiaruanne on ühe bilansirea , Perioodi puhaskasum (kahjum), detailne lahtikirjutus. Kasumiaruanne koostatakse perioodi kohta ( kuu, kvartal, aasta) kasvavalt. Põhimõtteliselt on võimalik 2 varianti: 1) klassifitseeritakse kulud kuluelementide lõikes Näide: Realiseerimise netokäive 1 000 000
Loobumiskulu ehk alternatiivkulu (opportunity cost) on oluline mõiste · Tööjõukulud (palk ja maksud) turumajanduslikus mõtlemises. Alati ja kõikjal on tegemist ressursside nappusega. · Muud mainimata kulud Kõike ei ole võimalik teha. Ühe variandi eelistamisel loobume mingist teisest variandist ja ka selle · Kulum variandiga seotud tuludest. See ongi esimese variandi loobumiskulu. Müügikulud koosnevad: Ilmutatud kulud (explicit costs) on kulud, mis on dokumenteeritud ja kajastuvad ettevõtte · Kliendibaaside omamise ja haldamise kulud raamatupidamises. · Arvestite omamise, taatlemise, remondi ja hoolduse kulud · Ilmutamata kulud ehk peitkulud (implicit costs) on kulud, milliseid raamatupidamises ei fikseerita. · Kontrolöride ja klienditeenindajate töötasud koos maksudega
(4.30) ℎ𝑙 𝑇 = Täishinda ei tohi kasutada kui muutub kogus! 𝑄∗𝑉 ∗ Osakuluarvestuse puhul kasutatakse hinnalisandi protsendi arvutamiseks järgmist valemit: 𝐸𝐵𝐼𝑇 ∗ +𝐹𝐶 (4.31) ℎ𝑙𝑂 = , 𝑄∗𝑉 Kus V * – tootmiskulud ühiku kohta (täisomahind), V – muutuvkulud ühiku kohta (osaomahind), MC - müügikulud (nii muutuv kui ka püsiosa) GC - administratiivkulud (nii muutuv kui ka püsiosa) EBIT∗ – soovitav ärikasumi suurus (ROI kaudu). FC - püsikulud (sõltumata muutuv ja püsiosadest) 15 000 1. 𝑇ä𝑖𝑠𝑜𝑚𝑎ℎ𝑖𝑛𝑑 = 8 + 7 + 2 + = 18€ 15 000 2. 𝑂𝑠𝑎𝑜𝑚𝑎ℎ𝑖𝑛𝑑 = 8 + 7 + 2 + 3 = 20€
sõidukikulud ja infrastruktuurikulud, mõlemad jagunevad akspluatatsiooni- ja kapitalikuluks, viimase hulka kuulub ka taotletav kasum; Sõidukiga seotud kulud (sõidukikulu) - Ekspluatatsioonikulu o Veeremiga seotud kulud o Teenusega seotud kulud (sisseostetud teenused ja omateenused) o Tootmisliku infrastruktuuriga seotud kulud o Juhtimis- ja müügikulud - Kapitalikulu Inrastruktuuriga seotud kulud (infrastruktuurikulu) - Ekspluatatsioonikulu o Hoolduskulud o Liikluskorralduse kulu - Kapitalikulu o Remondikulud (NB! Ei pruugi võrduda kulumiga finantsarvestuses) 2) püsiv-, muutuv- ja segakulud- Muutuvkulu on näiteks kütus, püsivkulu on palk, üür, kindlustus,sideteenused. Segakulud on kulud, millel on nii püsiv- kui ka
hinnakokkulepe otseste konkurentide vahel hinnadiktaat tootja sekkumine toote edasimüügi tingimustesse dumping toote eksport omahinnast või koduhinnast madalama hinnaga vabanemaks konkurentidest ja laiendamaks turgu hinnadiferents analoogtoodete pakkumine eri ostjatele erineva hinnaga (ehkki müügikulud on samad) ilma objektiivse põhjuseta hinnaregulatsiooni riigi poolt kehtestatud hindade ignoreerimine eiramine kulukeskne hinna määramisel lähtutakse kuludest (tootmis- või ostukulud) hinnakujundus tarbijakeskne (demand-based pricing) orienteerub toote tarbijate tajutud hinnakujundus väärtusele konkurentsikeskne (competition based pricing) lähtub konkurentide hindadest
Kordamine üleminekueksamiks(majandus) Majanduse kolm põhiküsimust. · Mida? Toota kaupu ja pakkuda teenuseid, mida tarbijad vajavad. · Kuidas? Milliseid vahendeid tootmises kasutada. Valimisel lähtuda võimalustest, hinnast, ajast. · Kellele? Kes on kliendid? Näide: · Mida ehitusteenuse pakkumine. · Kuidas kas kasutada inimtööjõudu või tehnikat? · Kellele suuremad ehitusfirmad, eraisikud. Tootmisressursid ja tootmistegurid. Ressursid ja Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse Tootmistegurid kaupade ja teenuste loomiseks, nagu maavarad, puit, vesi ja õhk. Tootmistegurid on loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. · Loodusressurss-rent,üür · Inimressurss-palk · Kapital-intress · Ettevõtlikkus-kasum,kahju Nappus,piirprintsiip ja a...
struktuurides või protsessis tekivad kulutused, mis on vajalikud konkreetseks kuluobjektide valmistamiseks. (Karu, 2008, lk 73) Kululiik on sarnaste tunnustega kulude rühm[ CITATION Mer03 p 443 l 1061 ]. Kulude liigitamine on tegevus, mille käigus eristatakse erinevad kuludokumendid ja grupeeritakse need kulukogumitesse lähtuvalt kulude olemusest (püsivad, muutuvad, väärtust lisavad jt), funktsioonidest (tootmiskulud, müügikulud jt) või kasutamisest majandusüksustes (CIMA, 2002, lk 27). Üheks probleemsemaks aspektiks kulude arvestamisel on üldkulude jaotamine ehk kuidas kaudkulud oleks võimalikult loogiliselt ja põhjendatult jaotatud kuluobjektidele. Põhiliselt kasutatakse üldkulude jaotamisel kuluobjektide kulukäitureid. (Karu, 2008, lk 135-137) Kulukäitur on mingi sündmus või toiming, mille tulemusena tekib kulu ja mis kutsub
Müügikate 5700 21900 38 750 % netokäibest 28,5% 28,5% 28,5% Püsikulud Juhtimiskulud Juhtkonna palgakulu 4000 6000 8000 Maksud palkadelt 1320 1980 2640 Sidekulud 500 600 700 Kontorikulud 700 300 300 Auto käsutamise kulud 500 500 500 Juhtimiskulud kokku 7020 9380 12 140 Müügikulud Müügiinimeste palgakulud 4000 5000 6000 Maksud palgakuludelt 1320 1650 1980 Transpordikulud 500 500 500 Reklaamikulud 2500 2500 1500 Müügikulud kokku 8320 9650 9980 Halduskulud Kontori rent 2000 2000 2000 Elektri, soojuse jms. kulud 250 250 300 Kulum 150 150 175
Haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Õpperühma kood PT-07 Tauri Tohvri Äriplaan Juhendaja nimi: Avar Daniel Väimela 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 Kokkuvõte...................................................................................................................................3 Ettevõte....................................................................................................................................... 3 Tulevikuvisioon.......................................................................................................................... 3 To...
lähtuvad nii olemasolevast kui potentsiaalsest kliendist. Orienteerumine pikaajalisele kasumile tuleneb äritegevuse eesmärgist teenida püsivat kasumit. Turunduskontseptsiooni rakendamisest saadav kasu Ettevõttel on rohkem rahulolevaid kliente, rohkem kordusoste ja väiksemad müügikulud; Kliendid on vähem hinnatundlikud ja väärtustavad kõrgemalt pakutavaid kaupu; Ettevõte on paremini kursis klientide vajaduste ja soovidega ning suudab konkurentidest kiiremini reageerida muutustele; Ettevõte oskab paremini määratleda oma konkurentsieeliseid ja edukamalt suurendada või kaitsta oma turuosa. Sotsiaalne turunduse kontseptsioon Sotsiaalne turundus peegeldab ühiskonnakeskset lähenemist. Püsib seisukoht,
TC=kogukulu ja ROIC=investeeritud kapitalikulu, mis omakorda on võrde ligikaudu= intressikulud+nõutav omakapitali tootlus Funktsionaalsuse alusel (tootmis- ja mittetootmiskulud) tootmiskulu alla läheb põhikulu, mis omakorda koosneb lisakuludest(nt raudteekulum ehk depretsiatsioon), esmakuludest(nt teematerjalikulu) ja töötlemiskuludest( nt raudteesõrestike komplekteerimiskulu). Mittetootmiskulud ehk tootmisvälised kulud- turundus- ehk müügikulud, mis koosneb hankekuludest ja logistikakuludest. Veel Üld- ja halduskulud ehk administratiivkulud(ntks peakontori kindlustus- ja hoolduskulud) ja veel uurimis- ja arenduskulud (ntks keskkonnamõju hindamise kulud) ja finantseerimis- ehk rahastamiskulud (nt laenu intressikulu ja lepingutasu) Omamise kogukulu kontseptsioon ja komponendid - Ettevõttekeskne vaade- TCO näitab mingi vara või tööjõu omamise kogukulu, liites kokku kõik kulud, mis kuluvad selle vara või
Kõik kes turult midagi ostavad on nõudjad, nende ostusoovid kokku moodustavad aga turunõudmise. Nõudmise tegurid: 1) kauba hind 2) tarbija individuaalne maitse 3) tarbija ostujõud ehk sissetulekute tase 4) tulevikuootused 5) teiste kaupade hinnad 7. Pakkumine ja seda mõjutavad faktorid. Pakkumine on kaubakogus, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Pakkumise tegurid: 1) kauba hind 2) tootmis- ja müügikulud 3) hinnangud tuleviku suhtes 8. Normaal-, asendus, täiend - ja inferioorse kauba mõiste. Normaalkaup – on kaup, mille nõudlus suureneb, kui tarbija sissetulek kasvab. Enamikku kaupu peetakse normaalkaupadeks. Asenduskaup – on kaup, mille nõudlus kasvab (kahaneb), kui teise kauba hind tõuseb (alaneb); üks asendab teis, nt pesupulber → pesugeel; kohv → tee. Täiendkaup – on kaup, mille nõudlus kasvab (kahaneb), kui teise kauba hind alaneb
* objektiivsete jaotuspõhimõtete kujundamine üldkulude jaotamiseks kulukandjatele. *kulukoha kuluressursi kasutamise kontroll. Kululiik - sarnaste tunnustega kulude rühm. Liigitades eristatakse erinevad kuluelemendid ja grupeeritakse need loogilistesse gruppidesse lähtuvalt kulude olemusest (püsivad, muutuvad) ja funktsioonidest (tootmis-, müügikulud jt) Kululiikide aervestus peab selgitama millised kulud esinevad ettevõttes, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte. 4 Millised on tootmiskulud ja millised mittetootmiskulud? Ettevõtte kulud Tootmiskulud Mittetootmisekulud Tootmise Turunduskulu Üld- ja Finantseerimi Põhikulud
vähenemise vormis (kasumina) va omakapitali jaotusmaksed aktsionäridele. Tootmiskulud · tootmise otsekulud materjal, elekter, töötasu jne · tootmise üldkulu kasutatud abivahendid, meistrite, inseneride palgad, tootmisruumide ja seadmete amortisatsioon jne Perioodikulud · üldhalduskulud kõik administratiivsed kulud, ruumide, seadmete amortisatsioon, täiendõpe jne · turustuskulud kalkuleeritav, kõik turustusega seotud kulud, müügimeeste palk, müügikulud, reklaam, valmistoodangu ladu, varade amortisatsioon jne · muud ärikulud kohalikud maksud, eelmiste perioodide kahjum, kingitused, annetused jm. 9 BILANSISKEEM · AKTIVA = PASSIVA · AKTIVA = VARAD · PASSIVA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL · VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Bilansiskeem AKTIVA (vara) KÄIBEVARA · Raha ja pangakontod · Aktsiad ja muud väärtpaberid · Nõuded ostjate vastu
Tegemist on perioodi aruandega, samuti tekkepõhine. Tulud on aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade väärtuse suurenemine või kohustuste vähenemine. Peamised kirjed on: müügi netokäive, kasum valuutatehingutest, kasum põhivarade müügist, saadud intressid ja dividendid. Teine pool on kulu - aruande perioodi jooksul tulude tekkeks tehtud väljamiekud, millega kaasneb varade väärtuse vähenemine või kohustuste suurenemine. Peamine osa: tootmis- ja müügikulud, varade väärtuse allahindlus, põhivara kulum ehk amortisatsioon, kahjum valuutatehingutest., intressid ja dividendid. Tulude ja kulude vahe annab meile kasumi või kahjumi. Brutokasum miinus tulumaks on puhaskasum, millest makstakse välja dividendid. Rahavoogude aruanne - kajastatakse raha tegelik liikumine. Rahaks loetakse ettevõtte kassas olevat raha, pangakontodel olev raha ning pangahoiused. Raha ekvivalentidena käsitletakse kõrge likviidsusega varasid
Uue detaili tootmisega kaasneks ka muutuvkulude suurenemine 10 000 euro võrra. Kas ja millistel tingimustel leping sõlmida? 3 Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp, redaktsioon: Anna Sidorenko) 4.2. Ettevõtte poolaasta müügieelarves on selline osa: Müügitulu: 50 000 tooteühikut hinnaga à 20 euro, kokku 1 000 000 euro Müügikulud: Reklaam 100 000 Müügijuhi tööjõukulud 80 000 Müügipersonali komandeeringukulud 50 000 Müügiosakonna ruumide rendikulu 10 000 Järgmiseks poolaastaks kavatseb ettevõte laiendada müüki uuel territooriumil, milleks nähakse ette suurendada reklaamikulu 30% võrra, palgata täiendavalt üks müügimees tööjõukuludega 15 000 euro ja suurendada komandeeringukulusid 10% võrra. Eesmärgiks on müüa uuel territooriumil täiendavalt 10 000 tooteühikut
täisomahind - kogu väärtusahela kulud ühiku kohta; muutuvkulude omahind - ainult muutuvkulud ühiku kohta. Seega, toote või teenuse omahinnast rääkides, peaks kõigepealt täpsustama, millist omahinda, ehk millist kulude kogumit ühiku kohta silmas peetakse. Kuigi variante on väga palju, on laiemas kasutuses kaks omahinna varianti: s.o. täisomahind, mis sisaldab kogu väärtusahela kulud, kaasa arvatud halduskulud ja müügikulud ning tootmisomahind, mille koosseis on määratud finantsraamatupidamist 8 reguleeriva seadusandlusega (st omahind raamatupidamise aastaaruande jaoks) ning sisaldab ainult otseselt tootmiseks vajalikke kulutusi. Pole olemas head ega halba omahinna arvutamise meetodit, meetodi headuse määrab eelkõige see, mille tarvis on kuluinformatsiooni vaja. Näiteks täisomahinda on parem
perioodiks · määrata kindlaks püstitatud eesmärkide saavutamiseks vajaminevad ressursid, tegevused, ajakava ja kontrolliprotseduurid · luua alus kogu äritegevuse organiseerimiseks, koordineerimiseks ja kontrolliks. Kuluarvestus kitsamas tähenduses piirdub järgmiste kulude arvestusega: · tootmiskulud (põhikulud, otsese materjali kulud, otsesed töökulud, lisakulud) · tegevuskuludega (turustuskulud, turunduskulud, müügikulud, üldhalduskulud). Kuluarvestus on see osa juhtimisarvestusest, mis tegeleb ettevõtte tootmis- ja tegevuskulude kogumise, töötlemise, kontrolli ja analüüsiga, samuti tootekulude (omahinna) kalkuleerimisega. Valemid · Kasumilävi = püsivkulud / (1-(summaarsed muutuvkulud/müügikäive)). 4 · Jääktulu = käive - muutuvkulud · Rentaablus = kasum / käive · Omahind = toote hind + tootmiskulud
II kv. III kv. IV Kokku rahastaja kv. kulu Raha vajadus perioodil Ülesanne nr.16. Leidke oma ettevõtlusega seotud püsi- ja muutuvkulud. Ülesanne nr.17. Määrake oma toodetele/teenustele hinnad. Oma toote hinna kalkuleerimisel peate arvesse võtma kahte põhilist asjaolu: millised on Teie kulutused tootele kuni selle jõudmisel kliendini (tootmis-, transpordi-ja müügikulud) ning seda, millist hinda on Teie toote eest nõus maksma kliendid. Enne ülesande lahendamist mõelge läbi järgmised küsimused: 17.Hind. 17.1. Kas Te hakkate seda müüma turuhinnaga või hakkad sa õõnestama konkurente? 17.2. Kas hind võib väljuda väliste faktorite mõjul Teie kontrolli alt? 17.3. Millised on sel juhul Teie võimalused? 17.4. Kas Teie toodet/teenust on kuskilt võimalik osta odavamalt? Ülesanne 18. Koostage müügiprognoosid rahalises väljenduses.
Raamatupidamise alused 2/9/2015 Mai Takkis 1 Raamatupidamine Johan Wolfgang Goethe, Saksa XIX sajandi kirjanik ja teadlane:“Kahekordne raamatupidamissüsteem on inimvaimu üks kõige kaunim sünnitis, sest ta põhineb lihtsal algtõel-igal majanduslikul sündmusel on kaks vastandlikku ent võrdväärset poolust.” 2/9/2015 Mai Takkis 2 Mis on raamatupidamine ? Raamatupidamine Võimaldab info Mõõdab äriühingu kasutajatel äritegevust langetada põhjendatud Töötleb sellega seotud otsuseid info aruanneteks Edastab info huvigruppidele 2/9/2015 Mai Takkis 3 1 Raamatupidamise ülesanne Too...
Veelgi täpsemalt, mida rohkem me toodame, seda suuremad on kulutused. Ükski tootja ei hakka valmistama kaupa, mille müümisel ta saaks raha tagasi vähem, kui ta kulutas selle valmistamiseks. Eelnevalt kokku võttes sõnastame pakkumise olemuse. Pakkumine on kaubakogus, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Pakkumine sõltub mitmesugustest teguritest. Olgu nimetatud peamised: · Kauba hind · Tootmis-ja müügikulud · Hinnangud tuleviku suhtes Mida kõrgem on mingi kauba hind, seda rohkem on tootja huvitatud selle kauba tootmisest ja pakkumisest. Seega on pakkumise majanduslik seaduspärasus: hinna tõus suurendab ja langus vähendab pakkumist. TURG. NÕUDLUS. TURG. Turg on paik, kus kohtuvad kaupade ja teenuste tootjad ning tarbijad. Eesti keeles on sõnal turg mitu tähendust. Esiteks mõistame turu all kauplemise kohta, mingit konkreetset paika: laadaplatsi, kaubamaja või väärpaberi börsi
Diskonteeritud rahavood on olulised IRR, MIRR, NPV ja kasumiindeksi arvutamisel. 28. Maksujärgsete rahavoogude kalkuleerimine Investeeringutega seotud rahavood jagunevad: · esialgsed kulud ehk puhasinvesteering - võidakse teha mitmel perioodil · juurdekasvulised rahavood, summa võib projekti eluea jooksul aastate lõikes muutuda (üldiselt per.lõpul) · lõpetav rahavoog (juurde likvideerimis- maksumus ja vabanev käibekapital; maha demontaazi ja müügikulud) 29. Äririsk ja finantsrisk Äririsk- ettevõtte ärikasumi(EBIT) varieeruvus. Seda tüüpi risk on ettevõttele kehtivate regulatsioonide keskkonna, töösuhete, konkurentsipositsiooni jms funktsiooniks. Äririsk enamasti ei allu ettevõtte juhtkonna kontrollile. Finantsrisk- ettevõtte tulu aktsia kohta (EPS) varieeruvus. Seda tüüpi risk tuleneb otseselt ettevõtte juhtimisotsustest ning võõrkapitali ja omakapitali suhtest ettevõtte kapitali struktuuris. 30. Riski hindamise meetodid
1250 * 4EUR = 5000EUR kuus Kasum kuus = 5000 4108 = 892EUR kuus 15 000 saiakese müügi korral on kasum 892EUR kuus. Te soovite hakata tootma puidust riiuleid. Kavatsete neid müüa mööblipoes, kus on 50% hinnalisand. Olete välja arvutanud, et muutuvkulu (materjal, tarvikud, viimistlus, tööjõud) on ühe riiuli kohta 12 eurot. Teie ettevõte on väike ning üldkulud ei ole väga suured. Ettevõtte püsikulud aastas on 37 0000 eurot (Teie enda palk, põhivahendite amortisatsioon, müügikulud jne). Olete uurinud, et tarbija on nõus maksma taolise toote eest 50 eurot. Vastake järgmistele küsimustele: 1) Kui palju peate riiuleid tootma ja müüma, et katta püsikulud? Inimesed on nõus maksma 50 eurot, mina saan neid toota hinnaga 50 /1,5 = 33,33 eurot. püsikulud Kasumilävepunkt = ühiku müügihind - ühiku´.muutuvkulud Kasumilävi = 370 000 / (33,33 12) = 370 000 / 21,33 = 17 347
kulu Raha vajadus perioodil Leidke oma ettevõtlusega seotud püsi- ja muutuvkulud. Määrake oma toodetele/teenustele hinnad. 10 Oma toote hinna kalkuleerimisel peate arvesse võtma kahte põhilist asjaolu: millised on Teie kulutused tootele kuni selle jõudmisel kliendini (tootmis-, transpordi-ja müügikulud) ning seda, millist hinda on Teie toote eest nõus maksma kliendid. Enne ülesande lahendamist mõelge läbi järgmised küsimused: 17.Hind. 17.1. Kas Te hakkate seda müüma turuhinnaga või hakkad sa õõnestama konkurente? 17.2. Kas hind võib väljuda väliste faktorite mõjul Teie kontrolli alt? 17.3. Millised on sel juhul Teie võimalused? 17.4. Kas Teie toodet/teenust on kuskilt võimalik osta odavamalt? Koostage müügiprognoosid rahalises väljenduses.
Kohustused: lahendada kõik firmaga seotud probleemid, mis tekivad Haridus: Kõrgharidus Töökogemus: mitmetes erinevates firmades vabatahtlikuna töötamine Oskused: õmblemine, disainimine. 13.0 FINANTSPALNEERIMINE Aastane planeeritav läbimüük 2 000 000 Tulud (aastas) kokku 1 005 000 Kulud (aastas) kokku 1 005 000 Kõigi töötajate + administratsiooni palgad kokku (aastas) 20 800 Kommunaal kulud 19 000 Kontori kulud 15 000 Reklaam 15 000 Müügikulud 5 000 Remondi ja hoolduskulud10 000 Rendikulud 19 590 Transpordikulud 5390 Muud kulud 15 000 14.0 RISKIANALÜÜS Võimalikud riskid on: · makromajandusliku olukorra halvenemine, · turusituatsioonide muutumine, · seadusandluse muutumine, 9 · toorainete ja materjalide hindade tõus, · tööjõu kallinemine, · energia, kütuse vms hinnatõus, · äripartnerite usaldusväärsus,
raamatupidajad. Samuti põhitööliste tööseisaku, ületunni- või praagi parandamise eest makstav töötasu) - Seadusandlike aktide ja kohaliku täitevvõimu korralduste täitmisest tulenevad kulud (kuludohutustehnika nõuete täitmisele, ohtlike jäätmete hävitamisele ja väljaveole, õhu- ja vee puhastusseadmetele 2) Perioodikulud Halduskulud - Turustuskulud - Intressid - Areng- ja uurimine - Turundus-ehk müügikulud (müüjate töötasu, reklaam, müügisaali sisseseade, näitused jm) - Tellimuste hankekulud (turuuuringud, reklaam) - Lähetuskulud ehk logistikakulud (ladustamine ja lähetamine klientidele) - Üld-ja halduskulud (kindlustus, remont-ja hooldus, sisseseade, side- ja valveteenused,üldelekter,vesi,küte) - Uurimis-ja arenduskulud (uued tooted) - Finantseerimiskulud (intressid) 17. Kuluarvestus ja omahinna arvutamine.
· telefoni, elektri jm kulud kuni käibe tekkimiseni · lisaraha ootamatute kulude katteks · palgakulud, mis tuleb tasuda enne äritegevuse käivitamist Toote/teenuse otsekulud · Kulud, mis oleksid null, kui ühtegi toodet ei toodetaks või teenust ei osutataks · Materjali- ja tööjõukulud Püsikulud · Kulud, mida piisavalt pikal perioodil tuleb ettevõttel kanda sõltumata sellest, kui palju toodab või teenuseid müüb · Juhtimiskulud · Müügikulud · Halduskulud · Finantskulud Finantsanalüüs · Tasuvusaeg näitab, kui palju aega kulub esialgsete väljaminekute korvamiseks st kui kiiresti äri esialgselt kulutatud raha tagasi toob. · Tavaliselt väljendatakse aastates · Tasuvusaja arvutamisel tuleb lähtuda rahakäibest, mitte raamatupidamislikust kasumist · investeering · Tasuvusaeg =___________________ · aasta netolaekum
b) tarbija maitse c) ostujõud d) teiste kaupade hinnad Pakkumine - Kõik, kes turul midagi müüa soovivad on pakkujad. Nende müügisoovid moodustavad turupakkumise. Kui tarbija on huvitatud ostmisest võimalikult madala hinna eest, siis pakkuja soovib kaupa müüa võimalikult kallilt. Pakkumine on kaubakogus , mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Pakkumist mõjutavad järgmised tegurid: a) kauba hind b) tootmis- ja müügikulud c) hinnangud tuleviku suhtes Turul nõudmine ja pakkumine tasakaalustuvad. Kui nõudmine ületab pakkumist, siis on tegu defitsiidiga. Kui aga pakkumine ületab nõudmise, siis on tegu ülepakkumisega. 5. Milline on reklaami roll toodete müümisel? Milliseid trikke kasutatakse reklaamides inimestele toodete müümiseks? (4p) Reklaami põhiülesanded on suurendada toote, teenuse või ettevõtte tuntust ja kujundada ettevõtte hea maine. Kuna reklaami mõju on tavaliselt
tehtavaid kulusid. Müüdud toodangu kulu kantakse kasumiaruandesse. Valmistatud ja müüdud toodangu kulu eelarve asemel võib sõltuvalt vajadusele koostada kaks erinevat eelarvet- valmistatud toodangu kulu eelarve ja müüdud toodangu kulu eelarve. 2.1.10. Turustuskulude eelarve Turustuskulude eelarve (selling expense budget, distribution cost budget) on eelarve, milles eelarvestatakse turustusfunktsiooni täitmiseks tehtavad alljärgnevad kulud: 1) Otsesed müügikulud; 2) Transpordikulud, mis on seotud klientidele kauba kättetoimetamisega; 3) Valmistoodangu või kaubavarude ladustamis- ja säilituskulud; 12 4) Reklaami- ja müügiedendamise kulud; 5) Turu-uuringute kulud; 6) Muud turustuskulud, näiteks turustusega seotud raamatupidamine ja põhivara amortisatsioonikulu. 2.1.11. Üldhalduskulude eelarve
õigus Pandipidaja on kohustatud eseme müügist teatama pantijat 1 kuu ette Teatamisest võib loobuda, kui seda pole võimalik teha-sel juhul ei tohi eset ikkagi müüa enne 1 kuu möödumist alates müügiõiguse tekkest Tähtajast võib kõrvale kalduda kui asi on riknemisohus Asi müüakse avalikul enampakkumisel, mille aeg ja koht tehakse teatavaks pantijale ja kolmandatele isikutele, kellel on asjale õigusi Pandipidaja rahuldab pandieseme müügist saadud rahast oma nõude ja müügikulud – ülejäänud raha tuleb tagastada pantijale REGISTERPANT AÕS § 297. Registerpandi mõiste- (1) Patenti, kaubamärki, tööstusdisainilahendust, kasulikku mudelit, sorti, mikrolülituse topoloogiat, mootorsõidukit ja õhusõidukit, mis on kantud registrisse, mille andmed on avalikud ja mille pidamine on reguleeritud seadusega sätestatud korras, võib koormata registerpandiga selliselt, et isikul, kelle kasuks registerpant on seatud, on
kehtestatud kulumi arvestamise reeglitele. 15 Reklaam. Hinda, kui palju tuleks ja oleks otstarbekas ning võimalik reklaamiks kulutada. Reklaami viis ja kulutuste suurus sõltuvad otseselt toote või teenuse iseloomust ning nende pealt pole mõistlik liigselt kokku hoida. Samal ajal tuleb väga tõsiselt kaaluda, milline reklaamiviis on just teie tootele või teenusele parim. Müügikulud. Siia kuuluvad müügitöötajatele makstavad tasud ja nende tegevusega seotud kulud. Remondi ja hoolduskulud. Väikesemahulised jooksvad remondi ja hooldustööd, mitte suuremahulised ehitus- ja renoveerimistööd. Rendikulud. Kõik see, mida kavatsete rentida, tuleb siia ära märkida. Konkreetsed rendilepingud või ka suulised kokkulepped, mis on nende kalkulatsioonide aluseks, tuleb ära märkida. Transpordikulud
Pärast sihturu valikut tuleb ettevõttel luua selge pilt oma kohast turul, st tuleb luua oma positsioon, millele järgneb realiseerimine. Turunduspoliitika osas võime vaadelda: 1) toodangupoliitikat see peab tagama, et turule pakutav toode või ka selle kogus või maht oleks omavahel kooskõlas sellega, mida on kavandatud 2) tasupoliitika see hõlmab eelkõige hinna määramist. Hinnataseme kujundamisel on oma alam- ja ülempiir. Alampiiri moodustavad tootmis- ja müügikulud tooteühiku kohta; sellest madalama hinnaga müües saab ettevõte kahjumit. Ülempiir aga kannab ette tarbijakasulikkuse hinna so subjektiivse hinnangu kasust, mis ta toote eest saab. 3) Turupoliitika selle ülesanne on teha tarbijale kättesaadavaks õigel ajal ja õiges kohas, kui vaja siis vahendajate abil 4) Toetuspoliitika selle eesmärk on toetada toodete müüki tarbijatega suhtlemise kaudu so tootele teatud maine kujundamine. Valida tuleb sobivad reklaamiviisid
3.3. Varud Varude hindamise aluseks on füüsiline inventuur. Bilansis hinnatakse varud lähtuvalt sellest, mis on madalam kas, soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Soetusmaksumus koosneb varude ostuhinnast ja väljaminekutest, milleta varud ei 10 oleks preaguses koguses ja olukorras. Neto realiseerimismaksumus on äritegevuse käigus saadav hinnanguline müügihind, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulud. Lõpetamata toodang ja valmistoodang on hinnatud tootmisomahinnas, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmiskulutustest v.a. tootmispõhivara kulum. Muud varud on võetud arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja transpordikuludest, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varude soetusmaksumuse arvestamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetushinna meetodit. Tabel 2. Varud (tuh.kroonides) 31.12.2003 31.12.2002
Kulukohtade arvestuse käigus seostatakse kulud nende tekkekohaga ettevõttes. Lihtsustatult võib kulukohad liigitada: · Põhitegevuse kulukohad · Tugiteenuste kulukohad · Abitegevuste kulukohad · Üldjuhtimise kulukohad Kululiik, kulude liigitamine Kulude liigitamise all mõistetakse tegevust, mille käigus eristatakse erinevad kululiigid ja grupeeritakse need kulukogumitesse, lähtuvalt kulude olemusest (püsivad, muutuvad), funktsioonidest (tootmiskulud, müügikulud jt) või kasutamisest majandusüksustes. Kululiik on sarnaste tunnustega kulude rühm. Objektiivse liigitamise aluseks on kulude tekitamise eesmärk. (siseinfoks) Subjektiivse liigitamise aluseks on tekkinud kulude olemus. (välisinfoks) Oluline kulude liigitamise põhimõte on: iga kulude juhtimise ja arvestuse eesmärgi saavutamiseks tuleb teha sellest eesmärgist lähtuv kulude liigitus. a) Aastaaruande koostamiseks
Majandusõpetus Mõistete seletus. , I osa Hinnad kannavad informastsiooni. Ettevõtjale seda, millist väärtust tarbijad 5. tootele omistavad, ja milline on toote kasutamise alternatiivkulu, millist 6. , väärtust ettevõtted oma ressurssidele omistavad ja millised on , , tootmiskulud. Hinnad annavad motiive. Kasumi kujunemise alus ( Kasum - , = müügitulu müügikulud). 7. urukonkurents, market competition rivaliteet (võistlus) ressursside . . ja toodete pärast, sest nende hulk piiratud. ( = ). 8. Ettevõtlikkus, entrapreneurship on oskuste ja võimete kogum, kus 7. - , tähtis koht on analüüsivõimel, paindlikkusel, enesetunnetusel, .
struktuur: Bilanss väljendab ettevõtte finantseisundit fikseerituna kindlal ajamomendil. Bilanss väljendab kõigi firma tegevusaja vältel toimunud äritehingute järjestikuse liitmise tulemust. Bilansi aktivakirjed on järjestatud likviidsuse järgi nimistu algab kõige lihtsamini rahaks muudetavatest varadest. Kaumiaruanne näitab kindla perioodi vältel saadud kasumeid ja kahjumeid. Näiteab vahendite liikumist läbi firma. Seosed: Müük müügikulud tegevuskulud + muud tulud (kulud) maksud = kasum Rahavoogude aruanne sealt selgub firma maksevõime, kust firma raha pärineb ja kuidas seda kulutatakse. Rahavoogude aruandes kajastub kolm tasandit: tegevustasand, investeerimistasand ja finantseerimistasand. Enamik numbreid tuleneb ontse bilansist ja kasumiaruandest. 12. Finantsaruandlusest saadav informatsioon: Informatsioon senisest tegevusest - kasum, müügimaht, rahavood,
annaabi.ee 
