Polüarhia- kõrgeltarenenud,pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel.Postindustriaalne ühsikond-tööstusühiskonnale järgnenud ühiskona arengufaas, mida iselloomustab kõrgteholoogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur,teenindussektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur.Põhiseaduslikkus e konstitutsionalism-demokraatlik valitsemine, mille puhul võimu ülesehitus ja valitsemise põhimõtted on seadusega määratud.Referendum- tänapäevane otsese demokraatia põhivahend, kus hääleõiguslikud kodanikud saavad hääletada mingi kindla küsimuse poolt või vastu.Riik-võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste institutsioonide kaudu.Siirdeperiood-ühiskonna arenguetapp, mille käigus
1) Konstitutsiooniloova esinduskogu valimine; 2) Põhiseaduse eelnõu väljatöötamine esinduskogus; 3) Põhiseaduse vastuvõtmine rahvahääletusel. 19. sajand. Vaadates 19.sajandi õiguse arengulugu, võib nentida, et alles sel sajandil muutus seadus selle sõna kaasaegses tähenduses ja mõttes tähtsamaks õiguse loomise ja kujundamise allikaks. 18.sajandi absolutismiga võrreldes viis 19.sajandi konstitutsionalism riigivõimu kehtestatud normid tunduvalt täpsematele normi vormidele. Arusaam, et kehtiv õigus peab olema avalik ja kõigile kodanikele teada ning tuntud, tõi kaasa seadusandlike aktide publitseerimise uued vormid. Kõigis Euroopa riikides kujunes varem või hiljem seadusandlike bülletäänide süsteem. Pidades silmas seaduseõiguse kujunemist, võib esile tõsta kaks momenti: 1) konstitutsionalismi
demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. Esindusdemokraatia tekkepõhjused: Tekib u 18. sajandil. * Valgustusajastu u 18. sajandil. Tegemist oli mõttevooluga mille eesmärgiks pold ainult demokraatia loomine, vaid ka muuta euroopas eksisteerivad riigikorda, st absoluutse monarhia iganemine. - mõtlemisvabadus - absoluutse monarhia iganemine(Friendrich II ja Katarina II) * Miks peab valitsema üks inimene? *John Locke konstitutsionalism: -riigilpeab olema aslusseadus,kus on kirjas riigi toimimiseks kõige vajalikumad asjad. - konstitutsioon-põhiseadus. * Vanim põhiseadus. Aastal 1215 Inglismaal (Magna Charta Libertatum ehk suur vabaduskiri) Inglismaad valitsetakse tänase päevani The bill of rightsi põhimõtete järgi. Esindusdemokraatia ja võimude lahusus. *Võimude lahususe põhimõte on tänase demokraatia alus. * sõnastas Charles de Montesquieu 1748 * SEADUSANDLIK, TÄIDESAATEV JA KOHTUVÕIM PEAVAD EKSISTEERIMA
Eesti keeles poliitilise organisatsooni sünonüümidena kasutuses Valitsemis viisid : Presidentaalne ja parlamentaalne. Demokraatlik riik Totalitaarne riik Võimude lahusus Mitu parterid Ühe partei süsteem Demoktraatlikud vaadused tagatud Piiratud Pluralism Tsensuur Demokraatlik valitsemiskord = Põhiseaduslikkus ehk Konstitutsionalism ... valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. a) sisulised piiranugud Presidentaalne valitsemiskorraldus · President on keskne poliitiline figuur · Nii riigipea kui valitsusjuht · Võim on piiratud · Kodanikud valivad nii presidendi kui parlamendisaadikud · President nimetab ametisse ministrid ja ei pea seda tehes arvestama parlamendi arvamusega Seadusandliku võimu institutsooniks on parlament
võimujaotus-keskvalitsus vs kohalik omavalitsus, otsene vs kaudne riigihaldus,põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsemisasutused, keskvalitsus ja kohalik omavalitsus. III. Võimuinstitutsioonide sisekorraldus:amet ja ametnik, ametkonnad ja struktuurüksused, valitsemisalad. Avalik teenistus: pädevus, järelvalve, vastutus I PÕHISEADUSLIKKUS E. KONSTITUTSIONALISM Riik püüab järgida põhiseadust, mis ei pea tingimata olema kirjas. Põhiseadus ja teised seadused loovad riigi tegevusele õigusliku keskkonna. „Põhiseaduse vaim“ peaks viitama sisulisele põhiseaduslikkusele. Põhiseadus: Määrab ära valitsuse tegevuse:missugused tegevused käivad valitsemisega koos ja missugused poliitilised struktuurid neid teostavad. Piiritleb formaalsed võimusuhted poliitiliste struktuuride vahel
põgenema. Paguluses tegutsenud eksiilvalitsus lõpetas tegevuse 1992. aastal, kuna Eestis olid valimised 1991-1992 Riigipeana toimis Ülemnõukogu Presiidium (esimees A. Rüütel), Eesti Komitee (T. Kelam) 1992-2001 Vabariigi President Lennart Meri 2001-2006 Vabariigi President Arnold Rüütel 2006-... Vabariigi President Toomas-Hendrik Ilves Demokraatia kui piiratud valitsemine Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalism Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Demokraatia on piiratud võim: · sisulised piirangud- keelavad teha võimuinstitutsioonidel teha teatud asju (valitsus ei tohi võtta vastu riigieelarvet) · protseduurilised piirangud- mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda (valitsus võib võtta laenu, kuid laenulepingu peab kinnitama parlament)
J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusõigus. Kommenteeritud väljaanne. Õigusteabe AS Juura. Tallinn, 2015. 6. K-D. Borchardt. Euroopa Ühenduse õiguse ABC. V trükk. Tallinn, 2001. 7. K. Merusk, R. Narits. Eesti konstitutsiooniõigusest. Tallinn, Juura 1998. 8. M. Ernits, Konkreetne normikontroll de lege lata ja de lege ferenda. – Juridica 2001/8, lk 572-596. 9. M. Kingisepp. Vastutav subjekt tootja vastutuse kohaldamisel. Juridica, 2011. 10. R. Maruste. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse. Tallinn, Juura 2004.
vormistamiseni. Vajatakse veel asjatundlikke ametnikke. Vaatame poliitilise protsessi etappi - joonis, lk 95. Demokraatlik valitsemine Võimude lahususe Piiratud võim printsiip -sisulised (nt valitsus Seadused, eriti Seadusandlik ei võta vastu eel- Põhiseadus ehk Täidesaatev arvet Konstitutsioon Kohus -protseduurilised (konstitutsionalism) PRESIDENTALISM Levinud L-Am., P-Afr., Kesk-Aasias Näitena sobib USA, Mehhiko, Argentiina jt. Ameerika riigid Keskne figuur president, kes juhib valitsust ja täidab peaministri rolli (administratsiooni) Selle vormi puhul valivad kodanikud nii presidendi kui ka parlamendisaadikud President (Valge Maja) otsustab ministrite tagandamise Valitsuse koosseis vahetub pärast presidendivalimis, mitte parlamendivalimisi
toimimise korraldamine. Koostab riigieelarvet ja esitab selle Riigikogule. Korraldab suhtlemisi teistee riikidega. Kohtusüsteemil on Eestis kohtuvõim, kelle ülesanne on seaduse kuulekuse tagamine, järelevalve võimu üle ning sõltumatu ja aus õigusemõistmine. Hoolimata lahutatusest kontrollivad võimud üksteist ning täidavad kohati ka teineteise funktsioone 2. Põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism- Demokraatlik valitsemine, mis tugineb seadusega määratud võimu ülesehitusele ja valitsemise põhimõtetele. 3. Mis on presidentaalse ja parlamentaarse riigivalitsemise vormi omased tunnused ja mis neid eristab? Nende valitsemisvormide plussid ja miinused. Presidentaalse riigivalitsemise vorm: 1) Rahvas valib presidendi otse 2) Presidendil suur võim, juhib riigi valitsust (üksikisikuline täidesaatev võim)
Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Lk. 96-100 Demokraatia kui piiratud valitsemine · Konstitutsionalism. USA · Piirangud. Sisulised protseduurilised · Võimude lahusus. Presidentalism · Lõuna-Ameerika, Põhja-Aafrika, Kaukaasia, Kesk-Aasia. · President nii riigipea kui valitsusjuht. · Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. · Valitsuse pikk eluiga. · Vastastikune tegevuse pärssimine. Poolpresidentalism · Prantsusmaa, Venemaa, Leedu. Prantsusmaa · Valitsusjuhi ülesandeid täidab nii riigipea kui peaminister
o 2010 A. Sirendi, J. Aare, Andrus Blok · + Treial, Sild, Närska, Sakjas, Tölp, Miljand, Pöör, Sarv, Kaldjärv, Liblikmann, Kõrve · Liikmeid üle 9 000? · Väärtustavad Eesti küla, Eesti põllumajanduse kestmist Erakond Eestimaa Rohelised (2006) · Erakonna esimene eestkõneleja: A. Lotman + Trapido, Veber, Laane, Lahtvee, Ots, Põvvat, Siplane, Vaabel · Liikmeid üle 1 500 Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine (4.1) · Demokraatlik valimiskord põhiseaduslikkus, konstitutsionalism o Võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil o Kehtib võimude lahusus ja tasakaalustatus · Kahe demoktraatiavormi eristamisel lähtutakse kahest kriteeriumist o Kas riigipea on seotus rohkem seadusandliku või täidesaatva võimuharuga o Kui suur on võimuharude iseseisvus Presidentalism USA, Mehhiko, Argentiina, Tsiili, Egiptus, Gruusia · President on ühtlasi valitsusjuht ja koostab valitsuse · President valitakse otse rahva poolt
Iseseisvad tööd on kodused ülesanded, klassitööd ja arvutitunnitööd, mida hinnatakse valikuliselt. Kursuse jooksul võib hinnata ka koduseid töid, suulisi vastuseid, ülesannete lahendamist, osalemist rühmatöödes. 6.6. Soovitatav õppevara Ajakiri ,,Diplomaatia" M.Kiviorg, H.Vallikivi, K. Land. Rahvusvaheline õigus. Tallinn. Juura. 2010 J. Laffranque. Euroopa Liidu õigussüsteem ja Eesti õiguse koht selles. Tallinn. Juura. 2006 R. Maruste. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja vabaduste kaitse. Tallinn. Juura 2004 L. Mälksoo. Rahvusvaheline õigus Eestis. 2008. T. Ploom. Strasbourgi konventsioonist Lissaboni lepinguni. Tallinn. Juura. 2010 R. Värk. Sissejuhatus rahvusvahelisse õigusse. Tartu Ülikooli Kirjastus. 2005 www. riigiteataja. ee
piiratud valitsemine demokraatliku ehk põhiseadusliku valitsemise sünonüüm, mis rõhutab seaduste ja poliitiliste traditsioonide poolt kehtestatud piiranguid valitsemisinstitutsioonide tegevusele. Piiratud valitsemise vastandiks on piiramatu, õigusvastane ehk diktaatorlik valitsemine põhiseaduslikkus ehk demokraatlik valitsemine, mis tugineb seadusega määratud võimu ülesehitusele ja valitsemise konstitutsionalism põhimõtetele seaduse menetlemine seaduse projekti ehk eelnõu arutamine ja vastuvõtmine parlamendi poolt seadusega ettenähtud protseduuri järgi totalitaarne ühiskond, nüüdisaja diktatuuri vorm, mida iseloomustab ühe partei ainuvõim ja kõigi sfääride, s.h. eraelu, totalitarism allutamine riigi kontrollile. Sama mis partokraatia.
Kolmandas peatükis analüüsib autor vahistatule seatud piirangute põhiseaduspärasust, esimene alapeatükk keskendub piirangute formaalsele põhiseaduspärasusele ning teine piirangute materiaalsele põhiseaduspärasusele. Töö analüüsis lähtutakse põhiseaduse kommenteeritud väljaandest, nii Eesti kui ka rahvusvahelistest isikute põhiõiguste kaitset ja kinnipidamist reguleerivatest õigusaktidest. Samuti mitmetest õigusteoreetilistest väljaannetest: Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja vabaduste kaitse, koostaja Rait Maruste; Riigiõigus, koostaja Taavi Annus; Põhiõigused kriminaalmenetluses, koostaja Uno Lõhmus. Samuti on lõputöö analüüsis oluline osa valdkonna kohtulahenditel. 7 Autor soovib avaldada suurt tänu käesoleva lõputöö juhendajale Jaanus Konsale suure pühendumuse ning suunavate kommentaaride eest. 8
iseloomustab väärtuste suhtelisus, kultuuriline pessimism ja nihilism primaarne sektor (2) - tooraine hankimisega tegelev majanduse sektor proletariaat e. palgatöölised (1) - kapitalistliku ühiskonna põhiklass, juriidiliselt vaba, kuid omandi ja kapitali puudumise tõttu majanduslikult sõltuv kodanlusest, ettevõtjatest propaganda (2) - ideoloogia põhiseisukohtade lihtsustatud tutvustamine avalikkusele toetajaskonna laiendamise eesmärgil põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism (3) - demokraatlik valitsemine, mis tugineb seadusega määratud võimu ülesehitusele ja valitsemise põhimõtetele rahvatulu (RT) (4) -ühiskonna majandussubjektide ( majapidamiste, ettevõtete, valitsuse) teenitud kogutulu RKT(4) -rahvamajanduse kogutoodang ehk riigi kogutoodang ehk rahvuslik koguprodukt (RKP) reform (1) - valitsuse poolt planeeritavad ja juhitavad muutused ühiskonna mingis valdkonnas. Reformi toimumise aluseks on võimude poolt vastu võetud õigusaktid
ühiskond, eelkõige aga valitsus oma poliitikaga. Sotsiaalturva liigid: a) sotsiaalkindlustus pensionikindlustus, see mida oled ise kogund b) sotsiaalabi see mida saad teiste rahade eest 2010 on kuulutatud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks. Valitsemine Võimude lahusus- täidesaatevvõim(valitsus), kohtuvõim(parlament) ja seadusandlikvõim(kohtud). Demokraatlik valitsemiskord=põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism- valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. A) sisulised piirangud võimuinstitutsioonidel on keelatud teha teatud asju B) protseduurilised piirangud mingi toimingu sooritamisel tuleb jälgida seaduses sätestatud korda Valitsuse moodustamise üldine põhimõte: · Valitsuse loomisel osalevatel parteidel peab olema parlamendi enamuse toetus ja usaldus.
96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste ° rahvahääletuse ehk referendumi kaudu Põhilised valitsemisvormid ehk reziimid · Demokraatlikud reziimid (konstitutsioonilised reziimid) - seadusega piiratud valitsused: · Mittedemokraatlikud reziimid (autoritaarsed, totalitaarsed) - valitsuste võimupiirid on tegelikkuses määramata Põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism on valitsemine, kus võimu teostatakse piiratud või seadusega määratud viisil, on tagatud võimude lahusus. Peamised demokraatia vormid lk.62: · otsene demokraatia ehk antiikdemokraatia. Otsene demokraatia tänapäeval on referendum · esindusdemokraatia ehk liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia variandid o elitaardemokraatia võim koondub kitsa grupid professionaalsete poliitikute kätte
väärtuste ning suhete domineerimine; postmodernset ühiskonda on nimetatud ka disorganiseerunud kapitalismiks ja riskiühiskonnaks proletariaat ehk palgatöölised kapitalistliku ühiskonna üks põhiklass, juriidiliselt vaba, kuid omandi ja kapitali puudumise tõttu kodanlusest majanduslikult sõltuv propaganda ideoloogia põhiseisukohtade lihtsustatud tutvustamine avalikkusele toetajaskonna laiendamise eesmärgil põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism demokraatlik valitsemine, mille puhul võimu ülesehitus ja valitsemise põhimõtted on seadusega määratud; kasutatakse ka oskussõna piiratud valitsemine, kuna seadused piiravad võimude tegevust rahvuslik kogutoodang ehk rahvuslik koguprodukt (RKP) mõõdab antud riigi kõigi kodanike poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust nii kodu- kui välismaal rahvus ühtse etnilise päritolu, tavade, keele ja kultuuriga inimeste kooslus, kes elab kindlal
Abhandlungen zur Theorie der Verfassungsgerichtsbarkeit in der pluralistischen, parlamentarischen Demokratie. Tübingen: Mohr Siebeck 2008. JURIDICA V/2010 323 Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust? Hent Kalmo 1. Kompenseeriv konstitutsionalism Euroopa moodi Otsides vastust küsimusele, kes peaks kaitsma Eesti põhiseadusesse haaratud õigusi ja põhimõtteid, püstitub esmalt küsimus, kas on üldse tähtust, kas seda teeb Eesti kohus või Euroopa Kohus (EK). Riigikohtunik Julia Laffranque avaldas hiljuti kahtlust, kas sellega kaasneks mingi lisaväärtus, kui Riigikohtul oleks võimalik teostada põhiseaduslikkuse järelevalvet Euroopa Liidu teisese õiguse üle.*3
· üldharidus,raamatukogud,rahvakultuur · avalikud teenused,tööhõive,sotsiaalhoolekanne,perearstivõrk · planeerimine,ehitus,hoonestus,kohalik liiklus,teed ja veondus · elekter ja soojus,veemajandus,kommunaalvõrgustik · avalik kord ja heakord,kodanikukaitse ja päästeteenistus,tuletõrje,keskkonnakaitse,jäätmemajandus,turism (10) Võimude lahusus, avaliku võimu harud ja institutsioonid 1 Mida tähendab põhiseaduslikkus (konstitutsionalism)? Põhiseaduslikkus tähendab et riik püüab järgida põhiseadust. Põhiseadus määrab ära: 1)valitsuse tegevuse 2)formaalsed võimusuhted 3)piirab valitsejate võimu 18 1 Tutvusta võimude lahususe põhimõtet ja esita põhilised võimuharud. Mille poolest erineb
n Võimuinstitutsioonide jaotus: n Horisontaalne ja vertikaalne võimujaotus n Põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsemis- (/ameti-)asutused (ametid, inspektsioonid, registrid), keskvalitsus ja kohalik omavalitsus n Võimuinstitutsioonide sisekorraldus: n Amet ja ametnik, ametkonnad ja struktuuriüksused, valitsemisalad n Avalik teenistus: pädevus, järelevalve, vastutus Põhiseaduslikkus/konstitutsionalism Riik püüab järgida põhiseadust, mis ei pea tingimata olema kirjas, nt. Ühendkuningriik. Põhiseadus: 1) määrab ära valitsuse tegevuse: missugused tegevused käivad valitsemisega koos ja missugused poliitilised struktuurid neid teostavad 2) piiritleb formaalsed võimusuhted poliitiliste struktuuride vahel 3) piirab valitsejate võimu, tagades valitsetavatele vabadused ja õigused Põhiseaduslikkus
on teiste õigusnormide suhtes kõrgem juriidiline jõud ning millega määratakse kindlaks kõige fundamentaalsemad suhted inimeste ja riigi vahel ning riigikorralduse põhialused. Põhiseadus on ülimusliku jõuga akt - lex fundamentalis. Põhiseaduse põhistuse, organilisuse ja ülimuslikkuse jaoks on põhiseaduse saamise viisil eriline tähtsus. Õigusakti jõud sõltub 1 Vikipeedia kodulehekülg, http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hiseadus 2 R. Maruste, Konstitutsionalism, Juura, Tallinn, 2004, lk 42 4 peamiselt kahest teguritest: 1)sellest, kes selle kehtestab ja 2) viisist ehk menetluskorrast, kuidas akt kehtestatakse.3 Kuigi põhiseadus lähtub ajaloo kogemustest ja ühiskonnas väljakujunenud realiteetidest, ei sätesta ta mitte olevat, vaid pidevat. Ta ei määra kuidas asjad on, vaid kuidas nad peaksid olema.
Pärast viini kongressi peale sveitsi olid kõik monarhiad. Sveits oli mingi aeg prm mõju all, kuid sveits sai oma autonoomia tagasi peale viini kongressi. Sveitsi sai endale ka Genfi. Muus euroopas oli sees liberalismi pisik, konstitutsiooniline monarhia kui euroopa sünnitis. Kõik konstitutsioonid, mis sisse viidi, ei teinud aga kohe riigist konstitutsioonilist monarhiat. Kõige rohkem konstitutsioone kehtestati hoopis nt lõuna-ameerikas. Teine variant on monarhiline konstitutsionalism kord, kus monarh ja valitsus võistlevad võimu eest riigis. Parlamentaarne konstitutsionalism, kus on selge, et parlamendil on kõrgem sõnaõigus riigis Inglismaa. SB puudub kinnitatud konstitutsioon tänapäevalgi. Inglismaal tekkis kaubanduse näol liberalism. Tory fraktsiooni kuulus Lord Liverpool (1812-1827), kes on Inglismaal kõige kauem peaminister olnud. Oli võimul, kui Napoleon vahistati. Oli läbinisti konservatist, ning
II Riikluse üldpõhimõtted/ põhiseaduse aluspõhimõtted Riikluse üldpõhimõtted on väga üldised riigi toimumispõhimõtted, nagu riigi suveräänsus (iseseisvus, sõltumatus), vabariiklus unitaarriiklus s.o. põhimõtted, millest riigi loomisel on lähtutud Põhiseaduse aluspõhimõtted vt eespool III Põhiseaduse aluspõhimõtted ( Meil on) teooriate paljusus 1) R. Merusk (Eesti kohtunik Euroopa Inimõiguste kohtus) ,,Põhiseadus ja selle järelvalve" Tallinn 1997 ,,Konstitutsionalism ja põhiõiguste ja vabaduste kaitse" Tallinn 2004 - Demokraatia - Vabariiklus/ parlamentaarne vabariiklus - Riigi ühtsus e unitaarriiklus - Seaduslikkus e legaalsus (demokratlik õigusriik) - Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide Eesti õigussüsteemi integreerituse ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse põhimõte - Võimude lahusus ja tasakaalustatus
II Riikluse üldpõhimõtted/ põhiseaduse aluspõhimõtted Riikluse üldpõhimõtted on väga üldised riigi toimumispõhimõtted, nagu riigi suveräänsus (iseseisvus, sõltumatus), vabariiklus unitaarriiklus s.o. põhimõtted, millest riigi loomisel on lähtutud Põhiseaduse aluspõhimõtted vt eespool III Põhiseaduse aluspõhimõtted ( Meil on) teooriate paljusus 1) R. Maruste (Eesti kohtunik Euroopa Inimõiguste kohtus) ,,Põhiseadus ja selle järelvalve" Tallinn 1997 ,,Konstitutsionalism ja põhiõiguste ja vabaduste kaitse" Tallinn 2004 - Demokraatia - Vabariiklus/ parlamentaarne vabariiklus - Riigi ühtsus e unitaarriiklus - Seaduslikkus e legaalsus (demokratlik õigusriik) - Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide Eesti õigussüsteemi integreerituse ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse põhimõte - Võimude lahusus ja tasakaalustatus
II Riikluse üldpõhimõtted/ põhiseaduse aluspõhimõtted Riikluse üldpõhimõtted on väga üldised riigi toimumispõhimõtted, nagu riigi suveräänsus (iseseisvus, sõltumatus), vabariiklus unitaarriiklus s.o. põhimõtted, millest riigi loomisel on lähtutud Põhiseaduse aluspõhimõtted vt eespool III Põhiseaduse aluspõhimõtted ( Meil on) teooriate paljusus 1) R. Merusk (Eesti kohtunik Euroopa Inimõiguste kohtus) ,,Põhiseadus ja selle järelvalve" Tallinn 1997 ,,Konstitutsionalism ja põhiõiguste ja vabaduste kaitse" Tallinn 2004 - Demokraatia - Vabariiklus/ parlamentaarne vabariiklus - Riigi ühtsus e unitaarriiklus - Seaduslikkus e legaalsus (demokratlik õigusriik) - Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide Eesti õigussüsteemi integreerituse ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse põhimõte - Võimude lahusus ja tasakaalustatus
arendamine ja panustamine tema tervisesse. 21/10/2010 17:48:00 KODANIKUD, HUVID JA DEMOKRAATIA Demokraatia kui rahva võim Lk 63 ül 1 a) referendumid ehk rahvahääletused b) võimu teostavate esindajate valimine, volikogu või parlamendi valimine c) referendum Ühiskonna valitsemine Eesti riiklik korraldus 1. õpikust lug 95100 valitsemine & avalik haldus mõisted: avalik haldus konstitutsionalism demokraatlik valitsemiskord, põhiseaduse alusel, põhiseadus on teise sõnaga konstitututsioon administratsioon presidendi meeskond skeemid lk 97, 98, 99 millise võimuharuga on riigipea rohkem seotud täidesaatev võim, iseseisev kui suur on võimuharude iseseisvus, sõltumatus üksteisest eestis on president tasakaalustav võim eesti riigikorraldus. Arutle kirjalikult kas eestis oleks mõttekas kehtestada presidentaalne valitsemiskorraldus? Esimene küs lk 100
Loomuõigusliku kodifitseerimislaine tulemusena sai Euroopa kolm olulist koodeksit, millest kaks viimast kehtivad tänaseni: · Preisi üldine maaõigus 1794; · Code Civil, ka Code Napoleon 1804; · Austria üldine tsiviilseadustik 1811. 9. Õiguse ajalugu 19 saj- alles sel sajandil muutus seadus selle sõna kaasaegses tähenduses ja mõttes tähtsamaks õiguse loomise ja kujundamise allikaks, viis 19.sajandi konstitutsionalism riigivõimu kehtestatud normid tunduvalt täpsematele normi vormidele. Võib esile tõsta kaks momenti: · konstitutsionalismi areng ning järjest kasvav parlamendi osakaal seadusandluse kujundamisel; · kodifitseerimise areng. 10. Sotsiaalsete normide mõiste ja fuktsioonid- Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sotsiaalse grupi huvides,võib olla
II Riikluse üldpõhimõtted/ põhiseaduse aluspõhimõtted Riikluse üldpõhimõtted on väga üldised riigi toimumispõhimõtted, nagu riigi suveräänsus (iseseisvus, sõltumatus), vabariiklus unitaarriiklus s.o. põhimõtted, millest riigi loomisel on lähtutud Põhiseaduse aluspõhimõtted vt eespool III Põhiseaduse aluspõhimõtted ( Meil on) teooriate paljusus 1) R. Merusk (Eesti kohtunik Euroopa Inimõiguste kohtus) „Põhiseadus ja selle järelvalve” Tallinn 1997 „Konstitutsionalism ja põhiõiguste ja vabaduste kaitse” Tallinn 2004 ● Demokraatia ● Vabariiklus/ parlamentaarne vabariiklus ● Riigi ühtsus e unitaarriiklus ● Seaduslikkus e legaalsus (demokratlik õigusriik)
õigus. Tavategevusalad Euroopas: üldharidus, raamatukogud, rahvakultuur, avalikud teenused, tööhõive, sotsiaalhoolekanne, perearstivõrk, planeerimine, ehitus, hoonestus, kohalik liiklus, teed ja veondus, elekter ja soojus, veemajandus jm. kommunaalvõrgud, avalik kord ja heakord, kodanikukaitse ja päästeteenistus, tuletõrje, keskkonnakaitse, jäätmemajandus, turism, erifunktsioonid (kaitsealad jm). 85. Mida tähendab põhiseaduslikkus (konstitutsionalism)? Põhiseaduslikkus tähendab seda, et riik püüab järgida põhiseadust, mis ei pea tingimata olema kirjas, nt. Ühendkuningriik. Põhiseadus: 1) määrab ära valitsuse tegevuse: missugused tegevused käivad valitsemisega koos ja missugused poliitilised struktuurid neid teostavad 2) piiritleb formaalsed võimusuhted poliitiliste struktuuride vahel 3) piirab valitsejate võimu, tagades valitsetavatele vabadused ja õigused. 86
normid, mis väljendavad universaalseid ja muutumatuid põhimõtteid, mis kaitsevad teatud väärtusi: isikuvabadused, inimõigused, inimväärne elukeskkond jm. 6) Õiguse ajaloo põhietapid. Arhailine õigus – sugukondlik õigus Antiikaja õigusmõte - stoitism Keskaja õigusmõte – jumalik õigus Uusaja õigus - loomuõiguskoolkond Prantsuse revolutsiooni aeg – konstitutsionalism, õiguspositivism XX sajandi õigusmõte - normativism Teema 2. Riik ja õigus 1) Riigi tunnused. Avalik võim – kogu riigi juhtimisapparaat, mis hõlmab riigivõimu- ja valitsemisasutusi, selle aparaadi relvastatud struktuuriüksusi (armee, politsei, luure, vastuluure, sunniasutusi), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. Territoorium, millel see avalik võim kehtib – ruumiline ala, riigi eksiseerimise ja
parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid tegema). Ka liberaalne demokraatia. Mandaat on saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Esindusdemokraatia variandid: elitaardemokraatia võim koondub kitsa grupid professionaalsete poliitikute kätte osalusdemokraatia kodanikud kaasatakse kodanikuühiskonna kaudu otsustusprotsessi Põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism on valitsemine, kus võimu teostatakse piiratud või seadusega määratud viisil. Mittedemokraatliku korda nimetatakse tavaliselt diktatuuriks. Diktatuur tähendab valitsusvormi, kus võim kuulub kas üksikisikule või mingile väiksele grupile. 2. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Lk.97-100 Monarhia ja vabariik. Parlamentarismi iseloomustavad järgmised tunnused: o Parlamendi valib rahvas, kusjuures presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi
Selle asemel võitis ta, et need on vaid mõisteliselt erinevad ning neid võib lahusolevaina mõelda. Universaalide suhtes oli ta nominalist ja kinnitas, et meil on individuaalsetest otsene teadmine. Samuel Pufendorf: oli oma aja silmapaistvamaid poliitilisi filosoofe, kuid tema tähtsust on tihti alahinnatud, sest ta oli vastuolus mitmete teiste filosoofide. 4. Prantsuse revolutsiooni mõju õigusele. Konstitutsionalism. Kodifitseerimine. Õiguspositivistlik koolkond. Peale Suurt Prantsuse Revolutsiooni hakkas kontinentaalse õigussüsteemi riikides intensiivelt arenema avaliku õiguse valdkond, kuna algses rooma õiguses polnud välja arenenud süsteemset avalikõigust niisugusel tasemel, nagu rooma eraõigus. Kolmanda seisuse e kodanluse püüdlusi esindava loomuõiguse koolkonna mõjul hakati püüdlema selle poole, et valitsuse tegevuse
96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste ° rahvahääletuse ehk referendumi kaudu Põhilised valitsemisvormid ehk reziimid · Demokraatlikud reziimid (konstitutsioonilised reziimid) - seadusega piiratud valitsused: · Mittedemokraatlikud reziimid (autoritaarsed, totalitaarsed) - valitsuste võimupiirid on tegelikkuses määramata Põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism on valitsemine, kus võimu teostatakse piiratud või seadusega määratud viisil, on tagatud võimude lahusus. Peamised demokraatia vormid lk.62: · otsene demokraatia ehk antiikdemokraatia. Otsene demokraatia tänapäeval on referendum · esindusdemokraatia ehk liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia variandid o elitaardemokraatia võim koondub kitsa grupid professionaalsete poliitikute kätte
olulisemaks siduvate õiguslausete kogumiks on seadused, mis koos põhiseadusega moodustavad õiguse allikad seaduse rakendaja jaoks. Seadused on õiguse normatiivsed ja seega tugevasti kohustuslikud allikad, mis õiguse normatiivsete allikate hierarhilises süsteemis paigutuvad põhiseadusest madalamale astmele (PS § 3). (Irene Kull. Eesti tsiviilõiguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus. - Juridica, 2010, nr 7, lk 463-472. Vt R. Maruste. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja vabaduste kaitse. Tallinn: Juura 2004, lk 70-71.) Normatiivseteks allikateks on samuti välislepingud (Välislepingute kohaldamise kohta Vt A. Albi. Rahvusvaheliste lepingute iserealiseeruv olemus ja otsekohaldatavus. - Juridica 1998/1, lk 37-40; P. Pikamäe. Rahvusvaheliste lepingute rakendamisest Eesti õigussüsteemis. Juridica 1995/8, lk 343-344; T. Sillaste. Rahvusvaheliste inimõigusnormide rakendatavusest Eesti õigussüsteemis. Juridica 1993/1, lk 13; R
annaabi.ee 
