,,Sõda ja rahu" Carl Maask 11AC 2012 16 November 1805, Schöngrabernis, Hollaburnis. Lahing Prantsuse armee osa ja Vene armee osa vahel. Vägede juhatajaks olid Murat ja Bagration. Bagration suutis Murat'ile jätta mulje et tegemist on terve armeega ja seetõttu pakkus Murat ette vaherahu tegemist. See ka tehti ja seetõttu venis lahing pikaks. Kui Napoleon sellest teada sai, oli ta väga vihane ja sundis Murat peale tungima. Tänu sellele sai Vene armee tulevastest lahingutes väikese eelise. Schöngraberni lahing Schöngraberni lahing 2. Detsember 1805 Austerlitzi linna juures. Prantsuse ja Vene-Austria ühendvägede vahel. Lahing algas Napoleoni mitme pettemanöövriga. Olles teadlik keisrite ülbest rumalusest, olid tema pettemanöövrid edukad ja ta saavutas võidu. Baltisakslasest jalaväekindral krahv Friedrich von Buxhoeveden pidi lahingus
Järelkajad *haaremid on veel olemas *mitmenaisepidamine kuulutati väljaspool seadust olevaks Türgis ja Hiinas, kuid endiselt õitseb see Lähis-Idas ja Aafrikas *teatud usuühingutes, eriti polügaamiat sanktsioneerivate Aasia usulahkude liikmete hulgas pole haaremid kuhugi kadunud *hoopis kommertslikum asutus on Hugh Hefneri "Playboy Mansion" kus peremehe soove on rahuldamas paras hulk "jänkukesi" Osmanite dünastia sultanid 1. Osman I 2. Orhan 3. Murat I 4. Bajazid 5. Mehmet I 6. Murat II 7. Mehmet II (Suur) 8. Bajazid II 9. Selim I 10. Süleyman 11. Selim II 12. Murat III 13. Mehmet III 14. Ahmet I 15. Mustafa I 16. Osman II 17. Murat IV 18. Ibrahim 19. Mehmet IV 20. Süleyman II 21. Amnet II 22. Mustafa II 23. Ahmet III 24. Mahmut I 25. Osman III 26. Mustafa III 27. Abdülhamit I 28. Selim III 29. Mustafa IV 30. Mahmut II 31. Abdülmecit 32. Abdülaziz
aastal Rootsiga personaaluniooni. Tekkis Rootsi-Norra kaksikriik, mis lagunes 1905. Kuningana jätkas Karl Johan riigi poliitika suunamist, mistõttu kuningavõim säilitas Rootsis tunduvalt tugevama positsiooni kui teistes Põhjamaades. Pontecorvo vürsti tiitli andis Bernadotte'ile Napoleon teenete eest Austerlitzi lahingu võitmisel 2. detsembril 1805. Rootsi troonipärijaks saades loobus Karl Johan Pontecorvo vürsti tiitlist ja Napoleon andis selle tiitli Joachim Murat' 9-aastasele pojale Achille Murat'le. Jean-Baptiste Bernadotte abiellus 16. augustil 1798 Eugénie Bernhardine Désirée Claryga, kes pärast Rootsi kuningannaks saamist võttis endale eesnimeks oma nime ladinapärase vormi Desideria. Abielust sündis 1799 poeg Oskar I. Pärast seda elasid abikaasad kumbki oma elu. Kuningas Karl XIV Johan osutus silmapaistvaks valitsejaks ja jõuliseks isiksuseks, kel õnnestus ennast maksma panna, keda rahvas armastas ja kes pani aluse võimsale
Eke Paul Õun Napoleoni õed ja vennad: Joseph Bonaparte - Tarmo Tähiste Lucien Bonaparte - Karl Mattias Pärloja Elise Bonaparte - Eva Maris Küngas Louis Bonaparte - Mark Oliver Rahn Polette Bonaperte - Carolina Nellis Caroline Bonaparte - Brigitta Ambur Caroline lapsena - Grete Saue Jerome Bonaparte - Hugo Luca Tigane Jerome lapsena - Rauno Jonas Küngas Theresa Tallieni salong: Thersa Tallien - Kert Raja Paul Barras - Tauno Tagel Jean-Lambert Tallien, Jean Moreau - Kauro Tafitsuk Joachim Murat- Norman Vendla Joseph Fouche - Mark Oja Auguste Marmont - Romet Leivategija Germaine de Stael - Marie Mäetamm Fracois Joseph Talma - Asko-Robert Meola Marguerte Georges - Johanna Elise Kabel Rosalie - Eliis Rebane Nanette - Sarah-Elisabeth Haidik Beethoven - Tarmo Tähiste Persson - Kaarel Raidam Sophia Magdalena - Triin Pirso Hedvig Elisabeth Charlotte - Mirjam Lantin Kokkuvõte Liberto kirjutas Kaari Sillamaa, lavastaja oli Katre Jaani ja muussikajuht Jaanika Sillamaa.
1307) surma. Mongolite riigile maksti veel maksu kuni 1335. Nimelt selle aastani ilhaanide riiki ilhaan Abu Said (1316 – 1335), kes oli viimane ilhaan, kelle võimu kogu ilhaanide riigis tunnustati. Os riigi tugevnemine – sellel perioodil valitsesid Os riiki 6 valistejat: Osman (1299 – 1324), Orhan ( 1324 – 1360), Murat I (1360 – 1389), Bayezid I (1389 – 1402), Mehmed I (1413 – 1421), Murat II (1421 – 1451). Neist 4 viimast valitsejat tituleeriti sultaniks. Osman – tema valitsemisajal vallutasid os-d B-lt 1302 yenis,ehiri ja piirasid 1315 – 1324 Bursat. Piiramine kestis niikaua, kuna polnud vajalikku piiramistehnikat. Tema eluajal linna ei vallutatudki. Sellest linnast sai Os riigi I pealinn. 1307 vabanesid os-d lõplikult seld´de võimu alt
1808–1813 • Maria Anna (sündis ja suri 1771) • Luciano (1775–1840), Canino ja Musignano vürst • Elisa (1777–1820), Lucca hertsoginna, Piombino vürstinna, Toscana suurhertsoginna , Compignano krahvinna • Luigi (1778–1846), Hollandi kuningas, Saint-Leu krahv • Paolina (1780–1825), Guastalla hertsoginna • Carolina (1782–1839), Bergi ja Kleve suurhertsoginna, Napoli ja Sitsiilia kuninganna, Joachim Murat' abikaasa • Girolamo (1784–1860), Vestfaali kuningas, Montforti vürst Karjäär • Õppis sõjakoolis suurtükiväelaseks • 1793 Bonaparte nimetat vabariiklaste suurtükiväe ülemaks Touloni piiramisel. Linn oli vabariiklaste vastu üles tõusnud ning selle olid hõivanud Briti väed. Bonaparte otsustas vallutada kõrgendiku, mis lubanuks vabariiklaste suurtükiväel survestada sadamat ning sundinuks Briti laevad evakueeruma
Komitee, mis koondas enda kätte et sundida seda tema riigipööret poliitilise politsei tunnustama ja rahumeelselt laiali ülesandeid.13.07.1793 tapeti Jean minema. Kuid saadikud keeldusid ning Paul Marat, kes oli üks revolutsiooni püüdsid Napoleonit koguni vangistada. populaarsemaid juhte. (Marat tapja oli Seepeale ajas Napoleoni alluv, ilus ja haritud aadlipreili Charlotte tulevane marssal Joachim Murat Corday, Marat oli parajasti kodus haige saadikud laiali. Hiljem koguti mõned ja võttis sooja vanni, kus ta ka tapeti) neist kokku, et nad tunnistaksid eneste Tema mõrva kasutasid jakobiinid ära ja laialisaatmist ning Napoleoni kutsusid oma poolehoidjaid selle isikuvõimu algust. Oli viidud läbi mõrva eest kätte maksma.Kõrgem sõjaline riigipööre ning selle peamisel Olevus- poliitika ja jumala liitmine, korraldajal Napoleonil polnud mingit ajupesu
arenenud oma vesipiibukultuur. Tõeline revolutsioon toimus aga tõepoolest Türgis, kus aastasadade vältel kujunes vesipiibu tõmbamisest kultuuri osa koos rikkalike traditsioonide ja rituaalidega. Türklased täiendasid oluliselt vesipiibu ehitust ja tehnoloogiat ning lisasid kaunistused ja graveeringud. See ei olnud kaugeltki mitte ainult tarbeese, vaid tõeline kunstiobjekt. Erilise populaarsuse saavutas piip Murat IV valitsemisajal (1623 -40). Siis hakati tänapäevaseid vesipiipe ametlikult tootma ja spetsiaalsete tubakaseadustega määrati ära reeglid ja rituaalid, mida vesipiibu tõmbamisel pidi järgima. Kõik piibuga seonduv käis kindlate reeglite järgi ning isegi tubaka süütamiseks ja kustutamiseks olid oma kindlad õpetussõnad. Kui märgati kedagi, kes seda õigesti ei teinud, kutsuti süüdlane korrale. "Tee
'' Kõike, mis juhtus haaremi müüride vahel, tsementeeris kaljukindel teadmine, et naine, kes on kord juba astunud läbi Õndsuse Väravate haaremisse, sealt kunagi enam ei naase. Nende jaoks ei olnud ülejäänud maailma enam olemas. Palavate ja niiskete suvekuude ajal lahutasid naised meelt tohutu marmorbasseini ääres, millel sai sõuda väikeste kayik'idega (aerupaatidega). Teises basseinis nad sulistasid ja suplesid eunuhhide järelvalve all. Murat III vahtis neide läbi arabeskvõre ning tihti mõtles ta nende jaoks uusi mänge välja. Ilmselt oli sellisel haiglasel uudishimul erootiliste vaatepiltide vastu ka oma stimuleeriv osa, kuna Murat III sigitas tervelt sada ja kolm last. Naiste kõige levinum tegevus haaremis oli luuletuste sepitsemine. Nad olid maailmast ära lõigatud, üksluine ja sündmustevaene elu õhutas neid avama oma hinge luule kaudu. Paljud naised andsid oma luuleande edasi poegadele. Riided ja ehted
Maria Anna (sündis ja suri 1771) Luciano (17751840), Canino ja Musignano vürst Elisa (17771820), Lucca hertsoginna, Piombino vürstinna, Toscana suurhertsoginna, Compignano krahvinna Luigi (17781846), Hollandi kuningas, Saint-Leu krahv Paolina (17801825), Guastalla hertsoginna 6 Carolina (17821839), Bergi ja Kleve suurhertsoginna, Napoli ja Sitsiilia kuninganna, Joachim Murat' abikaasa Girolamo (17841860), Vestfaali kuningas, Montforti vürst HARIDUS Napoleoni aadlipäritolu ning perekonna suhteline jõukus ja sidemed võimaldasid talle hariduse, mis oli tol ajal tavalistele korsiklastele kättesaamatu. Jaanuaris 1779 astus Napoleon Autuni usklikku kooli, et õppida prantsuse keelt ning sama aasta mais võeti ta Brienne-le-Château sõjakooli. Ta rääkis rõhutatud Korsika aktsendiga ning ei õppinud kunagi korrektselt kirjutama
Oli Napoleoni õukonnamaalija. *Horatiuste vanne 1784 - klassitsismi programmiline teos *Tapetud Marat 1793 *Sabiinitarid *Napoleoni kroonimine *Leonidas *Venus võtab Marsilt relvad *portreed: auto, abikaasa, Ingres *Madame Recamier kanapeel *Napoleon FRANCOIS PASCAL SIMON GERARD (1770 Rooma - 1837) vaimustus antiigist, Napoleoni ajal elegantne ja romantiline *Josephine *Amor ja Psyche *Charles X kroonimine *Joachim Murat *Madame Recamier ANTOINE JEAN GROS (1771-1835) parun, pr. maalikunstnik, Davidi õpilane, romantikute eelkäija, Napoleoni-aja kujutaja, batalist. * Abukiri lahing1806 * Napoleon Jaffa katkuhaigete juures * Eylau lahing PIERRE PAUL PRUD`HON (1750-1823) truu 18.saj. vaimule, naiselik ja mahe, lüüriline, heletumedus, allegoorilised ja mütoloogilised maalid, portreed ja joonistused. *Kättemaks ja Õiglus ajavad taga Kuritegu *Napoleoni poeg
pidi veidi veenma, kaks ülejäänud direktorit aga keeldusid sellest, üks neist vangistati, teine pääses põgenema. Järgmisel päeval, 10. novembril (19. brümääril) 1799, läks Napoleon koos kaaslastega Viiesaja Nõukokku, et sundida seda tema riigipööret tunnustama ja rahumeelselt laiali minema. Kuid saadikud keeldusid ning püüdsid Napoleonit koguni vangistada. Seepeale ajas Napoleoni alluv, tulevane marssal Joachim Murat saadikud laiali. Hiljem koguti mõned neist kokku, et nad tunnistaksid eneste laialisaatmist ning Napoleoni isikuvõimu algust. Oli viidud läbi sõjaline riigipööre ning selle peamisel korraldajal Napoleonil polnud mingit kavatsust saadud võimu enam kellelegi loovutada. Kehtestus Konsulaat, kus tegelik võim kuulus esimesele konsulile Napoleon Bonaparte'ile. Brümääri riigipööret loetakse enamasti ka Prantsuse revolutsiooni lõpuks. KOKKUVÕTE
(lõpetades taastatud vabariigi lühikeseks jäänud väljakuulutamise). ·Parma, Piacenza ja Guastalla hertsogkonnad anti Napoleoni naisele Marie Louisele. ·Lucca hertsogkond loodi Bourbon-Parma dünastia jaoks, kes pidi pärima Parma pärast Marie Louise surma. ·Sitsiilia kuningas Ferdinand IV Bourbon taastas kontrolli Naapoli kuningriigi üle pärast Bonaparte seatud kuningat Joachim Murat, kes toetas Napoleoni saja päeva ajal ja algatas Naapoli sõda rünnates Austriat. ·Orjakaubandus mõisteti hukka. ·Laevatamisvabadus tagati paljudel jõgedel, eriti Reinil ja Doonaul . Nelikliit ja Püha Liit: Nelikliidu eesmärgiks oli vastu panna agressiivsetele tulevikupüüdlustele. Selle sõlmisid Venemaa, Austria, Preisi ja Suurbritannia Viini kongressi lõppedes. Kõrvuti viimasega sõlmisid Venemaa, Preisi ja Austria veel Püha Liidu.
loomingulise töö eest saab ka Nurijjä oma suure võimaluse: ühel hetkel satub Gjünei kislakki gastrollile Bakuu Draamateater. Üks näitleja haigestub ning Nurijja peab teda asendama. Tema hingestatud mäng meeldib teatri asjameestele väga ning peatselt kutsutakse ta Bakuu Draamateatrisse. Nii saab ta võimaluse suureks kunstiks. Siiski ei ole mitte kõik külaelanikud tema poolt. Eriti on tema vastu tema kunagise kallima Murati 19 naine Hümmat. Nimelt tema kunagine kallim, Murat valmis Nurijjä pärast oma naise maha jätma. Nurejjä, ehkki Murati sõnad on tema kõrvadele muusika, keeldub siiski suurte kõhkluste järel kommunistile ebasobivast käsitumisest, õnnelikuks saamisest Hümmati õnnetuse arvel. Selle asemel vestleb ta Hümmatiga, kinnitades talle, et tal pole Murati suhtes mingisuguseid kavatsusi ning veenab mõlemat, et neil on kõik võimalused õnnelikuks saada ning nad ei tohi nii oma õnnest nii kergesti loobuda. Nurijjäl õnnestubki noored lepitada
kontuurid, seejärel käisid asjaosalised 3a jooksul poseerimas.ta äädvustas hetke kui napoleon tõmbas paavsti käest (pius vii)krooni. Keisri ees põlvitab tema esimene naine, taga seisab marssal murat, loozis ema õdedega. Vermeer tütarlaps pärlkõrvarõngaga(mauritshuis,haag) La basilique du sacre-coeur pseudoromaani stiilis basiilika montmatre'i künkal pariisis. See pühamu on küll ilus, kuid tal puudub kunstiline väärtus, sest stiil ei vasta oma ajastule
vabatahtlikult, Barras'd pidi veidi veenma, kaks ülejäänud direktorit aga keeldusid sellest, üks neist vangistati, teine pääses põgenema. Järgmisel päeval, 10. novembril (19. brümääril) 1799, läks Napoleon koos kaaslastega Viiesaja Nõukokku, et sundida seda tema riigipööret tunnustama ja rahumeelselt laiali minema. Kuid saadikud keeldusid ning püüdsid Napoleonit koguni vangistada. Seepeale ajas Napoleoni alluv, tulevane marssal Joachim Murat saadikud laiali. Hiljem koguti mõned neist kokku, et nad tunnistaksid eneste laialisaatmist ning Napoleoni isikuvõimu algust. Oli viidud läbi sõjaline riigipööre ning selle peamisel korraldajal Napoleonil polnud mingit kavatsust saadud võimu enam kellelegi loovutada. Kehtestus Konsulaat, kus tegelik võim kuulus esimesele konsulile Napoleon Bonaparte'ile. Brümääri riigipööret loetakse enamasti ka Prantsuse revolutsiooni lõpuks. Nimest ja olemusest
survet avaldama hispaaniale. 1805. a hakkas hispaania ühiskond aru saama, et liit napoleoniga ei tule neile kaduks. Hispaanial ei jäänud siiski muud üle, kui prmaga liidus olla. Hispaania ühines kontinentaalblokaadiga Inglismaa vastu. Napoleon ise Hispaaniast ja Godoyst lugu ei pidanud ega usaldanud. Lootis hoopis, et hispaania muutub koos portugaliga Prm alla kuuluvaks riigiks. Hispaanias oli 100 tuh pr sõjaväelast. Väejuht Murat tungis Madriidi Carlos IV võeti võim ära. Godoy põgenes eksiili. Napoleon määras Hispaania kuningaks oma venna Josephi, kes hakkas läbi viima reforme. Piinamise kaotamine, kaotas aadliseisuse, seadis võrdsele alusele kõik maksud, kohtusüsteem reorganiseeritakse. Üks osa hispaania ühiskonnast hakkas toetama prm ühiskonda. Teine osa ühiskonnast (intelligents) pidas kyll reforme vajalikuks, kuid oli vastu, et neid reforme teostab pr võim. Kolmas osa hispaania
Loomulikult eeldati, et politseiminister Fouché tuleb riigipöörajate poolele üle, mis ka juhtus. Sõjaminister Bernadotte’ilt sooviti vaid neutraalsust. Oli vaid üks takistus – Napoleon oli harjunud rääkima sõduritega, ta polnud eales kõnet pidanud auditooriumi ees. Ja juhtuski nii, et kui ta Vanemate Nõokogus oma kõne maha pidas, ei olnud jutt Vabariiki varitsevast ohust ja vajadusest ajutiselt võim temale üle anda usutav. Kuid olukorra päästis Napoléoni õemees Murat, kelle käsu peale hakkasid akende taga kostma trummipõrin ja püssipaugud. Saadikud panid jooksu, kes uksest, kes aknast. Nüüd aga kamandas Bonaparte ise: “Püüdke saadikud kinni ja tooge nad tagasi!” Seesuguseid käske oli väepealik harjunud õigel toonil andma. Nüüd läks juba nagu lepase reega. Saadikud olid saalis tagasi (kas nüüd piisaval hulgal?) ja hääletasid täitevvõimu üleandmise poolt kolmele konsulile. Kolme konsuli nimed olid Bonaparte’ile, Sieyès ja Ducos.
Hispaania astus Prm-ga sõprussuhetest välja. Carlos VI polnud enam nii suur Prm poolehoidja. Godoy katkestas sõja Prm vahel, kuna leidis, et koalitsioon Prmga võib talle kasulik olla. Sõlmis rahulepingu. Hispaania muutus prm satelliitriigiks võitluses Inglismaa vastu 1805. a hakkas Hispaania ühiskond aru saama, et liit Napoleoniga ei tule neile kaduks. Hispaanial ei jäänud siiski muud üle, kui Prmaga liidus olla. Väejuht Murat tungis Madriidi Carlos IV võeti võim ära. Godoy põgenes eksiili. Napoleon määras Hispaania kuningaks oma venna Josephi, kes hakkas läbi viima reforme. Piinamise kaotamine, kaotas aadliseisuse, seadis võrdsele alusele kõik maksud, kohtusüsteem reorganiseeritakse. Üks osa hispaania ühiskonnast hakkas toetama prm ühiskonda. Teine osa ühiskonnast (intelligents) pidas kyll reforme vajalikuks, kuid oli vastu, et neid reforme teostab pr võim
Habsburgide dünastiast. Katoliku kirikuiga sõlmiti 1801 konkordaat (tunnistas katoliku usu primaarseks usuks), kuid 1808 okupeeriti paavsti valdused – viimane ekskommunikeeris Napoleoni, too omakorda arreteeris paavsti. Euroopas liitis Napoleon suure osa vallutatud aladest otseselt Prantsusmaaga, ülejäänud aladel rajas vasallriigid. Itaalia kuningriik – loodi 1805, kuningaks Napoleon ise, kohapeal asekuningas. Napoli kuningriik – loodi 1806, kuningaks alul vend Joseph, hiljem Murat. Hollandi kuningriik – loodi 1806, kuningaks Louis Buonaparte. 1810 sundis Napoleon viimast troonist loobuma ja liitis Hollandi Prantsusmaaga. Hispaania – 1808 krooniti kuningaks Joseph, kuid kohe algas ka mäss. 65 Saksamaal olid ümberkorraldused kõige põhjalikumad. Veebruaris 1803 imperiaalne retsessioon, seejärel lakkas Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik formaalselt olemast 1806 augustis.