KÜLMA SÕJA KRIISID (0)

Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised : ideoloogilised , majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda.Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh.
Külma sõja kujunemine.
Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit " raudne eesriie ", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel.
1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks . Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht.
Selle doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks. Abistati neid riike, kes loobusid riigistamistest ja tagasid kontrolli abi kasutamise üle. NSV Liit abi vastu ei võtnud, koos oma mõjualuste maadega loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu.
1948 pandi Tšehhoslovakkias, mis algselt oli Marshalli plaani vastu võtnud, ametisse kommunistlik valitsus. Reaktsioonina sellele loodi esimene sõjaline rühmitus Lääne-Euroopas - Brüsseli pakt.
Aprillis 1949 loodi NATO, kuhu algselt kuulus 12 riiki, vastukaaluna NSVL sõjalisele võimsusele.
KÜLMA SÕJA KRIISID
1.BERLIINI KRIISID
I Berliini Blokaad

• 1948-49
  
• Põhjus: Lääne-Berliini rahareform → NSVL lõikas Lääne-Berliini välismaailmast ära
  
• Külma sõja väjendused selles kriisis : Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis (ideoloogiline erinevus). Vaenutsevad osapooled polnud omavahel otseseses sõjategevuses. Väljendasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus. Vastast üritati edestada võidurelvastuses, saavutada jagatud EU-s poliitilist ülekaalu ning laiendada mõjuvõimu Kolmandas Maailmas. Majanduslik vastasseis (tänu rahareformile mindi üle tulumajandusele)
  
• Kriisis osalenud riigid ja nende liidrid: USA ja liitlased (Pr, SB) (Truman), NSVL (Stalin)
  
• Olulisemad sündmused: NSVL alustab teede blokeerimist → L-B ja ülejäänud Saksamaa vahel loodi õhusild
  
• Kriisi tagajärjed: Saksamaa lõhenes ning vastasseis süvenes. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni.
  

II Berliini kriis

• 1953
  
• Põhjus: Rahva rahulolematus . NSVL puhkes võimuvõiltus ning segadused tekitasid sakslastel lootuse võõra võimu alt pääseda.
  
• Väljendused: Rahutused ja streigid
  
• Osalenud riigid: Lääneriigid (Truman) ei suutnud toimuvale reageerida. NSVL (Hruštšov)
  
• Olulisemad sündmused: NSVL vähede komandör kuulutas välja Berliinis sõjaseisukorra, tänavatele toodi tankid . Kommunistlikud võimukandjad surusid ülestõusu kiiresti maha.
  
• Tagajärjed: Vastuhakkajate poolt üle võetud alad vallutati tagasi. Hukkus tuhatkond inimest. NSVL siiski ei õnnestunud olukorda Kesk- ja Ida-EU-s muuta. Rahulolematus suurenes.
  

III Berliini kriis - Berliini müür

• 1961
  
• Põhjus: Ida-Saksamaal valitses tugev kommunism → negat mõju majandusele. Kuna Ida-Berliinist põgeneti läände (2.6 milj oli juba põgenenud), rajati Saksa DV Rahvaarmee poolt peaaegu ühe ööga Berliini müür, sest kardeti inimestest tühjaks jooksmist
  
• Väljendused: Müür
  
• Osalenud riigid: NSVL (Hruštšov)
  
• Olulisemad sündmused: Berliini müüri rajamine
  
• Tagajärjed: Berliini müür oli betoonist. Lääne- ja Ida-Berliini ning Saksa DV vaheline piir oli 166 km pikk. Müür oli umbes nelja meetri kõrgune. Piiri ületamist takistasid okastraadid, mida oli kokku 155 km. Müüri valvasid ka kurjad koerad . Ida-Saksamaa poolelt valvas piiri umbes 10 tuhat sõdurit. Nad peitsid end kaevikutesse või seisid vahipostil 165 valvetornis. Põgenikke tulistati relvadest. Mihhail Gorbatšovi uutmispoliitika mõju ulatus lõpuks ka Saksamaale. 9.novembril 1989 teatas SDV valitsuse liige Günter Schabowski pressikonverentsil, et valitsus on otsustanud kaotada Ida-Saksamaa ja Lääne-Saksamaa vahelised reisimispiirangud. Sama päeva õhtul lõhuti Berliini müür. *Ida-Saksamaal vangistati iga kolme ja poole tunni järel mõni Läände põgeneja. *Ida-Saksamaalt põgenemise katsel tapeti kokku 809 inimest, neist 250 Berliini müüril, 370 kaht Saksamaad lahutanud piiril ning 189 hukkus Läänemere kaudu Ida-Saksamaalt pageda üritades. *Üle 75 000 inimese pandi müüri ületamise katse eest vangi. *Umbes 2500 relvastatud piirivalvuril õnnestus Läände pääseda. *Teise maailmasõja lõpust 1989. aastani, mil Berliini müür lammutati, lahkus Läände umbes kolm miljonit idasakslast. *Esimese ohvri nõudis külma sõja müür 17. augustil 1962. Saksa DV piirivalvurid tulistasid 18-aastast idaberliinlast Peter Fechterit põgenemiskatsel üle müüri ja ta jooksis verest tühjaks. Kokku sai Berliini müüril põgenemiskatsel surma 250 inimest, viimasena Chris Gueffroy 6. veebruaril 1989.
  

2. KOREA SÕDA

• 1950-53
  
• Põhjus: 1910-1945 Jaapani okupatsioonipiirkond. 1945 - sõja võitjad võtavad piirkonna Jaapanilt. 1948 toimub jagunemine, kus Põhi jääb NSVL (Korea Rahvademokraatlik Vabariik) ja Lõuna USA (Korea Vabariik) mõjupiirkonda.
  
• Väljendused:
  
• Osalejad: USA( Eisenhower )+ÜRO(MacArthur)+Lõuna-Korea, NSVL(Hruštšov),+Hiina+Põhja-Korea Liider Kim Ir Sen
  
• Sündmused: Põhja-Korea tungib Lõuna-Koreasse, vallutab suurema osa. USA nõuab ÜRO-lt agressoriks kuulutamist – saab. ÜRO väed maanduvad tagalas, lõikavad Põhja-Korea väed. ÜRO väed liiguvad Põhja-Korea aladele . 1950 nov NL relvadega hiinlased ÜRO-le kallale. Rinne jääb 38 laiuskraadil 2-ks aastaks seisma.
  
• Tagajärjed: 1953 sõlmiti VAHERAHU (kestab tänaseni) 38. laiuskraad . Suurim kaotaja NSVL – kaotab oma autoriteeti Aasias ja Euroopas. Rahvas lõhestatud, vastasseis tõsine siiani. Külm sõda võib muutuda kuumaks.
  

3. KUUBA KRIIS

• 1962
  
• Põhjused: 1959 .a. tulid Kuubal võimule F. Castro juhitud ülestõusnud, Castri ise oli diktaator . Uus valitsus alustas reformidega, viidi läbi maareform , millega likvideeriti suurmaavaldused. Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut (Kuuba sai kogu tulu suhkrust ). Suhkru ostab aga NSVL ning seejärel, toetatuna NSV Liidust , riigistati USA ettevõtted Kuubal. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted, USA kuulutas välja majandusblokaadi. Samas tihenesid Kuuba ja NSVL suhted, Castro nimetas Kuubal toimuva sotsialistlikuks revolutsiooniks.
  
• Väljendused: Tuumasõja ähvardus, relvajõud lahinguvalmis
  
• Osalejad: Kuuba(Kuuba diktaator Fidel Castro)+NSVL(Hruštšov), USA(Ameerika president J. F. Kennedy )
  
• Sündmused: 1961.a. üritasid Kuuba pagulased Castro valitsust relva jõul ebaõnnestunult kõrvaldada. NSVL asus Kuubat relvadega toetama . 1962.a. sügisel sai USA teada, et Kuubale seatakse üles NSVL rakette, mille abil oli võimalik tuumalöök anda peaaegu kogu USAle. 22.okt.1962. tegi USA president avalduse, milles teatas olukorrast avalikkusele. Kuuba isoleeriti USA poolt muust maailmast, USA relvajõud viidi lahinguvalmidusse. NSV Liit ja tema liitlased vastasid samaga. Nädal aega vahetasid kahe üliriigi juhid avaldusi. Oli võimalus tuumasõja puhkemiseks.
  
• Tagajärjed: Lõpuks andis Hruštšov järele ja teatas, et rakettide ülesseadmine Kuubal lõpetatakse ning tuumarelv tuuakse Kuubalt ära. USA vastutasuks leppis Castro režiimi edasise eksisteerimisega. NSVL korjab oma raketid , USA korjab oma raketid Türgist ning ei ründa Kuubat. Kriisi tulemusel seati sisse kuum liin USA ja NSVL vahel, et ära hoida tuumakokkupõrget. Nii lähedal tuumasõjale pole maailm varem ega hiljem olnud. Olukord kainestas.
  

4. SUESSI KRIIS

• 1956
  
• Põhjused: 1952.aasta riigipöördega läks võim rahvuslastest ohvitseride kätte, keda juhtis G.A. Nasser . Egiptusest sai sotsialistlik islamiriik. Uus valitsus tahtis tööstuse arengu kiirendamiseks rajada Niiluse jõele Assuani elektrijaama. Kuna lääneriigid ei andnud laenu, siis riigistas Egiptus 1956a. juulis lääneriikidele kuulunud Suessi kanali (kuulus inglastele). See halvendas suhteid kanali seniste omanike Suurbritannia ja Prantsusmaaga , kes planeerisid sõjalist väljaastumist. Neid toetas Iisrael.
  
• Väljendused:
  
• Osapooled: Egiptus(Egiptuse valitsuse juht Gamal Abdel Nasser)+NSVL(Hruštšov), SB+Prm+Iisrael, ÜRO(USA(Eisenhower)), Suessi kanal
  
• Sündmused: Oktoobris 1956 tungis Iisrael(SB + Prm toetavad ) Egiptusele kallale, novembris viisid oma väed kohale Sbr. ja Prantsusmaa. Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu (seda nõudsid nii NSVL kui USA). Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse omandiks, seega väljus konfliktist võitjana tema.
  
• Tagajärjed: SB ja Prm mõju maailmas vähenes. SB ja Prm omavaheline suhtlemine nõrgeneb (SB+USA ja Prm+Skm). NSVL autoriteet Lähis-Idas (Araabia riigid) suureneb. USA autoriteet suureneb (USA+ Iisreal - hakkas toetama Iisraeli kui vastukaalu kommunismi levikule). 1957 Eisenhoweri doktriin. Lääneriigid on seotud ning ei sekku samal ajal Kesk-Euroopa probleemidesse.
  

5. VIETNAMI SÕDA

• 1964-1973
  
• Põhjused: Pärast Prantsuse ülemvõimu lõppu oli Vietnam jagatud mööda 17. paralleeli kaheks: põhjas kommunistlik Vietnami DV ja lõunas USA- meelne (diktaatorlik)Vietnami Vabariik. Üsna pea algas lõunaosas Vietnami DV toetatud partisanisõda. Vietnami DV-le osutas suurt abi NSVL. Lõuna-Vietnam ei suutnud üksi kommunistlike partisanide ehk vietkongidega võidelda. Vajalik oli välisabi. USA lähtus nn. doominoteooriast, mille järgi tuli ära hoida kommunistide edasitung Vietnamis, muidu kukuvad viiaste kätte ka teised Aasia riigid.
  
• Osapooled: USA( Johnson , Nixon )+Lõuna-Vietnam, NSVL(Brežnev)+Hiina+Põhja-vietnam. Isikud: Ameerika president Lyndon B.Johnson astub sõtta ning president Nixon väljub sealt. Põhja-Vietnami valitseja Ho Chi Minh toetab Lõuna-Vietnami vietkonge
  
• Sündmused: 1964.a. algas USA otsene sõjaline sekkumine Vietnamis toimuvasse. Song My küla veresaun . 1960.aastate lõpus oli Vietnamis üle poole miljoni USA sõjaväelase, ometi ei suudetud vietkongidest jagu saada. 1968 Nixon tahab sõda „vietnamiseerida“. USA hakkas vägesid välja viima, kohale jäid ainult nõuandjad. 1973.a. sõlmis USA Vietnami DVga Pariisis rahulepingu – USA väljub sõjast. Vietnami sõda muutus kodusõjaks, mis 1975.a. lõppes kommunistide võiduga ( Saigon alistub). 1976.a. ühendati kogu Vietnam Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks.
  
• Tagajärjed: USA suurim läbikukkumine (sõjaliselt ja moraalselt). Vietnam ikkagi kommunistlikuks. Laos ja Kambodza kommunistlikud.
  

6. UNGARI ÜLESTÕUS

• 1956
  
• Põhjused: 1956 sügisel algasid kommunistliku režiimi vastased rahvarahutused. Rahutuste tulemusel sai oktoobrikuu lõpus peaministriks populaarne poliitik I. Nagy , kes oli sama ametit pidanud 1953-55, siis aga kommunistide poolt lahti lastud. Nagy valitsus teatas, et Ungari lahkub Varssavi Lepingu Organisatsioonist. ÜRO poole pöörduti palvega tunnustada Ungarit neutraalse riigina.
  
• Väljendused:
  
• Osapooled: Ungari, NSVL(Hruštšov)
  
• Sündmused: Nagy suutis sõlmida kokkuleppe NSVL relvajõudude väljaviimiseks Budapestist. Ka teistes Kesk- ja Ida-EU riikides ning NSVL tugevnes liikumine kommunistliku võimu vastu. Ent kuna USA ja teised lääneriigid olis Suessi kriisiga hõivatud, vastasid nad, et ei kavatse kriisi sekkuda. NSVL otsustas ülestõusu jõuga maha suruda. Alustati 4.nov.1956 - 200 000 Punaarmee sõdurit ja 2500 tanki ründasid Budapesti. Ungarlased pöördusid meeleheitlikult ÜRO poole, ent kasutult.
  
• Tagajärjed: Ungari ülestõus suruti maha, lahingutes sai surma vähemalt 3000 ungarlast, vahistati 20 000 inimest. Põgenes 180 000 inimest. Nagy arreteeriti ning kuna ta mõistis ülestõusu avalikult hukka, poodi ta 1958 üles.
  

7. PRAHA ÜLESTÕUS (Praha kevad)

• 1968
  
• Põhjused: 1960ndate keskpaiku alustas Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei juht Alexander Dubček liberaliseerimisprotsessi nn inimnäolise sotsialismi suunas, muuhulgas lõpetades tsensuuri, samas rõhutades, et ei ole soovi lahkuda Varssavi Lepingu Organisatsioonist. Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei Keskkomitee tagandas 1968. aasta jaanuaris oma esimese sekretäri Antonín Novotný. Aprillis kuulutas partei uus juhtkond eesotsas Alexander Dubčekiga välja ulatuslike reformide kava. See tekitas NSV Liidu ja teiste kommunistliku bloki riikide juhtides suurt ärevust. 1968. nn Praha kevade reformid nägid ette riikliku plaanimajanduse täiustamist turumajanduslike reeglitega ning sõnavabaduse kehtestamist, sealhulgas tsensuuri tühistamist. Ideoloogilisest kontrollist loobumine tundus Nõukogude juhtkonnale eriti ohtlik.
  
• Väljendused:
  
• Osapooled: Poola(Dubček), NSVL(Brežnev)
  
• Sündmused: Ülestõusu Prahas ei toimunud (erinevalt Ungarist 1956. aastal). Keegi ei üritanud vallutada kommunistliku partei linnakomitee hoonet, keegi ei kippunud julgeolekutöötajate elu kallale. Sotsialismileer kartis sealsete sündmused ülekandumist teistesse sotsialistlikesse riikidesse ja seetõttu tungis NSV Liit koos sotsialistlike Poola, Ungari, Bulgaaria ja Saksa Demokraatliku Vabariigi vägedega 21. augustil 1968 Tšehhoslovakkiasse ja surus ülestõusu maha. Operatsioonis osales 4600 tanki ja 500 000 sõdurit, hukkus umbes 120 inimest)
  
• Tagajärjed: Tagandati mässulise kommunistliku partei juhtkond ning lõpetati katsed reformida sotsialismisüsteemi. Dubček vangistati ja asendati Gustav Husakiga. Punatähtedega tankid Praha tänavatel, relvitu rahvahulk protestimas „liitlaste” sissetungi vastu – selliseid telekaadreid näidati kõikjal üle maailma ning need õõnestasid NSV Liitu ja kogu sotsialismileeri prestiiži veelgi. Rahvusvaheline üldsus mõistis sellise NSVL poolse sekkumise hukka ning paljudes kommunistlikes maades tekkis vastuseis NSVL-ile ja selle poliitikale. Samas midagi otseselt ette ei võetud, takistamaks seda või aitamaks Tšehhoslovakkiat. Ööl, mil väed riiki sisse viidi, nõudsid USA, Kanada , Paraguai, Taani ja Inglismaa ÜRO Julgeolekunõukogu koosolekut. Seal mõistis Tšehhoslovakkia saadik Jan Muzik sissetungi hukka. Nende sündmuste tagajärjel kehtestas Moskva nn Brežnevi doktriini: NSV Liit deklareeris, et juhul kui mõnes Ida-Euroopa riigis on sotsialistlik süsteem hädaohus, on Nõukogude Liidu püha kohus sekkuda ja seal kord taastada. Seega anti kõigile Ida-Euroopa sotsialistlikele riikidele märku, et NSV Liiduga kooskõlastamata reformid lämmatatakse kas või relva jõul.