Võrumaa Kutseharidusekeskus Turismikorralduse õppetool T-08 LEIUTISED,MIS MUUTSID MAAILMA Referaat Väimela 2008 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................3 Paber........................................................................................................................4 Aurumootor, aurumasin.......................................................................................5-6 Seep.........................................................................................................................6 Telefon.....................................................................................................................7 Auto, antibiootikumid...........................................................................................8-9 Arvuti.......................
kastmissüsteemid). 4) Puuduksid elektrirongid, trollid ja trammid, mis mõjuks transpordi- ja liiklussüsteemile hukatuslikult, sest sellisel juhul oleks palju sõiduautosid, mis tekitaksid palju ummikuid. 5) Oleks inimeste kõrge suremus, sest ilma masinate ja süsteemideta, mis vajavad elektrimootorit, peaks inimene tegema kogu töö ise, kuid see mõjuks füüsiliselt väga raskelt. Elektrimootori asemel võiks tänapäeval olla bensiini-, diisel- ja aurumootor. Võrreldes aurumootoriga on elektrimootoril palju eeliseid. Ta on ökonoomsem; elektrimootor ja tema toide (aku) on väiksemad ja võimaldavad paindlikumat paigutust, ta tekitab vähem müra ja tuleoht on väiksem (puudub kergestisüttiv kütusepaak), saastab oluliselt vähem keskkonda, madalatel pööretel on tal suurem pöördemoment st tal on rohkem jõudu ja elektri- enenergia tootmiseks on alternatiivseid võimalusi.
tööstus) või eristatakse transpordivahendite tootmist (nt laevaehitus) Maailma suurim tööstusharu Keemiatööstus (KT) Eelkäijaks nt.seebi valmistamine 12saj. KT vanad harud on: kaalisoola , fosforiidi kaevandmine, mineraalväetiste valmistamine jm. KT uued harud: lahustite, kummi, kunstkiu valmistamine KT uusimad harud: geeni -tehnoloogia,biokeemia, ravimi-ja kosmeetikatööstus Laevaehitus Tööstusharuks kujunes XIX sajlaevadel metallkorpus, aurumootor (SB, USA, Saksamaa, hiljem Skandinaavia maades) Paikneb sadamates oluline tooraine lähedus ja odav tööjõud Hiilgeaeg oli 1970a. (naftatankerid) Laevaehitus 1975 a-l hõlmasid Aasia riigid 52%, 2000 a 82% laevaehitusest Liidrid : Jaapan, Lõuna-Korea, Hiina Laevaehitus Konkurentsis püsimiseks : 1. Sõjalaevade ehitamine 2. Kõrge kvaliteediga laevade ehitamine 3. Ülisuurte laevade ehitamine 4. Laevade remontimine
s., mis mõõdab soojusülekandes ühelt kehalt teisele kandunud energiat. Ühik dzaul(J).Termodünaamika I printsiip: Gaasile antav soojushulk on võrdne siseenergia juurdekasvu ning paisumisel tehtava töö summaga. Soojusmasinate tööpõhimõte:seade,mis muundab soojust tööks. Võtab kuumalt kehalt(soojendilt) soojushulga, muundab osa sellest mehaaniliseks tööks ning annab ülejäänud osa ära külmemale kehale(jahutile). Nt:sisepõlemismootor,aurumootor,aurumasin,gaasiturbiini mootor,diiselmootor Termodünaamika II printsiip: soojust ei saa üle kanda külmemalt süsteemilt soojemale, ilma et sellega ei kaasneks teisi muutusi nendes süsteemides või ümbritsevates kehades.
eesmärk toita. toita. müüa. Vahetati kaupa kauba vastu. 5.Tööstuse Pole Rändkarj Tekkisid Tehnoloogia Tehnolooga arenes Rohkem korraldusv andus käsitöölise arenes väga kiirelt. vaimset tööd. ormid ja ning d. Võeti kiiresti, Aurumootor. Logistika. tehnoloogia alepõllud. kasutusele tööstuse Elekter, telefon, Kosmosetehni areng Tööriista paremad areng. auto, raadio ja ka ka ja d. tööriistad. Trükikunst/tu lennuk. elektroonika lirelvad. areng. 6
5. Industriaalühiskonna plussid: uued energiaallikad rahvaarvu tõus uute leiutiste kasutuselevõtt elatumistaseme tõus põllumajanduse areng 6. Industriaalühiskonna miinused: tööpuudus kuritegevuse tõus rasked töötingimused saastatud õhk halvad olmetingimused 7. Leiutised, mis tööstusliku revolutsiooni ajal leiutati: 1) aurumasin viljapeksumasin aurumootor vee- ja tuuleenergia elekter 8. Uued sotsiaalsed kihid, mis tekkisid ühiskonnas tööstusliku revolutsiooni tulemusel: 1) kodanlus 2) töölisklass 9. Poliitilised ideoloogiad: konservatism – E. Burke. Tunnusjooned: traditsioonid, usk oli tähtis, alalhoidlikkus, toetab tugevat riiki, ei pooldanud üldist valimisõigust. liberalism – J. Mill, J. Bentham. Tunnusjooned: oluline üksikisik, riigi roll
Ta hakkas osalema kursustel erinevates kolledzites, et juurde õppida teadmisi. Sel ajal hakkasidki teda huvitama tööstuslikud probeemid, praktikaks tegi ta töö gaaside teooriast. Ta võttis veel sõna poliitilistes probleemides, ja huvitus ka matemaatikast ja kunstist. 1821 sõitis Sadi külla Saksamaale,Magdeburgi, maalt välja saadetus isale. Ka tema vend elas tol ajal seal. Palju rääkisid nad aurumootorist ja kõigest sellega seonduvast, Esimene aurumootor oli jõudnud Magdeburgi 3 aastat varem. Ta sai sealt palju enusiasmi aurumootorite teooria väljamõtlemiseks. Pariisi naastes alustas Carnot tööga mis viis matemaatilise teooriani ja pani alguse modernsele termodünaamikale. Esimene Carnoti suurem töö oli paber mille ta kirjutas 1822-23. Seal paberil oli matemaatiliselt kirjas palju tööd teeb 1 kilogramm auru. Pärast ta isa surma 1823 naasis ka ta vend Prantsusmaale ja aitas tal
Rahvusliku liikumise üldkultuurilised eeldused: Tartu Ülikooli taasavamine; haridusreform, koolivõrgu väljakujunemine; teaduse areng, teadusseltsid; ajakirjanduse sünd. Rahvuslik liikumine. Liikumise pluralism. Kultuuripoliitilised üritused. Moderniseerumine. Tööstusliku pöörde sündmusi 19. sajand teaduse ja tehnika areng: tööstuslik pööre. Üleminek põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda. Turukapitalism. 18. - 19. saj. keskmes aurumootor 1760 tööstusliku pöörde algus Inglismaal (masinad, mis suutsid kedrata puuvillast niiti) 1712 Newcomen´i aurumasin 1825 Avatakse esimene avalik raudtee 1820 aastad industrialiseerumise kiire areng USA-s 1839 Fotograafia sünd 1849 Liivimaa uus talurahvaseadus avab tee raharendile ning talude päriseksostmiseks 1858 asutati Narva Kreenholmi Manufaktuur 1868 Keelustatakse teoorjus
4.Talupojad Euroopa Liit, Jaapan, Hiina, Ameerika Ühendriigid jne. Majandus Agraarmajandus, Industriaalühiskond Postindustrialism, naturaalmajandus, mõis & Turukapitalism 18-19. saj. Multinatsionaalne talu, kaubandus. Pärast keskmes aurumootor. tarbimiskapitalism (rõhk linnade teket tsunftid, gildid Monopoolne kapitalism tarbimisel, mitte tootmisel), Ressurss: maa, inimkäsi, 19.-20. saj. keskpaik, kiire majanduskasv, tooraine, rahamajandus elektrimootor integreerumine Kultuur Religioon, ettemääratus Individualiseerumine. Piiride hägustumine, Kollektiivsus
Vesiniku-uuringute osakonna juht Larry Burns loodab, et vesinikuautole on turg tekkinud 2014. aastaks (,,Miks ei ole vesinikust kütusena asja saanud?", Villu Päärt, Äripäev, 01.12.2008, www.ap3.ee, viimati alla laetud 19.04.2009). ,,Inimkond vajab tsivilisatsiooni tuleviku kindlustamiseks strateegiat naftaajastust väljumiseks," toonitab majandusteadlane Jeremy Rifkin. ,,Vesinikuenergia muudab maailma, nagu muutis aurumootor XIX sajandil ning sisepõlemismootor XX sajandil." (,,Autotöösturid jooksevad võidu vesiniku tehnoloogiale", Ain Alvela, Äripäev, 19.04.2006, www.ap3.ee, viimati alla laetud 19.04.2009). Hoolimata tagasilöökidest tehakse vesinikuga seoses suuremahulisi uurimistöid. Gary Kendall, keemik, sõnastab vesiniku tuleviku nii: ,,Vesinik on alati olnud tulevikukütus ja tundub, et jääbki alati selleks." (,,Miks ei ole vesinikust kütusena asja saanud?", Villu Päärt, Äripäev, 01.12
Vasest tehti vanaajal palju ehteid, nõusid ja teisi kaunistusi. Rauda, aga kasutati suurem osaliselt relvade, turviste, tööriistade valmistamiseks, kuid tehti ka ehteid. Hiljem avastati tugevamaid raua ühendeid ja hakati tegema uuemaid ja paremaid relvi, tugevamad sõjavarustust ja muid asju. Aeg liikus edasi ja inimesed kasutasid rauda ja vaske juba rohkem, kuigi vase kasutamine ei arenenud nii kiiresti oli vask ikkagi tähtis metall. Leiutati esimene lennuk, auto, aurumootor, rong, kasutusele tuli elekter- kõigi nende leiutiste jaoks kasutati rauda ja vaske. Umbes 200 aastat tagasi leiti selline metall nagu alumiinium. Alguses ei osatud seda kasutad, aga kusagil 18 aasta pärast suudeti sellest metallist teha esimene ese. Leiti ,et metall on tugev ja kerge. Siis tasapisi tehti erinevaid asju algselt küll nõusid ja nõelu. Hiljem, ehk nüüd on alumiiniumist tehtud miljoneid asju ja metall on väga tähtis.
8. koloniaalkaubandus ameerika, austraalia ja indiaga. Lisaturustamine 9. edukas põllumajandus, talurahvas oli vaba. Talurahval oli vahendeid, et osta tööstuskaupa. Vaba tööjõud tööstusele. Mõiste ,,industrious revolution", selle terminiga on tahetd 17 ja 18 saj nõude kasvu kaupade järgi, eriti mittepõllumajanduslike kaupade järgi. Inglased räägivad prototööstusest varatööstusest. Üleminek toomiselt tööstusele on tootmise mehaniseerimine. 1770ndad aurumootor, leitajaks Thomas Newcomen. Maailma tööstuse lipulaevaks sai tekstiilitööstus puuvillaks. Tehnilistest uuendustest 1733 lendav süstik John Kay. Oli oluline riide tootmisel. James Hargreaves 1764 a leiutas ketrusmasina. Teine vabrikant Richard Arkwright täiendas seda. Masina nimi oli Jenny. 1769. a sotlane James Watt parandas aurumootorit ja leiutas hoopiski uue aurumootori. Järgmine oli automaatne kudumine 1785 leiutas Edmund Cartwright mehaanilise kudumismasina
annaabi.ee 
