hindama haridust ja rahvuslikku eneseteadvustamist. Tekkisid esimesed haritlaskonnad, kelle algatusel muutus eestlaste kultuur palju mitmekesisemaks. Üheks eelduseks rahvusliku ärkamisaja tekkimiseks oli Prantsuse revolutsioon, mille tõttu sooviti end rohkem harida ja kultuuri mitmekesistada. Vaiksest maarahvast, kes end varemalt väga väljendanud ei olnud, hakkas välja kasvama rahvus, kelle eesmärgiks oli muuta Eesti elu ja korraldusi. Sel ajal tekkisid mitmed tantsu- ja lauluseltsid, avati mitmeid koole ja hakati tegelema ajakirjandusega. Ajakirjanduses oli küll päris suur kontroll, mida ja täpselt kirjutatakse, kuid sellegipoolest suutsid kirjanikud peita enda kirjateoste sisse palju peidetud vihjeid eestlaste vabaduse ihkamise kohta. Eestlastest kasvas järk-järgult välja rahvus, kellele oli tähtis haridus, looming ja eneseväljendamine. 19. sajandi keskel alganud “ärkamise” tõttu soovis rahvas panna ennast märkama ja seda ka saavutati
Eesti ärkamisaeg oli 19 saj. teisel poolel. Hoogustus rahvusliku kultuuri areng, hakati arendama eesti keelt, kirjutama eestikeelseid raamatuid, koguma rahvaluulet. Aastatel 1857- 1861 pani kirja F.R. Kreutzwald rahvuseepose ,,Kalevipoeg". Hakati ka välja andma eesti keelseid ajalehti. Esimene eestikeelne ajaleht oli Perno Postimees ning see ilmus ainult Pärnumaal ja väljaandjaks oli J.V. Jannsen. Mõned aastad hiljem ka terves Eestis Eesti Postimees. Ärkamisaja meeleolusid kajastas esimene naisluuletaja Lydia Koidula . Aastal 1863 kutsus Ansiküla pastor Mihkel Körber kokku kõik Saaremaa laulukoorid ja peeti esimene laulpäev. Linnades moodustati laulu- ja mänguseltse ja aastal 1865 tehti kaks seltsi ,,Vanemuine" Tartus ja ,,Estonia" Tallinnas. Aastal 1906 said neist kutselised koolid. Aastal 1869 loodi laulu- ja mänguselts ,,Koit" Viljandis ja aastal 1878 loodi teater (sai teatriks, muidu oli selts) ,,Endla" Pärnus. Karl August Hermann o...
kuhu võeti ka tütarlapsi. Selles koolis peeti laulutunde iga päev ja 1828. aastast pärineb teade seal tegutsenud suuremast meeskoorist. Koorilaulu laiemale levikule talurahva seas pandi alus koolis ja kirikus. Koorilaulu kui seltsitegevuse eeskuju võeti baltisakslastelt, kelle hulgas levis otseselt saksa kultuuri mõjutustel tekkinud mitmehäälset meestelaulu või ka segakoorilaulu kultiveeriv lauluseltside-liikumine. Baltisaksa lauluseltsid (Liedertafel'id) olid väga populaarsed ja aktiivsed. Üks esimesi saksa lauluseltse Eestis oli 1849. a Tallinnas asutatud "Revaler Verein für Männergesang". Esimene saksa laulupidu Baltimaadel toimus juba 1836. aastal Riias. 1857. aastal toimus samasugune üritus Tallinnas. Oma ajalehes "Perno Postimees" seda sündmust lugejaile tutvustades kiitis Johann Voldemar Jannsen, et Saksamaal on igas külas lauluseltsid ning õhutas eesti rahvast samasuguseid seltse looma
1685. a. ilmus Adrian Virginiuselt "Tarto-Ma Kele Lauluraamat" samuti noodilisaga lõpus. Palvetundides laulsid vaheldumisi mehed, naised ja lapsed, sageli improviseeriti meloodiale teist häält juurde. 18. sajandi lõpuks jõuti siit mitmehäälse koorilaulu harrastamiseni ning hakati kasutama ka saatepille: kannelt, flööti, klarnetit ja viiulit. Esimene teade neljahäälsest kooris laulmisest eestlaste hulgas pärineb 1818. a Kanepi kihelkonnakoolist. Baltisaksa lauluseltsid (Liedertafel'id) olid väga populaarsed ja aktiivsed. Üks esimesi saksa lauluseltse Eestis oli 1849. a Tallinnas asutatud "Revaler Verein für Männergesang". Esimene saksa laulupidu Baltimaadel toimus juba 1836. aastal Riias. 1857. aastal toimus samasugune üritus Tallinnas. Oma ajalehes "Perno Postimees" seda sündmust lugejaile tutvustades kiitis Johann Voldemar Jannsen, et Saksamaal on igas külas lauluseltsid ning õhutas eesti rahvast samasuguseid seltse looma. 1858
2)Pajupill 8)Lõõtspill 3)Lehepill 9)Vilepill 4)Sarvepillid 10) Hiiukannel 5)Kannel 11)Viiul 6)Torupill Janis Cimze seminar: 1839. Aastal Valmieras. Toonitas rahvamasside osatähtsust. Lauluseltsid: 1)1862.a Revaalia ,Tallinn 2) 1865.a Estonia, Tallinn 3) 1865.a Vanemuine ,Tartu 4) 1869.a Koit ,Viljandi Esimene Üldlaulupidu : 1869. Aastal Tartus. Pani aluse laulupeo traditsioonile,mis pole katkenud. Osalesid meeskoorid ja pasunakoorid. Teine laulupidu: 1879 Tartus. Võeti laulupeo kavasse näidend. Kolmas laulupidu: 1880 Tallinnas. Repetuaaris võeti kasutusele rahvalaulud. Neljas laulupidu: 1891 Tartus. 1
haritud mehi. Tartu ülikooli jõuavad eestlased II Faehlmann esimeste hulgas, I veel K. J.Peterson, III Kreutzwald. Kunsti valdkonnas kõik baltisakslased õppinud kas Düsseldorfis, Peterburis vms. Ka sinna jõuavad eestlased; I Kohler lõpetas Peterburi kunstide akadeemia. Teateri valdkonnas läks moodi, tekib Tln saksa teater. Kujunes 3 kohalikku keelt - eesti, saksa, vene. Muusikaelu intensiivistus. Lauluseltsid. I saksa lauluselts 1893. Gertrud Mara. 1857 orgunniti I baltisaksa laulupäev. Majandus: pärisorjuse kaotamine (1816/1819) 16 Eestimaal, 19 Liivimaa kubermangus. Toob kaasa eestlase kui iseseisva kodaniku kujunemise. 1849/1856 - talurahvareformid avavad tee talude päriseks ostmiseks. 1849 Liivimaal, 1856 Eestis. Algab intensiivtootmine. 20. saj algul hakkab talumajandus avaldama konkurentsi mõisamajandusele. 1802-1804 esimesed talurahvaseadused
sellest ajast Eesti üks kõige tähtsamaid traditsioone. Laulupeo traditsioon ei ole päris meie enda tekitatud, vaid tegu on laendtraditsiooniga. Rahvusliku identiteedi kandjana kestavad need tänini, kuigi laenati esialgselt Saksamaa kultuurist. Esimese suure tõuke põhjustas Tallinnas 1857 peetud baltisakslaste laulupidu, mis leidis suurt kajastust Perno Postimehes. Johann Voldemar Jannsen kiitis üritus, kirjutades, et Saksamaal on igas külas lauluseltsid, võttes käibele ka uue termini „eestirahvas“ eelmise „maarahva“ või „talurahva“ asemel. Esimesed tänapäevase laulupeo-sarnased üritused toimusid laulupüha termini all Põlvas aastatel 1855 ja 1857. Kuid esimese suurema kihelkondliku laulupüha kutsus kokku Ansekülas kohalik pastor Martin Körber, kus osales umbes 500 lauljat. Olgugi et eelmise sajandi lõpul valitses Venemaa karm tsensuur ning tegevusloa saamiseks tuli kasutada poliitilisi keerdkäike, osutusid
tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. Seda perioodi, 19. sajandi teist poolt, iseloomustavad eelkõige mitmed ettevõtmised hariduse- ja kultuurivallas. Vaiksest maarahvast, kes end varemalt väga väljendanud ei olnud, hakkas välja kasvama rahvus, kelle eesmärgiks oli muuta Eesti elu ja korraldusi. Ärgati rõhumisest ja hakati mõtlema iseolemisele. Enne seda peeti ennast mõisnike teenijateks. Kriitiline mass eestlasi ei soovinud enam saksastuda. Sel ajal tekkisid mitmed tantsu- ja lauluseltsid, avati mitmeid koole ja hakati tegelema ajakirjandusega. Üheks tähtsaimaks rahvusliku ärkamise eelduseks oli pärisorjuse kaotamine 1816-1819 ning Eestlaste ühiskondliku seisundi ja haridustaseme tõus.Enamus eestlasi võis juba omada mingit majanduslikku kindlustunnet, saadi juba talusi päriseks osta . Tänu estofiilidele oli tekkinud ka ühtne eesti kirjakeel. Eestluse ajaloos ei ole ühtki teist aastasada, mis oleks olnud kultuurilise arengu mõttes nii oluline. 1857
Esimesed eesti laulukoorid asutati 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi algul kirikute juurde või näiteks külakoolides. Uue tõuke koorilaulu arengule andsid 1865.aastal asutatud linnaseltsid Vanemuine Tartus ja Estonia Tallinnas. Vanemuise esimeseks eestvedajaks ja koorijuhiks sai J. V. Jannsen. 1860. Aastate teisel poolel hakati rajama kindla põhikirjaga lauluseltse, see pakkus avaramaid võimalusi ühiskondlikus elus kaasalöömiseks. Eesti lauluseltside eeskujuks oli baltisaksa lauluseltsid. Eriti suur mõjuallikas oli esimene üldlaulupidi Tartus 1869.aastal. 1880.aastatest hakkasid eestlased ühinema karskusseltsidega, pidada karskusloenguid ja koosolekuid. Asutati raamatukogud ja lugemislaud sinna juurde. Seltsiliikumise kõrgaeg Suurem seltsidesse liikumine sai alguse 1870.aastel, mis isegi rahva majandusliku olukorra parandas. Kõige tähtsamad olid laulu-ja karskusseltsid siis tulid ka kõik ülejäänud: põllumeeste-, tuletõrje-, spordi-, kindlustus- ja käsitööliste
ühisteks kokkutulemisteks ja masskooride võimsateks ühisesinemisteks,millest kujunesid traditsioonilised rahvuslikud muusikapeod, üldlaulupeod. Saksamaal Hannoveris peeti laulupidu, millest võttis osa 500 lauljat. Enne seda toimus ka laulupidu Šveitsis, kus esines 4000 lauljat. Selle kohta Jannsen arvas, et ta oleks tänulik, kui saaks omalt maalt sõnumit: „meil on juba 40 koorilauljat, kellega võime välja astuda!“ 1850-ndail aastail alustasid Eesti linnades tegevust balti saksa lauluseltsid. Jõuti nõnda kaugele, et 1857. Aastal organiseeriti Tallinnas linnadevaheline saksa kooride laulupüha, mis kestis mitu päeva. 1861. a. oli Baltimaade suurim ühendkoor, kus võtsid osa Eesti linnade lauluseltside koorid. Edaspidi toimusid teised laulupeod,nii et üldlaulupeo korraldamiseks oli kogemusi: ei olnud vaja üldlaulupeo välist vormi ega üksikasju esmakordselt välja mõtelda, vaid saadi hästi
Seega võib öelda, et tänu Jannseni algatusele sai eesti rahvas hakata käima näidenditükke vaatamas, mis lisaks harivale küljele pakkusid ka meelelahutuslikku osa ning üleüldse võimalust igapäevasele rutiinile vaheldust leida. Üsna kõneväärne on seegi, et just tänu ,,Vanemuise" seltsi olemasolule loodi 15 aastat hiljem rahvuslik teater. Selts oli väga oluline ka selle poolest, et selle eeskujul hakkasid tekkima ka väljaspool Tartut erinevad muusika- ja lauluseltsid ning laenuraamatukogud. Eestlased haritus kasvas veelgi ja muututi üha sotsiaalsemaks ning ,,Vanemuise" seltsil oli selles üsna mainekas osa. 4 aastat peale ,,Vanemuise" seltsi loomist toimus Eesti esimene üldlaulupidu, mille suurimaks eestvedajaks võib taas nimetada Jannsenit. Lisaks sellele andis ta mõned kuud enne laulupidu välja ,,Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud", mis sisaldas endas mitmeid rahvuslikke laule, mille hulgas ka hümniks saanud ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm"
Samal ajal lauldakse Tõnis Mägi ,,Koitu". Ajalugu I üldlaulupidu toimus 1869. Aastal Tartus. Teine samuti Tartus, siis korra Tallinnas, ja jällegi Tartus. Pärast viite korda hakati üritust läbi viima siiski Tallinnas ja nii on ka siiani jäänud. Esimesed seitse pidu toimusid Tsaari-Venemaa koosseisus ning kuni VI üldlaulupeoni olid peod seotud mõne keiserliku tähtpäevaga. (Peo korraldamise olid enda peale võtnud erinevad eesti mängu- ja lauluseltsid. ) Ülemaalise laulupeo idee algatajaks ning ürituse läbiviijaks oli lauluselts "Vanemuine" eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. 1869. aasta juunis kogunes Tartusse 46 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit, peol osales kokku 878 lauljat ja pillimängijat. Laulupeo kavas oli küll ainult kaks eesti algupäralist laulu Aleksander Kunileidi "Mu isamaa on minu arm" ning "Sind surmani", mõlemad Lydia Koidula tekstile, kuid seda suurem oli nende tähenduslikkus
25. Mille poolest on tuntud kunagine Tartu Peetri kiriku lähedal asunud Ressource seltsi aed? See oli põhikohaks I üldlaulupeole 26. Kelle sõnadele on loodud kaks I üldlaulupeol kõlanud eesti laulu? Lydia Koidula 27. Missugune soome laul kõlas I üldlaulupeol eestikeelsena (helil. Pealk) Fredrik Pacius „Maamme“/“Mu isamaa on minu arm“ (sõnad Jannsen) 28. Kes viljelesid 19. Saj lõpus Eestis Liedertafel stiili? Saksa lauluseltsid (saksa koorilaulud) 29. Kas Friedrich Saebelmann oli professionaalne eesti helilooja? Ei 30. Kuidas nimetatakse kusnstistiili, mis saab ainest mingi rahva ajaloost ja folkloorist? Rahvusromantism 31. Mida kasutasid 19. Saj kunstmuusika loojad sageli oma teoste algaineks? Folkloori, loodust, rahvaviise 32. Kus sai hariduse Aleksander Kunileid? Cimze seminar 33. Kes andis välja Eesti esimest muusikaajakirja „Laulu- ja mänguleht“?
aga kogu seda pillerkaari Gustav Ernesaksa, hellitavalt laulutaadiks kutsutud koorijuhi ja helilooja kuju ning mitmetel kooridel on kujunenud traditsiooniks laulupeo proovide aegu vähemalt üks laul Ernesaksale isiklikult ette kanda. Muusika ja ühislaulmine on eestlatele juba aegade algusest suurt rolli mänginud: laulu saatel hariti mõisamaid, lauluga marsiti lahingusse, lauluga anti hoogu ärkamisajale, laulva revolutsiooniga võitlesime kätte oma vabaduse. Esimesed eesti lauluseltsid olid 1863. aastal asutatud Revalia ja 1865. aastal asutatud Estonia ning Vanemuine. Esimene üldlaulupidu I üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen, teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldajaks oli meestelauluselt Vanemuine. Laulupeo peakomisjoni esimees oli Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode .
Rahvuslik meeleavaldus Wartburgi lossi ees kasvas üle tagurlusevastaseks demonstratsiooniks, kus nõuti Saksamaa ühendamist. 1818 loodi Jenas Ülesaksamaaline Üliõpilasliit, mille tunnusvärvideks said hetkese Saksamaa lipu värvid. · 1830. Aastal elavnes taas poliitiline võitlus. Kõige mõjukam oli kodanlusele tuginev liberaalne liikumine. Olulist rolli etendas kirjanduslik rühmitus Noor-Saksamaa. · Võimlemisliikumine · Lauluseltsid Itaalia ühinemine · Viini Kongressi otsusega läks suurem osa Itaaliast Austria-Ungarile, loode osa jäi Prantsuse kontrolli alla ning ainsaks iseseisvaks riigiks jäi Sardiinia kuningriik ja osa Lõuna-Itaaliast. Juba Napoleoni ajal oli alane karbonaaride liikumine. 19. Sajandi kolmekümnendatel aastatel aktiviseerus rahvuslik liikumine, millel kujunes kaks voolu: revolutsiooniline ja mõõdukas. Revolutsiooniline Giuseppe Mazzini juhtimisel
Tallinnas. Need olid ametlikult registreeritud põhikirjaga organisatsioonid, kus kiriku mõju oli üsna väike. ,,Vanemuise" esimeheks ja koorijuhiks oli J.V.Jannsen. Ta soetas rohkelt eestikeelset repertuaari ja õhutas teiste kooride asutamist. ,,Vanemuise" seltsilt eesotsas Jannseniga tuligi mõte korraldada Eesti üldlaulupidu. Laulupeo korraldajail ja osavõtvail kooridel oli kasutada eeskuju Sveitsi ja Saksamaa, Riia baltisaksa laulupeost(kus esinesid ka meie linnade lauluseltsid), samuti oli peetud hulk kohalikke kihelkondade laulupäevi. Kuid niisama lihtsalt mõtte tekkimisest peo toimumiseni asi ei läinud. Raamatu autor toob põhjalikult välja loa saamise kahe aasta pikkused keerdkäigud. Baltisakslaste arvates olevat eestlaste priiusepidu mõisnike võimu langemise leinapidu. Ka kubernerivahetus 1868.aastal ei toonud loa saamist lähemale. Vene keskvalitsuse arvates oli pidu balti aadli korraldatud, näitamaks kohalikku võimu. Pastor A.H
suurel arvul. Leviku mõistmiseks annab Jannsen selle eessõnas selge põhjenduse, kirjutades, et neid laule võib igal ajal ja igas kohas laulda. Rahva igasuguste eneseavalduste rahuldamiseks ilmaliku lauluga oli mõeldusd "Eesti Laulik", mis ilmus 1860. aastal värsiraamatuna Oma ajalehes "Perno Postimees" 1857 Tallinnas peetud baltisaksa laulupidu lugejatele tutvustades kiitis Johann Voldemar Jannsen, et Saksamaal on igas külas lauluseltsid. 1865. aastal asutati just tema algatusel eesti kultuuriloos kõige viljastavama tähtsusega eestlaste esimene lauluselts "Vanemuine". Jannsen võttis esimesena kasutusele sõnakombinatsiooni "eestirahvas" senini käibinud "maarahvas" või "talurahvas" asemel, ning järgneva kümnendi jooksul sai see sõnapaar üldisemalt tuntuks Jannsen ei olnud küll I laulupeo komisjoni eesotsas, kuid korraldamise põhiraskused lasusid temal. Imeteldav on Jannseni energia, sest peo korraldamise
varustatud lauludest said rahva seasvdga populaarsela. isamaa" (eestikeelne telat Lydia Koidulald. Esimesest sai teatavasti 0llauluseltsid ja nende repertuaar. muusikat esindasid kaks eesti laulu: Alelsander Saebelmann-Kunileiu "Mu
Hinnatesk5rgeltvanarahvalaulus5nalistosa,pidasJannsenselleviiseaegu- isamaa on minu arm" ja "Sind surmani" (m6lemad Lydia Koidula s6nadega).
nuks, uusi saksalaule aga ajakohasemaks.Siiski ei soovinud ta eesdasisaksastada,
vaid pi.itidis saavutada,nagu muusikateadlane Karl Leichter on mc"rkinud, "et ka
.................................................................................................................. 15 Enne esimest üldlaulupidu Eeskujud Eesti üldlaulupeole Eestis kajastusid Kesk-Euroopa laulupeod esialgu ajakirjanduses huvipakkuva lugemismaterjalina. Hiljem hakati rohkem kajastama ka baltikumis toimuvat. 1850-ndatel aastatel alustasid meie suurtemates linnades (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva) tegevust balti saksa lauluseltsid, ning varsti organiseeriti juba linnadevahelisi saksa kooride laulupühasid. 2 Ilmselt külastas juba toona J.V.Jannsen neid üritusi ja tegi neist omad järeldused. Jannsen käis 1861 aastal Riias Balti-Saksa laulupeol, millest võtsid osa ka meie linnade koorid. Ühtekokku esines peol 700 lauljat ja see kujunes Baltimaade suurimaks ühendkooriks. Pidu kestis tervelt 6
Seda ei hirmutanud mitte üksnes kohalikke võimukandjaid, vaid oli pinnuks silmas teistele Euroopa riikidele. Kõige mõjukam oli kodanlusele tuginev liberaalne liikumine. Kerkisid päevakorrale küsimused Saksamaa ühendamisest ja kodanluse poliitilisest võimust.Tõusis ka sakslaste rahvuslik eneseteadvus, milles etendas olulist rolli kirjanduslik rühmitus Noor-Sakasmaa, juhiks oli luuleklassik Heinrich Heine (tuntuim teos "Saksamaa Laul". Üle Saksamma levis ka võimlemisliikumine ja lauluseltsid, nende ideoloogia, milles segunesid keha karastamine ja rahvusliku meelsuse propageerimine. 2)Vene impeerium oli koloniaalriik. See ei olnud võidetud ja alistatud, vaid varieerus karmist sõjaväelisest juhtimisest ulattusliku autonoomiani. Koloniaalpoliitikal oli 3 põhimõtet: unifitseerimine, bürokratiseerimine ja venestamine. Venestamine oli tsaarivalitsuse üks olulisemaid sisepoliitilisi doktriine kogu impeeriumi eksisteerimise jooksul
maakondlikke laulupidusid korraldaksid koorijuhid ja kooride saadikud. Veske püüdis üksikasjalikult põhjendada maakondlike laulupidude paremust: koorid saaksid käia ühistel proovidel, mis tõstaks nende taset; iga maakonna rahvas võiks kuulata neid kontserte, sest kergem on pääseda oma maakonna linna kui mujale. Maakondades hakati tegema ettevalmistusi. Igasse maakonda asutati laulukomiteesid. Peaaegu igasse kihelkonda lubasid ärksamad koolmeistrid teha ajutised ,,lauluseltsid". Veske ajas maakondlikke seltside asja edasi ja saatis septembris J.Kapile vastavate nõupidamiste protokollid ja maakonna lauluseltside põhjuskirja, millele lootis kinnitust kõrgemalt poolt. Kõnede jaoks aga luba paluda ei tohtinud, sest riigivalitsus oli nende suhtes viimasel ajal ettevaatlik. Septembris olid juba viie maakonna Võru, Viru, Järva, Harju ja Pärnu- eestseisused valitud ning enamasti ka põhikirjad ja protokollid olemas. Seepärast hakati
õppeasutusi nii Tallinnasse kui ka Tartusse. Tehnikaalast haridust andis Tallinna Tehnikum, mis 30. aastate lõpus muudeti Tallinna Tehnikaülikooliks. Kultuurisaavutused Eestis (kirjandus, kunst, sport, muusika) kirjandus: A.H. Tammsaare ,,Tõde ja Õigus", Siuru ja Arbujad kunst: Tartus ühing ,,Pallas", Eesti kujutavate kunstide keskühing; Viiralti ,,Absindijoojad" sport: Kreeka-rooma ja vabamaadluse kuld Kristjan Palusalu, Paul Keres muusika: lauluseltsid, vaimulika muusika areng (koorilaulud, kammermuusika) Ernesaks ,,Hakkame mehed minema" Millised erinevad arvamused kehtisid EV-s kultuuri arenguteede kohta? (lk 60) Ühed arvasid, et see, mis Eestis on tehtud, peaks arenema, ja ka need, kes vaatasid Euroopa poole. Olid ka keskmisi, kes mõtlesid nii ühte kui ka teist).
Venekeelne õpetus, muutus koolide järelvalvesüsteem, õpetajate vallandamine, koolide sulgemine, uute koolide asutamine Tartu Ülikool ja venestuspoliitika TÜ venestamine viidi läbi venestuse tippajal, aastatel 1889-1895. Sellele eelnes koolisüsteemi venestamine. 1893 nimetati TÜ Jurjevi Ülikooliks. Seltsitegevus venestusajal. Seltsitegevus kanaliseerus ohutute nimede taha. Karskusseltsid Muusika-, mängu- ja lauluseltsid Põllumeeste seltsid 1905. aastaks oli Eesti kaetud tiheda seltside võrgustikuga. Kirik ja venestuspoliitika Luteri kirik ja venestuspoliitika Õigeusu kirik venestuspoliitika EESTI KULTUUR 20. SAJANDI ALGUSEST ISESEISVUMISENI Kujutav kunst 20. sajandi esimesed kümnendid oli aeg, mil eesti kunstnikud olid kõrgetel ,,kohtadel". Baltisakslaste kõrvale tõusevad professionaalsed eesti kunstnikud. Head haridust saadakse välismaal, põhiliselt Düsseldorfi Kunstide Akadeemias (Laikmaa, K
Mõisa arhitektuur on Eestis suurejooneline ja põnev- Pooled mõisad on kaitse all. August Reinberg Mooste mõisa viinavabrik 1909 - viina tootmine tõi mõisale suurt tulu ja kasu, tasuvam kui viljakasvatus. Otto Pius Hippius (Peterburi): Sangaste mõis 1874-81 nimetatud kui pseodogootika (gootika jäljendamine), nurgatornid. Konstantin Wilcken: Vasalemma mõis 1895 kindlusarhitektuur ning jällegi gooti mõjutustega. SELTSIMAJAD - Aktiivne karskus liikumine, tuletõrje-ja päästekomiteed, lauluseltsid, teatrid. Fromhold Kangro: Väike-Maarja Seltsimaja 1912 Teda peetakse eesti juurtega arhitektiks. Hansagootika - Esimest korda hakkas baltisakslaste ja venelaste kõrvale tekkima võimukad eestlased (keskklass ja kõrgem klass). Saklaste kõige kuulsam hansagootika Eestis on August Reinberg (Riia) Tütarlaste Gümnaasium 1902 (Pärnus) - Hoonet iseloomustab punane tellis ja valge krohv. Tallinnast näide: August Reinberg (Riia) Aadlipanga hoone 1904 JUUGEND
Vaimulikud tekstid asendusid kalendrites praktiliste õpetuste ja didaktiliste juttudega. Lisaks veel põllumajandus vihjed, loomade ravitsemine, valmid ja luule. Sündis eestikeelne perioodika. Ajakirjandus oli valgustav- õpetav, eesmärgiks populaarteaduslike teadmiste kandmine rahvani. O. W. Masingu ,,Marahwa Näddala-Leht" pani aluse eesti ajakirjanduse traditsioonidele. Olulisel kohal oli ka Masingu jätkaja Kreutwaldi ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". Tekkisid esimesed lauluseltsid. Ilmiklustuv rahvakool ja trükisõna järsult lainev tootmine , ajakirjanduse sünd ja kiire areng, rahva seas tekkinud kultuuriseltsid, rahvastiku intelligentsi kujunemine- need olid peamised mõjurid, mis rahvast luterlikust härraskirikust, samuti kristlikust ellusuhtumisest paramatamatult eemale viisid Kokkuvõte Ristiretkede käigus eestlastele peale surutud usk on teinud Eestimaal läbi suure arengu inimestes kui ka ühiskonnas
Geertz, Anthony D. Smith). Saksa rahvuslik liikumise algus – saksa rahvuslik solidariseerumine Saksa vabadussõjas Napoleoni vastu. Üliõpilasliikumine (Wartburgfest, raamatute põletamine, poliitiline programm, H. Riemann, 1818 Burschentag, Allgemeine Deutsche Burschenschaft, A. v. Kotzebue, must-punane-kuld Lützowi rügemendist), Karlsbadi otsused. Saksa võimlemisliikumine (Friedrich Ludwig Jahn, GutsMuths), laulmine, seltsiliikumine ja lauluseltsid, laulupeod (Würzburg). Antisemitism (üldine areng 19. saj). Dreyfusi-afäär. Ida-Euroopa ja pogrommid. Siioni tarkade protokollid. Antisemiitlik liikumine Austrias (Karl Lueger, Georg von Schönerer). Juutide kodanikuõiguste kasv. Rassiteooriad (olemus). Blumenbachi viie rassi skeem. Robert Knox. Arthur de Gobineau rassiteooria. Darwinism ja selle vastuvõtt.
Jahn oli preislane ning teda mojutas preisi voitlus napoleoni vastu. Jahn oli ka ideoloog, sp on ta lainud ka saksa rahvusliku liikumise suurkujude alla. Ta rohutas saksamaa yhinemisnouet. Vihkas prmd. Oma rahvuslikud nagemised sonastas juba 1810. Nagu saksa rahvuse keelte ja kommete yhtsust. Pidas oluliseks, et sakslased ei unustaks oma minevikku. Keel peab puhastuma valislaenudest. Pidas saksa rahvust jumala poolt valja valituks. Seltsiliikumine sai oluliseks 40ndatel lauluseltsid, manguseltsid jne. JUUDID Anti-Semitism sai 19 saj sisse uue hoo, eriti saj viimasel veerandil. Eelkoige prm ja saksamaal. Ilmalikud rynnakud, juute syydistati liigkasuvotmises ning mittelojaalsuses. Panama kanali afaaris syydistati samuti juute. Koige kuulsam afaar prml oli Dreyfusi afaar. Tegemist oli pr juudi paritolu ohvitseriga. Ta kutsuti kindralstaapi ning paluti kirjutada kiri. Sp ta arreteeriti ning syydistati pr valitsuse saladuste myymist saksamaale.
keskel ka Eestis), mille tase siiski ei olnud nii kõrge kui Zelteri omal. Lauluakadeemiad (segakoosseisuga) tegelesid palju oratooriumi ettekannetega, kuulus oli Berliini Lauluakadeemia. Sajandi teisel poolel hakkas kooriseltside tase langema, eriti hariduspüüde ja ideede tähtsuse osas ning alles jäi eelkõige seltskondlik külg. (Oma mõju oli selles ka 1848.-49. aasta revolutsioonilainel, mille nõutud demokraatlikud ümberkorraldused jäid ellu viimata.) Tallinnas asutati esimesed lauluseltsid 1820. aastatel lauluõpetaja ja Oleviste organisti Hageni eestvedamisel, ent need ei jäänud püsivalt tegutsema (ka andmed nende kohta on vastuolulised). Püsivamad kooriseltsid pärinevad 19. sajandi keskpaigast: Tallinna Meestelaulu Selts, Tallinna Liedertafel (mehed), Julius Jäkeli segakoor. Teema 9. Rahvuslikkuse küsimus. Ooper ja rahvuslikkus Mis teeb ühest 19. sajandi muusikateosest rahvusliku? Mitte niivõrd see, kas ja kuipalju on seal kasutatud
+ Õpetajate seminarid- Tartus ja Cimze's 1802.aastal Tartu ülikooli taasavamnine + Õppetöö saksa keeles + Parrot- esimene rektor + Struve- struve meridiaan täheteadlane + Baer- embrüoloogia + Pirogov- arst + Morgersten, Mantoiffel, Krause, Punge Seltsiliikumine + Turni liikumine, Kotzebu teater- näiteringi seltsid, lauluseltsid Estofiilid- baltisakslased, keda huvitas eestlaste kultuur + 1838.aastal ÕES e Õpetajate Eesti Selts Eestlastest haritlaste teke + Faehlmann, kunstnik Johann Köler, tsaari ihuarust Philipp Karell, Kreutzwald (Vidri Rein Ristimetsast), Kristjan Jaak Peterson Margapuu Hilary Karu 41 D 11 EESTI AJALUGU
Üliõpilasliikumine-keskuseks kujunes jena ülikool Karl august kindlustas sm-l sõna-ja mõttevabaduse 1817-tähistati 300 a möödumist reformatsioonist ja leipzigi 4. Rahuaastapäeva 1818-jenas loodi ülesaksamaaline üliõpilasliit selle lipp on ka praegune saksa lipp. 1818-püha liidu kongress 1830-tugevnes poliitiline võitlus-tugevamaid oli liberaalne liikumine Noor-saksamaa- kirjanduslik rühmitus Selle liider heinrich heine Võimlemisliikumine ja lauluseltsid olid samuti saksamaal populaarsed Itaalia sattus austria võimu alla Sardiinia kuningriik jäi sõltumatuks riigiks Karbonaarid hakkasid itaalia eest võitlema eesmärk itaalia ühendamine 1820-itaalias ülestõusud, kuid suruti täna püha liidu riikide kaasabil maha Giuseppe mazzini- tema juhtimisel asutati revolutsiooniline salaühing noor-itaalia Camillo di cavouri pooldas itaalia ühendamist 1848-euroopat tabas mässulaine Kodanlus soovi põhiseaduslikku riigikorda
Seltsid: Ehk organisatsioonid, kuhu koondusid inimeste ühiste huvide ja eesmärkide alusel. Kodanike omaalgatuslikult ühinemine polnud keelatud Vene seadusega. Tegevust reguleeris 1782. aasta politseiseadus, mille järgi oli neil vaja saada võimudelt tegevusluba, nagu ka trükikodade ja ajalehtede asutamise puhul. Mõned suuremad seltsid nagu "Liivima Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet" nõudis keisri isikliku luba aga väiksemad seltsid nagu lauluseltsid kinnitasid kohalikud võimukandjad. Põlisrahvastest alamkihtidel ja tekkivatel keskkihtidel polnud võimalik astuda saksa seltsidesse. Vabade seltside loomise veendumus oli, et iga kodanik peab aitama kaasa ühiskonna paremaks muutmisele. Valgustusajal tekkinud ühendused, mis põhinesid eneseharimisel ja moraalsel täiustamisel, sobisid hästi baltisakslaste elulaadiga. Suhtuti hubase seltskonnaga ning veetsid aegu raamatukogudes. 19. saj I
Harrastuskoorid hakkasid tekkima 1830ndatel. Laulmise vastu ei saanud ka võimude vastu. Esimene kohalik laulupidu 1827 Svvaabimaal, muutusid kiiresti ühinemisigatsuse väljenduseks ja poliitiliste taotluste väljenudseks. Laulupidude oluliseks osaks said isamaalised kõned. Ülesaksamaaline laulupidu 1845a Würtzburgi laulupidu. Toimusid igal aastal. Kui rahvuslik liikumine sai 1848a revolutsiooni läbikukkumisega lüüa, siis lauluseltsid jäi püsima. ANTISEMITSISM 19.saj tekib tugev juudivaenulikuks. Neid peeti poliitiliselt ebalojaalseteks, majanduslikult omakasupüüdlikeks ja suurte ambitsioonidega. Üllatavalt varakult tekkisid juba 19.saj II poolel kuurordid,kes kuulutasid end juudivabas. Antisemitsism oli levinud eliidi seas, eriti majandusliku eliidi seas (Henry Ford).Prantsusmaal sai antisemitsism eriti suure hoo sisse pärast Panama kanali ehitust. Eriti tuntuks sai Alfred Dreyfusi afäär
et sakslane on terve ja tugev kui ta võimleb. Jahn oli liikumise eestvedaja. Võimeline oli keskajal üsna võõras, see nn leiutati. Jahn leitas igast võimlemisriistapuud. Rajati üle Saksa ja Preisimaa võimlemisseltse ja saale. Tahtis kasvatada noori, kes suudaksid hakata vastu Napoleonile ja sõdida Saksa vabadussõjas. Jahn oli ka rahvusteoreetik, tema vaateid nimetatakse ksenofoobilisteks (nt keel tuleb puhastada välismaistest laenudest). laulmine, seltsiliikumine ja lauluseltsid, laulupeod (Würzburg). Uus etapp sai alguse 1830-40 aastatel, mid varjutas Karlsbadi otsused. Loodi lauluseltse, kuna laulmine polnud otseselt keelatud. Zelter rajas esimese seltsi, aga sinna kuulusid elukutselised. Loodi ka rahvale seltse ja harrastuskoore. Tulemuseks laulupeod. Laulupidu on koht, kus peetakse kõnesid, eriti isamaalisi. 1845 toimus esimene ülesaksa laulupidu. Nendega ühines ka võimlemispeod. Antisemitism (üldine areng 19. saj).
Ei tegeletud ainult karsklusliikumisega, tähtis oli see, et karsklusseltside võrk kattis kogu Eestit, tegeleti rahvusküsimustega. Nendes ei osatud ohtu näha. Taas hakkasid elule ärkama ka põllumeeste seltsid. 1898 1) Venemaa keskvalitsus kinnitas põllumeeste seltside tüüppõhikirja asutamine kiirenes ja lihtsustus 2) Tartu eesti põllumeeste seltsi ette otsa asus J. Tõnisson Spordiseltsid 1898 I 1901 spordiselts Kalev Priitahtlike pritsimeeste seltsid. Lauluseltsid, orkestrid jne Ühistegevusliikumine: Eesti laenu-ja hoiuühistu 1902 Tartus Tarbijate ühistud Masinaühistud 1905. aastaks oli Eesti kaetud tiheda seltside võrgustikuga (ca 500) Tallinnas alustas ilmumist ajaleht Teataja, idee algataja oli Eduard Vilde, kuid talle ajalehe asutamiseks luba ei antud, luba anti õigeusklikule Konstantin Pätsile. Teataja ja Postimehe vahel sõnasõda. Tagantjärele võib öelda, et tõsist vastuolu Teataja ja Postimehe vahel ei olnud, pigem
annaabi.ee 
