Saksamaal asutas esimese kadetikooli Brandenburgi kuurvürst Friedrich Wilhelm, esimese kadetikorpuse aga 1716. aastal Preisi kuningas Friedrich Wilhelm I. Järgmist etappi sõjaväelise hariduse arengus tähistavad kõrgemad sõjakoolid, mis asutati 18. saj keskel. 19.sajandi alguseks oli ohvitser muutunud professionaalseks sõjaväelaseks, kelle väeteenindus tähendas elukutset ja andis elatist ning kes oli saanud süstemaatilise hariduse. Sõjanduse reformaatorid Sõjanduses aset leidnud muudatused olid tingitud ühiskonna üldisest arengust, milles olulist rolli etendasid tehnilised uuendused ja teadussaavutused. Sõjanduse reformimisel etendasid tähtsat osa eelkõige: Gustav II Adolf Rootsi kuningas aastatel 1611-1632. Gustavi ehk Põhjamaa Lõvi võidud tegid Rootsist suurriigi. Tema sõjalisele edule oli kaasa aidanud relvastuse uuendamine: ta võttis kasutusele
15. sajandil keskaegse rüütlimaakaitseväe osatähtsuse vähenemine Euroopa sõjanduses. Ühiskonna üldine majanduslik edenemine Kuningavõimu tugevnemine, mis vajas kindlat kaitset. Rikkuse kasv ühiskonnas võimaldas sõdureid palgata, samal ajal vajas kuningavõim tugevat ja valitseja kontrolli all olevat sõjaväge. Sõja eel pakkus riik (kuningas) eraettevõtjale rügemendiülema patenti. Rügemendiülemalt käsud kompaniiülematele. Viimased saatsid välja värbajad meeste kogumiseks. Sõjaline ettevalmistus polnud oluline. Esialgu väeosad üksnes sõja ajaks. Üldiselt vabatahtlikult. Armeesse astujad kuulusid väga erinevatesse sotsiaalsetesse kihtidesse: vabad talupojad, laostunud rüütlid, linlased, teiste seisuste esindajad ja välismaalased (eriti hinnatud olid sveitslased, sotlased ja mitme Saksa riigi elanikud). komplekteerimine tugines esialgu eraettevõtlusele. polnud otseselt seotud konkreetse riigi ja rahvaga, mis tegi sell...
surma või vigastada. Linnad kasvasid kiiresti ja ilma korralik planeeringuta, mistõttu osades piirkondades puudus kanalisatsioon ja puhas vesi. Laialdaselt võtsid võimust haigused, mis kanduvad edasi ebapuhta vee kaudu (näiteks koolera) või kitsastes tihedalt rahvastatud eluruumides (tuberkuloos) ja neisse suri tuhandeis inimesi. Säärased elutingimused põhjustasid rahva seas rahutusi. EESVÕITLEJAD JA REFORMAATORID Järk-järgult hakati vastu võtma seadusi, mis keelustasid liiga pikad tööpäevad ja laste tööjõu kasutamise. Ametiühingud, mis alguses olid keelatud, võitlesid tööliste kõrgema palga ja paremate töötingimuste eest. Aja jooksul võitlesid reformaatorid kätte paremad töötingimused ja õiguse kõigil lastel kooliharidust saada. Tööstusagulid lammutati ja uute seaduste abil hakati kontrollima vabrikute ja elamurajoonide ehitamist. PIKAAJALISED TULEMUSED
tiivad. Friedrich Tark röövis Lutheri. Martin Luther asus peale pamfleeside ja traktaatide kirjutama ka piiblit oma emakeelde. Saksamaal puhkesid rahutused, mille Luther oli algatanud. Vaigistatud rahutus , algas taas 1524. aastal. Martin Lutheri reformatrioon Kohalikud vürstis hakkasid reformatsiooni poliitilises võimuvõitluses ära kasutama. Lutheri eelkäijad põletati tuleriidal. Martin Luther proovis luua uut kirikut. 1546. aastal tabas Martin Lutherit haigus. Reformaatorid jätkasid Lutheri tööd. Kaasamõtlejad läksid oma teed. Itaalia paavst Paulus III asutas inkvisitsiooni, et protestante jälgida. 16. saj keskel toimust Euroopas religiooni lõhestumine. Suur ususõda Kolmekümne aastane sõda kiskud pea kõik Euroopa suurriigid jõhkrasse sõtta. 1555. aastal lõhestab usk Saksamaa. 1609. aastal alanud suur kokkupõrge protestantide ja katoliiklaste vahel Hispaania kuningast Carlos I valiti Saksa-Rooma keisriks.
nimetati Prantsusmaal ketsereid) tõttu, mis lõppes ketserluse keelu lõpetamisega. Inglismaal aga kuulutati protestantism riigi ametlikuks religiooniks. Inglismaa kuningavõim oli väga suur ning isegi katolik kirik ei suutnud kuningale seal vastu hakata. Sveitsis kasvas sallumatus lodevate ja laiskade vaimulike suhtes, keda lihtrahvas pidi ülal pidama. Ulrich Zwingli ja Johann Calvin olid reformaatorid, kes olid inspireeritud Martin Lutherist. Enamus reformaatoreid ( nt. Martin Luther, Zwingli ) olid indulgentside äri vastu. Samuti taunisid nad pühakute kummardamist, arvamust, et paavst on jumalik olend ning soovisid kirikualade võõrandamist. Reformatsioon oli kindlasti äärmiselt vajalik ning mitte miski ei sünni ilma põhjusta. Katoliku kiriku hiilgeaeg pidi kunagi vaibuma ning vaimulike patud välja tulema.
sakraalarhitektuuris gooti stiili täies ulatuses. Sisse toodi näiteks Gotlandilt ristimisnõusid ja eksporditi paekivist ehitusdetaile ja hauakive. Ainukeseks kirjasõna kasutajaks oli kirik. Ühe suure raamatu ümberkirjutamisest võis saada isegi munga elutöö. Aastal 1520 jõudis Liivimaale reformatsioon. Seoses sellega toimus jõhker pildirüüste, mille käigus said kannatada katoliku kirikud kui ka kloostrid. Eesti talupojad jäid üldiselt usupuhastusest puutumata, kuigi reformaatorid üritasid ka neile tähelepanu pöörata. Reformatsiooni tulemusena tekkisid ka eestikeelsed vaimuliku kirjanduse tõlked. Esimene terviklik eestikeelne Uue-Testamendi trükiversioon avaldati 1686 Riias. Võibolla saab ka arvata, et ilma ristiusu mõjutamiseta keskajal, ei eksisteeriks tänapäeval riiulitel rohkelt eestikeelset kirjakunsti. Ristiusk oli oluliseks mõjutajaks eestaste ajaloos. Palju võeti eeskuju mujal Euroopas
Ohvitseri elukutse nõudis konkreetseid teadmisi ja oskusi. Esimesed Euroopa sõjakoolid loodi 15.sajandil Itaalias.Need olid pigem õppeüksused,kus kogenud sõjamehed õpetasid algajaid. 16-17 sajandil hakati saksamaal ja taanis rajama rüütliakadeemiaid,kus üldainete kõrval õpetati ka sõjanduslikke distsipliine: vehklemist,fortifikatsioonimratsutamist. 19 sajandi alguseks oli ohvitserist kujunenud professionaalne ja haritud sõjaväelane Sõjanduse reformaatorid Sõjanduse valdkonna reformimisel 16.-18. sajandil etendasid tähtsat osa eelkõige Gustav II Adolf Rootsis, markii de Louvois Prantsusmaal ning Friedrich II Suur Preisimaal. Gustav II Adolf tegi Rootsist suurriigi ,tuginedes eelkõige distsiplineeritud ja hästi varustatud armeele. Rootsi armee komplekteerimisel kasutati maapalgalise süsteemi: Kindel pindalaühik pidi teenistusse andma ühe sõjamehe ja ta kõige vajalikuga kindlustama. Ka prantsuse armees kehtestati range distsipliin.
religio kelle võim, selle usk. Sellega sai luterlus katoliikliku kiriku kõrval eluõiguse. Luterliku kiriku õpetus toetub Piiblile ja vanakiriklikele Nikaia- Konstatinoopoli, Athanasiuse ja apostellikule usutunnistustele. Samuti on õpetuse aluseks 16.sajandil formuleeritud luterlikud usutunnistuskirjad, millest tähtsaimad on Augsburgi usutunnistus (1530) ning Martin Lutheri Suur katekismus ja Väike katekismus (1529). REFORMAATORID Martin Luther (1483-1546), usupuhastaja Sündis 10.novembril 1483 Eislebenis. Lapsepõlv ja kooliaastad Mansfeldis, Magdeburgis ja Eisenachis. Ülikooliõpingud Erfurdis vabade kunstide ja õigusteaduse alal. Sõbra surm pikselöögist 2.juulil 1505 ajendas Lutherit laskma end pühitseda augustiinlaste mungaordu mungaks. Usuteaduse õpingud Erfurdi ja Wittenbergi ülikoolides. 1512.aastast oli ta Wittenbergi kloostri jutlustaja ja munkade
1522. aasta suvel toimus Riias Peetri kirikus usuvaidlus, mida on käsitletud kui reformatsiooni algust Liivimaal (Andreas Knopken Peetri kiriku jutlustaja) 1523-1524. aastal jõudis Lutheri õpetus Tallinnasse Riia linnakirjutaja Johann Lohmüller 1524. aastal Tartus Maarja kirikus esimene Lutheri õpilane Liivimaal Hermann Marsow Reformatsiooni alguspäevil ei olnud sugugi mitte kõik liivimaal tegutsenud reformaatorid Lutheri jüngrid (esines mõningaid lahkuminekuid Lutheri õpetusest) Reformatsiooni edenedes sai Lutherist Liivimaa usupuhastajate jaoks tähtsaim autoriteet Reformatsiooni tagajärjel röövimis- ja lõhkumisakt lihtrahva [ja ka kaupmehed ja kaubasellid] poolt (1524. a kevadel Riias; 1524. sügisel Tallinna kirikud v.a Niguliste; 1525. aasta algul Tartus; 1525. a kõikide pühakute päeval Viljandist)
Kirjelda olukorda Madalmaade poliitilises ja usuelus 16. saj.? Belgias, Gentli linna katedraalis. Peenemaalitehnika abil on muudetud Areng oli konfliktirohke. Reformatsioon kõigepealt luteri poole siis piiblistseenid käegakatsutavalt reaalseks ja elavaks. Värvid säravad ja kalvinismi suunas. Reformaatorid olid ketserid ja neid jälitati, vahel hukati. sisemiselt hõõguvad. Usuvõitlus põimus rahvusliku vabadusvõitlusega. Sellega saavutasid Põhja 7. Mida saab edasi anda värviperspektiiviga? Madalmaad iseseisvuse. Värvide abill saab luua sügavusillusiooni, eespoolsed objektid puhtamates ja
Kuid näitab ka selle loomuse keerulisust ja vastuolulisust: enamik maailmas elanud-olnud rahvaid on uuendusi kartnud ja vältinud. Euroopaski oli keskajal uudsus midagi paha. Seda, mida nimetati novitas rerum, peeti halvaks, mõisteti hukka. Õige oli ikkagi vana ja äraproovitu. Inimesed, keda me praegu peame religiooni uuendajateks, tahtsid tegelikult vaid puhastada religiooni uuenduslikust saastast, minna tagasi algse, ürgse ja puhta juurde. Reformaatorid Luther ja Calvin tahtsid viia kiriku tagasi algkiriku, Jeesuse jüngrite rajatud algkoguduste juurde, taastada olnu-kadumaläinu. Nii nagu praegu islami reformaatorid – salafistid (ka Al-Qaida) tahavad taastada islami sellisena, nagu ta oli Muhamedi ajal. Niisiis – vahel on uus tegelikult unustatud ja siis taastatud vana. Ajaloos on palju kordumist ja Koguja raamatu tõdemus “Mis on olnud, tuleb jälle ja seda, mis tehtud, tehakse jälle; pole midagi uut
Aleksander II reformidega hakkas ühiskond muutuma. Sellel perioodil võib näha tsiviilühiskonna kujunemise algeid. Ühiskondlik elukorraldus tugevneb. V LOENG // 03.11.08 ISEVALITSUSE REFORMID JA VASTUREFORMID · Isevalitsuse reformimeelsus ja konservatiivsus · Venemaa reformiprotsesside üldiseloomustus · Isevalitsuse piiramiskatsed · Reformaatorid ja konservaatorid · Talurahvakpsimus kui Vene ühiskonna reformimise võti · Vene reformid kui katsed järele jõuda Läänele Isevalitsus on oma olemuselt konservatiivne, tagurlik, alalhoidlik jne. Kindlasti on see iseloomustus õige, kuid teisek on isevalitsuse eksisteerimiseks vajalik ka ühiskonna uuenemine, reformide teostamine. Kuid eksisteeris ka võimalus, et midagi ei tehtud ehk seisakuaeg. Reformide perioodidele võisid järgneda ka vastureformid. //
Nii hakkasid töölised rändama teistesse riikidesse tööotsingutega. Soti ja iiri töölised, LõunaItaalia elanikud ja saksa talupojad pidid tihtipeale rändama päris kaugele, et tööd leida. Järk-järgult hakati vastu võtma seadusi, mis keelustasid liiga pikad tööpäevad ja laste tööjõu kasutamise. Ametiühingud, mis alguses olid keelatud, võitlesid tööliste kõrgema palga ja paremate töötingimuste eest. Aja jooksul võitlesid reformaatorid kätte paremad töötingimused ja õiguse kõigil lastel kooliharidust saada. Tööstusagulid lammutati ja uute seaduste abil hakati kontrollima vabrikute ja elamurajoonide ehitamist. Pikaajalised tagajärjed 8 Tööstusliku pöörde ajal kasvasid linnad kiiresti, sest inimesed siirdusid maalt linna tööd otsima. Ülemaailmselt levis industrialiseerumine 20. sajandil ja tänapäeval on
senine kord ja paljud piirkonnad langesid Eestlaste kätte. See aga suruti paari aastaga maha 1346 müüs Taani kolme tonni hõbeda eest põhja- eesti teritooriumi Saksa ordule maha. Riia kaudu 1520. aastate algul levima hakanud reformatsioon suurendas Eestis sisevastuolusid. Tallinnas ja Tartus toimus pildirüüste, mille käigus said kannatada nii katoliku kirikud kui ka kloostrid. Eesti talupojad jäid üldiselt usupuhastusest puutumata, kuigi reformaatorid püüdsid ka nendele kohati tähelepanu pöörata. Reformatsioon nõudis rahvakeelset jumalateenistust ja andis sellega tõuke eestikeelsete raamatute avaldamiseks. 1558. aastal algas Liivi sõda. 2. augustil 1560 peetud Härgmäe lahingus purustasid Moskva tsaaririigi väed Liivi ordu väed ning ordu lakkas sõjalise jõuna eksisteerimast. 1562. aastal alistus Liivi orduPoolale, Põhja-Eesti oli läinud Rootsi ja Lääne-Eesti Taani võimu alla, Ida-Eesti oli aga Moskva kontrolli all
1504 aastal paigaldati Firenze Palazzo Vecchio ette üleelusuurune Taaveti kuju, mille kallal Michelangelo töötas 3 aastat (praegu koopia). 1508 veenis Julius II Michelangelot maalima Sixtuse kabeli lage (40X13m). Michelangelo maalis selle kahe sessiooniga; talvest 1508/1509 suveni 1510 ja veebruarist 1511 kuni oktoobrini 1512 freskotehnikas ja peaaegu üksi. 1534 naasis Rooma ja maalis Sixtuse kabeli altari kohale maali "Viimne kohtupäev". Reformaatorid pidasid tema frescot sündsusetuks, mis solvas Michelangelot. Ta mõisteti hukka kui "roojase looja, kes hoolis rohkem kunstist kui usust". Raffaello Santi (1483-1520) Raffael on üks kuulsamaid kõrgrenessanssi maalikunstnikke. Sündis 28 märtsil või 6 aprillil 1483 Urbinos keskpärase maalija pojana. Kunstilise algõpetuse sai isalt.Kaunistas freskodega Vatikani lossi kolm stanzat. Teoloogia ülistamiseks maalis "Disputa", filosoofiale "Ateena kool" - kujutas antiikaja filosoofide ja
lahinguteta.Ohvitserkond-Ohvitserid võrsusid üldjuhul valitsevate seisuste hulgast,kuna vägede juhtimine nõudis konkreetseid teadmisi ja oskusi,tõusis päevakorda sõjakoolide rajamine(essana Itaalias).16-17 saj hakati Saksamaal ja Taanis rajama rüütliakadeemiaid.Esimesed puhtsõjalised kasvatusasutused olid kadetikorpused.19 saj alguseks oli ohvitser muutunud professionaalseks sõjaväelaseks.Sõjanduse reformaatorid-Gustav II Adolf-kuningas,kes tegi Rootsis Euroopa suurriigi,seda eelkõige heale sõjaväele tuginedes,teostati maapalgalist süsteemi-teatud hulgal taludel oli kohustus anda teenistusse üks sõjamees ja too ka kindlustada,st.rahvuslik armee.Louvois-Prantsuse armees kehtestati range kontroll ja distsipliin,hakati regulaarselt palka maksma,parandati väljaõpet,ehitati kasarmuid,pöörati tähelepanu sõjainvaliididele
Hinduism Ajalooline ülevaade Tänapäeval tähistab termin 'hinduism' enam-vähem kõiki Hindustani poolsaarel levinud usundeid.Praegune arusaam hinduismist on välja kujunenud alles 19. sajandil, siis kui hinduistlikud reformaatorid ja lääne orientalistid hakkasid nimetama hinduismiks Lõuna-Aasia usundeid.Hinduismil ei ole üht ajaloolist asutajat, ühtset lunastusõpetust ega keskset autoriteeti.Selles suhtes erineb ta teistest maailma usunditest.Mitmekesisus on hinduismi iseloomulikem tunnusjoon.Kuigi termin 'hinduism' on nüüdisaegne, on hinduistlikud traditsioonid väga vanad ja ulatuvad ajas tagasi rohkem kui teise aastatuhandeni enne Kristust. Pühad tekstid
Nõukogude Liidu suur valulaps oli majandus, mis vajas hädasti reforme ning seetõttu oli see üheks Brežnevi tähtsaimaks sisepoliitiliseks teemaks, mida ta võttis vägagi tõsiselt. 9 Nõukogude liidreid on alati iseloomustanud kindel usk plaanimajanduse ülemuslikkusele vigadest tulvil kapitalistliku majandusmudeli üle.10 Uuenduste vajalikkust paistis aga kogu uus noor juhtkond hästi mõistvat ning alustati reformide loomisega. Reformaatorid, kellest silmpaistvam oli majandusteadlane Yevsey Liberman, soovitasid suuremat vabadust üksikutele ettevõtetele ning eesmärgiks seada kasumi saamise. Need reformid aga ei läinud konservatiivse opositsiooni tõttu läbi. 11 Kuigi põllumajandusse investeeriti rohkem kui Hruštšovi ajal, jäi kasv siiski madalamaks. See tõi kaasa suured teravilja importimised.12 Võib järeldada, et ka majanduses oli Brežnev mõneti ideoloogia ori, kuna kuigi üritati
18. maist 1804 kuni 11. Aprillini 1814 oli ta keiser: Jumala armust ja Vabariigi konstitutsiooni kohaselt prantslaste keiser ja alates 1809. aastast Jumala armust ja keisririigi konstitutsioonide kohaselt prantslaste keiser. Napoleoni on peetud lühikeseks inimeseks. Tegelikult oli ta tavalise prantsuse mehe pikkune -- umbes 168 cm. Sõjaväe komplekteerimine muutus enim Prantsusmaal ja Preisimaal. Olulisemad reformaatorid olid Carnot`, Scharnhorst ja Gneisenau. Venemaal said uuenduses sõjanudses teoks alles pärast pärisorjuse kaotamist, mis toimus 1861. aastal. Vene reformaator oli Miljutin. 1870. aastate keskpaigaks oli kõigis Mandri- Euroopa võtmeriikides kehtestatud üldine sõjaväekohustus. Tehnika areng mõjutas sõnajdust mitmeti. Sõda muutus efektiivsemaks, enamjaolt tähendas see ohvriterohkemaks. Suur uuendus oli raudtee ehitamine.
Katoliku kirikus on kasutusel seitse sakramenti(kiriklik talitus Jumala lunastava armu vahendamiseks): ristimine, armulaud, piht, abielu, leer ehk konfirmatsioon, preestrikspühitsemine ehk ordinatsioon ja viimne võidmine. Luther jättis alles kaks: ristimise ja armulaua sakramendi. 40. Kuidas kutsuti täiskasvanute ristijaid ja kes oli selle liikumise algataja? Neid kutsuti anabaptistideks, liikumise algatajaks oli Thomas Müntzer 41. Kes olid Sveitsi reformaatorid ja kuidas nimetatakse nende rajatud kirikut? Ulrich Zwingli, Johann Calvin. Nende rajatud kirikut nim. Reformeeritud kirikuks. 42. Milline kuningas pani aluse anglikaani kirikule? Nimetada selle kolm haru. Kuningas Henry VIII. Jaguneb katoliku kirikule sarnanevaks kõrgkirikuks (High church), harduslikumaks (pietistlikumaks) madalkirikuks (Low church) ja kaasaegsemaks laikirikuks (Broad church). 43. Kes on praegune Roomakatoliku kiriku paavst? Kes talle eelnes? Praegu on 262.
Eestikeelse trükisõna looja oli reformatsioon. Vaeste koolipoiste institutsiooniga pandi esmakordselt alus maarahvast haritlaskonna kujunemisele. Eestlaste rahvuslik kultuur leidis reformatsiooni tagajärjel oma dünaamilise järjepidevuse. 3 Vaesed koolipoisid Tallinnas 16. sajandi teisel poolel Liivimaa reformatsiooni omapära tingis asjaolu, et tegemist oli Saksa koloniaalalaga, kus rahvastiku põhimassi moodustasid mittesakslased. Juhtivad reformaatorid pidid arvestama mittesakslastega, kas või evangeelse koguduse ja usupropaganda laiendamise eesmärgil. 1524. aastal toimunud pildirüüsteliikumine aktiveeris linnarahvast, ennekõike alamkihte, kuid samas sundis ka linna omavalitsusorganeid rakendama demokraatlikumat ja liberaalsemalt poliitikat. Tallinna kohalikud reformaatorid esitasid raele kiriku reorganiseerimie projketi, milles oli ka ettenähtud ühislaeka rajamine hoolekande eesmärkidel. 1549
Samas polnud Morone lühiajaline polüfoonilise muusika keeld Modenas 1530ndatel kuigi unikaalne. Morone eelkäija paavstliku legaadina Trentos Girolamo Seripando oli 1540ndatel üritanud kehtestada sarnast keeldu Santa Monica augustiini nunnadele Roomas. Need katsed võisid anda nii Seripandole kui ka Moronele õppetunni raskustest selliste keeldude kehtestamisel. 6 Tundub ebatõenäoline, et Morone, Paleotti või teised reformaatorid Paulus III Trento-eelsest reformiliikumisest näiteks Ludovico Beccadelli - oleksid reaalselt ette kujutanud totaalset polüfoonilise muusika keeldu viimastel nõukogu ajajärkudel (välja arvatud naiste kloostrites). Nõukogu viimastel kuudel töötas Morone usinalt selle nimel, et teema kiiresti lõpule viia ja vältida pikki vaidlusi üldkogudustes. Otsene polüfoonia keeld oleks võinud tähendada tekkivaid viivitusi, arvestades aega, mis kulus aasta eest 22
Asumaadelt saadi raha ja odavat tööjõudu. Tööstusliku pöörde tunnusteks on ka see, et nõudlus suurenes, siseturg arenes, tekkisid uued tööstuspiirkonnad Leeds ja Manchester. Linnade elanikkond kasvab, kuid kasvab ka töötus - tööstuskaup parim ja odavaim. Kirik Inglismaal 16. ja 17. sajandil oli läbikäimine erinevate protestantlike suundade vahel küllaltki elav, küllap ka seepärast, et veelahe rooma-katoliikluse ja protestantluse vahel oli selge. On teada, et inglise reformaatorid õppisid meeleldi ja palju nii luterlaste kui kalvinistide käest. Erinevate konfessioonide väljakujunedes ja õpetuslike seisukohtade kindlaksmääramisega kerkisid paratamatult ületamatud vaheseinad usupuhastuses sündinud kirikute endi vahele. Henry VIII ajal suleti kloostrid, radikaalsemad reformijad hävitasid hoolega kiriklikku kunsti. Pildirüüstega mindi Inglismaal palju kaugemale kui luterlikel aladel Saksamaal ja Skandinaavias. Kalvinistlik mõtteviis on anglikaani kiriku
See tugevdas Breznevi positsioone. Majandusreform sumbus tugevneva käsumajanduse rüppe. Majanduse areng jätkus ekstensiivselt, st. loodi täiendavaid töökohti, ehitati juurde uusi tehaseid, laiendati loodusvarade kasutuselevõtmist. Hrustsovi mahavõtmise järel võimule tulnud poliitilistel jõududel puudus Nõukogude ühiskonna arenguteede suhtes kindel ja üksmeelne tegevuskava. Nende seas võis täheldada kahte suunda: 1) ettevaatlikud reformaatorid - peeti vajalikuks kehtiva süsteemi sisemist reformimist, sealhulgas destaliniseerimise jätkamist; kõik muudatused tohtisid alguse saada ainult ülalt, igasugune altpoolt tulev algatus oli välistatud. 2) tagurlik suund - oma olemuselt stalinistlik; pooldas Stalini hea nime taastamist, tagasipöördumist Hrustsovi - eelsesse aega, kõrvale oleks jäetud vaid varasemad massirepressioonid. Mõlemal suunal oli oma sotsiaalne baas ühiskonna kõigis kihtides. Kuna
Kurnamisstrateegia: sõjavägi jagatud ühtlaselt kõigi kindlustatud punktide vahel. Ohvitserkond Alaline armee vajas professionaalseid juhte- ohvitsere. Esimesed Euroopa sõjakoolid rajati 15. sajandil Itaalias. Juhendajateks kogenud sõjamehed. 16 ja 17 saj. hakati rajama rüütliakadeemiaid, kus õpetati ka sõjanduslikke distsipliine. Kõrgemad sõjakoolid asutati 18 saj. Prantsusmaal, Preisis ja Austrias. Sõjanduse reformaatorid Rootsi kuningas Gustav II Adolf tegi rootsist suurriigi. Kutsuti ka välismaalt oma elanikke teenistusse. Seda teostati maapalgalise süsteemi kaudu: teatud hulgal taludel oli kohustus anda teenistusse üks sõjamees ja too ka kõige vajalikuga kindlustada. Sõjaväereformi teostajaks Prantsusmaal olid Michel Le Tellies ja tema poeg Francois. Prantsuse armees kehtestati range kontroll ja distsipliin, sõduritele ja ohvitseridele hakati regulaarselt palka maksma. Prantsuse kõige silmapaistvam
10. Kust pärit mõjutused ühendas ta oma loomingus? Ühendas Madalmaade ja Itaalia stiili saksalikuga. 11. Kes oli suurim saksa portretist? Hans Holbein noorem 12. Milliste ajalooliste iskute välimust tunneme eelkõige tema maalide kaudu? Rotterdami Erasmuse portree, Henry VIII portree. MADALMAADE JA EESTI KUNST 16. SAJANDIL 1. Kirjelda olukorda Madalmaade poliitilises ja usuelus 16. saj.? Areng oli konfliktirohke. Reformatsioon kõigepealt luteri poole siis kalvinismi suunas. Reformaatorid olid ketserid ja neid jälitati, vahel hukati. Usuvõitlus põimus rahvusliku vabadusvõitlusega. Sellega saavutasid Põhja-Madalmaad iseseisvuse. 2. Kuidas jaotusid Madalmaad 16. saj. lõpuks? Põhja-Madalmaad (praegune Holland) iseseisvaks ja Lõuna-Madalmaad (praegune Belgia) jäid katolikuks ja Habsburgide võimu alla. 3. Kuidas suhtusid Madalmaade luteri kirik ja kalvinism kunsti? Luterlus suhtus tõrjuvalt ja kalvinism eitas seda täielikult. 4
Harta esmakordselt sätestati tervikliku linnaruumi mõiste kaasaegse planeerimise jaoks. Normatiivne keskkond sektoriline lähenemine on põhjustanud poolikute lahenduste saamist elurajoonides. Keskkonna laiendatud mõiste keskkond väga lai mõiste. Keskkonnateadlik planeerimine. 24. Utopistid vastandumine ajaloolise linnaga avatud vabakujuline linn, avatud linnaruumi idee vaadet ilmestaks loodus ja mitte vabrikuhooned. Reformaatorid korrigeerida linna arengut, mitte muuta ega luua uut ühiskonna korda. Urbanistid tahtsid sisse viia uusi linnamudeleid ja ideaale planeerimisse. 25. Aedlinn on kombinatsioon linna ja maa parimatest omadustest. Aedlinn on jalakäijatele orienteeritud linn kõik eluks vajalik on olemas käe-jala juures. On piiratud elanikkonna arvuga. Iseteenindav linn. Linnade vahele jääb roheline tsoon. Linnad ühendatakse omavahel raudteega. 26
Tema kolmeosaliste altarimaalide vasakpoolsel pildil on tavaliselt kujutatud pattulangemine ja Paradiisist väljaajamine, keskel maine elu oma pattudega, paremas servas vääramatu karistus põrgupiinade näol (tema fantaasia on sünge ja sarkastiline-uus detailne kujutisviis muudab selle lausa reaalseks) (13. pilt). Boschi piltide unenäolik põnevus koos peente värvimängudega on inspireerinud 20. saj. sürrealiste. 16. saj. levis Madalmaadesse reformatsioon. Reformaatorid olid valitseva katoliku kiriku seisukohalt ketserid, keda tuli karistada. Ketserite vaenamine muutus julmemaks pärast 1556. a-t, kui Madalmaad läksid Hispaania Habsburgide alluvusse. Kuningas Filippe II saatis Madalmaadesse Hispaania sõjaväe, kes pidi ketserluse välja juurima ja muutma maa hispaania provintsiks. Usuvõitlus põimus nüüd rahvusliku vabadusvõitlusega. Selle tulemusel saavutasid Põhja-Madalmaad (Holland), mille linnadel oli tugev laevastik, sajandi lõpuks iseseisvuse
aastal, mis küll mõne aastaga maha suruti. 1346. aastal müüs Taani veidi enam kui kolme tonni hõbeda eest Saksa ordule Põhja-Eesti. 16. sajandil keelati talupoegadel relva kandmine, see oli aga tol ajal vaba mehe tunnus. Riia kaudu 1520. aastate algul levima hakanud reformatsioon suurendas Eestis sisevastuolusid. Tallinnas ja Tartus toimus pildirüüste, mille käigus said kannatada nii katoliku kirikud kui ka kloostrid. Eesti talupojad jäid üldiselt usupuhastusest puutumata, kuigi reformaatorid püüdsid ka nendele kohati tähelepanu pöörata. Reformatsioon nõudis rahvakeelset jumalateenistust ja andis sellega tõuke eestikeelsete raamatute avaldamiseks. 1558. aastal algas Liivi sõda. 2. augustil 1560 peetud Härgmäe lahingus purustasid Moskva tsaaririigi väed Liivi ordu väed ning ordu lakkas sõjalise jõuna eksisteerimast. 1562. aastal alistus Liivi ordu Poolale, Põhja-Eesti oli läinud Rootsi ja Lääne-Eesti Taani võimu alla, Ida-Eesti oli aga Moskva kontrolli all
Ka maaisandad jäid esialgu kindlaks katoliiklusele, kuigi alates 1530. aastatest hakkasid ka nende seas protestantlikud meeleolud vaikselt kanda kinnitama. Kuni Vana-Liivimaa lõpuni jäid kõik valitsejad vähemalt ametlikult siiski katoliiklasteks, kuigi mitmed neist pooldasid uut usku. Vasallide seas levisid protestantlikud meeleolud tunduvalt laiemalt, kuid siiski oli osa neist veel Liivi sõja alguseski katoliiklased. Eesti talupojad jäid üldiselt usupuhastusest puutumata, kuigi reformaatorid püüdsid ka nendele kohati tähelepanu pöörata. Kuni Vana-Liivimaa lõpuni toimivat protestantlikku maakoguduste võrku ei kujunenud, küll aga sai kannatada senine katoliiklik, mistõttu maaasulates segunesid kohati katoliiklus ja protestantlus ning levis mõlemast konfessioonist tugevalt erinev rahvalik usk. Linnaeestlased läksid koos teiste linlastega aga õige pea üle uue usu poolele. [redigeeri]Liivi sõja algus. Vene-Liivi sõda (15581561) Pikemalt artiklis Vene-Liivi sõda
Lutherlit väide, et nii paavst kui ka kontsiilid võivad eksida, mis saab temavastases protsessis oluliseks argumendiks. Tõestatud punkt, kus luterluse ja katoliikluse eklesioloogias tekib lõhe. Leipzigi disputatsioon toob aga uusi liitlasi. Võidab enda poole humanistid, kes Madalmaades jaŠveitsis innukad. Rõhuasetus pisut teine – tahtevabaduse küsimus. Oluline see, et humanistide ringidest tulevad mitmed luterlikud reformaatorid, eesotsas Philipp Melanchton. Lisaks hakkab Luther palju kirjutama. 1520. aastal ilmub olulisi jutlusi jm tekste: jutlus, mis kõenelb headest tegudest, mida peetakse reformatoorse eetika varaseks peamiseks dokumendiks, kus Luther näitab 10 käsu alusel uut usu ja heade tegude vahekorra määratlust. I ja ülim heategu on usk kristlusesse. Samal aastal esitab ta reormatoorse programmi, rebib maha katoliku kiriku kolm müüri:
Kanoonilise kohtupidamise reeglid võeti üle ka ilmalikku kohtupidamisse, samuti tsiviilmenetluse õigusnormidesse. Kanooniline õigus oli kiiresti arenev avatud õigussüsteem, erinedes juba “valmisolevast” Rooma õigusest. 5. Uusaja katoliiklik kirikuõiguse periood – 1517 – kaasaeg. Evangeelse kirikuõiguse kujunemise periood. Kanoonilise õiguse aeglane taandumine toimus pärast reformatsiooni. M. Luther pooldas uue õiguse loomist, kuid juristid-reformaatorid nõudsid kinnipidamist kanoonilisest õigusest. Vastuolud usule ja õigusele truuks jäämise vahele tingisid kõnekäänu “Juristen sind bösen Christen. Trento kirikukogu (1545-1563) püüdis kanoonilist õigust reformides mõju säilitada, kuid see õnnestus ainult osaliselt. Ta ei suutnud kodifitseerida kanoonilist õigust kui tervikut (mida oodati), kuid võttis vastu olulisi otsuseid vaimulike kohustustest,
19 16. sajandil keelati talupoegadel relva kandmine, see oli aga tol ajal vaba mehe tunnus. Riia kaudu 1520. aastate algul levima hakanud reformatsioon suurendas Eestis sisevastuolusid. Tallinnas ja Tartus toimus pildirüüste, mille käigus said kannatada nii katoliku kirikud kui ka kloostrid. Eesti talupojad jäid üldiselt usupuhastusest puutumata, kuigi reformaatorid püüdsid ka nendele kohati tähelepanu pöörata. Reformatsioon nõudis rahvakeelset jumalateenistust ja andis sellega tõuke eestikeelsete raamatute avaldamiseks. 1558. aastal algas Liivi sõda. 2. augustil 1560 peetud Härgmäe lahingus purustasid Moskva tsaaririigi väed Liivi ordu väed ning ordu lakkas sõjalise jõuna eksisteerimast. 1562. aastal alistus Liivi ordu Poolale, Põhja-Eesti oli läinud Rootsi ja Lääne-Eesti Taani võimu alla, Ida-Eesti oli aga Moskva kontrolli all
Normatiivne keskkond sektoriline lähenemine on põhjustanud poolikute lahenduste saamist elurajoonides. Keskkonna laiendatud mõiste keskkond väga lai mõiste. Keskkonnateadlik planeerimine. 17. Utopistide, reformistide ja urbanistide ideestik linnaplaneerimisel ja mõju modernistliku linnaruumi tekkimisele. Utopistid vastandumine ajaloolise linnaga avatud vabakujuline linn, avatud linnaruumi idee vaadet ilmestaks loodus ja mitte vabrikuhooned. Reformaatorid korrigeerida linna arengut, mitte muuta ega luua uut ühiskonna korda. Urbanistid tahtsid sisse viia uusi linnamudeleid ja ideaale planeerimisse. 18. Modernistliku linnakäsitluse põhiseisukohad (lähtekohad) o Kubismi ruumikäsitlus maastikus vabalt paiknevad hooned. o Tony Garnier'i nn avatud linn funktsioonide eraldumine. o Sotsiaalsed utopistid lahknemine ajaloolisest nn "kodanlikust" linnast.
38. Nimetada ladina keeles neli luterliku reformatsiooni põhiteesi. Solus Christus, sola gratia, sola scriptura (üksnes Kristus, üksnes arm, üksnes pühakiri)ja õigeksmõistmine üksnes usust sola fide. 39. Mitu sakramenti on katoliku kirkus ja mitu jättis alles Luther? 7 sakramenti ja Luther jättis alles 2. 40. Kuidas kutsuti täiskasvanute ristijaid ja kes oli selle liikumise algataja? Anabaptistideks. Liikumise taga oli Thomas Müntzer. 41. Kes olid Sveitsi reformaatorid ja kuidas nimetatakse nende rajatud kirikut? Protsestandid ja protestantlikud kirikud. 42. Milline kuningas pani aluse anglikaani kirikule? Nimetada selle kolm haru. Henry VIII. Jaguneb katoliku kirikule sarnanevaks kõrgkirikuks (High church), harduslikumaks (pietistlikumaks), madalkirikuks (Low church) ja kaasaegsemaks laikirikuks (Broad church). 43. Kes on praegune Roomakatoliku kiriku paavst? Kes talle eelnes? Benedictus XVI ja talle eelnes Johannes Paulus II. 44
(uuendus). Uue usu aluseks on Piibel, mitte paavsti ja kirikuisade dogma (evangelism). Reformatsioonile astus vastu vastureformatsioon. Reformatsiooni juured peituvad kõrgkeskajas (John Wycliff, Jan Hus). Vastureformatsiooni eelkäija on Tomas Torquemada. Enim mõjutab reformatsiooni Rotterdami Erasmus. Erasmus oli humanist ja antiigitundja ning üritas kristlust ühildada antiigiga. Erasmus oli autoriteet nii katoliiklastele kui protestantidele. Reformaatorid tegutsevad eelkõige põhja pool Alpe. Usuelu autoriteediks pidi olema Piibel ning lahkuti katoliku kirikust. Martin Luther (1483 1546) tegutses Saksimaal. Peale teeside naelutamist pidi ta kirikust välja astuma. Luther mõjutas eelkõige saksakeelset maailma. Alguses pidi Lutherist saama jurist, kuid temast sai augustiinlaste munk ning 1512 Wittenbergi teoloogiaprofessor. Esialgu oli Lutheri eesmärk katoliku kiriku uuenemine. Luther tõlgib "Piibli" saksa keelde
38. Nimetada ladina keeles neli luterliku reformatsiooni põhiteesi. Solus Christus, sola gratia, sola scriptura (üksnes Kristus, üksnes arm, üksnes pühakiri)ja õigeksmõistmine üksnes usust sola fide. 39. Mitu sakramenti on katoliku kirkus ja mitu jättis alles Luther? 7 sakramenti ja Luther jättis alles 2. 40. Kuidas kutsuti täiskasvanute ristijaid ja kes oli selle liikumise algataja? Anabaptistideks. Liikumise taga oli Thomas Müntzer. 41. Kes olid Sveitsi reformaatorid ja kuidas nimetatakse nende rajatud kirikut? Protsestandid ja protestantlikud kirikud. 42. Milline kuningas pani aluse anglikaani kirikule? Nimetada selle kolm haru. Henry VIII. Jaguneb katoliku kirikule sarnanevaks kõrgkirikuks (High church), harduslikumaks (pietistlikumaks), madalkirikuks (Low church) ja kaasaegsemaks laikirikuks (Broad church). 43. Kes on praegune Roomakatoliku kiriku paavst? Kes talle eelnes? Benedictus XVI ja talle eelnes Johannes Paulus II. 44
Ka maaisandad jäid kindlaks katoliiklusele, kuigi alates 1530. aastatest hakkasid ka nende seas protestantlikud meeleolud vaikselt kanda kinnitama. Kuni Vana-Liivimaa lõpuni jäid kõik valitsejad vähemalt ametlikult siiski katoliiklikeks. Vasallide seas levisid protestantlikud meeleolud tunduvalt laiemalt, kuid siiski oli suur osa neist veel Liivi sõja alguseski katoliiklased. Eesti talupojad jäid üldiselt usupuhastusest puutumata, kuigi reformaatorid püüdsid ka nendele kohati tähelepanu pöörata. Kuni Vana-Liivimaa lõpuni toimivat protestantlikku maakoguduste võrku aga ei kujunenud, küll aga sai kannatada senine katoliiklik, mistõttu maaasulates segunesid kohati katoliiklus ja protestantlus ning levis mõlemast konfessioonist tugevalt erinev rahvalik usk. · Liivi sõja algus. Vene-Liivi sõda Pärast 1557. aasta lõpul toimunud nurjunud rahuläbirääkimisi Vene tsaari Ivan IV ja
allegooria on nõrgavaimulistele ja päevavarastele. Sõna-sõnaline tähendus on kõrgeim, parim, tugevaim kogu Pühakirja alus ja fundatsioon Tähelepanuväärne on, et Lutheri heuristilise printsiibi järgi tuleb Pühakirja tõlgendada kõige lihtsama võimaliku tähenduse seisukohalt. See põhimõte on ilmselgelt seotud moodsa teaduse ühe olulisima alusprintsiibiga võrdse seletusjõu puhul tuleb alati eelistada lihtsamat teooriat Läbi oma väljaastumiste püüdsid reformaatorid nö päästa Piibli teksti oma keskaegsete eelkäijate vääritiläinud tõlgenduste võrgustikust Ent eitada allegoriseerimise legitiimsust ähendab ühtlasi, et tuleb eitada ka looduslike objektide võimet toimida iseenesest tähenduslike, transtsendentaalsete märkidena Kui aga loodust ei saa enam kontseptualiseerida selle koostisosade sümboolsete tähenduste alusel, siis tuleb see taaskorrastada mingil muul
Kanoonilise kohtupidamise reeglid võeti üle ka ilmalikku kohtupidamisse, samuti tsiviilmenetluse õigusnormidesse. Kanooniline õigus oli kiiresti arenev avatud õigussüsteem, erinedes juba "valmisolevast" Rooma õigusest. 5. Uusaja katoliiklik kirikuõiguse periood 1517 kaasaeg. Evangeelse kirikuõiguse kujunemise periood. Kanoonilise õiguse aeglane taandumine toimus pärast reformatsiooni. M. Luther pooldas uue õiguse loomist, kuid juristid-reformaatorid nõudsid kinnipidamist kanoonilisest õigusest. Vastuolud usule ja õigusele truuks jäämise vahele tingisid kõnekäänu "Juristen sind bösen Christen. Trento kirikukogu (1545-1563) püüdis kanoonilist õigust reformides mõju säilitada, kuid see õnnestus ainult osaliselt. Ta ei suutnud kodifitseerida kanoonilist õigust kui tervikut (mida oodati), kuid võttis vastu olulisi otsuseid vaimulike kohustustest,
Orjus kaotati majanduslikel ja filosoofilistel kaalutlustel, mitte niiväga eetilistel. Ameerika mandril viimane kaotamine Kuubal. Ida-Euroopas oli pärisorjus kõige suurem. Protsess on tuntud Knapp'i nime all. Kirjutas 1887 raamatu Bauernbefreiung. See protsess saab alguse, kui kuulutatakse välja talurahva sõltuvuse kaotamine, üleminek raharendile, omandiõigus ja väiketaluomand, vabanemine seisuslikest sõltuvusest. Knapp kirjutas oma raamatu Preisimaa kohta. Pärisorjus kaotati 1807. reformaatorid Karl vom und zum Stein. Karl August Hardenberg. Ta seadus keelas lõplikult teoorjuse 1811. võimalus, et talurahvas loobub kolmandikust kuni poolest ning loobub seeläbi teokoormisest. Viidi läbi valitsusremondi ja maksureformi, aga ka andis loa Berliini ülikoolile. Hakati teostama sõjaväereformi. 19 saj jäi viimaseks hingetõmbeks aristokraatiale. Aadel kaotas oma eesõigused. Pr revolutsioon oli murranguline, sest kodanlus pääses võimule. Monarhia eesõigused ja
Kuid selle tulemusena 1960ndate teisel poolel Nõukogude majandus kasvas. Vastukaaluks kehtestas Breznev korra, et kõik majandus otsused tuleb kinnitada poliitbüroos. NLi majandus laienes ekstensiivselt loodusressursside müümise arvelt. Majanduse aparaat oli kokku kasvanud poliitilese võimuaparaadiga. Väga tähtis osa oli sõjatööstusel. Tekkis ametnike ringkäendus ja telefoniõigus. Hakkas tugevnema varimajandus ja korruptsioon. Partei juhtkonda oli tekkinud reformaatorid ja tagurlased. Breznev oli neostalinistlik- tagurlane. Tahtis Stalinit rehabiliteerida. Komparteid hakkas valitsema gerontokraatia ehk vanade meeste võim. Poliitbüroo keskmine vanus tõusis 68 aastani. Tugevnes dissidentilk liikumine. Alguses avalikult, hiljem läksid dissidendid põranda alla. Nendega võitles partei ideoloogia sekretär Suslov ja KGB ülem Juri Andropov. 56 4.8.10 JURI ANDROPOV 1982-1984 - NLKP KK I SEKRETÄR. 4.8
Majanduses: keskajal kaubanduses olid linnade ketid, gildid ja sõltumatud kohalikud piirkonnad, suurim üksik-üksus linn) enam ei toiminud, sest välja hakkas arenema kodanlus, rahakate linnakodanike klass. Tekkinud olukorras liitus kodanlus enamasti kuningavõimuga, nende ühisteks vastasteks said maa-aadlikud. Ka reformatsioon toimus sellise vastandumise vormis ning milline kirik oli kuninga-kodanluse poolel, see ka enamasti antud piirkonnas domineerima jäi. (nt Prantsusmaal ja Hispaanias reformaatorid aadlite poolel..." · Kogu võim oli koondumas kuningate kätte ning sellisest ühtsest majanduslikust süsteemist tulenes ka rahvuslik ühtsus. Kodanlus toetas võimu koondumist kuninga kätte aadli vastu. Ja niimoodi kujunes välja absoluutne kuningavõim. Absolutism e piiramatu ainuvalitsus. 16. sajandi alguseks oli absolutism levinuim valitsusvorm ning põhineski peamiselt jõul.
· Autoriteet (ema-laps) peab tegema midagi, sest midagi ,,on nii". · Tavad, traditsioonid (üliautoriteed; isa, vanaisa) kõrgema autoriteedi appi võtmine. · Fiktiivsed isikud, olendid jumalaga hirmutamine vms. · Verbaalne tõestamine nt ühe ja sama mõtte pidev korrutamine; müstiliste terminite kasutamine, nt euronõue. Usutakse, et hälbiv käitumine tuleneb mingist moraalsest või vaimsest kriisist. 19. sajandiks olid arstid ja reformaatorid hakanud teatud tüüpi inimesi nimetama moraalseteks imbetsillideks sotsiaalsete normide rikkujad, kelle mõistus ja intellekt on normaalsel tasemel. Vaimset tervist propageeriva liikumise kasvuga 19. sajandil hakati sellist terminoloogiat pidama liigselt ebateaduslikuks ja selle asemele loodi sellised kategooriad nagu psühhopaat ja sotsiopaat, hiljuti aga hakati kasutama antisotsiaalse isiksuse mõistet. Antisotsiaalse isiksuse kontseptsioon on eriti sobilik seetõttu, et ta
tekkinud, kõik sõltus pigem ajast ja olukorrast ning natuke teoloogiast ka. Kuninga jumalikku valitsemisõigust pooldasid üldjoontes nii Inglismaa anglikaanid, Saksamaal luterlased kui ka absolutistlikku kuningavõimu pooldavad katoliiklased (näiteks gallikaani kirik Prantsusmaal1). Kuigi nende teoloogiad olid väga erinevad, olid kõikide ühiseks vaenlaseks kas kalvinistid või jesuiidid. Reformaatorid võitlesid üldiselt nii paavsti kui radikaalse reformatsiooni vastu. Martin Luther ja Calvin toonitasid, et vastupanu valitsejatele on alati kurjast (algselt puudus kalvinismis ka igasugune liberalismi, konstitutsionalismi või esindusdemokraatia põhimõtete toetamine, Calvini arusaamise järgi kirik peab olema sõltumatu riigist ja peab omama ka ülemvõimu, Calvini nägemus valitsemisest oli teokraatlik). Kuid Calvinit arendasid edasi hugenotid ja John Knox, kes õigustasid 1
· Tuleneb ühiskonnast Hälbeid võib liigitada heaks ja halvaks. JUNG : vt eest poolt tema arvamust Üks arheotüüp domineerib, kuid kui see muutub liiga domineerivaks, hakkavad ilmnema psüühilised häired, mis kutsuvad esile ka tema hälbivat käitumist. Nii juhtub ka siis, kui mingi arhetüüp hakkab liigselt domineerima (eriti vari). Usutakse, et hälbiv käitumine tuleneb mingist moraalsest või vaimsest kriisist. 19. sajandiks olid arstid ja reformaatorid hakanud teatud tüüpi inimesi nimetama moraalseteks imbetsillideks sotsiaalsete normide rikkujad, kelle mõistus ja intellekt on normaalsel tasemel. Vaimset tervist propageeriva liikumise kasvuga 19. sajandil hakati sellist terminoloogiat pidama liigselt ebateaduslikuks ja selle asemele loodi sellised kategooriad nagu psühhopaat ja sotsiopaat, hiljuti aga hakati kasutama antisotsiaalse isiksuse mõistet
kontra varasem suletud ja tööstuse arengust tulenevalt, ebatervislik linnaruum Utopistide funktsionaalse tsoneerimise ideestik • ühiskonna ja sealhulgas ka maakasutuse jaotamine funktsioonide järgi • valgus – õhk – rohelised kopsud elamupiirkonnas ja kogu linnas kui progressi sümbol • avatud linnaruumi idee Æ vaadet ilmestaks loodus ja mitte vabrikuhooned • vastandumine ajaloolise linnaga Æ avatud vabakujuline linn • dünaamiline versus staatiline linnaareng Reformaatorid • tahtsid vabastada linna kaosest reformide kaudu Æ kontrollides linna arengut • sõnastasid ja viisid sisse objektiivsed nõuded linnaehitusele • eesmärgiks oli korrigeerida, mitte muuta ega luua uut ühiskonna korda • ehitati ideaallinnu (olid täiuslikumad kui utopistide ideedele baseeruvad filantroopide poolt rajatud tehaselinnakud) oluliste tehaste lähedusse, et ka töölised saaksid paremini tööjõudu taastoota ja seega rohkem tööd teha
annaabi.ee 
