1.Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus. 2.Inimarengu indeks on riikide võrdlemisel kasutatav statistiline näitaja, mis võtab arvesse kolme tegurit:oodatav eluiga, haridus ja elatustase. Indeks võimaldab võrrelda inimeste elukvaliteeti erinevates riikides. Indeks on loodud majandusteadlasteMahbub ul Haq (19341998) ja Nobeli auhinna laureaadi Amartya Sen (1933) poolt 1990. aastal. Inimarengu indeksi madal tulemus toob esile puudujääke heaolus ning tõmbab tähelepanusotsiaalmajanduslikele erinevustele jaebavõrdsusele erinevates riikides. 3.Inforiigid on suur osa äriteenustel meelelahutusel ja sotsiaalteenustel (Lääne-Euroopa, Põhja- Ameerika ja Jaapan) 4.Uustööstusmaad on kiirestiindustrialiseeruvad arengumaad, kustööstustootmise osakaal SKT-s
kõlbmatuks Ø Kuid on ka piirkondi kus inimesed on näljas ja seegi on üks väga suur probleem maailmas näiteks Aafrika on üks selliseid riike kus nälg on kahjuks väga tavaline nähtus Vaesus Ø Nälja peamine põhjus ei ole mitte toidu puudus, vaid vaesus Ø Inimestel ei ole lihtsalt võimalik endale süüa osta Ø Ka 1998. aasta Nobeli majanduspreemia võitja Amartya Sen on näidanud, et India näljahädasid ei põhjusta alatootmine, vaid elanike vähene ostujõud Ø Isegi praeguste ressurssidega oleks võimalik kõiki inimesi toita Ø Seega on vaesus tõsisem probleem kui nälg, kuna viimast pole võimalik ületada esimesega toime tulemata Vaesus Ø Absoluutne vaesus raha jätkub vaid hinge seeshoidmiseks ja hädapäraseks peavarjuks Ø
hinnaga toiduainetega pole arengumaade tootjatel võimalik võistelda ning ebaaus konkurents suretab välja arenenud riikide farmereid. Põhiline toiduainete tarbimise struktuuri kujundav tegur on majanduse arengutase. See avaldub tulude suuruses ühe elaniku kohta. Toitumise kvaliteet on sellest otseses sõltuvuses. Seega nälja peamine põhjus ei ole mitte toidu puudus, vaid vaesus. Inimestel ei ole lihtsalt võimalik endale süüa osta. Ka 1998. aasta Nobeli majanduspreemia võitja Amartya Sen on näidanud, et India näljahädasid ei põhjusta alatootmine, vaid elanike vähene ostujõud. Isegi praeguste ressurssidega oleks võimalik kõiki inimesi toita. Seega on vaesus tõsisem probleem kui nälg, kuna viimast pole võimalik ületada esimesega toime tulemata . Vaesuse liigid on järgmised: Absoluutne vaesus raha jätkub vaid hinge seeshoidmiseks ja hädapäraseks peavarjuks. Maailmapanga hinnangul elab maailmas 1,3 miljardit inimest absoluutses vaesuses .
Suured näljakolded asuvad ka Kirde-Brasiilias, Andide mägipiirkondades, Kesk-Ameerikas ja Kariibi mere basseinis Põhiline toiduainete tarbimise struktuuri kujundav tegur on majanduse arengutase. See avaldub tulude suuruses ühe elaniku kohta. Toitumise kvaliteet on sellest otseses sõltuvuses . Seega nälja peamine põhjus ei ole mitte toidu puudus, vaid vaesus. Inimestel ei ole lihtsalt võimalik endale süüa osta. Ka 1998. aasta Nobeli majanduspreemia võitja Amartya Sen on näidanud, et India näljahädasid ei põhjusta alatootmine, vaid elanike vähene ostujõud. Isegi praeguste ressurssidega oleks võimalik kõiki inimesi toita. Seega on vaesus tõsisem probleem kui nälg, kuna viimast pole võimalik ületada esimesega toime tulemata . Vaesuse liigid on järgmised: · Absoluutne vaesus raha jätkub vaid hinge seeshoidmiseks ja hädapäraseks peavarjuks . Maailmapanga hinnangul elab maailmas 1,3 miljardit inimest
vaatamisele arvesse ka teisi riigi arengutaset iseloomustavaid näitajaid. Üheks selliseks näitajaks on Inimarengu indeks, mida ka Eesti Vabariigis väga tihti, just peavoolu meedia poolt, esile tuuakse ning kasutatakse teiste riikidega võrdlemiseks. Esmalt, ennem Inimarengu indeksi kasutamise juurde süvitsi minemist seletame selle olemuse lahti. Inimarengu indeks on 1990 aastal kahe majandusteadlase Mahbub ul Haq ja Amartya Sen poolt välja töötatud riikide arengut võrdlev indeks. See indeks on riikide võrdlemisel kasutatav statistiline näitaja, mis võtab arvesse kolme tegurit: oodatav eluiga, haridus ja elatustase ehk võimaldab võrrelda inimeste elukvaliteeti erinevates riikides. Indeksi kasutamise põhiliseks eesmärgiks on see, et indeksi madal tulemus toob esile puudujääke heaolus ning tõmbab tähelepanu sotsiaalmajanduslikele erinevustele ja ebavõrdsusele erinevates riikides
eespool, seda peamiselt tänu keskkonnakaitse alasele tegevusele. Ärieetika ja vastutustundlik tegutsemine on otseselt seotud sellega, millise mulje me teistele jätame, kuivõrd usaldusväärseteks meid peetakse. Kui soovime, et meisse suhtutakse kui headesse ja võrdväärsetesse partneritesse, tuleb ka vastavalt käituda. Nobeli preemia laureaat Amartya Sen on välja toonud ärieetika nii otsese kui kaudsema rolli majandusliku arengu edendamises (Amartya Sen 2001): · majandusliku produktiivsuse ja efektiivsuse suurendamine · turu koostöö ja usalduse arendamine · korruptsiooni takistamine · keskkonnakaitse ja säästlikkus · inimõiguste tugevdamine, vaesuse vähendamine · organisatsioonide poolt toetatud kriminaalse tegevuse ja vägivaldsuse ära hoidmine
dereguleerimine ja sotsiaaltoetuste tingimuslikkus tõi küll kaasa ebavõrdsuse kasvu, samas retrenchment ei leidnud aset – HOR pole kunagi kulutanud nii palju kui 2000ndatel. 24 Capacitating solidarity: From freedom to want to freedom to act. Mitte niivõrd võrdsus, vaid kui põhivajadused ja võimalused oma võimete väljaarendamiseks ja sotsiaalseks kaasatuseks. Amartya Sen, Nussbaum- materiaalne võrdsus pole piisav tingimus õiglaseks eluvõimalusteks, vaja lisada valik ja vabadus. Elik mitte niivõrd de-commodification kui tööjõuturust sõltumatuse loomine, vaid ex ante oskustega tegelemine. Perepoliitika roll! Lissaboni lubaduste täitmine: Vähesed riigid on rakendanud sotsiaalse investeeringu paradigmat nn comprehensive way – eelkõige Põhjamaad, aga ka UK, Iiri, Holland, Saksamaa, Belgia, Prantsusmaa.
probleem on üldine. Ükski kollektiivne otsusetegemismehhanism, mis kasutab alusena individuaalset alternatiivide järjestust, ei suuda täita elementaarseid tingimusi. Borda loendus (leiab, mis on enamiku soov) – iga hääletaja reastab alternatiivid eelistuse järjekorras, iga alternatiiv saab hinde vastavalt kohale järjekorras: esimene -1, teine -2 jne. Leida iga alternatiivne summaarne hinne, võidab see millel on kõige väiksem summa. Rikub Arrow teoreemi 4.punkti. Amartya Sen: Arrow teoreem kehtib vaid siis, kui informatsiooniliseks aluseks individuaalsed eelistuste järjestused (A>B>C). AGA kollektiivsete otsuste tegemine ei pruugi tugineda vaid eelistuste järjestuse informatsioonile. See võib anda vähe kasulikku infot, mis meid tegelikult majandus- või sotsiaalpoliitiliste otsuste juures huvitab. Arrow teoreem ei tähenda, et kollektiivne otsusetegemine on võimatu. Võimalik ja võimatu sõltub sellest, millist infot me otsusetegemise alusena kasutame
Prm mõjutasid sõjalised kaotused. PRM oli kõige suurema sissevooluga riik euroopas. Iirimaa isegi kaotas elanikke. Suur iiri näljahäda 1846-1849 (1847) tekkis seemne nakkus. Levisid ka düsenteeria ja tüüfuse epideemia. Iirimaa: 1841 8.2 ilj, 1901 4.5 milj. Iirimaalt lahkus palju inimesi iga a 200 tuh inimest. Iirimaa on süüdistanud teiselt poolt Inglismaad majanduspoliitikas iirimaa vastu. Seda näljahäda on ka nimetatud inglismaa genotsiidiks iirimaa vastu. Amartya Sen näljahädad ei teki, sest toitu pole, vaid alati on küsimus selles, kuidas olemasolev toit jaguneb ja millised on õigused saada vaesemal elanikkonnal abi entitlement approach. Sen rõhutab, et ühiskond on jagunenud ühiskondlikult ebavõrdseteks gruppideks. Kuigi maaleanikkond kasvas kiiresti, siis 19. saj linnaelanikkond kasvas veelgi. Suurlinnad london ja pariis. SB oli kõige arenenum linnastunud riik. Linnastumuse osas järgnesid itaalia ja madalmaad. 19
annaabi.ee 
