Suurbritannia ülemvõimu kehtestamine Indias 16. sajandil tekkis Põhja-Indias Suurmoguli riik. Padisahh Akbar Suure valitsemisajal saavutas riik õitsengu, mis kestis kogu 17. sajandi. Vallutati peaaegu kogu India. Arenes nii majandus kui kultuur. Samal ajal alustas Suurbritannia India hõivamist. Ta lõi oma armee, mida juhtisid inglise ohvitserid. Sõduriteks olid kohalikud- sipoid. Kohalike vürstidega sõlmitud kokkulepete ja sõjalise jõu abil laiendati Suurbritannia mõju ja nõrgendati Suurmoguli riiki. India Inglise Ida-India Kompanii võimu all India valitsemise üldised alused määras kindlaks Suurbritannia parlament. Kuid parlament ja Briti valitsus ei sekkunud konkreetsetesse probleemidesse. Need jäeti Ida-India Kompanii direktorite nõukogu ja India kindralkuberneri hooleks.
läbi oma võimu teostada. Ida-India kompanii üritas sõlmida lepinguid, järk-kärgult hakati sekkuma india siseasjadesse. Viidi sisse bürokraatia ja briti imperiaslistlik arusaam. Ida-India kompaniid ise juhiti londonis asuva nõukogu poolt ja indias esindas seda kindral-kuberner. Suuremad provintsid Bengaali (Calcutta), Bombay ja Madras. Samal ajal ka india mõjutused SB-s (köök jne), samas kerkisid ka kultuurilised konfliktid. Suurim ülestõus 1857. a India ülestõus sipoid. Indialased nimetatavad seda ise india esimeseks iseseisvussõjaks. Sipoid sõjaväes olevad hindud, kes astusid üles briti ülemvõimu vastu. Kogu india polnud aga ülestõusu haaratud. Mässulised kuulutasid Moguli riigi nominaalse valitseja Bahadur II enda kuningaks ehk india keisriks. Mäss suruti aga inglaste poolt üsna kiiresti maha. Bahadur võeti vangi. Mässu juhid võeti kinni ja enamuses hukati. Mässu mahasurumine oli üsna verine. 1858. a kaotas ida-India
Ida-India kompanii üritas sõlmida lepinguid, järk-kärgult hakati sekkuma India siseasjadesse. Viidi sisse bürokraatia ja briti imperiaslistlik arusaam. Ida-India kompaniid ise juhiti londonis asuva nõukogu poolt ja indias esindas seda kindral-kuberner. Suuremad provintsid Bengaali (Calcutta), Bombay ja Madras. Samal ajal ka india mõjutused SB-s (köök jne), samas kerkisid ka kultuurilised konfliktid. Suurim ülestõus 1857. a India ülestõus sipoid. Indialased nimetatavad seda ise india esimeseks iseseisvussõjaks. Sipoid sõjaväes olevad hindud, kes astusid üles briti ülemvõimu vastu. Kogu india polnud aga ülestõusu haaratud. Mässulised kuulutasid Moguli riigi nominaalse valitseja Bahadur II enda kuningaks ehk india keisriks. Mäss suruti aga inglaste poolt üsna kiiresti maha. Bahadur võeti vangi. Mässu juhid võeti kinni ja enamuses hukati. Mässu mahasurumine oli üsna verine. 1858. a kaotas ida-
1858.aastani, nende peakorter oli küll Londonis, ent mitte Kohalik võim oli kindralkuberneri käes, kes resideerus Calcuttas. Suurimateks provintsideks Indias olid Calcutta, Bengal, Madras ja Bombay. Kõiki provintse omakorda juhtisid kindralkubernerile alluvad kubernerid. Muutus, kus India langes otsese Briti valitsuse ja parlamendi kontrolli alla. 1857 puhkes Indias iseseisussõda (India termin) või India suur ülestõus (Eu ajalookirjutus) või sipoide mäss (Eesti vana ajalookirjutus) sipoid oli Briti armees teenivad kohalikud hindud/moslemid. Ülestõus sai alguse sipoide suurest protestiaktsioonidest. Niigi koheldi neid ebavõrdselt, ent viimaks piisaks karikas oli Enfieldi püsside kasutuselevõtmine Briti armees, millele sobivad padrunid, mida määriti sea/veiserasvaga vms... ja nende suuga ära võtmine oleks solvanud neid ? 1857 üks Briti ohvitser ühes mässus tapeti ja kiiresti levis armee ülestõusust üle India Moguli riigi ..... .......... .........
annaabi.ee 
