Suur Prantsuse Revolutsioon (1)

Suur Prantsuse Revolutsioon
Inglismaa toetas ka rahaliselt. 22 september 1792 kuulutati välja Prantsusmaa vabariik.Kungingas kaotas kuningatiitli,temast sai tavaline kodanik.Sai nimeks Louis Capet . Algas suur kuninga üle kohtupidamine, türannlus ,lliga kõrged maksud , head suhted Austriaga.Arvamused jagunesid kaheks,suur osa hääletas selle poolt,et kuningas on süüdi. Hakati välja mõtlema karistust. Kuningas mõisteti ühe poolthäälega 21. Jaanuar 1793 surma. Suvel algas Prantsusmaa sõjaline ebaedu, algas žirondiinide langus, süüdistati neid sellest,et ei suuda prantsusmaad võidule viia. Seda kasutasid ära jakobiinid . Robespierre , Marat , Danton tõusid esile jakobiinide seast. Kõige olulisemaks tõusis Robespierre, kes nõudis revolutsiooni jätkamist. Jakobiinide populaarsus aina tõusis. 1793 haarasid jakobiinid võimu 31. Mai – 2. Juuni , toimus riigipööre. Nn. „Jakobiinide terror ”, tapeti valikuta kõiki. Jakobiinid alustasid žirondiinide tapmisega,kõik keda kahtlustati kuninga toetamises ka tapeti. „ Revolutsioon õgib oma lapsi”, kõik kes olid revolutsiooni alustanud said hiljem surma. Tuli kõrvaldada vaenlased. Loodi mehhaaniline tapariist giljotiin , millega löödi pea maha. 1793 lõpus võeti pea maha ka Marie Antoniette-il. 1794 hakkasid poolehoidhjaid koguma ka teised. 27. Juuni 1793 kukutati jakobiinide võim. 1794 aastat tekkis vaheperiood,ühiskond rahunes maha,revolutsioonilained vähenesid. Riigivalitsemine oli väga ebastabiilne. 1795 augustis võeti vastu uus konstitutsioon ,kinnitati võimudelahususprintsiip. Täidesaatev võim nim. direktooriumiks (5 direktorit ja nendele alluvad ) ja seadusandlik nim. seadusandlikuks korpuseks. Direktooriumi liikmed olid äraostetavad, seadusandlikul ei olnud võimu. Sisepoliitiliselt oli Prantsusmaa väga raskes olukorras. Tekkis ka mäss.Töötus oli suur, inflatsioon , kadusid eksport, import ,riiki raha sisse ei tulnu,majandussuhted teise riikidega kehvad. Kõik oli allutatud rangele tsensuurile.Selleks,et rahvas väga tähelepanu ei pööraks riigis toimuvale laustati uut sõda. Taheti allutada Itaalia, rahvas toetas,sest tehti niivõrd suurt propagandat. BO(U)NAPARTE NAPOLEON - oli elukutseline sõjaväelane, direktooriumile käis ta närvidele ja otsusti saata ära. Arvas ise,et saadeti sõtta tänu tema teenete eest. Tuli aga välja,et sõjad olid väga edukat,Napoleoni populaarsus aina kasvas,ei pööraud tähelepane riigis toimuvale. Rikastus sõjaretketel. Avastas, et Itaalias pole enam midagi vallutada, suundus Egiptusesse (oli Inglismaa koloonia). Tema suurimaks eeskujuks oli Aleksander Suur,tahtis vallutada Aasia ja olla ise kogu impeeriumi juht.Tekkis EGIPTOLOOGIA - kutsus kaasa väga palju arheolooge jne. Kaevas välja vanu haudu ja muumiaid, müüdi maha Euroopas.Tekkis suur huvi Egiptuse vastu.
Inglismaa blokeeris Prantsusmaa ja Egiptuse vahelise sõidutee,ei saandu enam saata toitu ega vasrustust.Napoleon lahkus salaja Egiptusest, võttis kaasa mõne meekonnaliikme ja suutis pääseda tagasi Prantsusmaale. Direktoorium ei julgenud teha midagi talle,sest ta oli rahva seas väga populaarne .9. november 1799 – „Napoleoni riigipööre”, suleti seadusandlik korpus,vahistati direktoorium, sunniti ütlema ,et Napoleon on edaspidi Prantsusmaa juht.Seda kuupäeva loetakse Suure Revolutsiooni lõpuks.
Tulemused:
Loodi vabariik esmakordselt, konstitutsiooni loomine ja võimudelahusus, nn. rahvavõim. Liberaalsed demokraatlikud põhimõtted.Kaotati seisused , pärisorjus, maksustati kõik.
Tekkis uus mõiste – uusrikkad,kes suutsid endale haarata aadlikelt äravõetud maa, peamiselt endised kolmanda seisuse isikud.
Muutus ajaarvamine , jakobiinide valitsemisega kaasnev. Algas 1792 ,kui kuulutati vabariik, kuudenimetused muudeti, oli nädala asemel 10-päevandikud.
Tekkisid prantsuse lipp ja hümn. Kadus kiriku roll, hakati sõlmima ilmalikke abielusid,matuseid,ristimisi. Ei tohtinud kasuatad sõnu nagu „tere,proua,härra, preili ”, pöörduti „kodanik”.
Mõjutas kogu Euroopat, inimvõrduse põhimõtted.
Vabadus,võrdlus,vendlus- 3V (VVV)
Sai võimule Napoleon 1799,loetakse revolutsiooni lõpuks. Algas konsulaadiajastu. Kõige olulisen konsul oli loomuliklt Napoleon. 1802 nimetati Napolelon eluaegseks konsuliks. 1804 kuulutas ta välja keisririigi ja sai ise keisriks. Kroonis ise ennast.USURPAATOR – isehakanu , illegaalselt võimu haaranud.Hakkas elluviima unistust saada kogu euroopa valitsejaks. 1810 oli tea võimsusetipp, jagati euroopa koleks, Prantsusmaaga liidetud alad, Prantsusmaa liitlased ja Prantsusma vastased. 1807 sõlmiti Venemaa ja Prantsusmaa „Igavene sõpruse leping” . Prantsusmaa võimu all olevates riikides kaotatai pärisorjus ja alad olid sunnitud Prantsusmaale makse maksma.Alistatud rahvaste seas tekkis Prantsusmaavastane hoiak,mis süvendas,põhjustas rahvuslikku liikumist ja vabadusvõitlusi. Sõjaliselt ei suutnus Prantsusmaa Inglismaad vallutada. Tuli teha seda majanduslikult e. kontinentaalblokaad
Prantsusmaal ja temast sõltuvatel aladel oli keelatud pidada kaubavahetust Inglismaaga. Tuli hakata tootma kaupa euroopamaades,manufaktuuride asutamine.Inglismaal oi aga olnud tööstuslik revolutsioon ja kaup oli seal parem. Hakkasid tegutsema salakaubavedajad.Rahaväärtuse langemine.
---Napoleoni isiklik elu: Lühikest kasvu, kartis kasse, väga hea mälu, naistevihkaja (kuigi tal oli palju armukesi), pidi abielluma Desiree -ga, jättis ta maha ja siis abiellus ta Jean Marque Bernadottega (oli olnud ka Rootsi kuningas).Napoleon abiellus endise aadlitaami Josephinega (10 aastat vanem ja 2 last), Napoleon tahtis poega , lahutas Josephinest. Teiseks abikaasaks tahtis Aleksandri õde,see keeldus. Abiellus ja sai poja. 1812 tungis Napolon Venemaale. Grande Arme – suur armee .Prantsalsed tagandati aina kaugemale . Vägedejuhataja Barclay de Tolly – baltisakslane , sündinud ja surnud Eestis. Asendati Mihhail Kutuzoviga.Taheti jõuda Moskvasse, leida sealt varustsust ja toitu. Venelased aga panid Moskva põlema.Oli külm talv,paljud sõdalased surid. Sellest ajast räägib romaan „Sõda ja rahu”. 1813 ühinesid Napoleoni võimu alla kuuluvad riigid ja astusti tema võimu vastu. Leipzigi e. Rahvastelahing . 1814 aprillis astus Napoloen troonilt tagasi , otsustati Napoleon saata Elba saarele, sai nimeks „Elba hertsog ” , polnud tema sellega nõus. Toiumus Bourbounide restauratsioon , kuningaks sai Lous XVIII. Seda aega nimetatakse valgeks terroriks, keisririigi ja vabariiklaset tagakiusamine ja tapmine .1815 põgenes Napoloen Elbalt ja liikus Pariisi, kogus endale palju käsilasi. Jõudis Pariisi ja kuulutas end jälle keisriks, seda nim „Napoloeni 100 päeva”, toikus viimane otsustav lahing. 16 juuni 1815 Wateloo lahing (belgia aladel), seal lõplikult Napoleon alistati. Saadeti
Saint- Helena saarele, kus pidas ennast ikkagi keisriks. 1821 Napoloen suri. 1840 toodi Napoloeni säilmed Pariisi ja aseteti sarkofaagi.1814-1815 kutsusti kokku Viini kongress e. Tantsiv kongress (esimene pool),et otsustada Euroopa saatus .Taheti paika panna uued piirid. Esimese poole ajal ainult olid pidulikud vastuvõtud jne, alles siis kui Napoloen põgenes hakatio tegutsema. Metternichti süsteem, tahtis kogu Euroopat viia revolutsioonieelsesse aega. Võeti vastu:

Tasakaalu põhimõte, pidid kõik Euroopa suurrigid säilitama võrde sõjalise võimsuse.

Legitiimsuse e. Seaduslikkuse põhimõte, sellega taastati vanade valisejate tünastiati võim Euroopas. Restauratsioon.

Julgeoleku põhimõte, Prantsusmaa ümbritseti puhvelriikidega ( väiksed riigid,et Prantsusmaa ei saaks Euroopat vallutada). Selle põhimõtte tõttu ei ühendatud Saksamaad ühtseks riigiks.
Talleyrand , osales Viini kongressil,suutis päästa Prantsusmaa kõige hullemast.Suurepärane diplomaat.
(6. Mai töö – Prantsuse revolutsioon, Napoleon,Viini kongress, Rahvaste vabadusvõitlus)
Tagurluse aeg: üritati pärisorjust taasatada, inimõiguste mahasurumine, keelustati inimeste osalemist poliitikas.Tekkis rahvaste vabadusvõitlus: 20 saj. Tekkisid vabadusliikumised, 1820, 30 aastatel Saksamaal , Itaalias, Kreekas, Hispaanias. Saksamaal, Itaalias oli eesmärgiks ühtse riigi moodustamine. Kreekas toimus vabadusvõitlus Türgi võimu vastu. Hispaanias liikumine tugevnenud kuningavõimu vastu. Oluliseks muutusid nn. Noorrühmitused, muutusid kultuuri süvendajateks ja edasikandjateks.
---Hispaanias oli absolutismi vastu. Itaalias taheti taastada endise Rooma riigi võimsust. Liikumisest osavõtjad olid karbonaarid , kujunes välja kaks suunda: reaktsiooniline v. Revolutsiooniline suund,mida esindas Guiseppe Mazzini,kes arvas et Itaalia tuleks relvaühvardusel ühendada. Teine oli Camillo di Cavour,kes tahtis rahumeelselt, relvadeta ühendada. Andis tõuke hilisemaks Itaalia ühendamiseks.
Saksmaaal nim. elitaarseks liikumiseks,rõhutati kultuuri,kultuuriväärtusi ja traditsioone.Oluliseks kujunes Gottleib Fichte (kirjanik), ka Goethe , Heine, Schiller . Seltsielu muutus tähtskas.andis samuti eelduse hilisemaks Saksamaa ühendamiseks.
Türgi oli muutunud suurriigiks (17. Saj). 1699 ühendati Austria-Ungari,et Türgi ei saaks edasi vallutada. Kreeklased tahtsid iseseisvat riiki. 1822 algas iseseisvussõda. Tekkisid fillhellenide rühmitused,kes tahtis Kreeka iseseisvust. Euroopa suurriigid toetasid Kreekat,et vähendada Türgi võimu. Chiose veresaun – tapeti kreeklasi. 1830 kuulutati välja iseseisev Kreeka riik – kuningriik.Türgi oht ja võimsus vähenes.
1848-49 aasta revolutsioon, sest uus revolutsioonilaine tekkis, puudusid rahva soovitud tulemused. Üle kogu Euroopa levis,va Venemaa ja Inglismaa.
Puhkesid, sest:
Olid väga suured vastuolus aadelkonna ja kodanike vahel.Aadlikud püüdsid säilitada oma ülemvõimu.
Tekkis toidupuudus, tulenesid ikaldustest.
Pärisorjuse taaskehtestamise püüe. Ei tunnistatud õigusi,mis olid prantsuse revolutsiooniga kehtestatud.
Nõuti korralike rahvaesindusi, valimist, põhiseadust, riigikorra muutumist.
Liberalismi teke – vabameelsus,olulised reformid , inimõiguste kehtsetamine ja nendest kinnipidamine.
Rahvuslikud vastolud, Austria-Ungaris hakati piirama õigusi, vabadusi.
Võib nimetada revolutisoone küllaltki edukateks.Kutsuti kokku Frankfurti parlament, Prantsusmaal kukutati kuningavõib ja kuulutati välja II vabariik.Anti rahvale puhkusi,pensionit,suuremat palka.
Austria-Ungaris toimus ungarlaste ületõus koos teiste vähemusrahvastega.Venemaa saatis oma väed seda maha suruma .
Tulemused:
Lõplikult oli kadunud absolutism.Kehtestati vähemalt konstitutsioonilised monarhiad.
Süvenesid liberalistlikud vaated, tagurlus jäi tahaplaanile.
Laienesid inimõigused.
Tekkisid poliitilised parteid,kodanlaste baasil.
Toimusid parlamendivalimised.
Anti kerge luba asutada ajalehti ja poliitilisi seltse.
Toimusid muutused kõikjal Euroopas, va- Venemaal.
EESTI - Euroopa rahvuslik liikumine ja revolutsioonid mõjutasid ka Eestit,tekkis rahvuslik liikumine 1860. Aastatel.Ka eestis oli väga suur pühendumus ajaloole.
Romantism on mõjutatud rahvuslikest liikumistest.Tähendas ajaloo idealiseerimist. „ Jumalaema kiriku kellamees ”. Tekkis mõiste – romantika.Asuti ajalugu uurima , hakati antiikkultuuri uurima.
Tekkis huvi väikerahvaste vastu. Etnograafia ,uuriti keelt ja kombeid.Pandi kirja jutte , laule jne.
Hispaanias tekkis ühtne riik 1866, käis suurte võitlustena,vastu oli Austria. Guiseppe Garibaldi .
Saksamaa ühendaminsel võitlesid Preisi ja Austia. Mõlemad soovisiid tulevase saksamaa ülemvõimu kehtestada. Preisist sai saksmaaa ühendaja. 1871 ühendati Saksamaa, 1870 toimunus Preisi Prantsuse sõja järel. Otto von Bismarck .
Itaalia ei muutunud tähtsaks riigiks,majandus oli palju kannatada saanud.
1)Mida positiivset jakobiinide võimu ajal ellu viidi?
2)Mil viisil õhutasid jakobiinid rahvast ülestõusule?
3)Kas jakobiinide põhiseaduse ellurakendamine oleks pikendanud nende võimulpüsimist?
1)Kaotati feodaalkohustused ilma väljaostusta.Muutis talumehed peremeesteks oma talus .Paljud talupojad said nüüd endale aadlikest emigrantide maad. Et vältida toidukaupade hindade kõrgenemist kehtestati vilja- ja leivahindade maksimum.Takistati kaupade hindade tõusu.Töötati välja konstitutsioon,see oli vaba riigi põhiseadus.”Inimese- ja kodanikuõiguste deklaratsioon ”, millega eesmärgiks sai üldine õnn.
2)”Inimese- ja kodanikuõiguste deklaratsioon”-iga oli lubatud ülestõusta,kui valitsus rikub rahva õigusi.
3)Arvatavasti oleks siis küll nende võimulpüsimist pikandanud,sest siis ei oleks tekkinud terrorit ja nad oleksid saanud edasi püüalda oma eesmärkide poole.Kuna aga otsustati,et revolutsiooni ajal ei ole kuigi mõttekas konstitutsioonilist võimu kehtestama hakata ,siis sündis opositsioon ,millega võideldes kahjustus jakobiinide maine ja neil oli keerulisem oma eesmärke täita.
Küsimused:

Generaalstaadid ehk 1789 kogunes Prantsusmaal rahvaesinduskogu

14. Juuli 1789 Bastilles’i vallutamine

Ei hukatud kuningat jakobiinide võimu ajal

Kontinentaalblokaad - , keelatud eks. Imp.

Rev. Õgib oma lapsi

9. Nov 1799 napoloeni riigipööre,rev. lõpp

Direktooriumiaeg

Usurpaator,ise haaras võimu.

21. Jan 1793 hukanti Louis Capet

Itaalia, Egiptuse sõjarännakute põhjused: siseprobleemid, soovis allutada uusi valdusi, Nap. Isiklikud ambitsioonid.

1799 sai Pr. riigivorm - konsulaat, vabariik

Koalitsiooni sõjad:Nap. võim , rev. pidurdamine , kuningriigi taasatmine, Pr. vallutusretked Eur

22 sept. 1792 kuulutati välja Pr. vabariik, uus ajaarvamine

„Sada päeva”- Napoleni teistkordne võiulolek

Leipzigi lahing- Eur. Rahvaste võitlus Napoleoni ülemvõimu vastu. E. Rahvaste lahing.

„Valge terror” Bourbouride rest kuningavõimu vastased, Napoleni võimu kehtestamine Eur.

Talleyrand ei olnud jakobiin ( Marat, Danton, Robespierre)

Metternichti süsteem- julgeoleku tasakaalu legitiimsuse põhimõte, Viini kongressi järel tekkinud Eur korraldus, Tagurlik poliitika 19. saj

Prantsuse rev põhjusteks ei loeta inimõiguste nõudmist

Pr. revolutsiooni järel ei tekkinud konstitutsiooni
Väited:
Rahvusliku liikumist tagajärejl suurenes huvi väikerahvaste vastu. ÕIGE
Kreekas tekkis elitaarne vab liikumine VALE (Saksamaal)
1848-48 keht . Pr. vabariik ÕIGE
Filhelleenide liikumine oli Türgi ülemvõimu vastu ÕIGE
Rahv liikumine tekitas feodaal ja tagurlus ÕIGE
Saksamaa üh. 1866 VALE (1871)
Camillo cavou Itaalia pemaine ühendaja VALE( Guiseppe Garibaldi)
Rahv. Liikumise esimese laine järel keht. Eur konstitutsioonid VALE
Ungari tekkis Preisi ülemvõimu vastu VALE ( Austria)
Baltikumi jõudis rahv. L. Nn teise laine ajal VALE ( nn. kolmas laine)
Iseseisev Kreeka 1822 VALE( 1830)
Otto von Bismarck tugines itaalia ühendamisel diplomaatilistele läbirääk.VALE(Saksamaa, sõjaga v. Camillo di Cavour)
Itaali ühendamise poolt võitlejaid nim. karbonaarideks ÕIGE
19.saj teisel poolel suurenes liberalismi levik ÕIGE
„Vabadus viib rahva barrikaadidele” de la Crue??