Suur Prantsuse Revolutsioon (1)

Suur Prantsuse Revolutsioon
Inglismaa toetas ka rahaliselt. 22 september 1792 kuulutati välja Prantsusmaa vabariik.Kungingas kaotas kuningatiitli,temast sai tavaline kodanik.Sai nimeks Louis Capet . Algas suur kuninga üle kohtupidamine, türannlus ,lliga kõrged maksud , head suhted Austriaga.Arvamused jagunesid kaheks,suur osa hääletas selle poolt,et kuningas on süüdi. Hakati välja mõtlema karistust. Kuningas mõisteti ühe poolthäälega 21. Jaanuar 1793 surma. Suvel algas Prantsusmaa sõjaline ebaedu, algas žirondiinide langus, süüdistati neid sellest,et ei suuda prantsusmaad võidule viia. Seda kasutasid ära jakobiinid . Robespierre , Marat , Danton tõusid esile jakobiinide seast. Kõige olulisemaks tõusis Robespierre, kes nõudis revolutsiooni jätkamist. Jakobiinide populaarsus aina tõusis. 1793 haarasid jakobiinid võimu 31. Mai – 2. Juuni , toimus riigipööre. Nn. „Jakobiinide terror ”, tapeti valikuta kõiki. Jakobiinid alustasid žirondiinide tapmisega,kõik keda kahtlustati kuninga toetamises ka tapeti. „ Revolutsioon õgib oma lapsi”, kõik kes olid revolutsiooni alustanud said hiljem surma. Tuli kõrvaldada vaenlased. Loodi mehhaaniline tapariist giljotiin , millega löödi pea maha. 1793 lõpus võeti pea maha ka Marie Antoniette-il. 1794 hakkasid poolehoidhjaid koguma ka teised. 27. Juuni 1793 kukutati jakobiinide võim. 1794 aastat tekkis vaheperiood,ühiskond rahunes maha,revolutsioonilained vähenesid. Riigivalitsemine oli väga ebastabiilne. 1795 augustis võeti vastu uus konstitutsioon ,kinnitati võimudelahususprintsiip. Täidesaatev võim nim. direktooriumiks (5 direktorit ja nendele alluvad ) ja seadusandlik nim. seadusandlikuks korpuseks. Direktooriumi liikmed olid äraostetavad, seadusandlikul ei olnud võimu. Sisepoliitiliselt oli Prantsusmaa väga raskes olukorras. Tekkis ka mäss.Töötus oli suur, inflatsioon , kadusid eksport, import ,riiki raha sisse ei tulnu,majandussuhted teise riikidega kehvad. Kõik oli allutatud rangele tsensuurile.Selleks,et rahvas väga tähelepanu ei pööraks riigis toimuvale laustati uut sõda. Taheti allutada Itaalia, rahvas toetas,sest tehti niivõrd suurt propagandat. BO(U)NAPARTE NAPOLEON - oli elukutseline sõjaväelane, direktooriumile käis ta närvidele ja otsusti saata ära. Arvas ise,et saadeti sõtta tänu tema teenete eest. Tuli aga välja,et sõjad olid väga edukat,Napoleoni populaarsus aina kasvas,ei pööraud tähelepane riigis toimuvale. Rikastus sõjaretketel. Avastas, et Itaalias pole enam midagi vallutada, suundus Egiptusesse (oli Inglismaa koloonia). Tema suurimaks eeskujuks oli Aleksander Suur,tahtis vallutada Aasia ja olla ise kogu impeeriumi juht.Tekkis EGIPTOLOOGIA - kutsus kaasa väga palju arheolooge jne. Kaevas välja vanu haudu ja muumiaid, müüdi maha Euroopas.Tekkis suur huvi Egiptuse vastu.
Inglismaa blokeeris Prantsusmaa ja Egiptuse vahelise sõidutee,ei saandu enam saata toitu ega vasrustust.Napoleon lahkus salaja Egiptusest, võttis kaasa mõne meekonnaliikme ja suutis pääseda tagasi Prantsusmaale. Direktoorium ei julgenud teha midagi talle,sest ta oli rahva seas väga populaarne .9. november 1799 – „Napoleoni riigipööre”, suleti seadusandlik korpus,vahistati direktoorium,