1. Tambora on aktiivne vulkaan Indoneesias Sumbawa saarel. Selle kõrgus on praegu 2851 meetrit. (See on tekkinud põhja ja lõuna ookeanilaama kokkupõrkel). Eeldatakse, et vulkaan tekkis 57 000 aastat tagasi. 2. 1812 muutus aktiivseks, haripunkti jõudis aastal 1815 sel. aastal toimunud Tambora purse oli uusaja kõige võimsam vulkaanipurse. See algas 10. aprillil ja kestis kuni 15. juulini. 3. Tambora vulkaanipurske kulminatsiooni ajal kuuldi müra tuhandete kilomeetrite taha. Plahvatus mõjutas eeskätt vahetut naabrust: Maluku saari, Jaavat, Sulawesi, Sumatra ja Kalimantanit. Kõik taimed saarel hävinesid. 4. Vulkaanilise tuha vihmad olid kõige rängemad Bali ja Lomboki saarel. Laavavoolude ning plahvatusele järgnenud nälja ja haiguste kätte suri umbes 92 000 inimest. 1816. aasta sai maailmas tuntuks kui aasta ilma suveta
Tambora vulkaan Martin Andreas Maarand Joosep Tiismus Sumbawa 1815 kõige võimsam purse Tambora vulkaanipurske kulminatsiooni ajal kuuldi müra tuhandete kilomeetrite taha. 1816. aasta sai maailmas tuntuks kui aasta ilma suveta. Tambora ei kuulu supervulkaanide hulka Mageveejärv keset vulkaani Idamaade Pompei Vulkaanipursete võrdlus Vulkaanilise Purse Aasta Kõrgus plahvatusohtlikuse Hukkunuid index Vesuuv 79 30 5 > 2,000 Hatepe 186 51 7 ? Baekdu 969 25 6-7 ? Kuwae 1452 ? 6 ? Huaynaputina 1600 46 6 1400 Tambora 1815 43 7 > 71000 Krakat...
Üheks maailma ohtlikumaks vulkaaniks peetakse Vesuuvi Itaalias. Vesuuv on pursanud umbes tosinaid kordi, kuid kuulsaim neist toimus 24. Augustil 79.a. Vesuuvi ümber olevad linnad Pompeji ja Herculaneum mattusid tuha alla nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda. Kui praegu pole ohtu, et lähiajal see uuesti purskaks, siis kaugemas tulevikus võib oodata äkilist ning katastroofilist purset, arvestades, et selle ümbruses elab üle 3 miljoni inimese. Indoneesias asuva Tambora 1815.aasta vulkaanipurset peetakse aga uusaja võimsaimaks. See algas 10.aprillil ja kestis 15.juulini. Plahvatusele ja laavavooludele järgnes nälg ja haigused. Nagu eelnevalt mainitud sai sellele järgnev aasta tuntuks kui ,,aasta ilma suveta". Pinatuba vulkaan Luzoni saarel oli enne kuulsat vulkaanipurset ,,vaikinud" üle 500 aasta. 2.aprillil 1991.aastal Pinatuba ärkas ning 3.juunil toimus esimene laavapurse. 15.juunil leidis
sajandi kunstnikud agaralt jäädvustasid. Samuti hävitasid sellest vulkaanist pärit tuhk ja mürgised ained viljasaagi ning tõid kaasa koduloomade surma, tekitades laiaulatusliku näljahäda. Islandil suri vulkaanikatastroofi tagajärjel üks viiendik elanikest. See vulkaanipurse mõjutas kliimat ning õhku paiskunud tuhast ei pääsenud päikesekiired läbi. 5.6.Tambora Tambora on vulkaan Indoneesias Sumbawa saarel. Selle kõrgus on 2851 meetrit. 1815. aastal toimunud Tambora purse oli uusaja kõige võimsam vulkaanipurse. See algas 10. aprillil ja kestis 15. juulini. Plahvatus mõjutas eeskätt vahetut naabrust: Maluku saari, Jaavat, Sulawesi, Sumatrat ja Kalimantani. Vulkaanilise tuha vihmad olid kõige rängemad Bali ja Lomboki saarel. 10000 inimest hukkus koheselt kuumas vulkaanilise tuha pilves, nälg ja haigused aga paljukordistasid ohvrite arvu ning on räägitud ka ohvrite arvust kuni 117000. 1816. aasta sai maailmas tuntuks kui aasta ilma suveta
välja 13 km kõrgune püstine aurusammas, mille auru hulk vastas rohkem kui 1 km 3 veele. Vulkaanijalamil ulatus tuha-ja lapillikihi paksus ühe meetrini ning hinnangute järgi purskas Vesuuv tookord välja 100 miljonit m3 purskematerjali. Viimati purskas Vesuuv 1944.aasta märtsis, kuid pole mingit põhjust arvata, et see jääb viimaseks korraks. (6) Tambora on vulkaan Indoneesias, Sumbawa saarel. Vulkaan muutus aktiivseks 1812. aastal. haripunkti jõudis aastal 1815 . aastal toimunud Tambora purse oli uusaja kõige võimsam vulkaanipurse. See algas 10. aprillil ja kestis kuni 15. juulini. Tambora vulkaanipurske kulminatsiooni ajal kuuldi müra tuhandete kilomeetrite taha. Plahvatus mõjutas eeskätt vahetut naabrust: Maluku saari, Jaavat, Sulawesi, Sumatra ja Kalimantanit. Kõik taimed saarel hävinesid. Vulkaanilise tuha vihmad olid kõige
taevast lendab, siis kandub tahke materjal isegi stratosfääri. Sinna jääb see pikaks ajaks püsima ning kandub üldise õhu ringluse toimel kiiresti laiali üle kogu stratosfääri. Selle tulemusena päikesekiirguse juurdevool maale väheneb, mis põhjustab ilma jahenemise mitmeks aastaks. Ajaloost on teada mitu katastroofilist vulkaanipurset, mille tagajärjel on maakera temperatuur järsult langenud. Tänapäeva Indoneesia alal purskas Tambora vulkaan 1816 ja Krakatau 1889. Viimane selline võimas loodusnähtus esines 1991. Aasta juunis, kui purskas Pinatubo vulkaan Filipiinidel. Maakera keskmine õhutemperatuur langes järgmisel aastal ligi 0,5C. Paar lisateadmist 1. Aastatel 1982-1983 puisati Rootsis siseveekogudesse 8000 tonni põllumajanduslupja, et neutraliseerida happelisi saasteaineid. 2. Sudu on saamas maailma suurlinnade lahutamatuks kaaslaseks. 3
1)KILPVULKAANID magma aluseline ja vedel. Tekivad suure pindalaga madalad vulkaanikuhikud.Iseloomulik ookeani põhjale. Islandil Uus-Meremaal 2) KIHTVULKAANID- magma happeline ja paks. Tekivad kõrged koonuse kujulised vulkaanikuhikud. 3) LÕHEPURSKE e joonvulkaanid VULKANISM niisuguste protsesside kompleks, mis on seostub magma tekkimise ja liikumisega maakoores. MAGMA vedel kivimite sulamass FUMAROOL suistauk, kuuma gaasi auk Suurimad vulkaanipursked Tambora (1815), krakatau (1883) Hetkel maailmas 1400 tegevvulkaani, neist 600 aktiivset Suurim geiser Yellowstone`i rahvuspargis USA-s
Vulkaanikuhiku tipust purskub kraatri kaudu maapinnale laavat, tuhka, kuumi gaase, auru ning tahkeid laavatükke (neid nimetatakse vulkaanilisteks pommideks). Nüüdisajal on maakeral teada 817 tegevvulkaani (kõrgeim on Cotopaxi Ekuadoris, see on 5896m). Vulkaane leidub maismaal peamiselt noorte kurdmägede alal ja vee all ookeanide keskahelikes. Vulkaanipursked võivad põhjustada suuri purustusi ja nõnda palju inimohvreid. Näiteks Indoneesias hukkus 1815.a. Tambora purske tagajärjel umbes 56 000 inimest ja 1883.a. Krakatau purske tagajärjel rohkem kui 36 000 inimest Vulkaanide tekke ja arengu seaduspärasusi ning purskesaaduste ehitust ja koostist uurib geoloogia haru vulkanoloogia. St. Helensi vulkaan USA Washingtoni osariigis oli kui uinuv hiiglane, see polnud pursanud 1857. aastast saadik, kuid 1980. aasta kevadel hakkas mägi ärkama. 27.märtsil tuli tipust auru ning tekkis väike kraater. 8. aprilliks oli kraater 500 m
Maa atmosfääri teke Mis asi on Maa atmosfäär? Atmosfääriks nimetatakse küllalt tihedat gaasilist õhkkonda ümber planeedi Maa. Maa atmosfäär on Maa eluslooduse tekk ja kaitsekilp. See kaitseb Maad külma eest öötundidel ja üleliigse sooja eest päeval. See on päästvaks soomuseks meteoriitide ja mitmesuguste kiirguste vastu. Atmosfäär jaguneb neljaks kihiks : troposfäär (mis on Maale kõige lähemal) , stratosfäär, mesosfäär, termosfäär. Atmosfäär oli algselt oma koostiselt praegusest erinev ja koosnes Maa sisemuse ülessulamise ja degaseerimse produktidest: ammoniaagist, kloorist, metaanist ja vesinikust . Süsihappegaasi (CO2 ) sisaldus on kaheldav. Kõik esmase (ilma hapnikuta) atmosfääri gaasid olid pärit Maa sisemusest, eraldudes pikaajaliselt. Pärast seda kui Maa gravitatsiooniväli suutis gaase juba kinni hoida, uhinesid neist mõned keemilistel ...
või lõhe kohal. Vulkaanikuhiku tipust purskub kraatri kaudu maapinnale laavat, tuhka, kuumi gaase, auru ning tahkeid laavatükke (neid nimetatakse vulkaanilisteks pommideks, Joonis 2). Nüüdisajal on maakeral teada 817 tegevvulkaani (kõrgeim on Cotopaxi Ekuadoris, 5896 m). Vulkaane leidub maismaal peamiselt noorte kurdmägede alal ja vee all ookeanide keskahelikes. Vulkaanipursked võivad põhjustada suuri purustusi ja nõuda palju inimohvreid. Näiteks Indoneesias hukkus 1815 aastal Tambora purske tagajärjel u. 56 000 elanikku ja 1883a. Krakatau purske tagajärjel rohkem kui 36 000 inimest Vulkaanide tekke ja arengu seaduspärasusi ning purskesaaduste ehitust ja koostist uurib geoloogia haru vulkanoloogia. Vulkanofüüsika aga uurib vulkaanidega seotud nähtusi, see on geofüüsika haru. 2. Vulkaanide liigid Lõhevulkaanid Lõhevulkaanide kuhik on lame, laava väljub maapinnale lõhe kaudu. Neid on rohkesti Islandil Kihtvulkaanid
Räninõrg - geiseriit 8 Vulkaani inimohvrid ja huku põhjused Deaths Volcano When Major Cause of Death 6. 92,000 Tambora, Indonesia 1815 Starvation 36,417 Krakatau, Indonesia 1883 Tsunami Vulkaani 29,025 Mt. Pelee, Martinique 1902 Ash flows ohud 25,000 Ruiz, Colombia 1985 Mudflows 14,300 Unzen, Japan 1792 Volcano collapse, tsunami
Ludwig van Beethoven (1770 1827) Maailma kuulus Viini klassik Tema klaveriloomingus on tähtsal kohal donaadid, klaverikontsertid ja väikepalad. Beethoven elas 32 aastat kuulmisvaegusega ning elu lõpul suri kurdina. 6 Ajaloosündmused Karl Ernst von Baer'i eluajal toimusid järgmised sündmused: 1796 sai Venemaa keisriks Paul I Napoleoni sõjad 17991814 1804 Napoleon krooniti Prantsusmaa keisriks 1815 toimus Tambora vulkaani purse, mis oli uusaja kõige võimsam vulkaanipurse. 1816/1819 kaotati Eesti ja Liivimaal pärisorjus 1835 sündis Ameerika kirjanik Mark Twain 1867 müüs Venemaa oma koloonia Kanadas USAle 1869 peeti eestalste esimene laulupidu Tartus 7 Haigused Tuulerõuged Koolera Difteeria Poliomüeliid Tuberkuloos 8 Leiutised Elektrivoolu talletas 1807.a. Robert Fulton Rudolf Diesel ja Carl Benz diisel ja bensiinimootori.
· Kui vana on Maa? Universumi vanuseks arvestatakse umbes 15 miljardit aastat, kuid Maa vanuseks arvestatakse 4,5 miljardit aastat. Planeedid, galaktikad ja tähed tekkisid suure paugu teoorial. Ülitihe, kuum ja väike moodustis sisaldas enne paisumist ja laialipurskumist seda materjali, millest on tehtud taevakehad. · Kus on olnud kõige külmem? 1983. aasta juulis registreeriti külmarekord Antarktises. 3400 meetri kõrgusel näitas termomeeter 89,20 C. Mõnes paigas Siberis on mõõdetud külma veel 67 kraadi. · Kus sajab kõige vähem? Sadememõõtur on seade, mida kasutatakse teatud paigas langevate sademete hulga mõõtmiseks. Mõtet pole sadememõõturit paigaldada Atacama kõrbesse Tsiilis, sest seal on 17. sajandist- 1971 aastani vägagi vähe sadanud. · Kus on sadanud kõige rohkem lund? Lumi on jääkristallidest koosnevad tahked sademed. Jääkristallid tekivad pilvedes, kui selles sisalduv veeaur külmub. Kõige rohkem lund ...
Vulkaanid Egert Pommer 6A Jüri Gümnaasium Jüri 2008 Sisukord: Lk 2 ................. Mis on vulkaan? Lk 3 ................. Vulkaanide tüübid. Lk 4 ................. Vulkaani pursked. Lk 5 ...................... Kurvemad juhtumid. Lk 6 ...................... Kasutatud kirjandus. Vulkaan on looduslik avaus maakoores, mille kaudu vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal Maa või mõne muu taevakeha pinnale tungib. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kõrgeim vulkaan Maal on Ojos del Salado Tsiili ja Argentina piiril (6891 m), kuid arvestades vaid ajaloolisel ajal tegutsenuid on kõrgemaiks Llullaillaco (6739 m).[1] Kui arvestada ka veealust osa, on kõrgeimaks vulkaaniks ning üldse kõrgeimaks Maa mäeks Hawaii saarel asuv Mauna Kea, mille kõrgus jalamilt tipuni on üle 10 000 meetri.[2] Päikesesüst...
mürgised gaasid linde ja loomi lämmatasid. 1963 aastal aastal hävitas Gunung Agungi vulkaan ühe viiendiku Bali saarest ning vulkaaniline tuhk kattis enda alla viis küla (Rast, 1988). Islandil toimunud 1783 aasta lõhepurske tagajärjel puistas tuhasadu üle kõik karjamaad. Loomad haigestusid ning pikemat aega püsimajäänud väävligaasid õhus takistasid rohu kasvmist kirjeldab Rast (1988) oma raamatus. Uusaja suurim vulkaanipurse toimus 1815. aastal Indoneesias, kus Tambora vulkaan paiskas õhku 400 000 miljonit tonni väävligaase ning sada kuupkilomeetrit kivimeid. Selline kogus gaasi ja tuhka sai mõjuteguriks kliima jahenemisele. 1816. aasta suvel esines USAs lumetorme ning suvele omased ilmad Euroopas puudusid täielikult (Anvelt, 2006). Eesti ilma mõjutab vulkaaniline saaste kuni kahe aasta jooksul peale purset. Kuna enamus vulkaane paikneb ekvaatori lähistel siis hajuvad gaasid pooluste suunas. Vulkaanilised
1. Indoneesia asub ekvaatoril, India ja Vaikse Ookeani vahel. Indoneesia koosneb 17 508 saarest, neist 6000-l elatakse püsivalt. Indoneesia jagab maapiiri Malaisiaga, Paapua Uus Guineaga ning Ida Timoriga. Merepiiri jaguneb Singapuri, Malaisia, Filipiinide ja Austraalia vahel. Indoneesia asub Vaikse Ookeani, Euraasia ja Austraalia laamade ristumiskohas, mille tõttu on riigi territooriumil vähemalt 150 aktiivset vulkaani, kaasaarvatud Krakatoa ja Tambora, mis on mõlemad kuulsad oma laastamistöö pärast 19. sajandil. Riigil on 54 716 km rannajoont. Indoneesia pindala on 1 904 569 km2. Indoneesia saarestik on olnud tähtis kaubandusregioon alates 7. sajandist, mil Sriwijaya riik ja hiljem ka Majapahiti impeerium kauplesid Hiina ja Indiaga. Indoneesia ajalugu on oluliselt mõjutanud tema loodusvarasid himustavad võõrriigid. Indoneesia kaart 2. Indoneesia asub Kagu-Aasias.
ahelik Austraalias ei ole ühtegi tegutsevat vulkaani, kuid laama äärealadel lähedal meres on neid palju. Lähim vulkaan asub Uus-Meremaal, Ruapehu vulkaan. Lähedal Indoneesias asub suurima plahvatusega vulkaan, milles plahvatus kostis isegi Austraaliasse. 1883. aastal tekitas Krakatau vulkaan 40m kõrguse seismilise merelaine, milles hukkus 36 000 inimest. Indoneesias on ka suurim vulkaanipurse olnud. 1815. aastal toimus Tambora purse, kus paiskus 100 kuup km tuhka õhku, saar vajus 1250 m madalamale ning hukkus 92 ooo inimest. http://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia http://209.85.129.132/search? q=cache:qsvHHUQ49Z0J:www.miksike.ee/referaadid/austraalia_katihiir.doc+austraalia+j %C3%A4rved&cd=29&hl=en&ct=clnk http://www.hot.ee/rohelinemanner/pealeht.html http://www.austraalia.info/austraalia/ilm ´´Illustreeritud Faktivaramu´´ Dorling Kindersley
Geograafiline asend Ekvaatoril, India ja Vaikse Ookeani vahel, asuv Indoneesia koosneb 17 508 saarest, neist 6000-l elatakse püsivalt. Indoneesia jagab maapiiri Malaisiaga, Paapua Uus Guineaga ning Ida Timoriga. Merepiiri jagatakse Singapuri, Malaisia, Filipiinide ja Austraaliaga. Indoneesia asub Vaikse Ookeani, Euraasia ja Austraalia laamade ristumiskohas, mille tõttu on riigi territooriumil vähemalt 150 aktiivset vulkaani, kaasaarvatud Krakatoa ja Tambora, mis on mõlemad kuulsad oma laastamistöö pärast 19. sajandil. Riigil on 54 716 km rannajoont. Indoneesia kaart Looduslikud tingimused 60% Indoneesiast on kaetud metsaga, kus esineb nii Aasiale kui ka Austraaliale omaseid liike. Maavarade hulka kuulub tina, nafta, maagaas, nikkel, boksiit, vask, kivisüsi, hõbe ja kuld. Haritava maana kasutatakse 9,9%, alalise saagi jaoks 7,2% ja muudel eesmärkidel 82,9% kogu maast. Kuna tegu on saareriigiga, siis tegeletakse ka kalandusega
KODUNE KONTROLLTÖÖ TORUPILL puupuhkpillide hulka kuuluv muusikainstrument. Praktiliselt ainuke puhkpill, mida võis kasutada aastaringselt. Torupill oli Eestis tõenäoliselt juba 14. sajandil kodunenud. Esimesed kirjalikud andmed on 16. sajandist. Torupill koosneb neljast põhiosast: o Nahast õhukotist seda hoiab pillimees kaenla all ja surub sealt küünarnukiga vajutades õhku välja. Õhukoti materjale on mitmeid: kõige tavalisemad on lähiümbruse loomade nahad; näiteks kitse, lehma, lamba, sea jt. o Õhupuhumistorust selle kaudu puhutakse kotti õhku juurde. o Mänguvilest sellega mängitakse tantsu või lauluviise. o Bassvilest annab ühtlast pikka bassiheli, mida nimetatakse burdooniks. Suurtel torupillidel on mitu bassivilet ja mänguvilet. Torupilli kasutati nii pidudel kui muudel rahvakogunemistel. On üleskirjutisi, kus nimetatakse, et torupilli kasutati põllul vä...
6. jaanuaril alanud lumetorm blokeeris lennujaamad, raudteemagistraalid ja maanteed ning jättis ligi 3 miljonit inimest ligi 40% Quebeci elanikkonnast elektrita. Viie päeva jooksul kattis külmunud vihm elektritraadid 10 cm paksuse jääkihiga, mida liinid ei suutnud kanda. Kümned tuhanded postid kukkusid pikali. Kahjude kogusumma oli miljard Kanada dollarit (650 miljonit USD). Ohvriterohkeim vulkaanipurse. 1815. a hukkus Indoneesias (tookordses Hollandi Ida- Indias) Sumbawa saarel Tambora vulkaani purske tagajärjel 92 000 inimest. Enim tapnud geisripurse. Augustis 1903 hukkus Uus-Meremaal Waimangu geisri äkkpurske ajal neli inimest. Geisrit toitev termaalveesüsteem oli tekkinud 1886. a läheduses asuva Tarawera vulkaani purske aegu. Ohvrid olid seisnud 27 m geisrist eemal, kuid nende laibad leiti hiljem 800 m kauguselt. Üks oli kiilutus kahe kalju vahele, üks maapinnalõhesse, üks oli paisatud puu otsa ja neljas leiti tasaselt maalt. Enim purustanud rahetorm
GEOGRAAFIA - A TMOSFÄÄR 1) Atmosfäär e. õhkkond (ulatus 1000-1200 km) mõjutab nii inimest kui teda ümbritsevat loodust. Kliimatingimused on kujundanud looduskeskkonna ning mõjutanud inimeste tegevusalasid ja elulaadi. Kõige enam sõltuvad ilmastikust põllumajandus ja merendus. Atmosfääri mõiste - Maa sfäär, Maad ümbritsev õhukiht. Vajadus ilmaennustuste järele on olnud atmosfääriuuringute liikumapanevaks jõuks. Ilma prognoosimise seisukohalt oli väga suureks edusammuks 20. sajandi esimestel kümnenditel Norra teadlaste (V. Bjerknes jt) poolt loodud tsüklonite tekke ja arengu teooria, millel põhineb sünoptiline ilmaennustamine. 2) Atmosfääri tähtsus: · Tagab elu võimalikkuse Maal, sisaldades O2: hingamine, põlemine. · Võimaldab roheliste taimede elu: CO2 fotosünteesiks ja lämmastiku taimekasvuks. · On elukeskkond: linnud, putukad, eosed jne. · Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm: tuuled ja soojusvahetus, veeringe ja sa...
loeta vulkaani, mille aktiivsusest annavad aimu vaid vlkaani nõlvadel olevad fumaroolid. Seega pole igasugune vulkaani tegevus veel piisav, et seda vulkaanipurskeks nimetada Maailmas on pidevalt tegutsemas umbes paarkümmend vulkaani, kuid enamasti ei ole nende tegevus kuigi märkimisväärne ega jõua ajalehtede esikaantele. Mõned pursked on aga tõeliselt ajaloolised ning neid mäletatakse kaua. Lühike nimekiri vulkaanipursetest, mis ,,tegid ajalugu": · 79 Vesuuv, Itaalia · 1815 Tambora, Indoneesia · 1883 Krakatau, Indoneesia · 1902 Pelée, Martinique · 1980 St Helens, USA · 1991 Pinatubo, Filipiinid · 2010 Eyafjallajökull, Island 3. Maavärinad Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või vappumine, mis on tavaliselt põhjustatud kivimiplokkide liikumisest piki maakoore murranguid. Normaalses olekus liigub maapind pidevalt, kuid väga aeglaselt. Kui tekkivad pinged on suuremad kui maakoort
plahvatab nagu ülekuumutatud auruboiler. (Klassikaline näide: Krakatoa Indoneesias 1883, vrd. 100 milj.t dünamiiti, plahvatust kuuldi 3000 km eemal Austraalias, tekkis 40m kõrgune tsunami, mistõttu rannikualadel hukkus 36000 inimest.) (7) Teisesed efektid: Kliima. Üksikul vulkaanipurskel (plahvatusel) võib olla globaalne klimaatiline mõju. On hinnatud, et Krakatoa purse põhjustas poolekraadise ülemaailmse temperatuurialanemise. Tambora (Indoneesia) purske tagajärjel 1815. aastal oli püroklastilise materjali hulk ligi 30 km3, 1816. aastat teatakse ülemaailmselt kui 'suveta aastat'. Mehhiko vulkaani El Chichöni purse 1982. aastal paiskas stratosfääri vääveloksiididerikkaid gaase, mis nüüd paiknevad seal väävelhappe aerosoolidena, ja tuhka, millel on potentsiaalne osa põhjustada (kaasa aidata) globaalsetele kliimamuutustele, takistades päikesekiirguse jõudmist maapinnani. 13
ja vulkaan plahvatab nagu ülekuumutatud auruboiler. (Klassikaline näide: Krakatoa Indoneesias 1883, vrd. 100 milj.t dünamiiti, plahvatust kuuldi 3000 km eemal Austraalias, tekkis 40m kõrgune tsunami, mistõttu rannikualadel hukkus 36000 inimest.) (7) Teisesed efektid: Kliima. Üksikul vulkaanipurskel (plahvatusel) võib olla globaalne klimaatiline mõju. On hinnatud, et Krakatoa purse põhjustas poolekraadise ülemaailmse temperatuurialanemise. Tambora (Indoneesia) purske tagajärjel 1815. aastal oli püroklastilise materjali hulk ligi 30 km3, 1816. aastat teatakse ülemaailmselt kui 'suveta aastat'. Mehhiko vulkaani El Chichöni purse 1982. aastal paiskas stratosfääri vääveloksiididerikkaid gaase, mis nüüd paiknevad seal väävelhappe aerosoolidena, ja tuhka, millel on potentsiaalne osa põhjustada (kaasa aidata) globaalsetele kliimamuutustele, takistades päikesekiirguse jõudmist maapinnani. Ennustamine
UUSAEG II Marten Seppel 1/4 Referaat 5-10 lk. Eesti keeles pole midagi väga soovitada. ,,Maailmaajaloo atlas" head skeemid ja kaardid. Sakslaste ajalooatlase tõlge. Enn Tarvel ,,Kas ajalugu saab kirjutada objektiivselt?" Tuna 2005 nr 3 (soovituslik) H. Kinder, W. Hilgermann. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Maailma ajaloo käsiraamat. Tln, 2001 Lord Acton (1834-1902) ,,The Cambridge Modern History" Sajandid tulid käibele alles 16. sajandil kui orientiiviks olev pidepunkt. Pikk 19. saj (1789-1914) Eric J. Hobsbawn: 1) revolutsiooniajastu (1789-1848) 2) kapitaliajastu (1848-1875) 3) impeeriumiajastu (1875-1914) Hobsbawn marksistlik ajaloolane, üks kuulsamaid ajaloolasi. Elab siiamaani. Kirjutab natsionalismist, industraliseerimisest, pr revolutsioonist jne. Ta pole siiamaani öelnud lahti oma kommunistlikust minevikust. Tänapä...
Once Aug. 12, 1772 Mt. Papandayan, Java, Indonesia magma is flowin g o n the Ea rt h's sur face it is called lava. Flowing lava ca n be several June 8, 1783 Laki, Iceland th ousan d degr ees Fah ren hei e. May 21,1 792 Mt. Unzen, Japan In a few cases , volca noes exist without bein g near the edge o f a place. In th ese cases , Apr. 10-12 , 1815 Mt. Tambora, Sumbawa, Indonesia such as the H awa iian Islands, a powerful and persistent fl ow o f ma gma has broken Oct. 8, 1822 Galunggung, Java, Indonesia thr ough the cruse. Aug. 26-28, 1883 Krakatau, Indonesia Apr. 24, 1902 Santa Maria, Guatemala
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
