Täidesaatev võim kolm konsulit. 9 nov 1799 Pr revolutsiooni lõpp. Napoleon krooniti keisriks 1804.a Revolutsiooni algus 1789.a 14juuli Bastille vallutamine1789 14 juuli Monarhia kukutamine 1792.a Jakobiinide diktatuuri algus 1793a Tilsiti rahu1807a Viini kongress1814-1815a Rahvaste lahing(Laitsigi)1813a Borodinoo lahing 7.sept 1812.a Venemaa-Prantsusmaa Trahvalgori lahing 1805a Prantsusmaa-Inglismaa Waterloo lahing 1815a Pransusmaa-Inglismaa, Preisimaa. Kontinentaalblokaad Napoleoni tsiviilkoodeks- seadus mis sätestab inimeste võrdsuse seaduse ees Marseliees-Prantsusmaa hümn Direktoorium 1795-1799 Konsuaadiajastu
Vene väed jälitasid prantslasi Ida-Preisimaani välja 1813. oktoobris toimus Leipzigi ehk Rahvaste lahing: Napoleon sai lüüa Osad riigid vabanesid Prantsusmaa ülemvõimust Koalitsiooni väed vallutasid Pariisi Napoleon loobus võimust Kontinentaalblokaad 1815 taastas Napoleon oma võimu 100-ks päevaks ehk NAPOLEONI SADA PÄEVA 1815 Waterloo lahing Napoleoni vägede lõplik purustamine Napoleon loobus lõplikult troonist ja ta saadeti Saint Helena saarele 1821 Napoleon suri Saint Helena saarel Napoleoni 100 päeva Kordaminekud: Feodaalkorra nõrgenemine Tsiviilkoodeks Riiklik koolikorraldus Möödalaskmised:
Napoleoni tähtsus euroopa ajaloos Minu arvates oli Napoleoni tähtsus euroopa ajaloos suur. Tema tegudel oli Euroopale suur mõju. Ilma Napoleonita poleks Euroopa praegu see mis ta on. Napoleoni tsiviilkoodeks on üks tähtsamatest reformidest euroopa jaoks, kuna selle mõju ulatub tänapäevani. See sisaldas näiteks isikuvabadust, ususvabadust ja inimeste võrdsust seaduste ees, ehk põhilisi inimõigusi tänapäeval. Tsiiviilkoodeks oli Euroopale suureks eeskujuks ning sellepärast see neid nii palju mõjutaski. Napoleon mõjutas Euroopat ka hariduse vallas.Tänu temale tekkis Euroopas riikliku koolikorraldusega riigid. Haridusasutused jagati ühtluskooli süsteemi alusel alam-, kesk- ja kõrgema astme koolideks, allutati riiklikule kontrollile ja juhtimisele. Rõhku pandi formaalloogilistele ainetele (ladina k,matemaatika) ning raken...
1. Reini Liit 1806. Aasta suvel moodustatud liit Prantsuse kontrolli all olevatest 16 Saksa riigist. Reini liidu eestkotjaks ehk protektoriks sai Napoleon. Reini liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades. Reini liiduga liitunud riigid lahkusid Püha Rooma riigist. 2. Kontinentaalblokaad Napoleoni keeld importida inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse. See pani tugeva matsu ka Prantusmaa majandusele, kus hinnad tõusid ligi 300% ning ka inglismaa majandusele oli see tugevaks hoobiks. Inglismaa suutis sellest üle saada, suurendades kaubavahetust oma ülemerekolooniatega. 3. Tilsiti rahu 1807. Aasta juulis Prantusmaa (Napoleon) ja Venemaa (Aleksander I)
Populaarseks muutus Napoleon Bonaparte, kes surus maha rojalistide mässukatse. Temast sai granisoni ülem, kuid ta ei olnud sellega rahul ning hõivati seadusandliku korpuse hoone. Täidesaatev võim – 3 konsulit, Napoleon püüdles ainuvalitsemise poole. Napoleoni reformid ja ümberkorraldused Tsiviilkoodeks (võrdsus,eraomand,kiriku lahusus riigist) Katoliku usk Ei ole vaimulike eesõigusi,maid Prantsuse kontrolli all olevatest riikidest moodustati Reini liit Hiilgav õukond Kontinentaalblokaad Peamised Napoleoni vastu sõdinud riigid Inglismaa,Austria,Venemaa,Hispaania Kontinentaalblokaad Inglismaa oli Prantsusmaa üks tugevamaid vastaseid. Napoleonil oli kindel plaan vallutada Inglismaa, kuid kaotati meresõda Inglismaa-Hispaania vastu. Et Inglismaad nõrgestada, kuulutas Napoleon välja kontinentaalblokaadi Inglismaa vastu. See oli Inglismaa majandusele tugev hoop, kuid sellest tuldi välja suurendades kaubavahetust ülemerekolooniatega, kaaperdati Prantsuse ja liitlaste laevu
· Kohaliku halduse muutmine parandatakse kohalikul tasandil valitsemine · Kehtestab tsiviilkoodeksi seadused, mis panevad aluse tänapäevastele seadustele · Minnakse üle vabale turumajandusele Pr. Majandus hakkab kiiremini arenema · Kasutusele võetakse tööraamat märgib ära eluaegse karjääri ja võimaldab in-st paremini jälgida 13.Miks puhkesid rev. sõjad? Kui edukad need olid? Kuidas mõjutas Pr-d kontinentaalblokaad? Põhjused: 1)teised kuningriigid organiseerisid ühistegevust et Pr rev lämmatada 2)Pr. Rev aegsed tegelased soovisid oma ideid levitada mujal Euroopas Suurbritannia vastu väljakuulutatud kontinentaalblokaad küll soodustas tööstuse arengut, kuid põhjustas raskusi teistele riikidele. Pr tööstusharud aga vajasid ka välismaist toorainet. Esimene keisririik hävis sõdades Euroopa riikide koalitsioonite vastu
Saksamaa väikeriikide killustumine Napoleon Sündis 15. august 1769 Suri 5. mai 1821 Saint Helena saarel Prantsusmaa valitseja ja väejuht valitses Prantsusmaad 17991814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. 17991804 oli ta esimene konsul 18041814 oli ta Prantsusmaa keiser Reformide ajastu Saksamaal algast suurte reformide ajastu pärisorjuse kaotamine Omavalitsuse reform Ühiskonna ilmalikustamine Sõjaväereform Kontinentaalblokaad Napoleoni sõdade lõpp Riikide vahelised suhted vajasid parandamist 1814. aasta septembris Viini kongress Kongressi põhimõtted olid julgeolek ja tasakaal Püha Liit Nelikliit Väike video Napoleonist http://www.youtube.com/watch?v=tfHnwqtJT9U Kasutatud kirjandus http://www.biography.com/people/napoleon94 http://www.annaabi.com/download.php?matid= Tänan, et kuulasite minu imelist tööd!
Rahvusvahelised suhted 19. saj I poolel Suure Prantsuse revolutsiooni lõpp • 1799 – 18. bümääri riigipööre • 1802 – Napoleon eluaegseks konsuliks • 1804 Napoleoni tsiviilkoodeks – võrdsus seaduste ees • 1804 – Napoleon kuulutab end keisriks • 1806 – kontinentaalblokaad • 1812 – sõjakäik Venemaale • 6. apr 1814 – Napoleon loobub troonist • 1815 – 100 päeva Viini kongress I • sept 1814 – juuni 1815 • Venemaa – Aleksander I • Austria – K. L. W. von Metternich • Preisimaa – K. A. von Hardenberg • Suurbritaania – R. S. Castlereagh • Prantsusmaa – Ch. M. de Talleyrand Viini kongress II • legitiimsus – Bourbonid võimule Prantsusmaal ja Hispaanias, Habsburgidele
1801.aastal konkordaat, millega salliti nii katoliiklust kui hugenotlust. Sellega suutis ta jubarahvale niivõrd meeldida, et ta 1802. aastal hääletati eluaegseks konsuliks häältega 3 5000008000.Keisrina rõhutas ta veelgi revolutsioonipäevil tähtsustunud rahvuse ühtsust. Ta arendas välja politseisüsteemi ja, nagu juba mainitud, seadustiku. Kaotati piirid siseriiklikuleturumajandusele, samas vähendati välismaist konkurentsi (kaitsetollid,kontinentaalblokaad). Samas kaasnes sellega tõusiklikkuse üha laiem levik. Napoleoni iseloomustades ei saa mainimata jätta ta pöörast tahtejõudu ja töövõimet. Seda näitab kasvõi see, et ta, olles alles saanud konsuliks, dikteeris vaid mõne päevaga uue põhiseaduse, millega ta andis, küll varjatult, endale suure isikuvõimu. Selles paistab samal ajal välja ka ta geniaalsus suutis ta ju näiliselt demokraatliku põhiseadusega koondada
1801.aastal konkordaat, millega salliti nii katoliiklust kui hugenotlust. Sellega suutis ta jubarahvale niivõrd meeldida, et ta 1802. aastal hääletati eluaegseks konsuliks häältega 3 5000008000.Keisrina rõhutas ta veelgi revolutsioonipäevil tähtsustunud rahvuse ühtsust. Ta arendas välja politseisüsteemi ja, nagu juba mainitud, seadustiku. Kaotati piirid siseriiklikuleturumajandusele, samas vähendati välismaist konkurentsi (kaitsetollid,kontinentaalblokaad). Samas kaasnes sellega tõusiklikkuse üha laiem levik. Napoleoni iseloomustades ei saa mainimata jätta ta pöörast tahtejõudu ja töövõimet. Seda näitab kasvõi see, et ta, olles alles saanud konsuliks, dikteeris vaid mõne päevaga uue põhiseaduse, millega ta andis, küll varjatult, endale suure isikuvõimu. Selles paistab samal ajal välja ka ta geniaalsus – suutis ta ju näiliselt demokraatliku põhiseadusega koondada
Prantsusmaale suurel arvul sõdureid ja pidid osalema vallutussõdades.Vastutasuks koostöö eest said mõned riigipead kõrgema staatuse: Baden, Hessen, Kleve ja Berg tehti suurhertsogkondadeks ning Württemberg ja Baieri said kuningriikideks. Riike tehti ka väikeriikide liitmisega suuremaks. Prantsusmaa peamiseks vastaseks sai Inglismaa, kellega liitusid teised, sest nad tahtsid tagada vana monarhiat ja korda. 1806.a. kuulutati välja Inglismaa vastu majandus e. kontinentaalblokaad Sõltlasriigid olid Reini liit, Napoli kuningriik, Sveits ja Itaalia kuningriik. Liitlased olid Austria, Preisi kuningriik ja Norra. Saksamaal tehti palju reforme vana korra lagunemise eesmärgil. Kaotati pärisorjus.1805.a. Trafalgeri lahingus hävis Prantsuse laevastik. 1806.a põrmustas Preisimaa.Ei taganud koninentaalblokaadi Inglismaa vastu. 1807. hiilgav võit Venemaa üle. Sada päeva Napoleon nägi enda jaoks uut võimalus ning ta lahkus Elba saarlelt ja maabus 1815
barokk Ajajärk kultuuriajaloos 1600-1750 (luksuslik) Versailles Louis XIV rajatud loss,kuulsaim Euroopas Asutav Kogu Rahvaesindus,mis peab töötama välja põhiseaduse vabariik Riik,mille valitsusorganid valitakse rahva poolt diktatuur Vägivallavõim,diktaatori piiramatu võim terror Poliitiline vägivald hetman Kasakaväe juht Ukrainas,väejuht Poolas 17.s. kontinentaalblokaad Napoléon I katse lõigata Inglismaa ära mandrist (1806) vasallriik Suurriigist sõltuv riik,mis vormiliselt on iseseisev (vrd.nukuvalitsus,marionettriik) reaktsioon Tagurlus,vastupanu ühiskonna arengule,vana korra säilitamine Püha Liit 1815.a.Viini kongressil loodud Euroopa monarhide liit vana korra säilitamiseks Juulirevolutsioon 1830.a.revolutsioon Prantsusmaa.
revolutsiooni ajal saanud maad ja ühes sellega ei olnud nad vana korra taastamise poolt. Napoleoni loodud riik oli sõjalisbürokraatlik diktatuuririik. Keiser : Sellele järgnes enda kroonimisprotsess Prantsusmaa keisriks 1804. aastal ning rohked vallutused Euroopas: Austria ja vene armee purustamine Ulmi ja Austerlitzi lahingus (1805); kaotus 1805. aastal Trafalgari lahingus Inglismaaga võideldi seejärel majanduslike vahenditega loodi kontinentaalblokaad ehk mandriline piire Suurbritanniaga kui saareriigiga ; Preisi ja Vene armee purustamine Jena, Auerstädti, Friedlandi lahingus (19061807); Hispaania sõjakäik (18081809); veelkordne Austria armee purustamine AspernEsslingi ja Wagrami lahingus(1909); Venemaa sõjakäik ja Borodino lahing (1812); sõjakäik Saksimaale, toimusid Lützeni, Bautzeni, Dresdeni ja Leipzigi lahing (1813), kus viimases saadi lüüa ja selle tagajärjel saadeti Napoleon Elba saarele asumisele
Saksamaal algast suurte reformide ajastu, millele panid aluse Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Positiivseks muudatuseks oli pärisorjuse kaotamine enamikus Saksa riikides, mis kujunes minu arvates õigeks otsuseks. Teisteks positiivseteks muutusteks olid omavalitsuse reform, ühiskonna ilmalikustamine, sõjaväereform- hakkas kehtima üldine kohustuslik sõjaväekohustus, loodi Reini Liit. Üks negatiivne muutus oli see, et suruti peale kontinentaalblokaad, kuna Napoleon ei suutnud Inglismaad alistada. Pärast Napoleoni sõdade lõppu oli Euroopa senine poliitiline kaart segi paisatud ning seetõttu vajasid ka riikidevahelised suhted uuel tasandil korrastamist. 1814. aasta septembris tuli kokku Viini kongress, kus etendasid keskset rolli võitjariigid Venemaa, Preisimaa, Inglismaa ja Austria. Viini kongressi põhimõtted olid legitiimsus, julgeolek ja tasakaal.
Prantsuse Revolutsioon Mõisted: a) abinõud, mida Pr. rakendas 1806.a Ingl. majanduslikuks alistamiseks - Kontinentaalblokaad. b) Napoleoni seadustik 1804, mis satestas inimeste võrdsuse seaduse ees ja eraomandi puutumatuse - Tsiviilkoodeks. c) Prantslaste poolt venemaa alistamiseks moodustatud sojavagi - Reini Liit. d) Suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse - Vasallriik. e) Marseille linna vabatahtlike laul - Marseljees. f) Kokkulepe riigi ja kiriku vahel - Konkordaat. g) Vägivald poliitilises võitluses, mis viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni, hirmuvalitsus - Terror
Venemaale tegevusvabadus Ida- Euroopas, Prantsusmaale Ida ja Põhja- Euroopas Mõisted : generaalstaadid - seisuste esinduskogu Prantsusmaal Asutav Kogu - pidi koostama Prantsusmaale põhiseaduse ja panema aluse uuele riigikorrale Inimese ja Kodaniku õiguse deklaratsioon - kõigile inimestele võrdõiguslikkus ja vabadus giljotiin - hukkamise vahend sankülotid -kõige radikaalsemad vabariigi pooldajad diktatuur - üksikisiku piiramatu võim ühiskonnas Marseljees - Prantsusmaa hümn kontinentaalblokaad - Napoleoni keeld importida Inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse
AJALOO KT LK 84-97 PTK 16-18 Mõisted. koalitsiionisõda- mitme riigi liidusõda ühe vaenlase vastu vasallriik-mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse Reini liit- 1806. Aastal moodustati Prantsuse kontrolli all olevatest Saksa riikidest Reini liit, mille eestkostjaks sai Napoleon. Pärast reini liidu loomist kadus riik nimega Püha Rooma riik. Kontinentaalblokaad- kauplemise keeld Inglismaa vastu Marseljees- Prantsusmaa hümn Tilsiti rahu- Venemaa ja Prantsusmaa vaheline rahulepe mil Venemaa tunnistab Lääne-Euroopa tegevusvabadust Tsiviilkoodeks- sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse, ning kiriku lahutamine riigist. Sõjad ja aastaarvud 1792- Prantsusmaa vastu hakati sõda organiseerima, algas sõda, Prantsusmaal pöörduti rahva poole üleskutsega et isamaa on hädaohus. Toimusid Saksamaa ja
Prantsusmaa liitlased ja Prantsusma vastased. 1807 sõlmiti Venemaa ja Prantsusmaa ,,Igavene sõpruse leping" . Prantsusmaa võimu all olevates riikides kaotatai pärisorjus ja alad olid sunnitud Prantsusmaale makse maksma.Alistatud rahvaste seas tekkis Prantsusmaavastane hoiak,mis süvendas,põhjustas rahvuslikku liikumist ja vabadusvõitlusi. Sõjaliselt ei suutnus Prantsusmaa Inglismaad vallutada. Tuli teha seda majanduslikult e. kontinentaalblokaad Prantsusmaal ja temast sõltuvatel aladel oli keelatud pidada kaubavahetust Inglismaaga. Tuli hakata tootma kaupa euroopamaades,manufaktuuride asutamine.Inglismaal oi aga olnud tööstuslik revolutsioon ja kaup oli seal parem. Hakkasid tegutsema salakaubavedajad.Rahaväärtuse langemine. ---Napoleoni isiklik elu: Lühikest kasvu, kartis kasse, väga hea mälu, naistevihkaja (kuigi tal oli palju armukesi), pidi abielluma Desiree-ga, jättis ta maha ja siis abiellus ta Jean Marque
karjäärist ja seiklustest. · Euroopa valitsejad pidasid Napoleoni usurpaatoriks isehakanud valitsejaks jätkates revolutsiooniaegseid Prantsusmaa vastaseid koalitsioonisõdu. · 1805 Austerlitzi lahing Napoleon purustas Austria-Vene ühendväe. · 1805 Trafalgari merelahing inglased (Horatio Nelson) purustasid Prantsusmaa laevastiku. · 1806 kontinentaalblokaad majanduslik sõda Inglismaaga, millega Prantsusmaa keelas sõltlasriikidel kauplemise Inglismaaga. · 1806 purustati Preisi väed · 1807 Vene vägede purustamine Ida-Preisimaal · 1807 Tilsiti rahu Venemaa ja Prantsusmaa jagasid mõjusfäärid Euroopas (Ida- ja Põhja-Euroopa Venemaale, Lääne-Euroopa Prantsusmaale) 1809 Vene-Rootsi sõjaga vallutas Venemaa Soome. e) 1810 aastaks sõltus Prantsusmaast enamus Euroopast:
4) Katoliku kirikuga suhete parandamine IV Majandussõda Inglismaa vastu (lk 86) TV 75 Selgitage, miks kuulutas Napoleon Inglismaa vastu välja kontinentaalse blokaadi. Pärast seda, kui Trafalgari merelahingus purustas Inglismaa Prantsusmaa laevastiku, otsustas Napoleon Inglismaa põlvili suruda kontinentaalblokaadiga. Uue laevastiku ehitamine oleks olnud liiga kulukas ja aeglane ning Napoleon lootis, et niimoodi suudaks ta Inglismaa alistada. Kirjeldage, kuidas mõjus kontinentaalblokaad Prantsusmaad ennast. Aastatel 1805-1812 tõusid Prantsusmaal hinnad kuni 300%. Napoleon ei suutnud täielikult blokaadi rakendada, sest Euroopa mandril oli suur nõudlus Briti odavate kaupade (eriti tekstiilitoodete) järele. Salakaubandusest Inglismaaga ei suutnud hoiduda isegi Prantsuse kaupmehed. V Tilsiti rahu 1807 (lk 86-87) Sõda Preisimaa ja Venemaa vastu lõppesid Prantsusmaa võiduga. Venemaaga sõlmiti Tilsiti rahu, mille alusel:
Salatunnelid, kus aidati põgenema üle 40 000 orja üheõiguslikud, kuid võrdsust polnud mehe ja naise Lõuna-Carolina, Mississippi, Florida, Alabama, suhtes, isa ja laste suhtes Georgia, Louisiana ja Texas eraldusid Ameerika Turumajandus pandi alus vabale turumajandusele, Ühendriikidest neist tekkis Ameerika Riikide kehtestati kaitsetollid, kontinentaalblokaad 1806 Konföderatsioon Suurbritannia vastu 1861 avasid konföderalistid Fort Sumteris 1813 Leipzigi ehk Rahvastelahing saadi lüüa, ühendriiklaste pihta tule, Konföderatsiooniga liitusid Napoleon loobus troonist 1814, saadeti Elba saarele veel Virginia, Põhja-Carolina, Tennessee, Arkansas. Naastes valitseb 100 päeva. Homestead Act 1862 talundiseadus asunikele 18
Lõpuks muutus prantslaste taandumine paaniliseks põgenemine. 1812. aasta detsembri lõpuks oli Napoleoni armee häving ilmsegle: tagasi üle piiri suutis end võidelda vaid väike osa. · Sai Rahvastelahingus lüüa · Sai Waterloo lahingus lüüa Selgita mõisteid ja isikute ajaloolist tähtsust! Versailles linn Prantsusmaal, kus asub Versailles' loss, mis oli 16821789 Prantsusmaa kuningaloss. Kontinentaalblokaad oli 21. Novembril 1806 Berliinis Napoleon I algatusel välja kuulutatud majandusblokaad Suurbritanniale. Rahvuskogu Rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada Robespierre Prantsuse revolutsiooni üks tuntumaid juhte Bastille 1418 sajandil kindlustusehitis Pariisis Prantsuse park pargikujunduse stiil, mis vastandub inglise vabale pargikujundus stiilile Generaalstaadid olid seisuste esinduskogu Prantsusmaal.
paremini, kui direktoorium ning kroonis ennast 1804. aastal Prantsusmaa ainuvalitsejaks. Napoleoni sõjad � Napoleon asus rajama bürokraatlikku riiki - tehes rahu vaenlastega, organiseeris ta oma võimu ja lasi ennast keisriks kroonida. � Napoleon võimsuse tipul: Lääne – Saksamaa riikidest moodustati Reini liit, vallutati Preisimaa, purustati vene armee, alistati Hisp. ja Port. ning kuulutati välja kontinentaalblokaad. � Kuna Venemaa ei teostanud kontinentaalblokaadi, tungis Napoleon riiki, kus lahing jäi sisuliselt viiki ent tagasiteel tabas Prant. armeed suured kaotusd ning naasnud Napoleon sai Leipzigi lahingus raskelt lüüa ja sunniti kroonist loobuma ning saadeti Elba saarele. � Otsustamaks Euroopa saatust, kutsuti kokku Viini kongress, Napoleoni naases Elbalt ning tõusis 3 kuuks võimule, selle lõpetas kaotatud Waterloo lahing ja ta saadeti lõplikult Saint Helena saarele.
Nimelt oskas ta endast jätta nõrga ja abitu mulje, tehes põhjalikult lolliks Vene esindaja vürst Dolgorukovi ning meelitades liitlased hiilgavalt üles seatud lõksu. Keisririigi ajal kaotati igasugused majanduspiirangud ja mindi üle vabale turumajandusele. Välismaise konkurentsi vähendamiseks kehtestati kaitsetollid, veelgi rohkem soodustas prantsuse tööstuse arengut 1806. aastal Suurbritannia vastu kuulutatud kontinentaalblokaad, mis paljudele teistele riikidele põhjustas suuri raskusi. Prantsusmaa sulges end tasapisi võõrale kapitalile, kuid soodustas kodumaise kapitali arengut. Olulist rolli keisririigiaegses ühiskonnas etendas sõjavägi, mille aluseks oli Suure Prantuse revolutsiooni päevil kujunenud revolutsiooniline armee. Neil oli vaja `mõõka`. Selleks oli saanud Napoleon veel vabariigi ajal. Sõjakäikudel edu kogunud mehed ei
Tööstuslik areng Inglismaa suureks eeliseks teiste ees oli üleminek vabrikutootmisele. Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajal muutusid eriti nõutavaks Inglismaal toodetud kangad ja nendest valmistatud tekstiilitooted. Sõda tekitas suure nõudmise raua järgi, mida vajati suurtükkide ja püsside valmistamiseks. Rauatootmine omakorda vajas kivisütt ja nii laienesid söekaevandused. Majanduslikku arengut segas Napoleoni välja kuulutatud kontinentaalblokaad, aga peale sõdade lõppu avanesid taas Inglismaa võimalused. Masinad, mida kasutati, võimaldasid ulatuslikult naiste ja laste tööjõudu kasutada, eriti tekstiilitööstuses. Varem olid olnud käsitööliste naised kodus, aga nüüd veetsid nad pikki päevi ketrusmasinate või kangastelgede taga. Kuna vabriku omanikule oli eriti odav laste tööjõud, hakati meeste asemel üha rohkem lapsi tööle võtma. Võitlus parlamendireformi eest
Mingi osa revolutsiooni saavutustest säilib. • Tegelik võim koondub Napoleoni kätte • Napoleon hakkab teostama ulatuslikke ümberkorraldusi, mis tugevdasid riiki ning parandasid selle majanduslikku olukorda. • Koostati mitmeid seaduste kogusid, 1804 Tsiviilkoodeks ,millel oli suur mõju Euroopa õigusajaloole. Eraomandi puutumatus, kirik lahutatakse riigist. • Taastab monarhia 1804. • Rajab Euroopa võimsaima sõjaväe • Parandab riigi suhteid kirikuga • Kontinentaalblokaad, Reini Liit Suhted • 1794 Napoleon Bonaparte kihlus jõukast Marseille kaupmeheperekonnast pärit Désirée Claryga • Napoleone Buonaparte abiellus 1796. aastal Joséphine de Beauharnais'ga (1763–1814), kes oli prantsuse poliitiku ja kindrali Alexandre de Beauharnais' (1760–1794) lesk. Abielu jäi lastetuks ning nad lahutasid 1810. aastal. • Samal aastal abiellus Napoleon Austria ertshertsoginna Marie Luisega (1791–1847).
/ Rahvapäästekomitee 12 liikmest koosnev organ diktatuuri ajal (jakobiinide) / Ühiskondliku Julgeoleku Komitee Jakobiinide diktatuuriajal loodud, võitluseks kontrrevolutsiooniga. / 9 Termidoori riigipööre 1794. 27 juuli Robespierre´i arreteerimine koos lähikonnaga, hiljem hukkamine / Direktoorium täidesaatev võim / Departemang meiesõnades maakond rev. maahalduse tulemusena tekkinud üksused maa. / Konsulaat moodustasid kolm konsulit, kes juhtisid riiki. / Kontinentaalblokaad Suurbritannia vastu Prantsusmaa poolt / 1807 Tilsiti rahu Prantsusmaa Venemaa vaheline koostöö (1808-9 Venemaa selle lepingu tulemusena astub sõtta Rootsiga ja Vallutab Soome) / Viini kongress - 9. juuni 1815 alla lõppaktile, millega pandi paika Eur uus poliitiline korraldus. / Sada päeva Napoleoni valitsemis period pärast Elba saareltnaasmist / Seitsmeaastane sõda Põhjustud Poola jagamisest (pole kindel) / Jena ülikool Rahvuslikku liikumise koht
Riigid jagati 3 rühma: Vasallriigid Liidetud alad Liitlased Iseseisvad Sveits, Hispaania, Varssavi- Belgia, Holland, Illüüria, osa Austria, Preisimaa, Hertsogiriik, Reini liit, Napoli kuningriik Itaaliast, Loode-Saksamaa Venemaa, Taani (Aleksander I) võimul Napoleoni sugulased Kontinentaalblokaad mandritõke Inglismaa vastu, Euroopa poolt majandussurve salakaubandus! Lüüasaamine: 1812 Borodino lahing, Venemaa ja Pr. vahel. venelased taandusid, kuid väed ei elanud külma talve üle (700 000 mehest tagasi tuli ~10%). Hajus Prantsusmaa vägede võitmatuse müüt! 1813 Leipzigi lahing e. Rahvastelahing (Euroopa rahvaste ülestõus) Pr. väed said lüüa
Millal ja millised alad vallutati? 16. Millised olid peamised Prantsusmaa vastased? Mitu koalitsiooni moodustati? 17. Milliseid muudatusi tõi revolutsioon olustikku ja olmesse? 18. Millised olid revolutsiooni tagajärjed? 19. Millal sai Prantsusmaast keisririik? 20. Milised olid Napoleoni-aegsed ümberkorraldused Prantsusmaal? 21. Mis oli ja millal loodi Reini Liit? 22. Millal alistati Austria ja Preisimaa? Millal ja miks ning kelle vastu kehtestati kontinentaalblokaad? Millised riigid sellest välja jäid? Miks? 23. Miks, millal ja kelle vahel sõlmiti Tilsiti rahu? Lepingu tingimused? 24. Milles seisnesid reformid Saksamaal? 25. Kuidas olid Euroopa riigid jaotunud 1810. Aastaks? Millised riigid millisesse rühma kuulusid? 26. Miks ja millal puhkes Prantsuse Vene sõda? Tulemus? 27. Millised olid lõplikud tagajärjed Napoleoni lüüasaamisel Venemaal? 28
lahutamine riigist. · 1804 lasi end kroonida keisriks. Napoleoni sõjad · Napoleini eesmärgiks oli allutada Euroopa ja rajada maailmaimpeerium · Okoobris 1805 kaotati trafalgari merelahing brittidele · Austria ja Vene armee purustamine Austerlitzi lahingus · Jätjest allutati Lääne-Saksamaa riigid, Preisimaa, sõlmiti rahu Vene keisriga. Prantsusmaa sõltlased ka Hispaania, Sveits, Itaalia väikeriigid, Poola. Kontinentaalblokaad · Prantsusmaa ja tema liitlased ei kaubelnud enam Suurbritanniaga. · Blokaad ei olnud edukas, kuna hinnad tõusid 300% Sõda Venemaa vastu · Napoleon astus vastu Venemaale. Alustas 1812 aasta juunis sõjakäiku. · Venelaste taktikaks taganemine Napoleon oleks soovinud piirilahingut, kuid venelastel õnnestus seda vältida. Moskva jäeti maha ja süüdati põlema. · Napoleon soovis sõda lõpetada, sest ta polnud valmistunud talviseks sõjapidamiseks,
parandas riigi suhteid kirikuga, sõlmides Rooma paavstiga eraldi kokkuleppe. Katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. 1802 eluaegne konsul/rahvahääletus. 1804 keisri tiitel/päritav võim. Austria-Vene vägede purustamine Austerlitzi 1805, Preisi purustamine Jena/Auerstedti lahingus. Võidetud tunnistasid N vallutusi, pidid hoidma sees Pr vägesid, liituma kontinentaalblokaadiga. 1805 Trafalgari merelahing, Inglise- Hispaania ühendlaevastik hävitas Prantsuse laevastiku. 1806 kontinentaalblokaad Inglismaale. 1807 sõdis Venemaaga, Tilsiti rahu. Sõda venemaaga 1812: N Suur armee u 500 tuh meest. Barclay de Tolly taganemistaktika Borodino lahing Moskva all. Kutuzov. Moskva mahajätmine, tulekahju. Napoleoni põgenemine Venemaalt. Nälg, külm. Hukkus u 300 tuh meest. Kaotus Lepzigi all 1813. Rahvaste lahing. 1814. vastased marsivad Pariisi. Troonist loobumise akt. Pagendamine Elba saarele. 1815 lahkus ta koos oma lähikondlaste ja sõduritega Elba saarelt ja maabus 1815
Kui 92'rahavas tungis Tuiliersi lossi ning kukutati monarhia ning Marat valiti erokonna nimekirja.Juhtis 93aastal toimunud rahva ülestõusu.Sama aasta ta tapeti. 9.termidoor-1794toimunud riigipööre.Sellega kukutati jakobiinid.Hinnad kujundasid nüüd turg,ning valitsus soosis eraettevõtlust ja kaubandust. 18brümäär-1799toimunud sõjaline riigipööre,kus sai tuntuks Napoleon.Peale seda riigipööret vabariik säilis.See sündmus tähistas tegelikult Suure Prantsuse revolutsiooni lõppu. Kontinentaalblokaad-1806aastal välja kuulutatud majandusblokaad Suurbritanniale.Lõpetati kõik kaubandussuhted Briti saarte ja Euroopa vahel,et Briti majandust nõrgestada.See oli ettevalmistus Suurbritanna vallutamiseks.Taheti,et Inglismaa jääks nälga ja jääks nõrgaks,et neid oleks lihtsam lüüa. Borodino lahing-1812a toimunud lahing Venemaa ja Prantsusmaa vahel.Napoleon avas tee Moskvasse,kuid ta ei suutnud vene armeed purustada.Moskva küll vallutati,kuid venelased ei andnud alla
2)säilitada seisuslik kord 3)suruda maha rahvuslik liikumine Nelja Riigi Liit(Venemaa, Austria, Preisi ja Inglismaa) pidi vajadusel sõjaliselt sekkuma ükskõik millises riigi sisepoliitikasse, kui Viini kongressi otsused on ohus. Ohtlikuks loeti kõik rahvuslikud liikumised, sest need viisid valitsevate dünastiate kukutamiseni. Eriti aktiivselt tegutses vabadusliikumise mahasurujana Venemaa, kes sai seetõttu hüüdnimeks ,,Euroopa sandarm". 3. Selgita: Kontinentaalblokaad Napoleoni keeld importida Inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse Koalitsioon mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu Imperaator - impeeriumi valitseja või võimukandja Vana-Roomas, ,,prantslaste keiser" Restauratsioon varasema poliitilse korra taastamine Legitiimsus - seaduslikkus Nelja Riigi Liit liitu kuulusid Venemaa, Austria, Preisi ja Inglismaa, kes pidid vajadusel
Viini Joseph Sieyès'iga.25. detsembrist Kongressi põhimõtted: Legitiimsuse 1799 18. maini 1804 oli ta esimene e. seaduslikkuse põhimõte è taastati konsul.18. maist 1804 kuni aprillini Euroopas enne 1789 valitsenud 1814 oli ta dünastiate võim,Erandid: ei taastatud keiser.Tsensuur>tsiviilkoodeks,Turu Saksa-Rooma Keisririiki Rootsis ei majandus- tööstuse areng1806 taastatud Gustav IV Adolfi kontinentaalblokaad Inglismaa võimuKonkr. ümberkorraldused: vastu1813-Leipzigi ehk võimule said Bourboni, Habsburgid Rahvastelahing, Napoleon kaotas jt.Julgeoleku põhimõte è Pra ümber koalitsioonivägedele.1814.a. - moodustati puhverriikide (vaheriik kahe koalitsiooniväed vallutasid suurriigi vahel) vöönd, mis pidi olema Pariisi,Bourbouide I restauratsioon tõkkeks Pra ja teiste suurriikide kuningas tuli tagasi 6.04
Austerlitzi lahingus (1805), võit preislaste üle Jena all (1806), võit venelaste üle Friedlandis (1807) jt. Ometi ei suutnud ta lüüa inglasi, kes võitsid 1805. aastal Trafalgari merelahingu admiral Nelsoni juhtimisel. 1809. aastaks hõlmas Napoleoni impeerium enamikku Lääne- Euroopast. Suutmata Inglismaad vallutada, kehtestas Napoleon 1806. aastal Briti saarte vastu kaubandusblokaadi, keelates teistel Euroopa riikidel inglise kaupu sisse vedada. See nn. kontinentaalblokaad oli küllalt edukas, kuid ebapopulaarne, kuivõrd sellest kaubandusest sõltuvad Euroopa riigi sattusid raskustesse. Kui Vene keiser Aleksander I blokaadist mööda püüdis hiilida, tungis Napoleon 675 000-mehelise nn. Suure armeega Venemaale ja lõi Aleksandri vägesid 1812. aastal Borodino lahingus. Seejärel kiirustas ta Moskvasse, lootes hõivata rikka linna. Selle asemel leidis ta eest peaaegu inimtühja Moskva, mille venelased peagi ise maha põletasid. Kohalejäänud talle ei alistanud
15) Koalitsioonisõda- mitme riigi liidusõda ühe vaenlase vastu. 16) "Tsiviilkoodeks"- see sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist.(võeti vastu 1804. aastal ) 17) Reini Liit- Pärast okupeerimist 16. Saksa riigist loodud üksus.(1806) Reini Liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austriale, selle eestkostjaks sai Napoleon. 18) Kontinentaalblokaad- Napoleoni keeld importida Inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse. 19) Vasallriik- mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse. 20) Sada päeva- Napoleon põgenes Elba saarelt ja sai 1815a. uuesti võimule. Olnud võimul 100 päeva purustati ta Waterloo lahingu Prantsusmaa- vastase koolitsiooni poolt. 21) Reaktsioon- vastupanu ühiskondlikule arengule e. tagurlus. 22) Püha Liit- 1815. a
-tükeldati vürstpiiskoppide ja kloostrite võimualad -hävitati ülem-saksamaa kloostrite võrgustik Koalitsioonisõjad 1805-1807: -europpa vanade riikide valitsejad ei tunnistanud Napoleoni võimu -1805 dets Napoleon purustas austria-vene ühendved austerlitzi lahingus -1806 okt põrmustasid prantslased preisimaa Jena ja Auerstedti kaksiklahingus -1805 okt hävitas inglise-hisp ühendlaevastik admiral horatio nelsoni juhtimisel trafalgari merelahingus prantsuse laevastiku Kontinentaalblokaad: -kuulutati välja 1806 Berliinis -prantsusmaa liitlastel ja sõltlasriikidel keelati igasugune kauplemine inglismaaga -euroopa kontinendi sulgemine sai inglismaa suhtes Napoleoni kinnisideeks -oli tugevaks hoobiks inglise majandusele Tilsti rahu: sõlmiti 1807. aasta juulis Tilsitis Napoleoni ja Aleksander I vahel. See oli kahe poole rahu-, sõpruse- ja liiduleping. Venemaa nõustus Prantsusmaa vallutustega ning tunnistas viimase tegutsemisvabadust Lääne-Euroopas
Keskajaga võrreldes jäeti välja seisused ja kõik kodanikud tunistati juriidiliselt võrdseteks. Võrdsus ei kehtinud siiski mehe ja naise ning isa ja laste suhtes. "Tsiviilkoodeksile" järgnesid "Kommertskoodeks" (1807) ja "Kriminaalkoodeks" (1811). Keisririigi ajal kaotati igasugused majanduspiirangud ja mindi üle vabale turumajandusele. Kodumaise tootmise edendamiseks kehtestati kaitsetollid, veelgi rohlem soodustas Prantsuse tööstuse arengut 1806 Suurbritannia vastu välja kuulutatud kontinentaalblokaad, mis paljudele teistele riikidele tekitas suuri probleeme. Varsti hakkas see siiski mõjutama ka Prantsuse majandust. Kokkuvõttes jätkus uue kodanluse tugevnemine, uusrikkad moodustasid suurima osa ühiskonna tippudest. Olulist rolli keisririigiaegses ühiskonnas etendas sõjavägi. Suurema osa sõjaväest moodustasid talupojad, kes olid sinna astunud juba revolutsiooni algusaegadel. Nüüdseks oli isu tööd teha läinud ja nad ei mõelnudki sõjaväest lahkumise peale (ainult lakuks!)
Isegi kui ühtki ajaloolist tõika enam ei lisanduks, tahab iga põlvkond Napoleoni lugu kuulda oma sõnadega ja oma vaatevinklist. Keda huvitavad Napoleoni naised, keda hobused, keda haigused, keda harjumused Näiteks tänapäeval leidub terve koolkond ajaloolasi ja ajalootõlgendajaid, kes peavad Napoleoni impeeriumi Euroopa Liidu eelkäijaks. Nad väidavad, et Napoleon tegi esimese tõsise katse Euroopat ühendada ja et just kontinentaalblokaad andis Mandri-Euroopa majandusele selle impulsi, mida oli tarvis, et mitte langeda võimsa Inglise tööstuse sulase rolli. Ning mõistagi leidub teine koolkond, kes kogu selle trakteeringu välja naerab. Koomiline on jälgida, kuidas Napoleoni sõjad raamatulehekülgedel otsekui edasi kestavad. Näiteks inglise ajaloolaste töödes võib kohata Napoleoni, kes on ennastimetlev kergats ja kelle võidud sõjatandreil pole muud kui bluff.
1804 võeti vastu Napoleoni "Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimese võrdsuse seaduse ees, eraomandi puutumatuse ja kiriku lahutamine riigist. Sõlmis Rooma paavstiga eraldi kokkuleppe konkordaadi. Sõlmiti rahuleping, mis tunnustas kõiki Napoleoni valutusi ja sõdades võeti see arvesse. Napoleoni peeti usurpaatoriks. Ta oli otsustanud Inglismaa põlvili suruda majanduslike meetmetega. Kuna 1805 hävitas Inglise laevastik admiral H .Nelsoni juhtimisel Prantsuse-Hispaania üldlaevastiku. Kontinentaalblokaad oli küll Inglismaale suureks hoobist, kui viimane sai sellest välja ja see ei andnud tulemusi. Venemaa sai selle rahuga tegevusvabaduse Ida- ja Põhja-Euroopas, vallutades sõjas Rootsiga Soome. Nii leppisid Tilsitis kahe suurriigi valitsejad kokku Euroopa jagamises mõjusfäärideks. Prantsuse väed jäid Hispaaniasse ja Napoleon arreteeris senise kuninga ning pani enda venna troonile, kes hakkas kehtestama reforme, mis nõrgestasid feodaalkorra Hispaanias. Rahva
Edutult lõppesid Euroopa riikide III ja neljas koalitsioonisõda Prantsusmaa vastu. 1805.a. 4 detsembris purustas Napoleon Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus. Napoleoni tabas aga ebaõnn meresõjas. 1805.a. hävitas Inglise-Hispaania ühendlaevastik Nelsoni juhtimisel Trafalgari merelahingus Prantsuse laevastiku. 1806.a. kuulutati välja Inglismaa vastu majandus e. kontinentaalblokaad. Prantsuse liitlastel ja sõltlasriikidel keelati igasugune kauplemine Inglismaaga. Briti kaubalaevadele suleti paljud sadamad. Blokaad halvas küll Inglise majanduse, kuid Inglismaa suutis sellest üle saada. Majandussõda mõjus rängalt ka Prantsuse majanduselule. 1807.a. sõlmisid Napoleon ja Vene keiser Aleksander I Tilsitis rahu sõpruse ja liidulepingu. Venemaa nõustus Prantsuse vallutustega ja kohustus liituma kontinentaalblokaadiga
(ebaõnnestus). 1804 kuulutas Senat Nap-i keisriks Nap I-e nime all (Rooma paavst kroonis). Sellega lõppes Prantsuse vabariik. Loobuti rahvaesindustest, rõhutati rahvuse ühtsust, arendati välja mitmeastmeline politseiaparaat. Kehtestati "Tsiviilkoodeks" (kodanikud üheõiguslikud). Ühiskond. Keisririigi ajal kaotati igasugused maj.piirangud ja mindi üle vabale turumajandusele. Kehtestati kaitsetollid ja Srb vastu kuulutati kontinentaalblokaad. Kodanlus tugevnes, uusrikkad olid ühiskonna tipus. Oluline roll oli sõjaväel. Seal oli nii vabatahtlikke kui ka sunniviisiliselt värbatuid (enamik taluopojad). Sõjaväelased pidasid end tsivilistidest paremaks. Rahvast võõrandus ohvitserkond. Nap I taastas aadlitiitli ja lõi lisaks kesririigi aadli tiitli. Esimene kesririik hävis sõdades Euroopa riikide koalitsiooni vastu. Pr väed said lüüa Rahvastelahingus, Nap loobus troonist, pöördus aasta pärast
saj rahvuslikku liikumist. Napoleon püüdis alistada ka Inglismaad. Merendusest ja laevandusest ei teadnud ta aga midagi, maakaitseväe pooldaja. Inglismaal oli aga tugev laevastik. Tekkiski küsimus, et kuidas alistada Inglismaad. Mereväedessanti ei tahteud teha seega mõeldi õhudessandile, aga need langesid ära. Prantsusmaa seega Inglismaad lüüa ei suutnud ja Napoleon tuli aga mõttele, et majanduslikult Inglismaad nõrgestada.Inglismaalt ei tohtinud kaupu sisse osta'' KONTINENTAALBLOKAAD''- Prantsusmaa kehtestas, et Inglismaad majanduslikult alistada. Pranstusmaal ja temast sõltuvatel aladel keelatud pidada kaubavahetust Inglismaaga. Inglismaal oli toodanguid, mida Euroopas hädasti vaja oli, nt tugev riie kalve, millest tehti sõdurite mundreid ja seda oli ka Prantsusmaad vaja. Ühelt poolt oli hea kuni õhutas Euroopas manufaktuure looma. Inglismaal olid aga villa tootmise traditsioonid pikaajalisemad ja kaup
saj lõpule India vallutamine ning Austraalia ja Uus-Meremaa koloniseerimine. 19.saj lõpul oli Inglise koloniaalpoliitika peamisteks suundadeks Aafrika ja Lähis-Ida. Kolooniad, kus elas rohkem valgeid väljarändajaid, said dominiooni staatuse (nt Austraalia, Kanada; neil oli laialdane omavalitsus oma parlamendi, valitsuse ja seadusandlusega), ülejäänud aladel tugineti kohalike põliselanikest valitsejate toetusele. Kontinentaalblokaad Napoleon otsustas Inglismaa põlvili suruda majaduslike abinõudega. 1806. aasta lõpus kuulutas ta välja majandusblokaadi. Keelati kauplemine Inglismaaga. Inglismaa suutis, aga sellest üle saada, suurendades kaubavahetust ülemerekolooniatagea. Admiral Nelson Horatio Nelson Kuulsaks sai Nelson Napoleoni sõdades. Tema kõrgeim auaste oli viitseadmiral (Vice Admiral of the White). Võidukas Trafalgari lahingus sai ta
mis sõltusid toimus ühiskonna moderniseerimine. Feodaalkord ja pärisorjus kaotati, kodanike võrdõigluslikus seaduste ees, kuulutati välja ka usuvabadus (kui seda veel polnud tehtud). Kõige rohkem puudutasid need reformid Saksa alasid. Napoleon liitis umbes 300 väikeriiki 100-ks riigiks. Võitlus ühendas sakslasi. Prantsusmaa pealmiseks rivaaliks oli Inglismaa. Inglismaa oli tugev merel, Prantsusmaa maal. Majanduslik tee Inglismaa vastu kontinentaalblokaad. Prantsusmaal ja sõltuvatel, liitlastel keelatud Inglismaaga kokku puutuda. See kukkus aga ju läbi. Salakaubandus arenes. Aadel kaotas oma positsiooni, uute võimekate inimeste esiletõus. Toimus omandi üleminek kodanlusele ja talupojale. Üldise hääleõiguse põhimõte, alguses piirati erinevate tsensustega. Kaotati tsunftisundlus, eeldus tööstuse arengul. Rahvustunne tõusis. 12 13 25.03
koalitsioon: Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Holland jt. Prantsusmaal võeti vastu üldine sõjaväekohustus. NAPOLEON 1804-1814 Napoleoni ajajärk/keisriaaeg Tsiviilkoodeks ehk Napoleoni koodeks sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. 1805 dets - Austerlitzi lahing- Prantsusmaa võidab, Inglise armee saab lüüa. 1805- Trafalgari merelahing- Prantsusmaa vs Inglismaa, Inglismaa võidab (admiral oli Horatio Nelson) 1806- kontinentaalblokaad 1807- Tilsiti rahu 24 juuni 1812 läks Napoleon Venemaale. Borodino lahing, Prantsusmaa võidab ja jõuab Moskvasse 1815-Waterloo lahing, Napoleoni viimane lahing. VIINI KONGRESS 1814-1815 Napoleoni vastu tuli sõjavägi koguda. Euroopa suurriigid, mis sõdisid Prantsusmaa vastu otsisid nn Euroopa kooskõla, mis tähendas uute kokkulepete sõlmimist ja neist kinnipidamist. Võitjariigid võtsid endale volituse käituda suurriikidena ja nad jagasid väiksemate riikide territooriume.
Pilet nr. 1 1. Absolutismiajastu Euroopas 17.-18. sajand. Iseloomulikud tunnusjooned, seisused, merkantistlik majanduspoliitika. 2. Põhjasõda ja Eesti. Põhjused, üldine käik, tagajärjed Eestile. Pilet nr. 2 1. Napoleoni sõjakäik Venemaale. Napoleoni Sada päeva ja Napoleoni langus. 2. Eesti 19. sajandil. Talurahvareformid, pärisorjuse kaotamine. Pilet nr. 3 1. Napoleon ja Prantsusmaa. Keisririik, kontinentaalblokaad, Napoleoni sõjad Euroopas. 2. Vaimuelu Eestis pärast Põhasõda 18. sajandil. Piibli tõlge, haridus, vennastekoguduste liikumine, A.W. Hupel Pilet nr. 4 1. Valgustus ja valgustatud absolutism Euroopas 18. sajandil. Prantsuse valgustajad Voltaire, Montesquieu, Rousseau. 2. Tartu rahu. Pilet nr. 5 1. Suure Prantsuse revolutsiooni algus ja põhjused, monarhia kukutamine, vabriigi kehtestamine. 2. Rahvusliku liikumise eestvedaja C. R. Jakobson Pilet nr. 6 1
Saksamaa) 2) Prantsusmaa vasallriigid napoli kuningriik, Hispaania, Sveits, Varssavi hertsogkond, Reini liit, mis moodustati Saksa-Rooma keisririigist. 3) Prantsusmaa liitlased(Austria, Preisimaa, Venemaa, Taani) 1809 Rootsi-Vene sõja tulemusena vallutatakse Rootsilt Soome Luuakse Soome suurhertsogkond. 1812 alustab Prantsusmaa sõjakäiku Venemaale. 1805 Trafalgari lahing, Napoleon sai lüüa, Inglismaale kuulutati välja kontinentaalblokaad. 1805 purustati Austerlitzi lahingus Vene ja Austria väed 1807 liit Venemaaga Tilsiti rahuleping 1812 Sõjakäik Venemaale, ebaõnnestunud 1813 rahvaste lahing Leipzigis, Napoleon taganes 1815 Waterloo Revolutsioon pani aluse nüüdisaegsele poliitikale. Inimene sai kodanikuks ja rahvas võimukandjaks. Uus sotsiaalne kord Kaotati vana korra aegne haldusjaotus. Kaotati tollid Napoleon muutis uut tüüpi kodanliku ühiskonna püsivaks
konservatiivne alalhoidlik, traditsioonilisi vaateid säilitav ja ajaloolist järjepidevust tähtsustav konservatism alalhoidlikkus, traditsioonilisi vaateid säilitav ja ajaloolist järjepidevust tähtsustav poliitiline õpetus konstitutsioon põhiseadus konstitutsiooniline monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul valitseja võimu ulatus on määratud konstitutsiooni ehk põhiseadusega konsul kõrge riigiametnik (Roomas kaks), kes lisaks senaatoritele juhtis Rooma vabariigi elu kontinentaalblokaad Napoleoni keeld importida Inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse konverents nõupidamine koonduslaager sunnitöö- ja hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati koormised talupoegade kohustused isanda vastu, peamised koormiste liigid olid mõisategu ja loonusrent koraan islami püha raamat korilus marjade, seente, juurikate, pisielukate jms korjamine toiduks; muinasaja inimese põhiline tegevusala
konservatiivne alalhoidlik, traditsioonilisi vaateid säilitav ja ajaloolist järjepidevust tähtsustav konservatism alalhoidlikkus, traditsioonilisi vaateid säilitav ja ajaloolist järjepidevust tähtsustav poliitiline õpetus konstitutsioon põhiseadus konstitutsiooniline monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul valitseja võimu ulatus on määratud konstitutsiooni ehk põhiseadusega konsul kõrge riigiametnik (Roomas kaks), kes lisaks senaatoritele juhtis Rooma vabariigi elu kontinentaalblokaad Napoleoni keeld importida Inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse konverents nõupidamine koonduslaager sunnitöö- ja hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati koormised talupoegade kohustused isanda vastu, peamised koormiste liigid olid mõisategu ja loonusrent koraan islami püha raamat korilus marjade, seente, juurikate, pisielukate jms korjamine toiduks; muinasaja inimese põhiline tegevusala
annaabi.ee 
