Tartu Ülikool Usuteaduskond Greete Palksaar MENGZI Referaat Juhendaja Tarmo Kulmar Tartu 2012 Sissejuhatus: Meng zi-d võib pidada üheks silmapaistvamaks konfutisonismi edendajaks, kes rändas läbi Hiina ning arendas edasi tundud õpetaja Kong-Fuzi ideid. Tänu talle said need ideed laialdasema tuntuse. Konfutsionistlikud ideed on mõjutanud maailma märkimisväärselt. Ta on hinnatud oma inimesekeskse ühiskonna vaateviisi poolest. Tema mõttekäike ja õpetusi võime lugeda talle omistatud seitsmeosalisest raamatust Mengzi. 1.Meng zi elulugu ja õpetuse põhiomadused Vanahiina õpetaja Mengzi elas aastatel 372 289 e.m.a. Tõlkes tähendab ,,Meng zi" hiina keeles õpetaja Meng. Eri keeltes ja eri traditsioonides nimetatakse Meng zi-d ka Meng Tzu, Mencius, Meng Ke. Viimane on tema õige nimi. Konfutsionismis on ta Konfutsiuse kõrval mõjukaim õpetaja, kes on pälvinud ka tiitli ,,ya sheng" ehk ,,teine õnnis". Nagu ma Konfutius ol...
Tartu Ülikool Usuteaduskond Yvonne Lagle Maagiline Taoism Referaat Tartu 2012 Sissejuhatus Selleks, et rääkida maagilisest taoismist tuleks vaadelda neid mõisteid hetkeks eraldi. Taoism keskendub enamasti inimese sisemaailmale. Taoistlik inimese ideaal on ,,õnnis inimene". Rääkides Taoismist on kõige olulisemad märksõnad Lao Zi ja kulgemine. Kusjuures kulgemine ei tähenda siin kontekstis laisalt olesklemist, vaid hoopis seesmise Minaga tasakaalus olemist ja maailmaga harmoonilist suhet, koos kulgemist, õppimist. Nüüd aga maagiast, mida on keerulisem defineerida. Mina võtsin maagia mõistele aluseks tavainimesele üleloomuliku, metafüüsilise suuruse või lihtsalt silmaga nähtamatuks jääva inimese seesmise elutarkuse. Maagiline taoism sisaldab mitmeid erinevaid eesmärke ja võtteid nende saavutamiseks. Taoisti ja taoismi järgijat võibki tegelikult juba maagiliseks pidada, kuna nende tarkus on maagiliselt li...
ärgu olgu karistuseks...keelealane:rikastas eesti kirja ja valmistas ette uuele kirjaviisile ülemineku . õ täht.Sentimentaalne jutukirj: lugejale, äritolu:saksa rahvaraamatud. Suve Jaan:Eesti sent. kirj. silmapaistev esindaja,elupõline kooliõpetaja. Ta tegutses Tallinas rakv, ja pärnu kreisikoolis vene keele ning joonistuse õpetajana. Peterson: Jakobi algkool>riia kreisikool>riia kuberm gümn.>TÜ usuteadus tegevus:kirjutas eesti keeles, koostas rootsi keele grammatika ja tegi pikema aja vältel Rosenplä-ga "Beiträgele" keele alast koostööd. Pani aluse meie pseudomütoloogiale. Tundis palju võõrkeeli:rootsi, prantsuse, ladina, jne.Faehlmann:1. Elu ja tegevus:sündis koerus, algharidus naabertalus,huvi lugemise vastu. Rakvere alg-ja kreisikool.Tartu Gümn.(kirjandus,meditsiin,juhutööd) TÜ arstiteadus ja töö arstina Tartus.1838>ÕES>"Kalevi"´mõte>1939 ettekanne. TÜ-s eesti keele lektor
2) 54% - usub teatud vaimu või jõudu 3) 16% - usub jumalasse Agnostik inimene, kes arvab, et ei ole olemas piisavalt tõendeid, et kõrgema jõu olemasolu kinnitada/ümber lükata Usund/religioon tavade, uskumuste ja religioossete praktikate kogum, mida mingi grupp inimesi jagab Sekt äärmuslik usugrupp (vähemuses võrreldes üldise seisuga) Konfessioon ühte usutunnistust jagav grupp (nt. luterlus) Teoloogia usuteadus Teoloog usuteadlane, kes uurib religiooni õpetust, tekste ning eetikat. 2. Mis on religioon? religio "sidumine" religare "sidumine" relegere uuesti lugemine, uurimine või taastõlgendamine 1) Raamatureligioon raamatu-keskne religioon 2) Pärimus-religioonid Religiooniteadlased uurivad religiooni sisu, sotsioloogid religiooni mõju. Usk eri religioonides. 1) Aafrika usk on muu eluga väga tihedalt seotud (usku peetakse traditsioonist ja ühiselust eraldamatuks)
CURRICULUM VITAE Nimi: Jakob Hurt. Sünniaeg ja -koht: 22.07.1839 Põlva kihelkond, Vana-Koiola vald, Himmaste küla, Lepa talu. Vanemad ja nende isa kooliõpetaja Jaan Hurt (19.06.181823.12.1861); tegevusalad: ema koduperenaine Marie (snd Kurvits) (181831.10.1898). Õed-vennad: Otto (1839), Eva (1844), Ann (1848). Haridustee: Himmaste külakool, Põlva kihelkonnakool (184952), Tartu kreiskool (1853-54), Tartu gümnaasium (1855-58), Tartu ülikool (usuteadus, 1859-63), Helsingi ülikool. Karjääriastmed: 186566 Hellenurme mõisa koduõpetaja, 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares, 186872 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja, 187280 Otepää koguduse õpetaja, 18801902 Peterburi eesti...
RISTIUSK & KIRIK Kevin Kuhi 10.B 2014 SKOLASTIKA Kooliteadus, kooliõpetus. Tugines muistsetele autoriteetidele(Piibel ja muud antiikteosed) Tuntumad kirjamehed Peamiselt ladina ja kreeka kirjanikud Tuntum Platon, Aristoteles, Hippokrates, Ptolemaios. Teoste sidumine loogikaga Teos ütles üht, mõistus teist. Arvamus, et papadel on juba kõik kirja pandud. Teoloogia Usuteadus Kõrgem positsioon keskajal teistest teadustest. Tradsiooniliselt mainitakse neid ka nimestikes esimesena Aquino Thomas (1225-1274) Usu kaks tasandit, mõistuslik & ilmutuslik Tema nende vastuolu ei näinud. Kirik suhtus temasse algul umbusklikult. Hiljem kuulutati ta pühakuks ja ta õpetus võeti katoliikluse aluseks, " Tomism" Miski mida pole olemas pole olemas. Kõik sünnib läbi millegi Roger Bacon (1214-1294) Olulisem matemaatika, Aristoteles pidas
Mikolaj Kopernik Johannes Kepler Mikolaj Kopernik O Sündis 19.veebruar 1473 Poola’s O Suri 24.mai 1543 Frombork’is O Saksa päritolu Poola astronoom, matemaatik, arst ja kanoonik O Pani aluse heliotsentrilisele maailmasüsteemile Õpingud O 1491-1495 Krakowi Ülikool (õigusteadus, usuteadus, astronoomia) O 1501-1503 Padova Ülikool (meditsiin, matemaatika) O 1503 sai Ferrara Ülikoolist kirikuõiguse doktori kraadi Pildid Johannes Kepler O Sündis 27.detsember 1571 Weil der Stadt’is O Suri 15.november 1630 Regensburg’is O Saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof O Tegi tööd optika alal ning aitas ligimiteerida avastusi Õpingud O 1584 Adelbergi Kloostrikool O Lõpetas grammatikakooli ja ladinakooli
JAKOB HURT 1839-1907 Kes ta oli? Rahvaluuleteadlane Keeleteadlane Vaimulik Ühiskonnategelane Elutee ja haridus 22. juuli 1839 Himmaste küla Himmaste külakool Põlva kihelkonnakool Tartu Kreiskool Tartu Gümnaasium Tartu Ülikool (usuteadus) Helsingi Ülikool (doktorikraad) Töö Hellenurmes koduõpetaja Kuressaare gümnaasiumiõpetaja Tartu gümnaasiumiõpetaja Otepää koguduse pastor Peterburi eesti Jaani koguduse pastor Eesti Aleksandrikooli peakomitee president Eesti Kirjameeste Seltsi president Tuntus Rahvusliku liikumise edendaja Rahvusliku liikumise suurüritused Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist Teaduse areng Korraldas eesti kirjakeelt Eesti rahvaluule kogumine Aumärgid 1989 Põlva 1994 Tartu, Vanemuise park Elutee lõpp 13. jaanuar 1907 Peterburi Maetud 17.01.1907 Tartu Maarja kalmis...
· Ühiskonnategelane Jakob Hurt Elutee algus · Sündinud: 22.07.1839 Põlva kihelkond, Vana-Koiola vald, Himmaste küla, Lepa talu. · Isa: koolmeister Jaan Hurt (1818-1861) · Ema: Marie snd Kurvits (1818-1898) · Õed-vennad: Otto (1839), Eva (1844), Ann (1848) Haridus · Himmaste külakool · 18491852 Põlva kihelkonnakool · 18531854 Tartu kreiskool · 185558 Tartu gümnaasium · 18591864 usuteadus Tartu ülikoolis · 1865 sai teoloogiakandidaadi kraadi · 1886 jõudis Helsingi Ülikoolis doktori kraadini keeleteaduse alal Õpetajana · 1865-1866 Hellenurme mõisa koduõpetaja · 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares · 1868-1872 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja · 1881 Peterburi V gümnaasiumi usuõpetaja · 1884 Peterburi Katariina tütarlastegümnaasiumi usuõpetaja Teenistuskäik · 18721880 Otepää
1. Nimi: Jakob Hurt 2. Sünniaeg ja koht: 22.07.1839 Põlva kihelkond, Vana-Koiola vald, Himmaste küla, Lepa talu 3. Vanemad ja nende tegevusalad: Isa Lepa talu pidaja ja rentnik, koolmeister Jaan Hurt (1818-1861), ema Lepa talu perenaine Mari(e) snd Kurvits (1818- 1898) 4. Õed-vennad: Otto (1839), Eva (1844), Ann (1848) 5. Haridustee: 1849-1852 Põlva kihelkonnakool 1853-1854 Tartu kreiskool 1855-1858 Tartu gümnaasium 1859-1864 usuteadus Tartu Ülikoolis 1865 sai teoloogiakandidaadi kraadi 1886 jõudis Helsingi Ülikoolis doktori kraadini keeleteaduse alal 6. Karjääriastmed: 1865-1868 Hellenurme mõisa koduõpetaja 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares 1868-1872 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja 1870-1872 Otepää koguduse õpetaja 1880-1896 kaardiväe diviisi pastor 1880-1902 Peterburi Eesti Jaani koguduse õpetaja 1881 Peterburi V gümnaasiumi usuõpetaja
Kristlus Ingrid Heinala, Triinu Mäll KKP2 Mis on kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja LõunaKoreas. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Ristiusu tuntuim sümbol on rist. Kristlus õpetab, et Jeesus Kristus kõndis maa peal, olemuselt Jumal ja ometi läbinisti inimene ja suri ristil. Kristlusel on palju harusid (kirikuid ja denominatsioone) AJALUGU Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad. Esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem ...
F. R. Faehlmann oli Eesti kirjamees ja arst. Ta õppis ka Tartu Ülikoolis, aga tema ei õppinud usuteaduskonnas vaid arstiteaduskonnas. Faehlmanni õhutusel asutati 1838. aastal Õpetatud Eesti Selts. Ta oli ka üks Eesti eepose mõtte algataja ja tema kirjutas ka eepose põhisündmustiku. Ta oli esim. kes hakkas rahvaluulet kasutama kirjandustekstide algmaterjalina. Mõisted – buržid- korpotandist üliõpilane studeerima- õppima ülikoolis teoloogia- usuteadus ratsionalist- mõistuse usk vagatsejad- pietistid kartser- vangikong (üksikkong) Kohad – Riia- kool, kõrts ja Jakobi kirik. Tartu- Ülikool, korter ja kartser. Aeg – Tegevus toimus 19. sajandi alguses. Aastatel 1801-1822. Tegevus – Raamat räägib siis K. J. Petersoni eluloost päris täpselt. Tema loomingust, noorusest ja õpingutest. Raamat kirjaldab seda ajastut millal Peterson elas, kõike on vaadatud läbi Petersoni vaatenurga
Fifth level Gregorius aitas kristlust omalt poolt kahe asjaga Click to edit Master text stylesÜks on tema doktriin Second level kolmainsusest mis Third level väidab, et jumal Fourth level Fifth level eksisteerib kolme isikuna Teine on tema vaimne usuteadus mis tõestab, et jumalat on lõpmatult ja lunastus potensiaalne universaal. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Augustinus, kes elas aastatel 354--430 p. Kr., pani oma ideedega pikaks ajaks aluse keskaegsele kristlikule filosoofiale ja maailmapildile. Tema mõtted on omamoodi ühenduslüliks keskaegsete ja antiiksete mõttemaailmade vahel. Augustinus ise oli ühtaegu Rooma traditsiooni kohaselt õppinud retoorik ja vaatles ühiskonda vastava terasuse ja argumenteerimisoskusega ning omas Hippo linnas piiskopi positsiooni. Tema vaadete lähtepunktiks oli usk ja usuteadus. See oli prisma, mille läbi ta ühiskonda vaatles ja selle kohta tähelepanekuid tegi. Augustinuse mõjuka mõttetöö kohta on arvatud, et kogu edasine lääne filosoofia valgustusajastuni välja kujutas endast suuremal või vähemal määral püüdlusi Augustinusele vastu vaielda ja leida alternatiivseid, vähem pessimistlikke mõtlemisviise. Valgustusega sai tema ideede mõju suures osas otsa, kui uskumus pattu lagenud ja sellest
Charles Darwin sündis 12. veeburuaril 1809. aastal Inglismaal. Ta oli oma pere kuuest lapsest viies. Charlesi ema Susanna suri siis kui Charles oli kõigest kaheksa aastane poisiklutt.Tema isa oli väga jõukas ja edukas arst, ning soovis oma pojale sama tulevikku. Oktoobris aastal 1825 oli ta kõigest 16 aastane, kui astus üheskoos oma venna Erasmusega Edinburghi Ülikooli, kaks aastat hiljem astus ta aga Cambridge Ülikooli usuteaduse valdkonda, kuid usuteadus ei huvitanud teda eriti, tema meeli tõmbas looduse juurde. Kui Darwin oli usuteaduskonnas Cambridge Ülikoolis, võttis botaanika professor J.S.Henslow ta enda käe alla, ning Johnist sai Darwini juhendaja. Aastal 1831 lõpetas Darwin ülikooli sai ta bakalaureusekraadi, siis soovitas Henslow teda HMS Beagelsi pardale kui loodusteadlasena. Laev, mille kapten oli Robert FitzRoy, pidi asuma 5-aastasele ümbermaailmareisile. Sellest reisist sai Darwini jaoks ühekordne võimalus elus. 27
Rühmitused Noor-Eesti 1905-1915 1. Sai alguse 20.saj alguses loodud salajastest õpilasringidest. Eesmärgiks oli säilitada Eesti rahvust, kultuuri ja siduda Eestit Euroopaga - „Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!“ - G. Suits 2. Liikmed: Friedebert Tuglas, Gustav Suits, Johannes Aavik ning Villem Grünthal Ridala. Kaastööd tegid: J. Oks, A. Kallas, A. H. Tammsaare, E. Vilde ja M.Under. 3. Tegeldi peamiselt uus-romantismi ja modernismiga 4. Taunis saksa ja vene kirjanduse mõju. Soome, rootsi ja norra kirjandusest võttis üle uusi jooni. 5. ilmus 6 numbrit ajakirja „Noor- Eesti“ 6. Ilmus ka 5 albumit, millest hinnatuim III., mis sisaldas prantsuse sümbolistide luulet (nt: Charles Baudelaire „Raibe“) 7. Lagunes I ms tõttu 8. Tähtsus: ▪ Loodi kirjastus „Noor-Eesti“ ▪ Rõhutas kirjandusteoste vormi (kujundus – Nikola...
11) kardinal katolikus kirikus paavstist järgmine vaimulik 12) abt; abtsiss mungakloostri ülem; nunnakloostri ülem 13) sakramendid pühad toimingud kirikus 14) indulgents - patulunastuskiri 15) patriarh õigeusu kiriku pea 16) monoteism - ainujumalus 17) dogma põhimõte, tõekspidamine, mis ei kuulu vaidlustamisele (nt. jumala olemasolu) 18) teoloogia - usuteadus 19) tsölibaat vaimulike abielukeeld 20) reformatsioon XVI sajandil toimunud usupuhastusliikumine, mille tagajärjel kujunesid katoliikluses eraldunud protestantlikud kirikud 21) protestandid reformatsiooni tulemusena katoliku kirikust eraldunud kristlike usuvooludega inimesed 22) pildirüüsteliikumised ikoonide hävitamine 23) protestantlikud usuvoolud: luterlus, kalvinism, puritaanlus, anglikaani kirik, hugenotid
Uute koolide ja ülikoolide rajamise tähtsaimaks põhjuseks oli haridust ja teadust tunnustavate inimeste olemasolu. Algselt koosnes ülikool õigusteadust õppivate üliõpilaste organisatsioonidest - universiteetidest, mis palkas endale ise õpetajaid ehk doktoreid. Ülikoolidesse valiti juhid ehk rektorid.Ülikoolid said enda. Euroopas on vanim teadaolev ülikool Bologna ülikool. Keskaegses ülikoolis oli neli teaduskonda: filosoofia, arstiteadus, usuteadus ja õigusteadus. Ülikoolidesse asusid õppima 13 14 aastased poisid. Õppimine oli ladina keeles. Keskaja ülikoolides arendatud teadusi nimetati skolastikaks, mille peamine õppetus oli autoriteetidele toetumine. Skolastika autoriteediks oli Aristoteles. Linnad on tänapäeva riikides tähtsad seega oli keskajal linnade teke uus arengusuund. Linnad tekkisid mere äärde. Keskaegset linna iseloomustasid 4 tähtsat punkti : käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht
USUTEADUS Juune Holvandus "Arabesk, vesipiip ja umma" Mida sain raamatust teada Araabia riikide kohta ( v.a. mida oleme loengus õppinud ) ? Kui ma otsisin raamatut, mida usuteaduses lugeda, sirvisin ma silmadega tükk-tükk aega pikka nimekirja autoritest ja pealkirjadest. Enim hakkas mulle silma just raamat "Arabesk, vesipiip ja umma". Ehk on see just sellepärast, et nimi oli huvitav ja kui ma ükskord raamatukogust raamatu haarasin ja sisututvustust lugesin, olin ma just kindel, et seda on kindlasti huvitav lugeda. Raamat tutvustab üsnagi turistisõbralikult erinevaid fakte Kesk-Aasia riikidest, Markosot, Tuneesiast,Türgist ning Egiptusest. Samuti jäin pikalt peatuma peatükkidel, kus tutvustati värvikalt araabia mehe ning euroopa naise suhteid. Kuid mida sain ma teada? Loengutes oleme me päris palju rääkinud islami usust ja sellega kaasnevast ja seepärast ei üllatanud raama...
[email protected] 21. sept. 2016. Enamiku religioonide tunnused ja komponendid (jätkub) Divinatsioon – religioosne ennustamine Oraakel – ennustuspreester paljudes vanades religioonides Vanas Kreekas jumal Apolloni Delfi oraakel Püütia – Delfi oraakli preestrinna Prohvet (kr prophétes ettekuulutaja Vana Testamendi judaismis) Ordaal – jumalakohus. Näited: Keskaja veeproov ja tuleproov. India seisused ja kastid Sanskrit – India kultuurkeeli ühendav kunstlik kirjakeel, mille lõi 2.saj eKr Pānini Brahmaan – (sanskriti brahmana) hinduismis preester, vaimuliku seisuse liige Kast– elukutsepõhine pärandatav inimrühm. Kaste on tuhandeid ja nad jaotuvad 4 seisuse vahel Casta port. ´seisus´ . India omasõna: Varna – (sanskr värv) = seisus. 4 seisust: Brāhmana (õpetlased) Kšatriya (sõdurid, valitsejad) Vaišya (spetsialistid-käsitöölised, pankurid, talunikud jne) Šudra (teenrid) „Puutumatud“ (asuvad väljaspool...
Lev Tolstoi "Anna Karenina" Kunst oli Anna mehele võõras. Aleksei Aleksandrovitsi huvitas ainult poliitiline, filosoofiline, usuteaduslik kirjandus, kunst oli tema loomusele väga võõras. Hakates liigitama kunsti, on ka filosoofia, usuteadus ja poliitika kunstivormid. Mitte ametlikult, kuid teoreetiliselt. Näiteks filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle. Selleks et olla filosoof, peab oskama sõnu ritta seada, kuid see nõuab annet. Riietumises on kunsti. Selleks et hästi riietuda, pead sa valdama riietumiskunsti ning jälgima moodi. Teadagi oli Aleksei Aleksandrovits stiilne mees. Aleksei Aleksandrovits nimetas ennast ka vabamõtlejaks
positiivne, sgavalt usklik, ilmselt naiivne, uskus liialt Fausti, kannatas Fausti eemaloleku ajal kohutavalt. Tapab oma lapse, kaudselt tema s lbi surevad ka ta ema ja vend. Valentin- Margareta vend, kes sureb rseluse kigus, kui ritab kaitsta(hoiatada oma de Faust eest) oma de, kakleb Mephistofelesega ja Faustiga ning Faust tapab ta. ldplaanis on ta surmas sdi Margareta. Marta-Margareta naaber Fausti CV Nimi Johann Heinrich Faust Haridus: Krgharidus: magister-doktor, usuteadus, gusteadus, filosoofa Pritolu Sakslane, arstide perekond, alkeemiku poeg, pole aadlik ega mingi krgemast soost Vanus alguses 50-60 aastane, prast noorendamist umbes 30. Perekonnaseseis vallaline Aeg, maa Saksamaa 15-16 sajand Tkik doktor, filosoof, arst, lektor, petaja, tlkija, maag, alkeemik Iseloomustus: Ta oli koos oma isaga olnud pikka aega arst ja inimesed austasid teda. Ta ise arvas, et ta on rohkem inimesi tapnud( enda rohtudega mrgtanud)kui aidanud. Ta vihkas ennast ja elu. Ihkas hauaund
Ülikoolidesse valiti juhid rektorid. Valdav enamik vanemaid ülikoole sai oma asutamisüriku ja privileegid paavstilt. Euroopas on vanimaks tunnistatud ülikooliks Bologna ülikool, järgnevaks ülikooliks on tunnistatud Pariisi ülikool, kus olid kõige selgemalt välja kujunenud need jooned, mida peame tänapäevalgi ülikoolile kui kõrgkoolile ainuomaseks. Keskaegses ülikoolis oli eristatud vaid nelja teaduskonda: filosoofia, arstiteadus, usuteadus ning õigusteadus. Keskaegses ülikoolis polnud õppeaeg piiratud, erinevalt tänapäeva ülikoolidest. Keskajal asusid ülikoolidesse õppima 13 14 aastased meessoost isikud. Õppetöö toimus ladina keeles. Kõiki keskaja ülikoolides viljeldud teadusi nimetati kokku skolastikaks, mille kõige iseloomlikum joon oli toetumine autoriteedile. Põhilise autoriteedina tõusis esile Aristoteles. Keskajal arenes mingil määral siiski ka kogemusele rajatud teadus, mis oli rajatud matemaatika,
Kuna valmistuti paastuks olid need mitmeski vallas ülemeelikud ning ei kattunud kiriku põhimõtetega. Siiski suurel osal näitemängudest oli sügav usuline taust ning need olid valminud Piibli ainetel. Linnakirjandus oli vastupidiselt teatrile ilmalik. Värsivormilised lühilood pilasid erinevaid inimtüüpe ning elukutsete esindajaid. Selleaegse linnakirjanduse heaks näiteks on prantsuse eepos ,,Rebaseromaan". Hinnatumateks uurimisvaldkondadeks olid kõrgkeskajal usuteadus ja filosoofia. Kuna kultuur kõrgkeskaja linnades arenes kiiresti ning segunesid erinevad tavad ja kultuurid, kuna linnadesse tulid elama ka inimesi teistest riikidest ning segunesid erinevad tavad ja kombed, võib märgata seal ka esimesi multikultuursuse märke. Linnal oli kõrgkeskajal väga tähtis roll. Linnad olid kaubanduskeskused, elukohad ja kultuurikeskused. Kõrgkeskaega võib lugeda tänapäevaste linnade tekke alguseks.
Tänapäevaks on ristiusk ehk kristlus suurim maailmareligioon ja sellel religioonil on üle 2 miljardi järgija. 4 1. RISTIUSK Ristiusk on saanud alguse Naatsareti Jeesuse elutööst ja saatusest. Ristiusk tekkis Juudamaal. Kirik sündis seejärel, kui jüngrid olid veendunud, et Jeesus on surnuist üles tõusnud. Kristliku usu lahtiseletamisega tegeleb kristlik teoloogia ehk usuteadus ning kristluse ajalooga Kiriku ajalugu (kirikulugu).Kristlased usuvad, et kolm päeva peale surma tõusis Jeesus üles ehk ärkas ellu ja umbes 40 päeva hiljem tõusis taevasse. Kristlik kirik sündis juutluse varjus. Kiriku organisatsioon omandas järk-järgult kindla vormi. Kaitseks eksiõpetuste vastu loodi usutunnistus ja Uue Testamendi raamatute kogumik. Tekkis teaduslik kristlik mõtlemine, sest ristiusu sisu seletamisel hakati kasutama kreeka filosoofia abi. Vana kiriku
Ülikoolid ja teadus Hariduskeskusteks kujunesid kloostrid, haridus oli vaimulik. Koolid hakkasid arenema ka linnadesse, kloostrikoolide kõrvale loodi katedraalikoolid ehk toomkoolid. Õpilaste sekka kuulus aina vähem vaimulikku seisusesse kuuluvaid poisse. Kasvas kirjaoskuse tähtsus. Rajati ka põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad alghariduse said. *Konstantinooplos asutati esimene ülikool. Bolognia ülikool 1119. Ülikoolis pidi olema traditsiooniliselt 4 teaduskonda: usuteadus, arstitadus, õigusteadus ja kunstide teaduskond. Õpiti ladina keeles. Õpiti 7 vabat kunsti: grammatika, retoorika,dialektika,aritmeetika,geomeetria,astronoomia ja muusika. Ülikoolid olid olemuselt õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendused. Õppetöö ja suhtlus käis ladina keeles. Ülevaade Euroopa ajaloost hiliskeskajal 1347-1349 Katk, 1/3 elanike sureb. 1358 zakerii. Itaalia linnad arenesid edasi, tekkisid kapitalistlikud ettevõtted
Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikekspeetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Religioonile (kasutusel on ka mitmetähenduslikudsünonüümid usund ja usk) on antud palju definitsioone, enamasti on nad seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab. 2) Religiooni uurimise võimalused. Religiooni(de) uurimisega tegeleb teoloogia ehk usuteadus, samuti kultuuriantropoloogia, religiooniantropoloogia, etnoloogia, folkloristika. 3) Nimeta maailma suurimad religioonid. • katoliiklus 1,1 miljardit • õigeusk 240 miljonit • protestantism 350 miljonit • muud kristluse voolud 350 miljonit • islam 1,5 miljardit, sealhulgas: • sunniidid 940 miljonit • šiiidid 120 miljonit • ilmalikud, ateistlikud või agnostilised hoiakud 1,1 miljardit • hinduism 900 miljonit
Semiootika Sügissemester 2010 Mihhail Lotman 1. Loeng 2. september 2010 Thomas A Sebeoki õpikud: Signs: An introduction to semiotics. Toronto 1994. Ungarlane, uuris soome-ugri keeli. Daniel Chandler. Semiotics the basics. London 2002. Semiotics for beginners. SAAB NETIST!!! www.aber.ac.uk/media/Documents/S4B Soovituslik: 1) 2) sõnastik käsiraamat 3) teooria Juhatus semiootikasse: Paul Cobley; Liza Jansz Ch.W.Morris – Semiook Märk (kandja) M Tähendus D Interpretaator (närkaja) I M-D-I-T-K Tõlgendus T Kontekst K (LIIVA sisse, VEE sisse) jäljed jrk Feromoonid on märgid, mida me ise ei tunneta. Interpretaator pole in ise. Herma – viljakus, ilu, õnn. Svastika e haakrist keelaks ära (taval antisemitism), kuid see on ka teiste sümboolika. Nt USA indiaanlaste korv...
1.Iseloomusta kiriku osa keskaja ühiskonnas ja kultuuris ning inimeste mõttemaailma kujundajana. Kirik ühendas väiksemaid riike ja oli ühiskonnas väga tähtsal kohal. Hariduse sai kirikust, õpetajateks olid kiriku enda vaimulikud. Inimesed olid väga usklikud ja uskusid jumalasse. (moraaliõpetus, paastuaeg) 2. Iseloomusta läänikorra kujunemist.( Millal, miks?) Kes olid lääni andja ja selle saaja? Läänikord kujunes 732.a , sõjavägi moodustus läänimeestest. Lääni andja oli suur feodaal(senjöör) ja saaja rüütel(läänimees). 3. Kirjelda Frangi riigi kujunemist ja selle valitsemist Karl Suure ajal. Chlodovech rajab Frangi riigi V. Sajandil, rajab merovingide dünastia (V-VIII). Merovingidel oli peaminister majordoomus. Karl Suure ajal saavutas riik suurima võimsuse, vallutati langobardide kuningriik. 4. Iseloomusta viikingite ühiskonda ja nende vallutus- ning avastusretki. Viikingid olid Skandinaavia vabad mehed, nad elasid pikimajades. Ot...
Faehlmann ühed esimeste seast, viimased talupoja päritoluga 1632-1656(1665) ülikooli tegevus, 65 pannakse kinni 1690-1699(1710) taasavatakse gustaviaana karlina nime all vms nihutatakse pärnusse, sest pihta hakkab uus sõda pärnu alistub vene vägedele ja ülikool pannakse 1710 seal kinni tol ajal oli ülikoolil päris suur raamatukogu teaduskond: filosoofia, usk, õigus ja arst üks nendes teaduskondadest kiratseb (usuteaduskond) usuteadus enam eriti pinget ei paku 6 aastat õppisid esmalt filosoofiat ja seejärel toimus spetsialiseerumine oma suunale, kus õpiti veel 3 aastat arstide ülesanne oli pigem haiguste üle filosofeerida, kui päriselt praktiseerida haigustega tegelesid käsitöölised, nt puusepp lõikas jala maha ja sepp tõmbas hamba välja jäsemete amputeerimise juures suur edasiminek oli see, kui otsustati rauasaagi kasutada kirvega mahalöömise asemel
Seetõttu ei olnud keiser talleohtlik ja ta võis pühenduda paavstivõimu tugevdamisele kogu Euroopas. Ta oli ka üks neist kes algatas ristisõja Baltimaadesse. Püha Franciscus TA rajas Põhja-Itaalias frantsisklaste ordu. Ta oli jõuka kaupmehe poeg. Nooruses elas ta muretut ja pillavat elu, kuni jumala hääl kutsunud teda kiriku olukorda parandama. Ta vahetas oma uhed riided kerjuserüü vastu ja kulutas kogu raha edaspidi kiriku heaks. Jan Hus Ta oli Praha ülikooli usuteadus profesor. Tema meelest oli kirik liiga rikas, kirikumad ülemäära suured ja vaimlikud elasid lubamatult luksulikult. Ta põletati tuleriidal, sest jõtu järeldusele et ta on ketser, aasta oli siis 1415. Ta ei pidanud ka seda õigeks et tema kodumaal Tsehhis valitsesid saklased. Aquino Thomas Oli kuulsaim skolastik, oli Pariisi ülikooli professor, lisaks sellele ka dominiiklane. Ta leidis, et pühakiri ja kreeka filosoofide vaated polegi õieti vastuolus, sest
KESKAEG Keskaja alguseks peetake Lääne-Rooma lagunemist 476.a ning Lääne- ja Ida-Rooma keisririigi lagunemist 395.a. Keskaja lõpuks peetakse a) 1453.a- türklased vallutavad Konstantinoopoli, b) 1492- Kolmbus avastas Ameerika ja c) 1517- reformatsiooni algus Saksamaal. 1. FRANGID *Frangid olid germaani hõimud, kelle üks esimesi valitsejaid oli Merovech. Frangi riik kujunes 5.sajandil tänapäeva Prantsusmaa aladel ning eksisteeris 5.-9.sajandini. *Chlodovech oli Merovechi pojapoeg, üks esimene ametlik Frankide kuningas. Tema ajal tehti mitmeid ümberkorraldusi. Laienes riik, Chlodovech võttis vastu ristiusu (sellega ühendas Frankide rahvad) ning Pariis muudeti pealinnaks. *Frankide valitsejad kuulusid kahte peamisse dünastiasse: merovingid ja karolingid. *Niinimetatud laiskade kuningate ajastu tähendab seda, et võimul olid alaealised ja kogenematud kuningad. *Majordoomused olid kuninga koja ülemad. *Pippin Heristlist oli Karl Ma...
ükskõikne ma ei ole. Kust on kristlus üldse alguse saanud? Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Kristluse levikule ja põhjendamisele panid koos Jeesusega aluse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Praegu on kristlusel üle kahe miljardi pooldaja (kristlase) ning ta on suurim maailmareligioon. Kristliku usu lahtiseletamisega tegeleb kristlik teoloogia ehk usuteadus ning kristluse ajalooga Kiriku ajalugu (kirikulugu). Kristlus on usund, mille rajaja oli Naatsaretis sündinud ja 1. sajandil elanud Joosepi kasupoeg ja Maarja poeg Jeesus. Jeesus rajas koguduse ja pärast tema ristisurma hakkasid apostlid teda nimetama messiaks ehk kreeka keeles Christós (Kristus). Sellest tuleneb Jeesuse järgijate nimetus kristlased. Kirik sündis seejärel, kui jüngrid olid veendunud, et Jeesus on surnuist üles tõusnud.
2. Tartu Ülikool Tartu ülikool on üks kolmest Põhja-Euroopa vanimast kõrgkoolist, mis kõik said asutatud kunagises Rootsi riigis. Toome nõlval Jakobi tänava ääres, kus 1585 asus jesuiitide kolleegium, tegutses 1630 avatud Tartu gümnaasium, mis vähem kui kahe aasta pärast muudeti ülikooliks. Esimesed üliõpilased immatrikuleeriti 21.aprillil 1632. (Salupere 2004: 42) 2.1Rootsi aeg Rootsiaegses ülikoolis oli neli traditsioonilist teaduskonda: arstiteadus, usuteadus, õigusteadus ja filosoofia. Õppetöö, nagu kõikjal mujal Euroopas, toimus ladina keeles. Üliõpilasi oli kogu Rootsi riigist, peamiselt olid need rootslased ja soomlased. Eestlastest tudengite olemasolu pole küll tõestatud, kuid nende ülikooli pääs oli võimalik. (Salupere 2004:43) Rootsiaegse ülikooli töös eristuvad kolm etappi, neist pikim ja edukaim oli esimene, mis kestis üle kolmekümne aasta, ja seda nimetati Academia Gustaviana perioodiks.
*ROOTSI AEG Rootsi aeg oli hariduse ja kultuuri vallas väga viljakas. 1630 avati Tartu Ülikool ja seda sellepärast Tartusse, sest enne seda olid seal jesuiidid. 1630 loodi Jesuiitide gümnaasiumi asemele Tartu luterlik gümnaasium. Tallinna Gümnaasium loodi 1631 ja see on seal tänapäevani, kuid kannab Gustav Adolfi Gümnaasiumi nime. See on Eesti vanim tegutsev gümnaasium. Tartu Gümnaasium muudedi ülikooliks. 1632 oktoobris alustas Eestis tegevust esimene kõrkkool. Academia Gustaviane- Tartu Ülikooli esimene nimi. (Gustav Adolfi auks) Johann Skytte- ülikooli vahetu asutaja. Ta oli kõrge rootsi riigi ametnik. Töötanud Uppsala ülikoolis. ÜLIKOOLI ÜLESEHITUS Esimesed ülikoolid tekivad Itaalias. Tartu Ülikool olio ma ülesehituselt klassikaline ülikool. Seal oli 4 teaduskonda: 1)Arstiteadus 2)Usuteadus 3)Õigusteadus 4)Filosoofiateaduskond Alguses olid kõik filosoofia teduskonnas. Peale seda sai valida kolme suuna vahel. Õppetöö käis ladina keel...
Aegamööda kinnistus arusaam, et sinodite otsused on eksimatud; otsuseid hakati koondama kogumikeks, millest kujunes kirikliku seadusandluse alus. Kristliku mõtlemise sünd Ristiusu esimeseks suureks kriisiks oli lahkulöömine judaismist. Vana Testamendi tundmine oli kergendanud evangeeliumi kuulutamist juutidele. Nüüd tekkis küsimus, kuidas seletada sõnumit Kristusest neile, kellel puudus ühtne tagapõhi. Nii tekkis 2.sajandil kristlik teoloogia ehk usuteadus (ristiusku uuriv teadus). Esimesed teoloogid kirjutasid kaitsekõnesid ehk apoloogiaid, kuna tuli tagasi tõrjuda paganlike filosoofide kriitika. Silmapaistvamaid apolooge oli Justinos Märter ( surm. 165): · ristiusk on ainus õige usund ja ainus õige filosoofia · ristiusk on ajaloosündmustel põhinev usund, mille on arukas käsitlus jumalast ja sünnis jumalateenistus · antiikfilosoofia ja ristiusu vaheline vastuolu on näiline ..
Jutlustasid. Frantsisklased ja dominiiklased. Ülikoolide teke Algul kirikukoolid ja kloostrikoolid. Õpiti seitset vaba kunsti: grammatika (ladina keel), retoorika (kõnekunst), dialektika (väitluskunst), aritmeetika (, geomeetria, muusika, astronoomia (ka liikuvad kirikupühad). Esimeste ülikoolide teke jääb 11-13 sajandisse. 1119 Bologna ülikooli asutamise ürik vmi. Eestis sellel ajal piirdus haridus kodus õpitu ja nähtuga. Ülikoolis kunstiteadus, arstiteadus, õigusteadus, usuteadus. Pidi alustama kunstist. Hakati välja andma teaduskraade. Skolastika - tugines muistsetele autoriteetidele (Piibel, kirikuisade ja antiikautorite teosed) ja püüdis nende seisukohti loogika abil tõlgendada ning erinevaid vaateid ühendada. Põhiprobleemiks sai usu tõdede ja mõistuse tõdede ühendamine. Tuntuim skolastik Aquino Thomas.
Kuid rajati ka ilmalikumaid linnakoole. XI-XIII sajandil arenesid mitmest linnakoolist ülikoolid. Varased Euroopa ülikoolid olid õpetajate ja õppijate ametiühendused. Õppetöö põhines seitsmel vabal kunstil ja neljal klassikalisel teaduskonnal, teadus- ja suhtluskeeleks oli ladina keel. Keskaegset teadlaste arusaamad põhinesid enamasti antiikautoritel, kelle seisukohti püüti ühildada kristlike usutõdedega. Hinnatumateks uurimisvaldkondadeks olid seega usuteadus ja filosoofia (skolastika). AASTAARVUD 476- Lääne-Rooma langemine 493- 496- Frangi riigis võeti vastu ristiusk 732- võit Poitiersi lahingus- Karl Martelli juhtimisel löödi tagasi araablaste sissetung Euroopas 754(6)- moodustati Paavsti- ehk Kirikuriik (Pippin Lühikese abil) 768- Frangi riigi eesotsas kuningas Karl Suur 800- Karl Suur krooniti Rooma keisriks 814- Karl Suure valitsemisaja lõpp 843- Verduni lepinguga jagati Frangi riik Ludwig Vaga poegade vahel. alus Prantsusmaa,
Erasmusele tähendas ristiusk eelkõige inimeetika arvestamist. Ta taunis usulist silmakirjalikkust, indulgentsidega kaubitsemist, usufanatismi, vaimulike harimatust ja kombelõtvust, "pildikummardamist". Ersamus pani aluse piiblikriitikale. Kunstnik suri Londonis 1543. aastal katku. Humanism - isiksuse vabadust taotlenud liikumine renessansiajastul Fanatism - fanaatikule omane kirglik andumus, pühendumus Fanaatik - millegi kirglik kaitsja v harrastaja Teoloogia usuteadus His scholarly name Desiderius Erasmus Roterodamus comprises the following three elements: the Latin noun desiderium ("longing" or "desire"; the name being a genuine Late Latin name); the Greek adjective (erásmios) meaning "desired", and, in the form Erasmus, also the name of a saint; and the Latinized adjectival form for the city of Rotterdam (Roterodamus = "of Rotterdam"). Erasmus was a classical scholar who wrote in a "pure" Latin style and enjoyed the sobriquet "Prince of the Humanists
elujanu ja ihade kaudu seotud sündide ja surmade ringiga ning sünnivad ikka ja jälle uuesti erineval kujul (reinkarnatsioon). Budistid püüavad arendada endas täiuslikkuseni tarkust, kaastunnet ja vägivallatust, et pääseda reinkarnatsioonist ja jõuda nirvaanasse teadvuse kõrgeimasse seisundisse. Nirvaanasse jõudmiseks ja valgustatuse saavutamiseks on vaja läbida kaheksaosaline tee (mõelda ja käituda õigesti). Oluline on luua head karmat. Mõningaid mõisteid: Teoloogia usuteadus (uurib religioone). Judaism juutide monoteistlik usund, vanim ainujumalausk maailmas. Agnostik inimene, kel pole kindlat seisukohta jumala(te) olemasolu suhtes. Ateist inimene, kes eitab jumala olemasolu, uskmatu. Fundamentalism äärmuslus, fanaatiline oma maailmavaate kaitsmine ja ka levitamine (vajadusel vägivalla abil).
Talurahva koormised: Mõisa - teotöö ja raharent Riiklikud - pearaha ja nekrutiandmine Kogukondlikud - teede ja magasiaida korrastamine, koolide ehitamine jms tööd vallas. 8. Vaimuelu Eestis XIX.saj I poolel Haridus: Sisse seati 4-astmeline ühtluskool: 1) Vallakool maal, elementaarkool linnas 2) kihelkonnakool maal, kreiskool linnas 3) gümnaasium 4) ülikool Tartu Ülikool (taasavamine): Taasavati 1802.a, esimene rektor G.F.Parrot 4 teaduskonda: arstiteadus, õigusteadus, usuteadus ja filosoofia. Õppetöö ladina ja saksa keeles Enamus õpilasi ja õppejõude Saksamaalt Tuntuimad: 1) Astronoom W.Struve 2) Füüsik M.H.Jacob 3) embrüoloogia rajaja K.E. von Baer Rajati Professorite Instituut Ülikooli hoone arhitekt - J.W.Krause Kirjasõna: Kalendrid ja ajalehed 1806.a "Tartu maa rahvwa Näddalileht" 1821-1823.a, 1825.a O.W.Masing "Marahvwa Näddalileht" 1843.a Kuusalu kirikuõpetaja E.Ahrens koostas uue eesti keele grammatika, põhjaeesti kirjakeele alusel.
Kui Hurt avaldas oma Eesti ajaloo käsitlust- pildid isamaa sündinud asjust, see oli baltisakslastele vastuvõtmatu, baltisakslaste surve tõttu ka Hurda jaoks Eesti Postimehe küljed suleti. Nad jäid Eesti Postimehe kaastööliste ridadest kõrvale, see aitas kaasa Jannseni mõju vähenemisele. Jannsen sai insuldi, hiljem sellest taastus. Hiljem ta väga aktiivselt ei tegutsend. Jakob Hurt (1893-1906) Surma-aasta kalendri vahetusega erinev. Ta oli omandand ülikoolihariduse- usuteadus, oli kirikuõpetaja. Oma kutsekaaslaste seltskonnas Hurt kõige omasem ei olnud, teised oli sakslased. Ta pidas laulupeol kõne. 1870 aktiivsete isikute kokkusaamine Helmes, siis Hurt pidas programmilise kõne, kus rõhutas, et kui me ei saa olla suured jõult ega arvult, peame olema suured vaimult rõhutas igati kultuuri arendamist. Ärksad viljandimaa talupojad andsid idee, et kihelkonnakoolis võiks anda kõrgemat haridust, Hurt toetas seda tekkis Aleksandrikooli liikumine
TEADUSTÖÖ ALUSED Kordamisküsimused 1. Teadmiste hankimine argielus kust hangitakse argielus teadmisi, miks need allikad ei ole usaldusväärsed. a) Teadmine on varjatult olemas b) Meil on olemas tähelepanekuid ja kogemusi ja me teeme neile teadlikult toetudes järeldusi c) Küsime nõu autoriteedilt d) Teeme asja kohta uurimuse. Miks need allikad ei ole usaldusväärsed: a) Ainult tähelepanekud ja kogemused ilma tõestuse ja põhjenduseta võivad teadmiste alusena petlikeks osutuda. b) Meie teadmistes on lünki. c) Argimõtlemine võib olla kergekäeline ja distsiplineerimatu, mis viib valede otsusteni. d) Subjektiivne hoiak takistab teadmiste mitmekülgset hankimist. e) Autoriteedid võivad eksida. 2. Miks on vaja uurimusi läbi viia? Rakendusliku uuringu ja põhiuuringu mõiste. ...
välja tõrjuda. Samal ajal tõusid läänemaailmas jm esile mitmesugused uued usulised liikumised (New Age jm). religioon on väga oluline Indias, Indoneesias, paljudes Aafrika maades ning mitmetes katoliiklikes maades. 2005. aastal ei pidanud umbes 16 % inimestest ennast religioosseks, kuid pooled neist uskusid Jumalat, sidumata ennast ühegi religiooniga. religiooni(de) uurimisega tegeleb teoloogia ehk usuteadus. Sõnu religioon ja usund kasutatakse ka religiooni (laiemas tähenduses) erinevate sotsiaalselt organiseeritud vormide kohta. Usundeid on liigitatud mitmeti. Jumalate arvu järgi eristatakse monoteistlikke ja polüteistlikke usundeid. Leviku järgi võib usundid jagada maailmareligioonideks ja rahvusreligioonideks. Tüpoloogiliselt: aabrahamlikud ja dharmalikud religioonid. Varem on usundeid liigitatud ka kõrgreligioonideks ja primitiivseteks
· Organi sage kasutamine tugevdab seda, mittekasutamine vallandab taandarengu o Kaelkiri kaela kasutades harjutatas kaela pikemaks (?) o saavutus antakse edasi paljunemise teel, kui see on mõlemal vanemal tunused pärandatakse · Kogu liik reageerib ühtviisi otstarbekalt 4.4 Charles Robert Darwin 12.02.1809 19.04.1882 · Arstide perre sündinud, õppis arsti ja usuteadust o Edinburgh arst ja Cambridge usuteadus, lõpetas rahapuuduse tõttu · Noorena korraldab ekskursiooni-matku, kogus materjali o 1831-36 ,,Beagle" uurimislaeval L-Aafrika, Uus-Meremaa, Austraalia, Aafrika o vaatles, pidas päevikut, tegi igast asju, bla bla bla · "Liikide põlvnemine" 1859 - kõik kordusväljaanded on täiustatud o Wallace annab välja sama teooria Teooria · Praegu elavad liigid pärinevad varem elanud organismide liikidest · Põlvnemine on toimunud läbi muutuste
klassilise algkooli. Aastatel 1921-1926 õppis ta Tallinna II reaalkoolis. Hugo oli teadmistehimuline ning süvenenud õpilane. Ajaks, mil keskool lõppes, tundis Hugo juba vähemalt nelja Euroopas kõneldavat keelt ning oli isegi avalikusele esinenud nii luuletaja kui ka tõlkijana. Et teda huvitasid matemaatika , geoloogia ja botaanika kõrval ka Vana-Idamaade ajalugu ja keeled tuli tal halva nägemise tõttu loobuda õpingutest astronoomia vallas ning valida alaks Tartu Ülikoolis hoopis usuteadus. Enne ülikooli algust, 1926. aasta suvel käis Hugo ka leeris, Rapla õpetaja J. Liiva juures. Eduka nelja aasta jooksul õppis Masing klassikaliste keelte (heebrea, kreeka, ladina) ja teoloogia kõrval ka psühholoogiat, antiikkirjandust ja assürioloogiat(kiilkirja kasutanud rahvaste keelt, ajalugu ja kultuuri uuriv teadus). Enim huvitus ta siiski semiidi keeltest ja Vanast Testamendist , mida tudeeris ta eriti suure hoolega Alexander von Bulmerincqi käe all, ülieduka õpilasena. 1926
Iirimaa Referaat Mustvee Gümnaasium Koostas:Jorma Pärn X.kl Juhendaja:õp. Ene Lüüs 2006 Iirimaa. Iiri Vabariik hõlmab 80 % Iiri saare territooriumist Suurbritannia rannikust lääne pool. Teda kutsutakse ka gaelikeelse nimetusega Eire. Iirimaa ehk Iiri on riik, mis katab umbes 5/6 Iirimaa saarest, mis asub Euroopa mandri looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart. Ülejäänud osa saarest (Põhja-Iirimaa) on osa Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist. Üldandmed: Pindala: 70 280 km² Rahvaarv: 3 883 159 Pealinn: Dublin Keeled: iiri-gaeli ja inglise Pealinna elanike arv: 495 800 Naaberriigid: Suurbritannia (autonoomse Põhja-Iirimaa näol) Rahaühik: euro Lipp: Iirimaa lipp on rohe-valge-punane,horisontaalselt paiknevad laiud võrsed,pikkuse-laiuse suhe 2:1.Ametlikult ei ole lipuvärvidel tä...
Pariisi tüüpiline ülikool: Üliõpilased alluvad õppejõudude kontrollile. Kunstide teaduskonnast alustati õppimist. Õpiti 7 vabat kunsti: Grammatika, retoorika, dialektika, muusika, geomeetria, aritmeetika ja geomeetria. Kõik see tuli enne läbida. Kuna enamus, kes tulid ülikooli, olid juba mõneti haritud, siis ülikoolis seoti ja täiendati nende teadmisi. Ühtlustati. Kui see oli läbitud, siis mindi edasi kõrgemale teaduskonnale: Õigusteadus, arstiteadus ja usuteadus. Edasi minnes saadi magistrikraad, bakaleureuse ja siis doktorikraad. Doktoriks enne 35 eluaastat ei saadud. Õppekavad olid erinevatel aegadel erinevates ülikoolides erinevad. Õppetöö oli korraldatud kahes vormis: Loengud, õppejõud sõna otseses mõttes luges ette. Ülikoolide kaitsepühak oli Püha Nikolaus. Ülikooli juhiks oli valitud rektor. Rektor oli see, kes juhtis ülikooli rahandust. Oli ülikooli nõukogu eestistuja
1960. aastatel hakati rohkem ostma raadioid, telereid ja magnetofone. Üha populaarsemaks muutusid teatrid, kinod ja kunstinäitused. Suurtes maa-asulastes hakkas samuti juurduma linlik eluviis. Maaelanikkond muutus sinisest liikuvamaks. Kõik see kokku viis rahvakultuuri hääbumisele. Eesti NSV ajal säilis vormiline usuvabadus, kui vaatamata sellele tehti kogudustele otseseid ja kaudseid takistusi. Kuna Tartu Ülikooli usuteaduskond suleti, viidi usuteadus üle Tallinna Konsistooriumi juures asuvasse Usuteaduste Instituuti. Olude sunnil toimus õppetöö kaugõppes. Kiriku mõju ühiskonnas püüti tasandada ateistliku propagandaga ja mitmesuguste ilmalike tavade juurutamisega. Ilmaliku matused ja abielusõlmimised said pidulikkust juurde. Ateistliku propaganda eesmärk oli inimest suhtumist kirikutesse muuta vaenulikuks või vähemalt üleolevaks. Ent vaatamata kõigele oli kirik ainus avalik organisatsioon, mida ei suudetud täies
FILOSOOFIA 19/04/2010 10:20:00 KLASSIKALINE PERIOOD SOKRATES 470-399 e.Kr Sofist õpetaja, Oli antiikaja suurimaid mõtlejaid ja filosoofe. Pühendas oma elu ja tegevuse moraalifilosoofiale ning hüve, vooruse ja õigluse otsingutele. Peamise meetodina kasutas ta dealektikat küsimuse ja vastuse kaudu teadmiste otsimne ehk sokraatiline küsimine Sellega püüdis ta inmestele näidata kui rumalad nad on aga ühtlasi ka aidata neil iseenaast tundma õppida Sokratese pannus filosoofiasse oli väga suur eriti selle pärast et tema jaoks ei kujutanud väärtust taevakeha, maakera, plved jne vaid inimhinge universum. Hakkab inimese mõttemaailmaga tegelema "Ma tean, et ma midagi ei tea" "Tunne iseennast!" "Õpin, kuni elan." "Keegi ei ole meelega halb." "Linnu tuleb ehtida kujudega, hinge voorusega" pühendus eetikale ehk kõrbelise hüve, vooruse ja õigluse otsingule elu põhimissi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
