Tänapäeva perekonnavormid (0)

Kooselu ajalugu

• Monogoomia-ühe naise ja mehe kooselu.mis domineerib mehe ja naise vaheliste suhete vormina praegusel ajastul.
  
• Rühmaabielud-milles kuulusid üksteisele terved rühmad mehi ja naisi.Algselt olid need tõenäoliselt sugulusabielud:ühe sugukonna mehed olid abielus sama sugukonna naistega.
  
• Grupikooselu- oli seotud kogukondliku korraga,kus üksikisikul puudus omaette vara,kõik kuulus kõigile.
  
• Ürgne sugukonnasisene rühmaabielu asendus hõimudevahelise abieluga.
  
• Samalaadne ühisabielus pärit tava võib olla eskimote tänapäevani säilinud „külalislahkus“,et külalisele pakutakse koos öömajaga ka oma naist.
  
• Uurijate väidetel puudus armukadedus .
  
• Inimühiskonna arenedes toimus üleminek järgmisele kooseluvormile.Paarabielule (polügaamiale),Üks mees abielus mitme naisega(polügüünia),või üks naine mitme mehega(polüandria).
  
• Aastatuhandete jooksul on monogaamia pidevalt muutunud ja arenenud.Algul polnud mehe ja naise omavaheline sobimine tähtis,vaid viljakus.
  
• Tänapäeval näeme,et esikohal on tunded ja sobivus .
  

Perekonna ülesanded ja vormid

• Ühiselu kindlustamine ja seksuaalsuse kontroll
  
• Pereliikmete tööjaotus
  
• Laste kasvatamine lähedase kooseluõhkkonnas
  
• Järgnevale sugupõlvele kultuuri õpetamine
  

Perekonnas on 3 funktsiooni:

• Majanduslik
  
• Psühholoogiline - psüühilise kindlustunde tagamine
  
• Taastootev – inimene taastab oma energia
  

Lapseeas – vajab inimene perekonda,sest elulised oskuse omandatakse esimese 5 -10 eluaasta jooksul.
Nooruki eas – kaugened noor inimene näiliselt perekonnast,et kogeda ja luua oma identiteet .
Täiseas – loob inimene uue perekonna.
Vanemas eas – täidab inimene taas uut rolli , vanavanemana.
Tänapäeva perekonnavormid

• Registreeritud abielu – kooselu,mille ühiskond on tunnustanud kehvtivaks,Tagab võrdsed õigused ja kohustused mõlemale vanemale.
  
• Vabaabielu – perekond elab koos,kuid seaduse silmis seda perekonda ei eksisteeri.
  
• Ühe vanemaga perekond – tekkinud planeeritult või planeerimatult. Laps saab rohkem tähelepanu,puuduvad vanematevahelised konfliktid.
  
• Lastetu perekond – ei saa või ei soovi.
  
• Visiitabielu – abielus,kuid ei ela koos.
  
• Külalisabielu – omatakse ühiseid lapsi,kuid ei elata koos ega olda abielus.
  
• Uuspere (kordusabielu) – ühel liikmel juba oli abiellumine .
  
• Fiktiivabielu-abielu,mille aluseks on soov saada näiteks elamisluba või kodakontsus.
  

Perekonna püsimist mõjutavad tegurid

• Maailmas ringi vaadates näeme,et eriti tugev on perekond rahvustel.
  
• Hästi omandatud soorollid: a) mõlema vanema eeskuju.
  

b) moraal
c) suhtlemiskogemus
d) haritus

• Mehe ja naise püühilised ja käitumuslikud erinevused: Mehe ja naise psüühika on erinev ja seetõttu lahkneb nende käitumine.
  
• Lapsed: Ühised lapsed on jõud,mis liidab meest ja naist hetkedel ,kui tahetakse lahku minna. Vastutus ning armastus laste vastu aitavad üle elada abielu kriisiaegu.
  
• Kehakeel tunnete väljendamisel:
  

a) Välimus-annab esmast infot teise inimese tervise,soo,rassi ja
kultuuritausta kohta.
b) Distants- vahemaa ,kui kaugele me kellestki jääme.
c) Kehaoiak- kõneleb isiksusest,tunnetest,meeleoludest ja rektsioonidest.
d) Silmad ,näoilmed.
e) Puudutused -kahesugused: enda puudutused ja teise isiku puudutused.
Armastus & Armumine

• Sugupooltevaheline armastus koosneb üldjuhul kolmest komponendist :
  

hingeline

kirg

pühendumine

• Algul võib tunde moodustada üks neist komponentidest,seejärel lisanduvad
  

ülejäänud.

• Meeldimine – tunnet iseloomustavad soojus ja hingeline lähedus ,kuid puudub kirg ja pühendumine.
  

• Meeletu armumine – armastus esimesest silmapilgust,seob füüsiline
  

külgetõmme,puuduvad hingeline lähedus ja puudub pühendumine.

• Tühi armastus – säilinud on ainult pühendumine,varem esinenud kirg ja hingeline lähedus on kadunud.
  
• Romantiline armastus – kirele on lisandunud hingeline lähedus või vastupidi.
  
• Rumal armastus – kire alusel on tekkinud pühendumine,hingeline lähedus puudub.
  
• Sõbralik armastus – hingelisele lähedusele on lisandunud pühendumine,kuid mitte kirg.
  
• Täiuslik armastus – kujutab endast kõigi kolme komponendi tasakaalu.
  

Armastusi liigitatakse järgnevalt:

• Vennaarm
  
• Emaarmastus
  
• Isaarmastus
  
• Erootiline armastus
  
• Enesearmastus
  
• Jumalaarmastus
  

Armastuse värvideteooria

• Armastuse uurija John Lee on kasutanud oma armastuseteooria loomisel värvide metafoori.
  

*Primaarsed ehk esmased : a) Eros
b) Ludus
c) Storge
*Ülejäänud (esmaste tuletised) : a) Mania
b) Agape
c) Pragma

• Eros – armastus esimesest silmapilgust.k irglik,romantiline armastus.partneri valikul on määrav füüsiline ilu.
  
• Ludus – on mänguline armastus.mitme partneriga samaaegselt.
  
• Storge – on sõprusel põhinev armastus.raske öelda ,millal muutus sõprus armastuseks.
  
• Mania – on armastus ,mis paneb partnerist sõltuma.
  
• Pragma – on praktiline,mõistusel tuginev armastus.domineerib ratsionaalne kaalutlemine,mitte emotsioonid .
  
• Agape – on kõike andev isetu armastus.see on partneri tingumusteta armastus.kaaslase toetamine .on valmis ohvreid tooma .
  

Armastuse kolmnurkne mudel

• Ameerika psühholoog Robert Stenberg,on armastuse kirjeldamisel keskendunud selle komponentidele.
  
• Armastus sisaldab intiimsust, pühendumist ja kirge.
  
• Intiimsus on suhte emotsinaalne komponent . Avatus ,usaldus, julgus olla aus.
  

Seksuaalsus inimese elus

• Esimesi märke inimeste huvist seksuaalkäitumise vastu võib leida 100 000 aastat eKr, kus on kujutatud suguakti.
  
• Eelajaloolisel perioodil kuni esimeste tsivilisatsioonide tekkimiseni ei teadnud inimesed seksuaalvahekorrast ega mehe rolli laste saamisel.
  
• Keskajal suruti naise vajadused maha ja tunnistati ainult mehe vajadusi.
  
• 16-17 saj. Hakati seksuaalsust ülistama.usuti armastusse esimesest silmapilgust.
  
• 18 saj. Tõusis esikohale moraalne puhtus-seks on räpane ja parem on sellest mitte midagi teada.Seksuaalsusega seotu muutus suureks tabuks.
  
• Suurenenud seksuaalvabadus ja teadmatus kaitsevahenditest põhjustas 19.saj. alguses suguhaiguste leviku.
  
• Sajand hiljem (20.saj.) hakati läbi viima uurimus inimeste seksuaalsete eelistuste ja käitumiste kohta.
  
• Inimeste seksuaalkäitumine muutus vabamaks ,seksuaalelu nihkus varasemasse ikka.Levis erootiline kirjandus.
  
• Seksuaalrevolutsiino kõrghetk saabus 1970-1980.a. seksuaalsus oli mänguline ja piirideta .
  
• Prostiutsiooni ja pornograafia levik kasvas plahvatuslikult.suurenes vabaabielude arv.
  
• 21 sajandil on muuhulgas esile kerkinud meeste ja naiste võrdsete õiguste,seksuaalvähemuste ning HIVi- ja AIDSI probleemika.
  

Seksuaalsuhted

• Seksuaalsus on inimese põhitunnuseid,seetõttu kuuluvad tema ellu ka seksuaalsuhted.
  
• Füsioloogiliselt on tegu uue elu eostamise faktiga.
  
• Nad on kõige loomulikumad ja siirad.
  
• Nad avavad inimese loomuse.
  
• Nende puhul on raske oa vajadustest rääkida.
  
• Emotsionaalse haavatuse risk on suur.
  
• Seksuaalsuhete ladususe määravad konkreetse rahvuse tavad ja kultuur,mis on kujunenud paljude põlvkondade jooksul.
  
• Rahvuse temperament ja vajadused määravad kasvatuse stiili ja sisu.
  
• Seksuaalsuhted on tunnete füüsiline väljendus ja eeldavad järelikult tunnete olemasolu.
  
• Mehel tekib seksuaalne erutus mõne sekundi vältel.
  
• Keerukusi tekitab naise ja mehe keha erogeensete piirkondade lahknevus.
  
• Seksuaalse aktiivsuse kõrgaeg on mehel ja naisel eri perioodil.
  
• Mehed tunnevad kuni 25.eluaastani suguelu järele üldjuhul suuremat vajadust kui naised.
  
• Naisel areneb sugutung ja orgasmivõime alles 28-30. eluaastaks.
  

Desmond Morris on kujutanud intiimvahekorda jõudmist 12.astmelise trepina.

• Silmad - keha . Pilguga valime partneri,saame tema kohta juba palju teada.
  
• Silmad – silmad . Kontaktivõime.See on vastastikune sooviavaldus suhtlemiseks.Silmadega öeldakse esimesed sõnad.
  
• Hääl – hääl . Tervitamine , tutvumine . Kõne annab teavet esmase valiku õigsuse või ekslikkuse kohta.
  
• Käsi – käsi . Esimene füüsilise kokkupuute hetk.Käsi on ääretult tundlik.
  
• Käsi – õlg . Kontrolliv zest . kui palju partner usaldab. õla puutumisest ilmnev ebamugavustunne viitab kiirustamisele
  
• Käsi – puus . See kontakt on omane tantsule ja võimaldab tunnetada läheduse iseloomu.
  
• Suu – nägu . Esimene suudlus antakse tavaliselt põsele,kui huultele siis põgus.
  
• Käsi – pea . Juuste silitamine on hoolimise ja armastuse sümbol,annab kindlust ja turvatunnet.
  
• Käsi – keha . Otsene intiimsuse märk ja mõistetav kui vahekorra ettepanek.
  
• Suu – rinnad . Seksuaalse kukkuleppe/nõusoleku märk.
  
• Käsi – suguelundid .
  
• Suguelundid – suguelundid.
  

Seksuaalne areng
Seksuaalsuse vundamendi kujunemine:

• Seksuaalne areng algab juba enne sündi,kui lootel kujuneb välja tema bioloogiline sugu.
  
• Bioloogilise soo järgi jagunevad inimesed naisteks ja meesteks.
  
• Maailmas on ka üksikuid juhtumeid,kus soo määratlemine on raskendatud,kuna inimesel on nii mehe kui ka naise sugutunnused .sellist inimest nim.hermafrodiidiks.
  
• Seksuaalne areng ei piirdu vaid kindlate sugutunnuste kujunemisega.
  
• Seksuaalset arengut mõjutab see,kuidas inimene ümbritsevat tajub, vastastikused puudutused nind hellitused kujundavad vundamendi,millele rajaneb lapse suhtumine endasse,oma seksuaalsusesse .
  
• Laps naudib seda,kui teda silitatakse,võetakse sülle ja talle naeratatakse.kui laps ei ole imikueas kogenud piisavalt hoolitsust ja armastust,võib tal olla hiljem raskusi suhete loomisega .
  

Seksuaalsuse avastamine ja sooline enesemääratlemine:

• Umbes aastane laps hakkab ennast teiste lastega võrdlema.
  
• Lapsele meeldib vaadata teisi kehaosi . 2-3 aastaselt märkab laps ,et on olemas kahesuguseid inimesi ,poisse ja tüdrukuid.
  
• Kõigepealt uurib nägu ja seejärel teisi kehaosi.
  
• Lapsed hakkavad mängima rollimänge.
  

Suguküpsus ja kehataju :

• Alates varajasest murdeaest hakkab nooruki keha kiiresti muutuma ja kasvab tema teadlikkus oma kehast,võib tekkida ebakindlus ja informatsiooni puudus.
  
• Vastuolulisi tundeid võivad tekitada va seksuaalseid fantaasiaid ning erootilisi unenägusid.
  

Igatsus kaaslase järele:

• Kui 7-7 aastased lapsed mängivad veel meeleldi koos siis 10-12 a. eelistavad samasooliste seas mängida.
  

* Vastasoo armastaja – heteroseksuaalne
* Samasoo armastaja – homoseksuaalne
* Mõlema soo armastaja – biseksuaalne
Tunded ,nende tundmine , väljendamine ja vältimine

• Inimene elab igapäevast elu ega märkagi tihti,kuidas kõik tema toimetamised lähtuvad tunnetest.
  
• Tundeid paneme tähele alles nende võimsuse puhul.
  
• Kogu käitumise aluseks on tunded ja mõtted.
  
• Tundeid ei saa muuta ei paremks ega halvemaks.
  
• Inimese võimsuse on neid vältida ja alla suruda.
  
• Neli põhimõttet,millest kasvavad välja: rõõm, kurbus ,viha ja seksuaalsus.
  
• Iga inimese tundeelu on sügavalt individuaalne ja unikaalne .
  
• Iga inimese tundeskaala on eri ulatusega.
  
• Kindlasti on väga tundlikke inimesi,kes aga ei näita oma tundeid.
  
• On inimesi,kes avaldavad tundeid tavaliselt tugevamini.
  
• Ja on ka inimesi, kes väga harva tunnevad tundepuhanguid.
  

Suhted ja nende osapooled

• Suhete kaudu areneb inimene isiksuseks.
  
• Läbi mitmesuguste suhtekogemuste õpitakse elutähtsaid oskusi:
  

* Suhtlemisoskust
* Väljendumisoskust
* Keeldumisoskust
* Konfliktide lahendamise oskust
* Andestamine ja andekspalumise oskust.

• Suhete edenedes käivituvad kaks protsessi: ühelt poolt areneb ja küpseb suhe. samal ajal aga küpsevad ja arenevad ka inimesed.
  
• 1 järk – ühtekuuluvuse periood. Nauditakse teineteise seltskonda, tahetakse olla koos. Näib, et on leitud õige partner. Suhe on tugevalt kooshoidev.
  
• 2 järk – iseseisvusperiood. Ühte osapoolt hakkab suhe pigistama. See tähendab, et isiksus on edasi arenenud ja suhe oma senisel kujul ammendunud, selles järgus minnakse tihti lahku. Siin on tähtis anda teisele poolele „hingamisruumi“.
  
• 3 järk – tasakaalustatud periood. Partnerid on selle suhte kaudu isiksustena arenenud ja küpsenud ning ka suhe saavutanud uue sisu ja vormi. Puuduvad probleemid armukadedus/truuduse tasandil, teineteisele võib loota .
  

Millised on mehe ja naise erinevused

• Mees räägib alles siis,kui on valmis mõelnud ,mida öelda.
  
• Naine mõtleb rääkides,alustab juttu enne oma seisukohtade täpset määramist.
  
• Naine tahab tundeid väljendada ja teada ta teiste tundeid.
  
• Mees tunneb suuremat hirmu seotuse ees. Naine kohaned seotuse ja sõltuvusega kergemini. Mehe ja naise vaatenurgast on sõnadel sageli erinev tähendus.
  

Sotsiaalne küpsus

• Inimese sotsiaalne küpsus tähendab, et ta sobib ühiskonna liikmeks on suuteline elama ja tegutsema täiskasvanute maailmas.
  
• Sotsiaalset küpsust mõõta on raske , selle puudumine ilmneb eluga toimetulematuses.
  

Tänapäevad tõendavad sotsiaalset küpsust teatud psüühilised näitajad

• Inimest iseloomustab positiivne ellusuhtumine .
  
• Tal on adekvaatne enesehinnang.
  
• Tal on adekvaatne hinnang ka teistele inimestele.
  
• Ei manipuleeri teisi.
  
• Ei süüdista teisi.
  
• Reageerib vastavalt situatsioonile .
  
• Kasutab oma aega otstarbekalt.
  
• Oskab mõjutada teisi ja allub ise mõjutustele.
  

• Sotsiaalselt küpset inimest iseloomustab sallivus, see eeldab , et ei anta hinnanguid ,kui teadmised olukorrast võivad olla puudulikud.
  
• Ühtlasi on sotsiaalselt küps inimene võimeline vastutama omategude ja tunnete eest.
  
• Sotsiaalse küpsuse märgiks on ka inimese vajadus endast võimalikult palju anda ühiskondlikus plaanis.
  
• Sotsiaalset küpsust iseloomustavad ka kohanemisvõime ja varasemate põhimõtete ümberhindamise oskus.
  

Paarisuhte algperiood. Tutvumine

• Sotsiaalne sfäär : Kasulik on partnerit vanematele tutvustada, kommetega tutvumine, hõlmab mõlema suhted nii oma kui partneri sõpradega.
  
• Psühholoogiline sfäär : Reageerimine probleemidele , naljadele jne.
  
• Seksuaalne sfäär : Hoiakud , arvamused seksuaal elust , olulised on tunded.
  
• Vaimne sfäär : Sügavad tõekspidamised , uskumused.
  

Paarisuhte teine periood. Eraldumine

• Hakkab toimuma ümberkasvatamine.
  

Paarisuhte kolmas periood. Kaaslus

• Abikaasa harjumuste teadmine.
  
• Suureneb emotsionaalne , mõistuslik ja füüsiline lähedus.
  

Mehe ja naise rolli kujunemine

• Mitu elu rolli
  
• Mehe ja naise väljakujunemist soodustavad :
  

* Omaette elamine.
* teadlikkus.
* suutlikkus lahendada konflikte.
* suhtlemisoskus.
* kohandumine.
Kodu loomine

• Omaette elamispind maja või korterina :
  

* Kui sissetulekud lubavad.
* Ühel poolel on juba elamispind. Noorepere laen .

• Elamispinda saab üürida.
  
• Laenud
  

Rasedus

• Rasedus algab eostamisega ehk viljastumisega ja lõpeb sünnituse või iseenesliku või kunstlikult esilekutsutud abordiga.
  
• Viimase menstruatsiooni esimese päeva ja sünnituse vahele jääb ligikaudu 40 nädalat.
  
• Esimesel trimestril on kõige suurem oht, et rasedus iseeneslikult katkeb.
  
• Raseduse iseeneslik katkemine võib tuleneda defektidest lootes või ema organismis või kahjustustest pärast eostamist.
  

Viljastumine

• Rasedusele eelneb tavaliselt suguühe.
  
• Spermatosoidid on naise kehas võimelised elama umbes 72 tundi.
  

Kuidas Kontrollida kas oled rase ?

• Rasedustest
  
• Günekoloog
  
• Muutused kehas
  

Rasedus ja haigused

• Punetised – on viirusnakkus , kui ei ole eelnevalt põdenud ega vaktsineeritud on suur oht,et haigus võib lapsele kahjulikult mõjuda,võib esile kutsuda abordi või aju,kõrvade,silmade või südame väärarenguid. Võetakse vereproov.
  
• Toksoplasmoos – on haigus,mille põhjustab ainurakne .Kui laps on nakatanud,võib see põhjustada aju-ja silmakahjustusi. Kandjad on kassid, koerad ja leidub toores lihas.
  
• Herpes – on viirus ,mis võib edasi kanduda lapsele. Vastsündinu jaoks on herpes tõsine haigus, võib tekitada surma või kesknärvisüsteemi kahjustusi.Kui rasedal tekib herpes suguorganites elus esimest korda vahetult enne sünnitust,siis soovitatakse keisrilõiget.
  
• B-grupi streptokokk – on laialt levinud bakter ,mis põhjustab väga harva probleeme raseduse ajal.Ravida penitsiliini abil.
  
• Lapse mittepiisav kasvamine – mõnikord juhtub,et raseduse jooksul kasvab laps vähem kui normaalselt ettenähtud. Näiteks võib kõht olla liiga väike. Võib kailmneda,et tunned lapse liigutusi harva.Raviks on eelkõige puhkus.
  
• Enneaegne sünnitus – on ohtlik vaid juhul , kui laps sünnib rohkem kui 21 päeva enne määratud tähtaega . harilikult märkab naine enneaegse sünnituse ohtu siis, kui tal tekivad tugevnenud Braxton Hicksi kokkutõmbed,mis on muutunud valulikuks või eritub verd.
  
• Rasedustoksikoos – selle on puhul on uriinis hulgaliselt valku , vererõhk tõuseb ja kall suureneb märgatavalt. Peavalu ja – pööritus võivad olla teisteks sümptomiteks. Nii ema kui laps võivad saada kahjustatud,kui ravi ei alustata õigeaegselt. Ravis on eelkõige puhkus ja vajadusel ka ravimid .
  
• Verejooks raseduse ajal – kui sul tuleb tupest verd , pead alati pöörduma oma ämmaemanda või arsti juurde. Võib olla põhjustatud raskuse tõstmisest või seksuaalvahekorrast , kuid võib olla ka vale platsenta asend või see on hakanud irduma.
  

Abort

• Eestis on naise soovil raseduse katkestamine legaalne alates 1955.aastast.
  
• Eestis on lubatud raseduse katkestamine naise omal soovil kuni 11.nädala lõpuni ja vastava näidustuse olemaolul kuni 21.nädala lõpuni.
  
• Sooviavaldus oma raseduse kaktkestamisega peab olema vormistatud kirjalikult.
  
• Kauem kui 11 ning 21 nädalat kestnud raseduse võib katkestada, kui:
  

* Rasedus ohustab raseda tervist
* Sündival lapsel võib olla raske vaimne või kehaline tervisekahjustus .
* Raseda haiguse või tervisega seotud probleem takistab lapse kasvamist.

• Rase on alla 15 – aastane või üle 45 – aastane.
  
• Planeerimata rasedus – otsustamise protsess,otsus ,kas rasedus katkestada või sünnitada, on tähtis ,seda ei tohi teha kiirustades.
  

Lapse sünd

• Kõht „langeb alla“ – mis tähendab lapse liikumist sünnitusteedesse. nüüd peaks naine olema sünnituseks valmis.
  
• Sünnitustegevuse algamist tähistavad emaka kokkutõmbed. Mis aina sagenevad.
  
• Sünnitustegevus jaguneb kolme järku- avanemis-,väljutus ja päramiste perioodiks .
  

* Esimesel perioodil avaneb emakakael.
* Teisel laps sünnib.
* Kolmandal nn.sünnib platsenta.
Tänapäeval meditsiin on välja töötanud vahendid:
* Narkootilise toimega süstid ja küünlad.
* Naerugaas ja hapniku segu inhalatsioon.
* Kohaliku tuimestuse süst.
* Epiduraalanasteesia.
* Peresünnitus.
Lapse nime panemine

• Leitakse nimi eelmistest põlvkondadest.näiteks vanavanematelt.
  
• Seostatakse lapse nimi tähtpäeva nimega.näiteks jaanipäeval sündinud poiss saab nimeks jaan või jaanus.
  
• Ees-ja perekonnanimi peavad omavahel sobima.
  
• Nimi ei tohiks olla liiga keeruline.
  
• Kalender nimedega.
  

Uus olukord peres:

• Naine – Mees
  
• Naine – Laps – Mees
  

Psüühilise toimega muutused

• Lapse eest vastutamine .
  
• Naisel on sünnitusjärgne depressioon .
  
• Lapse vajadused on esiplaanil.
  
• Mehe vajadused on tagaplaanil.
  
• Naiste organism on pärast rasedust ja sünnitust täiesti teistsugune.
  
• Imetamine toob väsimust.
  

Emadus ja Isadus

• Ühelt poolt on emadus ja isadus bioloogilised nähtused, teiselt poolt aga kujutavad endast sügavat sotsiaalset protsessi.
  
• Emaks ja isaks kasvamine võtab aega, kusjuures naisel ja mehel on vastava protsessi arengu suhtes erinevad eeldused.
  

Emaduse kujunemist soodustavad:

• 9 kuud kestev rasedus.
  
• Sünnitus.
  
• Bioloogiline nabaväät.
  
• Imetamine.
  
• Emaintsinkt.
  

Isaduse kujunemist soodustavad:

• Peresünnitus.
  
• Sagedane lapsega tegelemine.
  
• Naise ja mehe omavahelised head suhted.
  

Lapsevanemaks kasvamine

• Kestab kogu elu. Igal eluetapil salvestatakse midagi tulevase vanemaks olemise tarvis.
  
• Inimiku ja väikelapsena saadakse armastus kogemus, mis kantakse hiljem üle oma lastele.
  
• Eelkoolieas omandatakse tavad ja moraalinormid , õpitakse vahet tegema hea ja kurja vahel, kujunevad väärtushinnangud .
  
• Puberteedieas antakse juba otseseid hinnanguid vanemate kasvatus tööle , harjutatakse teiste eest vastutamist ja hoolitsemist.
  
• Täiskasvanuks saanuna jälgitakse ümbritsevaid peresid ja kinnistatakse omandatud käitumisskeeme.
  

Pere ja kodu , kui kasvukeskkond

• Lapse kasvamises ja arengus mängivad rolli nii lapse isikuomadused, kui ka teda ümbritsev keskkond.
  

Perekond avaldab lapsele toimet ka oma igapäevaelu kaudu

• Millest räägitakse? – on see valdavalt positiivne või negatiivne, teemadesisu , kuidas vastatakse küsimustele.
  
• Väärtushinnangud – mis on tähtis ( pere või töö, tõde või valetamine ).
  
• Traditsioonid – kas need püsivad või lastakse neil hääbuda.
  
• Moraal
  
• Iga pereliikme õigused ja kohustused.
  

Lahutus

• Lahutus on abieluliste suhete ametlik lõpetamine ehk abikaasade lahkuminek.
  
• Abielu saab lahutada kas perekonnaseisuasutuses või kohtus. Kohtus vormistatakse lahutus siis, kui lahkumineku juurde jäävad lapsed ja vara jagamine.
  
• Abikaasad kirjutavad lahutusavalduse ja siis on neil üks kuu järelemõtlemisaega.
  
• Kui üks abielupool ei ole lahutusega nõus või on tekkinud laste ja vara pärast probleeme, minnakse lahutama kohtusse. Kohtukulud on suured ja võtab palju aega.Kõige parem on omavahel saavutada kokkulepe.
  
• Lahutuse eeldused kujunevad tavaliselt pika aja jooksul , ei oska öelda ,mis just tõuke andis ja viis mõtlema lahutusele.
  
• Kumbki abielupool mõistab olukorda erinevalt.
  

Lahutuse etapid

• Lahutuse esimene etapp: endast veel abielule suurt ohtu ei kujuta ja alati ei lähegi abielu sealt edasi lahutuse poole. Kuhjunud on põhimõttelist rahulolematust, lahendatamata eluprobleeme.
  
• Lahutuse teine etapp: on vaikne staadium . Ühe abielupoole peas on küpsenud . See etapp valmistab lahutust ette.
  
• Lahutuse kolmas etapp on tegutsemine: lahkuminekust mõtlev osapool on kogunud hingejõudu ja nüüd tuleb mõte teoks teha.See on tihti teisele osapoolele tugev šokk ja tekitab temas abitust.
  

Faktorid

• Ühiskonna moraal,
  
• Lahutuse kerge kättesaadavus
  
• Perekonnaõpetuse madal tase.
  
• Rahvuse omapära. Religioon
  
• Eelmiste põlvkondade eeskuju
  

Faktorid , mis takistavad lahutust

• Laste huvide ja heaolu arvestamine.
  
• Hirm uue olukorra ees.
  
• Turvalise perekonna kogemus
  

Mõju pereliikmele

• Naine ja mees tahavad lahutust ja selle tagajärgi erinevalt.
  
• Kumma juurde jäävad lapsed.
  
• Milline on lahutuse iseloom.