Seksuaalkasvatus ja pereplaneerimine (0)

Seksuaalkasvatus ja pereplaneerimine

• Pereplaneerimine + reproduktiivne tervis + seksuaalne tervis
  
• Reproduktiivtervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte üksnes haiguse puudumine valdkonnas, mis puudutab reproduktiivsüsteemi ning selle talitlusi ja toimimist.
  
• Reproduktiivtervis tähendab seda, et
  
  • inimesed on võimelised elama rahuldustpakkuvat ja turvalist seksuaalelu;
    
  • on võimalisud otsustama, et saada lapsi, kas, millal ja kui sageli.
    
• Umbes 0,5% vahekordadest viivad munaraku viljastumiseni (maailmas). Ehk enamik vahekordi on seotud millegi muuga kui reproduktiivsusega. Üks suur mõjutaja on nt usk. Suhted on muutunud vabamaks .
  
• Pereplaneerimine on üks inimõigustest, millega kaasneb õigus valida oma laste sündimise aeg ja arv nii, et iga laps oleks soovitud ja oodatud. See on õigus vältida soovimatute laste sündi ja sünnitada soovitud lapsi.
  
• Seksuaalne tervis ühendab endas inimese seksuaalse olemise kehalisi, intellektuaalseid ja sotsiaalseid aspekte sellisel viisil, mis positiivse tegurina rikastavad ja arendavad isiksust, isikutevahelist suhtlemist ja armastust. Seega mõiste seksuaalne tervis kätkeb endas positiivset suhtumist inimese seksuaalsusesse.
  
• PPL ja ST ja RT = kontrolli suurenemine enda üle, tervemad järglased, majanduslik tõus, mehe ja naise parem tervis, teadmiste suurenemine ja uurimustööd ja haridus , emotsionaalne heaolu täiskasvanul ja lapsel
  
• Mõningad seksuaalsuse käsitlused:
  
  • Biopsühholoogiline – seondub tunded, fantaasiad, psühholoogilised reaktsioonid jne
    
  • Biopsühhosotsiaalne - Seksuaalsus kui inimese loomuomane tunnus, mis väljendub inimese kehaehituses ja talitluses, mõtte ja tundemaailmas, käitumises ning mille eesmärk on liigi säilimine järglaste saamise kaudu.
    
  • Psühhoanalüütiline – Kõik naudinguga seotud on seksuaalne. Loomult seksuaalne, mitte kehaline vahekord .
    
  • Evolutsiooniline lähenemine – Seksuaalne = kõik sugueluvaldkonda puutuv. Organism suudab tuua järglasi, kes elavad piisavalt kaua, et omakorda tuua järglasi. Darwin ütleb ka, et mida parem füüsiline vorm, seda suurem reproduktiivne edu.
    
• Soolised erinevused. (Oliver ja Hyde, 1993). Kui on kohtamissituatsioon, siis seksuaalsest vahekorrast on rohkem huvitatud mees. Mehel on vaja saada kindlasti järglasi (evolutsiooniline lähenemine). Naine aga peab pärast last toitma ja kasvatama ja kandma. Naised uurivad rohkem, mis edasi saab, kas mees jääb ka kasvatama. Naomi McCormick 1979 – uuris üliõpilasi. Leidis, et need üliõpilased, keda ta uuris, neist mehed kasutasid rohkem strateegiaid seksuaalse käitumise teostamiseks ja naised tahtsid seda rohkem kontrollida e lõid strateegiaid selle vältimiseks või piiramiseks. George Williams – ei ole juhuslikud vahekorrad ja aktiivne kurameerimine ja sõjakus rivaalide suhtes pärilikud isase tunnuse suhtes. Et need on pigem sotsiaalse keskkonna poolt esile kutsutud käitumised.
  
  • Seksuaalkäitumise mõju võib olla kolmesuunaline. 1 – mees peab võitma endale naise kes peab suutma tuua ilmale terve järglase ja tema eest hoolitsema 2 - reproduktiivse edu osas on meeste varieeruvus suurem kui naiste varieeruvus 3 - on olulised need psühholoogilised mehhanismid, mis on kujunenud evolutsiooni käigus ja mis on inimlike emotsioonide õppimise ja käitumise aluseks.
    

Seksuaalrevolutsioon 1
20. sajand
seksuaalsus = soojätkamine
Kuni selle ajani oli seksuaalsus ikkagi soojätkamine. Kuni selle ajani seoti suguelundeid ikkagi soo jätkamisega.
Ühel hetkel tekkisid rasestumisvastaste vahendite võimalused. Liberaliseeruma hakkasid ka kõik hoiakud, mis seondusid seksuaalkäitumisega.
1980datel tekkis uus probleem: sugulisel teel nakkavad haigused. Sealt hakkaski arenema reproduktiivtervise mõiste ja teema.
Seksuaalsust hakati vaatama teisiti. Seda ei saanud enam maha salata, et see pole probleem. Seksuaalsust hakati käsitlema soojätkamise ja naudingu kooslusena. Seksuaalsust tuleb vaadelda iga üksikisiku elu ja tema valikute kontekstis.
Tekkis ka varasem suguelu alustamine ning hoiakute liberaliseerumine, mis mõlemad tõid endaga kaasa päris palju probleeme.
-soovimatu rasedus
-teismeliste rasedused
-sugulisel teel levivad haigused
-abielulahutuste kasv
Seksuaalkasvatuse eesmärgiks on reproduktiivtervise tagamine. Koostöös Eesti Seksuaaltervise Liiduga tegutsevad Eestis noorte nõustamisekeskused või eraldi vastuvõtud noortele. Kuni 25. Eluaastani on vastuvõtt tasuta.
Suhtumine seksuaalkasvatusse läbi aegade
..on olnud erinev. Ühelt pool on olnud täielik vabadus, teiselt poolt kõikide seksuaalsete kogemuste keelustamine.
Kes peaks tegema seksuaalkasvatusega?
Seksuaalkasvatuse seisukohad:
-pole üldse vaja
-SK kui soo jätkamine
-SK kui füüsiline tung
-vabameelne käsitlus (seksuaalne anarhia) e mis iganes sa teed, kui see sulle endale meeldib ja kellelegi teisele ohtu ei kujuta, siis tee seda
-biopsühhosotsiaalne käsitlus e seksuaalsus on füüsiine, emotsionaalne ja psühholoogiline. See omakorda rakendatakse sotsiaalsesse keskkonda.
Tegelema peaksid: kodu ja perekond, kool, ühiskond.
Seksuaalkasvatuse põhimõtted

• Arengupsühholoogia – Missugune on noorte käitumine vastavalt nende arengule. Seda läheb vaja igapäevaelus.
  
• Metoodika. See peaks lähtuma arengupsühholoogiast. Nt ei saa rääkida erinevale vanusele sama juttu sama moodi.
  
• Reproduktiivtervisega seonduv kaasaegne info. Info täiustub kogu aeg ja seetõttu peabki olema pidev info.
  

Tähtis on vaadata ja jälgida, millist sõnavara kasutada. Mis vanus ja nii edasi. Nõustaja sõnavara peab jääma korrektseks, ei tohi kasutada slängi, kuid tähtis on, et sõnavara oleks mõistetav. Aga sõnavara pärast ei tohi last või noort halvustada, vaid peaks juhtima tähelepanu, kuidas teisiti saaks öelda (kuid ei saa seda teha dialoogis , sest see katkestab tema jutustuse).
Seksuaalkasvatuse põhimõtted
Algklassides on seksuaalsusega seotud teemad sõprus ja isiklik hügieen.
4-6 klass on murdeea muutused, suhted ja sõprus, armastus
7-9 klass on suhted, suguhaigused , rasestumisvastased meetodid, seksuaalsus
Keskkool on suhted, suguhaigused, rasestumisvastased vahendid, seksuaalsus, identiteet , enesemääratlemine.
Kuidas?
Näiteks tehaks ajurünnakuid, rühmatöid, vestlusi, videod, grupimängud, näitlikud materjalid jm.
Teismeliseiga.
On kolme komponendi mõju: bioloogia , individuaalsed psühholoogilised tegurid, keskkond.
Kas murdeea arengukriis on elu juurde kuuluv? Jah, bioloogilised mõjud.
Kas murdeea arengukriis on universaalne (psühholoogiline tasand)? Ei ole, keskkonna mõjud, ajastu mõjud.
Kas murdeea arengukriis on vajalik? Jah, see on nagu vahepealne aeg lapse ja täiskasvanu vahel.
Murdeiga on erinevates ühiskondades erinev, sest ühiskond tingib käitumise. Nt kui ühiskond ütleb, et pubekal on lained üle pea, siis ongi.
Noorukiea arenguetapid :
Noorukiiga kestab murdeea algusest kuni täiskasvanuks saamiseni . Murdeiga hakkab 2 aastat enne sekundaarsete sugutunnuste ilmnemist.
Otsese efekti hüpotees: bioloogilised muutused toovad kaasa tormilise ajajärgu, puberteedi (ehk hakkab pihta bioloogiast ).
Kaudse efekti hüpotees: Puberteediga kaasuvad muutused on tingitud keskkondlikest, psühholoogilistest ja bioloogilistest muutustest organismis. (e hakkab pihta koosmõjust).
Eelteismeline:
Suurenenud rahutus,
Ärritus,
Kohanemisraskused,
Täiskasvanutest sõltuvus väheneb,
Vanemate mõju väheneb,
Suhted eakaaslastega,
Suhted omasoolistega on ülekaalus,
Moraalinõuete küsitavaks muutumine (õige/vale).
Helsen, Vollenberg, Meeus 2000 uurimus noortest ja vanemlikust hoolitsusest. Leidsid , et vanemlik toetus teismelise ja noorukiea perioodis on seotud ülemineku perioodi emotsionaalsete probleemide kergema ja vähese esinemisega. Seda ennekõike nooremas noorukieas.
Madal vanemlik soojus ja toetus on seotud suuremate emotsionaalsete probleemidega. Paljud vanemad arvavad , et teismeline hakkabki iseseisvuma ja protestima, et vaadaku ise. Tegelikult on aga olukord selline, et eakaaslased ei asenda mitte kunagi vanemaid (aga vastupidi ka). Vanemlik soojus ja toetus on ka lapse korrale kutsumine (aga kindlasti mitte alandamine ). Enamasti siis soojus langeb lapse kasvamisega. Väga kõrge toetus ja soojus on imikute puhul.
Varane noorukiiga 10-14 kiired kehalised muutused. Algab teatud vastandumine vanematele. Tõuseb soov end võrrelda eakaaslastega. Need ettekujutlused, mis on seotus seksuaalsusega, hakkavad tekkima (armastus või fantaasiad või kiindumus ).
Keskmine noorukiiga 14-18 Suureneb sõltumatuse vajadus ja väheneb vanemate mõju. Suureneb kaaslaste mõju. Tekivad romantilised ja erootilised seksuaalsed kogemused. Tekib kujutlus endast täiskasvanuna.
Hiline noorukiiga 18-21 Suund iseenda leidmisele ümbritsevas ühiskonnas ja suhetes. Oma koha leidmine maailmas. Tähelepanu suhetel , sh ka seksuaalsuhetel.
Romantilised suhted tekivad enamasti endavanustega. Need suhted on motiveeritud pigem isekusest. Küps suhe on vastastikune, aga noorukieas on isekus. Vahetatakse partnereid palju. Isekus on vajalik, et teada saada, mida ta üldse vajab ja milline on tema suhtes. See on vajalik enda leidmiseks. Need tunded, mida kogetaks on väga intensiivsed ja kõikehõlmavad. Oled armunud, siis on maailm ikka ilus. Tüdrukud otsivad üldjuhul ideaalset partnerit. Poiste suhtes on tähtis pigem see, kui kaugele seksuaalses mõttes minna saab/võib. Kui naisel on suhe vanema mehega hilisemas noorukieas, siis ei ole see kooskõlas arenguvajadustega ja viitab isaeeskuju puudumisele. Neil tüdrukutel on suurem oht emotsionaalseteks kaotusteks ja soovimatuks rasestumiseks.
Armastus. Erinevad lähenemised.

Filosoofid . Kästiledes armastust eeskätt kõlbelises plaanis, nägid filosoofid selles metafüüsilist jõudu või universaalset afektiivset alget, mis ühendab inimesi vastandina vihkamisele kui inimesi üksteisest lahutavale jõule. Selles mõttes seisab armastus väljaspool sooerinevusi ja nendest kõrgemal ning seksuaalne e erootiline tung on üksnes erijuht.

Naturalislik psühholoogia. Vastupidi talitleb naturalislik psühholoogia, mis püüab inimliku armastuse kõiki või peaaegu kõiki vorme sugutungist tuletada pidades neid libiido tuletisteks või selle muundunud vormideks.

Psühholoogia. Seksuaalreaktsioonid on seotud isiksuse elu kui tervikuga ega ole arusaadavad, kui neid vaadeldakse sellest lahus. Inimesel on palju kiindumusliike ja iga kiindumusliik täidab erinevaid funktsioone. Seda ei saa taandada teisele kiindumusele.
Kiindumused e afektiivsed süsteemid:

• ema armastus
  
• lapse armastus ema vastu
  
• eakaaslaste armastus
  
• heteroseksuaalne armastus
  
• isa armastus
  

Need on autonoomsed afektiivsed süsteemid.

Sotsiaalpsühholoogia. Näeb armastuses tiheda vastastikkusele kiindumusele rajatud kaksikliidu liiki.
Armastuse definitsioon?
Kõige lihtsamini def armastust kui tunnet . See on tundeline ja mõtteline side; positiivseid elamusi esile kutsuva isiku eseme või abstraktse nähtuse kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole. Armastus võib väljenduda tundena, mõttena, hoiakuna või käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel (ema last), harjumustel ja kasvatusel (kodumaa-armastus) või on seksuaalsel ja emotsionaalsel külgetõmbel (erootilis-romantiline armastus).
Armastusideaalide psühholoogilised funktsioonid
Armastatu ideaalkuju eelneb tegeliku objekti valikule, sunnib inimest tahes- tahtmata otsima kedagi, kes sellele etalonile maksimaalselt vastaks. Romantilised väärtused on objekti alateadliku idealiseerimise tulemus. Mitte ideaalsed väärtused ei määra armastatu valikut, vaid vastupidi: tegeliku, juba väjavalitud objekti omadused määravad ideaali sisu.
Armumise mehhanism
Arenev organism teeb läbi valmidusstaadiumi teatud liiki stiimuli vastuvõtmiseks. Pärast seda, kui stiimuli väliskuju inimese teadvuses kinnistub, saab see nagu tema isiksuse osaks ja ta hakkab tundma vajadust just seda tüüpi objekti (partneri) järele, kes vallandab temas vastava reaktsiooni.
Schachter i emotsionideteooria – mistahes emotsionaalne elamus tekib vaid siis, kui on täidetud kaks tingimust: füsioloogiline erutus ja peab olmema erutuse tõlgendamine vastavaid emotsionaalseid seisundeid tähistavate sõnade abil. E erutust peab endale kuidagi selgitama.
Berscheid ja Walster armastuskire kaheastmeline mudel. Toetub emotsioonideteoorial. Esimene aste on füsioloogiline aste. Selle võib esile kutsuda ka ebameeldiv asi, mitte ainult meeldiv (nt hirm või häda). Nt kui on stressiolukord, siis otsivad loomad ka kehalist kontakti teisega . Teine aste on nimetamine. Teadvustamine . Sildistamine. See füsioloogeline erutus peab olema enne õpitud või kogetud, muidu ei oska seda seostada .
Siin vahel peab olema teise loengu materjal, mida minul pole. Edasi läheb kolmas loeng juba.
Rasedusele viitavad tunnused:
Oodatava menstruatsiooni ärajäämine. Valgevooluse suurenemine. Pakitsus ja ingetunne rindades. Ülitundlikkus lõhnade suhtes. Iiveldus ja oksendamine . Suurenenud urineerimisvajadus. Väsimus ja unisus . Meeleolu kiire vaheldumine .
Poeg või tütar
Soo määrab mees. Inimese igas keharakus on 46 kromosoomi. Ainukesed erandid on seemnerakk ja munarakk . Seemnerakus on 22 kromosoomi ja kas X või Y sugukromosoom . Munarakus on 22 kromosoomi ja X sugukromosoom. Lapse soo määrab seemnerakkudes olev X või Y kromosoom .
Üldiselt sünnib rohkem poisse . Peale looduskatastroofe sünnib rohkem tüdrukuid. Kui rohkem seksida, siis sünnib ka rohkem poisse. Enne ja peale sõdu sünnib rohkem poisse. Vanematel emadel sünnib ka rohkem tüdrukuid. Kui on XX paar, sünnib tüdruk, kui on XY, siis on poiss.
Platsenta .
Varastel rasedusnädlatel eraldunud rakukogumist – lootemuna toitekehast, moodustub kuu vanusel embrüol platsenta. Platsenta funktsioonid on: Ühendus ema organismi ja areneva loote vahel; ainevahetuslin; platsentaarbarjäär; loote varustamine aintikehadega; toodab naissuguhormoone . Lapsed üldjuhul esimese aasta jooksul ei haigestu nendesse nakkushaigustesse, mida ema on põdenud, sest ema antikehad lähevad ka lapsele.
Nabaväät
Ema ja lapse vaheliseks sidemeks on nabaväät, mis koosneb nabaveenist ja kahest nabaarterist. Nabaveeni kaudu viiakse looteni hapniku- ja toitainerikast verd ning kaks nabaarterit toovad loote kehast vere ja jäkained platsentani, kus läbi rakumembraanide antakse need ema verre.
Lootevesi
Põhilise osa looteveest toodab loote veekesta epiteel . Lootevee funktsioonid on: raseduse esimeses pooles on lootevete hul seoses loote kaaluga; aitab säilitada ühtlast üsasisest temperatuuri; kaitseb loodet väliskeskkonna mehaaniliste mõjude eest; aitab kaasa sünnituse kulule.
Lootevõie
Alates 20.rasedusenädalast eritavad loote rasunäärmed lootevõiet. Lootevõie kaitseb emakas lapse nahka lootevee söövitava mõju eest.
Sünnieelne diagnostika
See aitab juhtida järelejäänud rasedusnädalaid, prognoosida raseduse lõpet ja võimalikke komplikatsioone, näha ette võimalikke tüsistusi, näha ette probleeme, mis võivad esineda vastsündinul (nt alakaal ); otsustada, kas jätkata rasedust.
Sünnieelne diagnostika võimaldab juba üsasiseselt diagnoosida mitmesuguseid pärilikke haigusi ja seega määrata, kas oodatav laps on antud haiguse suhtes terve või mitte. Kasutatakse mitmesuguseid mitteinvasiivseid (ultraheliuuring) ja invasiivseid meetodeid (amniotsentees, koorioni biopsia).