"Soorollid - müüt või tegelikkus" Sooroll on teatud normide kogum, mida sõltuvalt kultuurilistest traditsioonidest omistatakse üksikisikule või inimeste grupile vastavalt sellele, kas nad on meessoost või naissoost. Enamik ühiskondi jaotab sugupooli vastavalt mõjukusele ja võimule ning loob nad ebavõrdsetena. Kas soorollide jaotamist ka tänapäeva ühiskonnas leidub, on see müüt või tegelikkus? Kui inimene siia maailma sünnib, ei ole kellelgi esialgu aimu, mis soost ta olema saab.
Soorollid: Sooroll on ühiskonna poolt heaks kiidetud käitumine mehele ja naisele. Sandra Bem jagab soorollid järgmiselt: 1) Feminiine naine-kultuurile vastavalt võib naine täita ainult naisele ettekirjutatud kohustusi. 2) Maskuliine mees-mehe roll on väga kindlalt ettekirjutatud 3) Androgyneos- Eesti nt. Mees kui naine täidavad oma rolle, aga rollide vahetus ei tekita mingeid probleeme. 4) Psühholoogiliselt paika panemata sooroll- kes paari suhtes on samasoolised. Kooselu vormid: 1) Vaba kooselu e. Vabaabielu 2) Abielu-sotsiaalse intitutsioon sugupoolte suhte korraldamiseks soo jätkamise ja perekonna huvides 3) Külalisabielu-eri kohtades elavate inimeste suhe, mida iseloomustab osaliselt ühine majapidamine ja jagatud vabaaeg, vahel ka ühised lapsed 4) Kordusabielu-kord abielus olnud 5) Fiktiivabielu-Abielu, mille sõlmimise aluseks on soov saada ametlikku paberit abiellumise kohta. (elamisloa saamine jne)
Maailmasõjad avaldasid mõju inimeste mõttemaailmale ning juba välja kujunenud maailmavaatele. Nii Esimese, kui Teise maailmasõja tagajärjel leidsid ühiskonnas aset mitmed drastilised muutused. Rahva demoraliseerumine ning muutused vaimulaadis iseloomustavad ilmekalt nii 20nendate kui ka 40nendate aastate eestlasi. Oluliselt vähem, kui enne sõda, omas igapäevaelus rolli religioon. Teine peamine muutus mentaliteedis- muutus naise sooroll. Kuna enamus tööealisi noormehi tabas sundmobilisatsioon, siis lasus naistel peale perekasvatamise ka kohustus meeste töid teha. Sõjajärgsete perioodide erinevuseks oli aga see, et Esimese maailmasõja järel levisid ühiskonnas peamiselt demokraatlikud ideaalid, rahvas uskus tõsimeeli demokraatia toimimisse. Levis patriotism, mis aitas pärast Esimest maailmasõda eestlastel end tõestada Vabadussõjas( 1918-1920 ) ning seeläbi rajada iseseisev Eesti Vabariik. Teise maailmasõja järel
hormonaalsete mõjutuste tulemusena. Homoseksuaalseks võib pidada järgmisi käitumiselemente: 1) enne seksuaalse huvi väljakujunemist ilmnev kalduvus piirduda ühesooliste gruppidega; 2) valmisolek osaleda seksuaalmängudes koos sookaaslastega; 3) emotsionaalne armumine endast vanematesse samast soost lastesse. Ealised näitajad annavad tunnistust sellest, et see protsess kulgeb meestel ja naistel erinevalt. Poisid, kellel erootilised tunded tekivad varem ja kelle sooroll lubab ja isegi nõuab seksuaalsuse selget väljendamist, hakkavad end varem kahtlustama psühhoseksuaalses ebatavalisuses ja alustavad varem suguelu, seejuures reeglina just homoseksuaalse kontakti näol. Tüdrukutel kujuneb psühhoseksuaalne eneseteadvus välja hiljem ja esimest kiindumust, mille objektiks tavaliselt on tunduvalt vanem naine, elatakse läbi kui vajadust sõpruse järele. Oma erootilisi elamusi analüüsides avastab homoseksuaalsete
Seega, kahjuks on ka Eesti just selline, kus naiste haridusest ja õigustest hoolimata on sunnitud paljud naised kirjeldatud taktikat kasutama. Leian tõetruult, et Eesti praegune olukord, kus naised on ühiskonnas vähemtootlikumad ja väärtustatud kui mehed, jah meil kui naistel on samad õigused meestega ega sarnane enam Beauvoiri teoses asetleidvaid olukordi. On sellest hoolimata sarnasused vähemarenenud kui agraarse riigiga, kus naiste ja meeste vaheline sooroll mõjutab nii palganumbrit või positsiooni tööturul olemas. See pole väärtus, mis käib kaasas modernse ja demokraatliku riigiga. Seetõttu, leian, et ainuke võimalus antud soorollist tulenevat olukorda muuta ja parandada on vajadus suurema ja sisukama feministlikke õigusi esindava organisatsiooni loomisele, mis käsitleks ja hoiaks antud teemat aktuaalsena, et probleemi võimalikult kiirelt lahendada ja ühiskonda sellega veelgi paremaks muutes.
novapdf.com) Telesaadete sisu ja lapse areng Vägivald telesaadetes Mõjub virgutavalt Jäljendatakse Pidurdus kaob Teeb tuimaks TV kui sotsiaalsete stereotüüpide allikas Sooroll Elukutsed Vähemused Reklaam TV kui hariduskanal ja kognitiivse arengu mõjutaja You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Video- ja arvutimängud ning lapse areng Sotsiaalne areng suhted sõprade ja perega Kognitiivne areng
o Kellena sa ennast tajud · Hermafrodiit o Inimene, kellel on olemas mehe ja naise sugutunnused · Transseksuaalsus o Keegi tunneb, et ta on sündinud vale sooga · Transvestiit o Erutub vastassugupoole riiete kandmisest, aga ei huvitu ümberlõikusest · Seksuaal identiteet o Kellena sa ennast tajud seksuaalselt Homod · Lesbid · Geid Hetero Bi · Sooroll o Ettekirjutiste süsteem naistele ja meestele, kuidas nad peavad käituma · Topeltmoraal, kaksikmoraal jne o Mehele on lubatud rohkem kui naisele (eriti seksuaalsuhteid) Nt kui mehel on rohkem naisi, siis on ta kõva mees, aga kui naisel on mitu meest, siis on ta lits o Nümfomaan- naine, kes on seksihull o Satürist- mees, kes on seksihull · Fetisism o Seksuaalne erutumine mingitest esemetest · Eksibitsionism o Liputamine
poisi kohta, et tugev. Samamoodi riietusega suunamine. 11 2. Modelleerimine esmatähtis vanemad. Imiteeritakse samast soost vanemat. Enne 5-t eluaastat ei ole lapsele tähtsad vastassugupoole tunnused. 3. Kinnitamine ,,tüdrukud ei mängi autodega" negatiivne tunnustamine tüdrukule. ,,tüdrukud mängivad nukkudega" positiivne kinnitamine tüdrukule Sooroll käitumine ja hoiakud, mida kultuuris peetakse sobivaks meestele ja naistele Soostereotüüp käitumine, mida peetakse tüüpiliseks meestele või naistele, ehk liialdatud üldistused meeste ja naiste soorollile vastava käitumise kohta Sooidentiteet oma bioloogilise soo omaksvõtt; inimese sisemine tunne, et ollakse mees või naine. Identifitseerimine ,,täiendamine" Identifitseerimine on protsess, kus inimene omandab teise inimese või grupi hoiakud
if ... then efektiivsuse standard (performance standard) mina-efektiivsus (self-efficacy) 5. Enesekaristamise vältimine käitumise ja sisemiste standardite vastavus moraalsed standardid (moral conduct) · moraalne õigustus · situatsiooni `pehmendamine' · võrdlus · vastutuse ülekanne · vastutuse hajutamine · dehumaniseerimine · süü atributsioon · tagajärgede ignoreerimine Näit. Agressiivsuse areng · TV sensitiivne period 8-12 aastastel · Sooroll feminiinsus, maskuliinsus · Peresuhted paljulapselised pered, madal SES, vanemate suhtlemistiil
if ... then efektiivsuse standard (performance standard) mina-efektiivsus (self-efficacy) 5. Enesekaristamise vältimine käitumise ja sisemiste standardite vastavus moraalsed standardid (moral conduct) · moraalne õigustus · situatsiooni `pehmendamine' · võrdlus · vastutuse ülekanne · vastutuse hajutamine · dehumaniseerimine · süü atributsioon · tagajärgede ignoreerimine Näit. Agressiivsuse areng · TV sensitiivne period 8-12 aastastel · Sooroll feminiinsus, maskuliinsus · Peresuhted paljulapselised pered, madal SES, vanemate suhtlemistiil
opositsioonis sotsiaalselt ebasoovitavate nähtustega ega ilmuta haritud inimesele omast tolerantsi tõusu 3. Vähem haritud meeste ja naiste vahel on karistuste märamisel suurem differents, kui kõrgemalt haritud meeste ja naiste vahel Juhul, kui see on nii, kinnitaks see soolistest eripäradest tingitud arusaamade arhailist olemust, kus teadvusele ja hoiakutele avaldab mõju pigem kantav sooroll 4. Mida varem on mees või naine omandanud hariduse, seda suuremad on erinevused suhtumistes karistamisse naiste ja meeste vahel dekaaditi. Nooremad ilmutavad suuremat tolerantsi ja erinevused meeste ja naiste hoiakutes suhtumises karistamisse on marginaalsed või puuduvad täielikult Eeldame, et kümnendite jooksul ( jagame hariduse omandanud dekaadidesse vastavalt kooli
3 perekondlikest tõekspidamistest ja väärtustest aga tulenevad iga lapse ainulaadsest suhtlemisoskusest eakaaslastega. Koos ja lahus üleskasvanud identsete kaksikute uurimused kinnitavad, et pärilikkusel on küllaltki suur osa konkreetsete isiksusejoonte kujunemisel.Väga palju isiksuseomadusi, mille alged on sünnipärased, kujunevad lõplikult välja sotsiaalse keskkonna mõjul. Tähtsamateks näideteks on sooroll, erksus ehk keskkonna suhtes tundlikkuse aste ja temperament. Need kõik on kaasasündinud, kuid nende avaldumisviis oleneb suuresti arengukeskkonnast ja kasvatusest. (Krull 2000: 136) Kaasasündinud bioloogilised eeldused ühe või teise isiksusejoone kujunemiseks teostuvad indiviidi ja tema sotsiaalse keskkonna vastastikuse toime tulemusena. See toime saab alguse kodust, laieneb seejärel koolile ning sealt juba järk-järgult suuremal või vähemal määral tervele ühiskonnale
väidavad, et sarnasus vanematega tuleb sotsiaalse keskkonna eripärast; hälbed perekondlikest tõekspidamistest ja väärtustest aga tulenevad iga lapse ainulaadsest suhtlemisoskusest eakaaslastega. Koos ja lahus üleskasvanud identsete kaksikute uurimused kinnitavad, et pärilikkusel on küllaltki suur osa konkreetsete isiksusejoonte kujunemisel.Väga palju isiksuseomadusi, mille alged on sünnipärased, kujunevad lõplikult välja sotsiaalse keskkonna mõjul. Tähtsamateks näideteks on sooroll, erksus ehk keskkonna suhtes tundlikkuse aste ja temperament. Need kõik on kaasasündinud, kuid nende avaldumisviis oleneb suuresti arengukeskkonnast ja kasvatusest. (Krull 2000: 136) Kaasasündinud bioloogilised eeldused ühe või teise isiksusejoone kujunemiseks teostuvad indiviidi ja tema sotsiaalse keskkonna vastastikuse toime tulemusena. See toime saab alguse kodust, laieneb seejärel koolile ning sealt juba järk-järgult suuremal või vähemal määral tervele ühiskonnale
Üldiselt on polüandriat uuritud veel liiga vähe, et teha väga põhjapanevaid üldistusi. Allpool käsitleme kaht tegurit, mis polüandria tekkele teadlaste arvates kaasa võivad aidata. Füsioloogilised piirangud ekstreemsetes elutingimustes Arktilistel risladel on enamus liike harilikult monogaamsed ja neil esineb biparentaalne vanemhool. Kui aga üks sugupooltest oma pesakonna hülgab, on see sagedamini just emane. Seetõttu on mitmel liigil traditsiooniline sooroll ümberpööratud - emased on isastest suuremad ja võistlevad omavahel nende pärast. Näiteks veetallajatel Phalaropus paarub emane algul ühe isasega ja muneb munad, seejärel aga jätab isase neid hauduma ja läheb ise uut isaspartnerit otsima (järjestikune polüandria). Ameerika vihitaja Actitis macularia ja lootoselinnu Jacana spp emased kaitsevad suuri territooriume, kus mitu isast võivad haududa nende munakurni (ressursihõive-polüandria)
Näiteks ka traditsioone võib käsitleda kui kujundlikku mõtlemist. Ühiskonnas eksisteerib palju häid traditsioone, kuid vahel võib neid valesti kasutades juhtuda nii naljakaid kui ka traagilisi situatsioone ( E. 2011). Teame ka seda, et vaimuvaene mõtlemine on mõjutanud inimese seksuaalelu. Ühiskonna kehtestatud normid panevad inimese valiku ette ning vahel loobub inimene oma soovist ja valib selle, mida peetakse õigeks. Soo-ja sugupoolesüsteem Sooroll on inimese käitumisviis, mida ühiskonnas seostatakse mees- ja naissooga. Noorte ettekujutus soorollidest määrab, kui ,,mehelik" või ,,naiselik" teismeline paistab ja tahab olla. Soorollid hakkavad toimimima lapse sünnist alates, esialgu oma vanemate näitel, seejärel läbi meedia ja ühiskonna, kuid alles teismeliseeas hakatakse soorollides kahtlema ja teadlikult erinevaid rolle valima. Soostereotüüp on lihtsustatud ettekujutus
Naisel on põhilisteks ema-, abikaasa- ja perenaiseroll, mehel isa-, abikaasa- ja rahateenijaroll. Nende täitmine võib toimuda sujuvalt, harmooniliselt, põhjustamata rollide omavahelist vastuolu. Kuid rollide vahel võib tekkida ka konflikt, kus üks teist segab. Mehel ja naisel on abielludes vastaspoolele oma ootused. Rolliootuste kokkulangevus on suurem siis, kui abiellujate algperekondade vaated ja väärtushinnangud on sarnased. SOOROLLI OMAKSVÕTT Sooroll on nii bioloogiliselt kui sotsiaalselt määratud nähtus. Bioloogiliselt, sest vaid naine saab sünnitada ja last imetada ning vaid mehe seemneraku viljastaval toimel naise munarakule saab tekkida elu. Sotsiaalselt, sest juba imikueast peale püütakse lapsele õpetada, mida tähendab olla poiss või tüdruk, miks mees peab olema mehelik ja naine naiselik jne. Samastumist soodustavad südamlikud suhted vastassoost vanemaga. 5-aastane poiss tajub
Bioloogiline sugu (ingl. k. sex) määratletakse lähtuvalt anatoomiast (rinnad, tupp; peenis, munandid jne.), füsioloogiast (hormonaalsüsteemi funktsioneerimine, menstruaaltsükkel, sperma tootmine jne.) ja geneetikast (XX-naine ja XY-mees kromosoomitüübid, võimalikud ka X0, XXY, XYY jm). Sotsiaalne sugu (ingl. k. gender) toimib kui isikusisene (intrapersonaalne) ja isikutevaheline (interpersonaalne) arusaam sellest, mida peetakse ühiskonnas naiselikuks või mehelikuks. Sooroll kirjeldab sotsiaalselt või kultuuriliselt määratletud hoiakuid, käitumisi, ootusi ja vastutust, mida peetakse naiselikuks ja mehelikuks. Soorollid võivad erineda kultuuriliselt, rahvuslikult ja isegi erisugustes sotsiaalsetes klassides võivad olla erinevad ootused mehelikkusele ja naiselikkusele. Näiteks mõnedes kultuurides eeldab mehelikkus füüsilist jõudu, domineerivust ja emotsioonide mitte näitamist. Samas kui naiselikuks peetakse tundlikkust, hoolitsevust ja passiivsust.
k. sex) määratletakse lähtuvalt · anatoomiast (rinnad, tupp; peenis, munandid jne.), · füsioloogiast (hormonaalsüsteemi funktsioneerimine, menstruaaltsükkel, sperma tootmine jne.) · geneetikast (XXnaine ja XYmees kromosoomitüübid, võimalikud ka X0, XXY, XYY jm). Sotsiaalne sugu (ingl. k. gender) toimib kui isikusisene (intrapersonaalne) ja isikutevaheline (interpersonaalne) arusaam sellest, mida peetakse ühiskonnas naiselikuks või mehelikuks. Sooroll kirjeldab sotsiaalselt või kultuuriliselt määratletud hoiakuid, käitumisi, ootusi ja vastutust, mida peetakse naiselikuks ja mehelikuks. Soorollid võivad erineda kultuuriliselt, rahvuslikult ja isegi erisugustes sotsiaalsetes klassides võivad olla erinevad ootused mehelikkusele ja naiselikkusele. Näiteks mõnedes kultuurides eeldab mehelikkus füüsilist jõudu, domineerivust ja emotsioonide mitte näitamist. Samas kui naiselikuks peetakse tundlikkust, hoolitsevust ja passiivsust.
lahusus ja tasakaalustatus, kohtute sõltumatus ,seadusandja enda, valitsuse ja kohtu seotus põhiseaduse ja seadustega; halduse seaduslikkus (seadusliku aluse põhimõte, seaduse ülimuslikkus) , õiguskindlus (õiguse arusaadavus, tagasiulatuva mõju keeld, õiguse avalikkus, õiguspärase ootuse austamine). Sotsiaalsed normid normid, mis määravad, kuidas ühiskonna, mõne selles oleva grupi või organisatsiooni liikmed suhtlema peavad. Seotud sotsiaalsete rollidega (sooroll, ametiroll, jne). Sotsiaalne norm võib olla kirja pandud või kirja panemata. Sotsiaalsete normide liigid õigusnormid, õigusvälised sotsiaalsed normid (tava-, moraali-, korporatsiooni-, religiooni jms normid) Õigusvälised sotsiaalsed normid- võivad olla samuti kirja pandud, aga nende täitmist ei tagata sunniga. Sotsialiseerumine inimese muutumine ühiskonna ja selle erinevate gruppide liikmeks. Õiguse allikad - Põhiseadus, seadus, seadlus, määrus, EL õigus, rahvusvaheline
Seksuaalne orientatsioon ehk seksuaalne sättumus on püsiv emotsionaalne, romantiline, seksuaalne ja armastav külgetõmme teise inimese suhtes (Tallinn Pride 2007). Seksuaalset orientatsiooni eristatakse seksuaalse identiteedi teistest komponentidest nagu bioloogiline sugu (inimene on füüsiliselt naine, mees või on tal ilmnevad interseksuaalsed tegurid, mistõttu on ta korraga nii naine kui mees), sooline identiteet (psühholoogiline naiseks või meheks olemine) ja sotsiaalne sooroll (naiseliku või meheliku käitumise kultuurinormide järgimine) (K.A.S. 2007). Seksuaalne käitumine võib tuleneda seksuaalsest orientatsioonist, kuid käitumine ise ei defineeri ega muuda inimese seksuaalset orientatsiooni (AllPsych 2008). 1.1 Inimeste klassifitseerimine nende seksuaalse orientatsiooni alusel Inimeste klassifitseerimine nende seksuaalpartnerite alusel hetero-, homo- ja biseksuaalseteks on kultuuriline fenomen ega tulene loodusest
3Menarhe või pollutsiooni mõju murdeealise arengule. Esmakordse mens mõju murdeealisele. Elissa Koff jagas tüdrukud kolme grupi : kellel oli mens toimunud ja kelle polnud ja võrdles nende tüdrukute joonistamise pilti tüdrukust. Tüdruku jaoks esmakordne menstr ei ole üks paljudest puberteedi eas toimuvatest muutustest vaid kõige tähtsam. Puberteedi ea muutust millest alates hakatakse ennast aksepteerima kui selle soo esindaja , võetakse omaks feminiine sooroll, ja subjektiivselt tuntakse end naissoo hulka kuulvana. Need tüdrukud kelle oli mens ära joonistasid sugutunnustega tüdrukuid. Tüdrukud räägivad menst algusest emale , isale ja sõbrannale. Ise aga tüdrukud tähtsustavad sündmust nii et see on oluline sündmus ja need tüdrukud kelle emad jaisad on seda tähtsustanud. (Tuleb öelda et väga tore sinust on saanud naine-ema)kui tüdrukute käest küsiti millised on nende kogemused sellega kuidas menst algas
Õigus normid on need sotsiaalsed normid, mis on kirjutatud seaduses. Õigusnorm ei tegele mitte üksnes sellega, mis on, vaid ka asjadega, mida veel ei ole, aga peaks olema ja mis iseenesest ei juhtu. Seadus, mida keegi ei riku, on mõttetu. Sotsiaalsed normid normid, mis määravad, kuidas ühiskonna, mõne selles oleva grupi või organisatsiooni liikmed suhtlema peavad. Seotud sotsiaalsete rollidega (sooroll, ametiroll, jne). Sotsiaalne norm võib olla kirja pandud või kirja panemata. Õigusnormide ja õigusväliste sotsiaalsete normide vahe: õigusnormid on kirja pandud ja ettenähtud korras avaliku võimu (Riigikogu, Valitsus, minister, valla- või linna volikogu jne) poolt vastu võetud ning nende täitmine tagatakse riikliku sunniga (asendustäitmine, sunniraha, karistused). 2. Subjektiivse ja objektiivse õiguse vahetegu.
plaanid, ootused, efektiivsuse standard, mina-efektiivsus. ENESEKARISTAMISE VÄLTIMINE: Käitumise ja sisemiste standardite vastavus, moraalsed standardid. Moraalne õigustus. Situatsiooni pehmendamine. Võrdlus. Vastutuse ülekanne. Vastutuse hajutamine. Dehumaniseerimine. Süü atributsioon. Tagajärgede ignoreerimine. Näit. Agressiivsuse areng. TV sensitiivne periood 8-12 aastastel. Sooroll feminiinsus, maskuliinsus. Peresuhted, paljulapselised pered, madal SES, vanemate suhtlemisstiil. KLASSIFITSEERIV PARADIGMA GORDON W. ALLPORT (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. ISIKSUSE OLEMUS: Dünaamiline organisatsioon. Psühhofüüsikaline süsteem. Individuaalsus. Temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund.
hakatakse eelistama samasoolisi mängukaaslasi ja oma soole sobivaid mänguasju. Meeste rollid on kultuurilooliselt natukene jäigemad. Sooline identiteet. Kuidas ma ise oma soorolli mõistan, mõtestan ja interpreteerin. Samuti sooline kujunemine, kas tajume ennast mehe või naisena. Freudi soolise rolli teke käis läbi Oidipuse kompleksi. Enda identifitseerimine samasoolise vanemaga. Piaget leidis, et soolise identiteedi juures on tähtsad ka mõtestatud kompleksid. Sooroll on teadvustatud intellektuaalne protsess. 33 Kohlberg kõigepealt mõistab laps, mida sooline identiteet tähendab, siis saab teada, kuidas üks korralik naine käitub, mis on kultuurilised ootused, siis hakkab alles neid jäljendama. Sellest tulenevalt tekib sarnasus samasoolise vanemaga ja ka eriline kiindumus temasse. Seega kognitiivse soolise identiteedi mõistmine => uskumused stereotüüpsetest soorollidest
kasuks · Mõned psühholoogid apelleerivad meeste 15 % võrra suuremale ajumahule, teised nende vere kõrgemale testosterooni kontsentratsioonile · Sünnieelselt kõrge testosterooni tasemega mõjutatud tüdrukud eelistavad poisilikke käitumisi, riideid & mänge Seksuaalne orientatsioon · Meie sooalast sisekogemust nimetatakse sooliseks identiteediks & selle avalikku väljendamist soorolliks. Mõlemad võivad olla kas mees- nais- või ambivalentsed · Sooline identiteet & sooroll võivad kujuneda erineval moel · LeVay (1991) leidis, et homoseksuaalsete meeste hüpotalamuses on ühe piirkonna tuumad väiksemad kui hetero-seksuaalsetel meestel. See tulemus on ebaselge · Kaksikute uurimused homoseksuaalsuse leviku kohta: Ühemunarakulised Kahemunarakulised Lapsendatud, kooskasvanud poisid 52 % 22 % 11 % tüdrukud 48 % 16 % 6 % · Kahtlustatakse seost X kromosoomi & meeste homoseksuaalsuse vahel, naistel pole seose kohta tõendeid
annaabi.ee 
