Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte (2)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis Teie arvates on rehabilitatsioon ?
  • Mis on rehabilitatsiooni eesmärgid ?
  • Kes võiksid vajada rehabilitatsiooni ?
  • Millistes eluvaldkondades võib inimene rehabilitatsiooni vajada ?
  • Milliseid meetmeid/sekkumisi võiks rehabilitatsioon sisaldada ?
  • MILLISED ON VÕIMALIKUD ABIMEETMED ?
  • Palju, mis siis on rehabilitatsiooniteenuse roll ?
  • Kelle pädevuses on vajaliku abi osutamine ?
  • KUIVÕRD RAKENDUB EELNÕUS PLANEERITU TEGELIKKUSES ?
  • Kellel on õigus taotleda rehabilitatsiooniteenust ?
  • Milleks rehabilitasiooniplaani vaja on ?
  • Kuidas on fikseeritud spetsialistide hinnangud ?
  • Kui plaani ellu ei rakendata ?
  • MIDA muuta plaani vormis, et plaan oleks reaalselt abiks olukorra parandamisel ?
  • Kuidas pakkuda kliendile tuge ja jõustada nii et ta seda ka tunneb ?
  • Millises olukorras võiks sobida ?
  • Millises olukorras võiks sobida ?
  • Millises olukorras võiks sobida ?
  • Mis on vajalik heaks klienditööks ?
  • Milliseid isikuomadusi oleks selleks vaja ?
  • Milliseid probleeme see aitab tänasel teenuse maastikul lahendada ?
  • Mil viisil võiks eelhindamine toimuda ?
  • MILLISED on eelhindamise plussid, vajalikud eeltingimused ja ohud ?
  • Mis on WHO DAS 2 ja mida sellega saab hinnata ?
  • Mis on programm ?
  • Kes võiksid olla veel potensiaalsed programmide osutajad ?
  • Millised klientide vajadused võivad jääda katmata ?
  • Miks on kvaliteedimärki või standarit vaja ?
  • MIS MEETMEID VÕIKS REHABILITATSIOON SISALDADA ?
  • Kes peaksid kuuluma võrgustikku ?
  • Millised teenused võivad täiendavalt olla vajalikud ?
  • Mis aitaks kaasa töö- ja kutsealase rehabilitatsiooni tegelikule ellurakendamisele ?
  • Mis on rehabilitatsiooniteenus ja selle eesmärk ?
  • Kes langetab valiku, kuhu inimene läheb rehabilitatsiooniteenusele ?
  • Kui kaua kehtib rehabilitatsiooniteenuse suunamiskiri ?
  • Milline on rehabilitatsiooniplaani maksimaalne kehtivusaeg alaealistel ?
  • Mis on muutunud rehabilitatsiooniteenuste osutamises ?
  • Mis on rehabilitatsiooniteenus ?
  • Milliseid teenuseid rehabilitatsiooniteenuse raames osutatakse ?
  • Kellel on õigus rehabilitatsiooniteenust taotleda ?
  • Kes rehabilitatsiooniteenust pakuvad ?
  • Kust saab täiendavat infot ?
 
Säutsu twitteris
TALLINNA ÜLIKOOL
Rakvere Kolledž
Rakenduslik sotsiaaltöö




Anna-Margarita Nukk
REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS
Portfoolio


Juhendaja : Karin Hanga


Rakvere 2012
SISUKORD
SISSEJUHATUS
  • REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4
  • MÄRKSÕNAD
  • Rehabilitatsioon ................................................................................................... 68
  • Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga ........................ 69
  • Erivajadusega inimeste vajadused ...................................................................... 69
  • Abi saamine ........................................................................................................ 70
  • Rehabilitatsiooni alaliigid ................................................................................... 71
  • Grupitöö: rehabilitatsiooniplaan ......................................................................... 71
  • Klienditöö roll ..................................................................................................... 72
  • Rehabilitatsiooni programmid ............................................................................ 72
  • EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED VASTUSTEGA ................................. 73
  • REHABILITATSIOONITEENUSE VALDKONDA REGULEERIV SEADUSANDLUS .............................................................................................. 87
  • RIIGIKONTROLLI AUDIT ............................................................................ 93
  • REHABILITATSIOONI KOKKUVÕTE ..................................................... 103
  • ENESEANALÜÜS ........................................................................................... 109
    SISSEJUHATUS
    Portfoolios antakse ülevaade rehabilitatsiooni teooriatest, meetoditest ning korraldusest läbi loengu materjali. Lisaks on autor välja toonud enda jaoks olulised mõtted ja loengu teemadega haakuvad lisaülesanded. Portfoolio sisaldab ka rehabilitatsiooniteenuse valdkonda puudutavat seadusandlust ning autori enda jaoks uut ning huvitavat kirjandust. Veel töötas autor läbi Riigikontrolli auditi ja portfooliosse on välja toodud selle põhjal koostatud analüüs. Samuti saab lugeda rehabilitatsiooniteenuse alase arendusprojekti kokkuvõtet. Viimasena on autor koostanud eneseanalüüsi, kus annan tudeng enda õppimisprotsessile hinnangu ja põhjendab seda.
  • loengumaterjalid ( esitlused , täidetud töölehed, iseseisvad- ja grupitööd loengus) ja loengute käigus kogutud olulisemad mõtted;
  • olulised tähelepanekud rehabilitatsiooniteenuse valdkonda reguleeriva seadusandluse kohta jm õppija jaoks olulised  materjalid;
  • ühe rehabilitatsiooniteenuse teemalise  bakalaureuse -/ magistritöö  või rehabilitatsiooniteenuse alase uuringu või Riigikontrolli auditi läbitöötamisel teostatud analüüsi/reflektsiooni;
  • ühe rehabilitatsiooniteenuse alase arendusprojekti läbitöötamisel teostatud analüüsi;
  • kirjalik eneseanalüüs, et peegeldada oma iseseisvat tööd, tuua ära hinnang õppimisprotsessile ja õpitulemuste täitmisele.
    1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL
    Rehabilitatsioon...
    Püüdke mõtestada, mis Teie arvates on rehabilitatsioon?
  • Mis on rehabilitatsiooni eesmärgid?
  • Kes võiksid vajada rehabilitatsiooni?
  • Millistes eluvaldkondades võib inimene rehabilitatsiooni vajada?
  • Milliseid meetmeid/sekkumisi võiks rehabilitatsioon sisaldada ?
    MÕISTEKAARDID !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
    Rehabilitatsioon?!?
    • Ühiskonnas on rehabilitatsiooni kohta kasutusel mitmeid mõisteid ja lähenemisi.
    • Sõna rehabilitatsioon tuleneb ladina keelest, tähendades millegi heastamist ja taas tunnustamist.
    • Termin “rehabilitatsioon” hõlmab paljusid visioone ja meetodeid, mis on suunatud haavatavate inimeste eluolu parandamisele ja nende osalemise suurendamisele ühiskonnas (Wilken, Hollander 1999, 2)

    Haavatavad sihtgrupid ...
    Osalemise suurendamine ...
    • Erinevad rehabilitatsiooniprogrammid on suunatud erinevatele gruppidele: füüsilise ja/või vaimse puudega inimestele, traumajärgse seisundiga isikutele, krooniliste häiretega inimestele, lastele, eakatele, sõltlastele, vangist vabanenutele, alaealistele õigusrikkujatele jne.
    • Üldjuhul mõeldakse rehabilitatsiooni all isiku iseseisva funktsioneerimise optimaalse taseme taastamise protsessi, eesmärgiga tõsta tema toimetulekuvõimet
    • ( Kiik et al, 1999, 4. Tartu Ülikool, Kolme teatustöö materjalid) – täpsustamata sihtgruppi.

    Rehabilitatsiooni mõiste erinevates dokumentides:
    Puuetega inimete võrdsete võimaluste loomise standardreeglid (PIVVLSR) 1995:
    Rehabilitatsioon ehk rehabiliteerimine on protsess, mille eesmärgiks on saavutada ja hoida puuetega inimeste võimalikult kõrget füüsilise, meelelise, intellektuaalse, psüühilise ja/või sotsiaalse funktsioneerimise taset, võimaldades neile nii suuremat iseseisvust.
    Rehabilitatsioon sisaldab:
  • funktsioonide arendamise ja/või taastamise,
  • puudumise või piiratuse kompenseerimise meetmeid.
    Rehabilitatsioon ei hõlma esialgset meditsiinilist abi. Rehabilitatsiooni üldmõiste sisaldab taastusravi , sotsiaalset, pedagoogilist ja ametialast rehabilitatsiooni.
    Riiklik rehabiliteerimiskontseptsioon (1999), keskendub puudega- ja terviseprobleemidega inimeste rehabilitatsioonile:
    Rehabilitatsioon on erinevatest meetmetest koosnev protsess, mille eesmärgiks on:
    • funktsioonide piiratuse või puudumise kompenseerimine ,
    • võimalikult kõrge kehalise, vaimse, intellektuaalse, psüühilise või sotsiaalse funktsioneerimise taseme saavutamine ning hoidmine,
    • Rehabilitatsioon vajalik selleks, et rakendada tulemuslikult puuetega inimeste õigust elada iseseisvalt, sotsiaalselt integreeruda ja võtta osa ühiskonna elust sõltumata vanusest ning puude põhjusest või laadist.

    REHABILITATSIOON:
  • rehabilitatsiooni üldmõiste on väga lai,
  • rehabilitatsioon võib olla vajalik väga erinevatele haavatavatele sihtgruppidele ühiskonnas,
  • rehabilitatsioon on vajalik inimese integreerimiseks ühiskonda: 
  • inimese võimalikult suure iseseisvuse ja sõltumatuse saavutamine
  • sotsiaalselt väärtustatud rollide saavutamine
  • funktsioneerimise parandamine ja rahulolu oma keskkonnas
  • rahaliste kulutuste perspektiivne vähendamine.
  • Rehabilitatsiooniks on vajalikud erinevad sekkumised, toetus ja abi (sageli erinevatest valdkondadest).
  • Rehabilitatsiooniteenus seevastu täpsemini piiritletud ja reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) alusel.
    Rehabilitatsiooniteenus Sotsiaalhoolekande seaduses:
    Rehabilitatsiooniteenus on isiku iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja töötamise või tööle asumise soodustamiseks osutatav riiklik sotsiaalteenus , mille raames:
    1. koostatakse isiklik rehabilitatsiooniplaan ( kehtivusega 6 kuud – 5 aastat);
    2. osutatakse rehabilitatsiooniplaanis märgitud teenuseid;
  • juhendatakse inimest, kuidas rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatud tegevusi ellu viia.
    Sihtgrupiks on puudega lapsed ja täisealised, psüühikahäirega isikud (TVK 40%) ja alaealised õigusrikkujad.
    Eesmärk on mõista, et...
    • Rehabilitatsioon ehk rehabiliteeriv lähenemine on lai. Rehabilitatsiooni võivad vajada väga erinevad sihtgrupid ja erinevas eas inimesed. Rehabilitatsiooniks (ehk ühiskonnas toimetulekuks) on vajalikud erinevad teenused ja sekkumised, mille eesmärk on toetada, hoida ja arendada inimese toimetulekut ja elukvaliteeti.

    • Seda eesmärki kannavad mitmed erinevate valdkondade teenused/sekkumised - raviteenused, riiklikud ja KOV sotsiaalteenused, tööturuteenused, haridussüsteemi teenused, puuetega inimeste org-de poolt osutatud teenused jm. - et inimene tuleks võimalikult hästi ise toime!

      • Kuigi rehabiliteeriv lähenemine on laiem, ei tähenda see, et kõiki seda eesmärki kandvaid teenuseid peaks osutama rehabilitatsiooniteenuse nime all (ning finantseerides reh.teenuse eelarve kaudu).

    • Igal valdkonnal on oma kohustused ja finantseerimise allikad – seeläbi võime öelda, et ka isiku tegelik rehabilitatsioon (ehk ühiskonnas osalemine, toimetulek ) kujuneb mitme valdkonna koostöös – sotsiaal-, tööturu-, tervishoiu- ja haridusvaldkonna teenuste ning finantseeringuna.
    • MILLISED ON VÕIMALIKUD ABIMEETMED?

    Rehabilitatsioon kui üks meede toetamaks erivajadusega inimeste toimetulekut:
    Erinevaid inimeste toimetulekut toetavaid, arendavaid jne meetmeid on palju ning erivajadusega inimestele abi osutamisel on oluline roll erinevatel osapooltel - riigil, maavalitsustel ja kohalikel omavalitsustel, samuti ka inimesel endal ( perel ), III sektori organisatsioonidel.
    • Riigi tasandil töötatakse välja poliitikad ja arengukavad - hoolekannet, tervishoidu, tööturgu, hariduse, kultuuri jm valdkondi reguleerivad seadused ja rakendusaktid (arvestades sh rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi). Riigi poolt makstakse toetuseid ja osutatakse teatud teenuseid.
      • Maavalitsused tegelevad poliitika, -programmide ja -projektide korraldamisega maakonnas ; arengukavade koostamise, teabe edastamisega, statistika, aruandluse ja järelevalvega ning teatud teenuste korraldamisega.
    • Kohalikud omavalitsused – omavad suurt vastutust toimetuleku tagamisel väga erinevates valdkondades – sotsiaalvaldkond, hariduse omandamine, töötamise totamine, infrastruktuuri arendamine, jäätmekäitlus jne..
    • Inimene, pere – on ennekõike ise vastutavad oma toimetuleku eest.

    Meetmeid ja teenuseid on palju, mis siis on rehabilitatsiooniteenuse roll?
    • Hinnata terviklikult erivajadusega inimese vajadused (millistest abi, millistes eluvaldkondades on vaja),
    • seada eesmärgid, milleni reh.teenuse jm abi koordineerimisega püüeldakse, mida on vaja toimetulekus muuta;
    • Planeerida võimalikud sekkumised;
    • Luua võrgustik, koordineerida protsessi, juhendada, nõustada, kuidas vajalikke teenuseid/abi saada, sh mitmetest valdkondadest;
    • planeerida ja viia läbi vajalikud sekkumised reh.teenuse raames,
    • hinnata eesmärgi saavutamist, vajadusel korrigeerida tegevusi.

    MÕTTED,KÜSIMUSED,ETTEPANEKUD
    Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad:
    • Humanism kui oluline sotsiaaltöö arengu mõjutaja. 
    • Sotsiaaltöö kujunemist on mõjutanud humanistlik inimkäsitlus ja humanistlik eetika , mille kohaselt on inimene kõige alus. Seetõttu peab humanism oluliseks inimpotentsiaali väljakujundamist, inimese kogemusi, tema isiksuse kasvu, enesetoestust, samuti inimese väärikust, tema õigusi ja vabadusi ja täiuslikkuse saavutamise tahet ( Kreem 1995, 102).
    •  Humaanismi kesksed põhimõtted:
    • Inimene kui väärtus
    • Inimese mitmekülgne areng
    • Inimolemuse teostumine tema parimal viisil
    • Ära tunda ja kanda hoolt selle eest, mis on inimesele parim

    Humanismi mõjud:
    • Humanismis nö kliendikesksed lähenemisviisid (Rogers, Maslow ). Rogers toob välja, et edukaks klienditööks peavad kliendid tajuma töötaja ehedust (see mida töötaja teeb või ütleb, peegeldab töötaja olemust ja tegelikke hoiakuid ega ole esile kutsustud klientide mõjutamiseks). Töötajad suhtuvad klientidesse tingimusteta positiivse austusega ning on empaatilised kliendi maailmavaate suhtes ( Payne , 1995, 140-141) – kahtlemata vajalik ka rehabilitatsiooniprotsessis.
    • Rehabilitatsiooniprotsessis:
      • rehabilitatsioonimeeskonna töötaja peab jagama põhimõtet, mille kohaselt iga inimelu on väärtus ja seda mõtteviisi peab tajuma ka klient .
      • ...tuleb austada iga kliendi väärikust, õiguseid; olla toeks enesemääratlemisele ja õiguste realiseerimisele.
      • On oluline, et klient tajuks töötaja ehedust ja seda, et spetsialist ja puudega inimene on võrdväärsed partnerid, sest nii rehabilitasioonis (kui humanistlikus käsitluses) on klient see, kes püstitab oma eesmärgid. Meeskonna liige saab oma professionaalse tegevusega (ettevalmistus, metoodikad jm) olla toeks, andes informatsiooni, pakkudes nõustamist, kasutades jõustamisvõtteid jm, et klient ise langetaks valikuid ja seaks tegevuseesmärke

    Normalisatsioon
    • Kuna rehabilitatsioon on suunatud isiku enda võimete ja oskuste arendamisele, et ta saaks elada võimalikult iseseisvat elu oma tavapärases keskkonnas, siis saame toetuda ka normalisatsioonipõhimõtetele.
    •  Mõiste normalisatsioon peegeldas kasvavat teadlikkust puuetega inimestest ja võeti kasutusele II maailmasõja järgselt. Tekkis vajadus leida üldine põhimõte puudega inimeste hoolekande kujundamiseks – kuidas osutada inimeste vajadustele vastavat abi, elada ühsikonnas koos teistega – esimesed märgid puude meditsiiniliselt käsitluselt sotsiaalsele puude käsitlusele.
    • Normalisatsiooniprintsiibi kohaselt pakutakse puudega inimesele selliseid argimudeleid ja elutingimusi, mis on võimalikult sarnased ühiskonnas käibivatele. Normaalne elu tähendab seda, iga valiku puhul tuleb puudega inimese jaoks leida võimalikult normaalne alternatiiv vastukaaluks erilisele ja ebatavalisele (Bakk, Grunevald, 1999, 27).

    Elada normaalset elu tähendab muuhulgas seda, et igaüks:
    • Saaks elada nagu teised, st üksi või koos inimestega, kellega temal on hea olla;
    • Saaks arenemiseks vajalikku abi;
    • Saaks langetada ise oma valikuid;
    • Puudega laps saaks kasvada üles oma vanemate juures ja käia tavalises koolis, isegi kui ta vajab selleks eriõpet ja abistaja tuge;
    • Igaühte koheldaks respektiga ja võetaks tõsiselt.
    • Normaliserimispõhimõte tähendab arengut normaalsuse suunas – puudega inimene arendab oma võimeid ja ühiskonna takistav roll väheneb nii psühholoogiliselt kui füüsiliselt (Bakk, Grunewald, 1993, 27-28).

    Süsteemiteooria ja ökoloogiline süsteemiteooria.
    •  Süsteemiteooria on avaldanud mõju sotsiaaltööle alates 1970.a (Payne, 1995, 112).
    • Eristatakse:
      • Üldine süsteemiteooria
      • Ökoloogiline süsteemiteooria.
    • Teooriat rakendatakse sotsiaalsete süsteemide, nagu grupid, perekonnad ja ühiskonnad kohta.
    • Pincus ja Minahan (1973) tõid välja, et inimeste rahuldav elu sõltub nende lähima sotsiaalse keskkonna süsteemidest – sotsiaaltöö peab tegelema selliste süsteemidega.

    Süsteemiteooria:
    • Inimene elab kogu aeg süsteemides: mikrotasandil, oma kõige lähedasemates inim-suhetes ja makrotasandil, suurema ühiskonna osana .
    • Need tasandid on teineteisest sõltuvad ja ühes asetleidnud muutused peegelduvad ka teises muutusena, tasandid ei ole alati vastavuses (nt inimese psüühiline heaolu ei ole tagatud ühiskonna üldise heaolu kaudu, samas – inimene võib taluda tugevaid ühiskonna poolt põhjustatud pingeid, kui lähikeskkond annab vajalikul määral tuge).

    Süsteemiteooria:
    • Inimesi võivad aidata erinevad süsteemid:
    • Mitteformaalsed ehk loomulikud süsteemid (perekond, sõbrad)
    • Formaalsed süsteemid (kogukonnagrupid)
    • -  Ühiskonna poolt loodud süsteemid (haiglad, koolid, reh.asutused)
    •  Probleemidega  inimesed ei ole alati valmis neid süsteeme kasutama, sest:
      • Süsteemid võivad inimese elus puududa
      • Inimesed ei pruugi nendest süsteemidest teadlikud olla või ei soovi neid kasutada.
      • Süsteemi poliitika võib tekitada kasutajale uusi probleeme.
      • Süsteemid võivad üksteisega vastuollu sattuda. (Payne, 1995, 112)

    Rehabilitatsiooni ja sotsiaaltöö ülesanded süsteemiteooriast lähtudes
    Väga oluline rehabilitatsioonis, isiku vajaduste hindamisel – inimene koos pere ja sotsiaalse keskkonnaga, süsteemide omavahelised mõjutused jm.
    • Aidata inimestel  mõista, millistes süsteemides võib olla probleem;
    • Aidata inimesel kasutada ja parandada enda võimeid süsteeme muuta/ kohandada , probleeme lahendada.
    • Luua seoseid inimese ja ressursisüsteemi vahel.
    • Edendada interaktisiooni inimeste ja teiste süsteemide vahel.
    • Eesmärk on aidata inimesel realiseerida eluülesandeid (ülesandeid, mis on inimese jaoks olulised ja tähtsad).

    Iseseisev ülesanne:
    • Teie mõtted rehabilitatsiooni teoreetiliste lähtekohtade osas –
    • Kas tunnete seoste tugevust/nõrkust teooria ja praktika vahel?
    • Portfooliosse – märksõnad teooriate ja rehabilitatsiooni seoste kohta.

    Rehabilitatsiooni alaliigid:
    Rehabilitatsiooni üldmõiste alla mahuvad mitmed alaliigid (nt töö- ja kutsealane rehabilitatsioon, psühhosotsiaalne rehabilitatsioon, meditsiiniline rehabilitatsioon, hariduslik rehabilitatsioon jm).
    Mõisted meditsiiniline rehabilitatsioon, kutsealane rehabilitatsioon, hariduslik rehabilitatsioon jne tähendavad ennekõike seda, et rehabilitatsiooni peamiste, sotsiaalsete, eesmärkide saavutamiseks kasutatakse meditsiinilisi ja/või hariduslikke vahendeid, meetodeid, teenuseid jms, mis on vajalikud konkreetsele inimesele.
    Töö- ja kutsealane rehabilitatsioon
    Töö- ja kutsealasel rehabilitatsioonil on erinevaid eesmärke:
    Sotsiaalne eesmärk: tagada erivajadusega inimeste tööalane rehabiliteerumine (tööga hõivatus), mis annab inimestele sissetuleku (majandusliku iseseisvuse), eneseteostuse, kuuluvustunde ja tagab seeläbi parema elukvaliteedi ( kaasatus , vähem haiguseid, vajalik olemise tunne jm).
    Majanduslik eesmärk: tuues ka erivajadusega inimesed tööturule, tekib juurde maksumaksjaid ja väheneb nende inimeste hulk, kes elavad toetustest. Inimesed on erineva võimekusega; kõik, kes suudavad tööd teha, annavad panuse majanduse arengusse ja sotsiaalkulutuste vähenemisse.
    Õiguslik eesmärk: puuetega inimeste õiguste tagamine, mittediskrimineerimine (eriti kutseõppes ja tööhõives).
    (Kiik et al, 1999, 5)
    Selleks, et kutsealane rehabiliteerumine toimuks , vajalik erinevate sektorite koostöö.
    Mida erivajadusega inimene võib vajada selleks, et:
    • saada tööle?
    • püsida tööl?

    Kelle pädevuses on vajaliku abi osutamine?
    Töö- ja kutsealane rehabilitatsioon:
    • Kutserehabilitatsioon on protsess, mille eesmärgiks on luua erivajadusega inimestele võimalused sobiva töö leidmiseks ja töö säilitamiseks (David Imber).
    • Kompleksteenus: tööalase toimetuleku parandamine, töötamist takistavate tegurite kõrvaldamine.
    • Näiteks: …

    Kutsealase rehabilitatsiooni protsess:
  • HINDAMINE: erivajadusega inimese vajaduste, tegevusvõime ja motivatsiooni hindamine ja arendamine, teadlikkuse parandamine võimalustest, tööalaste eelistuste väljaselgitamine, koolitusvajaduse ja kutsesobivuse hindamine. Spetsiaalsed metoodikad hindamiseks.
    Hinnang, soovitused ja tegevuskava.
  • TÖÖLERAKENDUMISE TOETAMINE :
  • Kas vajalik tööalane ümber- või täiendõpe, kutseõpe vm?
  • Kas vajalik osalemine (kutse)rehabilitatsiooni programmis (motivatsiooni, sotsiaalsete-, praktiliste- ja tööoskuste omandamiseks)?
  • Kas on võimalik töölerakendumine läbi tööturuteenuste (tööturuteenuste ja – toetuste seadus, eriteenused puudega in-le)+
  • Kas töölerakendumine väljaspool avatud tööturgu (kaitstud töö keskused, rakenduskeskused)?
  • TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE, KORRIGEERIMINE
    Oluline kasu inimese jaoks:
    Kutserehabilitatsiooni käigus on puudega inimesel võimalik:
    • saada selgust oma võimetes ja piirangutes,
    • saada tuge elukutse valikul , tööelu alustamisel või jätkamisel,
    • omandada vajalikke oskusi, et töötamisega toime tulla (sh suhtlemisoskused , tööoskused, töökoha kohandamise soovitused jm).

    EESMÄRK: Tööga toimetuleku õppimine ning selle kaudu ühiskonda integreerumine .
    Töötukassa poolsed meetmed:
    • Toetused ja teenused töötutele (sh nö riskigruppi kuuluvatele töötutele), tööandjatele ja ka töötavatele inimesele.
    • TOETUSED: töötutoetus, palgatoetus, ettevõtluse alustamise toetus jm.
    • TEENUSED: töövahendus, karjäärinõustamine, tööturukoolitus, tööpraktika, tööharjutus, avalik töö, LISAKS eriteenused puudega inimestele – tööruumide kohandamine , abivahendi tasuta kasutada andmine, töötamine tugi- isikuga , abi töö intervjuul .
    • Sptsiaalselt puudega inimestele (töövõimekaotusega) suunatud teenuste eesmärk on puudest tingitud takistuste kõrvaldamine töökoha saamisel ja töötamisel Koordineerivad Sotsiaalministeerium ja Töötukassa, www. tootukassa .ee

    Töö- ja kutsealast rehabilitatsiooni on võimalik saada:
    • Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses
    • Töötukassa kaudu
    • Kutseõppeasutustes
    • Puuetega inimeste kaitstud töö keskused
    • KOV-de loodud rakenduskeskused
    • Vähemal määral rehabilitatsiooniasutused.
    • Pakutav abi töölesaamiseks on jäänud väheseks, puuetega inimeste tööhõive madalaks.

    Meditsiiniline rehabilitatsioon
    • EESMÄRK: olemasoleva puude või tervisehäire parandamine, leevendamine või selle süvenemise ennetamine
    • Med.reh. tugineb puude meditsiinilisele käsitlusele, kus puuet nähakse isiku probleemina, mille on põhjustanud haigus, trauma või muu tervisehäire.
    • Ravitakse inimest, kellel vastav probleem esineb. Meditsiinilises protsessis on rõhuasetus professionaali tegevusel (Kiik et al, 1999).
    • Eduka rehabilitatsiooni eelduseks on täpne diagnoos ja varane/õigeaegne sekkumine.


    Meditsiiniline rehabilitatsioon (ja taastusravi):
    HINDAMINE: tervislik seisund, funktsioonihäired ja nende parandamise võimalused. Rehabilitatsioonimeeskond, taastusravimeeskond – (taastus)arst, sotsiaaltöötaja, füsioterapeut, tegevusterapeut, psühholoog, logopeed – erinevate spetsialistide hinnang –
    TEENUSTE OSUTAMINE: reh.raames meditsiiniteenuseid ei osutata (v.a hindamine ja nõustamine). Haigekassa tasub taastusravi eest, kui see on osutatud kindlatel meditsiinilistel näidustustel, st vajalik tervishoiuteenuste osutamine.
    TAASTUSRAVI:
    Ambulatoorne taastusravi (teenused, mille eest tasub haigekassa): füsioteraapia, tegevusteraapia , psühholoogiline kompleksuuring, psühhoteraapia, massaaž (mõõduka või tugeva halvatusega haigele), raviujumine (liikumishäiretega haigele või liikumispuudega lapsele), ravivõimlemine (sh basseinis), mudaravi (reumatoidse polüartriit, ning väljendunud liigesejäikusega haigele), külmvõimlemiskambri raviseansi ja/või logopeediliste teenuste eest.
    www.haigekassa.ee, tervishoiuteenuste loetelu
    Taastusravi
    Funktsioone toetav taastusravi (nii statsionaarselt kui ambulatoorselt).
    • Funktsioone toetava taastusravi osutamisel tasub haigekassa 80% voodipäeva maksumusest.
    • Omaosalusena võib raviasutus patsiendilt võtta 20% voodipäevahinnast ehk 140,4 krooni ühe päeva kohta ja voodipäevatasu (kuni 25 krooni päevas).
    • Osutatakse krooniliste haigusseisundite ja nende ägenemiste korral (kindel loetelu, nt jäsemete amputatsioon, südame operatsioonijärgne taastusravi).
    • Toetavale taastusravile saavad suunata ka teised arstid (nt neuroloog ).

    Intansiivne taastusravi - Intensiivset taastusravi osutatakse haiglas kindlatel juhtudel – ägedad traumad , selja- või pea- ajukahjustus , raske funktsioonihäire, halvatus , infarkt jm.
    • Tasub 100% haigekassa, omaosalust ei ole ning täiendavalt võib raviasutus patsiendilt küsida voodipäevatasu (kuni 25 krooni päevas).
    • Neil juhtudel (va kuni 19-aastaste taastusravi) on piiriks kuni 6 kuud ägeda haigestumise algusest.

    Taastusravi pakutakse:
    • Statsionaarselt - taastusravihaiglad, piirkondlike, kesk- ja mõnede üldhaiglate vastavad osakonnad,
    • Ambulatoorselt – nimetatud haiglad, lisaks paljude üldhaiglate taastusravi üksused,
    • ambulatoorset taastusravi teenust pakkuvad ka tervisekeskused, taastusravikeskused, nn. sanatooriumid (eelduseks tegevusluba ja lepingu olemasolu Haigekassaga).
    • PROBLEEMID:
    • Taastusravi väga piiratud (õigeaegne) kättesaadavus, elukohajärgsete taastusravi asutuste vähesus, jäik regulatsioon diagnoosidest taastusravile suunamisel, ebapiisav maht, kõrge omaosalus jpm.

    Hariduslik rehabilitatsioon:
    EESMÄRK: toetada last/noort hariduse omandamise protsessis, et kindlustada parim võimalik haridus .
    Puudega inimeste haridustase jääb madalamaks võrreldes eakaaslastega.
    Haridusliku erivajaduse mõiste – Koolieelse lasteasutuse seadus, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ( puue vaid üks aspekt HEV käsitlusest).
    HINDAMINE:
    HEV väljaselgitamiseks kasutatakse:
    • pedagoogilis-psühholoogilist hindamist,
    • erinevates tingimustes õpilase käitumise korduvat ja täpsemat vaatlust,
    • õpilast ja tema kasvukeskkonda puudutava lisateabe koondamist,
    • õpilase meditsiinilisi ja logopeedilisi uuringuid. (Põhikooli- ja GS)
    • Vastavalt inimese vajadusele võib hariduslik rehabilitatsioon sisaldada vaimset, käelist, sotsiaalset ja kehalist arendamist , mis toetaks hariduse omandamist, annaks aluse iseseisvaks toimetulekuks (eneseteenindusoskused, sotsiaalsed oskused, suhtlemine , kutsevalik jm).
    • MEETODID: logopeediline, eripedagoogiline, tegevusterapeutiline abi, teraapiate läbiviimine, nõustamine jm.


    Hariduslik rehabilitatsioon:
    HINDAMINE:
    I tasand - lapse arengu jälgimine ja kirjeldamine toimub rühma/klassitöö tingimustes, vastavalt vajadusele õpetaja diferentseerib ja individualiseerib tegevusi/õpetust ning nõustab ja juhendab lapsevanemat .
    II tasand – lapse arengutaseme täpsem hindamine toimub haridusasutuse õpetajate ja/või vajalike spetsialistide poolt, määratakse vajadus ning rakendatakse arengut toetavaid tugiteenuseid.
    III tasand - maakonna/linna nõustamiskomisjon määrab võimetekohase õppekava ja/või vajalikud arendamis- ning õppimistingimused. Koostöös kohaliku omavalitsusega luuakse võimalused võimetekohase õppekava ja vajalike tingimuste rakendamiseks (sh erirühmad, - klassid ).
    Allikas: U. Raudsepp -Alt, 2010
    Hindamise tulemusel soovitused ja meetmed edasiseks:
    • Vajalikud toetusmeetmed lasteaias (vastavalt koolieelse lasteasutuse seadusele), kas tavalastead, erivajadusega laste lasteaed ?
    • Vajalikud toetusmeetmed koolis (vastavalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele), tavakool , erivajadusega laste kool?
    • Rehabilitatsiooniplaanis: teenused hariduse omandamise toetamiseks

    Toimetulekut mõjutavad meetmed haridusvaldkonnast:
    • Kaasava hariduse põhimõtted – kõikidel peab olema võimalik omandada võimetekohane haridus!

    MEETMED:
    • alushariduses – sobitusrühmad erivajadusega lastele, erirühmad ja erilasteaiad - (nt kuulmis- või nägemispuudega lastele, liitpudega lastele, arenguhäiretega lastele) – KOOLIEELSE LASTEASUTUSE SEADUS.
    • Põhikool- ja gümnaasium: õpiabi, IÕK, lihtsustatud õppekava või eriklassid, ühele lapsele keskendunud õpe, koduõpe, erialaspetsialistide abi ja nõustamine jpm – PÕHIKOOLI- ja GÜMNAASIUMISEADUS.
    • Kutseõpe: toetusmeetmed, lihtsustatud ainekavad, tugiteenused koolis – KUTSEÕPPEASUTUSTE SEADUS, Haridus- ja Teadusministri määrus “Erivajadusega isikute kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord”
    • Kõrgharidus: Primus programmi toetused, HTM.
    • Koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium

    Psühhosotsiaalne rehabilitatsioon:
    Psühhosotsiaalne lähenemine on välja kasvanud 19.saj. lõpus kujunenud juhtumianalüüsist ( case - work , Mary Richmond).
    Psühhosotsiaalne lähenemine on integreeritud ja süsteemne, hõlmab endas inimese ja tema keskkonna vastasmõju kolmel tasandil (Kiik, et al 1999,4):
  • Mikrotasand – inimene koos oma isiklike suhetega
  • Mesotasand – inimene oma elukeskkonnas (sots/füüsiline)
  • Makrotasand – ühiskond.
    EESMÄRK: suurendada isiku funktsioneerimist nii, et isik võiks olla edukas ja rahul tema poolt valitud keskkonnas minimaalse professionaalse abiga (Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühing).
    Psühhosotsiaalne rehabilitatsioon:
    • Rõhutatakse inimese terviklikkust ja kompleksset lähenemist (haridus-, sotsiaal- , tervishoiu jm vajalikud teenustel).
    • Keskne koht kliendi informeeritud valikul.
    • Psühhosotsiaalne rehabilitatsioon on oma ülesande täitnud, kui inimene saab iseseisvalt hakkama igapäevaeluga (Kiik, 1999, 5)

    Psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni protsess:
    HINDAMINE: Vaatluse all klient kui tervik tema enda elukeskkonnas ja sotsiaalses kontekstis, eesmärgiga selgitada välja võimalused ja piirangud.
    Selleks: info kogumine, analüüsimine ja sünteesimine, et fikseerida kliendi probleemid (sh pere), toimetulek, motiveeritus, võimalused, keskkonnategurid seonduvalt probleemi või toimetulekuga, ressursid, riskid jm.
    Üldjuhul fikseeritakse hindamisel üldandmed, kliendi lähivõrgustik ja suhted, elukeskkond, kliendi ja pere sotsiaalmajanduslik toimetulek, probleemid, abivajadused, riskifaktorid, tervislik seisund jm.
    Info kogumisel võib tugineda intervjuu käigus saadule ( vestlus kliendiga), kirjalikele allikatele ( dokumendid – juhtumiplaan, haiguslugu , varasemad hindamised), vaatlusandmetele, teistelt spetsialistidelt saadud infole, testidele jm.
    Kujuneb hinnang ja tegevuskava:
  • Vajalikud abimeetmed erinevatest valdkondadest.
  • Ellurakendamine ühises koostöös.
    Toimetulekut mõjutavad meetmed erinevatest valdkondadest:
    • Maslovi püramiid
    • Meetmed sotsiaalhooldkandest, tervishoiust, haridusest, tööturust jne.

      • Sotsiaalkindlustus – pensionid ( vanaduspension , töövõimetuspension jm), hüvitised ja toetused – peredele , puudega inimestele, lastele. Toetusi maksavad nii riik kui ka kohalikud omavalitsused (KOV-d).
      • Sotsiaalteenused: riiklikud- ja KOV poolt osutatavad teenused.
      • Koordineerivad Sotsiaalministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet , www.ensib.ee
      • Kohalikud omavalitsused.

    Psühhosotsiaalset rehabilitatsiooni peaksid pakkuma:
    • Rehabilitatsiooniteenuse osutajad.
    • KOV sotsiaal- ja lastekaitse töötajad juhtumikorralduse põhimõttel.

    PROBLEEMID:
    • Terviklik hindamine ja juhtumipõhine ellurakendamine rehabilitatsioonis?
    • Juhtumikorralduse tegelik ellurakendamine KOV-s?
    • Lai valdkond , erinevad teenused, võrgustikutöö nõrkusega seotud probleemid.
    • Teiste valdkondade teenuste reaalne kättesaadavus.
    • Vastutus on hajunud.

    Rehabilitatsiooniteenus Eestis?
    • Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (2004) seletuskirja alusel on Eestis tegemist psühhosotsiaalse rehabilitatsiooniteenusega, mis üldjuhul järgneb tervishoiuteenuste osutamisele ning valmistab inimest ette kasutama tööturuteenuseid, asuma tööle avatud tööturul või toetab hariduse omandamist koolis ja elama iseseisvalt toetavate teenuste kaasabil.
    • Rehabilitatsiooniteenuse osutamine võib toimuda ka samaaegselt tervishoiuteenuste, tööturuteenuste või kohalike omavalitsuste toetavate sotsiaalteenuste osutamisega . Samuti ei vaja kõik inimesed kõikide toodud etappide läbimist.

    KUIVÕRD RAKENDUB EELNÕUS PLANEERITU TEGELIKKUSES?
    ARUTELU.
    Vajaduste terviklik hindamine?
    Erinevatel rehab.asutustel on erinev lähenemine:
    • Kui reh.asutus on haigla – pigem meditsiinilise suunitlusega reh.teenus.
    • Kui reh.asutus on hoolekandeasutus, puuetega inimestega igapäevaselt tegelev MTÜ – siis rõhk pigem (puudespetsiifilistel) iseseisvate toimetulekuoskuste õppel.
    • Kui reh.asutus on haridusasutus – sel juhul ka reh.teenus haridusliku suunitlusega.
    • Töö- ja kutsealast rehabilitasiooni pakkuvaid asutusi on väga vähe ja töölesaamise eesmärki praegune reh.teenus ei täida.

    REHABILITEERUMINE SIISKI MITMETE VALDKONDADE KOOSTÖÖ KÜSIMUS + MOTIVEERITUD KLIENT/PERE.
    KÜSIMUSED,MÕTTED?
    Rehabilitatsiooni alaliigid ja seostamine vajalike teenuste ja toetustega
    Efektiivne seostamine tähendab rohkemat kui tavapärast informatsiooni vahendamist ja suunamist. See hõlmab kliendi kokkuviimist teenuste ja toetustega ja tagamist, et klient ka tegelikult saab vajatavat tuge. Seostamine kui protsess mitte eraldiseisev tegevus.
    Seostamisprotsessi sammud:
    • Kliendi vajaduste määratlemine
    • Võimalike ressursside uurimine
    • Parima lahenduse/alternatiivi valimine
    • Kliendi kõige sobivama teenuse/toetusega kokku viimine
    • Kindlustamine, et klient ja teenuse osutaja aktsepteerivad seostamist
    • Kliendi ettevalmistamine selle teenuse või toetuse kasutamiseks.

    Harjutus: hinnates kliendi vajadusi näete probleeme, mille lahendamine ei pruugi kuuluda rehabilitatsioonimeeskonna pädevusse. Kuhu pöördute abi saamiseks:
    Toit
    Eluase
    Raha
    Majapidamisega seotud probleemid
    Meditsiiniteenused
    Transport
    Riietus
    Turvalisus
    Võlad, finantskohustused
    Sotsialiseerumise võimalused
    Meelelahutusvõimalused
    Vaimse tervise kriisiabi
    Teenused alkoholisõltuvuses inimesele
    Teenused narkosõltuvuses inimestele
    Teenused vaimupuudega inimesele
    Tööalased nõustamisteenused
    Kutserehabilitatsiooni teenused
    Laste päevahoid
    Teenused töökohal kohanemiseks
    Tõlketeenused
    Eneseabi
    Juriidiline nõustamine
    Eestkostega seotud probleemid
    Iseseisev töö (portfooliosse):
    Tööleht rehabilitatsiooni alaliikide seostamiseks erinevates valdkondades (sotsiaal, haridus, tööturg, meditsiin ) pakutavate teenustega , vastutus, võrgustik jm:
    • Hariduslik rehabilitatsioon
    • Töö- ja kutsealane rehabilitatsioon
    • Psühhosotsiaalne rehabilitasioon
    • Meditsiiniline rehabilitatsioon

    KAASUVATE VALDKONDADE TEENUSTE OLULISUS REHABILITATSIOONIS!
    Maailma Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Assotsiatioon on välja toonud kümme põhiprintsiipi:
    • Individualiseeritus: teenused kohandatakse kliendi vajadusele, s.t. paindlikku teenuste pakkumise süsteemi, mis baseerub kliendi valikul.
    • Positiivne lähenemine: ka kõige sügavama puude korral on olemas potentsiaal, mida tuleb arendada
    • Kliendikesksus : rehabilitatsiooniprotsess baseerub kliendi enda vastutusel.
    • Oskuste arendamine: rehabilitatsiooni eesmärgiks on kliendi kompetentsuse tõstmine tema oskuste arendamise kaudu

    Keskendumine tugevatele külgedele: töös lähtutakse kliendi tugevatest külgedest ja olemasolevatest võimetest (mitte puudustest või probleemidest).
    • Keskkonna spetsiifilisus: kliendi ressursse/ piiranguid hinnatakse ja rehabiliteerimistegevusi planeeritakse lähtudes kliendi elukeskkonna võimalustest.
    • Keskkonna toetus: kliendi iseseisvat toimetulekut toetav füüsilise ja sotsiaalse (seadused, hoiakud) keskkonna loomine on sama oluline kui kliendi oskuste arendamine.
    • Võrdsus: klienti käsitletakse rehabilitatsioonimeeskonna võrdse partnerina.
    • Järjepidev toetamine: kliendi järjepidev toetamne vastavalt tema vajadustele.
    • Kliendi oskuste ja pakutava toetuse tasakaal: kliendile oskuste õpetamine ja toetuse pakkumine peab olema omavahel tasakaalus

    Seadusandluse areng.
    • 2000. aastal jõustus Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus ja sotsiaalministri määrus nr 43 (28.06.2000) mis oli aluseks riiklikult koordineeritud rehabilitatsioonisüsteemi loomisele.
    • Rehabiliteerimise teenust osutati isikutele, kellel on raske ja/või pika-ajaline psüühikahäire või kellel on psüühikahäire tõttu diagnoositud raske või sügav puue;
    • Rehabilitatsiooniplaane koostati keskmise, raske või sügava puudega lastele.
    • 2000. aastal oli luba rehabilitatsiooniplaani koostamiseks 10 asutusel (Nägemisrehabilitatsiooni Keskus, Kuulmisrehabilitatsiooni Keskus, Astangu Toimetulekukeskus, Tallinna Lastehaigla, Haapsalu Neuroloogiahaigla, Tartu Ülikooli Lastekliinik jm).

    2000 - 2004
    • Oli olemas algne rehabilitatsiooniplaani vorm (hindamise teenus), toimus plaani edasiarendamine.
    • Lastele rehabilitatsiooniteenuste osutamiseks eraldati raha maavalitsustele, kes oma piirkonnas planeerisid
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #1 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #2 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #3 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #4 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #5 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #6 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #7 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #8 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #9 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #10 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #11 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #12 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #13 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #14 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #15 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #16 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #17 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #18 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #19 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #20 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #21 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #22 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #23 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #24 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #25 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #26 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #27 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #28 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #29 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #30 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #31 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #32 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #33 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #34 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #35 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #36 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #37 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #38 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #39 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #40 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #41 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #42 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #43 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #44 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #45 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #46 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #47 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #48 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #49 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #50 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #51 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #52 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #53 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #54 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #55 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #56 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #57 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #58 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #59 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #60 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #61 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #62 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #63 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #64 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #65 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #66 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #67 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #68 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #69 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #70 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #71 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #72 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #73 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #74 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #75 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #76 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #77 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #78 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #79 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #80 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #81 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #82 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #83 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #84 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #85 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #86 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #87 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #88 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #89 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #90 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #91 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #92 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #93 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #94 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #95 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #96 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #97 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #98 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #99 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #100 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #101 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #102 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #103 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #104 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #105 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #106 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #107 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #108 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #109
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 109 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 145 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Anna Nukk Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Vastuse leiab järgnevatele küsimustele:
    Mis on rehabilitatsiooniteenus?
    Mida tehakse rehabilitatsiooniteenuse raames?
    Milliseid teenuseid rehabilitatsiooniteenuse raames osutatakse?
    Näiteid rehabilitatsiooniteenusest!
    Kellel on õigus rehabilitatsiooniteenust taotleda?
    Millised on teenuse taotlemiseks vajalikud dokumendid?
    Kes rehabilitatsiooniteenust pakuvad?
    Kust saab täiendavat infot?

    rehabilitatsioon ja selle teoreetilised lähtekohad , erivajadusega inimeste vajadused , abi saamine , rehabilitatsiooni alaliigid , rehabilitatsiooniplaan , klienditöö roll , rehabilitatsiooni programmid

    Mõisted

    viimasena, rehabilitatsioon, rehabilitatsiooniteenus, sihtgrupiks, erinevates valdkondades, sotsiaaltöö kujunemist, normaalne elu, normaliserimispõhimõte, süsteemiteooria, taastusravimeeskond, intansiivne taastusravi, i tasand, ii tasand, raudsepp, alushariduses, koordineerib haridus, psühhosotsiaalne rehabilitatsioon, sotsiaalkindlustus, kov sotsiaal, asutustel, efektiivne seostamine, psüühikahäirega 16, elukohta, rehabilitatsiooniplaanis, rehabilitatsiooniteenus, plaani täita, teenuse osutamine, eksperdi, eksperdil, eksperdi, eksperdi, spetsialistil, kliendi vajadused, märkmed portfooliosse, tegevusplaani koostamisel, rehabilitatsiooni, igapäevane praktika, trauma, eelhindamine, teenuste saamiseks, eelhindamine, toimetuleku parandamiseks, pikad järjekorrad, hindamise tulemuseks, töötukassa, isiku juhtum, b osa, c osa, hindamise tulemuseks, hindamise informatsiooni, tajumine, suhteline kasutamislihtsus, kultuuriülene rakendatavus, seostamine rfk, tajumine, enesehoolitsus, inimestega lävimine, igapäevased toimingud, 0 36, ii hankes, sekkumiste, rehabilitatsiooniprogramm, programm 0, teaduspõhised, hoolekandemeetmed 2010, novembriks, 37 inimest, missugussed programmid, kriteeriumid 1, kr 26, tööl püsimiseks, meelelahutusvõimalused, juriidiline nõustamine, hinnangud, spetsialistide soovitused, üldjoontes, eksperdi, autori arvates, rehabilitatsiooniplaan, rehabilitatsiooniplaani, plaani koostamisel, lepingumahud, inimese kasvu, lähenemine, planeerimine, õnnestumiseks, pikad järjekorrad, sobivust töö, sotsiaaltöötaja, vältimatut sotsiaalabi, tehakse 6, rehabilitatsiooniteenusteks, majutus, kättetoimetamisega, kättetoimetatud otsust, valmimas, sotsiaaltöötaja teenus, eripedagoogi teenus, füsioterapeudi teenus, alla 16, sõidukulude hüvitamiseks, portfoolio kausta

    Kommentaarid (2)

    LiisLiinev profiilipilt
    LiisLiinev: Tere. Kas sul olemas ka kasutatud materjalide loetelu? Rehabilitatsiooni prtfoolio kokkuvõttes kasutatu kohta. Eriliselt huvitab mind Kiik, 1999
    16:01 07-12-2014
    Lan4ik2006 profiilipilt
    13:00 19-12-2017


    Sarnased materjalid

    937
    pdf
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    161
    pdf
    Juhtimise alused
    1072
    pdf
    Logistika õpik
    139
    pdf
    Spordi üldained 1 tase
    113
    doc
    TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ
    83
    doc
    Õiguse sotsioloogia
    105
    doc
    Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused
    198
    doc
    SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun