Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte (2)

Tallinna Ülikool - Meditsiin - Rehabilitatsiooni teooriad, meetodid ja korraldus
5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis Teie arvates on rehabilitatsioon?
  • Mis on rehabilitatsiooni eesmärgid?
  • Kes võiksid vajada rehabilitatsiooni?
  • Millistes eluvaldkondades võib inimene rehabilitatsiooni vajada?
  • Milliseid meetmeidsekkumisi võiks rehabilitatsioon sisaldada?
  • MILLISED ON VÕIMALIKUD ABIMEETMED?
  • Palju mis siis on rehabilitatsiooniteenuse roll?
  • Kelle pädevuses on vajaliku abi osutamine?
  • KUIVÕRD RAKENDUB EELNÕUS PLANEERITU TEGELIKKUSES?
  • Kellel on õigus taotleda rehabilitatsiooniteenust?
  • Milleks rehabilitasiooniplaani vaja on?
  • Kuidas on fikseeritud spetsialistide hinnangud?
  • Kui plaani ellu ei rakendata?
  • MIDA muuta plaani vormis et plaan oleks reaalselt abiks olukorra parandamisel?
  • Kuidas pakkuda kliendile tuge ja jõustada nii et ta seda ka tunneb?
  • Millises olukorras võiks sobida?
  • Mis on vajalik heaks klienditööks?
  • Milliseid isikuomadusi oleks selleks vaja?
  • Milliseid probleeme see aitab tänasel teenuse maastikul lahendada?
  • Mil viisil võiks eelhindamine toimuda?
  • MILLISED on eelhindamise plussid vajalikud eeltingimused ja ohud?
  • Mis on WHO DAS 2 ja mida sellega saab hinnata?
  • Mis on programm?
  • Kes võiksid olla veel potensiaalsed programmide osutajad?
  • Millised klientide vajadused võivad jääda katmata?
  • Miks on kvaliteedimärki või standarit vaja?
  • MIS MEETMEID VÕIKS REHABILITATSIOON SISALDADA?
  • Kes peaksid kuuluma võrgustikku?
  • Millised teenused võivad täiendavalt olla vajalikud?
  • Mis aitaks kaasa töö- ja kutsealase rehabilitatsiooni tegelikule ellurakendamisele?
  • Mis on rehabilitatsiooniteenus ja selle eesmärk?
  • Kes langetab valiku kuhu inimene läheb rehabilitatsiooniteenusele?
  • Kui kaua kehtib rehabilitatsiooniteenuse suunamiskiri?
  • Milline on rehabilitatsiooniplaani maksimaalne kehtivusaeg alaealistel?
  • Mis on muutunud rehabilitatsiooniteenuste osutamises?
  • Mis on rehabilitatsiooniteenus?
  • Milliseid teenuseid rehabilitatsiooniteenuse raames osutatakse?
  • Kellel on õigus rehabilitatsiooniteenust taotleda?
  • Kes rehabilitatsiooniteenust pakuvad?
  • Kust saab täiendavat infot?
TALLINNA ÜLIKOOL
Rakvere Kolledž
Rakenduslik sotsiaaltöö
Anna-Margarita Nukk
REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS
Portfoolio
Juhendaja : Karin Hanga
Rakvere 2012
SISUKORD
SISSEJUHATUS
  • REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4
  • MÄRKSÕNAD
  • Rehabilitatsioon ................................................................................................... 68
  • Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga ........................ 69
  • Erivajadusega inimeste vajadused ...................................................................... 69
  • Abi saamine ........................................................................................................ 70
  • Rehabilitatsiooni alaliigid ................................................................................... 71
  • Grupitöö: rehabilitatsiooniplaan ......................................................................... 71
  • Klienditöö roll ..................................................................................................... 72
  • Rehabilitatsiooni programmid ............................................................................ 72
  • EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED VASTUSTEGA ................................. 73
  • REHABILITATSIOONITEENUSE VALDKONDA REGULEERIV SEADUSANDLUS .............................................................................................. 87
  • RIIGIKONTROLLI AUDIT ............................................................................ 93
  • REHABILITATSIOONI KOKKUVÕTE ..................................................... 103
  • ENESEANALÜÜS ........................................................................................... 109
    SISSEJUHATUS
    Portfoolios antakse ülevaade rehabilitatsiooni teooriatest, meetoditest ning korraldusest läbi loengu materjali. Lisaks on autor välja toonud enda jaoks olulised mõtted ja loengu teemadega haakuvad lisaülesanded. Portfoolio sisaldab ka rehabilitatsiooniteenuse valdkonda puudutavat seadusandlust ning autori enda jaoks uut ning huvitavat kirjandust. Veel töötas autor läbi Riigikontrolli auditi ja portfooliosse on välja toodud selle põhjal koostatud analüüs. Samuti saab lugeda rehabilitatsiooniteenuse alase arendusprojekti kokkuvõtet. Viimasena on autor koostanud eneseanalüüsi, kus annan tudeng enda õppimisprotsessile hinnangu ja põhjendab seda.
  • loengumaterjalid ( esitlused , täidetud töölehed, iseseisvad- ja grupitööd loengus) ja loengute käigus kogutud olulisemad mõtted;
  • olulised tähelepanekud rehabilitatsiooniteenuse valdkonda reguleeriva seadusandluse kohta jm õppija jaoks olulised  materjalid;
  • ühe rehabilitatsiooniteenuse teemalise  bakalaureuse -/ magistritöö  või rehabilitatsiooniteenuse alase uuringu või Riigikontrolli auditi läbitöötamisel teostatud analüüsi/reflektsiooni;
  • ühe rehabilitatsiooniteenuse alase arendusprojekti läbitöötamisel teostatud analüüsi;
  • kirjalik eneseanalüüs, et peegeldada oma iseseisvat tööd, tuua ära hinnang õppimisprotsessile ja õpitulemuste täitmisele.
    1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL
    Rehabilitatsioon...
    Püüdke mõtestada, mis Teie arvates on rehabilitatsioon?
  • Mis on rehabilitatsiooni eesmärgid?
  • Kes võiksid vajada rehabilitatsiooni?
  • Millistes eluvaldkondades võib inimene rehabilitatsiooni vajada?
  • Milliseid meetmeid/sekkumisi võiks rehabilitatsioon sisaldada ?
    MÕISTEKAARDID !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
    Rehabilitatsioon?!?
    • Ühiskonnas on rehabilitatsiooni kohta kasutusel mitmeid mõisteid ja lähenemisi.
    • Sõna rehabilitatsioon tuleneb ladina keelest, tähendades millegi heastamist ja taas tunnustamist.
    • Termin “rehabilitatsioon” hõlmab paljusid visioone ja meetodeid, mis on suunatud haavatavate inimeste eluolu parandamisele ja nende osalemise suurendamisele ühiskonnas (Wilken, Hollander 1999, 2)

    Haavatavad sihtgrupid ...
    Osalemise suurendamine ...
    • Erinevad rehabilitatsiooniprogrammid on suunatud erinevatele gruppidele: füüsilise ja/või vaimse puudega inimestele, traumajärgse seisundiga isikutele, krooniliste häiretega inimestele, lastele, eakatele, sõltlastele, vangist vabanenutele, alaealistele õigusrikkujatele jne.
    • Üldjuhul mõeldakse rehabilitatsiooni all isiku iseseisva funktsioneerimise optimaalse taseme taastamise protsessi, eesmärgiga tõsta tema toimetulekuvõimet
    • ( Kiik et al, 1999, 4. Tartu Ülikool, Kolme teatustöö materjalid) – täpsustamata sihtgruppi.

    Rehabilitatsiooni mõiste erinevates dokumentides:
    Puuetega inimete võrdsete võimaluste loomise standardreeglid (PIVVLSR) 1995:
    Rehabilitatsioon ehk rehabiliteerimine on protsess, mille eesmärgiks on saavutada ja hoida puuetega inimeste võimalikult kõrget füüsilise, meelelise, intellektuaalse, psüühilise ja/või sotsiaalse funktsioneerimise taset, võimaldades neile nii suuremat iseseisvust.
    Rehabilitatsioon sisaldab:
  • funktsioonide arendamise ja/või taastamise,
  • puudumise või piiratuse kompenseerimise meetmeid.
    Rehabilitatsioon ei hõlma esialgset meditsiinilist abi. Rehabilitatsiooni üldmõiste sisaldab taastusravi , sotsiaalset, pedagoogilist ja ametialast rehabilitatsiooni.
    Riiklik rehabiliteerimiskontseptsioon (1999), keskendub puudega- ja terviseprobleemidega inimeste rehabilitatsioonile:
    Rehabilitatsioon on erinevatest meetmetest koosnev protsess, mille eesmärgiks on:
    • funktsioonide piiratuse või puudumise kompenseerimine ,
    • võimalikult kõrge kehalise, vaimse, intellektuaalse, psüühilise või sotsiaalse funktsioneerimise taseme saavutamine ning hoidmine,
    • Rehabilitatsioon vajalik selleks, et rakendada tulemuslikult puuetega inimeste õigust elada iseseisvalt, sotsiaalselt integreeruda ja võtta osa ühiskonna elust sõltumata vanusest ning puude põhjusest või laadist.

    REHABILITATSIOON:
  • rehabilitatsiooni üldmõiste on väga lai,
  • rehabilitatsioon võib olla vajalik väga erinevatele haavatavatele sihtgruppidele ühiskonnas,
  • rehabilitatsioon on vajalik inimese integreerimiseks ühiskonda: 
  • inimese võimalikult suure iseseisvuse ja sõltumatuse saavutamine
  • sotsiaalselt väärtustatud rollide saavutamine
  • funktsioneerimise parandamine ja rahulolu oma keskkonnas
  • rahaliste kulutuste perspektiivne vähendamine.
  • Rehabilitatsiooniks on vajalikud erinevad sekkumised, toetus ja abi (sageli erinevatest valdkondadest).
  • Rehabilitatsiooniteenus seevastu täpsemini piiritletud ja reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) alusel.
    Rehabilitatsiooniteenus Sotsiaalhoolekande seaduses:
    Rehabilitatsiooniteenus on isiku iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja töötamise või tööle asumise soodustamiseks osutatav riiklik sotsiaalteenus , mille raames:
    1. koostatakse isiklik rehabilitatsiooniplaan ( kehtivusega 6 kuud – 5 aastat);
    2. osutatakse rehabilitatsiooniplaanis märgitud teenuseid;
  • juhendatakse inimest, kuidas rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatud tegevusi ellu viia.
    Sihtgrupiks on puudega lapsed ja täisealised, psüühikahäirega isikud (TVK 40%) ja alaealised õigusrikkujad.
    Eesmärk on mõista, et...
    • Rehabilitatsioon ehk rehabiliteeriv lähenemine on lai. Rehabilitatsiooni võivad vajada väga erinevad sihtgrupid ja erinevas eas inimesed. Rehabilitatsiooniks (ehk ühiskonnas toimetulekuks) on vajalikud erinevad teenused ja sekkumised, mille eesmärk on toetada, hoida ja arendada inimese toimetulekut ja elukvaliteeti.

    • Seda eesmärki kannavad mitmed erinevate valdkondade teenused/sekkumised - raviteenused, riiklikud ja KOV sotsiaalteenused, tööturuteenused, haridussüsteemi teenused, puuetega inimeste org-de poolt osutatud teenused jm. - et inimene tuleks võimalikult hästi ise toime!

      • Kuigi rehabiliteeriv lähenemine on laiem, ei tähenda see, et kõiki seda eesmärki kandvaid teenuseid peaks osutama rehabilitatsiooniteenuse nime all (ning finantseerides reh.teenuse eelarve kaudu).

    • Igal valdkonnal on oma kohustused ja finantseerimise allikad – seeläbi võime öelda, et ka isiku tegelik rehabilitatsioon (ehk ühiskonnas osalemine, toimetulek ) kujuneb mitme valdkonna koostöös – sotsiaal-, tööturu-, tervishoiu- ja haridusvaldkonna teenuste ning finantseeringuna.
    • MILLISED ON VÕIMALIKUD ABIMEETMED?

    Rehabilitatsioon kui üks meede toetamaks erivajadusega inimeste toimetulekut:
    Erinevaid inimeste toimetulekut toetavaid, arendavaid jne meetmeid on palju ning erivajadusega inimestele abi osutamisel on oluline roll erinevatel osapooltel - riigil, maavalitsustel ja kohalikel omavalitsustel, samuti ka inimesel endal ( perel ), III sektori organisatsioonidel.
    • Riigi tasandil töötatakse välja poliitikad ja arengukavad - hoolekannet, tervishoidu, tööturgu, hariduse, kultuuri jm valdkondi reguleerivad seadused ja rakendusaktid (arvestades sh rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi). Riigi poolt makstakse toetuseid ja osutatakse teatud teenuseid.
      • Maavalitsused tegelevad poliitika, -programmide ja -projektide korraldamisega maakonnas ; arengukavade koostamise, teabe edastamisega, statistika, aruandluse ja järelevalvega ning teatud teenuste korraldamisega.
    • Kohalikud omavalitsused – omavad suurt vastutust toimetuleku tagamisel väga erinevates valdkondades – sotsiaalvaldkond, hariduse omandamine, töötamise totamine, infrastruktuuri arendamine, jäätmekäitlus jne..
    • Inimene, pere – on ennekõike ise vastutavad oma toimetuleku eest.

    Meetmeid ja teenuseid on palju, mis siis on rehabilitatsiooniteenuse roll?
    • Hinnata terviklikult erivajadusega inimese vajadused (millistest abi, millistes eluvaldkondades on vaja),
    • seada eesmärgid, milleni reh.teenuse jm abi koordineerimisega püüeldakse, mida on vaja toimetulekus muuta;
    • Planeerida võimalikud sekkumised;
    • Luua võrgustik, koordineerida protsessi, juhendada, nõustada, kuidas vajalikke teenuseid/abi saada, sh mitmetest valdkondadest;
    • planeerida ja viia läbi vajalikud sekkumised reh.teenuse raames,
    • hinnata eesmärgi saavutamist, vajadusel korrigeerida tegevusi.

    MÕTTED,KÜSIMUSED,ETTEPANEKUD
    Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad:
    • Humanism kui oluline sotsiaaltöö arengu mõjutaja. 
    • Sotsiaaltöö kujunemist on mõjutanud humanistlik inimkäsitlus ja humanistlik eetika , mille kohaselt on inimene kõige alus. Seetõttu peab humanism oluliseks inimpotentsiaali väljakujundamist, inimese kogemusi, tema isiksuse kasvu, enesetoestust, samuti inimese väärikust, tema õigusi ja vabadusi ja täiuslikkuse saavutamise tahet ( Kreem 1995, 102).
    •  Humaanismi kesksed põhimõtted:
    • Inimene kui väärtus
    • Inimese mitmekülgne areng
    • Inimolemuse teostumine tema parimal viisil
    • Ära tunda ja kanda hoolt selle eest, mis on inimesele parim

    Humanismi mõjud:
    • Humanismis nö kliendikesksed lähenemisviisid (Rogers, Maslow ). Rogers toob välja, et edukaks klienditööks peavad kliendid tajuma töötaja ehedust (see mida töötaja teeb või ütleb, peegeldab töötaja olemust ja tegelikke hoiakuid ega ole esile kutsustud klientide mõjutamiseks). Töötajad suhtuvad klientidesse tingimusteta positiivse austusega ning on empaatilised kliendi maailmavaate suhtes ( Payne , 1995, 140-141) – kahtlemata vajalik ka rehabilitatsiooniprotsessis.
    • Rehabilitatsiooniprotsessis:
      • rehabilitatsioonimeeskonna töötaja peab jagama põhimõtet, mille kohaselt iga inimelu on väärtus ja seda mõtteviisi peab tajuma ka klient .
      • ...tuleb austada iga kliendi väärikust, õiguseid; olla toeks enesemääratlemisele ja õiguste realiseerimisele.
      • On oluline, et klient tajuks töötaja ehedust ja seda, et spetsialist ja puudega inimene on võrdväärsed partnerid, sest nii rehabilitasioonis (kui humanistlikus käsitluses) on klient see, kes püstitab oma eesmärgid. Meeskonna liige saab oma professionaalse tegevusega (ettevalmistus, metoodikad jm) olla toeks, andes informatsiooni, pakkudes nõustamist, kasutades jõustamisvõtteid jm, et klient ise langetaks valikuid ja seaks tegevuseesmärke

    Normalisatsioon
    • Kuna rehabilitatsioon on suunatud isiku enda võimete ja oskuste arendamisele, et ta saaks elada võimalikult iseseisvat elu oma tavapärases keskkonnas, siis saame toetuda ka normalisatsioonipõhimõtetele.
    •  Mõiste normalisatsioon peegeldas kasvavat teadlikkust puuetega inimestest ja võeti kasutusele II maailmasõja järgselt. Tekkis vajadus leida üldine põhimõte puudega inimeste hoolekande kujundamiseks – kuidas osutada inimeste vajadustele vastavat abi, elada ühsikonnas koos teistega – esimesed märgid puude meditsiiniliselt käsitluselt sotsiaalsele puude käsitlusele.
    • Normalisatsiooniprintsiibi kohaselt pakutakse puudega inimesele selliseid argimudeleid ja elutingimusi, mis on võimalikult sarnased ühiskonnas käibivatele. Normaalne elu tähendab seda, iga valiku puhul tuleb puudega inimese jaoks leida võimalikult normaalne alternatiiv vastukaaluks erilisele ja ebatavalisele (Bakk, Grunevald, 1999, 27).

    Elada normaalset elu tähendab muuhulgas seda, et igaüks:
    • Saaks elada nagu teised, st üksi või koos inimestega, kellega temal on hea olla;
    • Saaks arenemiseks vajalikku abi;
    • Saaks langetada ise oma valikuid;
    • Puudega laps saaks kasvada üles oma vanemate juures ja käia tavalises koolis, isegi kui ta vajab selleks eriõpet ja abistaja tuge;
    • Igaühte koheldaks respektiga ja võetaks tõsiselt.
    • Normaliserimispõhimõte tähendab arengut normaalsuse suunas – puudega inimene arendab oma võimeid ja ühiskonna takistav roll väheneb nii psühholoogiliselt kui füüsiliselt (Bakk, Grunewald, 1993, 27-28).

    Süsteemiteooria ja ökoloogiline süsteemiteooria.
    •  Süsteemiteooria on avaldanud mõju sotsiaaltööle alates 1970.a (Payne, 1995, 112).
    • Eristatakse:
      • Üldine süsteemiteooria
      • Ökoloogiline süsteemiteooria.
    • Teooriat rakendatakse sotsiaalsete süsteemide, nagu grupid, perekonnad ja ühiskonnad kohta.
    • Pincus ja Minahan (1973) tõid välja, et inimeste rahuldav elu sõltub nende lähima sotsiaalse keskkonna süsteemidest – sotsiaaltöö peab tegelema selliste süsteemidega.

    Süsteemiteooria:
    • Inimene elab kogu aeg süsteemides: mikrotasandil, oma kõige lähedasemates inim-suhetes ja makrotasandil, suurema ühiskonna osana .
    • Need tasandid on teineteisest sõltuvad ja ühes asetleidnud muutused peegelduvad ka teises muutusena, tasandid ei ole alati vastavuses (nt inimese psüühiline heaolu ei ole tagatud ühiskonna üldise heaolu kaudu, samas – inimene võib taluda tugevaid ühiskonna poolt põhjustatud pingeid, kui lähikeskkond annab vajalikul määral tuge).

    Süsteemiteooria:
    • Inimesi võivad aidata erinevad süsteemid:
    • -  Mitteformaalsed ehk loomulikud süsteemid (perekond, sõbrad)
    • -  Formaalsed süsteemid (kogukonnagrupid)
    • -  Ühiskonna poolt loodud süsteemid (haiglad, koolid, reh.asutused)
    •  Probleemidega  inimesed ei ole alati valmis neid süsteeme kasutama, sest:
      • Süsteemid võivad inimese elus puududa . 
      • Inimesed ei pruugi nendest süsteemidest teadlikud olla või ei soovi neid kasutada.
      • Süsteemi poliitika võib tekitada kasutajale uusi probleeme.
      • Süsteemid võivad üksteisega vastuollu sattuda. (Payne, 1995, 112)

    Rehabilitatsiooni ja sotsiaaltöö ülesanded süsteemiteooriast lähtudes
    Väga oluline rehabilitatsioonis, isiku vajaduste hindamisel – inimene koos pere ja sotsiaalse keskkonnaga, süsteemide omavahelised mõjutused jm.
    • Aidata inimestel  mõista, millistes süsteemides võib olla probleem;
    • Aidata inimesel kasutada ja parandada enda võimeid süsteeme muuta/ kohandada , probleeme lahendada.
    • Luua seoseid inimese ja ressursisüsteemi vahel.
    • Edendada interaktisiooni inimeste ja teiste süsteemide vahel.
    • Eesmärk on aidata inimesel realiseerida eluülesandeid (ülesandeid, mis on inimese jaoks olulised ja tähtsad).

    Iseseisev ülesanne:
    • Teie mõtted rehabilitatsiooni teoreetiliste lähtekohtade osas –
    • Kas tunnete seoste tugevust/nõrkust teooria ja praktika vahel?
    • Portfooliosse – märksõnad teooriate ja rehabilitatsiooni seoste kohta.

    Rehabilitatsiooni alaliigid:
    Rehabilitatsiooni üldmõiste alla mahuvad mitmed alaliigid (nt töö- ja kutsealane rehabilitatsioon, psühhosotsiaalne rehabilitatsioon, meditsiiniline rehabilitatsioon, hariduslik rehabilitatsioon jm).
    Mõisted meditsiiniline rehabilitatsioon, kutsealane rehabilitatsioon, hariduslik rehabilitatsioon jne tähendavad ennekõike seda, et rehabilitatsiooni peamiste, sotsiaalsete, eesmärkide saavutamiseks kasutatakse meditsiinilisi ja/või hariduslikke vahendeid, meetodeid, teenuseid jms, mis on vajalikud konkreetsele inimesele.
    Töö- ja kutsealane rehabilitatsioon
    Töö- ja kutsealasel rehabilitatsioonil on erinevaid eesmärke:
    Sotsiaalne eesmärk: tagada erivajadusega inimeste tööalane rehabiliteerumine (tööga hõivatus), mis annab inimestele sissetuleku (majandusliku iseseisvuse), eneseteostuse, kuuluvustunde ja tagab seeläbi parema elukvaliteedi ( kaasatus , vähem haiguseid, vajalik olemise tunne jm).
    Majanduslik eesmärk: tuues ka erivajadusega inimesed tööturule, tekib juurde maksumaksjaid ja väheneb nende inimeste hulk, kes elavad toetustest. Inimesed on erineva võimekusega; kõik, kes suudavad tööd teha, annavad panuse majanduse arengusse ja sotsiaalkulutuste vähenemisse.
    Õiguslik eesmärk: puuetega inimeste õiguste tagamine, mittediskrimineerimine (eriti kutseõppes ja tööhõives).
    (Kiik et al, 1999, 5)
    Selleks, et kutsealane rehabiliteerumine toimuks , vajalik erinevate sektorite koostöö.
    Mida erivajadusega inimene võib vajada selleks, et:
    • saada tööle?
    • püsida tööl?

    Kelle pädevuses on vajaliku abi osutamine?
    Töö- ja kutsealane rehabilitatsioon:
    • Kutserehabilitatsioon on protsess, mille eesmärgiks on luua erivajadusega inimestele võimalused sobiva töö leidmiseks ja töö säilitamiseks (David Imber).
    • Kompleksteenus: tööalase toimetuleku parandamine, töötamist takistavate tegurite kõrvaldamine.
    • Näiteks: …

    Kutsealase rehabilitatsiooni protsess:
  • HINDAMINE: erivajadusega inimese vajaduste, tegevusvõime ja motivatsiooni hindamine ja arendamine, teadlikkuse parandamine võimalustest, tööalaste eelistuste väljaselgitamine, koolitusvajaduse ja kutsesobivuse hindamine. Spetsiaalsed metoodikad hindamiseks.
    Hinnang, soovitused ja tegevuskava.
  • TÖÖLERAKENDUMISE TOETAMINE :
  • Kas vajalik tööalane ümber- või täiendõpe, kutseõpe vm?
  • Kas vajalik osalemine (kutse)rehabilitatsiooni programmis (motivatsiooni, sotsiaalsete-, praktiliste- ja tööoskuste omandamiseks)?
  • Kas on võimalik töölerakendumine läbi tööturuteenuste (tööturuteenuste ja – toetuste seadus, eriteenused puudega in-le)+
  • Kas töölerakendumine väljaspool avatud tööturgu (kaitstud töö keskused, rakenduskeskused)?
  • TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE, KORRIGEERIMINE
    Oluline kasu inimese jaoks:
    Kutserehabilitatsiooni käigus on puudega inimesel võimalik:
    • saada selgust oma võimetes ja piirangutes,
    • saada tuge elukutse valikul , tööelu alustamisel või jätkamisel,
    • omandada vajalikke oskusi, et töötamisega toime tulla (sh suhtlemisoskused , tööoskused, töökoha kohandamise soovitused jm).

    EESMÄRK: Tööga toimetuleku õppimine ning selle kaudu ühiskonda integreerumine .
    Töötukassa poolsed meetmed:
    • Toetused ja teenused töötutele (sh nö riskigruppi kuuluvatele töötutele), tööandjatele ja ka töötavatele inimesele.
    • TOETUSED: töötutoetus, palgatoetus, ettevõtluse alustamise toetus jm.
    • TEENUSED: töövahendus, karjäärinõustamine, tööturukoolitus, tööpraktika, tööharjutus, avalik töö, LISAKS eriteenused puudega inimestele – tööruumide kohandamine , abivahendi tasuta kasutada andmine, töötamine tugi- isikuga , abi töö intervjuul .
    • Sptsiaalselt puudega inimestele (töövõimekaotusega) suunatud teenuste eesmärk on puudest tingitud takistuste kõrvaldamine töökoha saamisel ja töötamisel Koordineerivad Sotsiaalministeerium ja Töötukassa, www. tootukassa .ee

    Töö- ja kutsealast rehabilitatsiooni on võimalik saada:
    • Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses
    • Töötukassa kaudu
    • Kutseõppeasutustes
    • Puuetega inimeste kaitstud töö keskused
    • KOV-de loodud rakenduskeskused
    • Vähemal määral rehabilitatsiooniasutused.
    • Pakutav abi töölesaamiseks on jäänud väheseks, puuetega inimeste tööhõive madalaks.

    Meditsiiniline rehabilitatsioon
    • EESMÄRK: olemasoleva puude või tervisehäire parandamine, leevendamine või selle süvenemise ennetamine
    • Med.reh. tugineb puude meditsiinilisele käsitlusele, kus puuet nähakse isiku probleemina, mille on põhjustanud haigus, trauma või muu tervisehäire.
    • Ravitakse inimest, kellel vastav probleem esineb. Meditsiinilises protsessis on rõhuasetus professionaali tegevusel (Kiik et al, 1999).
    • Eduka rehabilitatsiooni eelduseks on täpne diagnoos ja varane/õigeaegne sekkumine.


    Meditsiiniline rehabilitatsioon (ja taastusravi):
    HINDAMINE: tervislik seisund, funktsioonihäired ja nende parandamise võimalused. Rehabilitatsioonimeeskond, taastusravimeeskond – (taastus)arst, sotsiaaltöötaja, füsioterapeut, tegevusterapeut, psühholoog, logopeed – erinevate spetsialistide hinnang –
    TEENUSTE OSUTAMINE: reh.raames meditsiiniteenuseid ei osutata (v.a hindamine ja nõustamine). Haigekassa tasub taastusravi eest, kui see on osutatud kindlatel meditsiinilistel näidustustel, st vajalik tervishoiuteenuste osutamine.
    TAASTUSRAVI:
    Ambulatoorne taastusravi (teenused, mille eest tasub haigekassa): füsioteraapia, tegevusteraapia , psühholoogiline kompleksuuring, psühhoteraapia, massaaž (mõõduka või tugeva halvatusega haigele), raviujumine (liikumishäiretega haigele või liikumispuudega lapsele), ravivõimlemine (sh basseinis), mudaravi (reumatoidse polüartriit, ning väljendunud liigesejäikusega haigele), külmvõimlemiskambri raviseansi ja/või logopeediliste teenuste eest.
    www.haigekassa.ee, tervishoiuteenuste loetelu
    Taastusravi
    Funktsioone toetav taastusravi (nii statsionaarselt kui ambulatoorselt).
    • Funktsioone toetava taastusravi osutamisel tasub haigekassa 80% voodipäeva maksumusest.
    • Omaosalusena võib raviasutus patsiendilt võtta 20% voodipäevahinnast ehk 140,4 krooni ühe päeva kohta ja voodipäevatasu (kuni 25 krooni päevas).
    • Osutatakse krooniliste haigusseisundite ja nende ägenemiste korral (kindel loetelu, nt jäsemete amputatsioon, südame operatsioonijärgne taastusravi).
    • Toetavale taastusravile saavad suunata ka teised arstid (nt neuroloog ).

    Intansiivne taastusravi - Intensiivset taastusravi osutatakse haiglas kindlatel juhtudel – ägedad traumad , selja- või pea- ajukahjustus , raske funktsioonihäire, halvatus , infarkt jm.
    • Tasub 100% haigekassa, omaosalust ei ole ning täiendavalt võib raviasutus patsiendilt küsida voodipäevatasu (kuni 25 krooni päevas).
    • Neil juhtudel (va kuni 19-aastaste taastusravi) on piiriks kuni 6 kuud ägeda haigestumise algusest.

    Taastusravi pakutakse:
    • Statsionaarselt - taastusravihaiglad, piirkondlike, kesk- ja mõnede üldhaiglate vastavad osakonnad,
    • Ambulatoorselt – nimetatud haiglad, lisaks paljude üldhaiglate taastusravi üksused,
    • ambulatoorset taastusravi teenust pakkuvad ka tervisekeskused, taastusravikeskused, nn. sanatooriumid (eelduseks tegevusluba ja lepingu olemasolu Haigekassaga).
    • PROBLEEMID:
    • Taastusravi väga piiratud (õigeaegne) kättesaadavus, elukohajärgsete taastusravi asutuste vähesus, jäik regulatsioon diagnoosidest taastusravile suunamisel, ebapiisav maht, kõrge omaosalus jpm.

    Hariduslik rehabilitatsioon:
    EESMÄRK: toetada last/noort hariduse omandamise protsessis, et kindlustada parim võimalik haridus .
    Puudega inimeste haridustase jääb madalamaks võrreldes eakaaslastega.
    Haridusliku erivajaduse mõiste – Koolieelse lasteasutuse seadus, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ( puue vaid üks aspekt HEV käsitlusest).
    HINDAMINE:
    HEV väljaselgitamiseks kasutatakse:
    • pedagoogilis-psühholoogilist hindamist,
    • erinevates tingimustes õpilase käitumise korduvat ja täpsemat vaatlust,
    • õpilast ja tema kasvukeskkonda puudutava lisateabe koondamist,
    • õpilase meditsiinilisi ja logopeedilisi uuringuid. (Põhikooli- ja GS)
    • Vastavalt inimese vajadusele võib hariduslik rehabilitatsioon sisaldada vaimset, käelist, sotsiaalset ja kehalist arendamist , mis toetaks hariduse omandamist, annaks aluse iseseisvaks toimetulekuks (eneseteenindusoskused, sotsiaalsed oskused, suhtlemine , kutsevalik jm).
    • MEETODID: logopeediline, eripedagoogiline, tegevusterapeutiline abi, teraapiate läbiviimine, nõustamine jm.


    Hariduslik rehabilitatsioon:
    HINDAMINE:
    I tasand - lapse arengu jälgimine ja kirjeldamine toimub rühma/klassitöö tingimustes, vastavalt vajadusele õpetaja diferentseerib ja individualiseerib tegevusi/õpetust ning nõustab ja juhendab lapsevanemat .
    II tasand – lapse arengutaseme täpsem hindamine toimub haridusasutuse õpetajate ja/või vajalike spetsialistide poolt, määratakse vajadus ning rakendatakse arengut toetavaid tugiteenuseid.
    III tasand - maakonna/linna nõustamiskomisjon määrab võimetekohase õppekava ja/või vajalikud arendamis- ning õppimistingimused. Koostöös kohaliku omavalitsusega luuakse võimalused võimetekohase õppekava ja vajalike tingimuste rakendamiseks (sh erirühmad, - klassid ).
    Allikas: U. Raudsepp -Alt, 2010
    Hindamise tulemusel soovitused ja meetmed edasiseks:
    • Vajalikud toetusmeetmed lasteaias (vastavalt koolieelse lasteasutuse seadusele), kas tavalastead, erivajadusega laste lasteaed ?
    • Vajalikud toetusmeetmed koolis (vastavalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele), tavakool , erivajadusega laste kool?
    • Rehabilitatsiooniplaanis: teenused hariduse omandamise toetamiseks

    Toimetulekut mõjutavad meetmed haridusvaldkonnast:
    • Kaasava hariduse põhimõtted – kõikidel peab olema võimalik omandada võimetekohane haridus!

    MEETMED:
    • alushariduses – sobitusrühmad erivajadusega lastele, erirühmad ja erilasteaiad - (nt kuulmis- või nägemispuudega lastele, liitpudega lastele, arenguhäiretega lastele) – KOOLIEELSE LASTEASUTUSE SEADUS.
    • Põhikool- ja gümnaasium: õpiabi, IÕK, lihtsustatud õppekava või eriklassid, ühele lapsele keskendunud õpe, koduõpe, erialaspetsialistide abi ja nõustamine jpm – PÕHIKOOLI- ja GÜMNAASIUMISEADUS.
    • Kutseõpe: toetusmeetmed, lihtsustatud ainekavad, tugiteenused koolis – KUTSEÕPPEASUTUSTE SEADUS, Haridus- ja Teadusministri määrus “Erivajadusega isikute kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord”
    • Kõrgharidus: Primus programmi toetused, HTM.
    • Koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium

    Psühhosotsiaalne rehabilitatsioon:
    Psühhosotsiaalne lähenemine on välja kasvanud 19.saj. lõpus kujunenud juhtumianalüüsist ( case - work , Mary Richmond).
    Psühhosotsiaalne lähenemine on integreeritud ja süsteemne, hõlmab endas inimese ja tema keskkonna vastasmõju kolmel tasandil (Kiik, et al 1999,4):
  • Mikrotasand – inimene koos oma isiklike suhetega
  • Mesotasand – inimene oma elukeskkonnas (sots/füüsiline)
  • Makrotasand – ühiskond.
    EESMÄRK: suurendada isiku funktsioneerimist nii, et isik võiks olla edukas ja rahul tema poolt valitud keskkonnas minimaalse professionaalse abiga (Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühing).
    Psühhosotsiaalne rehabilitatsioon:
    • Rõhutatakse inimese terviklikkust ja kompleksset lähenemist (haridus-, sotsiaal- , tervishoiu jm vajalikud teenustel).
    • Keskne koht kliendi informeeritud valikul.
    • Psühhosotsiaalne rehabilitatsioon on oma ülesande täitnud, kui inimene saab iseseisvalt hakkama igapäevaeluga (Kiik, 1999, 5)

    Psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni protsess:
    HINDAMINE: Vaatluse all klient kui tervik tema enda elukeskkonnas ja sotsiaalses kontekstis, eesmärgiga selgitada välja võimalused ja piirangud.
    Selleks: info kogumine, analüüsimine ja sünteesimine, et fikseerida kliendi probleemid (sh pere), toimetulek, motiveeritus, võimalused, keskkonnategurid seonduvalt probleemi või toimetulekuga, ressursid, riskid jm.
    Üldjuhul fikseeritakse hindamisel üldandmed, kliendi lähivõrgustik ja suhted, elukeskkond, kliendi ja pere sotsiaalmajanduslik toimetulek, probleemid, abivajadused, riskifaktorid, tervislik seisund jm.
    Info kogumisel võib tugineda intervjuu käigus saadule ( vestlus kliendiga), kirjalikele allikatele ( dokumendid – juhtumiplaan, haiguslugu , varasemad hindamised), vaatlusandmetele, teistelt spetsialistidelt saadud infole, testidele jm.
    Kujuneb hinnang ja tegevuskava:
  • Vajalikud abimeetmed erinevatest valdkondadest.
  • Ellurakendamine ühises koostöös.
    Toimetulekut mõjutavad meetmed erinevatest valdkondadest:
    • Maslovi püramiid
    • Meetmed sotsiaalhooldkandest, tervishoiust, haridusest, tööturust jne.

      • Sotsiaalkindlustus – pensionid ( vanaduspension , töövõimetuspension jm), hüvitised ja toetused – peredele , puudega inimestele, lastele. Toetusi maksavad nii riik kui ka kohalikud omavalitsused (KOV-d).
      • Sotsiaalteenused: riiklikud- ja KOV poolt osutatavad teenused.
      • Koordineerivad Sotsiaalministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet , www.ensib.ee
      • Kohalikud omavalitsused.

    Psühhosotsiaalset rehabilitatsiooni peaksid pakkuma:
    • Rehabilitatsiooniteenuse osutajad.
    • KOV sotsiaal- ja lastekaitse töötajad juhtumikorralduse põhimõttel.

    PROBLEEMID:
    • Terviklik hindamine ja juhtumipõhine ellurakendamine rehabilitatsioonis?
    • Juhtumikorralduse tegelik ellurakendamine KOV-s?
    • Lai valdkond , erinevad teenused, võrgustikutöö nõrkusega seotud probleemid.
    • Teiste valdkondade teenuste reaalne kättesaadavus.
    • Vastutus on hajunud.

    Rehabilitatsiooniteenus Eestis?
    • Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (2004) seletuskirja alusel on Eestis tegemist psühhosotsiaalse rehabilitatsiooniteenusega, mis üldjuhul järgneb tervishoiuteenuste osutamisele ning valmistab inimest ette kasutama tööturuteenuseid, asuma tööle avatud tööturul või toetab hariduse omandamist koolis ja elama iseseisvalt toetavate teenuste kaasabil.
    • Rehabilitatsiooniteenuse osutamine võib toimuda ka samaaegselt tervishoiuteenuste, tööturuteenuste või kohalike omavalitsuste toetavate sotsiaalteenuste osutamisega . Samuti ei vaja kõik inimesed kõikide toodud etappide läbimist.

    KUIVÕRD RAKENDUB EELNÕUS PLANEERITU TEGELIKKUSES?
    ARUTELU.
    Vajaduste terviklik hindamine?
    Erinevatel rehab.asutustel on erinev lähenemine:
    • Kui reh.asutus on haigla – pigem meditsiinilise suunitlusega reh.teenus.
    • Kui reh.asutus on hoolekandeasutus, puuetega inimestega igapäevaselt tegelev MTÜ – siis rõhk pigem (puudespetsiifilistel) iseseisvate toimetulekuoskuste õppel.
    • Kui reh.asutus on haridusasutus – sel juhul ka reh.teenus haridusliku suunitlusega.
    • Töö- ja kutsealast rehabilitasiooni pakkuvaid asutusi on väga vähe ja töölesaamise eesmärki praegune reh.teenus ei täida.

    REHABILITEERUMINE SIISKI MITMETE VALDKONDADE KOOSTÖÖ KÜSIMUS + MOTIVEERITUD KLIENT/PERE.
    KÜSIMUSED,MÕTTED?
    Rehabilitatsiooni alaliigid ja seostamine vajalike teenuste ja toetustega
    Efektiivne seostamine tähendab rohkemat kui tavapärast informatsiooni vahendamist ja suunamist. See hõlmab kliendi kokkuviimist teenuste ja toetustega ja tagamist, et klient ka tegelikult saab vajatavat tuge. Seostamine kui protsess mitte eraldiseisev tegevus.
    Seostamisprotsessi sammud:
    • Kliendi vajaduste määratlemine
    • Võimalike ressursside uurimine
    • Parima lahenduse/alternatiivi valimine
    • Kliendi kõige sobivama teenuse/toetusega kokku viimine
    • Kindlustamine, et klient ja teenuse osutaja aktsepteerivad seostamist
    • Kliendi ettevalmistamine selle teenuse või toetuse kasutamiseks.

    Harjutus: hinnates kliendi vajadusi näete probleeme, mille lahendamine ei pruugi kuuluda rehabilitatsioonimeeskonna pädevusse. Kuhu pöördute abi saamiseks:
    Toit
    Eluase
    Raha
    Majapidamisega seotud probleemid
    Meditsiiniteenused
    Transport
    Riietus
    Turvalisus
    Võlad, finantskohustused
    Sotsialiseerumise võimalused
    Meelelahutusvõimalused
    Vaimse tervise kriisiabi
    Teenused alkoholisõltuvuses inimesele
    Teenused narkosõltuvuses inimestele
    Teenused vaimupuudega inimesele
    Tööalased nõustamisteenused
    Kutserehabilitatsiooni teenused
    Laste päevahoid
    Teenused töökohal kohanemiseks
    Tõlketeenused
    Eneseabi
    Juriidiline nõustamine
    Eestkostega seotud probleemid
    Iseseisev töö (portfooliosse):
    Tööleht rehabilitatsiooni alaliikide seostamiseks erinevates valdkondades (sotsiaal, haridus, tööturg, meditsiin ) pakutavate teenustega , vastutus, võrgustik jm:
    • Hariduslik rehabilitatsioon
    • Töö- ja kutsealane rehabilitatsioon
    • Psühhosotsiaalne rehabilitasioon
    • Meditsiiniline rehabilitatsioon

    KAASUVATE VALDKONDADE TEENUSTE OLULISUS REHABILITATSIOONIS!
    Maailma Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Assotsiatioon on välja toonud kümme põhiprintsiipi:
    • Individualiseeritus: teenused kohandatakse kliendi vajadusele, s.t. paindlikku teenuste pakkumise süsteemi, mis baseerub kliendi valikul.
    • Positiivne lähenemine: ka kõige sügavama puude korral on olemas potentsiaal, mida tuleb arendada
    • Kliendikesksus : rehabilitatsiooniprotsess baseerub kliendi enda vastutusel.
    • Oskuste arendamine: rehabilitatsiooni eesmärgiks on kliendi kompetentsuse tõstmine tema oskuste arendamise kaudu

    Keskendumine tugevatele külgedele: töös lähtutakse kliendi tugevatest külgedest ja olemasolevatest võimetest (mitte puudustest või probleemidest).
    • Keskkonna spetsiifilisus: kliendi ressursse/ piiranguid hinnatakse ja rehabiliteerimistegevusi planeeritakse lähtudes kliendi elukeskkonna võimalustest.
    • Keskkonna toetus: kliendi iseseisvat toimetulekut toetav füüsilise ja sotsiaalse (seadused, hoiakud) keskkonna loomine on sama oluline kui kliendi oskuste arendamine.
    • Võrdsus: klienti käsitletakse rehabilitatsioonimeeskonna võrdse partnerina.
    • Järjepidev toetamine: kliendi järjepidev toetamne vastavalt tema vajadustele.
    • Kliendi oskuste ja pakutava toetuse tasakaal: kliendile oskuste õpetamine ja toetuse pakkumine peab olema omavahel tasakaalus

    Seadusandluse areng.
    • 2000. aastal jõustus Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus ja sotsiaalministri määrus nr 43 (28.06.2000) mis oli aluseks riiklikult koordineeritud rehabilitatsioonisüsteemi loomisele.
    • Rehabiliteerimise teenust osutati isikutele, kellel on raske ja/või pika-ajaline psüühikahäire või kellel on psüühikahäire tõttu diagnoositud raske või sügav puue;
    • Rehabilitatsiooniplaane koostati keskmise, raske või sügava puudega lastele.
    • 2000. aastal oli luba rehabilitatsiooniplaani koostamiseks 10 asutusel (Nägemisrehabilitatsiooni Keskus, Kuulmisrehabilitatsiooni Keskus, Astangu Toimetulekukeskus, Tallinna Lastehaigla, Haapsalu Neuroloogiahaigla, Tartu Ülikooli Lastekliinik jm).

    2000 - 2004
    • Oli olemas algne rehabilitatsiooniplaani vorm (hindamise teenus), toimus plaani edasiarendamine.
    • Lastele rehabilitatsiooniteenuste osutamiseks eraldati raha maavalitsustele, kes oma piirkonnas planeerisid teenuseid ja nende kättesaadavust ( lepingud ).
    • Psüühilise erivajadusega isikute rehabiliteerimist finantseeriti hoolekande- või tervishoiuasutustes.
    • Alates 2002. aastast alustati rehabilitasiooniplaanide koostamist ka täisealistele, kuid puudus rahastamissüsteem – teenuseid oli võimalik saada vaid 800.- krooni eest aastast (rehabilitatsioonitoetus).
    • Nõuded rehabilitatsiooniasutustele, kellel oli litsents teenuse osutamiseks (vt lisamaterjal).
    • Põhjalik muudatus teenuse korralduses 2005. aastal, mil raha rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks kanti Sotsiaalkindlustusameti eelarvesse, kelle pädevusse anti teenuse korraldus, administreerimine ja rahastamine .

    2005 - …
    • Sotsiaalhoolekande seaduse põhjalik uuendamine rehabilitatsiooniteenuse korralduse küsimustest (paragr 113):
    • Rehabilitatsiooniteenuse eesmärk
    • Õigustatud isikud
    • Reh.teenuse osutajad – asutused, haldusleping
    • Reh.teenuse taotlemine
    • Osutamine ja järjekord
    • Tegutsemine reh.asutusena
    • Reh.meeskonna koosseis
    • Reh.plaani koostamine
    • Majutusteenus
    • Vaide esitamine
    • Volitusnorm Vabariigi Valitsustele teenuste loetelu, piirhindade kehtestamiseks ning Sotsiaalministrile taotluse,suunamiskirja, arvevormi jm vormide kehtestamiseks - PORTFOOLIOSSE.


    Riiklikult finantseeritud reh.teenus:
    ...on sotsiaalteenus, mille eesmärk on parandada inimese iseseisvat toimetulekut, suurendada ühiskonda kaasatust ja soodustada töötamist või tööle asumist (SHS).
    Alaeesmärgid:
    • puudega lapsed – soodustada lapse arengut ja võimetekohase hariduse omandamist,
    • puudega tööealised- suund sellele, et tööealine puudega inimene oleks võimeline töötama (töö säilitamine, tööle saamine), iseseisev toimetulek;
    • puudega eakad – võimalikult iseseisva toimetuleku saavutamine

    Kellel on õigus taotleda rehabilitatsiooniteenust?
    1. Puudega ja puude raskusastet taotlevatel lastel;
    2. Puudega täisealistel (ning neil puude raskusastet taotlevatel täisealistel, kelle puhul teeb vastava otsuse SKA).
    3. 16-a kuni vanaduspensioni ealistel ps.erivajadusega inimestel, kelle töövõime kaotus on vähemalt 40%.
    4. Alaealiste kom. otsuse alusel alaealistel õigusrikkujatel (mõjutusvahendina rehabilitatsioon).
    Rehabilitatsiooniteenuse raames:
    • koostatakse isiklik rehabilitatsiooniplaan (täisealistele 6 kuud kuni 5 aastat; lastele kehtivusega kuni 3 aastat),
    • osutatakse rehabilitatsiooniplaanis märgitud teenuseid
    • juhendatakse, kuidas reh.plaanis kirjeldatud tegevusi ellu viia,
    • viiakse läbi vahehindamisi ning hinnatakse rehabilitatsiooniprotsessi tulemuslikkust.

    Vabariigi Valitsuse määrus nr 256 (20.12.2007)
    toob välja rehabilitatsiooniteenuste loetelu, nende hinnad ning maksimaalse maksumuse isiku jaoks, mille ulatuses saab teenuseid osutada ühes kalendriaastas:
    • puudega täisealised 448 eurot (7000.- krooni)
    • puudega lapsed 1295 eurot (20250.- krooni)
    • alaealised õigusrikkujad 1295 eurot (20250.- krooni)
    • psüühikahäirega 16-aastane kuni pensioniealine isikud(vähemalt 40% töövõimetus) 2157,02 eurot (33750.- krooni).
    • Isikul ei ole „subjektiivset õigust“ antud rahasummale, vaid temale vajalikele teenustele.

    Rehabilitatsiooniteenused
    • rehabilitatsioonivajaduse hindamine ja – planeerimine (ehk reh.plaani koostamine reh.meeskonna poolt);
    • rehabilitatsiooniplaani täitmise juhendamine;
    • rehabilitatsiooniplaani täiendamine ja tulemuste hindamine

    Rehabilitatsiooniteenused (2)
    • sotsiaaltöötaja teenus
    • eripedagoogi teenus
    • psühholoogi teenus
    • logopeedi teenus
    • füsioterapeudi teenus
    • tegevusterapeudi ja loovterapeudi teenus.

    Vastavalt vajadusele osutatakse teenust kas isikule, perele või grupile.
    NB! teenuse saamise eeltingimuseks on vastav märge reh.plaanis (plaan on eeltingimus).
    Majutusteenus
    • lastele, alaealistele õigusrikkujatele, puude taotlejatele ja puudega inimestele maksimaalselt 23,97 eurot (1875.- EEK) eest aastas (arvestusega üks öö maksimaalselt 375.- EEK), arvestusega 1 söögikord päevas.

    • psüühilise erivajadusega inimestele maksimaalselt 838,84 (13 125.- EEK) eest aastas.

    Sõidukulude hüvitamine
    Sõidukulusid kompenseeritakse 41,55 eurot (650.- EEK) aastas (nii teenuse saajale kui saatjale), kui reh.asutus asub väljaspool kohaliku omavalitsuse üksust.
    Sõidukulusid kompenseeritakse ka teenuse osutajale, kui ta sõidab selleks inimese elukohta – 41,55 eurot (650.- EEK) aastas
    Sõidukulude hüvitamiseks avalduse vorm (SoM määrus)
    Reaalne hüvitamine on aeganõudev.
    Rehabilitatsiooniteenuse taotlemise protsess:
    Rehabilitatsiooniteenuse taotlemiseks tuleb pöörduda pensioniametisse ja täita taotlus . Taotluse vormi saab kõikidest pensioniametitest, samuti Sotsiaalkindlustusameti (www.ensib.ee) kodulehelt.
    Taotlusele lisada koopia isikut tõendavast dokumendist.
    Psüühilise erivajadusega inimesed esitavad lisaks:
    • perearsti või eriarsti saatekirja (väljavõte haigusloost või tervisekaardist) rehabilitatsiooniteenusele suunamiseks;
    • perearsti või eriarsti tõendi somaatiliste haiguste, sh nakkushaiguste, esinemise kohta.

    Taotlust ei pea täitma:
    • isikud, kes suunatakse rehabilitatsiooniteenusele ekspertarsti otsusel seoses puude raskusastme määramisega;
    • alaealised õigusrikkujad, kelle kohta esitatakse Sotsiaalkindlustusametile alaealiste komisjoni otsus, kus mõjutusvahendina on märgitud rehabilitatsiooniteenus.

    Suunamiskiri reh.teenusele
    SKA langetab otsuse teenusele suunamise või mittesuunamise kohta 10 päeva jooksul.
    Kui isikul on õigus rehabilitatsiooniteenust saada, siis saadetakse talle postiga koju suunamiskiri, millele on lisatud eeldatavalt sobilike rehabilitatsiooniasutuste nimekiri.
    KEERULINE: asutuste nimekiri on pikk, inimesel keeruline langetada valikut.
    Teavet asutuste kohta on võimalik saada MTR-st
    http://mtr.mkm.ee/ , valides tegevusalaks rehabilitatsiooniteenuse osutamine
    Inimesel on õigus valida, millisesse rehabilitatsiooniasutusse ta teenusele läheb. Selleks peab ta sobiva asutusega ise ühendust võtma 21 päeva jooksul. Hilisemal konktakteerumisel kaotab suunamiskiri kehtivuse!
    Järgneb rehabilitatsiooniplaani koostamine. Rehabilitatsiooniplaanis on märgitud ka rehabilitatsioonimeeskonda kuuluv isik, kes juhendab, kuidas rehabilitatsiooniplaani täita, kuidas selles märgitud teenuseid taotleda ja kelle poole selleks pöörduda.
    Isiku allkiri :
    • Isik peab kinnitama oma allkirjaga, et ta on rehabilitatsiooniplaanist aru saanud.

    • Pärast teenuse osutamist koostab asutus osutatud teenuste kohta arve. Teenuse saaja (seaduslik esindaja) kinnitab oma allkirjaga, et arves märgitud teenuseid on osutatud.
    • Arve tasub Sotsiaalkindlustusamet rehabilitatsiooniasutusele.

    Kehtiv seadusandlus reh.protsessi ja reh.plaani osas.
    Õiguslik alus: PISTS, § 21.
    Esmakordsel reh.teenuse taotlemisel koostatakse isikule rehabilitatsiooniplaan. See on kirjalik dokument, milles:
      • antakse hinnang isiku tegevusvõimele,
      • kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusele (sh puudeliik),
      • tuuakse ära isiku iseseisvaks toimetulekuks ja sotsiaalseks integreerumiseks vajalikud tegevused.
    • Reh.plaan koostatakse isiku (või isiku ja tema seadusliku esindaja) aktiivsel osalemisel.
    • Rehabilitatsiooniplaan koosneb seega spetsialistide hinnangutest ja tegevuskavast.

    Kehtiv seadusandlus reh.protsessi ja reh.plaani osas.
    Sotsiaalhoolekande seadus (SHS) § 111.  Rehabilitatsiooniteenus
    Rehabilitatsiooniteenus on isiku iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja töötamise või tööle asumise soodustamiseks osutatav teenus, mille raames:
1) koostatakse isikule puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse §-s 21 sätestatud nõuetele vastav isiklik rehabilitatsiooniplaan kehtivusega kuus kuud kuni viis aastat. Alaealisele koostatakse rehabilitatsiooniplaan kehtivusega kuus kuud kuni kolm aastat;
2) osutatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud loetelus nimetatud ning rehabilitatsiooniplaanis märgitud teenuseid;
3) juhendatakse isikut, kuidas rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatud tegevusi ellu viia.
    Rehabilitatsioonimeeskond plaani koostamisel:
    Reh. meeskond koosneb vähemalt 5-st erinevast kõrgharidusega spetsialistist:
    • sotsiaaltöötaja,
    • psühholoog (kutsenõustaja),
    • füsioterapeut,
    • tegevusterapeut,
    • logopeed,
    • eripedagoog ,
    • arst,
    • õde.

    Nõuded reh.meeskonna koosseisule plaani koostamisel:
    • Somaatilise häirega isikule reh-plaani koostamisel peab meeskonda kuuluma füsioterapeut või tegevusterapeut.
    • Meele- või kõnepuudega või vaimse alaarenguga isikule plaani koostamisel - eripedagoog või logopeed.
    • Töövõimelisele 18-aastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule plaani koostamisel - psühholoog, kes on läbinud karjäärinõustamise koolituse.
    • Kuni 18-aastasele isikule rehabilitatsiooniplaani koostamisel peab meeskonda kuuluma eripedagoog.
    • Täisealisele psüühikahäirega isikule plaani koostamisel peab meeskonda kuuluma psühhiaater

    sotsiaalhoolekande seadus § 1112
    Rehabilitastiooniplaani koostamiseks:
    • Rehabilitatsioonispetsialistide poolt hinnatakse puudega inimese (pere) olukorda, inimese terviseseisundit ja vajadusi (sh erialaspetsiifiliselt).
    • HINNANGUD vormistatakse sageli olukorra kirjeldusena.
    • Pidada silmas, et hinnang peab toetama edasist arengut, olema asjakohane , positiivset ja jätkusuutlikku hoiakut toetav.
    • Hindamise käigus esmane nõustamine, soovitused ja informatsioon, kuidas toimetulekut parandada.
    • Oluline on leida eesmärk, mille poole püüelda, mida ja kuidas muuta/saavutada.

    Rehabilitasiooniplaani koostamiseks:
    • Toimub kohtumine inimese (pere) ja meeskonna vahel.

    Kohtumine võib toimuda meeskondlikult, VÕI
    Kohtumine iga spetsialistiga eraldi.
    • Peale kohtumist vormistab iga spetsialist oma hinnangu ja soovitused. Seejärel toimub meeskondlik arutelu, reh.plaani/tegevuskava vormistamine (15 tundi on SKA poolt tasustatud).
    • Kohtutakse taas inimesega, et veelkord arutada eesmärke, selgitada edasist reh.teenuse protsessi (tegevuskavas soovitatud teenuseid, juhendadakse isikut teiste teenuste taotlemisel).
    • Reh.meeskonnal kohustus juhendada pikema aja jooksul (reh.plaanis märgitud isik, kes juhendab reh.protsessis).

    Rehabilitatsiooniplaani tegevuskava:
    Lisaks spetsialistide hinnangutele kuulub reh.plaani juurde TEGEVUSKAVA, kus fikseeritakse:
    • tegevuse eesmärk (võimalusel püstitada mõõdetaval kujul)
    • rehabilitatsiooniteenused (reh.spetsialistide poolt läbiviidud teenused)
    • Iseseisvaks toimetulekuks vajalikud muud teenused ja tegevused, nt sotsiaalteenused ( abivahendid , hooldusteenused, isikliku abistaja teenus, tugiisiku teenus) ja muud vajalikud teenused haridus-, tööturu- või tervishoiuvalkonnast.
    • Ajakava (kestvus, sagedus)
    • Teostaja (eelnev kokkulepe!)
    • Märge tegevuse teostamise kohta
    • Tulemuse hindamine

    Psüühikahäirega inimestel on lisaks
    • Tegevuskava lisa erihoolekande teenuste vajaduse hindamiseks (igapäevaelu toetamise teenus, toetatud elamise teenus, kogukonnas elamise teenus, töötamise toetamise teenus, ööpäevaringne erihooldusteenus jm)
    • Reh.plaani lisa nr 2 – vaimne tervis: vaenuliku ja ohtliku käitumise esinemine, ennastkahjustava käitumise esinemine, sõltuvus, kognitiivsed probleemid (mälu, orienteerumine ), psüühikahäire esinemise määr, vaimsed võimed, toimetuleku hindamine.

    Milleks rehabilitasiooniplaani vaja on?
    • Saada erinevate erialaspetsialistide poolne hinnang puudega inimese toimetulekule, terviseseisundile, abi- ja teenuste vajadustele.
    • Nõu ja soovitused isikule ja perele, kuidas edasist toimetulekut on võimalik parandada (sh nõustamine ja uute toimetulekuoskuste õpe, abivahendite vajaduse hindamine, kasutama õpe).
    • Plaani alusel osutatakse teatud mahus reh.teenuseid.
    • Hinnatud vajadused ka teistes valdkondades (muud sotsiaalteenused, hariduse omandamist toetavad teenused, töötamine, raviteenused jm).
    • Mitmete teiste teenuste puhul on kohustuslik märge reh.plaanis (puudega lastel lapsehoiuteenuse vajadus, erihoolekande teenused, kallimad abivahendid).

    Rehabilitatsiooniplaan ei ole:
    • “Kohustuslik” – plaani koostamine ning vastutus plaani elluviimise eest on inimesel endal (perel). Reh. meeskonna poolt peab olema tagatud piisav juhendamine. Eelmise plaani elluviimist hinnatakse uue plaani koostamisel. (NB!Puudega lastel reh.plaan puude määramisel)
    • “Suunamiskiri” või “otsus” teiste (plaani märgitud) teenuste saamiseks. Reh.plaanis on dokumenteeritud isiku hinnatud vajadused, mis annab teisele osapoolele kindluse (nt KOV-le, kellel endal puudub pädevus puudest/ terviseseisundist tuleneva abivajaduse hindamiseks) edasiseks teenuse osutamiseks. Teiste valdkondade teenustel võivad olla täiendavad hindamised ja protseduurid.

    Sotsiaaltöötaja reh.plaani koostamisel:
    • ST on väga sageli meeskonnajuhiks, koordinaatoriks ja inimese põhiliseks juhendajaks reh.teenuse protsessis.
    • Reh.plaani koostamisel on ST kohustuseks hinnata isiku toimetulekut (sotsiaalvõrgustik, inimeste vahelised suhted, toimetuleku-oskused, iseseisvus, elamistingimused, majanduslik toimetulek jpm). Võrgustikutöö.
    • Reh.plaani lisa nr 1 – kliendi andmestik (täpsustavad andmed isiku toimetuleku kohta – elukeskkond, peresuhted jm).
    • ST võib kasutada erinevaid erialaspetsiifilisi hindamisvahendeid, info dokumenteeritakse

    Teiste spetsialistide töökohustused:
    Hindamine plaani vormi alusel, tegelik hindamine laiem ja tugineb erialaspetsiifikale.
    ARST ( eriarst )
    • Hindab tervislikku üldseisundit (psüühikahäirega isikutel ka lisa nr 2), määrab vajadusel eriarsti konsultatsiooni või ravimeetodi (taastusravi vajadus); abivahendi soovitamine, töövõimaluste hindamine.

    ÕDE
    • Hindab toimetulekut terviseseisundist lähtuvalt (haigusteadlikkus ja kriitika, raviplaani täitmine, stress ja selle mõju tervisele, piirangud terviseseisundiga kohanemisel jm).

    Teiste spetsialistide töökohustused:
    PSÜHHOLOOG (psühholoog-kutsenõustaja)
    • Hindab klienti käitumuslikust/arengulisest seisukohast (sh kutsevalik, alates 15.a)
    • Käitumise, emotsionaalse seisundi, suhtlemis- ja koostööoskuste hindamine, probleemsed valdkonnad, õpioskused, kutsevalik, töötamise perspektiivid ja töötamine lähtudes erivajadustest.

    LOGOPEED/ERIPEDAGOOG
    • Hindab kliendi igapäevase suhtluse, õppimise ja toimetuleku võimalusi, kõne- eelne kommunikatsioon, kommunikatsiooni ja abivahendi vajaduse hindamine, kõne ja keele seisund.

    Teiste spetsialistide töökohustused:
    FÜSIOTERAPEUT
    • Hindab kliendi füüsilist tegevusvõimet (liigutusliku arengu ja füüsiline tegevusvõime, õppe- ja tööprotsessi toetav füsioteraapia, abivahendite vajaduse hindamine)
    • Elukoha, õppe- ja töökeskkonna kohanduste väljaselgitamine, kusesobivus ja töövõimalused.

    TEGEVUSTERAPEUT
    • Hindab kliendi tegevusvõimet: eneseteenindusoskused (liikumine, siirdumine, söömine, riietumine jm), eakohased tegevused, tegevusvõimet mõjutavad tegurid (käelised oskused), abivahendi vajadus jm.

    Allikas: rehabilitasiooniplaani vorm
    Plaan koostatud, kuidas edasi?
    • Kohtumine inimesega. Vajalik juhendamine, kuidas reh.plaani täita – milliseid reh. teenuseid on võimalik saada samast asutusest /teistest asutustest; kuidas saada teenuseid KOV-st jm. Kuidas alustada uut taotlemist jm.
    • Inimene kinnitab oma allikirjaga nii plaani kui teenuste osutamise arve.
    • Reh.teenuse osutaja edastab plaani SKA-le, kes teeb sellest koopia. Originaal saadetakse inimesele.

    Vaide esitamine
    • Kui puudega inimesel on tunne, et tema õiguseid on rikutud või vabadusi on piiratud, on õigus esitada Sotsiaalkindlustusameti vaidluskomisjonile VAIE .
    • Vaie peab olema esitatud 3 kuu jooksul.
    • Vaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise korral on inimesel õigus pöörduda halduskohtusse (3 kuu jooksul).

    Reh.teenust reguleerivad õigusaktid:
    Sotsiaalhoolekande seadus (Rehabilitatsiooniteenuse regulatsioon (§ 11 ¹ - 11 14 )
    VV määrus nr 256 (20.12.07) "Rehabilitatsiooniteenuse raames osutatavate teenuste loetelu, hindade ja maksimaalse maksumuse kehtestamine"
    SoM määrus nr 27 (31.03.09) ”Rehabilitatsiooniteenuse taotluse vorm ja nõutavate dokumentide loetelu, suunamiskirja vorm ning ... ”
    SoM 23. septembri 2008. a määrus nr 58 “Püsiva töövõimetuse ekspertiisiks ning puude raskusastme ja lisakulude tuvastamiseks vajalike dokumentide loetelu ja vormid, rehabilitatsiooniplaani vorm”
    Iseseisev töö (portfooliosse)!!!!!!!!!!!!
    • Küsimustik reh.teenuse alase seadusandluse kohta.

    Rehabilitasiooniteenuse sisuline protsess.
    • (MULTIDISTSIPLINAARNE) HINDAMINE: isiku ressursside, vajaduste ja motivatsiooni hindamine (arendamine) ning koos kliendiga eesmärgi püstitamine (sõnastades, mida tahetakse inimese/pere olulisemates eluvaldkondades ja toimetulekus muuta);
    • PLANEERIMINE: tegevuskava ja ajakava - eesmärgi saavutamiseks vajalike riiklike rehabilitatsiooniteenuste ja teiste tugi- ning kaasnevate tegevuste planeerimine, sh osutajatega kooskõlastamine, fikseerimine rehabilitatsiooni tegevuskavas,
    • KOORDINEERIMINE : rehabilitatsiooniplaanis ja tegevuskavas toodud meetmete koordineerimine, juhtumikorraldus ja võrgustikutöö.
    • SEKKUMISTE LÄBIVIIMINE, vajalike teenuste ja tegevuste osutamine;
    • VAHE- JA TULEMUSTE HINDAMINE rehabilitatsiooniprotsessi jooksul ja lõppemisel vahehindamise ja tulemuste hindamise läbiviimine.

    NB!!! ISIKU KAASAMINE KOGU PROTSESSIS (sh informeerimine ja jõustamine).
    PITRA II lõppraport 2008 - 14


    Rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamine:
    ENNE HINDAMIST, võtmetähtsusega:
    • Kliendi (ja pere) kohta olemasoleva infoga tutvumine (sh eelneva rehabilitatsiooniplaaniga vm olemasolevate hindamiste või dokumentidega tutvumine);
    • Kliendiga kontakti loomine, pöördumise põhjuse ja ootuste-eelistuste väljaselgitamine; inimese kaasamine protsessi;
    • Kliendi ja/esindaja orienteerimine: kliendi informeerituse väljaselgitamine, teenuse osutamise protsessi, võimaluste ja edasiste tegevuste tutvustamine.
    • Vajaliku dokumentatsiooni ettevalmistamine ja tutvustamine kliendile.

    HINDAMINE ja PLANEERIMINE:
    • Tähelepanu inimese (argi)keskkonna teguritest tulenevate piirangute vähendamisele, iseseisva toimetuleku analüüsile ja parandamisele, arvestades seejuures inimese vajadusi, puudespetsiifikat ja individuaalset valmisolekut.
    • Hindamisel ja plaani koostamisel osalevad 5 spetsialisti, kellel on erinev erialane kvalifikatsioon ning kes on pädevad läbi viima inimese seisundi, funktsioneerimise ning vajaduste hindamist vastavalt oma erialale .
    • Oluline, et kokku moodustuks üks tervik.

    Alategevused hindamisel ja planeerimisel:
    • Kontaktiloomine
    • Kliendiga koostöös tema vajaduste/ probleemide määratlemine (sh peamiste sekkumist vajavate probleemide üle otsustamine),
    • Kliendiga ühiselt eesmärgi määratlemine.
    • Kliendi isiksusest (perest) tulenevate ressursside analüüsimine (väärtused, omadused, võimed, oskused, eelnevad õppimise-/ töö- ja toimetulekukogemused, isiklikud eelistused , tulevikukäsitlus) ning võimalikud piirangud.
    • Lisaks hindamismetoodikad vastavalt puudespetsiifikale ja erialaspetsialistide metoodikatele,
    • Hindamistulemuste analüüs, fikseerimine ja edasised soovitused, planeerimine meeskonnatöös.
    • Kohtumine kliendiga, et täpsustada rehabilitatsiooni eesmärke, alaeesmärke, planeerida järgnevaid tegevusi.
    • Iga tegevuse/teenuse alategevuste määratlemine, ajalise ressursi planeerimine (koos kliendiga ning võrgustikupartneriga).
    • Järelhindamise aja määratlemine (koos kliendiga).
    • Tegevuskava dokumendi koostamine.

    Rehabilitatsiooniplaani elluviimise juhendamine ja koordineerimine:
    • Inimese juhendajaks (ja koordineerijaks) reh.protsessis peaks olema üks reh.meeskonna spetsialist, kes valdab juhtumikorralduse ja võrgustikutöö põhimõtteid.
    • Kliendi ja pere aktiivne kaasatus, kliendi motiveerituse hoidmine, arendamine;
    • Koordineerijapoolne koostöö teiste isikule vajalike teenuste osutajatega (nt KOV, perearst , haridusasutus vm), et ühiselt viia kokku kliendi vajadused ja olemasolevad teenused/sekkumised.
    • Kliendi ja teenuse osutaja regulaarne infovahetus , teenuste kasutamise monitooring/jälgimine.
    • Vahe- ja järelhindamise läbiviimine (ühiselt).

    Meetodid:
  • juhtumikorralduse töömeetodid,
  • Võrgustikutöö meetodid.
    Grupitöö:
    Arutage ja analüüsige kehtivaid rehabilitatsiooniplaane.
    • EESMÄRK: Kas ja millisena on plaanis väljatoodud kliendi rehabilitatsiooni eesmärk? Kuidas hindate püstitatud eesmärki (vastavus reh. eesmärkidele, mõõdetavus, teostatavus jm)
    • HINNANGUD: Kuidas on fikseeritud spetsialistide hinnangud? Mida need hinnangud annavad inimesele, kas spetsialistide soovitused väljendavad kliendi vajadusi?
    • TEGEVUSKAVA: Kuidas on koostatud tegevuskava (soovitatud teenused/sekkumised, nende kättesaadavus)?
    • PLAANI ELLURAKENDATAVUS: Teie hinnang – kas koostatud plaan on ellurakendamiseks realistlik?
    • TULEMUSLIKKUS: Millised on võimalikud tulemused siis, kui plaan rakendatakse ellu ja siis, kui plaani ellu ei rakendata? Mida inimene sellest saab?
    • MUUD OLULISED TÄHELEPANEKUD plaani kohta.

    Grupitöö arutelu ja tulemused.
    Fikseerige olulised märksõnad portfooliosse.
    MIDA muuta plaani vormis, et plaan oleks reaalselt abiks olukorra parandamisel?
    Täiendusettepanekuid?
    Rehabilitatsiooniteenuse osutaja:
    • Võib olla kas füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse asutus või valitsusasutuse hallatav asutus
    • on registreeritud rehabilitatsiooniteenuse osutajana majandustegevuse registris (MTR)
    • reh.teenuse osutamine on asutuse põhikirjajärgne ülesanne.
    • Peab moodustama vähemalt 5 erinevast spetsialistist reh.meeskonna (kellele on esitatud erialase kõrghariduse nõue).
    • Sõlmima halduslepingu SKA-ga.

    Rehabilitatsiooniteenuse osutajad
    2007. aastal 63 asutust
    2008. aastal 74 asutust
    2009. aastal 76 asutust
    2011. aastal 98 teenuse osutajat (103 meeskonda), sh
    • sihtgr 1 (puudega lapsed) 82 asutust
    • sihtgr 2 (puudega täisealised) 81 asutust
    • sihtgr 3 (psüühikahäirega püsivalt töövõimetud) 60 asutust
    • sihtgr 4 (alaealiste komisjoni otsusel suunatud) 14 asutust
    • (Allikas: M. Runno , Sotsiaalministeerium, 2011

    Reh.teenuse osutaja kohustused tulenevalt halduslepingust:
    • Teenusele suunatud isikute informeerimine.
    • Järjekorda registreerimine (eraldi järjekorrad erinevatele sihtgruppidele ning isikute informeerimine, kui asutuse lep.maht on täis teiste sobivate asutuste kohta).
    • Rehabilitatsiooniteenuse osutamisega seotud arvete esitamine SKA-le (trükitud, paberkandjal).
    • Rehabilitatsiooniplaani ja tegevuskava originaali esitamine SKA-le (trükitud, paberkandjal).
    • Kliendiandmestiku ja originaalsuunamiskirjade säilitamine 3 aastat.
    • Jooksev info edastamine SKA-le: järjekorrad iga kuu 5.kuupäevaks, rahaliste vahendite kasutamine iga kvartal , majandusaasta aruanne.

    Statistikat…
    • 2010. aastal teenust saanud isikud
    • kokku 13161 (ühekordselt loetuna), sh
    • 5646 puudega last,
    • 2748 puudega tööealist (18-64-a),
    • 2987 puudega eakat (65-a ja vanemad),
    • 81 alaealiste komisjoni otsusel suunatut

    (Allikas: M.Runno, 2011)
    Eduka rehabilitatsiooni võtmeküsimused:
    • Kuidas pakkuda kliendile tuge ja jõustada nii et ta seda ka tunneb?
    • Kuidas saavutada kättesaadavate (rehabilitatsiooni)teenuste omavahelist sidusust ja ajastust nii, et need vastaksid inimese füüsilistele, vaimsetele ja sotsiaalsetele vajadustele?

    Mati Tuusa, 2009
    Klienditöö rehabilitatsioonis:
    Mati Tuusa, 2009 on toonud välja 3 võimalikku klienditöö mudelit, mida on asjakohane rakendada ka rehabilitatsioonis:
  • Eksperdi-keskne lähenemine
  • Kliendi-keskne lähenemine
  • Dialoogiline suhe/ orienteerumine dialoogile
  • Eksperdi-keskne lähenemine
    Seda iseloomustavad järgmised asjaolud:
    • Eksperdil on autoriteet, tal on positsioon.
    • Eksperdi tegevuse eesmärk on saada teadlikuks, mis probleemiga on kliendil tegemist.
    • Kõik tegevused (lahendused) sõnastab ekspert lähtudes oma ekspert-teadmistest.

    Millises olukorras võiks sobida?
    Kriitika
    • Eksperdil on võimupositsioon, kasutab avalikult või varjatult oma ideoloogilist võimu tema juhib olukorda

    Eksperdi-keskne lähenemine (2)
    Spetsialisti ja kliendi suhe:
    • Püüab mõjutada klienti.
    • Eksperdi – kliendi suhe ebavõrdne.
    • Kliendi kohandamine uue olukorraga.

    Tulemused ja tagajärjed:
    • Füüsilise ja vaimsete võimete paranemine.
    • Enesekontrollilt eksperdikontrollile toetumine.
    • Sõltuvuse suurenemine.

    II. Kliendi-keskne lähenemine:
    Seda iseloomustavad järgmised asjaolud:
    • Klient on oma elu parim ekspert.
    • Spetsialistil on neutraalne positsioon, ta on empaatiline ja klienti toetav.
    • Kliendi vajadused on kogu koostöö peamises fookuses (seejuures kliendil on õigus sõnastada oma vajadused).

    Millises olukorras võiks sobida?
    Kriitika
    • Spetsialist saab aru, kuid ei sekku.
    • Klient juhib olukorda

    Kliendi-keskne lähenemine:
    Spetsialisti ja kliendi suhe:
    • Vastastikune koostöö.
    • Iseseisvust toetatakse, ergutatakse.
    • Ei tegeleta üksikute probleemidega vaid keskkonnas asetleidvate takistustega.

    Tulemused ja tagajärjed:
    • Spetsialistisõltuvusest vabanemine .
    • Toimetulekustrateegiate paranemine.
    • Suurenenud tähelepanu enese juhtimisel ja inimese jõustamisel.

    III. Dialoogiline suhe/ orienteerumine dialoogile
    Seda iseloomustavad järgmised asjaolud:
    • Koos asjadele lahenduse leidmine.
    • Kogu suhtlus baseerub üksteise täiendamisele.
    • Kumbki osapool võtab toimuvat kui väljakutset ja pingutab lahenduse nimel.
    • Kuulatakse erinevaid arvamusi ja lahendusi olukorrale.
    • Spetsialist kui osa ümbritsevast mitmekesisest keskkonnast (ökosüsteemist).

    Millises olukorras võiks sobida?
    Kriitika
    • Reaalse elu olukorrad ei soosi alati dialoogi.
    • Mõningaid eksisteerivaid käitumismustreid (reegleid) ja uskumusi võidakse ignoreerida.
    • .......

    Arutelu Mati Tuusa 3 klienditöö mudeli sobivuse osas:
    • Märkmed portfooliosse – klienditöö roll rehabilitatsiooniprotsessis.
    • Mis on vajalik heaks klienditööks?
    • Milliseid isikuomadusi oleks selleks vaja?
    • Muud oskused?

    Mis mõjutab rehabilitatsiooni õnnestumist:
  • Kliendi valmisolek ja motiveeritus
  • Rehabilitatsioonispetsialisti võtmeoskused, eetika protsessijuhtimisel.
  • Tugev meeskonnatöö.
    5.
    6.
    7.
    8.
    9.
    10.
    TÄIENDAGE OMA MÕTETEGA
    Olulised eeldused ja põhimõtted, et rehabilitatsioon õnnestuks
    Kliendi valmisolek, seda mõjutavad tegurid:
  • Sisemised tegurid (tervis, iseloomuomadused, veendumused, suhted jne)
  • Välimised tegurid (perekond, sõbrad, elukoht, transpordivõimalused jne)
  • Institutsionaalsed tegurid ( sotsiaaltoetused ja nende tingimused, finantskohustused jne)
    TEGEVUSPLAANI KOOSTAMISEL ON OLULINE TEADA JA
    ARVESTADA KÕIKI TEGUREID.
    L.Teesalu, Astangu KRK 2011
    Olulised eeldused ja põhimõtted, et rehabilitatsioon õnnestuks
    II Rehabilitatsioonispetsialisti eetikapõhimõtted
    • Ausus, lugupidamine, võrdne kohtlemine, usaldus
    • Inimese elukvaliteedi säilitamine ja tõstmine
    • Kliendi huvide esiplaanile seadmine ja inimese elu pikema perspektiivi arvestamine
    • Avatus koostööle
    • Konfidentsiaalsus
    • Usk, et aitame kaasa inimese õigusele saada parimat võimalikku tuge

    Olulised eeldused ja põhimõtted, et rehabilitatsioon õnnestuks
    III Rehabilitatsioonispetsialisti võtmeoskused/omadused
    Tähtis on:
    • viisakus suhtlemisel, austus kliendi vastu.
    • selge ja lihtsa kõne kasutamine.
    • rollide defineerimine.
    • usaldusliku suhte loomine kliendiga.
    • empaatia , oskus kliendiga samastuda.
    • kliendi mõtete respekteerimine.
    • kliendi realistlike mõtete ja tugevate külgede peegeldamine .
    • oskus motiveerida klienti valitud tegevuste elluviimisel ja tööleasumisel.

    Rehabilitatsioonispetsialisti hea töö kvaliteedinäitajad
    • Kliendi ja spetsialisti vahel on tekkinud usalduslik suhe.
    • Klient ja spetsialist saavad tegevusplaanist üheselt aru ja tegutsevad samade eesmärkide nimel.
    • Üheskoos koostatud tegevuskava (vastuvõetud otsused) on realistlik ja selle tulemused on mõõdetavad.
    • Klient tunneb, et ta saab hakkama ja on oma töö tulemustega rahul.
    • Olulised rehabilitatsiooni eesmärgid saavutatakse

    Olulised eeldused ja põhimõtted, et rehabilitatsioon õnnestuks:
    IV. Hea meeskonnatöö, selleks on vajalik:
  • Omavaheline usaldus, kindlustunne.
  • Selged eesmärgid.
  • Üksteise seisukohtade kuulamine.
  • Eriarvamuste arutamine ja lahendamine.
  • Usk, et meeskond toimib hästi ja et liikmed on koos edukamad kui üksi tegutsedes .
  • Ühine aja maha-võtmine
    Reh.teenust reguleerivad õigusaktid:
    Sotsiaalhoolekande seadus
    (Rehabilitatsiooniteenuse regulatsioon (§ 11 ¹ - 11 14 )
    VV määrus nr 256 (20.12.07) "Rehabilitatsiooniteenuse raames osutatavate teenuste loetelu, hindade ja maksimaalse maksumuse kehtestamine"
    SoM määrus nr 27 (31.03.09) “Rehabilitatsiooniteenuse taotluse vorm ja nõutavate dokumentide loetelu, rehabilitatsiooniteenusele suunamiskirja vorm ning rehabilitatsiooniteenuse kulude hüvitamise arve vorm ning arve alusel kulude hüvitamise kord ja tingimused”
    SoM 23. septembri 2008. a määrus nr 58 “Püsiva töövõimetuse ekspertiisiks ning puude raskusastme ja lisakulude tuvastamiseks vajalike dokumentide loetelu ja vormid, rehabilitatsiooniplaani vorm”
    Olulised materjalid I ja II loengupäeva kohta:
    • Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid (1995)
    • Riiklik rehabiliteerimiskontseptsioon (Sotsiaalministeeriumi ekspertgrupp,1999)
    • Erivajadustega laste hoolekande ja rehabiliteerimisvajaduste hindamine ja kulg (kolme teadustöö lepingu materjalid, Tartu Ülikool, 1999).
    • Sotsiaaltöö teooria ja praktika. R.Kreem, Tartu 1995.
    • Tänapäeva sotsiaaltöö teooria – kriitiline sissejuhatus. M.Payne, 1995.

    Väärtuslik lisalugemine:
    Rehabilitatsiooniteenuse arendusprojektide materjalid:

    Rehabilitatsiooni-programmi koostamise juhend: http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/puudega_inimestele/REHA_info/Loppraport.pdf
    Rehabilitatsiooniteenuse pakkumise ja korralduse uuring, SoM (2008)

    Riigikontrolli auditid seoses rehabilitatsiooniteenusega:

    Iseseisvad tööd portfooliosse:
  • Mõistekaart rehabilitatsiooni kohta (eesmärgid, sihgrupid, eluvaldkonnad, sekkumised jm).
  • Teie mõtted teooria ja praktika seostatuse osas (reh.teoreetiliste lähekohad ja igapäevane praktika – tugi?).
  • Grupitöö reh.alaliikide ja olemasolevate teenuste seostamiseks - SEMINARIL .
  • Täidetud küsimustik reh.seadusandluse kohta.
  • Reh.plaani analüüsil tekkivad mõtted.
  • Märksõnad reh.õnnestumise osas.
    LUGEDA:
    • PITRA Tarkuseraamatust teenused, PITRA lõppraportist probleemid.
    • Tutvuda Riigikontrolli audititega reh.teenuse kohta.
    • Seadusandlus

    Järgnevalt:
  • Rehabilitatsiooniteenusega seonduvad probleemid ja võimalikud lahendusettepanekud (grupitöö).
  • Rehabilitatsiooniteenuse alased arendused:
  • Eksami küsimused.
    Rehabilitatsiooniteenusega seonduvad probleemid.
    Maailmakohvik :
  • Rehabilitatsiooniteenuse korraldus.
  • Rehabilitatsiooniteenuse osutajad.
  • Rehabilitatsiooniplaan ja selle ellurakendatavus.
  • Teadlikkus ja rehabilitatsiooni tulemuslikkus.
  • Rehabilitatsioon ja kaasnevad teenused
    Rehabilitatsioonisüsteemi arendamisega projektid:
    • 2005-2006 Puuetega inimesed tööturule juhtumipõhise rehabiliteerimise abil (PITRA I).
    • 2006-2008 Puudega inimene tööturule rehabilitatsioonisüsteemi arendamisega (PITRA II).
    • 2009.a Rehabilitatsiooniteenuse programmipõhise lähenemise piloteerimine ja reaalse süsteemi kujundamine (Astangu KRK-s).
    • 2010-2011.a Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide osutamine (jätkub 2012).
    • 2010-2011.a Kvaliteedi juhtimise süsteemi juurutamine (koostöös Euroopa Rehabilitatsiooni Platvormiga).

    Olulisemad edasised tegutsemissuunad arendusprojektidest reh.teenuse tulemuslikkuse parandamiseks:
    • Teenuse eesmärgi täpsustamine (eakohased alaeesmärgid).
    • Teenuse sihtgrupi täpsustamine – vajaduse-põhine rehabilitatsiooniteenusele suunamine, reh.teenuse kriteeriumid.
    • Eesmärgipäraste reh. programmide osutamine tänaste üksikteenuste kõrval.
    • Rehabilitatsiooniteenuse osutajate ja nende pädevuste selgem planeerimine.
    • Rehabilitatsiooniteenuse sisulise kvaliteedi, tulemuslikkuse ja järelevalve arendamine

    02. novembril 2011.a viisime EPIKojas läbi rehabilitatsiooni- ja taastusravi teemalise ümarlaua, kus SoM tutvustas planeeritavaid tegevussuundi:
    Rehabilitatsioonisüsteemi korrastamise otsene eesmärk on
    • Vajadusepõhine ja tulemuslik teenuse osutamine
    • Ressursside sihipärasem kasutamine, bürokraatia vähendamine (R plaanide kulu vähendamine, sisulise teenuse osutamise kasv)
    • Järjekordade vähendamine (selleks teenuse täpsem sihitamine, programmipõhine lähenemine, teenuse valik rehab eesmärgil)
    • Sihipärane ja planeeritud teenuse osutajate valik (sh kvaliteedijuhtimise süsteemi rakendamine, järelevalve tõhustamine).
    • Meetme rakendamine peab praegusest enam mõjutama tööealise inimese valmisolekut tööellu astumisel või püsimisel.
    • Planeeritavad muudatused puudutavad eeskätte täisealiseid isikuid (eelhindamine).

    Sotsiaalministeeriumis planeeritavad muudatused (1):
  • Vajadusepõhiseks teenuse osutamiseks on vaja sihtgruppi täpsustada ja teenust täpsemalt sihitada:
    • täiendatakse rehabilitatsiooniteenuse eesmärki isiku east tulenevate alaeesmärkidega;
    • viiakse sisse rehabilitatsiooniteenustele õigustatud isikute täpsustatud kriteeriumid;
    • kriteeriumite vastavuse hindamiseks võetakse kasutusele hindamisinstrument WHO DAS (piloteerimine ESF 2007-2011, 2011-2012-2013 programmidest);
    • teenusele suunamisele eelneb reh.vajaduse väljaselgitamine (ehk eelhindamine), millega tagatakse inimesele ka informeerimine, nõustamine ja juhendamine.
    • (alus: PITRA II lõppraport, SoM hange reh.teenuse protsessi kirjeldamiseks, 2009, Programmipõhine lähenemine....)

    M. Runno,
    Sotsiaalministeeriumis planeeritavad muudatused (2):
    2. Ressursside sihipärasemaks kasutamiseks, sh bürokraatia ja järjekordade ning rehabilitatsiooniplaanide (RP) ületootmise vähendamiseks:
    • Koostada reh. plaane väiksemas mahus, kuna eelhindamine annab võimaluse suunata isik ka otse rehabilitatsiooniprogrammi;
    • vähendatakse meeskonnaliikmete arvu kuni kolme spetsialistini (praegu 5 spetsialisti), väheneb plaani koostamise maksumus;
    • puudelisuse ennetamine (nt tööõnnetuse või kutsehaiguse tuvastamisel, värske trauma – kaalutakse võimalust, et reh.teenust saaksid kasutada isikud ka ilma puude raskusastet omamata);
    • lisaks spetsialistipõhisele üksikteenuse osutamisele võetakse kasutusele komplekssete teenusepakettide e programmide osutamine.

    Sotsiaalministeeriumis planeeritavad muudatused (3):
    3. Teenuseosutajate kvaliteedi tõstmiseks ja parimate teenuseosutajate rahastamiseks:
    • viiakse sisse tugevamad teenuse osutamise nõuded, sh asutusesisese kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamise nõue, mis lähtub EQUASS kvaliteedijuhtimise põhimõtetest; teenuse osutajate rehabilitatsioonivaldkonna haridusnõue, teenusele ligipääsetavuse nõue jne.
    • eelarve jaotamiseks on SKA-s väljatöötamisel täpsustatud kriteeriumid;
    • plaan tõhustada sisulist järelevalvesüsteemi, kaasates järelevalvesse erapooletuid erialaeksperte;
    • rehabilitatsioonivaldkonna arengukava, mis kirjeldab muuhulgas teenuste geograafilist ja liigipõhist vajadust

    MÕTTED,KÜSIMUSED?!
    Eelhindamine ehk rehabilitatsiooniteenuse vajaduse väljaselgitamine
    • Tänasel päeval suunatakse SKA poolt reh.teenusele kõik isikud, kes on esitanud reh.teenuse taotluse.
    • Teenusele satub palju kliente, kelle puhul ei ole abi loota rehabilitatsiooniteenuselt (inimene vajab nt taastusravi, toetavaid teenuseid, juhtumikorraldust, rahalist toetust vm).
    • Kõikidele isikutele viiakse läbi 5-meeskonnaliikmeline mahukas hindamine ja koostatakse reh.plaan, isegi, kui ei ole otsest reh.teenuse vajadust.
    • Investeeritakse spetsialistide tööaega, riigi rahalisi vahendeid, kuid plaani soovitusi ei viida erinevatel põhjustel ellu -tulemust ei ole.
    • Reh.plaan kui eeltingimus reh.teenuste saamiseks – kas on alati vajalik nii mahukas ja põhjalik hindamine, või oleks inimese vajadusi võimalik väljaselgitada ka teisel viisil?
    • KUIDAS LEIDA REHABILITATSIOONITEENUST VAJAV KLIENT (sihitada reh.teenust täpsemini) ja suunata inimene talle vajalikule teenusele võimalikult kiiresti?

    VÕIMALIK LAHENDUS:
    Eelhindamine ehk isiku rehabilitatsiooniteenuse vajaduse väljaselgitamine ENNE rehabilitatsiooniteenusele (sh rehab.plaani koostamisele) suunamist:
  • hinnates isiku rehabilitatsiooniteenuse vajadust;
  • hinnates isiku vastavust rehabilitasiooniteenuse kriteeriumitele;
  • hinnates reh.teenuse võimalusi abi pakkumisel .
    Milleks?
  • Täpsustada reh.teenusele suunatavate isikute ringi (leida need kliendid, kellele toimetuleku parandamiseks on vajalik reh.teenus) ja tagada seeläbi “õige inimene õigel teenusel”.
  • Teenuse täpsem sihitamine annab eelduse aja- ja rahaliste ressursside otstarbekamale kasutamisele (tarbetud reh.plaanid).
  • Leida kliendid, kelle puhul ei ole otstarbekas koostada reh.plaani, vaid piisab suunamisest otse kindlasse reh.programmi (sh „kiired juhud “) – põhimõtteline muudatus.
    4.Eelhindamine võimaldab anda isikule esmase tagasiside tema toimetuleku-võimaluste parandamise kohta (nt olukorras, kus reh.asutustes on pikad järjekorrad VÕI kui on selge, et inimene ei vajagi reh.teenust – mis saab edasi),
    5. Parandada kliendi informeeritust ja motiveeritust edasises reh.teenuse protsessis (teadlikkus ja esmane töö motivatsiooniga).


    Milliseid probleeme see aitab tänasel teenuse maastikul lahendada?
  • Õige inimene teenusel – ei koosta reh.plaani inimesele, kes seda ei vaja, kes ei taotle selles märgitud teenuseid jm,
  • rahaliste- ja ajaressursside otstarbekam kasutamine,
  • reh.teenuse/programmi suunamine OTSE, ilma reh.plaanita (teatud kindlad juhtumid, kui sekkuda on vaja kiiresti või kui kõikehõlmav multidisp. hindamine ei ole vajalik),
  • pikad järjekorrad - kiire tagasiside isikule tema toimetuleku osas (kas abi saaks reh.teenuse kaudu, KOV, raviteenuste kaudu).
    Mil viisil võiks eelhindamine toimuda?
    Vajadus muuta tänast reh.teenuse taotlemise protsessi nii, et teenusele suunamisele eelneks eelhindamine ehk vajaduse väljaselgitamine.
    Kaks võimalikku skeemi:
  • Variant - eelhindamine toimub SKA-s ( palgatud vajalikud reh.teenuse spetsialistid või omab SKA lepingulisi eksperte);
  • Variant – eelhindamine toimub reh.asutuses (on üks rehabilitatsiooniteenus, mida ostetakse valitud asutustelt).
    Eelhindamine sisaldab järgmisi tegevusi:
    • Info kogumine isiku kohta, kohtumine isikuga ( perega ), vajadusel kontakteerumine KOV, raviarstiga.
    • kliendi/pereliikme nõustamine toimetulekuprobleemide ning rehabilitatsiooniteenuse eesmärgi, sisu, tegevuste ja korralduse osas.
    • kliendi rehabilitatsiooniks valmisoleku ja isiklike eelistuste väljaselgitamine, esmaste eesmärkide sõnastamine.
    • kliendi nõustamine asutuse/teenuse/programmi
      valiku osas (erinevate asutuste võimaluste tutvustamine, järjekord jm).
    • Kaalutlusotsuse langetamine,
    • eitava otsuse motiveerimine ning isiku seostamine KOV-ga, ravisüsteemiga.

    Eelhindamise sisu:
    • Eelhindamist viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist (kõrgharidus + rehabilitatsioonialane täiendõpe).
    • Vajalik juurdepääs IT süsteemidele (tervise infosüsteem, STAR , SKAIS).
    • Vajalikud hindamisvahendid (WHO DAS 2.0 puude hindamise küsimustik, reh.teenuse vajaduse hindamise vorm).
    • Samuti tuginetakse isikult või tema esindajalt saadud informatsioonile (vestlus, et selgitada välja vajadused, eesmärgid - assisteeritud intervjuu).

    Hindamise tulemuseks on ( kaalutlus )otsus:
  • reh.teenusele suunamise/mittesuunamise kohta.
  • reh.plaani koostamisele suunamise kohta
  • reh.programmi suunamise kohta
    Assisteeritud intervjuu:
    Eelhindamine viiakse läbi assisteeritud intervjuu vormis – spetsialist kohtub inimesega (ning vajadusel tema esindajaga). Vestluse kaudu analüüsitakse isiku vajadusi, toimetulekut ning reh.teenuse võimalusi abistada. Kasutakse vastavaid hindamisvahendeid ning dokumendivorme ning lisaks päringuid IT süsteemidest.
    Millist informatsiooni on vaja isiku kohta, et langetada kaalutlusotsus?
    Reh.teenusele suunamise KRITEERIUMID:
    1. Isikul on anatoomilise , füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tulenevalt on piiratud isiku toimetulek erinevates eluvaldkondades (õppimine, töötamine, iseseisev toimetulek, sotsiaalne aktiivsus).
    Lisaks eelnevale kriteeriumile on täidetud vähemalt üks järgnevatest tingimustest:
    2. Rehabilitatsiooniteenuse abil paraneb isiku ja tema pere toimetulek ja elukvaliteet .
    3. Isiku toimetuleku probleemi ei ole võimalik lahendada kohaliku omavalitsuse-, töötukassa-, - ning tervishoiuteenuste osutamise või nende kombineerimise kaudu.
    4.Isiku juhtum on kompleksne ja keeruline ning vajab rehabilitatsioonispetsialistide kaasamist ja pädevust.
    Otsusele jõudmiseks vaja lisainformatsiooni:
    • Isiku terviseseisundi/puude olemuse kohta (terviseinfo – e-tervisest?, SKA infosüsteemist, inimeselt endalt),
      kuidas terviseprobleem /puue mõjutab toimetulekut (DAS 2.0 – 6 valdkonda),
    • millist abi on isikule eelnevalt osutatud (inimese ütlused, võimalusel päringud KOV;TTK, ravi),
    • millised on isiku vajadused ja eesmärgid rehabilitatsioonis (isik ise).

    • Vajalik info dokumenteeritakse reh.teenuse vajaduse hindamise vormi.

    Rehabilitatsiooniteenusele suunamine ei ole põhjendatud näiteks järgmistel juhtudel:
    1.DAS 2.0 küsimustikust ilmneb, et isiku toimetulek ja tegevusvõime langus jääb lubatud vahemikku,
    2.isiku toimetulekuprobleemi lahendamine on KOV/ravit/tööturuteenuste pädevuses,
    3.isiku soove ja eesmärke ei ole võimalik lahendada reh.teenuse abil,
    4. isik ei vasta rehabilitatsiooniteenuse kriteeriumitele.
    MILLISED on eelhindamise plussid, vajalikud eeltingimused ja ohud?
    Positiivsed asjaolud (1):
    • otsene ja vahetu kontakt inimesega (hindamine mitte ainult dokumentide alusel), vestluse käigus selgitatakse välja isiku jaoks probleemsed tegevusvaldkonnad, milles on vaja reh.alast sekkumist ning isik saab esmase tagasiside seoses toimetuleku ning reh.teenuse võimalustega (praegu jrk, jääb klient „ootele“),
    • paraneb isiku teadlikkus rehabilitatsiooni eesmärgi, korralduse ja võimaluste kohta,
    • spetsialist tegeleb kliendi orienteerimisega, valmisoleku (sh motivatsiooni) väljaselgitamise ja esmase arendamisega

    Aja- ja finantsressursside optimaalsem kasutamine - kõiki teenust taotlenud isikuid ei suunata reh.teenusele; kõikidele isikutele, kes suunatakse teenusele, ei ole vaja koostada reh.plaani,
    • Võimalik isiku seostada otse vajaliku reh.programmiga (ka ilma reh.plaanita). Nt kiired juhud, kus sekkuda on vaja kiiresti - isik on äsja haigestunud või omandanud puude. Samuti kui isikule ei ole antud ajahetkel otstarbekas reh.plaani koostamine;
    • Tuginedes isiku vajadustele võimalik teenusele suunata ka siis, kui veel ei ole määratud puude raskusaste (st teenus puude tekkimise ennetamiseks).

    Eeldused, et eelhindamine saaks toimuda:


  • Vaja on rehabilitatsioonialase ettevalmistusega pädevaid spetsialiste,
  • Vaja piloteerida ja kohandada dokumendivorme;
  • Vaja juurdpääasuõigust infosüsteemidele;
  • Vaja kirjeldada konkreetne eelhindamise teenus ja selle võimalik maksumus (arvestades spetsialisti töökoormust ja ajakulu iga kliendiga vestluse läbiviimiseks, kriteeriumite vastavuse hindamiseks ja otsuse fikseerimiseks),
  • Juhul, kui eelhindamine jääb reh.asutuse kohustuseks, vaja planeerida asutused, kes seda teenust osutavad ning eraldi finantsid eelhindamisele, et teenus oleks kiirelt kättesaadav,
  • vaja on välja töötada assisteeritud intervjuu juhised kliendi valmisoleku, motivatsiooni, eelistuste jm väljaselgitamiseks ning valmisoleku arendamiseks ; kliendi orienteerimiseks,
  • nii assisteeritud intervjuu (eelhindamise) kui hilisema hindamise käigus kogutud info on soovitav töödelda/talletada ühtsetel alustel
    Võimalikud ohud:
  • Hindamine jääb bürokraatlikuks, tekitab inimestes segadust ja ei anna soovitud tulemusi,
  • DAS 2.0 küsimustik ja reh.teenuse vajaduse hindamise vorm ei võimalda välja selgitada reh.teenust vajavat klienti;
  • Kaalutlusotsuse langetamine on keeruline;
  • Eelhindamine ei seostu järgneva teenuse osutamisega (st teenuse etapid jäävad seostamata) – oht, et toimub topelthindamine: 1) eelhindamine, 2)reh.meeskonna poolt hindamine ja plaani koostamine ning 3) isiku teenusele/programmi suunamisel uus hindamine programmi osutaja poolt, mis on reeglina vajalik, et hinnata isiku toimetulekut ja eesmärke seoses konkreetse programmiga. St isiku jaoks ei ole protsess terviklik ja igas kohas alustatakse taas uut hindamist.
    TEIE MÕTTED JA KOMMENTAARID EELHINDAMISE OSAS?
    Dokumendivormid, mida eelhindamisel kasutatakse:
  • Rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamise vorm.
  • WHO DAS 2.0 küsimustik.
    • Piloteeritud 2011. aastal, hetkel tagasiside analüüsimine.

    Rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamise vorm.
    Vorm on liigendatud kolmeks osaks:
    A osa - üldandmed, isiku eesmärgid jm täpsustavad andmed.
    B osa - info seniste sekkumiste ja nende tulemuslikkuse kohta, tuginedes infopäringutele ja/või isikult saadud informatsioonile.
    C osa - hindamise kokkuvõte (tegevusvõime hinnang, kriteeriumitele vastavus, otsus jm).
    A osa:
    • Aeg terviseprobleemi või puude (rehabiliteerimist vajava seisundi) tekkimisest:
    • Info on oluline erinevatel põhjustel – teatud juhtudel on põhjendatud kiire sekkumine (nt esmasel puude tekkimisel) – kui on oht kaotada aega, hilisem rehabilitatsioon ei ole tulemuslik jm. Samuti tuleb fikseerida aeg seetõttu, et teatud rehabilitatsiooniprogrammide puhul on kindlaks määratud sobiv aeg programmi sisenemiseks (ühtib programmi kinnitamise vormiga). Fikseerige aeg ka sel juhul, kui rehabiliteerimist vajava seisundi tekkimisest on möödas rohkem kui aasta.
    • Rehabilitatsiooniteenuse eesmärk ja alaeesmärgid seostuvad eluvaldkondadega (4 + 2) ja tulenevad isiku vajadustest , arusaamadest.

    B osa
    • Senised sekkumised ning nende tulemuslikkus: võimalik fikseerida informatsioon isikule senini osutatud teenuste ja abi ning nende tulemuslikkuse kohta.

    • Vajalikud kriteeriumi nr 3 ja 4 täitmise kinnituseks.

    C-OSA. Hindamise kokkuvõte.
    WHO DAS II küsimustiku alusel teostatud tegevusvõime hindamise kokkuvõte:
    - Tajumine
    - Liikuvus
    - Enesehoolitsus
    - Inimestega lävimine
    - Igapäevaelu toimingud
    - Osalemine
    Mis on peamised valdkonnad, kus isiku tegevusvõime on häirunud ning millistes on näha vajadust rehabilitatsioonialaseks sekkumiseks
    Kriteeriumitele vastavus, selgitus kõrvallahtris.
    Mis on WHO DAS 2 ja mida sellega saab hinnata?
    Rahvusvahelise Funktsioneerimisvõime Klassifikaatori (ICF) kõrvale oli vaja praktilist vahendit puude hindamiseks ja mõõtmiseks tavaelus, et oleks LIHTSUSTATUD, samas standardne hindamise viis erinevates kultuurides.
    Hindamise tulemuseks on isiku tegevus- ja osalemisvõime profiil , mis haarab nii erinevaid tegevusvaldkondi kui toimetuleku üldist taset.
    VORMID ja JUHEND SoM kodulehel: http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/puudega_inimestele/REHA_info/21.10/Tervise_ja_puude_mootmine.pdf
    Hindamise informatsiooni on võimalik kasutada:
    • kliendi hindamiseks/vajaduste määratlemiseks,
    • puude raskusastme määramiseks,
    • kliendi seostamiseks teenuste/sekkumistega,
    • kliendi toimetuleku jälgimiseks mingi ajaperioodi tagant,
    • ravi ja rehabilitatsiooni tulemuslikkuse ja efektiivsuse mõõtmisel.


    WHODAS 2.0 on praktiline ja üldine hindamisvahend, millega saab mõõta tervist ja puudeid kas populatsiooni tasemel või kliinilises praktikas.
    WHODAS 2.0 annab funktsioneerimisvõime ja puude lühiiseloomustuse ja koondmõõdiku kuue valdkonna kohta:
  • Tajumine – arusaamine ja suhtlemine
  • Liikuvus – ringi liikumine
  • Enesehoolitsus – oma hügieeni eest hoolitsemine, riietumine, söömine ja üksi jäämine
  • Inimestega lävimine – teiste inimestega suhtlemine
  • Igapäevased toimingud – kohustused kodus, vabal ajal, tööl ja koolis
  • Osalemine – kogukondlikes tegevustes osalemine, ühiskonnaelus osalemine
    Kõik valdkonnad kujundati välja RFK kõikehõlmavate punktide põhjal ja vastavad otseselt RFK jaole „Tegutsemine ja osalus“
    Miks eelhindamiseks võiks sobida just DAS II
    • Põhjalikud teoreetilised alused, otsene seotus RFK-ga, katab kõik RFK valdkonnad.
    • Suhteline kasutamislihtsus - erinevaid versioone saab sooritada kas inimene ise või koos küsitlejaga, pikima versiooni ajakulu u. 20 minutit.
    • Kultuuriülene rakendatavus - vahend hindab puuet kultuurierinevusi arvestades (uuring 19 riigis puude olemuse hindamise tavade ja uurimiseks).
    • Kasutatav üldpopulatsioonis ning kõikide haiguste korral,
    • Uuring hõlmas erinevaid alarühmasid: 1)üldpopulats., 2)füüsiliste probeemidega- 3)vaimsete ja emosionaalsete probleemidega-, 3)alkoholi ja uimasteid kuritarvitavaid inimesi.
    • Standardne hindamisskaala.

    Usaldusväärsuse ja valiidsusuuringud WHO eri piirkondades näitasid, et on võrreldav teiste puude ja tervisliku seisundi mõõdikutega ning spetsialistide antud hinnangutega.
    WHO DAS II väljatöötamine
    • Rahvusvahelistest ekspertidest koosnev töörühm vaatas üle ligikaudu 300 vahendit, sõeluti välja ühised punktid (tegevusvõime ja puude põhivaldkonnad), seostamine RFK-ga.
    • I etapp - uuring 96 punktilise versiooniga, et sõeluda välja lühiversioon
    • II etapp - 36 punktilise versiooniga psühhomeetriliste omaduste uuring erinevates kohtades ja populatsioonirühmades
    • Pärast usaldusväärsuse ja võrdleva valiidsuse tõestamist toimusid laialdased üldpopulatsiooni uuringud (normtulemused, millega võimalik võrrelda)

    Küsimustiku punktid liigitati 6 valdkonda:
    1. Tajumine – hinnatakse suhtlemis- ja mõtlemistegevust; konkreetseteks
    hindamisvaldkondadeks on keskendumine, mäletamine, probleemide lahendamine, õppimine ja suhtlemine.
    2. Liikuvus – hinnatakse selliseid tegevusi nagu püstitõusmine, kodus ringi liikumine, väljas käimine ja pika vahemaa kõndimine.
    3. Enesehoolitsus – hinnatakse oma hügieeni eest hoolitsemist, riietumist, söömist ja üksi jäämist.
    4. Inimestega lävimine – hinnatakse teiste inimestega suhtlemist ja raskusi selles. Teised inimesed tähendavad siin nii lähedasi inimesi või häid tuttavaid (näiteks abikaasa või elukaaslane, pereliikmed või lähedased sõbrad) kui ka võõraid.
    5. Igapäevased toimingud – hinnatakse raskusi igapäevaste toimingute tegemisel (need on toimingud, mida inimesed iga päev teevad ja hõlmavad koduseid toimetusi, vabaajategevusi, tegevusi koolis ja tööl).
    6. Osalemine – hinnatakse sotsiaalset mõõdet, näiteks tegevust kogukonnas, vastaja ümbruskonnas esinevaid takistusi ja muid probleeme. Küsimused hõlmavad ka erinevaid taustategureid (isiklikke ja keskkonnategureid), mida vastaja tervise olukord mõjutab.
    WHO DAS 2.0 sooritamine
    • Sooritamise viisid (ise, küsitlejaga, esindaja poolt täidetud).
    • Erinevad versioonid (12-punkti, 12 + 24- ja 36-puntki versioon ).
    • Tugiraamistik küsimustele vastamiseks (nn mälukaardid)

    1. raam – raskuse aste (...)
    2. raam – tervise olukorra tõttu
    3. raam – viimasel 30 päeval
    4. raam – halbade ja heade päevade keskmine
    5. raam – nii, nagu vastaja tavaliselt seda tegevust sooritab (sõltuvalt küsitluse eesmärgist tuleb hinnata sooritust abiga või ilma),
    6. raam – punkte, mida viimase 30 päeva jooksul pole esinenud , ei hinnata.
    WHO DAS 2.0 36- punktiline versioon

    • Versioon on kolmest versioonist kõige üksikasjalikum. Võimaldab kasutajal saada tulemused kõigi kuue valdkonna kohta ning arvutada välja üldine funktsioneerimisvõime näitaja.

    • Iga positiivselt vastatud punkti kohta esitatakse järelküsimus päevade arvu kohta (viimase 30 päeva jooksul), mil vastaja konkreetset raskust koges.

    • Küsitlejaga sooritatav 36-punktiline versioon võtab keskmiselt 20-30 minutit.

    WHO DAS 2.0 piirangud ja edasiarendused:
    • Kuna praegu ei saa WHO DAS 2.0-ga keskkonnategureid mõõta, kaalutakse keskkonnategureid hindava mooduli väljatöötamist.
    • WHO DAS 2.0 töötati välja esmajoones täiskasvanute populatsioonide jaoks.

     
    Välja on töötatud RFK laste ja noorte versioon, WHO uurib võimalusi ka WHO DAS 2.0 laste ja noorte versiooni väljatöötamiseks.
    Senine piloteerijate tagasiside eelhindamise ja dokumendivormide osas:
    • Piloteerimine toimunud Astangu KRK programmi “Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide osutamine” raames 2010. ja 2011. aastal.
    • II hankes on osalenud asutuste põhifunktsioon oli reh.programmide osutamine, kuid kes siiski piloteerisid ka eelhindamist.
    • Lisaks kutsuti üles teisi reh.teenuse osutajaid, kes olid valmis vabatahtlikult eelhindamist piloteerima.

    VAHETULEMUSED ( 15 asutust, juuni 2011):
    • Eelhindamist peetakse oluliseks ja vajalikuks, et teenusele jõuaks õige klient. Vorm pm sobiv, kuid vajab täiendamist.
    • DAS 2.0 -163 elektroonselt laekunud ankeeti (SoM andmebaasi) 40 spetsialisti poolt, keskmine täitmisaeg 1 kliendi kohta 25 minutit.
    • DAS II küsimustik on vaja kohandada eestipärasemaks, nii keeleliselt kui kultuuriliselt; parandada sõnastust (tõlge) ja lihtsustada neid küsimusi, mis koosnevad mitmest osast.
    • Probleem, kui spetsialisti nägemus ei ühti kliendi omaga (või kliendi ja esindaja arvamuste lahkenvus),
    • 30 päeva kriteerium ei mahtu kliendi nägemusse. Klient (ja osaliselt ka spetsialistid) tunnetavad, et 30 päeva kriteerium ei anna objektiivse pilti.
    • Esialgu ei saanud dokumenteerida vastuseks “0 ja mittekohaldatav”.

    PITRA 2 meeskonna ettepanek
    • On (erialapõhiste üksikteenuste finantseerimise asemel) toetada komplekssete sekkumiste ehk rehabilitatsiooniprogrammide arendamist ja finantseerimist.

    • “Rehabilitatsiooniteenus on kompleksne protsess, milles on vaja planeerida isiku eesmärkidest ja vajadustest lähtuvaid erinevaid rehabiliteerivaid ja arendavaid tegevusi. “

    • “Oluline on leida isiku east ja puudest lähtuv, metoodiliselt koostatud ja läbimõeldud tegevuste terviklik pakett, mis on suunatud isiku rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamiseks.”

    PROGRAMMI KÄSITLUS
    REHABILITATSIOONIPROGRAMM on isiku rehabilitatsiooniks vajalikke kompleksseid tegevusi sisaldav sekkumine,
    millel on konkreetselt sõnastatud eesmärk, kindlaks määratud ajaperiood , mille vältel pakutakse aktiivselt arendavaid ja rehabiliteerivaid tegevusi.
    Rehabilitatsiooniprogramm on teenuste osutamise süstematiseeritud ja organiseeritud vorm
      • mille tulemuseks on konkreetse eesmärgi saavutamine lähtuvalt inimese rehab.eesmärgist(eesmärkidest) ja arengu vajadustest
      • milles sisalduvad arendavate ning rehabiliteerivate tegevuste integreeritud elemendid
      • milles on võimalikult maksimaalselt arvestatud isiku individuaalset eripära, ealisi eesmärke ning konkreetse puudeliigi spetsiifikat

    Mis on teenus ja mis on programm?

    Ühest vastust ei ole, kogemused ja sõnastamise põhimõtted on erinevad.
    Programm võib olla laiem mõiste, sisaldades erinevaid teenuseid ja tegevusi.
    Programm võib olla ka kitsam mõiste, konreetse oskuse (oskuste valdkonna) või toetuse arendamiseks.
    Rehabilitatsiooniprogrammid:
  • ) Üldise eesmärgi, ehk laiema eluvaldkonna põhised programmid.
    Programmi üldeesmärk laiem, tegevused seotud mitmete oskuste ja ressursside arendamisega:
    • Töö valdkonnaga seotud programmid, mis on suunatud tööellu reintegreerumisele, sobiva töö valimisele, saamisele ja säilitamisele
    • Elamise valdkonnaga seotud programmid, mis on suunatud kogukonda reintegreerumisele, võimalikult iseseisvalt elama õppimisele ja igapäevaeluga toimetulekule.
    • Õppimise valdkonnaga seotud programmid, mis on suunatud üldharidusse integreerumisele, inimese erialasele ja huvialasele arengule (kutseõpe, ümberõpe, vabahariduslikud programmid).
    • Suhtlemise- ja vaba aja valdkonnaga seotud progr.-d, mis on suunatud sotsiaalsele aktiivsusele ja suhete arendamisele, lõõgastumisele ja vaba aja sisustamisele

    2.) Kitsama alaeesmärgipõhised, oskustele ja tegutsemisele suunatud programmid
    • suunatud ühe või mitme funktsiooni või oskuse, ressurssi või toetuse arendamisele ‚
      • nt. Kommunikatsioonioskuste arendamine, orienteerumis- ja liikumisõpe, sotsiaalsed oskused, igapäevaeluks vajalikud praktilised oskused, haigusega toimetuleku oskused jms.
      • perede psühhosotsiaalne toetus, koolitus ja nõustamine.
    • suunatud muutuseks valmisoleku ja motivatsiooni arendamisele, psühhosotsiaalne toetus ja eneseabi.
    • suunatud keskkonna arendamisele ja kohandamisele, abivahendi kohandamisele ja abivahendi kasutamise õpetamisele ja kasutamisega kohanemisele

    3.) Diagnoosipõhised või toimetulekupiirajast või sihtgrupist lähtuvalt sõnastatud programmid:
    • Nt Insuldi programm või peaaju trauma järgne rehabilitatsiooniprogramm mis võib sisaldada: ensehooldusoskusi, põie- ja soole kontrolli, kõne-, keele- ja kognitiivseid funktsioone, vaba aja tegevused jm oskusi ja valdkondi, mida konkreetse inimese puhul on vajalik arendada
    • suunatud laste sihtgrupile:
      • Puudega lastele arenguks vajalike tingimuste loomisega seotud programmid, mis on suunatud lapse igakülgsele arendamisele ja lähtuvad puudespetsiifilistest eeldustest ja võimetest. Programmid koostatud eaperioodi arengulistest vajadustest lähtuvalt, nt varjase sekkumise programm 0-1 aastat; 2-4 ..., palun spetsialistide abi sõnastamisel)
      • käitumishäirega lapsed ja noored
      • puuetega ja krooniliste haigustega laste perede toimetulekut toetavad programmid

    Programmid võivad olla kohandatud individuaalseks ja/või grupiviisiliseks sekkumiseks.
    • individuaalne programm on kompleksne sekkumine, mis koostatakse konkreetsele isikule tema rehabilitatsiooni eesmärgist ja vajadustest lähtuvalt. Individuaalne rehab.programm lähtub ealistest eesmärkidest ja vajadustest, puude spetsiifikast, diagnoosist ja toimetulekupiirajatest, mis on kohandatud konkreetse isiku soovidele ja vajadustele ning üldisele rehabilitatsiooni eesmärgile.
    • grupiõppeprogramm lähtub samuti ealistest eesmärkidest ja vajadustest, puude spetsiifikast, diagnoosist ja toimetulekupiirajatest, kuid mille eesmärk lisaks vajalike oskuste ja ressursside arendamisele on ka omavahelise toe ja kogemuse jagamine.

    Puuetega inimeste esindajate hinnangul
    ... saab välja tuua, et hoolimata puude iseloomust või tekkimise hetkest (puudega lapse sündimisel või puude omandamisel elu jooksul) on inimeste ja nende perede rehabilitasioonivajadustes teatud sarnaseid jooni (ehk taolise eesmärgiga programmid on üldjuhul alati vajalikud):
    • psühholoogilise toetuse ja esmase nõustamise programmid isikule ning perele. Eesmärk kriisist väljumine, puudega/haigusega kohanemine , esmaste toimetulekuoskuste õppimine, pere tasakaalu ja kompetentsi toetamine, motivatsiooni arendamine jpm);
    • toimetulekuoskuste õppega seotud programmid. Erinevad programmid, mis lähtuvad inimese east, puudespetsiifikast ja konkreetsetest vajadustest, nt eneseteenindusoskuste arendamine, toimetulekuoskuste arendamine, rahakasutus, kodus hakkamasaamine, toiduvalmistamine, hügieenitoimingud, puudespetsiifilised oskused nagu punktkirja õpe, marsruutide õpe jne);
    • erinevate abivahendite sobitamise ja kasutamise õpetamisega seotud programmid (abivahendite valik (kodus, töökohal, liikumisel, suhtlemisel jm), kasutamaõppimine, hooldus, transpordivahendi kasutama õppimine);

    •sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kohandamisega seotud programmid: pereliikmete, õpetaja, tööandja jt vajalike isikute juhendamine ja nõustamine toimetuleku toetamiseks, nõustamine füüsilise keskkonna kohandamine - kodu, lasteaed, kool, töökoht jm.
    •hariduse omandamist toetavad rehabiliteerivad programmid (haridusliku erivajaduse väljaselgitamine ja võimalik vähendamine, õpikeskkonna toetamine ja nõustamine jm).
    •töötamist toetavad rehabiliteerivad programmid (motivatsiooni tõstmine, mis on vajalik tööturule sisenemiseks, kutsevalik, töötamiseks ettevalmistamine, tööharjumuste kujundamine jm).
    (Võimalikud) nõuded
    riiklikult finantseeritud/aktsepteeritud rehab. teenustele ja programmidele:
    • Vastavad teenuse või programmi kehtestatud nõuetele

    Nt. sisaldab sobivaid programmi komponente: missioon , struktuur ja keskkonna kirjeldus
      • Selge eesmärk/tulemus, sihtgrupp , kirjeldatud tööjuhised- intensiivsed ja ajaliselt määratletud tegevused.
    • Vajalikud inimese üldise rehab.eesmärgi saavutamiseks

    - tegevusvõime ja toimetuleku arendamiseks, keskkonna (nii sotsiaalse kui füüsilise) arendamiseks, resursside/toetuste arendamiseks.
    • Teaduspõhised ehk toetuvad teatud metoodikatele, kogemustele ja vajavad väljaõppinud personali.

    Nnii puudespetsiifilised, kui üldised.
    • Sotsiaalhoolekande vastutusalas ning ei kaeta teistest allikatest (ravi-, tööhõive-, hariduse kaudu).

    Programmide piloteerimine:
    •Astangu KRK projekt “Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide osutamine” on alapunkt Euroopa Sotsiaalfondi raamprogrammist "Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2010-2013". 
    •Ajavahemikul 2010-2011 on töölesaamist toetavaid reh. programme läbiviidud 16 asutuse poolt.
    •Tänastele rehabilitatsiooniteenuse osutajatele esitati kutse rehabilitatsiooniprogrammide piloteerimiseks, (sh eelhindamise läbiviimiseks), kasutades kindlat programmi kirjeldamise vormi, programmi kulumudelit ning prognoosides, kui mitu erivajadusega isikut läbi programmi integreeritakse tööturule, aktiivsetesse tööturumeetmetesse.
    •Programmide osutamine on tänaseks lõppenud, lõpparuanded on esitatud 04. novembriks – lõpparuanne valmib detsembriks 2011.
    •Konverents 07. detsembril.
    VAHEARUANNE: Ajavahemikul 20.06.2010-1.06.2011 oli programmidega seotud kliente198, neist 144 inimesele on määratud puue. 54 inimesele pole puuet määratud ning nad osalevad programmides ennetava tegevusena.
    01.06.2011 kuupäeva seisuga aktiivselt 154 inimest. 37 inimest on programmi läbinud ja 7 katkestanud.
    Klientide rakendumine :
    • Tööle asunud kliente 17
    • Õppima asunud kliente 4
    • Töö säilitanud kliente 42
    • Aktiivsetesse tööturumeetmetesse suunatud kliente 13
    • Suunatud teistesse asutustesse (sh projektidesse) 6
    • Ei (sh pole teada) 116.

    Näiteid piloteeritud programmidest:

  • „Liikumispuudega inimese töövõime toetamine”.
  • “Südamega Edukalt Tööle Tagasi“ .
  • „Interaktiivselt tööturule“ .
  • „Psüühilise erivajadusega inimeste tööle saamist ja tööl püsimist toetav programm“.
  • „Rehabilitatsiooniprogramm tööealisele seljakahjustusega inimesele“.
  • „Elu koos valuga“.
  • “Söömishäirega patsientide ja söömishäirega kaasuvate tervislike seisundite rehabilitatsiooniprogramm“ .
  • „Kohanemiskursuses tööealistele kuulmispuuetega inimestele“.
  • „Muutused algavad minust endast – nõustamisprogramm alaealisele õigusrikkujale ja perele“.
    PROGRAMMIDE ARENDAMINE
    • Koostöö erinevate osapooltega (puuetega inimeste ühendused, reh.teenuse osutajad, ülikoolid jm) teaduspõhiste rehab.programmide arendamiseks,
    • Rehab. spetsialistide koolitus (üldine + sihtgrupist tulenev).
    • Programmiosutajate nõustamine uute progr. väljatöötamisel ja olemasoleva kirjeldamises, tõenduspõhisuse kirjeldamisel.
    • Tulemuste ja kvaliteedi hindamise alused jms
    • Finantseerimissüsteemi muutmine programmidele sobivaks
    • Valdkondade/sihtgruppide (puudest, eagrupist lähtuvalt) rehab. programmide vajaduse kaardistamine:
        • Et tekiks programmide loetelu, ehk mis eesmärgilisi sekkumisi/programme erinevad sihtgrupid võiksid vajada,
        • Missugussed programmid on kindla sihtgrupi puhul üldjuhul alati vajalikud ja missugused võivad jääda valikuks kui olemas piisavalt rahalisi vahendeid,
        • Missugused programmid on olulised läbida mingi aja jooksul puude tekkimisest alates, nt traumajärgse inimese rehabilitatsioon vms, jille puhul on aeg kriitilise tähtsusega (nn “rehabilitatsiooniteenuse kiirabi”).
        • KAASAMINE - puuetega in.organistatsioonid, erialaühingud, rehab.spetsialistid.
    • Ka täna on olemas nn. programmiline mõtlemine ja programmid, vaja programmina kirja panna.
    • Ka täna on (raskustega) võimalik osutada rehab.teenust kompleksse programmina.
    • Programmid, kui komplekssed sekkumised on saanud täna tugeva toetuse ja poolehoiu, et selle lähenemisega edasi minna

    Teie arvamus rehabilitatsiooniprogrammide osas:
    Arutelu:
    • Programmilise lähenemise plussid ja miinused?
    • Kes võiksid olla veel potensiaalsed programmide osutajad?
    • Kas suudame pakkuda erinevatele sihtgruppidele vajalikke programme?
    • Millised klientide vajadused võivad jääda katmata ?
    • Finantseerimine?

    Euroopa Kvaliteedimärk Sotsiaalhoolekande teenustes (EQUASS):
    •Ühiskond muutub, (vananeva) elanikonna vajadused ja ootused teenuste ja abi osas muutuvad, rahastamispoliitikad on keerulised (järjest suurenevad sotsiaalkulutused, kõrgendatud tähelepanu süsteemide (kulu)efektiivsusele ja tulemuslikkusele), konkurenents jm.
    •Sotsiaalsektori vajadus käia ajaga kaasas, vastata paindlikult ühiskonna vajadustele, pakkuda kvaliteetset abi ja tulemuslikku teenust.
    •EQUASS kvaliteedisüsteem on välja töötatud just sotsiaalsektori jaoks, Euroopa Rehabilitatsiooni Platvormi (European Platform for Rehabilitation) poolt, arvestades erinevate huvigruppide (teenuse pakkujad , teenuse saajad, sotsiaalpartnerid, rahastajad ja poliitika kujundajad ) vaatenurki ning teenuse saajate ning nendega seotud sidusgruppide huve.
    Miks on kvaliteedimärki või standarit vaja?
    Kvaliteedimärk annab eelduse, et ostetav/pakutav teenus on kvaliteetne ja tulemuslik:
    • Rahastajale (kindlus, et teenusega saavutatakse vajalikud eesmärgid; teenuse hinna ja kvaliteedi suhe paigas), sihtgrupi vajadusi arvestav ; kindlus rahastuse suurendamiseks .
    • Teenuse osutajale: Konkurentsieelis ja parem turupositsioon kvaliteedimärki omavale asutusele: organisatsioonis on terviklikult läbimõeldud teenuseprotsess, juhtimine, toimimine ja pidev areng, siht- ja sidusgruppide kaasamine teenuse parendamisse,
    • Teenuse kasutajale kindlus: teadlik valik asutuse valikul; teadmine, et asutuses arvestatakse teenuse pakkumisel kliendi huvide ja vajadustega maksimaalsel määral; kliendil õigus saada kvaliteetset teenust ja abi (kvaliteet ei tohi sõltuda piirkonnast).

    EQUASS’I sertifitseerimise programmid
    Euroopa Kvaliteedimärk Sotsiaalhoolekande teenustes:
    • EQUASS Assurance
    • EQUASS Excellence
    • EQUASS Award

    Kõik põhinevad Kvaliteedi Põhimõtetel ning iga tase on aluseks järgmisele.
    EQUASS 10 kvaliteedi aluspõhimõtet:
    10 kvaliteedi aluspõhimõtet, mille alla koonduvad EQUASS ASSURANCE tegurid (22) ja millele omakorda vastavad konkreetsed kriteeriumid (44):
  • Juhtimine (missioon, visioon ja kvaliteedistandard, kommunikatsioon, aastaplaanide koostamine, panus ühiskonda). Kriteeriumid 1-8.
  • Personal (personali kvalifikatsioon ja areng, personalipoliitika). Kriteeriumid 9-12.
  • Õigused (õigused ja kohustused). Kr 13-15.
  • Eetika (eetikastandard, rollid ja vastutused). Kr 16 – 19.
  • Koostöösuhted (koostööpartnerid teenuse osutamisel). Kr 20-21.
  • Osavõtt (teenuse kasutajate kaasamine, teenuse kasutajate volituste suurendamine). Kr 22-25.
  • Isikukesksus (kliendi vajaduste väljaselgitamine, ind. Rehab.plaani koostamine). Kr 26 -29.
  • Laiahaardelisus (teenuse osutamise protsess, katkematu teenuse osutamine, holistlik lähenemine). Kr 30-35.
  • Tulemustele orienteeritus (tulemuste mõõtmine, tulemuste analüüsimine, tulemuste dokumenteerimine ). Kr 36 – 40.
  • Kestev areng (kestva arengu tsükkel, innovatsioon ). Kr 41 – 44.
    EQUASS protseduurid:
    •EQUASS tagab laiaulatusliku lähenemise, mis põhineb kvaliteedikriteeriumitel ja soorituse indikaatoritel.
    •Asutuses viiakse läbi ulatuslik sisehindamine (101 küsimust), millele püütakse leida vastuseid, kaardistada arendamist vajavaid kohti, vajalik kogu personali ühtne arusaam ja panus kvaliteediarendamise vajalikkusesse.
    •Sisehindamise tulemusel valmib tegevuskava ja teatud ajaperioodi järel viiakse läbi testaudit.
    •Peale järjekordsete parendustegevuste läbiviimist asutuses toimub välisaudit, et konrtollida tõendusmaterjali (dokumente) ja viia läbi intervjuusid töötajate ja klienditega.
    •Tulemused kajastatakse eraldi aruandes.
    •Kui asutus vastab tingimustele, siis väljastatakse sertifikaat 2 aastaks.
    EQUASS piloteerimine Eestis:
    Toimub Astangu KRK-s, Euroopa Sotsiaalfondi rahastatud raamprogrammi "Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2010 - 2013" alapunkti 3.4.5 "Kvaliteedi juhtimise süsteemi juurutamine” raames. Projekt kestab 2010. aasta algusest 2011. aasta lõpuni.
    Projekti raames tõlgiti metoodilisi materjale ja kirjandust, valmis koduleht www.equass.ee, viidi läbi asutuste ja audiitorite koolitusi ning teabeüritusi.
    Perioodi jooksul piloteerisid EQUASSi protseduure 6 asutust + Astangu KRK.
    Tänase seisuga on Eestis 6 asutust sertifitseeritud EQUASS Assurance kvaliteedimärgiga. Need on:
    1. SA Jõhvi Haigla  rehabilitatsiooniteenus
    2. Kristiine Sotsiaalkeskus
    3. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
    4. Tallinna Vaimse Tervise Keskus
    5. AS Hoolekandeteenused Imastu koolkodu
    6. Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
    Edasisest:
    • Seminar 13. jaanuaril: Iseseisvate ja grupitööde läbiarutamine; Vestlus kohustusliku kirjanduse läbitöötamise teemal; protfooliote esitamine ( olge valmis oma portfoolio tutvustamiseks).
    • Eksam – 13. detsembril
    •Kordamiseks 25 küsimust.
    2. MÄRKSÕNAD
    2.1. Rehabilitatsioon
    REHABILITATSIOON:
    • Toetamine
    • Aitamine
    • Õpetamine
    • Elukvaliteedi parendamine

    REHABILITATSIOONI EESMÄRGID, et inimene tuleks igapäeva eluga toime, sealjuures võimalikult hästi. Tuua inimene tagasi nö. ühiskonda. Inimeste heaolu suurendamine. Puudega inimese aitamine, et ta oleks võimeline iseseisvalt tulemuslikult elama.
    KES VAJAVAD REHABILITATSIOONI:
    • Töötud
    • Füüsilise puudega inimesed
    • Psüühilise erivajadusega inimesed
    • Alaealised õigusrikkujad
    • Kinnipidamisasutustest vabanenud
    • Sõltlased

    MILLISTES ELUVALDKONDADES INIMENE VÕIB VAJADA REHABILITATSIOONI? Kõikides, kus inimene jääb hätta või on juba negatiivne käitumine esinenud.
    MIS MEETMEID VÕIKS REHABILITATSIOON SISALDADA?
    • Info jagamine
    • Erinevad toetused
    • Teenused (tööturg, KOV, riiklikud, haridus, tervishoid , ravi, hoolekanne , taastusravi)
    • Nõustamine
    • Tugigrupid
    • Puuetega inimeste ühingud

    REHABILITATSIOON EI TEGELE RAVIMISEGA!
    2.2. Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga
    Rehabil.tats. teoreetilised lähtekohad:
    • Humanism
    • Normalisatsioon
    • Süsteemiteooria ja ökoloogiline süsteemiteooria

    Autor ei ole otseselt kokku puutunud sotsiaaltöö erialaga ega rehabilitatsiooniteenustega tööalaselt, seega praktika puudub. Kuid kui mõelda üldiselt ja lähtuda teistelt kuuldule, siis jah, ka praktikas on kasutusel teoreetilised lähtekohad. Kõige levinuim autori meelest on humanism, sest rehabilitatsiooniteenuseid pakkudes peab sots.töötaja eelkõige lähtuma humanismi põhimõtetest, näiteks, et inimene ise on väärtus ja sots.töötaja peab ära tundma, mis on kliendile parim ja sellega siis töötama. Samuti on normalisatsioon praktikas kasutusel, sest püütakse ju tagada kõikidele võrdne või vähemalt üldlevinud nö. normaalne elu. Süsteemiteooria ja ökoloogiline süsteemiteooria on esmapilgul autorile võõrad, kuid kui materjal läbi lugeda, siis mõistab seda koheselt. Samas rehabilitatsiooniteenustele mõeldes ei ole seos antud teooriatega ilmselge, kuid pikemal mõtlemisel tuleb see kindlasti välja. Praktika ja teooriad käivad käsikäes!
    2.3. Erivajadusega inimeste vajadused
    Selleks, et tööle saada, on erivajadusega inimestel vajalik eelkõige mitmekülgne informatsioon. Ennekõike peab inimesel endal olema julgus ning valmisolek töö tegemiseks. Siis tuleb appi juba Töötukassa teenused: töökoha kohandamine inimese järgi, erinevad tööharjutused, abivahendid töö tegemiseks, toetus, viipekeeletõlk, tugiisikuga töötamine, tööturuteenuste ja tõetuste seadus. Seega peab vajalikku abi osutama Töötukassa. Tööl püsimiseks on lähedaste, kaastöötajate toetus.
    2.4. Abi saamine
    Hinnates kliendi vajadusi näete probleeme, mille lahendamine ei pruugi kuuluda rehabilitatsioonimeeskonna pädevusse. Kuhu pöördute abi saamiseks:
    Toit – toidupank , KOV, toimetulekutoetus
    Eluase - KOV
    Raha - KOV
    Majapidamisega seotud probleemid - KOV
    Meditsiiniteenused - KOV
    Transport - KOV
    Riietus - taaskasutus
    Turvalisus – politsei, ohvriabi , Naiste Varjupaik , KOV
    Võlad, finantskohustused – KOV, võlanõustamine
    Sotsialiseerumise võimalused – päevakeskused, huvialaringid
    Meelelahutusvõimalused - päevakeskused
    Vaimse tervise kriisiabi - nõustamiskeskus
    Teenused alkoholisõltuvuses inimesele – ampull (töötukassa)
    Teenused narkosõltuvuses inimestele - narkotalud
    Teenused vaimupuudega inimesele - KOV
    Tööalased nõustamisteenused - töötukassa
    Kutserehabilitatsiooni teenused – töötukassa,
    Laste päevahoid - lasteaed
    Teenused töökohal kohanemiseks - töötukassa
    Tõlketeenused - töötukassa
    Eneseabi – kohalik sotsiaaltöötaja
    Juriidiline nõustamine - KOV
    Eestkostega seotud probleemid - KOV
    2.5. Rehabilitatsiooni alaliigid
    Töö- ja kutsealane rehabilitatsioon: tööle kandideerimisega seonduvad teenused, tööl püsimine, tööalase toimetuleku parandamine, töötamist takistavate tegurite kõrvaldamine, töövahendus, karjäärinõustamine, tööturukoolitus, tööpraktika, tööharjutus, avalik töö, eriteenused puudega inimestele – tööruumide kohandamine, abivahendi tasuta kasutada andmine, töötamine tugi-isikuga, abi töö intervjuul. Võrgustik: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses, Töötukassa kaudu, Kutseõppeasutustes, KOV.
    Meditsiiniline rehabilitatsioon: hindamine ja nõustamine.
    Hariduslik rehabilitatsioon: logopeediline, eripedagoogiline, tegevusterapeutiline abi, teraapiate läbiviimine, nõustamine.
    Psühhosotsiaalne rehabilitatsioon: nõustamine.
    2.6. Grupitöö: rehabilitatsiooniplaan
    Reh.plaanis oli välja toodud eesmärk, mis algsel lugemisel oli üsna korrektne , kuid süvenedes inimese probleemi, võib-olla liiga pealiskaudne. Eesmärk oli teostatav, kuid mitte mõõdetav.
    Hinnangud on andnud mitmed oma ala spetsialistid, kuid ei saanudki aru, mis siis inimesel viga oli. Üks väitis ühte ja teine teist, kuigi algandmed olid kõigil samad. Spetsialistide soovitused on lähtuvalt kliendi lähedastest, võib eeldada, et klient ise soovis sama.
    Tegevuskava on koostatud hästi, kuid lähtudes konkreetsetest inimestest (klient ja tema pere), pole see võib-olla kõige parem. (elasid üksteisest kaugel)
    Üldjoontes on plaan teostatav, kui inimesed selle nimel koos vaeva näevad.
    Ühelt poolt läheb kliendi elu paremaks, kuid samas see nõuab lisa ressursse tema perelt.
    Autori jaoks oli väga arusaamatu antud plaan, sest esines kaks nime ühe isiksuse kohta.
    Minu soovitus: reh.plaani koostajad peavad kõik olema kõrgharidusega ja südamega oma tööd tegema, mitte mõtlema rahale, mis nad saavad selle eest ja siis põlve peal nö. reh.plaani valmis „ viskama “.
    2.7. Klienditöö roll
  • Eksperdi-keskne lähenemine
  • Kliendi-keskne lähenemine
  • Dialoogiline suhe/ orienteerumine dialoogile.
    Hea klienditöö: koostöö kliendiga, usaldussuhe, ausus, avatud, viisakus, kindlate rollide paika panemine
    2.8. Rehabilitatsiooni programmid
    Programmilise lähenemise plussid:
    • Konkreetse eesmärgi saavutamine
    • Igale inimrühmale ja individuaalsed programmid

    Autori arvates on kaetud väga lai kliendi ala ja, et suudetakse pakkuda sihtgruppidele vajalikke programme.
    3. EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED VASTUSTEGA
  • REHABILITATSIOONITEENUSE MÕISTE lähtuvalt sotsiaalhoolekande seadusest - isiku iseseisva toimetuleku , sotsiaalse integratsiooni ja töötamise või tööle asumise soodustamiseks osutatav riiklik sotsiaalteenus, mille raames:
  • koostatakse isiklik rehabilitatsiooni plaan (kehtivusega 6kuud-5aastat)
  • osutatakse rehplaanis märgitud teenuseid
  • juhendatakse inimest, kuidas rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatud tegevusi ellu viia.
    EESMÄRGIKS on toetada, hoida, ja arendada inimese toimetulekut ja elukvaliteeti.
  • REHABILITATSIOONITEENUSE SIHTGRUPID SHS alusel on:
  • puudega lapsed ja
  • puudega täisealised,
  • psüühikahäirega isikud (TööVõimeKaotus 40%) ja
  • alaealised õigusrikkujad.
  • REHABILITATSIOONIMEESKONNA SPETSIALISTID vähemalt 5 spetsialisti peab olema:
  • sotsiaaltöötaja
  • eripedagoog
  • psühholoog (kutsenõustaja)
  • logopeed
  • füsioterapeut
  • tegevusterapeut ja
  • arst
  • õde.
    Nõuded reh.meeskonna koosseisule plaani koostamisel:
  • Somaatilise häirega isikule reh-plaani koostamisel peab meeskonda kuuluma füsioterapeut või tegevusterapeut.
  • Meele- või kõnepuudega või vaimse alaarenguga isikule plaani koostamisel - eripedagoog või logopeed.
  • Töövõimelisele 18-aastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule plaani koostamisel - psühholoog, kes on läbinud karjäärinõustamise koolituse.
  • Kuni 18-aastasele isikule (lapsed) rehabilitatsiooniplaani koostamisel peab meeskonda kuuluma eripedagoog.
  • Täisealisele psüühikahäirega isikule plaani koostamisel peab meeskonda kuuluma psühhiaater.
  • REHABILITATSIOONIPLAAN – kirjeldavad tegevused, mille kaudu püütakse toetada, hoida ja arendada inimese toimetulekut ja elukvaliteeti.
    REHABILITATSIOONIPLAAN KOOSNEB: haiguste kirjeldusest, erinevate spetsialistide hinnang terviseseisundile, soovitustest ja tegevuskavast.
  • REHABILITATSIOONIPLAANI ON VAJA, ET:
  • Saada erinevate erialaspetsialistide poolne hinnang puudega inimese toimetulekule, terviseseisundile, abi- ja teenuste vajadustele.
  • Toetada, hoida ja arendada inimese toimetulekut ja elukvaliteeti, adekvaatse hinnangu saamiseks
  • Nõu ja soovitused isikule ja perele, kuidas edasist toimetulekut on võimalik parandada (sh nõustamine ja uute toimetulekuoskuste õpe, abivahendite vajaduse hindamine, kasutama õpe).
  • Plaani alusel osutatakse teatud mahus reh.teenuseid.
  • Hinnatud vajadused ka teistes valdkondades (muud sotsiaalteenused, hariduse omandamist toetavad teenused, töötamine, raviteenused jm).
  • SOTS.TÖÖTAJA ROLLID JA KOHUSTUSED REHABILITATSIOONI-TEENUSE PROTSESSIS:
  • ST on väga sageli meeskonnajuhiks, koordinaatoriks ja inimese põhiliseks juhendajaks reh.teenuse protsessis.
  • Reh.plaani koostamisel on ST kohustuseks hinnata isiku toimetulekut (sotsiaalvõrgustik, inimeste vahelised suhted, toimetuleku-oskused, iseseisvus, elamistingimused, majanduslik toimetulek jpm).
  • Sotstöötaja roll: juhendaja ja koordinaator, kodu ja võrgustiku kaardistamine, võrgustikutöö kontroll, nõustamine, info dokumenteerimine
  • REHABILITATSIOONITEENUSE KORRALDUSLIK PROTSESS KLIENDI SEISUKOHALT:
    Inimene täidab Taotlus
    Lisadokumendid viib pensioniametisse
    Toimub eelhindamine
    Pensioniamet saadab suunamiskirja
    21 päeva jooksul peab leiab klient ise asutuse – pikad järjekorrad, lepingumaht, kliendi rahalised vahendid
    Plaani koostamine või teenuse osutamine
    Pärast seda saab Arve ja allkiri
    Kui on plaan, tuleb Plaan koju, kui ei, lõppeb allkirjaga
    KORRALDUS RAAMISTIK:
    Piirmahud kalendriaastaks
    Paindlikkus
    Vastavalt inimese vajadustele
    Mahud+juhend
    Sisuline järelevalve
    Võrgustikutöö tugevdamine
    (uued juhtumid)
    TEENUSE OSUTAJAD:
    Lepingumahud on väikesed
    Bürokraatia
    Palju teenuseosutajaid, ei ole tagatud, et igas maakonnas oleks tagatud kättesaadavus
  • ?? REHABILITATSIOONITEENUSE SISULINE PROTSESS:
    sotsiaaltöö protsess: kliendisuhte loomine, probleemi määratlemine, hindamine, eesmärkide püstitus, tegevuse planeerimine, sekkumise (interventsiooni) meetodid; jälgimine, lõpetamine ja tulemuste hindamine. Kliendi kaitsmine (advocacy) ja jõustamine ( empowerment ).
    (MULTIDISTSIPLINAARNE) HINDAMINE: isiku ressursside, vajaduste ja motivatsiooni hindamine (arendamine) ning koos kliendiga eesmärgi püstitamine (sõnastades, mida tahetakse inimese/pere olulisemates eluvaldkondades ja toimetulekus muuta);
    • PLANEERIMINE: tegevuskava ja ajakava - eesmärgi saavutamiseks vajalike riiklike rehabilitatsiooniteenuste ja teiste tugi- ning kaasnevate tegevuste planeerimine, sh osutajatega kooskõlastamine, fikseerimine rehabilitatsiooni tegevuskavas,
    • KOORDINEERIMINE: rehabilitatsiooniplaanis ja tegevuskavas toodud meetmete koordineerimine, juhtumikorraldus ja võrgustikutöö.
    • SEKKUMISTE LÄBIVIIMINE, vajalike teenuste ja tegevuste osutamine;
    • VAHE- JA TULEMUSTE HINDAMINE rehabilitatsiooniprotsessi jooksul ja lõppemisel vahehindamise ja tulemuste hindamise läbiviimine.

    NB!!! ISIKU KAASAMINE KOGU PROTSESSIS (sh informeerimine ja jõustamine).
  • TEOREETILISED LÄHTEKOHAD (3 tk), MIS ON MÕJUTANUD REHABILITATSIOONI KUJUNEMIST:
    a) Humanism – inimene on kõige alus. Humanism peab oluliseks inimpotentsiaali väljakujundamist, inimese kogemusi, tema isiksuse kasvu, enesetoestust, samuti inimese väärikust, tema õigusi ja vabadusi ja täiuslikkuse saavutamise tahet.
    b) Normalisatsioon
    Mõiste normalisatsioon peegeldas kasvavat teadlikkust puuetega inimestest ja võeti kasutusele II maailmasõja järgselt. Tekkis vajadus leida üldine põhimõte puudega inimeste hoolekande kujundamiseks – kuidas osutada inimeste vajadustele vastavat abi, elada ühsikonnas koos teistega – esimesed märgid puude meditsiiniliselt käsitluselt sotsiaalsele puude käsitlusele. Normalisatsiooniprintsiibi kohaselt pakutakse puudega inimesele selliseid argimudeleid ja elutingimusi, mis on võimalikult sarnased ühiskonnas käibivatele. Normaalne elu tähendab seda, iga valiku puhul tuleb puudega inimese jaoks leida võimalikult normaalne alternatiiv vastukaaluks erilisele ja ebatavalisele (Bakk, Grunevald, 1999, 27).
    Normaalne elu tähendab:
    • Saaks elada nagu teised, st üksi või koos inimestega, kellega temal on hea olla;
    • Saaks arenemiseks vajalikku abi;
    • Saaks langetada ise oma valikuid;
    • Puudega laps saaks kasvada üles oma vanemate juures ja käia tavalises koolis, isegi kui ta vajab selleks eriõpet ja abistaja tuge;
    • Igaühte koheldaks respektiga ja võetaks tõsiselt.
    • Normaliserimispõhimõte tähendab arengut normaalsuse suunas – puudega inimene arendab oma võimeid ja ühiskonna takistav roll väheneb nii psühholoogiliselt kui füüsiliselt (Bakk, Grunewald, 1993, 27-28).

  • süsteemiteooria ja ökoloogiline süsteemiteooria
    Teooriat rakendatakse sotsiaalsete süsteemide, nagu grupid, perekonnad ja ühiskonnad kohta. Pincus ja Minahan (1973) tõid välja, et inimeste rahuldav elu sõltub nende lähima sotsiaalse keskkonna süsteemidest – sotsiaaltöö peab tegelema selliste süsteemidega. Inimene elab kogu aeg süsteemides: mikrotasandil, oma kõige lähedasemates inim-suhetes ja makrotasandil, suurema ühiskonna osana. Need tasandid on teineteisest sõltuvad ja ühes asetleidnud muutused peegelduvad ka teises muutusena, tasandid ei ole alati vastavuses (nt inimese psüühiline heaolu ei ole tagatud ühiskonna üldise heaolu kaudu, samas – inimene võib taluda tugevaid ühiskonna poolt põhjustatud pingeid, kui lähikeskkond annab vajalikul määral tuge).
    Inimesi võivad aidata erinevad süsteemid:
    • -  Mitteformaalsed ehk loomulikud süsteemid (perekond, sõbrad)
    • -  Formaalsed süsteemid (kogukonnagrupid)
    • -  Ühiskonna poolt loodud süsteemid (haiglad, koolid, reh.asutused)
    •  Probleemidega  inimesed ei ole alati valmis neid süsteeme kasutama, sest:
      • Süsteemid võivad inimese elus puududa. 
      • Inimesed ei pruugi nendest süsteemidest teadlikud olla või ei soovi neid kasutada.
      • Süsteemi poliitika võib tekitada kasutajale uusi probleeme.
      • Süsteemid võivad üksteisega vastuollu sattuda.

    Väga oluline rehabilitatsioonis, isiku vajaduste hindamisel – inimene koos pere ja sotsiaalse keskkonnaga, süsteemide omavahelised mõjutused jm.
    • Aidata inimestel  mõista, millistes süsteemides võib olla probleem;
    • Aidata inimesel kasutada ja parandada enda võimeid süsteeme muuta/kohandada, probleeme lahendada.
    • Luua seoseid inimese ja ressursisüsteemi vahel.
    • Edendada interaktisiooni inimeste ja teiste süsteemide vahel.
    • Eesmärk on aidata inimesel realiseerida eluülesandeid (ülesandeid, mis on inimese jaoks olulised ja tähtsad).

  • TÖÖ-JA KUTSEALASE REHABILITATSIOONI EESMÄRGID:
    Sotsiaalne eesmärk: tagada erivajadusega inimeste tööalane rehabiliteerumine (tööga hõivatus), mis annab inimestele sissetuleku (majandusliku iseseisvuse), eneseteostuse, kuuluvustunde ja tagab seeläbi parema elukvaliteedi (kaasatus, vähem haiguseid, vajalik olemise tunne jm).
    Majanduslik eesmärk: tuues ka erivajadusega inimesed tööturule, tekib juurde maksumaksjaid ja väheneb nende inimeste hulk, kes elavad toetustest. Inimesed on erineva võimekusega; kõik, kes suudavad tööd teha, annavad panuse majanduse arengusse ja sotsiaalkulutuste vähenemisse.
    Õiguslik eesmärk: puuetega inimeste õiguste tagamine, mittediskrimineerimine (eriti kutseõppes ja tööhõives).
    ? TÖÖTURUTEENUSED, MIS AITAVAD KAASA TÖÖ –JA KUTSEALASELE REHABILITATSIOONILE:
    TÖÖLERAKENDUMISE TOETAMINE:
  • Kas vajalik tööalane ümber- või täiendõpe, kutseõpe vm?
  • Kas vajalik osalemine (kutse)rehabilitatsiooni programmis (motivatsiooni, sotsiaalsete-, praktiliste- ja tööoskuste omandamiseks)?
  • Kas on võimalik töölerakendumine läbi tööturuteenuste (tööturuteenuste ja –toetuste seadus, eriteenused puudega in-le)+
  • Kas töölerakendumine väljaspool avatud tööturgu (kaitstud töö keskused, rakenduskeskused)?
    TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE, KORRIGEERIMINE
    Tööturuteenused: Toetused: tööturutoetused, palgatoetus, ettevõtluse alustamise toetus jmt. TEENUSED: TÖÖVAHENDUS, KARJÄÄRINÕUSTAMINE, TÖÖTURUKOOLITUS, TÖÖPRAKTIKA, TÖÖ HARJUTUS, AVALIK TÖÖ. Eriteenused puudega inimesele: tööruumide kohandamine, abivahendid tasuta, puhkuselisa, tugi-isik, abi tööintervjuul. Töövõimetuskaotusega inimele: puudest tingitud takistuste kõrvaldamine töökoha saamisel ja töötamisel.
  • PSÜHHOSOTSIAALSE REHABILITATSIOONI EESMÄRK:
    suurendada isiku funktsioneerimist nii, et isik võiks olla edukas ja rahul tema poolt valitud keskkonnas minimaalse professionaalse abiga (Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühing).
    Psühhosotsiaalne lähenemine on välja kasvanud 19.saj. lõpus kujunenud juhtumianalüüsist (case-work, Mary Richmond).
    Psühhosotsiaalne lähenemine on integreeritud ja süsteemne, hõlmab endas inimese ja tema keskkonna vastasmõju kolmel tasandil (Kiik, et al 1999,4):
  • Mikrotasand – inimene koos oma isiklike suhetega
  • Mesotasand – inimene oma elukeskkonnas (sots/füüsiline)
  • Makrotasand – ühiskond.
    PSÜHHOSOTSIAALSE REHAB. OLEMUS:
    • Rõhutatakse inimese terviklikkust ja kompleksset lähenemist (haridus-, sotsiaal- , tervishoiu jm vajalikud teenustel).
    • Keskne koht kliendi informeeritud valikul.
    • Psühhosotsiaalne rehabilitatsioon on oma ülesande täitnud, kui inimene saab iseseisvalt hakkama igapäevaeluga.

  • HARIDUSLIKU REHABILITATSIOONI EESMÄRK:
    toetada last/noort hariduse omandamise protsessis, et kindlustada parim võimalik haridus.
    Puudega inimeste haridustase jääb madalamaks võrreldes eakaaslastega.
    Haridusliku erivajaduse mõiste – Koolieelse lasteasutuse seadus, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (puue vaid üks aspekt HEV käsitlusest).
    KUIDAS TOIMUB HARIDUSLIKU ERIVAJADUSE VÄLJASELGITAMINE:
    HINDAMISE KÄIGUS:
    HEV väljaselgitamiseks kasutatakse:
    • pedagoogilis-psühholoogilist hindamist,
    • erinevates tingimustes õpilase käitumise korduvat ja täpsemat vaatlust,
    • õpilast ja tema kasvukeskkonda puudutava lisateabe koondamist,
    • õpilase meditsiinilisi ja logopeedilisi uuringuid. (Põhikooli- ja GS)

    Vastavalt inimese vajadusele võib hariduslik rehabilitatsioon sisaldada vaimset, käelist, sotsiaalset ja kehalist arendamist, mis toetaks hariduse omandamist, annaks aluse iseseisvaks toimetulekuks (eneseteenindusoskused, sotsiaalsed oskused, suhtlemine, kutsevalik jm).
    MEETODID: logopeediline, eripedagoogiline, tegevusterapeutiline abi, teraapiate läbiviimine, nõustamine jm.
    I tasand - lapse arengu jälgimine ja kirjeldamine toimub rühma/klassitöö tingimustes, vastavalt vajadusele õpetaja diferentseerib ja individualiseerib tegevusi/õpetust ning nõustab ja juhendab lapsevanemat.
    II tasand – lapse arengutaseme täpsem hindamine toimub haridusasutuse õpetajate ja/või vajalike spetsialistide poolt, määratakse vajadus ning rakendatakse arengut toetavaid tugiteenuseid.
    III tasand - maakonna/linna nõustamiskomisjon määrab võimetekohase õppekava ja/või vajalikud arendamis- ning õppimistingimused. Koostöös kohaliku omavalitsusega luuakse võimalused võimetekohase õppekava ja vajalike tingimuste rakendamiseks (sh erirühmad, -klassid).
    Hindamise tulemusel soovitused ja meetmed edasiseks:
    • Vajalikud toetusmeetmed lasteaias (vastavalt koolieelse lasteasutuse seadusele), kas tavalastead, erivajadusega laste lasteaed?
    • Vajalikud toetusmeetmed koolis (vastavalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele), tavakool, erivajadusega laste kool?
    • Rehabilitatsiooniplaanis: teenused hariduse omandamise toetamiseks.

  • ISIKU REHABILITATSIOONIVAJADUSE HINDAMINE JA PLANEERIMINE – ALATEGEVUSED ISIKU VAJADUSTE HINDAMISEL JA PLANEERIMISEL: ? KAS ON POOLIK ?
    • Kontakti loomine: Kliendiga koostöös tema vajaduste/ probleemide määratlemine (sh peamiste sekkumist vajavate probleemide üle otsustamine),
    • Kliendiga ühiselt eesmärgi määratlemine.
    • Kliendi isiksusest (perest) tulenevate ressursside analüüsimine (väärtused, omadused, võimed, oskused, eelnevad õppimise-/ töö- ja toimetulekukogemused, isiklikud eelistused, tulevikukäsitlus) ning võimalikud piirangud.
    • Lisaks hindamismetoodikad vastavalt puudespetsiifikale ja erialaspetsialistide metoodikatele,
    • Hindamistulemuste analüüs, fikseerimine ja edasised soovitused, planeerimine meeskonnatöös.
    • Kohtumine kliendiga, et täpsustada rehabilitatsiooni eesmärke, alaeesmärke, planeerida järgnevaid tegevusi.
    • Iga tegevuse/teenuse alategevuste määratlemine, ajalise ressursi planeerimine (koos kliendiga ning võrgustikupartneriga).
    • Järelhindamise aja määratlemine (koos kliendiga).
    • Tegevuskava dokumendi koostamine.

    14. JUHENDAMISEL JA KOORDINEERIMISEL ALATEGEVUSED:
    • Inimese juhendajaks (ja koordineerijaks) reh.protsessis peaks olema üks reh.meeskonna spetsialist, kes valdab juhtumikorralduse ja võrgustikutöö põhimõtteid.
    • Kliendi ja pere aktiivne kaasatus, kliendi motiveerituse hoidmine, arendamine;
    • Koordineerijapoolne koostöö teiste isikule vajalike teenuste osutajatega (nt KOV, perearst, haridusasutus vm), et ühiselt viia kokku kliendi vajadused ja olemasolevad teenused/sekkumised.
    • Kliendi ja teenuse osutaja regulaarne infovahetus, teenuste kasutamise monitooring/jälgimine.
    • Vahe- ja järelhindamise läbiviimine (ühiselt).

    Meetodid:
  • juhtumikorralduse töömeetodid,
  • Võrgustikutöö meetodid.
  • REHABILITATSIOONI ÕNNESTUMISEKS ON VAJA 5 TEGURIT:
    • Kliendi valmisolek ja motiveeritus
    • Rehabilitatsioonispetsialisti võtmeoskused, eetika protsessijuhtimisel.
    • Tugev meeskonnatöö
    • Usalduslik suhe kliendi ja spetsialisti vahel
    • Teenuste kättesaadavus
    • informeeritus

  • REHABILITATSIOONISPETSIALISTI TÖÖKS VAJALIKUD OSKUSED:
    • viisakus suhtlemisel, austus kliendi vastu.
    • selge ja lihtsa kõne kasutamine.
    • rollide defineerimine.
    • usaldusliku suhte loomine kliendiga.
    • empaatia, oskus kliendiga samastuda.
    • kliendi mõtete respekteerimine.
    • kliendi realistlike mõtete ja tugevate külgede peegeldamine.
    • oskus motiveerida klienti valitud tegevuste elluviimisel ja tööleasumisel.

    • Ausus, usaldus
    • Kliendi huvide esiplaanile seadmine ja inimese elu pikema perspektiivi arvestamine
    • Konfidentsiaalsus
    • Avatus koosööle
    • Usk, et aitame kaasa inimese õigusele saada parimat võimalikku tuge
    • Võrdne kohtlemine

  • REHABILITATSIOONISPETSIALISTI HEA TÖÖ KVALITEEDINÄITAJAD:
    • Kliendi ja spetsialisti vahel on tekkinud usalduslik suhe.
    • Klient ja spetsialist saavad tegevusplaanist üheselt aru ja tegutsevad samade eesmärkide nimel.
    • Üheskoos koostatud tegevuskava (vastuvõetud otsused) on realistlik ja selle tulemused on mõõdetavad.
    • Klient tunneb, et ta saab hakkama ja on oma töö tulemustega rahul.
    • Olulised rehabilitatsiooni eesmärgid saavutatakse!

  • EELHINDAMINE AITAB LAHENDADA REHABILITATSIOONITEENUSE OSUTAMISEL JÄRGNEVAT:
    • Õige inimene teenusel – ei koosta reh.plaani inimesele, kes seda ei vaja, kes ei taotle selles märgitud teenuseid jm,
    • rahaliste- ja ajaressursside otstarbekam kasutamine,
    • reh.teenuse/programmi suunamine OTSE, ilma reh.plaanita (teatud kindlad juhtumid, kui sekkuda on vaja kiiresti või kui kõikehõlmav multidisp. hindamine ei ole vajalik),
    • pikad järjekorrad - kiire tagasiside isikule tema toimetuleku osas (kas abi saaks reh.teenuse kaudu, KOV, raviteenuste kaudu).
  • REHABILITATSIOONIPROGRAMMI 1 KÄSITLUS:
  • EQUASS KVALITEEDIMÄRK NÄITAB TEENUSE OSUTAJA KOHTA:
    Teenuse osutajale: Konkurentsieelis ja parem turupositsioon kvaliteedimärki omavale asutusele: organisatsioonis on terviklikult läbimõeldud teenuseprotsess, juhtimine, toimimine ja pidev areng, siht- ja sidusgruppide kaasamine teenuse parendamisse.
    Töö- ja kutsealane rehabilitatsioon.
    Grupitöö
    Osalejad:
    Terje Kaldma; Anna-Margarita Nukk
  • Mõtestage lahti töö- ja kutsealase rehabilitatsiooni eesmärk ja protsess.
    Tagada erivajadustega inimestele töö. Eesmärk - luua erivajadusega inimestele võimalused sobiva töö leidmiseks ja töö säilitamiseks, et ka erivajadustega inimesed oleksid tööturul. Sealhulgas tagab see sissetuleku, nad tunneksid end rahaliselt kindlustatumana ning neil tekiks kuuluvustunne (nt. töörühma). Lisaks pakub see eneseteostusvõimalust ja tagab üldiselt parema elukvaliteedi. Eesmärgiks on ka õiguste tagamine ja mittediskrimineerimine (eriti kutseõppe ja tööhõive alal). Protsess: vajaduste hindamine; töölerakendumise toetamine; tulemuslikkuse hindamine ning korrigeerimine.
  • Milliseid Eestis olemas olevaid teenuseid on töö- ja kutsealaseks rehabilitatsiooniks võimalik kombineerida?
    Töövahendus, karjäärinõustamine, tööturukoolitus, tööpraktika, tööharjutus, avalik töö, Lisaks veel eriteenused puudega inimestele – tööruumide kohandamine, abivahendi tasuta kasutada andmine, töötamine tugi-isikuga, abi töö intervjuul.
  • Kes võiks/peaks olema töö- ja kutsealase rehabilitatsiooniprotsessis hindaja , koordineerija ja vastutaja? Kes peaksid kuuluma võrgustikku?
  • Uurige Tööturuteenuste ja toetuste seadust ning tooge välja seal nimetatud teenused. Analüüsige seal nimetatud teenuste (sh puudega inimestele suunatud eriteenuste) sobivust töö- ja kutsealaseks rehabilitatsiooniks.
    Karjäärinõustamine, tööturukoolitus, tööpraktika, tööharjutus, avalik töö. Lisaks veel eriteenused puudega inimestele – tööruumide kohandamine, abivahendi tasuta kasutada andmine, töötamine tugi-isikuga, abi töö intervjuul, puhkuselisa 7päeva.
  • Millised teenused võivad täiendavalt olla vajalikud?
  • Mis aitaks kaasa töö- ja kutsealase rehabilitatsiooni tegelikule ellurakendamisele?
    Inimeste enda suurem motiveeritus ning info jagamine neile. Tööandjate informeerimine ja motiveerimine. Töötukassa meetmete paindlikum rakendamine.
  • Muud mõtted töö- ja kutsealase rehabilitatsiooni osas:
    4. REHABILITATSIOONITEENUSE VALDKONDA REGULEERIV SEADUSANDLUS
    Rehabilitatsiooniteenuse valdkonda reguleerib Sotsiaalhoolekande seadus. Järgnevalt on autor välja toonud enda jaoks tähtsad märkmed sotsiaalhoolekande seadusest:
    Seadus sätestab sotsiaalhoolekande organisatsioonilised, majanduslikud ja õiguslikud alused ning reguleerib sotsiaalhoolekandes tekkivaid suhteid.
    Mõisted:
    1) sotsiaalhoolekanne – sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi osutamise või määramisega seotud toimingute süsteem;
    2) toimetulek – isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla;
    3) sotsiaalteenus – isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus;
    4) sotsiaaltoetus – isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus;
    5) muu abi – sotsiaalse keskkonna parandamisele ja sotsiaalse turvalisuse suurendamisele suunatud tegevus;
    6) sotsiaalkorter – munitsipaalomandis olev eluruum sotsiaalteenust vajavale isikule
    7) hoolekandetöötaja – sotsiaalhoolekandes töötav vastava ettevalmistusega isik;
    8) sotsiaaltöötaja – vastava erialase ettevalmistusega kõrgharidusega isik;
    9) vältimatu sotsiaalabi – piisavate elatusvahenditeta isiku olukorrale vastavad hädavajalikud sotsiaalhoolekandelised abinõud, mis tagavad vähemalt toidu, riietuse ja ajutise peavarju.
    Sotsiaalhoolekande põhimõteteks on:
    1) inimõiguste järgimine;
    2) isiku vastutus enda ja oma perekonnaliikmete toimetuleku eest;
    3) abi andmise kohustus, kui isiku ja perekonna võimalused toimetulekuks ei ole piisavad ;
    4) isiku ja perekonna toimetuleku soodustamine.
    (2) Sotsiaalhoolekande ülesanneteks on isikule või perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks abi osutamine ja sotsiaalsete erivajadustega isiku sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine.
    Vältimatut sotsiaalabi on õigus saada igal Eestis viibival isikul.
    Sotsiaalhoolekannet korraldavad sotsiaalminister , maavanemad ja kohalik omavalitsus . Riiklikku sotsiaalhoolekannet korraldavad sotsiaalminister ja maavanemad. Kohaliku omavalitsusüksuse ülesanded sotsiaalhoolekande korraldamisel on:
    kohaliku sotsiaalhoolekande arengukava väljatöötamine valla või linna arengukava osana; sotsiaalteenuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise korraldamine ning sotsiaaltoetuste määramine ja maksmine.
    Sotsiaalteenused on:
    sotsiaalnõustamine; rehabilitatsiooniteenus; igapäevaelu toetamise teenus; töötamise toetamise teenus; toetatud elamise teenus; kogukonnas elamise teenus; ööpäevaringne erihooldusteenus; proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmine; lapsehoiuteenus ; koduteenused; eluasemeteenused; hooldamine perekonnas; asenduskoduteenus; hooldamine hoolekandeasutuses; toimetulekuks vajalikud muud sotsiaalteenused.
    Toetatud elamise teenus on isiku sotsiaalse toimetuleku ja integratsiooni toetamine temale eluruumi kasutusse andmise võimaluse loomise kaudu koos juhendamisega majapidamise ja igapäevaelu korraldamises eesmärgiga tagada isiku võimalikult iseseisev toimetulek iseseisvalt elades.
    Kogukonnas elamise teenuse osutamise käigus on teenuse osutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise eesmärgist:
    1) looma isikule turvalise ja arenguks soodsa peresarnase elukeskkonna ja -korralduse;
    2) kujundama isiku isiklikke ja igapäevaelu oskusi, kaasates ta nimetatud oskusi arendavatesse tegevustesse, arvestades isiku terviseseisundit;
    3) juhendama isikut aja planeerimisel ja vaba aja sisustamisel;
    4) kujundama isiku tööoskusi ja arendama tema töövõimeid;
    5) lähtuvalt teenust saava isiku võimetest ja oskustest pakkuma talle oma territooriumil võimalust töötada või kaasama ta ühises majapidamises töösarnasesse tegevusse ning juhendama isikut töötamise või töösarnase tegevuse tegemise juures ja
    6) viima ellu muid tegevusi, mis on vajalikud kogukonnas elamise teenuse eesmärgi saavutamiseks.
    Seadusest pole välja toodud konkreetselt rehabilitatsiooniga seotud punkte, sest need kattuvad aines õpituga ja on kajastatud juba eelnevates portfoolio peatükkides. Lisaks on Sotsiaalhoolekande seadus lisatud eraldi manusena kausta. Rehabilitatsiooniteenusele saadetud suunamiskirja leiate manusena ühiskaustast. Samuti on kausta lisatud rehabilitatsiooniteenuse taotluse vorm. Määruse Rehabilitatsiooniteenuse taotluse vorm ja nõutavate dokumentide loetelu, rehabilitatsiooniteenusele suunamiskirja vorm ning rehabilitatsiooniteenuse kulude hüvitamise arve vorm ning arve alusel kulude hüvitamise kord ja tingimused on autor lisanud samuti portfoolio kausta. Rehabilitatsiooniplaani vorm on lisatud kausta.
    Küsimustik rehabilitatsiooniteenust puudutava seadusandluse kohta:
    Märgista sobiv vastus:
    1) Mis on rehabilitatsiooniteenus ja selle eesmärk?
    • KOV poolt rahastatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on parandada puudega inimese iseseisvat toimetulekut, suurendada ühiskonda kaasatust ja soodustada töötamist või tööle asumist.
    • Riigi poolt rahastatav teenus, mille eesmärgiks on tõsta ühiskonna teadlikkust erivajadustega inimestest ja suurendada sallivust.
    • Riigi poolt rahastatav tervishoiuteenus, et pakkuda erivajadusega inimestele taastusravi, nõustamist, teraapiaid ja abi toimetulekuks.
    • Riigi poolt rahastatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on parandada puudega inimese iseseisvat toimetulekut, suurendada ühiskonda kaasatust ja soodustada töötamist või tööle asumist.

    2) Rehabilitatsiooniteenust on võimalik taotleda järgmistel sihtgruppidel:
    • igas eas puudega inimestel
    • psüühilise erivajadusega isikutel (kui on 40% töövõimekaotus)
    • haridusliku erivajadusega lastel (puudega)
    • puudega inimeste pereliikmetel
    • sõltuvushäiretega inimestel
    • tööealistel inimestel, kellel on pika-ajaline terviseprobleem
    • alaealistel õigusrikkujatel

    VAJADUSEL TÄPSUSTA!
    3) Kas psüühilise erivajadusega inimestel on õigus taotleda rehabilitatsiooniteenust?
    • Jah, kui töövõime kaotus on üle 90%
    • Jah, kui töövõime kaotus on vähemalt 40%
    • Ei, psüühilise erivajadusega inimesed ei saa taotleda rehabilitatsiooniteenust

    4) Rehabilitatsiooniteenuse taotlemiseks peab inimene pöörduma...
    • kohaliku omavalitsuse poole, et saada suunamiskiri
    • perearsti juurde, et saada suunamiskiri
    • elukohajärgsesse pensioniametisse

    5) Kes langetab valiku, kuhu inimene läheb rehabilitatsiooniteenusele?
    • suunamiskirja väljastaja
    • puudega inimene (klient)
    • rehabilitatsiooniteenuse osutaja

    6) Kui kaua kehtib rehabilitatsiooniteenuse suunamiskiri?
    • 15 päeva
    • 21 päeva
    • suunamiskiri on tähtajatu

    7) Esmakordselt rehabilitatsiooniteenusele minnes koostatakse inimesele...
    • juhtumiplaan
    • individuaalne kava toimetuleku parandamiseks
    • rehabilitatsiooniplaan ja tegevuskava

    8) Milline on rehabilitatsiooniplaani maksimaalne kehtivusaeg alaealistel?
    • 1 aasta
    • Kuni 3 aastat
    • Kuni 5 aastat

    9) Mitu spetsialisti vähemalt peavad osalema rehabilitatsioonivajaduse hindamisel ja rehabilitatsiooniplaani koostamisel?
    • 3
    • 5
    • 8

    10) Rehabilitatsiooniplaan on vajalik puudega inimeste sotsiaaltoetuste saamiseks.
    • Jah
    • Ei

    11) Rehabilitatsiooniplaani koostamine on puudega inimesele kohustuslik.
    • Jah
    • Ei

    12) Milliseid allpool loetletud teenuseid osutatakse rehabilitatsiooniteenuse raames:
    • rehabilitatsioonivajaduse hindamine ja –planeerimine
    • kodukohandamine (teenuse sisu, soovitused, aga ei rahastata)
    • füsioterapeudi grupiteenus
    • eripedagoogi teenus
    • sotsiaaltöötaja teenus
    • psühholoogiline nõustamine pereliikmetele
    • nõustamine sarnase probleemiga inimese poolt
    • viipekeeletõlketeenus
    • juhendamine rehabilitatsiooniplaani elluviimisel
    • majutusteenus
    • sanatoorse ravi protseduurid
    • abivahendi alane nõustamine

    13) Aastase piirsumma ulatuses saab puudega inimene ise valida, milliseid teenuseid kasutada.
    • Jah (Reh.plaani alusel)
    • Ei

    VAJADUSEL TÄPSUSTA!
    14) Nimeta, millistele teenustele rehabilitatsiooniteenuse raames on seatud piirangud:
    • rehabilitatsioonivajaduse hindamine ja –planeerimine (15 tundi)
    • rehabilitatsiooniplaani täitmise juhendamine
    • eripedagoogi teenus
    • psühholoogi teenus
    • füsioterapeudi teenus
    • tegevusterapeudi teenus
    • sotsiaaltöötaja perenõustamisteenus
    • majutusteenus (lisaks kalendriaasta summale)
    • rehabilitatsiooniplaani täiendamine ja tulemuste hindamine
    • transporditeenus

    5. RIIGIKONTROLLI AUDIT
    Riigieelarvest erivajadustega inimeste rehabiliteerimiseks teenuste osutamine (järelaudit) Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 25. juuli 2008
    Mis on muutunud rehabilitatsiooniteenuste osutamises?
    Ülevaade: Rehabilitatsiooniteenust on õigus saada inimestel, kellele on määratud arstliku ekspertiisiga puude raskusaste või kes on esitanud Sotsiaalkindlustusametile taotluse selle määramiseks. Lisaks neile võivad teenust saada 16-aastased kuni vanaduspensioniikka jõudnud psüühikahäirega inimesed, kellel on arstliku ekspertiisiga määratud töövõime kaotus vähemalt 40% ulatuses. Alaealiste komisjon võib teha otsuse kasutada teenust mõjutusvahendina alla 18-aastase õigusrikkuja suhtes. Rehabilitatsiooniteenus koosneb kolmest osast: rehabilitatsiooniplaani (edaspidi plaan) koostamine, selle täitmise juhendamine ja plaani alusel koostatud tegevuskava järgi teenuste osutamine. Plaan tehakse 6-ks kuuks kuni 3-ks aastaks. Rehabilitatsiooniteenusteks on sotsiaaltöötaja, psühholoogi, tegevusterapeudi ja loovterapeudi, eripedagoogi, logopeedi ning füsioterapeudi teenused.
    Auditi eesmärgiks on anda hinnang 2006. aastal valminud auditis tehtud ettepanekute täitmisele ning hinnata viimastel aastatel toimunud muutusi. Riigikontroll andis auditi põhjal Sotsiaalministeeriumile ja Sotsiaalkindlustusametile mitmeid soovitusi. Sotsiaalminister ja Sotsiaalkindlustusameti peadirektor saatsid vastavalt 22.07.2008 ja 20.06.2008 oma vastused Riigikontrolli soovitustele. Järgnevalt on välja toodud soovitused koos vastustega:
    Lepingud teenuse osutajatega
    26. Soovitus sotsiaalministrile: Kaaluda edaspidi sotsiaalhoolekande seaduse muutmist nii, et oleks võimalik sõlmida rehabilitatsiooniasutustega raamlepinguid pikemaks ajaks kui üks aasta.
    Sotsiaalministri vastus: Meetme 1.3 „Võrdsed võimalused tööturul” raames rehabilitatsiooniteenust arendava projekti „Puudega inimene tööturule rehabilitatsioonisüsteemi arendamisega” (edaspidi PITRA 2) töötati välja rehabilitatsioonisüsteemi uus mudel, mille käivitumiseks on kehtivas sotsiaalhoolekande seaduses vajalik sisse viia rehabilitatsioonisüsteemi regulatsioonis olulisi muudatusi ja
    täiendusi. Vastavalt uuele mudelile oleme planeerinud võimalust Sotsiaalkindlustusametil
    sõlmida rehabilitatsiooniteenuse osutajatega pikemaajalised raamlepingud, tagades sellega teenuseosutajale garantii oma teenuseid arendada ja planeerida oma tegevustes jätkusuutlikkust. Rahaliste vahendite jagamine teenuseosutajate vahel, mis on määratletud sihtgruppide kaupa, peab jääma igal konkreetsel aastal riigieelarvest eraldatud vahendite raamidesse.
    Teenuse sihtrühm
    32. Soovitus sotsiaalministrile: Riigikontroll soovitab endiselt piirata rehabilitatsiooniteenuse saajate ringi ning toetab seetõttu Sotsiaalministeeriumi plaani osutada rehabilitatsiooniteenuseid vaid nendele, kelle jaoks muud sotsiaalteenused on ebapiisavad. Samas rõhutab Riigikontroll, et süsteemi ei tohi muuta, ilma et uuenenud süsteemis oleks kõigil osapooltel selged nende roll ning ülesanded. Samuti tuleb rehabilitatsiooniprotsessi muutes teavitada kõiki puuetega inimesi planeeritud muudatustest ning rehabilitatsiooni eesmärkidest.
    Sotsiaalministri vastus: Rehabilitatsiooniteenuse kättesaadavus on seotud rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks riigieelarvest konkreetseks kalendriaastaks eraldatud rahaliste vahenditega, teenuse osutajate jõudlusega teenust pakkuda ja teenuse taotlejate arvuga. Kehtiva regulatsiooni alusel on kõigil puudega inimestel õigus rehabilitatsiooniteenusele, paraku selgus ka Riigikontrolli auditi tulemustest, et 2005. aastal Tartu Pensioniameti suunamiskirjaga koostatud 163 plaanist oli vaid 8% juhtudest märgitud rehabilitatsiooniteenuse eesmärgi saavutamiseks riiklikult rahastatavate rehabilitatsiooniteenuste vajadus ning 46% korral sooviti taastusravi. Rehabilitatsiooniteenuse eesmärk on erinevatele osapooltele (teenuse taotlejad, teenuse osutajad, ravi/ perearstid ) ebaselged, ootused ja arusaamad rehabilitatsioonist väga erinevad. PITRA projekti raames välja töötatud uue mudeli piloteerimise tulemusel selgus, et ligi 80% abivajavatest puudega isikutest, kes pöördusid kahe kuu jooksul kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole abi saamiseks ei vajanud kompleksset rehabilitatsiooniteenust, vaid vajasid toetavaid teenuseid ja toetusi (tugiisiku teenust, kodukoha kohandamist jne) ning tervishoiuteenuseid (sh raviteenuseid –füsioterapeudi teenust) või vajasid enne rehabilitatsiooniteenusele jõudmist eelnevalt nimetatud teenuste
    osutamist. PITRA projekti raames töötati välja mudel, mille alusel sihtgrupi täpsustamiseks laskub oluline roll eelkõige esmatasandile (kohalik omavalitsus, edaspidi KOV, Tööturuamet), kes teostavad eelhindamist ja sõeluvad välja tegelikud rehabilitatsiooniteenuse vajajad. Eelhindamise käigus hinnatakse isiku vajadused ja otsitakse võimalusi abi osutamiseks esmatasandil. Eelhindamine on vajalik, et rehabilitatsiooniteenusele suunataks õige klient ja puudega inimesed, kes vajavad pigem (taastus)ravi, rahalist toetust, hooldust jm hoolekande teenuseid, leiaksid abi vastavate
    teenuste pakkujatelt ning ei peaks valede ootustega läbima pikka rehabilitatsiooniprotsessi (teenuse taotlemine, teenusele suunamine, järjekorras ootamine, plaani koostamine jne). Järgnevalt toimuks sihtgrupi täpsustamine Sotsiaalkindlustusametis, kus vastavad ametnikud, hinnates KOV või Tööturuameti poolt täidetud juhtumiplaani või individuaalset tööotsimiskava ning võttes aluseks PITRA projekti poolt väljatöötatud kriteeriumid, selekteerivad välja teenuse saamiseks õigustatud isikud. Käesoleva ajal puudub Sotsiaalkindlustusametil alus keelduda teenuse
    taotlejale väljastada suunamiskiri plaani koostamiseks. Rehabilitatsioonisüsteemi planeeritavatest muudatustest oleme teavitanud Riigieelarvest erivajadustega inimeste rehabiliteerimiseks teenuste osutamine (järelaudit) erinevate sihtgruppide esindajaid, teenuse osutajaid ja teisi rehabilitatsiooni protsessis osalevaid erinevaid osapooli e võrgustikuliikmeid. Teavitustöö jätkub nii infopäevade, erinevate meediakanalite kui ka interneti portaalide vahendusel.
    Füsioterapeudi teenuse kättesaadavus
    41. Soovitus sotsiaalministrile: Kuna Sotsiaalministeerium on asunud oluliselt piirama füsioterapeudi teenuse osa rehabilitatsiooniteenustest, siis tagada, et isikutel, kellel on vajadus füsioteraapiateenuste järele, oleks võimalik seda siiski saada. Selleks parandada jätkuvalt taastusraviteenuste kättesaadavust.
    Sotsiaalministri vastus:
    Rehabilitatsiooniteenuse raames osutatava füsioterapeudi teenuse sisu ja selleks vajaliku ajalise jaotuse jagunemise täpsustamine koostöös Füsioterapeutide Liidu esindajatega võimaldab vastavalt eesmärgile teenuse kättesaadavust parandada. Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvaldkond tegeleb ka edaspidi tervishoiuteenuste, sh taastusravi ja ambulatoorse füsioterapeudi teenuse kättesaadavuse parandamisega.
    Teenuste kättesaadavus
    47. Soovitus sotsiaalministrile: Tagada, et kõik isikud, kellele on koostatud rehabilitatsiooniplaan, saaksid neis ette nähtud teenuseid plaani kehtivusaja jooksul.
    Analüüsida, miks paljud isikud, kellele on koostatud rehabilitatsiooniplaan, pole plaani
    alusel teenuseid saanud.
    Sotsiaalministri vastus: Oleme teadlikud olukorrast, et sageli ei saa ja samas ka ei soovi isikud, kellele on rehabilitatsiooniplaan koostatud, neile soovitatud teenuseid plaani kehtivusaja jooksul. Selleks et olukorda parandada, oleme koostöös Sotsiaalkindlustusametiga püüdnud reguleerida teenuse taotlejate järjekordasid, teavitades isikuid neile sobivatest teenuse osutajatest ning jagades informatsiooni lühemate järjekordade kohta. Kuna inimesel on õigus valida teenuse osutajat, siis paraku on teenuse taotlejad sageli nõus ootama ühe konkreetse teenuse osutaja juurde pikemat aega ja sellega seoses lõpeb ka plaani kehtivusaeg. Edaspidi püüame analüüsida, miks paljud isikud, kellele on plaan koostatud, pole plaani alusel teenuseid saanud. Selleks on ESF raames planeeritud ka uuringute läbiviimine teenuse osutajate ja teenuse saajate hulgas.
    Teenuste kättesaadavus
    56. Soovitus Sotsiaalkindlustusameti peadirektorile: Tagada, et isikud saaksid vaid neid rehabilitatsiooniteenuseid, mis neile rehabilitatsiooniplaanis on ette nähtud. Analüüsida täiendavalt, miks isikud, kelle rehabilitatsioon kestab kauem kui aasta, taotlevad ja saavad teenuseid vaid ühel aastal.
    Sotsiaalkindlustusameti peadirektori vastus:
    Rehabilitatsiooniteenuse vastavuse hindamiseks õigusaktidega kehtestatud nõuetele on Sotsiaalkindlustusameti peadirektori 03.11.2006. a käskkirjaga kinnitatud rehabilitatsiooniteenuse hindamise kord. Tagamaks, et isikud saaksid ainult neid rehabilitatsiooniteenuseid, mis on neile ette nähtud rehabilitatsiooniplaani tegevuskavas, kontrollib ekspertarst rehabilitatsiooniteenuse osutaja esitatud arve menetlemisel, kas isikule osutatud ja arvel märgitud teenused vastavad isiku rehabilitatsiooniplaani tegevuskavas olevatele teenustele. Rehabilitatsiooniteenuse hindamisel esinevaid probleeme käsitleme regulaarselt ekspertarstidele korraldatavatel koolitustel. Sotsiaalkindlustusametil puudub üksikasjalik teave, miks isikud, kelle rehabilitatsiooniplaan kehtib kauem kui aasta, taotlevad teenuseid vaid ühel aastal. Tõenäoliselt üheks põhjuseks, miks rehabilitatsiooniteenust ei saada igal aastal, on järjekord teenusele pääsemiseks. Kindlasti ei ole piisav ka inimeste teadlikkus rehabilitatsiooniteenuse saamise võimalusest plaani kehtivuse jooksul. Isikute teadlikkuse tõstmiseks jätkame kirjutiste avaldamist ajakirjanduses ja infovoldikute väljaandmist. Teenuste ebapiisava kättesaadavuse põhjuste täpsemaks väljaselgitamiseks oleks vajalik
    koostöös Sotsiaalministeeriumiga võimaluse korral läbi viia uuring rehabilitatsiooniteenusele õigustatud isikute hulgas.
    Majutus - ja sõidukulud
    61. Soovitused sotsiaalministrile: Riigikontroll soovitab endiselt hüvitada majutuskulud isikule ja tema saatjale vaid juhul, kui selleks on vajadus ette nähtud rehabilitatsiooniplaanis. Reguleerida sõidukulude hüvitamine täpsemalt, määrates ära, mitu päeva enne ja pärast rehabilitatsiooniteenuse osutamist sõidukulud hüvitatakse ning millisel tingimustel hüvitatakse saatja sõidukulud. Riigikontroll leiab, et saatja kulud tuleks hüvitada vaid juhul, kui vajadus saatja järele on märgitud isiku rehabilitatsiooniplaani.
    Sotsiaalministri vastus (1. soovitusele):
    Oleme vastava nõude sisseviimist kaalunud ja leiame, et majutuskulude hüvitamine isikule ja tema saatjale peab olema kindlasti vajaduspõhine, mida kinnitab rehabilitatsioonimeeskond plaani koostamise protsessis. Probleemiks on etapp, kui isik alles läheb plaani koostama , siis ei saa meeskond eelnevalt vastavat vajadust kinnitada. Vajaduspõhist majutuskulude hüvitamist saame reguleerida pärast plaani koostamist ja
    teenusele suunamist. Oleme planeerinud teha vastavad täiendused rehabilitatsiooniplaani vormis, et rehabilitatsioonimeeskond hindaks statsionaarse rehabilitatsiooniteenuse vajadust ning saatja majutamise vajadust.
    Sotsiaalministri vastus (2. soovitusele): Oleme nõus ettepanekuga, et teenuse saaja vajadus saatja järele peab olema eelnevalt hinnatud ja põhjendatud ning seda võiks teha
    rehabilitatsioonimeeskond plaani koostamise protsessis. Vastava muudatuse sisseviimine sarnaneb eelmises punktis kirjeldatud regulatsioonile. Oleme kaalunud sõidukulude hüvitamise regulatsiooni täpsustamist, päevade arvu määratlemisega, enne ja pärast rehabilitatsiooniteenuse osutamist, kuid praktikas ei ole see ennast õigustanud. Sotsiaalkindlustusamet järgib ka praegu sõidukulude hüvitamisel juhtumipõhist lähenemist kaalutlusõiguse taustal ning vajaduse korral küsitakse isiku käest täiendavaid selgitusi.
    Sõidukulude hüvitamine
    62. Soovitus Sotsiaalkindlustusameti peadirektorile: Teha edaspidi otsus sõidukulude hüvitamise kohta teatavaks vabas vormis ning vajadusel teha sotsiaalministrile ettepanek
    rehabilitatsiooniteenuste taotlemise vormi muutmiseks.
    Sotsiaalkindlustusameti peadirektori vastus: Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 1 p 1 sätestab, et haldusakti andmise menetlus lõpeb haldusakti teatavakstegemisega. HMSi § 61 lg 1 sätestab omakorda haldusakti kehtima hakkamise selle adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest. Seega tulenevalt seadusest peab Sotsiaalkindlustusamet haldusakti isikule teatavaks tegema. Sotsiaalhoolekande seadus ei reguleeri haldusakti teatavaks tegemist ja kättetoimetamist, seega tuleb Sotsiaalkindlustusametil lähtuda HMSist. HMSi
    § 62 sätestab, et positiivset haldusakti ei pea igal juhul kätte toimetama , vaid võib teatavaks teha vabas vormis. Kättetoimetamisega on haldusakt kohustatud teatavaks teha vaid nendel juhtudel, kui see on isikule negatiivse toimega. Mõistagi ei ole juhtudel, kus piisab vabas vormis teavitamisest, ka kirjalik teavitamine ega kättetoimetamine keelatud. Seni oleme otsuse teatavaks tegemise viisiks valinud kättetoimetamise seetõttu, et vabas vormis teatavaks tegemine ei ole alati võimalik, otstarbekas ega efektiivne. Näiteks kõigil isikutel ei ole telefoni või selle number ei ole meile teada, e- kirjaga teavitamine on kättesaadav vähestele hüvitise taotlejatele. Arvestades sihtgruppi, on telefoni teel teavitamine ka liiga ebakindel ja aeganõudev: otsuse teksti ühekordne kuulmine telefoni teel etteloetuna ei pruugi olla isiku jaoks piisav, samuti on isikuga ühenduse saamiseks sageli vaja korduvalt helistada. Kättetoimetatud otsust on isikul vajaduse korral võimalik ka korduvalt lugeda. Kaalume haldusakti teatavaks tegemist vabas vormis ning vajaduse korral Sotsiaalministeeriumile ettepaneku esitamist rehabilitatsiooniteenuse taotluse vormi muutmiseks.
    Teenuste osutamise standardid
    68. Soovitus sotsiaalministrile: Kehtestada teenuse osutamise standardid. Need tagaksid, et teenused oleksid kõikides rehabilitatsiooniasutustes sarnased ning sama kvaliteediga.
    Sotsiaalministri vastus: Rehabilitatsiooniteenuse sisu ja kvaliteedi parendamiseks on PITRA projekti poolt väljatöötatud uues mudelis ette nähtud oluline muudatus, mis eeldab rehabilitatsiooniteenuste üksikteenustelt üleminekut programmipõhilisele lähenemisele. Programmipõhine lähenemine toetub teaduspõhistele rehabiliteerimise meetodite kasutamistele ja seega ka teenuse sisu standardite väljakujunemisele. Programmipõhine lähenemine peab tagama ühtse (hea) kvaliteediga teenuse kättesaadavuse, mis on hinnatav teenuse osutamise järgselt tulemuslikkuse baasil, samas sisuliselt võivad programmid sisaldada erinevaid tegevusi. Enne uue mudeli käivitumist oleme planeerinud veel täpsemalt kirjeldada Vabariigi Valitsuse 20.12.2007. a määruses nr 256 „Rehabilitatsiooniteenuse raames osutatavate teenuste loetelu, teenuste hindade ja teenuse maksimaalse maksumuse kehtestamine” rehabilitatsiooniteenuste sisu, teenuse osutamiseks piiritletud ajalist jaotust jt teenuse osutamisega kaasnevaid komponente, mis annavad aluse teenuse standardite kujundamiseks.
    Teenuste kvaliteet
    71. Soovitus sotsiaalministrile: Kaaluda võimalust, et teenuseid osutaksid ja plaane koostaksid erinevad rehabilitatsiooniasutused.
    Sotsiaalministri vastus:
    Peame oluliseks parandada regulatsiooni, et teenuse saajad jõuaksid pärast rehabilitatsiooniplaani (edaspidi plaan) koostamist soovitatud teenusteni vajaduspõhiselt, mitte aga plaani koostanud meeskonna võimaluste raames. Oleme eelnevalt kaalunud ka võimalust, et teenuseid osutaksid ja plaane koostaksid erinevad rehabilitatsiooniteenuse osutajad, kuid vastava regulatsiooni sisseviimiseks on ilmnenud mitmeid vastuargumente, mis selgusid PITRA projekti ekspertide töögruppides. Kui plaane hakkaksid koostama ainult teenuse osutajatest eraldiseisvad meeskonnad, siis on oht, et ainult plaane koostavate rehabilitatsiooni meeskonnaliikmete pädevus langeb ning kaob praktiline koostöö rehabilitatsioonivaldkonnas. Olukorra parandamiseks oleme kaalunud võimalust, et Sotsiaalkindlustusameti juures töötav ametnik jälgib iga konkreetse juhtumi korral plaani koostava meeskonna soovitusi teenuste planeerimisel ning aitab kaasa soovitatud teenuse osutaja valikute tegemisel.
    Teenuste standardid
    79. Soovitus sotsiaalministrile:
    Kuna iga teenuse osutamise juures on komponente, mis ei eelda erialast ettevalmistust,
    siis määrata teenuse osutamise standardeid kehtestades, mis ulatuses peavad teenuseid osutama kvalifitseeritud spetsialistid ning mida võivad teha isikud, kes vastavat kvalifikatsiooni ei oma.
    Sotsiaalministri vastus: vt punktis 68.
    Teavitustöö
    91. Soovitus sotsiaalministrile: Jätkata teavitustööd nii rehabilitatsiooniteenuse
    saajate kui ka teiste huvitatud osapoolte seas teadvustamaks rehabilitatsiooni eesmärke ning sisu. Enne uuele rehabilitatsioonisüsteemile üleminekut tagada, et õigustatud isikud saaksid aegsasti sellest teada.
    Sotsiaalministri vastus:
    Jätkame aktiivset teavitustööd rehabilitatsiooniteenuse eesmärgi ja sisu tutvustamiseks. Seoses uue sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu tutvustamisega oleme kaasanud mitmeid rehabilitatsiooniprotsessis osalevaid osapooli, sh ka sihtgruppide esindajaid, et tutvustada ja selgitada PITRA projekti raames välja töötatud uut mudelit. Valmimas on uus infovoldik , kus tutvustatakse rehabilitatsiooniteenuse eesmärki ja isiku võimalusi teenust saada. Oleme planeerinud varianti , et Sotsiaalkindlustusamet saadab kõigile isikutele, kellele postitatakse suunamiskiri rehabilitatsiooniteenusele, ka uus rehabilitatsiooniteenust tutvustava infovoldik.
    Rehabilitatsiooni infosüsteem
    94. Soovitus sotsiaalministrile: Rehabilitatsiooniteenuste parema ja sujuvama korralduse huvides luua rehabilitatsiooni infosüsteem, mida saaksid kasutada nii kõik rehabilitatsiooniasutused, Sotsiaalkindlustusamet, kohalikud omavalitsused ja soovi korral ka teenuse saajad ise. Süsteem peaks võimaldama pidada ühtset rehabilitatsiooniteenuste järjekorda, koostada elektroonseid rehabilitatsiooniplaane ning arveid. Süsteemi loomisel tuleb arvestada delikaatsete isikuandmete töötlemise nõuetega.
    Sotsiaalministri vastus:
    Infosüsteemi loomist, mis tagaks erinevate osapoolte kaasamist rehabilitatsiooni protsessi (sh rehabilitatsiooniteenuse osutajad, kohalikud omavalitsused, teenuse saajad jne), oleme kavandanud Sotsiaalteenuste andmeregistri (edaspidi STAR) rakendumisega. Teie soovituse põhist funktsionaalsust on võimalik hakata arendama alles pärast 2009. aastal valmiva infosüsteemi STAR rakendumist. Loodava süsteemi funktsionaalsus ei võimalda täna pidada ja monitoorida teenusepõhist tarbimist tervikuna , küll aga on võimalik andmete olemasolul teha tsentraalsest süsteemist väljavõtteid teenuste osutamisest teenuseosutajate põhiselt. Täiendava funktsionaalsuse realiseerimine on planeeritud pärast Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi (edaspidi SKAIS) auditi ning sellest järelduste analüüsi. Täiendavat analüüsi vajab menetlusprotsesside ühildamine teenuste osutamise ning teenustele suunamise kontekstis. Süsteemi loomisel arvestame delikaatsete isikuandmete töötlemise nõuetega. Kuni STAR rakendumiseni rehabilitatsioonisüsteemis oleme jätkuvalt tegelemas SKAIS arendamisega, et paremini ja sujuvamalt korraldada rehabilitatsioonisüsteemi koordineerimist, sh järjekordade haldamist ja vajalike infopäringute tegemist.
    Täisversioonis riigikontrolli auditit on võimalik näha aadressil:
    http://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2057/Area/21/language/et-EE/Default.aspx#results
    6. REHABILITATSIOONI KOKKUVÕTE
    Mis on rehabilitatsiooniteenus?
    Rehabilitatsiooniteenuse eesmärk on parandada inimese iseseisvat toimetulekut, soodustada töötamist või tööle asumist ja suurendada ühiskonnas osalemist.
    Puudega lapse puhul on eesmärk aidata kaasa lapse arengule ja hariduse omandamisele, tööealise inimese puhul toetada tööle asumise valmisolekut või tööl püsimist, eaka inimese puhul parandada iseseisvat toimetulekut.
    Rehabilitatsiooniteenuse raames:
    ·        hinnatakse rehabilitatsiooniteenuse vajadust, nõustatakse ja selgitatakse rehabilitatsiooniteenuse eesmärki ja võimalusi ning koostatakse isiklik rehabilitatsiooniplaan (täisealistele kehtivusega 6 kuud kuni 5 aastat, lastele kehtivusega kuni 3 aastat);
    ·         osutatakse rehabilitatsiooniplaanis märgitud teenuseid;
    ·         juhendatakse, kuidas rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatud tegevusi ellu viia;
    ·         vajadusel viiakse läbi vahehindamisi;
    ·         hinnatakse rehabilitatsiooniprotsessi tulemuslikkust.
    Milliseid teenuseid rehabilitatsiooniteenuse raames osutatakse?
    Kõigi inimeste vajadused on erinevad. Seetõttu arutatakse põhjalikult läbi, millised rehabilitatsiooniteenused on taotlejale vajalikud. Vastavalt isiku vajadusele osutatakse teenuseid kas individuaalselt, perele või grupile.
    Rehabilitatsiooniteenuse raames hinnatakse ka abivahendi vajadust ning õpetatakse abivahendit kasutama.
    Näiteid rehabilitatsiooniteenusest:
    • sotsiaaltöötaja teenus – nõustamine ja juhendamine sotsiaalsete probleemide ning õppe, töö või elukohaga seotud probleemide korral; kliendivõrgustiku aktiveerimine , avalike teenuste osutajate juhendamine ja koordineerimine;
    • psühholoogi teenus – nõustamine ja teraapia psühholoogiliste probleemide korral, töölesaamiseks vajalik nõustamine, elumuutustega toimetulek jm;
    • tegevusterapeudi ja loovterapeudi teenused – igapäevaelus vajalike oskuste (nt poeskäimine, rahakasutus, toidu valmistamine) harjutamine ; käelised tegevused, abivahendi kasutama õpetamine jm;
    • eripedagoogi teenus – nõustamine haridusküsimustes (nt õppe kohandamine), õpioskuste kujundamine, igapäevaelu toimingute õpetamine, nägemispuudega inimestele liikumis- ja punktkirjaõpetus jm;
    • logopeedi teenus – kõne- ja suhtlemisoskuse kujundamine, kõnega seotud abivahendite kasutama õpetamine jm;

    ·         füsioterapeudi teenus – koduste harjutuskavade koostamine, abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine, tegevused liikumisvõime hindamiseks ja taastamiseks jm.
    Kellel on õigus rehabilitatsiooniteenust taotleda?
    Rehabilitatsiooniteenust on õigus taotleda:
    ·         puudega lastel ja täiskasvanutel;
    ·         16- aastastel kuni vanaduspensioniealistel psüühilise erivajadusega inimestel, kelle töövõime kaotus on vähemalt 40%;
    ·         alaealistel õigusrikkujatel, kes suunatakse rehabilitatsiooniteenust saama alaealiste komisjoni otsusega.
    Kuhu pöörduda?
    Rehabilitatsiooniteenuse taotlemiseks tuleb esitada taotlus oma elukohajärgsesse Sotsiaalkindlustusameti pensioniametisse. Taotluse võib saata postiga. Taotluse vormi saab kõikidest pensioniametitest, samuti Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
    Taotluse võib esitada inimene ise või tema seaduslik esindaja. Taotlust ei pea täitma alaealised õigusrikkujad, kelle dokumendid edastab Sotsiaalkindlustusametile alaealiste komisjon.
    Teenuse taotlemiseks vajalikud dokumendid
    Taotlusele tuleb lisada koopia taotleja isikut tõendavast dokumendist, v. a juhul, kui isik allkirjastab taotluse digitaalselt.
    Psüühilise erivajadusega inimesed esitavad lisaks:
    1) arstitõendi psüühikahäire esinemise kohta ning arstitõendi terviseseisundi (somaatiliste haiguste esinemise) kohta;
    2) koopia arstliku ekspertiisi otsusest töövõime kaotuse protsendi määramise kohta (juhul, kui otsus töövõime kaotuse protsendi või invaliidsusgrupi määramise kohta on kehtiv ja langetatud enne 01.01.2003).
    Kui taotluse täidab puudega inimese seaduslik esindaja, tuleb taotlusele lisada ka esindaja isikut tõendava dokumendi ja esindusõigust tõendava dokumendi koopia.
    Teenusele suunamine:
    Sotsiaalkindlustusamet langetab otsuse selle kohta, kas isik suunatakse teenust saama või mitte, 10 päeva jooksul alates nõutavate dokumentide laekumisest.
    Isikule, kellel on õigus rehabilitatsiooniteenust saada, saadetakse postiga koju suunamiskiri, millele on lisatud eeldatavalt sobilike rehabilitatsiooniasutuste nimekiri.
    Taotleja peab väljavalitud rehabilitatsiooniasutusega ühendust võtma (kas telefoni, posti vm teel) 21 päeva jooksul, et registreerida end teenuse saamise järjekorda. Vajadusel abistab sobiva rehabilitatsiooniasutuse valikul pensioniameti töötaja (nimi märgitud suunamiskirjale) või rehabilitatsiooniplaani märgitud juhendav isik (rehabilitatsiooniplaani olemasolul).
    Eitava otsuse korral on õigus otsus vaidlustada. Vaie tuleb Sotsiaalkindlustusameti juures tegutsevale vaidluskomisjonile esitada 3 kuu jooksul.
    Kes rehabilitatsiooniteenust pakuvad?
    Rehabilitatsiooniteenust pakuvad asutused, kes on registreeritud majandustegevuse registris rehabilitatsiooniteenuse osutajatena ja kellega Sotsiaalkindlustusamet on sõlminud halduslepingu. 
    Teavet rehabilitatsiooniteenuse osutajate kohta on võimalik leida majandustegevuse registri ja Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt
    http://www.ensib.ee/rehabilitatsiooniteenuse-osutajate-nimekiri-2   
    http://mtr.mkm.ee/
    Teenuse eest tasumine
    Rehabilitatsiooniteenust rahastatakse kalendriaasta piires kuni teatud maksimaalse mahuni, mis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega erinevate sihtgruppide lõikes. Kinnitatud summa ulatuses on võimalik saada rehabilitatsiooni raames osutatavaid teenuseid ühe kalendriaasta jooksul.
    Rehabilitatsiooniteenuse osutamise järel esitab teenuseosutaja Sotsiaalkindlustusametile arve, mille teenuse saaja (või teenuse saaja seaduslik esindaja) eelnevalt allkirjastab.
    Arve tasub Sotsiaalkindlustusamet rehabilitatsiooniasutusele.
    Majutuse ja transpordikulu hüvitamine
    Rehabilitatsiooniteenuse raames osutatakse ka majutusteenust – rehabilitatsiooniasutuses võimaldatakse rehabilitatsiooniteenuse osutamise ajal ööbimist koos toitlustamisega üks kord päevas (üks ööpäev maksimaalselt 23,97 eurot (375 krooni)).
    Majutusteenust osutatakse:
    ·         puuet taotlevale ja puudega lapsele ning täiskasvanule, samuti alaealiste komisjoni otsusel suunatud lapsele (kuni 119,85 eurot (1875 krooni) aastas);
    ·         alla 16-aastase lapse saatjale (119,85 eurot (1875 krooni) aastas);
    ·         psüühilise erivajadusega püsivalt töövõimetule inimesele (kuni 838,95 eurot (13 125 krooni) aastas).
    Kui inimese elukoht ja rehabilitatsiooniteenuse osutaja asukoht on erinevates valdades või linnades, kompenseerib riik sõidukulud nii rehabilitatsiooniteenuse saajale kui ka vajadusel tema saatjale (lapsevanemale, abikaasale, hooldajale vm abistajale), kummalegi maksimaalselt 41,55 eurot (650 krooni) aastas.
    Sõidukulude hüvitamiseks on vajalik pärast rehabilitatsiooniteenuse saamist esitada elukohajärgsele pensioniametile vabas vormis taotlus.
    Taotlusele tuleb lisada sõidukulu tõendavad dokumendid – sõidupiletid, bensiiniostutšekid, taksoarved vm ( link taotluse aadressile http://www.ensib.ee/rehabilitatsiooniteenus ).
    Kust saab täiendavat infot?
    Sotsiaalkindlustusametis töötavate spetsialistide ülesanne on informeerida inimest teenuse saamise võimalustest (sh protsess ja vajaminevad dokumendid) ning toetada teda teenust saama suunamisel.
    Infot võib saada ka kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajalt, kes selgitab, kuhu peab sobiva teenuse saamiseks pöörduma.
    Rehabilitatsiooniteenuse regulatsioon on sätestatud sotsiaalhoolekande seaduses.
    Rehabilitatsiooniteenuseosutaja  veebilehel saab tutvuda konkreetse asutuse tegevusega ja sihtgrupi jaotusega.
    Lisa info: www.rehabilitatsioon.invainfo.ee  ja     www.epikoda.ee
    VAJAMINEVAD AADRESSID
  • Sotsiaalkindlustusameti kodulehekülg: www.ensib.ee
  • sotsiaalministeeriumi kodulehekülg: www.sm.ee
  • riigikontrolli kodulehekülg: www.riigikontroll.ee
    Portfoolio kausta on lisatud veel PITRA Tarkuseraamat ning lõppraport teemal: PUUDEGA INIMENE TÖÖTURULE REHABILITATSIOONISÜSTEEMI ARENDAMISEGA.
  • ENESEANALÜÜS
    Kuna magistrant on lõpetanud Eesti Ettevõtlusõrgkool Mainori (2011 aastal) ärijuhtimise valdkonnas spetsialiseerumisega personalijuhtimine , siis teadmised rehabilitatsiooniteenustest üliõpilasel varem puudusid. Samuti pole õpilane töötanud sotsiaaltöö valdkonnas ning pole ise ega tema tuttavad tarvitanud rehabilitatsiooniteenuseid. Atud kursuse raames tuli väga palju uut infot, ennekõike jäi meelde rehabilitatsiooni plaani koostamine ja sellega kaasnev. Väga asjakohane materjal jagati loengus laiali ning nüüd teab üliõpilane , kuhu pöörduda või kust ise infot otsida, kui on tarvis rehabilitatsiooniteenuseid kasutada või uurida ja lugeda, et olukorraga kaasas käia.
    109
    • .DOC Laadi alla originaalfail 109 lk · .doc · 234 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #1 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #2 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #3 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #4 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #5 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #6 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #7 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #8 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #9 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #10 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #11 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #12 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #13 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #14 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #15 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #16 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #17 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #18 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #19 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #20 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #21 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #22 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #23 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #24 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #25 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #26 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #27 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #28 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #29 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #30 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #31 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #32 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #33 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #34 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #35 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #36 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #37 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #38 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #39 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #40 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #41 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #42 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #43 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #44 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #45 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #46 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #47 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #48 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #49 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #50 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #51 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #52 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #53 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #54 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #55 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #56 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #57 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #58 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #59 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #60 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #61 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #62 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #63 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #64 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #65 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #66 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #67 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #68 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #69 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #70 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #71 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #72 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #73 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #74 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #75 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #76 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #77 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #78 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #79 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #80 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #81 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #82 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #83 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #84 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #85 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #86 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #87 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #88 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #89 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #90 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #91 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #92 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #93 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #94 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #95 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #96 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #97 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #98 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #99 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #100 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #101 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #102 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #103 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #104 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #105 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #106 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #107 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #108 Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte #109
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 109 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 234 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Anna Nukk Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Vastuse leiab järgnevatele küsimustele:
    Mis on rehabilitatsiooniteenus?
    Mida tehakse rehabilitatsiooniteenuse raames?
    Milliseid teenuseid rehabilitatsiooniteenuse raames osutatakse?
    Näiteid rehabilitatsiooniteenusest!
    Kellel on õigus rehabilitatsiooniteenust taotleda?
    Millised on teenuse taotlemiseks vajalikud dokumendid?
    Kes rehabilitatsiooniteenust pakuvad?
    Kust saab täiendavat infot?
    rehabilitatsioon ja selle teoreetilised lähtekohad erivajadusega inimeste vajadused abi saamine rehabilitatsiooni alaliigid rehabilitatsiooniplaan klienditöö roll rehabilitatsiooni programmid

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    SOTSIAALTEENUSED
    24
    pptx

    SOTSIAALTEENUSED

    SOTSIAALTEENUSED Eksamitöö sotsiaalpoliitika ainest Koostajad: ****** 2013 1 Sotsiaalteenus ­ isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus; Sotsiaalteenuseid on õigus saada: 1) Eesti alalisel elanikul; 2) Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elaval välismaalasel; 3) Eestis viibival rahvusvahelise kaitse saajal. Sotsiaalteenus: 1) Riigi rahastatavad teenused 2) KOV(kohaliku omavalitsuse) teenus 2 Riigi rahastatavad teenused ü Rehabilitatsiooniteenus ü Tehnilised abivahendid ü Asendushooldus ü Lapsehoiuteenus ü Erihoolekandeteenus 3 Riigi rahastatavad teenused Rehabilitatsiooniteenus eesmärk on parandada inimese iseseisvat toimetulekut, soodustada töötamist või tööle asumist ja suurendada ühiskonnas osalemist. Puudega lapse puhul on eesmärk ai

    Sotsiaalpoliitika
    Sotsiaaltöö eksami küsimuse vastused
    10
    docx

    Sotsiaaltöö eksami küsimuse vastused

    1. Sotsiaalabi ülesanded ­ leida kodu vanemlike hooleta lastele, 2 rehabiliteerida sõltuvushaiged, sekkuda emotsionaalsete raskuste korral, toetada elu mõttekust eakatel, rehabiliteerida füüsilise ja vaimse puudega inimesi, leevendada vaeste rahamuresid, tagada lapsehooldus töötavatele emadele, rehabiliteerida alaealised ja täiskasvanud õigusrikkujad, nõustada indiviide ja gruppe isikliku elu ja sotsiaalküsimustes 2. Rehabilitatsioon: olemus- on isiku iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja töötamise või tööle asumise soodustamiseks osutatav sotsiaalteenus, puudega lapse puhul on eesmärk aidata kaasa lapse arengule ja hariduse omandamisele, tööealise inimese puhul toetada tööle asumise valmisolekut või tööl püsimist, eaka inimese puhul parandada iseseisvat toimetulekut.. Funktsioon- Kõigi inimeste vajadused on erinevad

    Sotsiaaltöö
    Rehabilitatsiooniprogrammi vorm koos vormi täitmise juhendiga
    44
    docx

    Rehabilitatsiooniprogramm i vorm koos vormi täitmise juhendiga

    Programmi vormi struktuur tuleneb UEMSi ankeedist. JUHEND VORMI TÄITMISEKS Käesolev vorm on töödokument, mis kannab mitut ülesannet:  annab rehabilitatsiooniprogrammist ülevaate ja tagab, et on edastatud kogu info, mis on vajalik rehabilitatsiooniprogrammi tegevuste mõistmiseks;  paneb rehabilitatsiooniprogrammi osutaja läbi mõtlema planeeritud tegevuste läbiviimise erinevad aspektid ja sõnastama need mõistetavalt;  võimaldab rehabilitatsiooni planeerijatel, juhtumikorraldajatel ja klientidel ning nende pereliikmetel valida sobiv rehabilitatsiooniprogramm;  võimaldab rehabilitatsiooniprogramme võrrelda;  aitab hinnata rehabilitatsiooniprogrammide eesmärkide saavutamist ja efektiivsust peale tegevuste läbiviimist. Rehabilitatsiooniprogrammi vormi täitmisel juhinduda põhimõttest:  kirjutada nii vähe, kui võimalik, kuid piisavalt, et tekiks ülevaade tegevustest.

    Sotsioloogia
    Sotsiaaltöö aluste põhimõisted
    6
    doc

    Sotsiaaltöö aluste põhimõisted

    · kaasinimeste ebamugavus ohvriga juhtunust kõneldes ja suheldes, 15. Eakate avahooldus - 1. eakale kodus elamise võimaldamine- eaka toimetulek toetavate vajaduste määratlemine. Riskide ja vajaduste tasakaalustamine. 2. probleemide kompleksne analüüs- hindamisel kõigi osapoolte nägemusega arvestamine. Kommunikatsiooni võimaldamine osapoolte vahel. 3. üksiktarbija soovide arvestamine- osapoolte esindatuse võimaldamine. Hooldaja vajaduste tasakaalustamine 16. Rehabilitatsioon - protsess, mille eesmärgiks on saavutada ja hoida puuetega inimeste võimalikult kõrget füüsilise, meelelise, intellektuaalse, psüühilise ja/või sotsiaalse funktsioneerimise taset, võimaldades neile nii suuremat iseseisvust. Rehabilitatsioon sisaldab funktsioonide arendamise ja/või taastamise, funktsiooni puudumise või funktsionaalse piiratuse kompenseerimise meetmeid. Rehabilitatsioon ei hõlma esialgset meditsiinilist abi

    Sotsioloogia
    Narko
    42
    rtf

    Narko

    ennetamine, ravi-rehabilitatsioon, kahjude vähendamine, pakkumise vähendamine, narkootikumid vanglas ja uimastiolukorra seire. Narkootikumide tarbimise ennetamise alaste tegevuste pideva arendamise ja toetamise ning nende järjepidevuse tagamise kaudu kõikidel ühiskondlikel tasanditel peab aastaks 2012 olema saavutatud langustendents uimastite esmatarbimise juhtude arvus ning tõusutendents esmatarbijate vanuses. Uimastisõltuvusega isikute ravi ja rehabilitatsiooni valdkonnas peab aastaks 2012 olema väljaarendatud kaasaegne, professionaalne ning kättesaadav kõrgetasemeline tervishoiu ning sotsiaalabi teenuste võrgustik. Uimastisõltuvuse korral osutatakse efektiivset abi nii lastele kui täiskasvanutele. Tegutsevad erineva töökorraldusega ravi- rehabilitatsioonikeskused erineva raskusastmega sõltuvusprobleemidega laste ja täiskasvanute jaoks. Kahjude vähendamise alased tegevused on suunatud narkootikumide tarvitamisest

    Ühiskonnaõpetus
    Sotsiaal töö alused - KT kordamine
    8
    docx

    Sotsiaal töö alused - KT kordamine

    § 3. Sotsiaalhoolekande põhimõtted Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel: 1) lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest; 2) eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt; 3) nõustatakse isikut abimeetme valikul ja kohandamisel ning vajaduse korral abi kasutamisel vastava erialase ettevalmistusega spetsialisti poolt; 4) lähtutakse abimeetme rakendamise tulemuslikkusest abi vajava isiku ning vajaduse korral pere ja kogukonna seisukohast; 5) kaasatakse abi andmise kõikidel etappidel abi vajavat isikut ning vajaduse korral ka tema perekonnaliikmeid, kui isik on selleks nõusoleku andnud; 6) tagatakse abimeetmed isikule võimalikult kättesaadaval moel. Eesmärgid- Sotsiaalhoolekanne- sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise või määramisega seotud toimingute süsteem, mille eesmärk on toetada inimese iseseisvat toimetulekut ja töötamist nin

    Sotsiaaltöö alused
    Muutuste protsess rehabilitatsioonis
    16
    docx

    Muutuste protsess rehabilitatsioonis

    TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö osakond MUUTUSTE PROTSESSID REHABILITATSIOONIS Juhendaja: Pärnu 2013 1 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Rehabilitatsioon.............................................................................................................4 1.2 Rehabilitatsiooni protsess........................................................................................5 2. Muutuste protsess..........................................................................................................7 2.1 Muutuse faasid.........................................................................................................8 2

    Sotsiaalsed probleemid Eestis
    Sotsiaaltöö alused-mõistete seletused
    4
    doc

    Sotsiaaltöö alused, mõistete seletused

    Sotsiaalteenus- isiku või perekonna toimetulekut soodustav tegevus või toiming. Maslow´püramiid- Inimvajaduste hierarhia, mis on inimesele omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise süsteem (füsioloogilised vajadused , turvalisusvajadus, armastus- ja kuuluvusevajadus, tunnustusvajadus, eneseteostusvajadus) Lapse väärkohtlemine- Lapse väärkohtlemine on igasugune kahju tekitamine lapsele, mis ei ole juhuslik ning mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi. Väärkohtlemine võib olla nii füüsiline, seksuaalne, psühholoogiline ja/või emotsionaalne. Väärkohtlemine on ka lapse hooletussejätmine. Absoluutne vaesus- inimese sissetulekud on alla teatud taset. Toimetulekutoetus- Toimetulekutoetus on üks sotsiaaltoetuse liike. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

    Sotsiaaltöö korraldus


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (2)

    LiisLiinev profiilipilt
    LiisLiinev: Tere. Kas sul olemas ka kasutatud materjalide loetelu? Rehabilitatsiooni prtfoolio kokkuvõttes kasutatu kohta. Eriliselt huvitab mind Kiik, 1999
    16:01 07-12-2014
    Lan4ik2006 profiilipilt
    Lan4ik2006:
    13:00 19-12-2017



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun