Sotsiaal töö alused - KT kordamine (0)

§ 3. Sotsiaalhoolekande põhimõtted
Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel:
 1) lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest;
 2) eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse 
suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt;
 3) nõustatakse isikut abimeetme valikul ja kohandamisel ning vajaduse korral abi  kasutamisel  
vastava erialase ettevalmistusega spetsialisti poolt;
 4) lähtutakse abimeetme  rakendamise  tulemuslikkusest abi vajava isiku ning vajaduse korral 
pere ja kogukonna seisukohast;
 5) kaasatakse abi andmise kõikidel  etappidel  abi vajavat isikut ning vajaduse korral ka tema 
perekonnaliikmeid, kui isik on selleks nõusoleku andnud;
 6) tagatakse abimeetmed isikule võimalikult kättesaadaval moel.
Eesmärgid-
Sotsiaalhoolekanne - sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi  ja muu abi andmise 
või määramisega seotud toimingute süsteem, mille eesmärk on toetada inimese iseseisvat 
toimetulekut ja töötamist ning aktiivset osalust ühiskonnaelus, ennetades sealjuures sotsiaalsete 
probleemide tekkimist või süvenemist üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil;
Sotsiaaltöö eetika. Sotsiaaltöötaja rollid. 
Sotsiaaltöötaja on inimene, kes tegeleb riskigruppi kuuluvate inimestega. Need on näiteks 
majanduslikes raskustes olevad perekonnad ja üksikisikud, asotsiaalid,  vanurid , kodutud, haiged 
ja puudega inimesed, narkomaanid jm.
Sotsiaaltöötaja aitab probleemidesse sattunud inimestel eluraskusi ületada. Selleks suheldakse 
isiku endaga, sotsiaalametiga, turvakodude-varjupaikadega, supiköökide ja vallavalitsusega, 
haiglatega ja paljude muude asutustega.
Sotsiaaltöö tundlikkuse tõttu tuleb sotsiaaltöötajal sageli langetada eetilist  laadi  otsustusi. 
Enamasti jääb sotsiaaltöötaja otsustada see, milliste vahenditega ja mil määral ta raskustesse 
sattunud inimesi aitab. Millistele toimetulekuraskustega inimestele jagada sotsiaaltoetust riigi 
ressurssidest? Mil määral sekkuda inimeste perekonnaellu? Sageli on riskigruppi kuuluvates 
peredes  alkoholiprobleeme, esineb vaimset ja füüsilist vägivalda.
Võtmemõiste selliste probleemide lahendamisel on usaldus. Kui usaldus sotsiaaltöötaja vastu 
kaob, on väga raske inimesi nende isiklikes probleemides aidata.
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni  eetikakomitee  koostas sotsiaalala töötaja eetikakoodeksi, mis 
täiendab seadustes sätestatut ja on sotsiaalala töötajale abiks raske ja vajaliku töö tegemisel. 
Sotsiaalala töötaja eetikakoodeksi eesmärk on toetada sotsiaalala töötajaid nende igapäevases 
töös. Seaduste ja käesoleva dokumendiga reguleerimata juhtudel tuleb lähtuda nõrgima osapoole 
huvidest. Käesolev eetikakoodeks  on pidevalt arenev seisukohtade kogum, mis kuulub 
ülevaatamisele vähemalt iga nelja aasta järel.
Sotsiaaltöötajal on vastuoluline  roll ühelt poolt kliendi eestseisja ja toetajana, teiselt poolt 
ametniku ja kontrollijana.
Sotsialtöö meetodid: 
Kliendikeskse jaotuse puhul on põhimeetodid enamasti jaotatud kolme gruppi:
 töö üksikisikuga (kliendisuhe ühe konkreetse  isikuga , näiteks vägivalla ohvriks langenud
laps või  koduta  inimene);
 töö grupiga (kliendisuhe on mingi grupiga, kelleks võib olla pere või mingi muu ühise 
tunnusega grupp, näiteks  alaealised  sõltlased);
 töö kogukonnaga (kliendiks on teatud terviklik  kogukond , näiteks  keelelis -kultuurilisel- 
või territoriaalsel alusel).
Sotsiaaltöö praktikas võib ühest meetodist väga kiiresti välja kasvada nii teine kui kolmas ning 
tulemusena võidakse suhteliselt piiratud grupi inimestega töötamisel kasutada samaaegselt kõiki 
kolme meetodit korraga ( Paavel  2004). 
Juhtumi jõudes sotsiaaltöötajani, alustab ta küll tööd üksikisikuga (poiss), aga paratamatult jõuab
üsna kohe ka grupitööni (pere). Perega töötamine võib viia vajaduseni teha kogukonnatööd, 
näiteks kujundada kogukonna liikmetes sallivamaid hoiakuid.
Osalevate praktikute keskne praktika kolm põhi meetodit:
 individuaalne töö, mille puhul sotsiaaltöö praktik töötab konkreetse looga üksinda
 meeskonnatöö, mille puhul konkreetse looga töötab konkreetne, erinevatest 
spetsialistidest koosnev formaliseeritud (ametlik) grupp
 võrgustikutöö, mille puhul konkreetse looga töötab eri sektorite ja erialade praktikutest 
koosnev laiapõhjaline (enamasti formaliseerimata) grupp
Ka antud lähenemise puhul on meetodite vahekord dünaamiline, sest isegi juba 
eelpoolkirjeldatud loo töös üksikisikuga (poisiga) võib üsna alguses olla vajadus kasutada ka 
meeskonnatööd, kaasates näiteks psühholoogi, lastepsühhiaatri, õpetaja või konstaabli (Paavel 
2004). 
Sotsiaaltöö meetodeid on võimalik jagada ka lähtuvalt erialase tegevuse alustamise ajendist 
(liikumapanevast jõust), milleks võib olla mingi konkreetne juhtum või nähtus, mistõttu saab 
rääkida kahest järgmisest meetodist:
 juhtumipõhine sotsiaaltöö;
 protsessipõhine sotsiaaltöö.
Nende kahe meetodi olulised erinevused on:
sotsiaaltöö praktika seisukohalt on kaks erinevat asja, kas näiteks avalikus kohas oli  raskes  
joobes üks alaealine või on joomarlus levinud väga suure hulga alaealiste seas;
Probleemid ilmnevad erinevalt: esimesel juhul  korjab  politsei joobes alaealise üles ja 
sotsiaaltöötaja võib alustada; teisel juhul nõuab tegevuse alustamine olukorra jälgimist, vajadusel
uurimist ja analüüsi pikema aja jooksul;
sekkumiste strateegiate ja tegevuskavade väljatöötamine nõuavad oluliselt erinevates mahtudes 
tööd ja aega ning on ka oma  olemuselt  erinevad .
Kui mitukümmend inimest joovad ennast lühikese aja jooksu surnuks, siis osutab see näide mitte
niivõrd sündmuse juhtumipõhisusele, kuivõrd vajakajäämistele reaalsete protsesside jälgimises, 
uurimises ja analüüsis ning (ennetavas) sekkumises, sest kirjeldatud kahe meetodi vahel võib 
välja tuua järgmise pöördvõrdelise seose; mida madalama kvaliteediga on tehtud protsessipõhine 
töö, seda rohkem on vaja teha juhtumipõhist tööd (Paavel 2004).
Sotsiaalne juhtumitöö
Sotsiaaltööd  kasutatakse paljudes erinevates  olukordades : perekonna ja laste 
hoolekandeasutustes,  koolides , vaimuhaiglates, ravikeskustes, kliinikutes, tervishoiuasutustes, 
kriminaalhoolduses jne. 
Sotsiaaltöö osa, mis tegeleb üksikisikute ja perekondadega individuaalselt, kutsutakse 
casework’iks või juhtumitööks (mõnikord ka indiviidikeskseks indiviidi- ja perekeskseks 
sotsiaaltööks). 
Sotsiaaltöö meetodid on rakendatavad kõigile väga erinevatele klientidele, inimrühmadele ja 
süsteemidele, keda sotsiaaltöötajad oma töö käigus kohtavad.
Sotsiaaltöö on loomu poolest ennetav,  leevendav , rehabiliteeriv,  juhendav , hooldav või  arendav
Mõisted
7) Sotsiaalteenus -  isiku või perekonna toimetulekut  soodustav tegevus või toiming 
Sotsiaalteenused-
 ennetavad sotsiaalteenused (sots.nõustamine),
 avahoolduse teenused, koduteenused, eluasemeteenused, päevane hooldamine 
hoolekandeasutuses 
 institutsionaalne  hooldus
13) Rehabilitatsioon- on eesmärgipärane ja ajaliselt piiratud protsess, aitamaks puudega 
inimesel saavutada parim võimalik intellektuaalne , füüsiline ja sotsiaalne funktsioneerimine, 
andes  talle ühiskonna poolt vahendid ja võimalused oma elu muutmiseks, mis viib kohanemiseni
34) S
 
otsiaalne rehabilitatsioon - püütakse parandada inimese toimetulekuvõimet erinevates 
olukordades ning aidata tal realiseerida oma õigust kindlustada enesele parim võimalik osale 
mine ühiskonnas
11) Hooldus- on abiva jaja toimetuleku  toetamine  teenuste kaudu.
Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus- kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav 
sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule,
kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda  kodustes  
tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.
10) Koduteenus- kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on 
täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja 
parandades tema elukvaliteeti.
19) Tugiisikuteenuse eesmärk ja sisu
 (1) Tugiisikuteenus- kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on
iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, 
psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel 
olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema 
iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.
(3) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk- koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu 
toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. 
Tugiisik  abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime  tulema , 
abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu.
20) Isikliku abistaja teenus- kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille 
eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puude 
tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis 
eluvaldkondades, vähendades teenust  saava  isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.
22) Varjupaigateenus- kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk 
on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale 
ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja 
turvaline keskkond.
22) Turvakoduteenus- kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk 
on tagada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutele ajutine eluase, turvaline keskkond ja 
esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada  kriisiabi , mis taastab isiku 
psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise 
võimalustest. Tulenevalt isiku  east  ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine. 
26) Sotsiaaltransporditeenus- kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille 
eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses 
puudega isikul, kellel  puue  takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema 
vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste 
kasutamiseks.
32)Võlanõustamisteenus- kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille 
eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga 
läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist 
toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.
35) Igapäevaelu  toetamise  teenus- eesmärk on isiku parim võimalik iseseisev toimetulek ja 
areng psühhosotsiaalse toimetuleku toetamise, igapäevaelu toimetulekuoskuste ja tööoskuste 
kujundamise ning isiku lähedaste ja isikuga koos  elavate  isikute nõustamise kaudu.
42) Toetatud  elamise  teenus- isiku sotsiaalse toimetuleku ja integratsiooni toetamine koos 
juhendamisega majapidamise ja igapäevaelu korraldamises, et tagada isiku võimalikult iseseisev 
toimetulek iseseisvalt  elades .
45) Kogukonnas elamise teenus- isiku põhivajaduste rahuldamiseks ja arenguks soodsa 
peresarnase elukorralduse loomine koos  majutuse  ja toitlustamisega, et suurendada isiku 
iseseisvat toimetulekut ja arendada igapäevaelu tegevuste korraldamise oskusi ühistes tegevustes 
osalemise kaudu.
48) Ööpäevaringne erihooldusteenus- isiku ööpäevaringne hooldamine ja arendamine koos 
majutuse ja toitlustamisega, et tagada teenust saava isiku iseseisva toimetuleku säilimine ja 
suurenemine ning turvaline elukeskkond teenuseosutaja territooriumil.
50) Lapsehoiuteenus- apse hooldusõigust omava isiku või käesoleva seaduse § 129 lõikes 1 
nimetatud hooldaja  toimetulekut või töötamist toetav teenus, mille osutamise vältel tagab 
nimetatud isikute asemel lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja.
51) Asenduskoduteenus- lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste 
võimaldamine, talle turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse 
ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.) 
52) Lapse perekonnas hooldamine- lapse hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka 
ta ei kuulu.
(1) Perekonnas hooldamisele suunatakse hooldusõigusliku vanemata jäänud laps. Hooldamisele 
võib suunata ka lapse:
 1) kelle vanem on surnud, tagaotsitavaks kuulutatud või teadmata kadunud;
 2) kelle vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja;
 3) kelle vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud või piiratud;
 4) kes on vanemast eraldatud;
 5) kelle vanem kannab eelvangistust või vangistust;
 6) kes on saatjata alaealine välismaalane;
 7) kes on alaealine inimkaubanduse ohver ohvriabi  seaduse tähenduses või ohvriabi seaduse § 3 
lõikes 22 nimetatud alaealine;
 8) kes on seksuaalselt väärkoheldud alaealine ohvriabi seaduse tähenduses.
49)  Toimetulekutoetus - eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise 
abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja  perekondade  materiaalset puudust, tagades 
minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks.
37) Vältimatu sotsiaalabi- Isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda 
elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, osutatakse vältimatut sotsiaalabi, mis tagab 
vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse.
 Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või 
puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.
8) Subsidiaarsus ( lähimus )- inimese  abistamine  tema lähiümbruses
5) Lapse väärkohtlemine- tegu või  tegevusetus  mis takistab lapse eakohast arengut või 
valmistab talle kannatusi
9) Erivajadus - vajadus kõrvalise abi järele 
18) Ohvriabiteenus- avalik teenus, mille eesmärgiks on kuriteo, hooletuse või halva kohtlemise 
või füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks langenud isikute toimetulekuvõime 
säilitamine või parandamine.
15) Heitumus  ( encouragement )-  meeleseisund mille puhul inimene ei suuda vastu võtta 
otsuseid enda olukorra parandamiseks
12) Eakate  avahooldus- komplekt meetmeid mis aitavad vanuril võimalikult iseseisvalt 
igapäevaselt toime tulla
24) Laste õiguste koventsioon- kogu kus on kirjas rahvusvaheliselt tunnustatud õigused, mis 
kuuluvad igale lapsele kogu maailmas, alates sünnihetkest kuni 18-aastaseks saamiseni. Selle 
koostamisel lähtuti põhimõttest, et ühiskonnal on kohustus tagada lapse põhiliste vajaduste 
rahuldamine ning pakkuda tuge lapse isiksuse, annete ja võimete arenguks.
25) Sotsiaalnõustamine- sots teenus mõistmaks abivajava isiku abavajaduse ja probleemide 
ulatust, vajdust abi järele ( konsultatsioon, informeerimine, nõustamine )
6) 
   Absoluutne vaesus – rahast jätkub vaid endal hinge sees hoidmiseks ja hädapäraseks 
peavarjuks.
27) 
   Suhteline vaesus – inimest võrreldakse  teistega ; tavaline võrdlusalus on pool riigi 
keskmisest palgast.
14) Tugipere- sots.teenus pakkumaks kogeda asenduskodus kasvavale lapsele perekonna 
kogemust
16) Tööturuteenus-  teenus, mida osutatakse töötule ja tööotsijale töö leidmiseks ja tööalase 
arengu  soodustamiseks  ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks;
(1) Tööturuteenuste liigid on:
 1) teavitamine tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest;
 2) töövahendus;
 3) tööturukoolitus;
 4) karjäärinõustamine;
 5) tööpraktika;
 6) avalik töö;
 7) tööharjutus;
 8) palgatoetus;
 9) toetus ettevõtluse alustamiseks;
 10) tööruumide ja -vahendite kohandamine;
 11) töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine;
 12) abistamine tööintervjuul;
 13) tugiisikuga töötamine.
21) Asendushooldus- kui laps ei saa kasvada kodus ja teda kasvatatakse riigi poolt väljaspool 
perekonda 
Asendushoolduse vormideks on:  lapsendamine , perekonnas hooldamine, eestkoste ja 
asenduskodu.
23) Delinkventne käitumine- käitumine mille puhul ei järgita õigusnorme. : varastamine, 
huligaanitsemine
29) Õpitus abitus- seisund mille puhul inimene ei langeta endale kasulikke otsuseid isegi 
kekskkonna paranedes kuigi eelnevalt oli olukord halvem
30) Päevakeskus- sots.teenus pakkumaks vajaduspõhist võimalust sotsiaalseks ajaveetmiseks
31) Eluruumi tagamise teenus- mõeldud inimesele, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast
tulenevalt võimeline endale ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama 
36) Võrgustikutöö- töö kliendi ja tema lähedastega kaasates ka omavalitsuse või mud 
spetsialistid
38) Töötamise toetamise teenus-  teenuse eesmärk on juhendada ja nõustada isikut, et toetada 
tema iseseisvat toimetulekut ning parandada elukvaliteeti tema võimetele sobiva töö otsimise ja 
töötamise ajal.
39) Juhtumikorraldus - peamiseks ülesandeks on osutada inimesele tema individuaalsetest
vajadustest lähtuvat abi, mis  tagaks  teenuste ja  toetuste  efektiivsema kasutuse.
40) Maslow püramiid- skeem näitamaks inimese põhivajaduste rahuldamise tasemeid
41) Sotsiaalhoolekande seadus- seadus sätestab sotsiaalhoolekande organisatsioonilised, 
majanduslikud ja õiguslikud alused ning reguleerib sotsiaalhoolekandes tekkivaid suhteid.
43) Külakorda käimine- arhailine hoolekandesüsteem, kus iga  omavalitsus  hoolitseb enda 
hädasolijate eest 
44) Sotsiaalne erivajadus-  oskamatus, suutmatus  toime tulla suhetega.
46) Hooldustalu - talu, mida saavad osta nii pered kui ka  hooldekodud , kes soovivad ka 
erivajadustega inimestele pakkuda neile sobivat, neid arendavat ja rahustavat ööpäevast tegevust
47) DI- protsess eesmärgiga pakkuda hoolekandeasutustes elavatele klientidele võimalikult 
peresarnaseid tingimusi
53) Lastekaitse- hõlmab erinevaid toetusi ja teenuseid, mis  toetavad laste õigusi ja heaolu.
54) Noorsootöö- tingimuste loomine noore isiksuse mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab 
noortel vaba tahte alusel perekonna-, tasemeharidus- ja tööväliselt tegutseda.
55) Seenioritöö- töö vanema elanikkonnaga 
56)  Abivahend - vahend, mis on ettenähtud mingi tegevuse sooritamise hõlbustamiseks

Document Outline

• Mõisted