Taotletavad õpitulemused III arengutasemel. Muuhulgas õpilane tuleb enamasti toime igapäevatoimingute sooritamisega, abistab teisi igapäevatoimingutes, oskab teha jõukohast tööd kodus ja koolis, hoiab korras oma asjad ja lähema ümbruse, teeb vahet omandisuhetel, teab endast lähtuvalt oma pereliikmete sugulusastet, nende ja lähedaste ametit, planeerib suunamisel tulevast elukohta jne. Mihkli kool. Mihkli Kool asub Lääne-Virumaal Imastu Koolkodu ruumides. MTÜ Imastu Kooli Selts asutati eesmärgiga osutada teenust mõõduka, raske, sügava ja liitpuudega ning pervasiivsete psühhootiliste häiretega lastele. Kooli saavad astuda kõik selle piirkonna erivajadusega lapsed. Kool kasutuses on klassiruumid, köök, tunnetustuba, kunsti- ja muusikaklass. Koolis on 3 toimetuleku- ja 4 hooldusklassi. Kool võimaldab õpilasele vajadusel koduõppe. Koolis on professionaalne ja kutsealaselt pädev pedagoogiline personal. Kasutatud kirjandus: https://www
ruumide vabastamist. Kooli ei suletud ja hakati ehitama uut koolihoonet. Raha saadi õpetajate, lastevanemate ning vilistlaste korjandusest, toetasid ka asustused ja linnavalitsus. Koolimaja projekti koostas arhitekt Alar Korli. Ehitamist alustati 18. oktoobril 1936 ning lõppetööd 1929. a. Jaanuarist. Sõda vajutas koolile oma pitseri. Algklassiõpilased õppisid sel ajal juhuslikes hoonetes, keskkooliõpilased Imastu mõisas. 1944. a oli kooli seisukord masendav ning ruumide töökorda seadmisega tuli näha palju vaeva. Pärast sõda, kui algkool liideti 7. detsembril 1944 keskkooliga, hakkas õppetöö käima kahes lähestikku asuvas hoones. Aastail 1944 1950. oli koolis 639 õpilast ja 20 klassikomplekti. 1944-1950. aastal tehti algust juba teise õppe- ja katseaia rajamisega Kooli tänavas ning kolmel aastal võeti kooliaia saavutustega osa üleliidulisest
Punane Rist saatis kogutud ja välismaalt saaunud annetusi ühiskondlikele organisatsioonidele, lastekodudele,haglatele, tartu ülikoolile, linnade lastevarjupaikaele. Eesti punane reist asutas lastekodu Mursate, Pääskülas, Aasperes ja Petseris. Haigete laste kosutamiseks asutati Tabasalu ja Narva Jõesuu suvekolooniad. Punane Rist pidas ülal ka kolme sanatooriumi-kopsuhaigetele Seli mõisas ning kahte mudaravilat sõjaäelastele Haapsalus. Tapa lähedal Imastu mõisas asutati vabadussõjas tervisekaotanute invaliididekodu. 1922 aasta oktoobirs avas Eesti Punase Risti peavalitsus oma ruumides haigete ja haavatute transportimise puntki, milla peaülesandeks sai esmaabi ja esmase arstiabi andmine õnnetusjuhtumiste korral. Peagi varustati punkt ka nelja sanitaarautoga. Nii kujunes sellest pamiselt kiiraipunkt. Eestipuanse risti kujul hakkasi tööle ka mitend amulatooriumid ning otropeediaintstituut tallinnas.
vooluhulk on väga muutlik, suvel ja talvel on nad veevaesed ning võivad kuivaks jääda. Siia kuuluvad Valgejõe ülemjooksu allikad ja Jupri, Aravete, Seidla ning JärvaJaani allikad. Allikate teine vöönd paikneb kõrgustiku jalamil. Allikaliste alade arv ja pindala on seal suur. Rohkesti on veerikkaid püsiva vooluhulgaga lange- ja tõusuallikaid, paljude jõgede ja ojade püsilätteid. Tuntumad nende rühmast on RoosnaAlliku, Jäneda, Mõdriku, Lavi, Varangu, Äntu, Imastu, Simuna Katkuallikas ja Kiltsi allikad. Allikate kolmas vöönd paikneb kõrgustikku ümbritsevates soodes, kus leidub rohkesti pisikesi imballikaid, kuid ka suuri tõusuallikaid, millest tuntumad on Oostriku, Võllingi ja Kiigumõisa. 18 Foto 3 Kiigumõisa allikas Suuremaid allikaalasid ja allikalisi märgalasid on ümber Pandivere kõrgustiku vähemalt 60
www.equass.ee, viidi läbi asutuste ja audiitorite koolitusi ning teabeüritusi. Perioodi jooksul piloteerisid EQUASSi protseduure 6 asutust + Astangu KRK. Tänase seisuga on Eestis 6 asutust sertifitseeritud EQUASS Assurance kvaliteedimärgiga. Need on: 1. SA Jõhvi Haigla rehabilitatsiooniteenus 2. Kristiine Sotsiaalkeskus 3. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus 4. Tallinna Vaimse Tervise Keskus 5. AS Hoolekandeteenused Imastu koolkodu 6. Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus Edasisest: ·Seminar 13. jaanuaril: Iseseisvate ja grupitööde läbiarutamine; Vestlus kohustusliku kirjanduse läbitöötamise teemal; protfooliote esitamine (olge valmis oma portfoolio tutvustamiseks). ·Eksam 13. detsembril ·Kordamiseks 25 küsimust. 67 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon REHABILITATSIOON: · Toetamine
1. Kohtla-Järve Lastekodu 57 2. Elva Väikelastekodu 7 3. Narva Lastekodu 55 4. Tallinna Lastekodu 150 5. Tartu VLK Käopesa 70 6. Rakvere Lastekodu 6 7. MTÜ Vahtramäe LK Mäekodu 16 8. Imastu Koolkodu 10 9. Kuressaare Väikelastekodu 6 10. Siimusti Lastekodu 2 11. Pärnu Lastekodu 20 7 Finantsaruanne JRK LASTEKODU ERALDATUD TUUSIKUTE ARV 12. Koeru Lastekodu 2 13
annaabi.ee 
