saamine ........................................................................................................ 70 2.5. Rehabilitatsiooni alaliigid ................................................................................... 71 2.6. Grupitöö: rehabilitatsiooniplaan ......................................................................... 71 2.7. Klienditöö roll ..................................................................................................... 72 2.8. Rehabilitatsiooni programmid .................................
Pärnu 2017 SISSEJUHATUS Referaat käsitleb alaealisi õigusrikkujaid. Uuritakse välja, kes nendega tegeleb, kuidas tegeleb ja mille alusel. Välja on toodud miks alaealine teo toime paneb ja mis on selle eelduseks. Välja on toodud 7 tegevust, kuidas ennetada süü toime panemist. Kirjeldatud on mõjutusvahendeid ning kõike sellega seonduvat seaduse näol. Räägitud on õigusrikkujatele suunatud rehabilitatsioonist, mille käigus koostatakse individuaalne rehabilitatsiooniplaan. Lõpetuseks on koostatud artikkel 12 kogumiku abil lühikokkuvõte teemal osalus praktikas: lapse tähendusrikka osaluse teed. 2 1. PEATÜKK 1.1. Probleemid ja ennetus Kui alaealine paneb toime süüteo, on probleemile võimalik läheneda kahest eri vaatepunktist, kas last karistada ja ennetada uut kuritegu või uurida välja esmased põhjused, miks laps nii tegi. Tulemuslik tegelemine eeldab, et selgitatakse välja tegurid,
politseile või mõnele teisele abiandvale organile. SOTSIAALHOOLEKANDE SEADUS (1995): §11. Rehabilitatsiooniteenus. Rehabilitatsiooniteenus on isiku iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja töötamise või tööle asumise soodustamiseks osutatav teenus, mille raames: 1) koostatakse isikule puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse sätestatud nõuetele vastav isiklik rehabilitatsiooniplaan (edaspidi rehabilitatsiooniplaan) kehtivusega kuus kuud kuni kolm aastat (SÜNNIST SAADIK); 2) osutatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud loetelus nimetatud ning rehabilitatsiooniplaanis märgitud teenuseid; 3) juhendatakse isikut, kuidas rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatud tegevusi ellu viia. § 21. Lapsehoiuteenus on teise võimalusena juurde tulnud (1) Lapsehoiuteenus on lapse seadusliku esindaja või hooldaja toimetulekut või töötamist toetav teenus, mille osutamise vältel tagab
Hindamise tulemusena määratakse lapse puude raskusaste vastavalt sellele, kui sageli laps lisaabi vajab. Puude raskusastme alusel makstakse perele rahalist toetust. Samuti koostatakse ülevaade lapse arenguks vajalikest teenustest ning kasvukeskkonna tingimustest. Rehabilitatsioonimeeskonna soovitustest on muuhulgas abi arendustegevuste planeerimisel, kui esitatud on lapse arengutaseme põhjalik kirjeldus ning antakse soovitusi õppe- ja kasvatustegevuste korraldamiseks. Isiklik rehabilitatsiooniplaan koostatakse kuni kolmeks aastaks ning selle täitmise eest vastutab enamasti lapsevanem. Laste arengu hindamine ja eripärade märkamine Juba enne või vahetult pärast lapse sündi märkavad raskemaid puudeid kõigepealt arstid ja lapsevanemad. Perekonna juhendamist ja vajalikke lisateenuseid koordineerivad esialgu meditsiiniasutuse spetsialistid ja kohaliku omavalitsuse esindaja (sotsiaaltöötaja). Lapse erivajadusi
raskusaste (kerge, keskmine, raske, sügav) vastavalt sellele, kui sageli laps lisaabi vajab. Puude raskusastme alusel makstakse perele rahalist toetust. Samuti koostatakse ülevaade lapse arenguks vajalikest teenustest ning kasvukeskkonna tingimustest. Rehabilitatsioonimeeskonna soovitustest on muuhulgas abi arendustegevuste planeerimisel, kui esitatud on lapse arengutaseme põhjalik kirjeldus ning antakse soovitusi õppe- ja kasvatus tegevuste korraldamiseks. Isiklik rehabilitatsiooniplaan koostatakse kuni kolmeks aastaks ning selle täitmise eest vastutab enamasti lapsevanem. Eesti Vabariigi põhiseadus ja haridusseadused on kehtestanud kõikidele lastele võrdse õiguse saada võimetele vastavat haridust. Arvestust piirkonnas elavate erivajadustega inimeste, sh laste üle peab kohaliku omavalitsuse esindaja, kes on eestvedajaks ka võrdsete võimaluste loomisel toetuse ja hariduse saamisel. Informatsiooni, milliseid rühmi on vaja
Nõustamise tulemus on, et lapsevanemad on kompetentsed ja suudavad teadlikult valida oma lapsele sobiva haridusasutuse ja tugiteenused (valik piiratud). 4. Erivajadusega lapse arengu toetamine, sh sihipärane õpetamine - Meditsiin: diagnoosile vastav ravi (ravimid, operatsioon, kliiniline psühholoog), selle ravi eest õpetaja ei vastuta, õpetaja saab jälgida ravi mõju lapsele - Sotsiaalhoolekanne: isiklik rehabilitatsiooniplaan( võib haarata meditsiinilist, hariduslikku kui sotsiaalset sekkumist), tugiisiku teenus - Haridus: kodukoha lasteaed/kool, individuaalne arendus- või õppekava, erirühm/eriklass tavalasteaias või -koolis või erilasteaias või - koolis, koduõpe Tavakeskkonda kohandatakse võimalikult lapse vajaduste järgi, kui sellest ei piisa, siis järgneb eriõpe. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 50
annaabi.ee 
