annab rehabilitatsiooniprogrammist ülevaate ja tagab, et on edastatud kogu info, mis on vajalik rehabilitatsiooniprogrammi tegevuste mõistmiseks; paneb rehabilitatsiooniprogrammi osutaja läbi mõtlema planeeritud tegevuste läbiviimise erinevad aspektid ja sõnastama need mõistetavalt; võimaldab rehabilitatsiooni planeerijatel, juhtumikorraldajatel ja klientidel ning nende pereliikmetel valida sobiv rehabilitatsiooniprogramm; võimaldab rehabilitatsiooniprogramme võrrelda; aitab hinnata rehabilitatsiooniprogrammide eesmärkide saavutamist ja efektiivsust peale tegevuste läbiviimist. Rehabilitatsiooniprogrammi vormi täitmisel juhinduda põhimõttest: kirjutada nii vähe, kui võimalik, kuid piisavalt, et tekiks ülevaade tegevustest. kasutades kirjandust ja erinevaid allikaid, tuleb neile viidata ja vormi lõpus allikad loetleda;
Töös puuduvad statistilised andmed ja sõltumatute eksperimentaaluuringute tulemused, kuna kriminaalhoolduseosakonnas neid ei ole ja andmete saamiseks peab pöörduma järelpärimisega Justiitsministeeriumi poole. Lisaks kriminaalhooldusametnikul saadud informatsioonile kasutan oma töös andmeid National Institute of Justice, USA ja Ülevaade lastele ja noortele suunatud kuriteoennetusprogrammidest 2014. a. Üldinfo Esimene rahvusvaheliselt tunnustatud rehabilitatsiooniprogramm vanglasüsteemis võeti kasutusele 2001. aastal, kui koostöös Soome Justiitsministeeriumiga said meie vanglatöötajad koolitust „Viha Juhtimise“ programmis. Sellest ajast alates on programmide hulk Eesti vanglates kasvanud. Programmid, mida 2014. aastal kasutatakse vangla ja kriminaalhoolduse süsteemides on järgnevad: Liiklusohutusprogramm Agressiivsuse asendamise treening Viha juhtimine EQUIP Sotsiaalsete oskuste treening
Võõrutusnähtude ravi (detoksifikatsioon) (eri)haiglad, spetsialiseeritud uimastisõltuvuse ravikeskused; Sõltuvusravi, rehabilitatsioon professionaalsed ravikeskused (kasutusel on nii meditsiinilised, kui ka sotsiaalsed ja psühhoterapeudilised meetodid), sotsiaalse rehabilitatsiooni keskused; Järelravi, rehabilitatsioon pädevuskeskused, kus tegutsevad väljumisprogrammid ning toimub endiste uimastisõltuvustega isikute reintegreerimine tööturule. Kogu rehabilitatsiooniprogramm keskuses kestab ligi kaks aastat. Töö enese kallal peab kestma ka edasi, vajadusel võib alati keskusesse tagasi tulla. Üldtuntud valem väidab et inimene vajab rehabilitatsiooni nii kaua, kui pikk on tema sõltuvuse ajalugu, näiteks kaheksa aastat sõltuvust eeldab sama palju aastaid rehabilitatsiooni. Väga tähtis osa rehabilitatsioonist on töö sõltlase lähedastega, sest kaasates rehabilitatsiooni protsessi kogu pere me võime loota edukale tulemusele. (AIDS-i tugikeskus 22.12
57 · "Rehabilitatsiooniteenus on kompleksne protsess, milles on vaja planeerida isiku eesmärkidest ja vajadustest lähtuvaid erinevaid rehabiliteerivaid ja arendavaid tegevusi. " · "Oluline on leida isiku east ja puudest lähtuv, metoodiliselt koostatud ja läbimõeldud tegevuste terviklik pakett, mis on suunatud isiku rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamiseks." PROGRAMMI KÄSITLUS REHABILITATSIOONIPROGRAMM on isiku rehabilitatsiooniks vajalikke kompleksseid tegevusi sisaldav sekkumine, millel on konkreetselt sõnastatud eesmärk, kindlaks määratud ajaperiood, mille vältel pakutakse aktiivselt arendavaid ja rehabiliteerivaid tegevusi. Rehabilitatsiooniprogramm on teenuste osutamise süstematiseeritud ja organiseeritud vorm mille tulemuseks on konkreetse eesmärgi saavutamine lähtuvalt inimese rehab
korrektselt ja hoiab ennnast vaos. Vahetevahel õhtuti natuke energilisem, aga siiski sõbralik. Seitsmendal päeval, peale ema külastust tekib tagasilöök, mis järgnevatel päevdel möödub. Lahkub ravilt heatujulisena ja mõistlikuna, annab lubaduse korralikult käituda. III Ravi periood 20. oktoober – 03. november 2014 Jan saabub uuesti ravile. Vahepeal on ta asunud õppima Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumisse. Lõppenud on kahe aastane rehabilitatsiooniprogramm Tallinna Laste Turvakeskuses. Suvi möödus emaga Venemaal ja kooli alguses sügisel probleeme ei olnud. Oktoobris algasid koolist puudumised ja poiss oli asunud elama ühte mahajätud hoonesse, koos mingi täiskasvanud mehega. Tarbis kanepit ja spice, varastas raha saamiseks ja lõpuks on veetnud nädala Tallinna Lilleküla Turvakodus. Käitumine muutunud täiskasvalikumaks ja enam ei lähe teiste lollustega kaasa, ei lase ennast mõjutada
2.2 Päevakeskus Tegemist on sotsiaalhoolekande vastutusalasse kuuluva päevase rehabilitatsiooniasutusega narkootikumide tarvitamisest loobunud patsientidele (vt. Narkomaania ravijuhis. Rehabilitatsioon päevakeskuses). Päevakodusse suunatakse ambulatoorse või statsionaarse võõrutussündroomi ravi edukalt lõpetanud patsiente, kes on motiveeritud edasiseks uimastivabaks eluks, kel on olemas kodu ja perekond, kuid kel puudub õppimis- või töökoht. Igapäevane rehabilitatsiooniprogramm päevakodus kestab kuni 1,5 aastat. Ühes päevakeskuses saab rehabilitatsiooniprotsessis osaleda üheaegselt kuni 20 isikut. Rehabiliteeritavad on grupeeritud erinevatesse rühmadesse, igal rehabiliteeritaval on oma positsioon ja vastutusala päevakodu hierarhias. Toimub pisteline laborikontroll narkootikumide tarbimise tuvastamiseks. Rehabilitatsiooniprotsess on kavandatud ajalises plaanis kindla päevakavaga, kindla
annaabi.ee 
