Käisin kolmapäeval 7. novembril Viktoria kontserdisaali Kevadist ärkamist vaatamas. See kõneles seksist ja enesetapust. Kontserdil esitati nii vokaal kui ka koorimuusikat. Alternatiivse popi ja folgisugemetega muusika on lavastusele loonud Ameerika laulja ja helilooja Duncan Sheik ning teksti ja laulusõnade autor on Steven Sater. Esines ansambel Termnaator laiendtud koosseisus: Taavi Lang kittaril, Roland Puussepp löökpillidel, Henno Kelp basskitarril kontrabassil, Runno Tamra klahvpillil, Tiit Kikas keelpillil. Esinesid ka Margus Robam, Stig Rästa, Reigo Tamm, Silver Laas, Norman Salumäe, Mihkel Tikerpalu, Getter Meresmaa, Saara Kadak, Anna Põldvee, Kati Ong, Liivika Hanstin ja Riko Rosberg. Kontserdi tegi eriliseks see, et kontsert polnud nagu teised kontserdid, kus ainult lauldakse. Mulle jäi meelde lugu ,,Ema mind kandis", sest see oli esimene lugu mida kontserdil esitati. Lugu oli esitatud rock stiilis
Sheik ning teksti ja laulusõnade autor on Steven Sater. Tüdrukuid kehastasid Getter Meresmaa, Saara Kadak, Anna Põldvee, Kati Ong, Mari Ronimois ja Liivika Hanstin. Poisse mängisid Markus Robam, Stig Rästa, Reigo Tamm, Silver Laas, Norman Salumäe, Mihkel Tikerpalu ja Riho Rosberg. Muusikat tegi ansambel Terminaator laiendatud koosseisus: Taavi Langi (kitarrid), Roland Puusepp (löökpillid), Henno Kelp (basskitarr ja kontrabass), Runno Tamra (klahvpillid) ning Tiit Kikas (keelpillid). Selle suurepärase etenduse lavastajateks olid Anti Kobin ja Taavi Tõnisson. Muusikajuht oli Kaire Vilgats. Selle muusikali eripära oli kogu see julgus. Omal ajal, kui Frank Wedekind selle draama kirjutas, peeti seda väga skandaalseks, sest see kõneles seksist ja enesetapust. Nii lugu ise kui ka lavaloo kõnepruuk ja kostüümid on kantud 19. sajandist. Seega oli ka kogu kujundus üsna lihtne. Kasutati vanaaegseid toole ja
Requirements for Teamwork: Revisiting the Teamwork- KSA Test's validity. International Journal of Selection & Assessment. Nr 20, pp 36-52. 9. Orto, A. E. D., Power, P.W. 2007. The Psychological and Social Impact of Illness and Disability: 5th Edition (Springer Series on Rehabilitation). 10. Pösö, T., Kjørstad, M. 2012. Social care under state socialism (19451989). Ambitions, ambiguities, and mismanagement. Nordic Social Work Research. Nr 2. 11. Runno,M. 2012. Rehabilitatsiooniteenuse arendussuunad hoolekandes.- Sotsiaaltöö ajakiri, nr 1 (13), lk 19. 4 12. Southall, K., Wittich, W. 2012. Barriers to Low Vision Rehabilitation: A Qualitative Approach. Journal of Visual Impairment & Blindness. Nr 106, pp 261. 13. Spruit, M. A., Jannsen, D., Frannsen, F. M. E., Wouters, E. F. M. 2009. Rehabilitation and palliative care in lung fibrosis. Respirology. Nr 14, pp 783. 14. Suddick, K. M., De Souza, L
· Sõlmima halduslepingu SKA-ga. Rehabilitatsiooniteenuse osutajad 2007. aastal 63 asutust 2008. aastal 74 asutust 2009. aastal 76 asutust 2011. aastal 98 teenuse osutajat (103 meeskonda), sh · sihtgr 1 (puudega lapsed) 82 asutust · sihtgr 2 (puudega täisealised) 81 asutust · sihtgr 3 (psüühikahäirega püsivalt töövõimetud) 60 asutust · sihtgr 4 (alaealiste komisjoni otsusel suunatud) 14 asutust · (Allikas: M.Runno, Sotsiaalministeerium, 2011 Reh.teenuse osutaja kohustused tulenevalt halduslepingust: · Teenusele suunatud isikute informeerimine. · Järjekorda registreerimine (eraldi järjekorrad erinevatele sihtgruppidele ning isikute informeerimine, kui asutuse lep.maht on täis teiste sobivate asutuste kohta). 36 · Rehabilitatsiooniteenuse osutamisega seotud arvete esitamine SKA-le (trükitud, paberkandjal).
annaabi.ee 
