Sotsiaaltöö aluste põhimõisted

Pelju, Riin

Sotsiaaltöö aluste põhimõisted (0)

Tartu Ülikool - Sotsioloogia - Sotsioloogia

1 HALB

Sotsiaaltöö eesmärgid - aidata inimesel keskkonnaga kohaneda, aidata tal leida selleks vajalikke ressursse.

Sotsiaaltöö põhimõtted

Sotsiaaltöö eetika - järgib samu põhimõtteid kui mistahes inim- ja aitamistöö. Sotsiaaltöö taustaks on humanistlik inimkäsitlus. Arvatakse, et inimesel on õigus inimväärseks eluks sõltumata tema võimest osaleda ühiskonna elus kasulikul viisil. Inimeseks olemine on väärtus iseenesest. Inimese kasvuvõimalusi vaadeldakse piiramatuina. Arenemine inimlikuks inimeseks vastab inimese olemusele ja kasvatusel on selles keskne koht.

Sotsiaaltöö meetodid - Töötaja saab kasutada meetodeid , et rahuldada kliendi vajadusi. Põhimeetodid osalevate praktikute kesksel jaotusel on:
• individuaalne töö, mille puhul praktik töötab konkreetse looga üksinda;
• meeskonnatöö, mille puhul konkreetse looga töötab konkreetne, erinevatest
spetsialistidest koosnev formaliseeritud (ametlik) grupp;
• võrgustikutöö, mille puhul konkreetse looga töötab eri sektorite ja erialade
praktikutest koosnev laiapõhjaline grupp.

Sotsiaalteenus - isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus. nt eluasemeteenused, erivajadustega in-ste teenused.

Maslow’ püramiid - arvestab nn keskmise inimesega ega kehti nende inimeste puhul, kes kõrgemate vajaduste saavutamiseks jätavad mõne astme vahele.

füsioloogilised vajadused – seksuaal -, vee-, toidu- ja unevajadus;
turvalisusvajadus – vajadus kaitstuse järgi;
armastus- ja kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse;
tunnustusvajadus – vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele;
eneseteostusvajadus – vajadus saavutada kõik see, milleks inimesel jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi.

Lapse väärkohtlemine - Lapse väärkohtlemine on mis tahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi. Väärkohtlemine võib olla nii füüsiline, seksuaalne, psühholoogiline kui emotsionaalne, aga ka lapse hooletusse või ravita jätmine

Absoluutne vaesus - ressursside puudumine mingi minimaalse vajaduste rahuldatuse tasandi suhtes.

Toimetulekutoetus - mõeldud minimaalse sissetuleku tagamiseks ja inimeste esmavajaduste rahuldamiseks vajalike minimaalsete tarbimiskulude katmiseks. Toimetulekutoetust makstakse allpool toimetulekupiiri elavatele, sealhulgas ka elukohata inimestele toidu, riietuse ja muude esmavajalike kaupade ja teenuste ostmiseks .

Subsidiaarsus - põhimõtet järgides on hoolekandeteenuste arendamine, korraldamine ning neile juurdepääsu tagamine kliendile kõige lähemal seisva võimuorgani ülesanne. Enamuse teenuste puhul on selleks kohalik omavalitsus .

Erivajadus - tagajärg. organismi teatud funktisooni puudumine, alatalitus või kõrvalekalle

Asenduskodu - vananenud mõiste järgi lastekodu on sotsiaalhoolekande seaduse järgi institutsioon , mis osutab asenduskoduteenust. Eesmärk on rahuldada lapse põhivajadusi, luua talle turvaline ja arenguks soodne elukeskkond ning valmistada laps ette võimetekohaseks toimetulekuks täiskasvanuna. Asenduskodus võib elada laps, kelle vanemad ei ole võimelised tema eest hoolt kandma.

Toetatud elamine - teenus, mille eesmärgiks on inimese iseseisev toimetulek tavalisele võimalikult sarnases keskkonnas. Teenus seisneb inimeste majutamises tehniliselt hooldatavasse väikestesse majaüksusse koos teiste analoogsete probleemidega inimestega. Oluline roll on hooldustöötajal / tugitöötajal.

Teisane viktimisatsioon - väljendab ühiskonna hoolimatust kuriteo ohvriks langenud inimeste suhtes. Sekundaarset viktimisatsiooni võib ohvrile põhjustada suhtlemine nii intervjueerijaga, õigusorganite, töökaaslaste, sõprade ja perekonnaga kui ka meedia kalduvus kuritegusid ja inimtragöödiaid kaubaks muuta.
Sekundaarse viktimisatsiooni astmestik:
I Ülekohus:

hirm surveabinõude ees,
informatsiooni puudus,
tajutud huvi puudus küsitleja poolt,
kohtuprotsessi viibimine ,
sissetuleku või töö kaotus.

II Häbistatus:

häbimärgistatus,
seksuaalkuritegudele järgnev läbivaatus,
uurimine ja küsitlemine politseis, kohtus,
ebateadlike inimeste süüdistused,
meedia.

III Isolatsioon :

tõrjumine perekonna ja sõprade poolt,
kaasinimeste ebamugavus ohvriga juhtunust kõneldes ja suheldes,

Eakate avahooldus - 1. eakale kodus elamise võimaldamine- eaka toimetulek toetavate vajaduste määratlemine. Riskide ja vajaduste tasakaalustamine . 2. probleemide kompleksne analüüs- hindamisel kõigi osapoolte nägemusega arvestamine . Kommunikatsiooni võimaldamine osapoolte vahel. 3. üksiktarbija soovide arvestamine- osapoolte esindatuse võimaldamine. Hooldaja vajaduste tasakaalustamine

Rehabilitatsioon - protsess, mille eesmärgiks on saavutada ja hoida puuetega inimeste võimalikult kõrget füüsilise, meelelise, intellektuaalse, psüühilise ja/või sotsiaalse funktsioneerimise taset, võimaldades neile nii suuremat iseseisvust. Rehabilitatsioon sisaldab funktsioonide arendamise ja/või taastamise , funktsiooni puudumise või funktsionaalse piiratuse kompenseerimise meetmeid. Rehabilitatsioon ei hõlma esialgset meditsiinilist abi. See sisaldab suure hulga abinõusid ja tegevusi põhi- ja üldrehabilitatsioonist kitsamalt eesmärgistatud tegevusteni. Rehabilitatsiooni üldmõiste sisaldab taastusravi , sotsiaalset, pedagoogilist ja ametialast rehabilitatsiooni.

Tugipere - abistab last või tema perekonda vabatahtlikult. Iga kohalik omavalitsus on sätestanud konkreetse korra , kuidas toimub tugipere määramine. Tugipereks on isikud, kes toetavad last või last kasvatavat perekonda. Tugipere eesmärgiks ei ole lapse kasvatamine väljaspool tema kodu, vaid lapse või tema pere toetamine probleemide tekkimisel, et võimaldada lapsel kasvada ja elada oma kodus. Tugipere korral vastastikuseid õigusi ja kohustusi ei teki. Lastekaitseseadus annab võimaluse sõlmida sotsiaaltalitusel tugiperega leping.
Tugipered või tugiisikud püütakse leida asenduskodulastele. Lapsed saavad viibida tugiperes nädalalõppudel, koolivaheaegadel (nn. suveperedes).
Ajutiselt perekonda hooldamisele antud lapse ülalpidamiseks antakse perekonnale lastekodust või koolkodust toiduraha.
Lastekodus või koolkodus viibiva lapse ajutiselt perekonnas hooldamiseks sõlmivad asenduskodu või koolkodu juhataja ja ajutine hooldusperekond lepingu.
Lastekodust ja koolkodust ei anta alla 3-aastasi lapsi ajutiselt perekonda hooldamisele.

Heitumus - olukord kus inimene on loobunud toimetuleku raskustest välja tulla

Tööturuteenus, selle liigid – (Tööturuteenuste seadus = 7 aktiivset meetodit.):
1) teavitamine tööturu olukorrast ja tööturukoolituse võimalustest; 2) töövahendus (tähelepanu väiksema konkurentsivõimega isikule); 3) tööturukoolitus; 4) kutsenõustamine; 5) tööturutoetus ettevõtluse alustamiseks; 6) tööturutoetus tööandjale väiksema konkurentsivõimega töötu töölerakendamiseks; 7) hädaabitöö. Töötu õppestipendium tööturukoolitusest osavõtuks (Töötu sotsiaalse kaitse seaduses).
Vabale kohale vastavate oskustega töötaja leidmine on tööjõuameti ülesandeks. Tööturukoolitust pakub erasektor . Tööturutoetus ettevõtluse alustamiseks- toetus töötule, kõige harvemini esinev. Tasuline töö- töötu, keda rakendatakse hädaabitööle (nö must töö, mille korral ei kohaldata tööõigusakte v.a ohutus ja puhkeaeg ).
Töötu õppestipendium ja tööturuteenused finantseeritakse riigieelarvest.
Passiivne meede - vanim on töötu abiraha , mida on õigus saada kõigil registreeritud töötutel, mitte lihtsalt tööotsijal ning mida finantseeritakse riigieelarvest. Töötu abiraha määrab, arvutab ning maksab elukohajärgne tööhõiveamet. (Toimetulekutoetust makstakse pere sissetulekute pealt aga töötu abiraha üksikisikule nii, et leibkonna sissetulekud ei lähe arvesse). Ühekordne toetus, hüvitis töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral, hüvitis tööandja maksejõuetuse korral.
Töötuskindlustus (mida korraldab Töötukassa) kui passiivne meetod, millele õigus Eesti alalisel elanikul; tähtajalise elamisloa alusel Eestis elavale välismaalasele; Eestis viibival pagulasel kuni elamisloa tähtaja lõppemiseni.
Riigi tööturu ja töökeskkonna edendamise eest vastutab Sotsiaalministeerium .

Ohvriabi - tasuta avalik sotsiaalteenus; teenuse eesmärk on säilitada või parandada ohvri toimetulekuvõimet; ohvriabi osutavad ohvriabitöötajad üle Eesti; ohvriabitöötajad pakuvad emotsionaalset tuge, jagavad informatsiooni abi saamise võimaluste kohta, juhendavad suhtlemisel riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustega ning teiste ohvrile vajalikke teenuseid osutavate asutustega.

Kaitstud töö - erivajadusega inimestele töö ja eneseteostuse pakkumine väljaspool avatud tööturgu

Toetatud töö - Teenus, mille eesmärgiks on iseseisvalt elava või toetatud elamise teenust kasutava inimese töötamine tavapärastes töösuhetes. Seisneb töövõtja ja tööandja toetamises ( abistamine , juhendamine, nõustamine) inimese töölerakendamisel ja töökoha ning töötingimuste kohandamisel inimese vajadustele vastavaks. Toetamine võib seejuures toimuva kas tööandjale rahaliste vahendite sihtotstarbelise eraldamise või (tasuta, st kinnimakstud) erialase teenuste osutamise kaudu. Käivitunud on tööpraktika ja tööharjutuse teenus puuetega inimestele.

Asendushooldus - rakendatakse olukorras, kus lapsel ei ole teatud põhjustel võimalik oma vanematega koos elada.
Asendushoolduse peamisteks tunnusteks on:

lapse ja uu(t)e vanema(te) vahelise õigusliku suhte loomine;
lapse ja kasuvanema(te) vahelise õigusliku suhte loomine;
lapse elamaasumine kasuvanemate juurde või hoolekandeasutusse.

Asendushooldusena ei käsitleta lapse ajutist või pikaajalist viibimist raviteenuseid ja/või rehabilitatsiooniteenuseid osutavas asutuses, varjupaigas, tugiperes osapoolte suulisel kokkuleppel, erivajadustega laste koolis ning vanglas .
Asendushoolduse eesmärgiks ei ole mitte lapse eemaldamine bioloogistest vanematest , vaid asendushooldus peaks tagama perekonnaga suhtlemise järjepidevuse ja aitama lapsel tagasi pöörduda perekonda või sulanduda ühiskonda. See tähendab, et lapse olukorda tuleb perioodiliselt üle vaadata ja kui võimalik, siis asendushooldus lõpetada. Asendushoolduse aeg tuleb tegeleda aktiivselt perega , kust laps eemaldati ja luua tingimused lapse tagasipöördumiseks. Asendushoolduse rakendamisel tuleb tekitada võimalus lapse perest eraldamiseks vanema nõusolekul, et anda perele võimalus laps tagasi taotleda.

Perekonnas hooldamine - Hooldamine perekonnas on isiku hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu ning toimub valla- või linnavalitsuse ja hooldamisele võtja vahel sõlmitud kirjaliku lepingu alusel.

Elamine kogukonnas - ühise leibkonnana elavad koos vähemalt üks tegevusjuhendaja ja neli klienti, töö-, igapäeva- ja koduse elu korraldamine ühistegevuses, ühine majapidamine ja majandamine ;

Laste õiguste konventsioon

Nõistamine - isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks
Invatransport - (1) Invatranspordi eesmärgikson parandada puuetega inimeste elukvaliteeti ja avardada nende võimalusi ühiskonnas toimetulekuks. Invatransport on mõeldud raske ja sügava liikumis-, nägemis- või liitpuudega isikule ja riskirühma eakale, kellel on puudest tingitult raskusi isikliku või ühistranspordi kasutamisega.

Suhteline vaesus - inimeste/leibkonna sissetulekud allpool arvestatud piiri

Pikaajaline töötus - kui inimene on üle 1 aasta töötu olnud

Õpitud abitus - Õpitud abitus on inimese kehalise ja psüühilise teotahte langus. Tegevuste tulemuslikkus muutub inimese jaoks küsitavaks, õnnestumistele ja ebaõnnestumistele hinnangu andmisel võimendatakse negatiivset suhtumist, välditakse iseseisvalt otsustamist ja toimimist. Õpitud abitus kujuneb märkamatult ja näiliselt lühikese ajaga , kuid temast vabanemine nõuab erakordset tahtepingutust, aega, eneseanalüüsi ning valmisolekut elurõõmu ja elamisjulguse saavutamiseks, alalhoidmiseks.

Päevakeskus - avahoolduse raames pakutav sots teenus pakkumaks oma kodus elavatele kleintidele kohta kus päeval olla

Hooldamine asutuses – nt vanadekodu

Varjupaik - sots teenus, mille eesmärgiks on pakkuda ajutist elukohta

Muu abi (lisaks teenustele ja toetusele) - nt toidupakid, riided, supiköök. kõik mitterahaline toetus.

Sotsiaaltöötaja rollid - toetaja, aitaja , nõustaja, ekspert jne.

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 143 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

143 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Riin Pelju Õppematerjali autor

väga hea enne eksamit üle vaadata

sotsiaaltöö alused

Sarnased õppematerjalid

doc

Sotsiaaltöö alused, mõistete seletused

· arengukava koostamine (seaduseelnõude koostamine) · hoida ennast läbipõlemise eest Isiklik aitaja- on palgaline töötaja, kes abistab vastavalt lepingule puudega inimest (klienti) füüsiliselt igapäevastes tegevustes, millega klient puude tõttu iseseisvalt toime ei tule. Isiklik abistaja lähtub oma töös iga konkreetse kliendi erivajadustest ja tööjuhistest. Sotsiaaltöö eetika- järgib samu põhimõtteid kui mistahes inim- ja aitamistöö. Sotsiaaltöö taustaks on humanistlik inimkäsitlus. Arvatakse, et inimesel on õigus inimväärseks eluks sõltumata tema võimest osaleda ühiskonna elus kasulikul viisil. Sotsiaaltöö meetodid- · klienditöö · juhtumikorraldus · grupitöö · kogukonnatöö · väärtuste hoidmine, arendamine

Sotsiaaltöö korraldus

docx

Sotsiaal töö alused - KT kordamine

sattunud inimesi aitab. Millistele toimetulekuraskustega inimestele jagada sotsiaaltoetust riigi ressurssidest? Mil määral sekkuda inimeste perekonnaellu? Sageli on riskigruppi kuuluvates peredes alkoholiprobleeme, esineb vaimset ja füüsilist vägivalda. Võtmemõiste selliste probleemide lahendamisel on usaldus. Kui usaldus sotsiaaltöötaja vastu kaob, on väga raske inimesi nende isiklikes probleemides aidata. Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni eetikakomitee koostas sotsiaalala töötaja eetikakoodeksi, mis täiendab seadustes sätestatut ja on sotsiaalala töötajale abiks raske ja vajaliku töö tegemisel. Sotsiaalala töötaja eetikakoodeksi eesmärk on toetada sotsiaalala töötajaid nende igapäevases töös. Seaduste ja käesoleva dokumendiga reguleerimata juhtudel tuleb lähtuda nõrgima osapoole huvidest. Käesolev eetikakoodeks on pidevalt arenev seisukohtade kogum, mis kuulub

Sotsiaaltöö alused

docx

Sotsiaaltöö mõisted

Elamine kogukonnas - kogukonnas elamise teenuse sisuks on inimese põhivajaduste rahuldamiseks ja arenguks soodsa peresarnase elukorralduse loomine koos majutuse ja toitlustamisega eesmärgiga suurendada inimese iseseisvat toimetulekut ja arendada igapäevaelu tegevuste korraldamise oskusi. Laste õiguste konventsioon – dokument, kus alla 18-aastastel isikutel on tagatud kõik inimõigused. Õpitud abitus – üleaitamise tagajärjel tekkinud oskamatus või saamatus oma täit potentsiaali rakendada. Muu abi (lisaks teenustele ja toetustele) – sotsiaalse keskkonna parandamisele ja sotsiaalse turvalisuse suurendamisele suunatud tegevus, mis ei ole sotsiaalteenus. Vältimatu abi – on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Lastekaitse seadus - Eesti Vabariigi lastekaitse seadus sätestab lapse rahvusvaheliselt tunnustatud õigused, vabadused

Sotsiaaltöö

odt

Sotsiaaltöö eksami küsimused-vastused

Sotsiaaltöö alused 1. Nimeta sotsiaaltöö tegemise viise. · Profesionaalne · Vabatahtlikud 2. Millised on profesionaalse sotsiaaltöö tunnused? Too näiteid kus töötavad profesionaalse sotsiaaltöö tegijad. · Palgaline töötaja · Vastav haridus · Läbinud vastaad koolitused Prof. Sotsiaaltöö tegijad töötavad : Koolides, Vanglates, KOV ja teistes riigiasutustes. 3. Loetle sotsiaaltöö sihtgruppe. · Inimesed, kellel pole kodu · eakad inimesed · vaimse tervisega inimesed · puuetega inimesed · sõltlased · töötud inimesed 4. Millised on sotsiaaltöö eesmärgid? · Aidata abivajajaid, · Aidata inimestel olemasolevaid võimalusi ära kasutada. Hoolekande ajalugu 1. Milline on vanim pensioni liik? · Sõjaväelaste pension 2. Milline muudatus toimus Euroopas 400- 500 aastatel pKr kirikuseaduses?

Sotsioloogia

odt

Kval juhtimise küsimuste vastused

SOTSIAALKAITSE ÕIGUSLIKUD ALUSED 1. Sotsiaalseadustiku kodifitseerimine, liigendus - Kodifitseerimine kui tegevus peaks aitama kaasa suurema õigusselguse loomisele. Õiguskirjanduses selgitatakse, et eristada saab reformaatorlikku kodifitseerimist ning konstantse õiguse kodifitseerimist. Reformaatorlik kodifitseerimine hõlmab endas ka uute õigusnormide loomist. Konstantse õiguse kodifitseerimine on tagasihoidlikum. See ei hõlma uue õiguse loomist vaid seisneb üksnes kehtiva õiguse süstematiseerimises.Kodifitseerimise lõppresultaadiks on tüüpiliselt uue seaduse tervikteksti koostamine. SHS võeti vastu 1995. aastal. Seaduse esmaversioon koosnes üksnes umbkaudu 50 paragrahvist. Tänaseks on SHSi muudetud enam kui viiekümnel korral ning paragrahvide arv on kasvanud umbes 150-ni. Selline areng on muuhulgas kaasa toonud selle, et SHS on kaotanud oma selguse. SHS on äärmiselt raskesti loetav ja mõistetav seadus. Seda nii abivajajate, valdkonna spetsialistide kui ka juris

Akadeemiline enesejuhtimine

pptx

SOTSIAALTEENUSED

omades võimalust rakendada ettekirjutusi ja sunniraha. Kuidas, kui tihti ja millistel alustel Maavanem järelevalvet teostab ning kvaliteeti tagab, seadus ei määratle. 21 Mis on STAR? Sotsiaalteenuste ja toetuste andmeregister (STAR) on riigi keskne andmekogu/infosüsteem, mis on asutatud juhtumikorralduse põhimõttel läbiviidava sotsiaaltöö korraldamiseks. STARi loomise peamine eesmärk on arendada välja elektroonne töökeskkond, mis aitab sotsiaaltöötajal oma tööd senisest hõlpsamini korraldada osutada isikule vajalikku abi võimalikult sihitatult ja kiiresti ning optimaalse töömahu ja kulutustega. Uus veebipõhine infotehnoloogiline lahendus annab võimaluse elektroonilise toimiku pidamiseks. 22 KASUTATUD ALLIKAD v

Sotsiaalpoliitika

doc

Sotsiaaltoetused ja teenused puudega lapsele Eesti Vabariigis

Sotsiaaltoetused ja teenused puudega lapsele Eesti Vabariigis Puudega lapse sünd, lapse raske haigus või tervist kahjustanud õnnetus on iga lapsevanema jaoks suureks elumuutuseks ja väljakutseks. Puudega lapsed vajavad tavalisest enam tähelepanu ja hoolitsust, samuti peab lapsevanem hakkama otsima teavet, mis aitab tal uues olukorras paremini hakkama saada. Nagu kõigi laste puhul, on ka puudega lapse peamine kasvataja ja hooldaja tema vanem, kuid lapse puudest tulenevate vajaduste rahuldamiseks pakutakse täiendavat abi. Lapse puude raskusastme määramine annab õiguse saada erinevaid riigi ja omavalitsuste poolt pakutavaid sotsiaalteenuseid, toetusi ja soodustusi. Puudega lapse ja tema pere abistamine on jagatud riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel. Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt kuni 16-aastasele puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks: Keskmise puudega lapsele 270% sotsiaaltoe

Lastekaitse

doc

Keskkond lapse arengu mõjutajana asendusperes

Almann, S. (2003). Tea ja toimeta nr.22. Tallinn: Kirjastus Ilo. Cambell, R. (1991). Tingimusteta armastus. Tallinn: Eesti Kristlik Kirjastus. Dsiss, H. (2002). Kodu kui õigushoiakute kujunemise keskkond. L, Auväärt. Õiguspsühholoogia sotsioloogia. Tartu: Ülikooli kirjastuse trükikoda. Edovald, T. (2003). Antisotsiaalse käitumisega õpilased. Tartu. Fernandez-Ballesteros, R. (2003). Encyclopedia of Psychological Assessment. London. , .., ,.., ,.. (1998). . . Heinla, E. (2000). Sotsiaaltöö nr.6. Tallinn: EV Sotsiaalministeerium. Ilmoja, M. (2002). Kasupere kui alternatiiv vanemliku hoolitsuseta lastele. Tallinn: Tallinna Pedagoogika Ülikool/Sotsiaalteaduskond/Sotsiaaltöö osakond. Justiitsminitseerium. URL= www.just.ee/index.php3?cath=2377/. (21 Jaanuar 2004). Kaplan, S. (1999). Kasulaps, kasuvanem, kasupere. Sotsiaaltöö . Kaseoja, M. (1997). Kus kasvavad vanema hoolest ilma jäänud lapsed? Tartu Postimees,lk 6. Klefbeck, J., Odgen, T. (2001). Laps ja võrgustikutöö

Sissejuhatus kasvatusteadusesse

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk