Kasutab majandusõpetuse tõdesid infoallikana, kuna rahvamajandus on kõigi ettevõtete tegevuse tulemus. Hõlmab kaubandust kui tervikut. Mikrokäsitlus – seotud ettevõtte majandusõpetusega. Rahvamajandusõpetusest saab ta mõisted, kuna ettevõte on rahvamajandus üks osa. 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubanduse teoreetilised käsitlused Tasandid Mesotasand Makrotasand Mikrotasand Objekt: kaubandus- liidud, jm kont- Objekt: kaubandus Objekt: kaubandus- sentratsiooni- ja kaubandus- ettevõte ja/või ostja vormid poliitika 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubanduse teoreetilise käsitluse orientatsioon
Vaarik. Sidusrühmad vs sihtrühmad- vahe seisneb selles, mida sa tahad nendega teha Integreeritud kommunikatsioon Selge ja defineeritud tuum- mida me kommunikeerime, kas uus toode, väärtuste nihe, uus bränd vms väärtustest ja missioonist tulenevad sõnumid ühtsed elemendid igas kanalis ja sõnumis ühtne verbaalne ja visuaalne kood Integratsioon 3 tasandil mikrotasand- orgi komm operatsioonitasandil, ühtne stiil ja „hääletoon“ mesotasand- org. i erinevad komm poliitikad peavad olema ühtsustatud makrotasand- kommpoliitika ja org üldiste tegevuseesmärkide harmoonia Komm püramiid kommstart osad tausta, mis on üks või ev ümber, mis paneb meid mõtlema, miks vaja komstrat muuta org kirjeldus, palju töötajaid, mida toodad, kui siis olulised koostööpartnedi olenevalt komstrati em-ist väliskk analüüs, millised tootjad veel, milline olukord konkreetsel turul
interaktsiooni inimese isiksuse, protsesside, konteksti ja aja vahel. 1. Mikrotasand e KODU, lapsevanemad, vanavanemad, õed-vennad jne. Laps (eriti varases eas ) on sellest tasandist väga mõjutatud. Tema elukeskkonna loovad tema eest hoolitsejad. 2. Mesotasand e LASTEAED/KOOL, eakaaslased, õpetajad. Selles tasandis areneb suurel määral koostöö ja suhtlemisoskus. Suur roll selle tasandi kujundamisel (kui mitte ainumõjutaja) on riiklik õppekava, mille täitmisel kujundatakse lapsele keskkond, kus ta 2+ aastasena (enamjaolt) enim viibib. 3. Eksotasand e tasand, millega laps otseselt kokku ei puutu, kuid mis teda kaudselt mõjutab. Keskkond, mis mõjutab ema/isa, muudab ema/isa kodus lapsega tegelemisel/suhtlemisel
9-13 - Murdeea kriis 13-17 - Stabiliseerumine 17. eluaasta - Noorukiea kriis Urie Bronfenbrenner Urie Bronfenbrenner peab väga tähtsaks arengu ökoloogia uurimist. Ta kujutab ökoloogilist keskkonda kui nelja üksteise sees olevat süsteemi kogumit ning kui interaktsiooni inimese isiksuse, protsesside, konteksti ja aja vahel. 1. Mikrotasand kodu, lapsevanemad, vanavanemad, õed-vennad jne. Laps on sellest tasandist väga mõjutatud. Tema elukeskkonna loovad tema eest hoolitsejad. 2. Mesotasand lasteaed/kool, eakaaslased, õpetajad. Selles tasandis areneb suurel määral koostöö ja suhtlemisoskus. Suur roll selle tasandi kujundamisel on riiklik õppekava, mille täitmisel kujundatakse lapsele keskkond, kus ta 2+ aastasena tenim viibib. 3. Eksotasand tasand, millega laps otseselt kokku ei puutu, kuid mis teda kaudselt mõjutab. Keskkond, mis mõjutab ema/isa, muudab ema/isa kodus lapsega tegelemisel/suhtlemisel. Nt Isal on
Retsipient ehk vastuvõtja ?Lasswell Kes teatab? Mida? Millise kanali kaudu? Kellele? Millise mõjuga .Shannon ja Weaver tegelesid tehnoloogilise müra allikaga A astub kommunikatsiooni teadmisetega ja eeldab B kohta näiteks seda, et ta ei tea teemast .mitte midagi. X1 tema enda teadmised sündmuse kohta .B suhtleb lähtudes eeldustest .X kujuneb nende kahe mõjul .Katz, Lazarfeldi kaheastmeline kommunikatsiooni mudel. Grupifenomenid Makrotasand massikommunikatsioon .(Mesotasand organisatsiooni, rühmadevahelne kommunikatsioon(meso/mikro .Mikrotasand rühmasisene kommunikatsioon, indiviidide vaheline ja sisene .Internet lõhub massikommunikatsiooni erinevust teistest kommunikatsioonivormidest ?Igal tasandil on samad küsimused: Kes kommunikeerub kellega? Miks kommunikeerutakse Isiku tasandi kommunikatsioon autokommunikatsioon: iseenda kogemuse sõnastamine, sisekõnes, päevikus. Isiksuslik domineerib eneseväljendus, emotsionaalne kontakt, reeglid
tabel 1). Tabel 1 Kaubanduse teoreetilise käsitluse tasandid, objektid ja orientatsioon Tasand Objekt Orientatsioon Mikrotasand Kaubandusettevõte Üksikmajanduslik käsitlus, mis on ja/või ostja orienteeritud kas ettevõttele või ostjale . Mesotasand Kaubandusliidud, Grupimajanduslik käsitlus, mis on kooperatsiooni- ja orienteeritud ettevõttevahelistele prob- kontsentrat- leemidele, ettevõtete gruppidele ja sioonivormid nende üksikprobleemidele Makrotasand Kaubandus ja Üldmajanduslik käsitlus, mis on kaubanduspoliitika suunatud tegevusala probleemidele,
Sotsioloogia teket võib seostada sotsiaalsete muutuste selgitamise vajadusega. Sotsiaalsed muutused toimuvad protsesside ja sündmuste kaudu pidevalt ja inimeste kooselu kõikides sfäärides. Kaasaegne ühiskond ei saa eksisteerida ilma muutusi selgitamata ja tulevikku vaatamata. Sotsiaalsed muutused toimuvad kolmel tasandil: - makrotasand rahvusvahelised süsteemid, transnatsionaalsed korporatsioonid, rahvad, rahvused, riigid, globaaltasand; - mesotasand- korporatsioonid, parteid, religioossed liikumised, suured assotsiatsioonid, institutsioonid; - mikrotasand- perekond, grupp, tutvusringkond, klikk Sotsiaalsete muutuste liigid: - sotsiaalse moodustise struktuure hõlmavad; - sotsiaalsetes protsessides toimuvad; - sotsiaalsete süsteemide, institutsioonide, organisatsioonide funktsioonide muutumisega seotud; - indiviidide ja kollektiivide tegevuse motivatsioonis toimuvad. Muutusi võivad esile kutsuda:
innovatiivne. Looduses, kultuuris ja sotsiaalsees elus on pidev muutumine, tulemuseks asjade (nähtuste) parem kvaliteet (ehitus, masinad). Tsüklilised muutused – ringlemine. Aja jooksul algus ja lõpp korduvad kuid ajaliselt ja tasemel erinedes (nt põlvkondade vahetus). Sotsiaalse muutuse TASANDID 1) Makro . rahvusvahelised süsteemid, rahvad, globaaltasand 2) Mesotasand – korporatsioonid, parteid, institutsioonid 3) Mikro – perekond, grupp , tutvusring. Sotsiaalse mutuse LIIGID 1) Struktuure hõlmavad 2) Protsessides toimuvad 3) Süsteemide, instit. Organisatsioonide funktsioonide muutumisega seotud. 4) Indiviidi ja kollektiivide tegevuse motivatsioonis toimuvad Kõik muutused on omavahel seotud, ühe muutus toov kaasa teise (suure, väikse) muutuse.
· Koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium Psühhosotsiaalne rehabilitatsioon: Psühhosotsiaalne lähenemine on välja kasvanud 19.saj. lõpus kujunenud juhtumianalüüsist (case-work, Mary Richmond). Psühhosotsiaalne lähenemine on integreeritud ja süsteemne, hõlmab endas inimese ja tema keskkonna vastasmõju kolmel tasandil (Kiik, et al 1999,4): 1. Mikrotasand inimene koos oma isiklike suhetega 2. Mesotasand inimene oma elukeskkonnas (sots/füüsiline) 3. Makrotasand ühiskond. EESMÄRK: suurendada isiku funktsioneerimist nii, et isik võiks olla edukas ja rahul tema poolt valitud keskkonnas minimaalse professionaalse abiga (Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühing). 17 Psühhosotsiaalne rehabilitatsioon: · Rõhutatakse inimese terviklikkust ja kompleksset lähenemist (haridus-, sotsiaal- ,
See hõlmab lisaks eeltoodud põhiliselt mitteametlikele suhetele ka formaalsed institutsionaalsed suhted. Selle kontseptsiooni kohaselt kuuluvad sotsiaalse kapitali hulka seadusandlus, kohtusüsteem ning kodaniku- ja poliitilised õigused. 81 Sotsiaalse kapitali loomiseks kulub palju aega ja ta on väga püsiv. Sotsiaalne kapital avaldub kolmel tasandil. Ühiskonna tasand (makrotasand). Grupi tasand (mesotasand). Toimivad ametiühingud ja kutseliidud, sõlmitakse kokkulep- peid tööandjate ja töövõtjate vahel, moodustuvad poliitiliste parteide koalitsioonid, saavad realiseeritud ettevõtte sidusgruppide huvid. Üksikisiku tasand (mikrotasand). Sotsiaalse kapitali rohkuse poolest paistavad silma kaht tüüpi ühiskonnad: o Kõrgelt arenenud heaoluühiskonnad (näiteks Rootsi ja Šveits).
annaabi.ee 
