Rehabilitatsiooniprogrammi vorm koos vormi täitmise juhendiga (0)

Rehabilitatsiooniprogrammi vorm koos vormi täitmise juhendiga 
Arvutipõhine COGPACK treening Aspergeri sündroomiga lastel
___________________________________________________________________________
2015
Dokumendi ülesehitus ja struktuur tugineb UEMSi (ingl European Union of Medical Specialists) rehabilitatsiooni sektsiooni akrediteeringu ankeedile, mis on läbinud kaheaastase proovietapi. Lisainfo http://www.euro-prm.org/
Struktuuri on kohandatud Eesti oludele ESF programmi „Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide pakkumine 2010-2013“ raames esitatud rehabilitatsiooniprogrammide kirjelduste alusel.
Programmi vormi struktuur tuleneb UEMSi ankeedist.
JUHEND VORMI TÄITMISEKS
Käesolev vorm on töödokument, mis kannab mitut ülesannet:

• annab rehabilitatsiooniprogrammist ülevaate ja tagab, et on edastatud kogu info, mis on vajalik rehabilitatsiooniprogrammi tegevuste mõistmiseks;
  
• paneb rehabilitatsiooniprogrammi osutaja läbi mõtlema planeeritud tegevuste läbiviimise erinevad aspektid ja sõnastama need mõistetavalt;
  
• võimaldab rehabilitatsiooni planeerijatel, juhtumikorraldajatel ja klientidel ning nende pereliikmetel valida sobiv rehabilitatsiooniprogramm;
  
• võimaldab rehabilitatsiooniprogramme võrrelda;
  
• aitab hinnata rehabilitatsiooniprogrammide eesmärkide saavutamist ja efektiivsust peale tegevuste läbiviimist.
  

Rehabilitatsiooniprogrammi vormi täitmisel juhinduda põhimõttest:

• kirjutada nii vähe, kui võimalik, kuid piisavalt, et tekiks ülevaade tegevustest.
  
• kasutades kirjandust ja erinevaid allikaid, tuleb neile viidata ja vormi lõpus allikad loetleda ;
  
• kuigi osades peatükkides saate küsimusele vastata JAH/EI, on siiski alati soovitav vastust täpsustada vastavas lahtris .
  
• Tärniga (*) märgitud küsimused ei ole kohustuslik täita, kuid on soovitav täita, kui see annab rehabilitatsiooniprogrammile lisandväärtust
  

SISUKORD
I. Programmi esitaja andmed 4
II. Kokkuvõte 5
III. Programmi üldised alused 6
A. Rehabiliteerimist vajava seisund, põhjused ja kulg 6
B. Tegutsemis- ja osaluspiirangud 7
C. Keskkonnategurid 7
D. Sotsiaalmajanduslikud tegurid 7
E. Programmi peamised põhimõtted 8
F*. Epidemioloogilised andmed 9
Kui palju antud probleemi esineb. Kohalike andmete puudumisel on soovitatav tugineda WHO ja teiste Euroopa riikide andmetele 9
G*. Sotsiaalvaldkonna teenused rehabilitatsiooniprogrammi sihtrühmale Eestis 9
H*. Sotsiaalvaldkonna prioriteedid 9
IV. Programmi sihtgrupp ja eesmärgid 10
A. Sihtgrupp 10
1. Programmi suunamise kriteeriumid. 10
2. Lisainformatsioon ja täpsustused 10
B. Programmi eesmärgid ja tulemused: 11
1. Tegutsemist ja osalemist puudutavad eesmärgid 11
2. Keskkonna tegureid puudutavad eesmärgid 11
3. Ühiskonnas osalemist puudutavad eesmärgid (töötamine, õppimine, sotsialiseerumine ) 11
V. Programmi keskkond 13
A. Programmi keskkond ja intensiivsus 13
1. Programmi kättesaadavus ja füüsilise keskkonna kirjeldus 13
2. Programmi intensiivsus 13
VI. Programmi kirjeldus 14
A. Programmi ettevalmistamine 14
B. Hindamine ja planeerimine 14
C. Sekkumine 15
D. Tulemuste hindamine 15
E. Programmi lõpetamine , pikaajalise tagasiside planeerimine 15
VII. Kvaliteedi täiustamine 17
A. Mis on Teie programmi kõige tugevamad küljed? 17
B. Mis on Teie programmi riskid ja arendamist vajavad küljed? 17
C. Millist tegevuskava kavatsete rakendada oma programmi tõhususe täiustamiseks? 17
VII. Viited 18
A. Kasutatud materjalide loetelu 18
B. Riiklike dokumentide allikad ja üksikasjalik teave 18
Lisa 1_ PROGRAMMI TULEMUSTE KOKKUVÕTE 19
1. Tegutsemist ja osalemist puudutavad eesmärgid 19
2. Keskkonna tegureid puudutavad eesmärgid 19
3. Ühiskonnas osalemist puudutavad eesmärgid (töötamine, õppimine, sotsialiseerumine) 19
4. Täiendav informatsioon osutatud rehabilitatsiooniprogrammi kohta 20
Lisa 2_ Programmis kasutatavad hindamisvahendid 21

I. Programmi esitaja andmed

Organisatsiooni ja programmi eest vastutava isiku andmed.
Organisatsiooni andmed
Organisatsiooni nimi
Organisatsiooni tegutsemise alus (tegevusloa olemasolu ja kehtivus)
E-post, koduleht
Aadress
Postiindeks
Linn
Riik
Programmi eest vastutava isiku andmed
Perekonnanimi
Eesnimi
Amet
Telefon
E-post

II. Kokkuvõte

Kokkuvõte peab mahtuma käesolevale leheküljele.
See peatükk aitab rehabilitatsiooni planeerijatel, juhtumikorraldajatel, arendajatel ja klientidel ning nende peredel otsustada, kas rehabilitatsiooniprogramm võib potentsiaalselt olla nende vajadustele vastav.
Kokkuvõte peab sisaldama järgmist infot:
1. Rehabilitatsiooniprogrammi eesmärk (R-programmi eesmärki kirjeldav tekst peab sisaldama ülevaadet, mida soovitakse antud programmiga saavutada (soovitav/taotletav olukord);
2. Rehabilitatsiooniprogrammi sihtgrupp (R-programmis osalejate terviseseisundi, tegevus- ja osalusvõime piirangute kriteeriumid. R-programmis osalejate arv);
3. Sihtgrupi peamised probleemid ja vajadused;
4. Rehabilitatsiooniprogrammi peamised tegevused/ tegevusetapid;
5. Rehabilitatsiooniprogrammi kestvus, intensiivsus, korralduslikud aspektid;
6. Rehabilitatsiooniprogrammi läbiviimise koht;
7. Rehabilitatsiooniprogrammi teostamise koostööpartnerid;
8. Rehabilitatsiooniprogrammi oodatav tulemus.

III. Programmi üldised alused

Selles peatükis tuua välja põhjendus millisele sihtgrupile ja miks antud rehabilitatsiooniprogramm on vajalik.

A. Rehabiliteerimist vajava seisund, põhjused ja kulg

Seisund: Koolieas (7-12 aasta vanuses) on Aspergeri sündroomi sümptomid kõige silmatorkavamad või iseloomulikumad.
Sotsiaalse suhtlemise probleemis iseloomustab lapse äärmuslik enesekesksus, mis tähendab tugevalt alanenud võimet minna enda isikust väljapoole ja näha asju teise inimese vaatenurgast. Laps käitub sotsiaalselt ja emotsionaalselt ebasobivalt, sageli vanainimeselikult, varaküpselt või erineval viisil väljakutsuvalt. Aspergeri sündroomiga laps ei oska sotsiaalset situatsiooni hinnata ega taibata, et teatud asju lihtsalt ei öelda, kuna need on antud kontekstis ebasobilikud või iseenesest solvavad.  Egotsentrilisus muudab sõprade leidmise selle tõelises tähenduses võimatuks, paljud Aspergeri sündroomiga lapsed aga ei tunne sõprade puudumise pärast muret. Aegamööda muutuvad nad teadlikuks oma teistmoodi olekust ja tõrjutusest, tunnevad , et nad pole täiesti normaalsed. Paljudel on kinnisidee, et inimene peab olema normaalne ning seetõttu tahavad nad omada sõpru kui üht vahelüli normaliseerumisprotsessis. Sageli leiavad nad parema sotsiaalse kontakti täiskasvanute või endast nooremate lastega. Tihti keeldub Aspergeri sündroomiga laps täiskasvanumaailma nõudmisi tunnistamast, hoolimata täpsetest selgitustest, ning sageli aitab lihtne väide “Nii lihtsalt ei tehta !”
Erihuvid on tuntavad ja selles eas sageli suur probleem. Poiste puhul on tegu valdkondadega, milles on võimalik koguda süsteemseid tabelilisi faktiteadmisis ja neid pähe õppida. Tüdrukute huvid võivad tunduda vanuserühmale sobilikumad, kuid on siiski seotud päheõppimisega. Näitena võiks tuua ajalugu, purskkaevud , trammisõiduplaanid, algarvud , mükoloogia dinosaurused jne.  Huvid võivad vahelduda, kuid mitte Aspergeri-isiku viis neisse süveneda. Isik süveneb oma huvialasse niisugusel määral, et see muutub teistele väsitavaks või lausa piinavaks. Huvile pühendatakse nii palju aega, et millekski muuks ruumi ei jää.
Sundmõtted, sundteod ja rutiinides kinni olemine või erinevat tüüpi ritualism on Aspergeri sündroomi puhul reegel mis võivad olla otseselt seotud mingi erihuviga, kuid võivad mõjutada ka teisi valdkondi, näiteks söögiaegu, WC-s käimist, teleri vaatamist ja tegevuste järjekorda.
Keele- ja kõneprobleemid või keelelised iseärasused on Aspergeri sündroomi puhul reegliks. Tavalised on ka arusaamisega seotud probleemid, neil on kerge valesti mõista metafoorset keelt või väljendeid, mida pole neile üksikasjalikult ära seletatud. Iseäranis silmnähtavad on pragmaatilised raskused, isegi piisava keelelise üldarengu korral on Aspergeri sündroomiga isikul äärmiselt raske vestelda, lihtsatele lahtistele küsimustele vastata ja teiste verbaalse kommunikatsiooni sisust aru saada. Neil on raske mõista, et erinev rõhuasetus ja lausemeloodia võib öeldu tähendust märgatavalt muuta. Paljud räägivad ebaselgelt või vaikselt just siis, kui on väga tähtis väljendada ennast selgesti, artikuleerivad aga liialdatult selgelt standardfraase ja tühjemaid sõnu.
Mitteverbaalse suhtlemise probleemid on silmnähtavad kõikidel juhtudel. Tegemist võib olla näomiimika vaesusega, näoilme ja zestide puudumise, vähesuse või stereotüüpsuse ja halva distantsitunnetusega teiste inimestega suheldes. Üsna paljudel on jäigalt fikseeriv pilk, paljud lähevad vestluskaaslasele liiga lähedale. Paljudele on omane saamatu, kohmakas või lihtsalt piiratud kehakeel .
Motoorika on eriline, kõnnak on  vantsiv ja rütmiliselt õõtsuv, kehahoiak võib olla jäik kui tinasõduril. Üldmotoorselt on paljudel raske, olenemata sellest, kas huvi või motivatsiooni on või ei. Samas peenmotoorsetes ülesannetes erilise huvitatuse korral või piisava motivatsiooni korral võivad need üldmotoorselt saamatud isikud olla üllatavalt osavad.
Sümptomid on nooremate laste puhul sageli ebatüüpilisemad, et raske on otsustada, milline diagnoos on kõige õigustatum. Seetõttu tuleb sageli oodata koolieani, enne kui Aspergeri sündroom selgepiiriliselt esile tuleb. See on oluline põhjus, miks diagnoosi sageli enne kuuendat eluaastat ei panda.
Põhjused: Kui üks võtab järeldusele, et Aspergeri sündroom on üks autismi häired, siis põhjuste Aspergeri sündroom oleks eeldatavasti sama põhjustab autismi. Täpsed põhjused autistlik häired ei ole tuvastatud, kuigi päris (geneetiline) komponent on arvatavalt seotud. Toetada see idee on see, et Aspergeri sündroom on täheldatud sõidetud peredele . Mõnel juhul, autistlik häired võivad olla seotud toksiliste riskipositsioonide, teratogeenne toime, probleemid raseduse või sünnist, ja sünnieelne infektsioonid. Need keskkonna mõjud võivad tegutseda üheskoos muuta või potentsiaalselt suurendada raskust aluseks geneetiline defekt.
Mõned autorid on väitnud põhjuslikku rolli vaktsiini kokkupuute (eriti leetrite vaktsiin ja tiomersaali, elavhõbedat säilitusainena kasutatakse mõnedes vaktsiinid) autismi. Siiski, Valdav enamus nakkusohu tõenditest ei nähtu tõendeid assotsiatsioon ühelt immuniseerimise ja autism, ja eksperdid on diskrediteerinud selle teooria. ( http://www.mavicevap.com/medi/et/1396.html )
Prognoos on Aspergeri sündroomi puhul väga varieeruv . Paljud tulevad hästi toime, aga nende sotsiaalse lävimise võime on endiselt piiratud. Teisel suurel rühmal aga arenevad rasked psühhiaatrilised probleemid.( http://www.autismeesti.ee/autismist/autismihairete-spekter/aspergeri-sundroom/ )

B. Tegutsemis- ja osaluspiirangud

Transport. Arvutite ebapiisav olemasolu.
Millised tegutsemise ja osalemise valdkonnad on teie programmis osalejal takistatud ilma abita ja abivahendita?

C. Keskkonnategurid

Herbert Masingu Kool on kohandatud vastavalt Aspergeri sündroomiga laste vajadusele.
Millised keskkonna tegurid on takistusteks teie programmis osalejale vaatamata abi ja abivahendite kasutamisele?

D. Sotsiaalmajanduslikud tegurid

Laps ei õpi suhtlema. Toimetulek muutustega on raskendatud. Enesesse suletus . Probleemid eneseteadvusega. Intellektuaalsete oskuste madal tase.
Mõjud: Sotsiaalne suhtlemine on peamine valdkond, mis eristab Aspergeri sündroomiga inimesi
ülejäänud inimkonnast. Aspergeri inimestel on omad arusaamad maailmast ning teistest erinev
taju, mis kõik ka mõjutab sotsiaalset suhtlemist. Kuna sotsiaalne suhtlemine on aga isiku kui terviku üks osasid, siis mõjutab see omakorda kõiki inimese eluvaldkondi. Põhilised raskused, milleks on sotsiaalsed (kaasa arvatud töötamine ja erinevate ülesannete täitmine), kommunikatiivsed (suhtlemine sõnade, kõne, žestide ja miimika abil), kognitiivne tegevus (arusaamine sümbolitest ja abstraktsioonidest, arusaamine kõnest ja keelest, kujutlusvõimest, huumorist) ning jäik, paindumatu käitumismaneer või füüsiline kohmakus püsivad endiselt muutumatuna varasest lapsepõlvest kuni kõrge täiskasvanueani
välja. Aspergerit iseloomustavad kindlad rituaalid ja ebaharilik mõtteviis, samuti puudub neil ka loomulik improviseerimisvõime.Selleks, et hõlbustada igapäevast suhtlemist, peaksid AS inimesed ning nende lähedased läbi arutama ning kokku leppima kõige tavalisemates suhtlemisreeglites, mis teistele tulevad loomulikult ning iseenesest mõistetavana. Rasked on suhete loomine ja säilitamine, võõrastega kontakteerumine ja ametlikud suhted. Eeltoodule lisaks raskendavad suhteid pereliikmetega ka erinevad ealised muudatused. Kõik eelnev jällegi raskendab omakorda ka sõprus
ja intiimsuhete loomist.
Enesehooldus, kodused toimingud kannatavad eelkõige toiminguid reguleeriva planeeriva kõne
mõtemisfunktsiooni puudulikkuse tõttu. Tegutsemises ja osaluses on ennekõike
piirangud teadmiste rakendamisel, eriti abstraktsel mõtlemisel , probleemide lahendamisel
ja otsuste tegemisel. Ülesannete ja nõuete täitmine kannatab eelkõige reguleerivate planeerivate mehhanismide kombineeritud rakendamise tõttu (igapäevatoimingud, stressi ja muude koormustega toimetulek autismispektri häiretega inimestel väga keeruline saada ning säilitada oma töökohta, isegi kui nende intellekt on normilähedane.( http://autismeesti.ee/upload/dok/magistrito__776_o__776__ursula_valgur.pdf ; Ursula Valgur
ASPERGERI SÜNDROOMIGA TÄISKASVANUTE
SOTSIAALNE SUHTLEMINE
Magistritöö, 2012)
Millised sotsiaalmajanduslikud probleemid sihtgrupil võivad ilmneda kui nad ei saa rehabilitatsiooni.
Mõjud isiku toimetulekule, pere funktsioneerimisele, töötamisele

E. Programmi peamised põhimõtted

Programmi peamised põhimõtted peavad sisaldama järgmist infot:

• milliseid rehabilitatsioonimeetodeid programmi käigus kasutatakse ning miks;
  

Rehabilitatsioonis kasutatatakse arvutipõhist programmi COGPACK. Programm treenib tähelepanu, kognitiivseid oskusi, konsentratsiooni, reaktsiooni ja mälu. Kasutatakse keele, intellektuaalsete ja professionaalsete oskuste parenadamiseks. Käitumis- ja motivatsoonihäired, psühhootilised häired ja orgaanilise aju sündroomid. Rehabilitatsioonis: prognoosid ja treening, ajutöö ja vaimse toimetuleku parandamiseks. (ka peale puukentsefaliiti), insult , peatrauma. ( http://www.markersoftware.com/USA/frames.ht m). Ülesannete lõpuni viimise tagamiseks on harjutused koostatud nii, et raskustase suureneb aja jooksul järk-järgult, samuti saab raskusastet määrata igale lapsele individuaalselt.

• kes on kasutatava /te meetodi/te loojad / koostajad (lisada viited);
  

Kognitiivse remediatsiooni teraapia (CRT) on välja töötatud 1993 a. Delahunty ja Morrise poolt. Algselt koosnes teraapia kolmest moodulist , mis mõjutasid kognitiivset paindlikkust, töömälu ja planeerimist. Peamiste eesmärkide hulka kuuluvad kognitiivse defitsiidi vähendamine, metakognitsiooni parandamine, motivatsiooni suurendamine (Wykes, Reeder, 2005).Cogpack on kliiniliselt testitud aastast 1986 neuroloogia , psühhiaatria ja rehabilitatsioonikeskustes Austrias , Saksamaal ja Sveitsis . (mõlemad viited tsit (J.Kurbas, Kognitiivsete funktsioonide muutused skisofreeniahaigetel COGPACK-i kasutamise tulemusena, 2012)

• kuidas antud rehabilitatsioonimeetodit (või sarnast meetodit) on varem (Eestis või mujal) kasutatud ning milliste sihtgruppide puhul ja mis eesmärgil (lisada viited);
  

Eestis kasutatakse antud programmi peamiselt skisofreeniahaigete remediatsioonis psühhiaatriakliinikutes tegevusteraapia osana. ((J.Kurbas, Kognitiivsete funktsioonide muutused skisofreeniahaigetel COGPACK-i kasutamise tulemusena, 2012)

• milline on rehabilitatsiooniteenuse osutaja enda varasem kogemus (nt varasemalt osutatud rehabilitatsiooniprogrammi tulemused/kogemused või mõne sekkumise tulemus);
  

CANTAB -i testide tulemused näitavad eksperimentaalgrupi keskmiste märgatavat parenemist pärast COGPACK-i treeningut skisofreeniahaigetel. Uuring näitas parenemist eriti nooremas vanusegrupis. (J.Kurbas, Kognitiivsete funktsioonide muutused skisofreeniahaigetel COGPACK-i kasutamise tulemusena, 2012)
F*. Epidemioloogilised andmed
WHO (2013) andmetel on maailmas keskmiselt Aspergeri esinamissagedus 62/ 10 000. See tähendab, et 1 laps 160-st on mingi autismispektri häire.( http://www.who.int/features/qa/85/en/ )
Kui palju antud probleemi esineb. Kohalike andmete puudumisel on soovitatav tugineda WHO ja teiste Euroopa riikide andmetele
G*. Sotsiaalvaldkonna teenused rehabilitatsiooniprogrammi sihtrühmale Eestis
Tooge välja milliseid teenuseid (rehabilitatsiooni, Töötukassa , KOV, MTÜ-de jm) on võimalik sihtgrupil täna kasutada.
Psühhiaatiakliinikus tegevusteraapia raames skisofreeniahaigetel.
Kas ja kuidas on teenused kättesaadavad ning toetavad rehabilitatsioonieesmärgi saavutamist (juhul kui ei toeta, siis kuidas rehabilitatsiooniprogramm katab ära sihtgrupi vajaduse)?
Mil määral on võimalik kasutada integreeritud rahastust rehabilitatsiooniprogrammi osutamisel?
H*. Sotsiaalvaldkonna prioriteedid
Rehabilitatsiooniprogrammi seos riikliku tellimusega, kohaliku ja/või riikliku arengukavaga ning rehabilitatsiooniasutuse enda eesmärkidega (Lisage viited.)

IV. Programmi sihtgrupp ja eesmärgid

A. Sihtgrupp

1. Programmi suunamise kriteeriumid.

Märkida valik „X“, vajadusel täpsustage
Sihtgrupi kriteeriumid
Lapsed (vajadusel täpsusta vanus)
Tööealine isik (16-65 aastased)
Eakas
Kommentaar
Puudespetsiifiline (täpsusta)

• psüühikahäire (v.a. vaimupuue)
  

7-12
Aspergeri sündroomiga laps

• vaimupuue
  

• keele- ja kõnepuue
  

• kuulmispuue
  

• nägemispuue
  

• liikumispuue
  

• liitpuue
  

Haigusspetsiifiline (täpsusta)
MUU (täpsusta)

2. Lisainformatsioon ja täpsustused

Täpsustused mis toovad välja sihtgrupi iseloomulikud jooned, aitab nii rehabilitatsiooniprogrammi osutajal kui rehabilitatsiooni planeerijatel otsustada, kas klient ikka sobib kirjeldatavasse programmi.
Rehabilitatsiooniprogrammi suunamise ja programmis osalemise eeldustena on sealhulgas vaja arvestada:

• isiku tervislikku seisundit ja sellest tulenevaid piiranguid;
  
• enesekohaste tegevustega toimetulemist;
  
• isiku motivatsiooni rehabilitatsiooniprogrammis osalemiseks, oma elukvaliteedi parandamiseks ja tööle minemiseks.
  

Programm sobib kliendile, kes:
1. Laps, vanuses 7-12 a.
2. Vanemad on motiveeritud koostööks
3. Diagnoositud autismispektri häire
Programm ei sobi kliendile, kes:
1. ei leia võimalusi järjepidevalt programmis osaleda
2. ei ole suuteline arvutiga töötama
3.

B. Programmi eesmärgid ja tulemused:

Käesolev peatükk on aluseks rehabilitatsiooniprogrammi eesmärkide määratlemiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks. Käesolevas peatükis toodud eesmärkide saavutamise kohta tuleb koostada programmi lõpus rehabilitatsiooniprogrammi tulemuste kokkuvõte (vt Lisa 1). Programmi alguses ja lõpus toimuv kliendi olukorra hindamine peab muuhulgas sisaldama ka käesolevas peatükis nimetatud RFK koode.
Punktid 1-3 koostage RFK brauseri http://www3.who.int/icf/onlinebrowser/icf.cf m klassifikaatorite alusel ja kopeerige kogu nimetus koos koodiga . Lisage isiklikud ja analüütilised märkused. Eestikeelsena leiate klassifikaatori:
http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Tervisevaldkond/E-tervis/funktsioonid.pdf
Püüdke leida just need klassifikaatorid, mis on olulised teie sihtgrupi ja teie programmi eesmärkide suhtes. Ebaolulised või marginaalsed tunnused jätke klassifitseerimata.

1. Tegutsemist ja osalemist puudutavad eesmärgid

Millistes tegutsemise- ja osalemise valdkondades soovitakse parandada kliendi suutlikkust/sooritust?
RFK kood
Tegutsemine/osalus
Algtase
Eesmärk
b122
Üldised psühhosotsiaalsed funktsioonid
b140
Tähelepanufunktsioonid
b1402
Tähelepanu
jaotamine
b1401
Tähelepanu
ümberlülitamine
b1400
Tähelepanu
säilitamine
b160
Mõtlemisfunktsioonid
b172
Arvutamisfunktsioonid
b164
Kõrgemad kognitiivsed funktsioonid
d175
Probleemide
lahendamine
b167
Keele vaimsed
funktsioonid

2. Keskkonna tegureid puudutavad eesmärgid

Milliseid keskkonna mõjutegureid soovitakse programmi tulemusena muuta ja soodustada?
RFK kood
Keskkonnategur
Algtase
Eesmärk
e320
Sõbrad
e325
Tuttavad, omasugused, kolleegid, naabrid ja teised kaaslased
e315
Laiem perekonnaring

3. Ühiskonnas osalemist puudutavad eesmärgid (töötamine, õppimine, sotsialiseerumine)

Tabel koostage vastavalt käesoleva rehabilitatsiooniprogrammi eesmärkidele ja oodatavatele tulemustele (hetkel tabelis kirjutatut tuleb muuta/ täiendada vastavalt teie rehabilitatsiooniprogrammile)
Rehabilitatsiooniprogrammi tulemuslikkuse määratlemise indikaatorid
Märkida klientide arv
Programmi läbimise tulemusel on parenenud lapse sotsiaalse suhtlemise oskused
10
Programmi läbimise tulemusel on parenenud tähelepanu säilitamine, ümberlülitamine ja koondamine
10
Programmi läbimise tulemusel on parenenud kognitiivsed oskused.
10
Programmi läbimise tulemusel on parenenud konsentratsioon
10
Programmi läbimise tulemusel on parenenud mälufunktsioonid
10
Programmi läbimise tulemusel on parenenud reaktsioon .
10

V. Programmi keskkond

A. Programmi keskkond ja intensiivsus

Keskkond
JAH
EI
Täpsustus
Spetsiaalne programmikeskkond nt. rehabilitatsiooni(programmi)asutus
x
Herbert Masingu Kool
Rehabilitatsiooniprogramm kliendi keskkonnas (kliendi kodus, haridusasutuses, töökohas või muus sobivas kogukonna paigas, näiteks spordikeskuses, kliendi huvikeskkonnas jms)
x
Muu keskkond (näiteks Töötukassa jms)
x

1. Programmi kättesaadavus ja füüsilise keskkonna kirjeldus

Kirjeldage programmi osutamiseks kasutatavaid ruume ja vahendeid. Kirjeldage programmi kättesaadavust, logistilist asupaika, ligipääsu ja kohandatust erivajadustega inimestele.

2. Programmi intensiivsus

Intensiivsus
JAH
EI
Täpsustus
Statsionaarne rehabilitatsiooniprogramm / klient on rehabilitatsiooniasutuses programmi vältel ööpäevaringselt
x
Rehabilitatsioon päevaprogrammina (klient on kaasatud programmitegevustesse tööpäeva vältel aga ei ööbi asutuses)
Madala intensiivsusega rehabilitatsiooniprogramm (klient on kaastaud programmitegevustesse 5 – 10 tundi nädalas/1-2 tundi päevas/1-2 päeva nädalas jne)
x
Hajusintensiivsusega programm – kliendi tegevused programmis on hajutatud pikemale perioodile, toimuvad määratud graafiku alusel vms.
Muu intensiivsus, täpsusta!

VI. Programmi kirjeldus

Kirjeldage kokkuvõtlikult programmi ülesehitust ja sisu rehabilitatsiooniprotsessi etappide viisi. Peatükk sisaldab teie programmi tegelikku kirjeldust: mida, miks, millal ja kuidas teete.
Ajakava , kes mida meeskonna lõikes teeb jne

A. Programmi ettevalmistamine

Kirjeldage grupi komplekteerimise protsessi:

• isikute valiku protsess ja kriteeriumid;
  

Programmi gruppi kuuluvad 7 – 12 aastased lapsed, kellel on diagnoositud Aspergeri sündroom.

• koostööks kokkulepete sõlmimine, s.h programmi tegevuste tutvustamine.??????
  

B. Hindamine ja planeerimine

Kirjeldada:
Nimetada programmis kasutatavad hindamisvahendid ja meetodid (täpsemalt kirjeldada Lisa 2-s);
Hindamiseks kasutatakse arvutipõhist testipatareid CANTAB.

• Kuidas toimub eesmärkide seadmine ja tegevuste planeerimine ning tegevuskava koostamine.
  

Eesmärgid seatakse vastavalt CANTAB-i testi tulemustele igale lapsele individuaalselt.
Programmi sisenemisel ja programmi lõppedes hinnatakse klienti samade kriteeriumite alusel, s.h peab hindama samade kriteeriumite alusel, mis on kirjas programmi eesmärkide ja tulemuste peatükis (pt IV B).
Programmi lisas (Lisa2) kirjeldada:
• milliseid standardiseerutud/ standardiseerimata hindamisvahendeid (sh meeskonna poolt loodud) programmi käigus kasutatakse;
CANTAB testipatarei on 1980-tel loodud kognitiivsete võimete hindamise süsteem, mis sisaldab neuropsühholoogilisi teste hindmaks kognitiivseid funktsioone, kaasa arvatud mälu üldiselt, töö, visuaalset mälu, reaktsiooni aega, täidesaatvaid funktsioone ning otsuste tegemist. CANTAB on mitteverbaalne programm, olles seetõttu keelest ja kultuurist sõltumatu ja selle kasutamisel puudub vanuseline piirang, kuna sisaldab testipatarei versioone nii laste kui täiskasvanute testimiseks. CANTAB-i ülesanded valitakse välja eesmärgiga hinnata põhilisi kognitiivseid funktsioone (psühhomotoorne kiirus, tähelepanu, visuaalne mälu), eriti keskendutakse täidesaatvatele funktsioonidele. CANTAB sobib antud valdkonna hindamiseks, kuna mõõdab kognitiivse paranemise efektiivsust ehk siis COGPACK-i treeningvaldkondi.
• millised spetsialistid hindamisi läbi viivad ning kes on hindamisvahendite koostajad;
Hindamist viivad läbi psühholoogid.
• kirjeldatud kas eelpool nimetatud hindamisvahendeid (või sarnaseid hindamisvahendeid) on varem (Eestis või mujal) kasutatud ning milliste sihtgruppide puhul ja mis eesmärgil on nimetatud hindamisvahendeid varem kasutatud S.h rehabilitatsiooniteenuse osutaja enda varasem kogemus.
CANTAB-it kasutatakse psühhiaatriakliinikutes põhiliste kognitiivsete funktsioonide (psühhomotoorne kiirus, tähelepanu, visuaalne mälu) ja täidesaatvate funktsioonidele hindamiseks.
NB! kirjeldada rehabilitatsiooniprogrammi neid hindamismeetodeid ja –tegevusi, mida antud programmi puhul reaalselt kasutatakse;
• hindamistegevused peavad olema kooskõlas rehabilitatsiooniprogrammis kirjeldatud eesmärgiga (st hinnata tuleb eesmärgi suhtes).

C. Sekkumine

Sekkumiste kirjeldus peab andma selge ülevaate rehabilitatsiooniprogrammis planeeritud tegevustest, tooge välja:
Programmi tegevused: Harjutusi saab varieerida juhuslike rutiinide ja kasutaja poolt seatud harjutuste materjaliga. Instruktsioone, ajastust, tüüpi ja harjutusteseeria eesmärki, ning harjutust ennast saab muuta.
Maht: 4 kuud 45 minutit 3x nädalas
Tegevuste läbiviimise protsess ja/või ajakava. Vastuvõtul tehakse kindlaks programmis osaleja tase CANTAB-I testipatareiga. Hindamise viib läbi psühholoog . Seejärel koostatakse 2 rühma, mõlemas 5 last. Tegevusterapeut viib läbi COGPACK-treeningu vastavalt ajakavale. Treeninguperioodi lõppedes tehakse uuesti CANTAB-I test hindamaks treeningu tulemusi. (Programmis osaleja tegevusvõime arendamise protsess peaks olema arusaadavalt kirjeldatud);

• meeskonna tegevuste, sh meeskonnatööde kirjeldus (ära tuua meeskonnatööde regulaarsus);
  
• võrgustikutöö ( pereliikmed , tööandjad, sotsiaalvaldkonna teenusteosutajad nt Töötukassa, KOV jm);
  
• eesmärgi saavutamise monitoorimine ja vahehindamised.
  

D. Tulemuste hindamine

Hinnatakse CANTAB-i testipatareiga psühholoogi poolt. Hinnatakse treeningu pikendamise vajalikkust .
Rehabilitatsiooniprogrammi lõpuosas läbiviidavate hindamistegevuste kirjeldus (seotud esmahindamisega ning programmi eesmärkide ja tulemuste peatükiga).

E. Programmi lõpetamine, pikaajalise tagasiside planeerimine

Kirjeldada:

• Mille alusel otsustatakse, et klient on programmi läbinud (aeg läbi, tulemuse hindamine?);
  

Treeningu lõppedes nelja kuu möödudes tehakse lapse arengust kokkuvõte tuginedes CANTAB-i testi tulemustele. Perekonda nõustatakse erinevate harjutuste tegemisest kodus. Soovituslik on korrata treeningut igal aastal.
Programmi lõpetamise kriteeriumid:
1. Kliendi areng on peatunud.
2. Neljakuuline treeninguperiood on lõppenud

• Kas ja kuidas toimub rehabilitatsiooniprogrammi tulemuste hindamine peale rehabilitatsiooniprogrammi lõppu (s.h pikaajalinetagasisisde. Kui kliendiga ei võetagi ühendust, siis kuidas hinnatakse hiljem, kas programmiga saavutatud tulemus on jäänud püsima);
  

• Kuidas otsustatakse kas klient vajab veel sama või mõnda teist rehabilitatsiooniprogrammi või muud meedet.
  
• Kuidas toimub programmi lõppedes kliendi seostamine jätkutegevustega (programmi oluliseks osaks peaks olema isikule vajaliku toetusvõrgustiku loomine, temale vajalike teenuste korraldamine, jätkuva konsultatsiooni võimaluse või psühholoogilise toetuste pakkumine vms abi, mis tagab edasise toimetuleku).
  

VII. Kvaliteedi täiustamine

A. Mis on Teie programmi kõige tugevamad küljed?

Kirjeldage nii siseseid kui väliseid tegureid, mis aitavad kaasa programmi edukusele
Programmi tugevaks küljeks on:

• arvutid loovad turvalise võimaluse suhtlemiseks või mängimiseks
  
• aspergeriga laps võib saada motivatsiooni näitamaks ja jagamaks oma saavutusi;
  
• aspergeriga lapsel võib tekkida soov rääkida arvuti abil kaaslastega;
  
• võib tekkida motivatsioon lugema õppimiseks;
  
• arvutid annavad aspergeriga lapsele mõjuvõimu ja laiendavad nende silmaringi, mistõttu tõuseb laste enesehinnang , samuti muutub optimistlikumaks nende suhtumine nii endisse kui ka kaaslastesse.
  
• last saab arendada pideva harjutamise ja õpetamisega
  

B. Mis on Teie programmi riskid ja arendamist vajavad küljed?

Kirjeldage tegureid, mis võivad takistada teie programmi edukust ja milles näete vajadust areneda

C. Millist tegevuskava kavatsete rakendada oma programmi tõhususe täiustamiseks?

VII. Viited

Loetlege kõik oma dokumendis kasutatud materjale samas vormis nagu teaduslikus ajakirjas. Viited võivad sisaldada riiklikult tunnustatud juhendmaterjale, indekseeritud ajakirjades avaldatud artikleid, ametlikel kodulehekülgedel avaldatud dokumente (tutvuge tunnustatud kodulehekülgede loeteluga).
Riiklike dokumentide korral viidake allikale ja lisage lühikokkuvõte.

A. Kasutatud materjalide loetelu

B. Riiklike dokumentide allikad ja üksikasjalik teave

Lisa 1_ PROGRAMMI TULEMUSTE KOKKUVÕTE

Koostatakse programmi vältel ja esitatakse Sotsiaalkindlustusametile koos arvega.
Programmi tulemuste kokkuvõte põhineb rehabilitatsiooniprogrammis kirjeldatud Programmi eesmärkidel ja iga kliendi individuaalsel alghindamisel.
Selgitus kokkuvõtte koostamiseks:

• Viia läbi iga kliendi hindamine rehabilitatsiooniprogrammi alguses ja tulemus märkida lahtrisse „seis programmi alguses“ RFK koodid peavad olema samad, mis on toodud programmi eesmärkide peatükis (pt IV B)
  
• Kliendi hindamise etapis määrata kliendi eesmärk, mis märkida lahtrisse „eesmärk“;
  
• Programmi lõppedes hinnata saavutatud tulemust ja tulemus märkida lahtrisse „tegelik tulemus programmi lõpus“
  
• Peale kõikide klientide tulemuste hindamisi koostada koondülevaade rehabilitatsiooniprogrammi keskmiste tulemuste kohta.
  

Tulemused:
1. Tegutsemist ja osalemist puudutavad eesmärgid
Millistes tegutsemise- ja osalemise valdkondades soovitakse parandada kliendi suutlikkust/sooritust?
RFK kood
Tegutsemine/osalus
Seis programmi alguses
Eesmärk
Tegelik tulemus programmi lõpus
2. Keskkonna tegureid puudutavad eesmärgid
Milliseid keskkonna mõjutegureid soovitakse programmi tulemusena muuta ja soodustada?
RFK kood
keskkonnategur
Seis programmi alguses
Eesmärk
Tegelik tulemus programmi lõpus
3. Ühiskonnas osalemist puudutavad eesmärgid (töötamine, õppimine, sotsialiseerumine)
Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide hanke raames programmi tulemuslikkuse määratlemise indikaatorid
Märkida klientide arv
Programmi läbimise tulemusel tööle rakendunud kliente
Programmi läbimise tulemusel töö säilitanud kliente
Programmi läbimise tulemusel aktiivsetele tööturuteenustele
suunatud kliente
4. Täiendav informatsioon osutatud rehabilitatsiooniprogrammi kohta

Lisa 2_ Programmis kasutatavad hindamisvahendid

Kirjeldada:
• milliseid standardiseerutud/ standardiseerimata hindamisvahendeid (sh meeskonna poolt loodud) programmi käigus kasutatakse;
• millised spetsialistid hindamisi läbi viivad ning kes on hindamisvahendite koostajad;
• kirjeldatud kas eelpool nimetatud hindamisvahendeid (või sarnaseid hindamisvahendeid) on varem (Eestis või mujal) kasutatud ning milliste sihtgruppide puhul ja mis eesmärgil on nimetatud hindamisvahendeid varem kasutatud S.h rehabilitatsiooniteenuse osutaja enda varasem kogemus;
NB! kirjeldada rehabilitatsiooniprogrammi neid hindamismeetodeid ja –tegevusi, mida antud programmi puhul reaalselt kasutatakse;
• hindamistegevused peavad olema kooskõlas rehabilitatsiooniprogrammis kirjeldatud eesmärgiga (st hinnata tuleb eesmärgi suhtes).