xxxxxx XXX KUIDAS MÕJUTADA MAKSUMAKSJAID MAKSE VABATAHTLIKULT TASUMA Essee Juhendaja: xxxxx Tallinn 2016 Kodaniku kõige tähtsam ülesanne on tasuda makse ning riik kasutab saadud tulu meie heaolu saavutamiseks. Maksumaksjatest sõltub riigi heaolu, nii palju kui anname, sama palju saame ka vastu. Meil on sageli suured ootused, aga ise oleme selle saavutamise nimel valmis üsna vähe panustama
ise tööd tegema. See on seotud tugevalt riig arengutaseme, normide ja tavadega, kuna muidu hoitaks kinni inimõigustest, ehk vangidel on õigus olla millestki vaba ning selleks on töö tegemine. Arenenud maades mõistetaksegi vangistust kui ainult vabaduse piiramist, vangid ei pea oma ülalpidamiskulusi maksma ning selle teeb nende eest ära riik, mis omakorda saab selle raha maksumaksjate käest. See tähendab, et vangistatud kriminaali teo eest ei karistata mitte ainult teda, vaid ka maksumaksjaid. Mina arvan, et praegune arenenud maades toimiv süsteem ei ole eriti efektiivne. Vangistuse ja üleüldse karistuse eesmärk peaks motiveerima inimest seadustest kinni pidama ning tulevastest kuritegudest hoiduma. Vangid peaksid tasuma ise oma kulutused ja mitte karistada selle pärast maksumaksjaid ning seepärast tuleks panna ka vangid tööle. See aitaks just rahaga seotud probleemide pärast vangi sattunutel töö tegemisega harjuda ning mõista, et on
investeeri elukeskkonna arendamisse 2) analüüsib demograafilise ülemineku teooriale toetudes rahvaarvu muutumist maailmas, etteantud regioonis või riigis ning seostab seda arengutasemega; (vt vihikust ülemineku teooriat) 3) analüüsib rahvastikupüramiidi järgi etteantud riigi rahvastiku soolis-vanuselist struktuuri ning selle mõju majanduse arengule Palju vanureid - vähem tööjõudu, mistõttu pole pensionite jaoks raha, sest pole maksumaksjaid; vajatakse rohkem meditsiinilist ja majanduslikku abi. Palju noori palju tööjõudu ja maksumaksjaid. 4) võrdleb sündimust ja suremust arenenud ja arengumaades ning selgitab erinevuste peamisi põhjusi Arenenud riikides: hea meditsiiniline abi e suremus väiksem, pereplaneerimine, naiste õigused väiksem sündimus. Majanduslikud võimalused suur sündimus Arengumaades: traditsioonid, religioon,
ka väikse suremise tõttu oli see veel positiivne 17.Kui suur peaks olema sündimus ühe naise kohta, et see tagaks pikaks ajaks rahvastiku taastootmise, miks? Iga naine peaks elu jooksul sünnistama (2,1-2,2) soovitavalt 3. 18.Miks sureb enne vanadusikka jõudmist megi rohkem kui naisi Sest megi hukkub rohkem õnnetustes ja sõdades. Mehed ka haigestuvad rohkem 19.Miks on vaja teada rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu? Selle järgi saab arvestada kui palju on maksumaksjaid ja abivajajaid (pensionäre), samuti saab arvestada palju on tarvis kooli ja lasteaia kohtasid 20.Miks vananeb nii eesti kui ka kogu euroopa rahvastik Sündimus on väga aeglane võrreldes suremisega 21.Millist mõju avaldab rahvastiku vananemine ühiskonnale Maksumaksjaid jääb vähemaks, mis toob endaga kaasa kallimad raviteenused, väiksemad pensionid. 22.Miks inimesed rändavad. Milliste tüüpide alla need ränded liigituvad
veelgi oma arvamust kuuldavaks teha. (Üldprogramm, 1999) Eesti Maksumaksjate Liit teeb eesmärkide saavutamiseks koostööd teiste EML-i vaateid tunnustavate poliitiliste jõududega. EML-i eesmärk on saavutada selge, lihtne ja stabiilne maksusüsteem. Selleks osaleb liit aktiivselt maksuõigusloomes ja jälgib maksuõiguse arengut. Maksumaksjate õiguste kaitseks avaldab liit arvamusi seaduseelnõude kohta ning vajadusel osaleb muudatuste väljatöötamisel. EML koolitab ning nõustab maksumaksjaid, et nende teadlikkust suurendada ja vajadusel annab nõu igapäevaste maksuprobleemide lahendamiseks. EML-i üheks eesmärgiks on olla asjatundja ja arvamusliider maksuõiguse alal. Lisaks sellele süstematiseerib ja levitab liit kogutud teadmisi maksunduse alal ning algatab ja toetab maksualaseid uurimistöid. Liit soovib teha edasiviivat koostööd parlamendi ja valitsusasutustega, et oma eesmärke ellu viia. (EML eesmärgid, 2008) KASUTATUD ALLIKAD EML eesmärgid. (2008)
Eluiga Itaalias on suhteliselt kõrge ning eakamaid inimesi, u. 65 aastaseid on kolmandiku võrra rohkem kui alla 15.aastaseid. Naised elavad meestest kauem, kuna paljudel meestel esineb palju vere-soonkonna haiguseid, õnnetusi, enesetappe jne. Itaalia elanikkond vananeb suhteliselt kiiresti, mis toob riigile kaasa erinevaid sotsiaalseid, majanduslikke ning demograafilisi probleeme: · Majanduslikud: pole maksumaksjaid · Sotsiaalsed: suur koormus riigile(pensionid) · Demograafilised: elanikkond väheneb, suremus ületab sündimuse Sündimus ja suremus Suremus ja sündimus on langenud . Väikelaste suremus on samuti langenud. Keskmine eluiga terves riigis on 81 aastat. Kuni 14.aastaseid poisse ja
eelistaks kvaliteeti. Siin tuleb mängu see, millised on iga inimese isiklikud põhjused laste saamiseks? Kellel üldse on lapsi vaja? Riigil on vaja rahvaarvu, rahvustel on vaja rahvuse säilitamiseks uusi inimesi – selleks on loodud erinevad toetussüsteemid, mis toetavad uute järglaste teket. Justkui nagu inimeste kasuks, et elutingimusi toetada, ent suuremas plaanis mida vajab riik selleks, et toimida? Inimesi, maksumaksjaid. Kvantiteet on oluline riigile, maailmale – ent oluline on ju ka selle hunniku inimeste panus, kvaliteet? Puhtkvantiteedi must stsenaarium oleks järgmine – perekond sünnitab tosina lapsi, kasvatab ülesse vastavalt oma oskustele ning lapsed lähevad omapead edasi vastavalt sellele vundamendile, mis nad 2 tuumperekonnalt said. Riik saab juurde hulga maksumaksjaid, perel on olnud pidev riigipoolne toetus
Minu rahvuskaaslased peaksid lõpetama Eesti võrdlemise teiste riikidega, sest teisi Eesti- suguseid riike maailmas ei leidu. Ei ole selliseid riike, kes on hiljuti okupatsioonist vabanenud ning ligikaudu ühemiljonilise rahvaarvuga. Riigid, millega Eestit võrreldakse, on tihtipeale nelja- viie- kordse rahvaarvuga, kus on palju rohkem maavarasid. Ei saa võrrelda Eesti pensione Soome omadega, sest seal on kordades rohkem maksumaksjaid ning raha liigub palju rohkem. Samuti ei saa võrrelda Eesti palkasid Rootsi omadega, sest seal on olnud vaba majandus juba mitusada aastat, seega on palju rohkem arenenud. Eestlasi ei saa pidada patriootlikuks rahvuseks, kui väljaränne kodumaalt ajab iibe negatiivseks. Me isegi ei püüa Eesti majandust üleval hoida siia raha investeerides, isegi makse ei meeldi meile siia maksta. Eesti heaoluühiskond ei saagi piisavalt areneda, kui
toimetulekule." Kas selline heaoluühiskond muudab inimesed laisaks? Minu arvamus on see, et heaoluühiskond võib lühikeseks ajaks kõikide inimeste elu väga lihtsaks teha, kuid ideaalset heaoluühiskonda ei leidu. Ühiskond, kus kõik inimesed ei peaks tööl käima ja võiksid lihtsakäeliselt elada ainult riigi poolt saadavate rahade najal, ei ole olemas, ega saagi olla. Selleks, et riik nii funktsioneeriks, on vaja ka maksumaksjaid, kes maksaksid riigile selle teatud summa endale töökäigus omandatud tulust. Teiseks ei saa jätta mainimata meie, inimeste, ahnust. Kas te kujutate ette ühiskonda, kus kõik elaksid väikselt summal, millega riik meid toetaks. Puuduksid igasugused pangalaenud, suured summad jne. See tähendaks ka seda, et siin ei oleks mõtet müüa ka igasuguseid tooteid, mis nõuavad soetamiseks väga suuri summasid. Riigi majandusele mõjuks selline kord laastavalt. Siit kohalt jätkan ma juttu aga
Meie praegu eelviimases etapis.Lembitu ajal(13.saj)-esimeses. Enamasi on riigi arengutase ja etapi sisu omavahel seotud. Erandiks Lähis-Ida naftariigid(raha palju, aristiabi hea, kõik 5-6 laste jäävad ellu) Dem kriis ja selle prioodid. Algab kui sündimus ja suremus võrdsustuvad. Edaspidi vahe järjest läheb suuremaks. Nii kaua kui kestab kriisi etapp. 1. Probleem sündimus on väga väike. 2.probleem: tööjõulist elanikkonada jääb katastroofiliselt väheseks oma rahva seast. Maksumaksjaid jääb järjest vähemaks.3.probleem:vaemaid aatakäike järjest rohkem rohkem läheb resursse pensionitele ja toetustel. Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine: areng põhineb traditsioonidel, püramiid on kitsas ja kõhna, lõpeb +60-ga. Keskmine eluiga 30-40 vahel. Sündimus suur 45-70, naised füseoloogilise maksimumi piirl. Suremus kohati sama suur või suuremgi (sõjad, epideemiad). Kestis 15-16 sajandini. Praegu ürgmetsade alal. Algeline tootmisviis,ikka esiisade moodi s.t trad
Mida arvate ise? Katariina II leidis et venemaa on nii suur, et igasugune võimu jagamine muudab valitsemise liiga aeglaseks. 4. Iseloomustage võimukorraldust Türgi alistatud kristlikel aladel. Alad allutati otseselt keskvõimule või siis jäid türgist vasallsõltuvusse. Maksuna nõuti pearaha, millest olid vabastatud moslemid, seepärast ei avaldatud ka allutatutele survet islami usku astuda, et mitte maksumaksjaid kaotada. 5. Nimetage kolm olulisimat ühiskondlikku muutust varauusajal. Põhjenda oma valikut. Kartuli kasvatamine, kuna rahvaarv kasvas ligi kahe kordseks kahe sajandi jooksul, seega asustus tihenes ka. Kodanliku perekonnamudeli kujunemine, mis pani paika perekonna korralduse, kus mees käib tööl ja pereelu hakkab lahku kasvama. Sünniga saadud privileeegide asemel hakati hindama saavutusi ja vaimulike tähtsus vähenes 6
Hetkel on meile arusaam heaoluriigist veidi võõras ning praegune majanduslik olukord ei võimalda lahendada neid takistusi, mis on vajalikud heaoluriigi tingimuste täitmiseks. Heaoluriigi alused on paika pandud, kuid raskem töö on Eesti ühiskonnal ja riigil alles ees. Seega ei saa Eestit veel heaoluriigiks nimetada. 3.Sageli väidetakse, et heaoluriik muudab inimese laisaks. Leidke argumente, millega seda väidet tõestada või ümber lükata. Selleks, et riik funktsioneeriks, on vaja maksumaksjaid, kes maksaksid riigile teatud summa oma palgast, mis läheb sotsiaalkuludele. Seega ei saa heaoluriik inimest laisaks muuta, kui inimene on see, kes peab väljajagatavat raha sisse tooma. 4.Kas vastuolu demokraatliku valitsemise ja ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtete vahel on paratamatu? Jah, sest demokraatlik valitsemine muretseb lähituleviku ja praeguse põlvkonna vajaduste eest, ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted puudutavad kaugema tuleviku küsimusi,
() Rahvaarv rännete tõttu suureneb, sest arv on positiivne. Itaalias elab immigrante 6,2% rahvastikust. Peamiselt on sisserändajaid Hiinast, Ameerikast, Saksamaalt, Marokokost ja Rumeeniast. Väljarände sihtpunktideks on Austraalia, Ameerika, Kanada, Venetsueela, Prantsusmaa, Inglismaa ja Saksamaa. Sisseränne kujuneb probleemiks, kui sisserändajad ei soovi tööd teha, makse maksta või kogunevad ühte linna ossa kokku. Arvuka väljerände puhul jääb riiki vähem maksumaksjaid, erialal töötavaid inimesi, sest enamus inimesed lähevad tööle sinna, kus kõrgem palk. Sellega kaasneb riigil jõuetus maksta toetusi, kui maksumaksjad lahkuvad. Itaalias elab 60% inimestest linnades. Suurema rahvaarvuga linnad Itaalias on Firenze (358,079 in), Prato (185,456 in) ja Livorno (157,052 in). Firenze ja Prato asuvad rohkem sisemaal, Livorno aga rohkem mere lähedal.
ravikulud, kuid kui asi tõsiseks läheb, selgub, et arsti juurde pääseb paari kuu pärast ja operatsioonini jõutakse aasta möödudes. See on viinud olukorrani, kus inimesed maksavad lisaks sotsiaalmaksule omast taskust üsna kopsakaid lisasummasid, et ravi õigeaegselt ja piisavas mahus kätte saada. Väljavaade tulevikku on selles osas pessimistlik, sest haigeid lisandub elanikkonna vananemise ja eluea tõusu tõttu järjest juurde, kuid maksumaksjaid jääb vähemaks. Patsiente ei ravita enam riigi, vaid tema enda raha eest ja see muudab patsiendi ja raviasutuse suhte olemuslikult teiseks. Võib ilmneda, et mõnest haiglast ei soovita siis enam nii palju teenuseid tellida. Suureneb raha kasutamise efektiivsus. Erakindlustuse kaasamine tõstab kindlustunnet, et häda korral ei pea inimene kolmveerand aastat abi ootama. Võimalik, et kindlustusvõtjal tuleb seltsile maksta isegi rohkem kui praegu
Selleks, et üks rahvas arvuliselt säiliks, on vaja 2,1 last naise kohta. Kui see iibetegur ei tõuse, siis 30-40 aasta pärast on eestlasi umbes 650.000. Kui muudatusi ei tule, läheb sealt spiraal allapoole, kuni kaob see kriitiline mass, mis on vajalik eesti keele ja kultuuri säilitamiseks maailmas. Lisaks kaotavad õpetajad oma töö, noored pered ei taha vähem asustatud kohtadesse enam elama minna. Laiemas plaanis tähendab järjest vähenev sündimus ka seda, et maksumaksjaid jääb vähemaks. Puuduvad rahalised vahendid, et tõsta lapsetoetusi ja pensione. Nii süvenebki ebakindlus homse ees. Arvan, et valitsus peaks vastu võtma otsuseid, mis kindlustaksid kõigile lastele võrdsed võimalused hariduse saamiseks ja vanematele nende kasvatamiseks. Praegune emapalk on siiski suhteliselt ebaõiglane, sest laps ei saa valida, kas sünnib perekonda, kus ema saab 20 000 või 3 000 krooni kuus. Meie homset päeva kujundavad ka need lapsed, kes peavad ära elama
Hiinas), kes on küll odav tööjõud, aga tihti ei saa hakkama raskemate asjadega ega meestetöödega. Paratamatult väheneb väljarändega ka maksumaksjate hulk ning riigil on vähem tulusid. Sellega võib kaasneda ka riigi poolt haridusse tehtavate investeeringute vähenemine- lähevad noored ju niikuinii kodumaalt minema. Samas teisest küljest- mis lähteriigile kahjulik, see võib sihtkohariigile kasulik olla. Saab ju viimane immigrantide näol rohkem maksumaksjaid ning pikema aja jooksul suureneb ka sündide arv. Igati positiivne on ka see, et tööjõuturg mitmekesistub. Samuti on sisserändajad kohalikest odavam tööjõud ja peamiselt tegelevad sellega, millega kohalikud tegeleda ei soovi. Näiteks ka Eestist on mindud Iirimaale kalkuneid sulgedest puhtaks kitkuma ning ollakse töö ja teenistusega rahul. Kuid nagu lähteriigil, nii on ka sihtkohariigil migratsiooniga seotud negatiivseid tagajärgi.
Maamaks Eestis on Euroopa üks kõrgeim kinnisvaraomanike osakaal. Olukord, kus umbes 80% elanikest on oma kodu omanikud, on tingitud eelkõige edukast omandireformist, eluruumide erastamisest ja madalast omandimaksu tasemest. Omandit loetakse küll üheks maksevõimelisuse indikaatoriks, kuid sellegipoolest on omandimaksude teoreetiline õigustatus vaieldav. Omandilt võetava maksu suurus ei tohi sundida maksumaksjaid maksu tasumisel oma omandist loobuma. Õigusteooria kohaselt peaks maamaks aga just soodustama maa tõhusamat kasutamist ja toimima maa müügi elavdamise vahendina. Arusaadav on säärane maks suurte tühermaade puhul, mille muidu kasutu seisimine ei too kellelegi tulu. Kodude puhul pole selline survevahend aga kuidagi põhjendatud. Kodude müügi survestamine on ühiskonna jaoks pigem negatiivse iseloomuga.
Hiinas), kes on küll odav tööjõud, aga tihti ei saa hakkama raskemate asjadega ega meestetöödega. Paratamatult väheneb väljarändega ka maksumaksjate hulk ning riigil on vähem tulusid. Sellega võib kaasneda ka riigi poolt haridusse tehtavate investeeringute vähenemine- lähevad noored ju niikuinii kodumaalt minema. Samas teisest küljest- mis lähteriigile kahjulik, see võib sihtkohariigile kasulik olla. Saab ju viimane immigrantide näol rohkem maksumaksjaid ning pikema aja jooksul suureneb ka sündide arv. Igati positiivne on ka see, et tööjõuturg mitmekesistub. Samuti on sisserändajad kohalikest odavam tööjõud ja peamiselt tegelevad sellega, millega kohalikud tegeleda ei soovi. Näiteks ka Eestist on mindud Iirimaale kalkuneid sulgedest puhtaks kitkuma ning ollakse töö ja teenistusega rahul. Kuid nagu lähteriigil, nii on ka sihtkohariigil migratsiooniga seotud negatiivseid tagajärgi.
Praegu teadaolevalt on nendeks kohtadeks, kus arstibrigaadid ei jätka, Kohila, Saku ja ka Kärdla. Arstibrigaad tuleb ilmselt Paidesse seal ei ole arstibrigaadi aastaid enam olnud. 2013. aasta eelarves on arstibrigaadide raha 6 705 000 eurot, 2014 on 7 042 000 eurot. Selle tõttu, et paljud arstid jäävad tööta ja lähevad ilmselt kuskile teise riiki tööle, arvatavasti Soome, saab Eesti riik kahju. Eesti kaotab oma maksumaksjaid. Samuti on väljakutsetele vaja arste. 3.Google investeerib Soome 450 miljonit eurot IT-hiid Google investeerib soomlaste Hamina andmekeskusse lähiaastatel 450 miljonit eurot lisaks varem teatatud 350 miljonile eurole. Soome peaministri Jyrki Kataise sõnul on see üks suurimaid välisinvesteeringuid riiki. Google ostis andmekeskuse jaoks 2009. aastal Stora Enso endise paberitehase. Andmekeskuse ehitustööd peaks tööd andma 800 insenerile ja ehitajale, kellest suurem osa on
GEOGRAAFIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Millised demograafilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme tekitab rahvastiku vananemine? 1)DEMOGRAAFILISED: keskmise eluea pikenemine, tõuseb vanurite osatähtsus. 2)SOTSIAALSED: palju pensionääre, sündide arvu vähenemine. 3)MAJANDUSLIKUD: vähe maksumaksjaid, riigikassa ei täitu nii kiirelt. 2. Majandusorganisatsioonid 1) GATT: 1948. a loodud tolli-ja kaubanduskokkulepe, mille eesmärk oli välja töötada maailmakaubanduse reeglid ja korraldada läbirääkimisi. 2) WTO: 1994.a loodud Maailma Kaubandusorganisatsioon, mille eesmärk on elavdada rahvusvahelist kaubandus. 3) IMF: 1944.a loodud Rahvusvaheline Valuutafond, püüab vältida ülemäära järske, maailmamajandust ohustavaid valuutakursside kõikumisi ning leevendada eri riikide
esineb korruptsioon · Hästi tulnud,tasakaalustunud kõigis valdkondades. 14. Ühiskonna jätkusuutlikku arendamise 2 põhimõtet - nimeta. Kuidas on Eesti nendega toime tulnud? Sündide arv ületab surmade arvu- Eesti pole sellega hakkama saanud. Sündimus jääb tugevalt alla suremusele ja rahvastik vananeb üha enam. Seetõttu rahvastik väheneb ja riigi ressursid kuluvad suurel hulgal pensionäride ülal pidamisele.. tööealisi maksumaksjaid on järjest vähem 15. Mis on hea valitsemine? Jätkusuutlik valitsemine - võim peab olema legitiimne e. õiguspärane(rahval ja võimustruktuuridel samad väärtused), efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. 16. Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus - tunnused ja probleemid. Rahvastik vananeb ja väheneb. Seetõttu võtavad paljud riigid vastu võõrtööjõudu. Eestlastel on üldiselt vähe lapsi ja ka sisseränne on väike
väärtushinnangutel põhineva aktsepteeritud käitumise kuuluva käitumisreegli ehk kohustuse rikkumine, siin kehtib põhimõte, et kohustused ja vastutus moodustavad ühe terviku. 23. Juhtorgani liikme vastutus maksuõigusrikkumise eest. Kuivõrd maksuõigussuhtes osalevad kõik äriühingud ja maksustamine on üks äritegevus oluline ja lahutamatu osa, käsitletakse maksuõiguses tekkivaid kohustusi ja vastutust eraldi. Kuigi maksuseadused käsitlevad eraldi maksumaksjaid ( juriidiline või füüsiline isik, kes on seadusega sätestatud tingimustel ja korras kohustatud makse maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi või mitterahalisi kohustusi) ja maksu kinnipidajaid ( füüsiline või juriidiline isik, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja maksuametile üle kandma, samuti täitma teisi talle seoses
miljonit krooni vähem maksutulu. Rüütli hinnangul on oluline tagada stabiilne ettevõtlust soodustav maksusüsteem, mis kindlustab ettevõtjate konkurentsivõime. Tema sõnul tuleb ettevõtluse reaalse toetamise meetmete osas tõsiselt analüüsida ka Ettevõtluse Edendamise Sihtasutuse senise tegevuse tulemuslikkust. Võrdlus Soome tööhõivepoliitikaga: Soome ajab vastuolulist tööhõivepoliitikat Soome tööturu probleemidest on üks see, kust saada Soome lisatööjõudu ehk maksumaksjaid, ning teine, kuidas Soome pürgivat välismaist tööjõudu ikka piiri taga hoida. Nende kahe, teineteist välistava riigipoliitika kokkusobitamiseks on kulutatud aastaid ja peetud praegugi arvutuid nõupidamisi, sõidetakse Brüsseli vahet, aplodeeritakse Euroopa Liidu ittalaienemisele, hüütakse «Tere tulemast!» - ja ragistatakse ajusid selle üle, kuidas uustulnukaid viisakalt ukse taga hoida. Pensionäride küsimus
Eestlastel ei olnud ühtset riiki 3. Ristisõdijaid toetasid Saksa kaupmehed 4. Rüütlid tahtsid laiendada oma alasid 5. Muuta kohalikud enda sarnasteks, kellega oleks võimalik koostööd teha. Saksa kaupmehed ei soovinud jagada tulusid siinsete rahvastega pidi vallutama. 6. Kristaniseerida kogu Euroopa ja likvideerida paganlus Baltikum oli viimane paganlik piirkond. Rooma paavst soovis laiendada oma ülemvõimu, saada juurde maksumaksjaid 7. Taani ja Rootsi kuningad nägid ristisõjas võimalust oma võimupiiride laiendamiseks. 8. (ristimine, kaubandus) 2. Kelle vahel jaotati Eesti alad peale ristisõdu? 1. Taani (Eestimaa e. Põhja-Eesti) 2. Eestimaa piiskop (Tartu piiskopkond) 3. Riia piiskop (Saare-Lääne piiskopkond) 4. Liivi ordu valdused 5. Piiskop Albert (Riia piiskopkond) 6. (Taani ja Saksa vahel) 3. Iseloomusta talurahva seisusi keskajal! 1
nende majanduslike võimaluste, sotsiaalse tauste ega muu järgi Ma arvan, et ühiskonnaliikmed peaksid olema võrdsed, sest siis poleks nii palju erimeelsusi ja erikohtlemist ning eelistusi. Nt kui naine teeb sama tööd, mida mees, siis reaalselt saab naine sama töö eest vähem palka. 16. Kirjutage 2 probleemi, mis siis juhtub ühiskonnas, kui, rahvastik vananeb? Kuidas selliseid probleeme leevendada? Põhjendage oma vastust. 1) Liiga vähe maksumaksjaid- tõsta makse või pensioniiga, sest muidu pole inimesi, kes suudaksid ülal pidada riiki ning maksudest pole võimalik maksta pensione 2) Töövõimeliste inimeste vähesus- võõrtööjõud, meelitada väliseestlased tagasi kodumaale, sest maksumaksjate vähesuse korral tuleb tõsta makse ning see tekitaks rahulolematust rahva seas. 17. Miks eksisteerivad Eestis soolised palgaerinevused? Põhjendage vastust.
Kaks New Yorgi politseinikku istusid 30. novembri varahommikul patrullautos ja nägid ühe lähedal asuva hoone juures hõljuvat ufot. Seejärel nägid nad öösärgis naist 3 inetu väikese olendi saatel aknast välja hõljumas ja kosmoselaeva sisenemas. Ufo sööstis jõe poole, sukeldus Brooklyni silla lähedal ja ei tulnud enam pinnale. Politseinikud leidsid, et nad ei saa nii pöörasest loost ettekannet teha. Teisest küljest pidid nad jälle kaitsma New Yorgi maksumaksjaid, kaasa arvatud see naine. Nad vaidlesid mitu kuud selle üle, mida teha. Selliseid juhtumeid on kirjeldatud palju raamatus ,,Maailma põnevaimad kohtumised tulnukatega``(Octopus Publishing Group Ltd, tõlkinud Piret Raudsepp ja Liina Viires, Varrak, 2007) Kohtumised humanoididega tunduvad inimestele nii hirmutavad, mälu kustutamise tõttu on mälestused ähmased. Inimesed kalduvad pigem arvama, et nägid kõike unes. Nad ei taha, et
Üks kord aastas tuleb esitada Maksuametile tuludeklaratsioon. Tuludeklaratsioon on inimese või abikaasade aasta jooksul saadud sissetuleku ametlik aruanne. Kirja tuleb panna tulu, üles märkida niisugused kulutused, mis seaduse järgi annavad tulumaksusoodustust. Aastasest kogutulust arvestatakse maha nii tulumaksust vabastatud kulutused kui ka riiklikult kehtestatud tulumaksuvaba miinimum- see on kindel fikseeritud summa, mille pealt ei pea tulumaksu maksma. Praegu kasutab aina enam maksumaksjaid e- maksuametit ehk võimalust täita oma tuludeklaratsioon interneti vahendusel. Maksude maksmist kontrollib Maksuamet. Maksutulu on rahva ühiselt kokku pandud ressurss, mida ka rahva jaoks kasutatakse. MILLELE EELARVERAHA KULUB? Riigieelarves pole kirjas ainult tulud, vaid ka see, kuidas kavatseb riik raha kulutada. Kõiki neid kulutusi, mida riik teeb oma funktsioonide täitmiseks , nim. valitsuskuludeks.
Rakendati surmanuhtlust, peksu, küüditamist, vara konfiskeerimist; hukatute arvu on hinnatud mitmele kümnele tuhandele. Pealöök anti vastupanijate keskusteks kujunenud kloostrite pihta, mida mõnel pool oldi sunnitud sõjaväega piirama. Tühjenenud kloostritesse toodi mujalt uued asukad, kes said ka uue vaimulikkonna alustaladeks. Arveteõiendamine kestis Peeter I ajani, mil tagakiusamine vähenes peamiselt seetõttu, et pragmaatiline tsaar nägi vanausulistes eeskätt maksumaksjaid. Vanausuliste seas jätkusid oma kirikukogud pagenduses, vähetähtsatel maadel Venemaa piiri taga. Neile tegi muret puuduv vaimulikkond, kes oli suures osas füüsiliselt likvideeritud. Vanausulistel puudus piiskop, kuid ainult piiskopid said uusi vaimulikke ametisse pühitseda. See probleem põhjustas vanausuliste lahknemise kahte peamisse harru.Preestritega ja preestriteta vanausulised. Vene vanausulised Eestis
teenuseid. Uute ärivõimaluste loomise võimalus nii tahe või võimalused ümberõppeks või kolimiseks. Kestev ebakindlus ja suurenenud nõudluse kui ka haiguste ennetamise vallas. rahulolematus olukorra suhtes võib esile kutsuda protestilaineid. Rahvastiku kasv – on võimalus, kuna suureneb nõudlus Rahvastiku vananemine - on oht, sest inimeste pensionile jäämine toideainete järele, siis tekivad laiemad võimalused survestab maksumaksjaid, suurendab riigi sotsiaalkulutusi, väheneb põllumajanduslike toodete ja muude toiduainete tööjõu kättesaadavust. ekspordiks. Kasvava ressursside kättesaadavuse defitsiidi tingimustes lasub võimalus energia- ja ressursiefektiivsete tehnoloogiate ja lahenduste arendamises. Vananev rahvastik, tulevikuks säästmine Tervisega seotud trendid (kasvav ülekaalulisus ja krooniliste
Ministeerium püüab inimesi teavitada ja harida, kuidas peaks käituma, et selline keskkond säiliks ka meie tulevastele põlvkondadele. Suurt rõhku pannakse jäätmete sorteerimisele, et loodus vähem reostuks ja saatsuks. Riik toetab kaudselt ka maavarade kaevandmist, kuna põlevkivist pärineb elekter. Kokkuvõte Maksude tasumine on tekitanud ühiskonnas sotsiaalse dilemma, kas maksta või mitte maksta. Kuigi maksudest kõrvalehiilimisega saab kasu teenida, käitub enamik maksumaksjaid ausalt. maksumoraal on tihedalt seotud usaldusega riigi kui institutsiooni vastu (Lillemets, 2007). Leidub palju põhjuseid, miks inimesed püüavad maksude tasumisest kõrvale hoida. 9 Kindlasti on üheks teguriks head suhted riigi ja maksumaksjate vahel (Lillemets, 2007). Viimasel ajal on meedias kajastatud erinevaid korruptsioonijuhtumeid ja maksupettusid, mis on maksumaksja kahtlustavaks muutnud
1143.a. rajati Läänemere lõunakaldale Lübecki linn, millest sai edasitungi keskus koged PÕHJUSED Saksa rüütlid pattude lunastamine, sooviti oma vendadele ja noorematele poegadele seisusekohaseid valdusi hankida Saksa kaupmehed ei tahtnud jagada idakaubanduse tulusid kohalike rahvastega Rooma paavstid oli huvitatud Läänemere idakalda hõimude pööramisest rooma-katoliku usku, sest taheti laiendada oma ülemvõimu, saada juurde maksumaksjaid Taani ja Rootsi kuningad nägid ristisõjas võimalust oma võimupiiride laiendamiseks Novgorodi ja Pihkva vürstid olid samuti huvitatud oma võimu all olevate alade laiendamisest pöörates paganad õigeusku. Liivimaa ristisõja tähtsamad sündmused 1201.a. Riia linna asutamine 1202.a. Mõõgavendade ordu asutamine 1206-1207.a. liivlaste ja latgalite alistamine 1208.a. esimesed ristisõdijate retked Ugandisse ja Sakalasse,
81. Eestis pensionisüsteem: · I sammas - riiklik solidaarsusprintsiibi pension. o Baasosa (114,65.-) o Staaziosak (1 a. 4,343.-) o Kindlustusosak · II sammas - kohustuslik kogumispension. o 2% palgalt + 4% riik sots.maksust · III sammas - vabatahtlik kogumispension. 85. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad: · Vanaveva rahvastiku tõttu pole tulevikus piisavalt maksumaksjaid, kes pensioned kinni maksaksid. · III samba hoiused sööb inflatsioon või fondide valed otsused.
· Edendada teadmispõhist ühiskonda · Avaliku sektori haldussuutlikkuse tõstmine Eesti inimarengu probleemid · Surmad ületavad jätkuvalt sünde (2007.a. vastavalt 17400 surma ja 15800 sündi) · Lõhed M ja N oodatavas elueas (M 67; N-79) · Kõrge suremus vigastussurmadesse · Koolikatkestajad · Eluasemeprobleemid Eesti rahvas vananeb ja väheneb · Viimasel 17-l aastal on meil olnud negatiivne iive surmad ületavad sündimust · Alates 2010. aastast maksumaksjaid tunduvalt vähemaks, seega on meil ka pensionikassas ja ravikindlustuses vähem raha. Leevendusena nähakse pensioniea tõstmist 65 aastani ja pensioniealiste tööelu pikendamist paindlike töövormide kaudu (lühendatud tööajaga töötamine) Eestlaste ja mitte-eestlaste suitsiidikordajad, 1979-1999 50,0 45,0 40,0 35,0 30,0 Eestlased
juhtorgani liige on mingit oma kohustust rikkunud. Kui ta seda teinud ei ole, ei saa rääkida ka tema vastutusest. Kriminaalvastutus tekib kuritegudest ja väärtegudest. Kriminaalkorras saab seaduserikkumise eest karistada nii äriühingut, mille nimel tegu korda saadeti, kui ka juhatuse liikmeid, kes sellega tegelikult hakkama said või seda korraldasid. 23. Juhtorgani liikme vastutus maksuõigusrikkumise eest. Kuigi maksuseadused käsitlevad eraldi maksumaksjaid (juriidiline või füüsiline isik, kes on seadusega sätestatud tingimustel ja korras kohustatud makse maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi). Kõige olulisem rahaliste kohustuste osas on maksu tasumise kohustus. Maksumaksja peab seaduses sätestatud tätpäevaks tasuma maksusumma või pidama maksu kinni ja tasuma selle maksuhaldurile. 24. Osalus osaühingus ja aktisaseltsis. Osakute ja aktsiate õiguslik reziim.
1.jaanuar 2003.a jõustus ja rakendati alles 1.jaanaur 2004. Majanduses oli raske aeg ning seetõttu lükkus koguaeg edasi. Tuli luua raskeveokite register, et saaks seadust rakendama hakata. Ühetaoline maksusüsteem, st et kõik peavad võrdselt maksma. Registri koostamine anti ARKi pädevusse. Avastati suur altkäemaksupettus, mille tulemusena lasti palju töötajaid lahti. Uued töölised ei osanud koostada registrit, st rakendati alles 2004, mitte 2003. aastal. Unustati teavitada ka maksumaksjaid. Polnud vastavat dokumentatsiooni, puudusid deklaratsioonid. Maksu tasumine toimus alles 15.juuli 2004. Tegemist on kvartaalsemaksuga. Esimene tasumine oleks pidanud toimuma 15.jaanuar. Teine oleks pidanud olema 15.aprill. tänu edasilükkamisele, pidi maksma kõik korraga. Väiksemad ettevõtted läksid pankrotti. Kõige rohkem kannatasid FIE-d. Püüti osta odavamaid ja vanemaid masinaid- maksustati kõrgemalt, sest need lõhkusid rohkem teid.
ühiskonnas määras orjade rohkus isanda jõukuse ja positsiooni. Peremehe nõusolekul võisid ettevaatlikumad orjad avada oma käsitöökoja või väikese kaupluse, kuigi suur osa läks tulust orjapidajale, sai ori nõnda koguda raha enda vabaksostmiseks. Orjade pidamine oli kõigile loomulik, mida ainult küll ristiusu kirik taunis, aga ei keelanud. Ebakõlbeliseks peeti pidada orjana kaasmaalast, kes oli veel ka kristlane. Orjade vabastamist hakkasid toetama riik, sest said nii uusi maksumaksjaid ja sõjamehi ja õigeusu kirik, sest nõnda said uusi koguduseliikmeid ja munki. Orjadeks võisid olla vaid ristimata barbarid, aga kui selline ori võttis vastu ristiusu või avaldas soovi astuda keisri sõjaväkke, sai ta vabaks meheks. Alates 1095. aastast lubati orjadel kristlikult abielluda, luua oma pere ja omada vara ning keelati vabade inimeste orjaks muutmine. (Palamets 1991: 14-15). Keiser
Maamaksu objekt on maatükk, sõltumata sellest, kas ja kui palju maatükilt tulu teenitakse. Maksubaas on maa hind, st maa potentsiaalne tulukus. Kui maad ei ole võimalik majandustegevuses kasutada, siis on ettenähtud maksuvabastus (nt looduskaitsealad, kalmistud, vt MMS §4). Omandit loetakse küll üheks maksuvõimelisuse indikaatoriks, kuid sellegipoolest on omandimaksude teoreetiline õigustatus vaieldav. Omandilt võetava maksu suurus ei tohi sundida maksumaksjaid maksu tasumiseks omandist loobuma. Maamaksu puhul on sellest lähtuvalt näiteks ette nähtud võimalus anda pensionäridele maksusoodustusi (vt MMS § 11 lg 2). (Lehis 2004:453) Maamaks on puhtal kujul sissenõutav maks. Erinevalt teistest riiklikest maksudest ei teki maamaksu tasumisel kohustus vahetult seaduse alusel ning maksumaksjale ei ole pandud deklareerimiskohustust. Sellest tulenevalt kehtivad maamaksu puhul tavapärasest erinevad
Kindlustusväärtus kindlustatud objekti väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal Kindlustussumma on kahjukindlustuses kõikide väljamaksete ülempiir, mille ulatuses kindlustusandja oma hüvitamise kohustused kindlustusjuhtumi toimumisel täitma peab. 70.Kuidas on Eestis üles ehitatud pensionisüsteem (kolm sammast)? Riiklik pension; kohustuslik kogumispension; vabatahtlik kogumispension 71.Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad. Vanaveva rahvastiku tõttu pole tulevikus piisavalt maksumaksjaid, kes pensioned kinni maksaksid. ·2001. aastal toimunud Euroopa Liidu tipp kohtumisel nimetati liikemsriikides kehtivate pensionisüsteemide võimalike kitsaskohtadena pensionide adekvaatsuse ja pensionisüsteemide finantsilise jätkusuutlikkuse kohta käivaid põhimõtteid. Ühelt poolt toob see liikmesriikide jaoks kaasa kohustuse püüelda eakate elatustaseme tõstmise ja vaesusriski
ettevõtluse tarbeks. Üldjuhul on käibemaksu reaalseks lõppmaksjaks ja tarbijaks siiski füüsilised isikud, kes maksavad müüjale ostuhinna sees sisalduva käibemaksu (Sealsamas : 14). 3) Ühetaolise maksustamise põhimõte. Käibemaks on suunatud lõpptarbijale ega tohi koormata ettevõtjat. Juhul kui seda põhimõtet ei järgita, tekivad turul konkurentsitõrked. Ühetaolise maksustamise põhimõtte kohaselt tuleb kõiki maksumaksjaid käsitleda võrdselt, mistõttu meelevaldsete ning põhjendamatute maksusoodustuste või piirangute kehtestamine ei ole lubatud (Sealsamas : 14). 4) Käibemaks on objektiivne ehk neutraalne maks. Käibemaksuobjektiks on rahaliselt hinnatav tarbimisväärtust omav teenus või kaup, mis antaks või osutatakse lõpptarbijale. Käibemaks on maks, mille suurus sõltub kauba või teenuse liigist ja väärtustest, mitte maksumaksja isikust (Sealsamas : 14).
vanaduspension II sammas – kohustuslik kogumispension III sammas – vabatahtlik kogumispension 82. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad. 24 Pensionid on liialt väikesed, võrreldes teiste EL liikmesriikidega on vahed tohutud, alla 15 a staažiga inimesed saavad vaid rahvapensionit. Vananeva rahvastiku tõttu pole tulevikus piisavalt maksumaksjaid, kes pensioneid kinni maksaksid. 25
a) Ida-Baltikum oli rikas ja siin oli palju Euroopas vajalikke kaupu (karusnahk, vaha, teravili) b) paganad takistasid Hansa kaupmeeste kauplemist Venemaaga 3) Põhja-Saksa, Taani ja Rootsi väikerüütlid (rüütlid olid nii vaesed, et ei saanud osaleda suurtes ristisõdades, otsisid võimalust endale lähemalt feoodid hankida) 4) Taani ja Rootsi kuningad, Saksa ja Vene vürstid a) taheti suuremat territooriumi ja maksumaksjaid juurde 13) Meinhardi ja Bertholdi tegevus 1) Meinhard preester, augustiinlane. Tal oli õigus sakramente jagada, tuli Liivimaale 1184. Oli vana, heatahtlik ja rahulik mees. Ta sai liivlaste ja eestlastega hästi läbi, ristis neist suure hulga. Ristiusu võttis vastu ka Koiva liivlaste vanem Kaupo. Liivlaste abil ehitati Üksküla puukirik Daugava jõe kaldale. Meinhardi abiline oli Theoderich. Meinhard on ainus katoliiklik pühak, kes Eesti aladel on olnud
maksetega, fond on pärandatav. Üle 50× pensioni määra tuleb sõlmida pensionileping kindlustusega. Maksed arvutab selts annuiteedina, fondi ei saa pärandada • III samba puhul võib väljamakseid teha alates 55 eluaastast. 3/ 4 juhtudest on need maksustatud tulumaksuga(10-20%). Tulumaksuvaba on vaid elukindlustusseltsiga sõlmitud lepingud. 69. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad Vananeva rahvastiku tõttu pole tulevikus piisavalt maksumaksjaid, kes pensioneid kinni maksaksid. 2001. aastal toimunud Euroopa Liidu tipp kohtumisel nimetati liikmesriikides kehtivate pensionisüsteemide võimalike kitsaskohtadena pensionide adekvaatsuse ja pensionisüsteemide finantsilise jätkusuutlikkuse kohta käivaid põhimõtteid. Ühelt poolt toob see liikmesriikide jaoks kaasa kohustuse püüelda eakate elatustaseme tõstmise ja vaesusriski vältimise suunas pensionimaksete tõhustamise kaudu, teisalt aga ka kohustuse vähendada
Kindlustusväärtus kindlustatud objekti väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal Kindlustussumma kahjukindlustuses kõikide väljamaksete ülempiir, mille ulatuses kindlustusandja oma hüvitamise kohustused kindlustusjuhtumi toimumisel täitma peab. 81. Eesti pensionisüsteemi ülesehitus (kolm sammast). Riiklik pension; kohustuslik kogumispension; vabatahtlik kogumispension 82. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad. Vananeva rahvastiku tõttu pole tulevikus piisavalt maksumaksjaid, kes pensioneid kinni maksaksid. 2001. aastal toimunud Euroopa Liidu tippkohtumisel nimetati liikmesriikides kehtivate pensionisüsteemide võimalike kitsaskohtadena pensionide adekvaatsuse ja pensionisüsteemide finantsilise jätkusuutlikkuse kohta käivaid põhimõtteid. Ühelt poolt toob see liikmesriikide jaoks kaasa kohustuse püüelda eakate elatustaseme tõstmise ja vaesusriski
III sammas Vabatahtlik kogumispension. Vabatahtlikud sissemaksed III pensioni fondi, sissemakse suuruse määrad ise. 71. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad. - Pensionid on liialt väikesed, võrreldes teiste EL liikmesriikidega on vahed tohutud, alla 15 a staaziga inimesed saavad vaid rahvapensionit 62-65. - Finantsturgude ebastabiilsus ja kõrged halduskulud söövad ära inimeste kogumispensioni. - Vananeva rahvastiku tõttu pole tulevikus piisavalt maksumaksjaid, kes pensionid kinni maksaksid. · III samba hoiused sööb inflatsioon või fondide valed otsused.
Töö- ja kutsealane rehabilitatsioon Töö- ja kutsealasel rehabilitatsioonil on erinevaid eesmärke: Sotsiaalne eesmärk: tagada erivajadusega inimeste tööalane rehabiliteerumine (tööga hõivatus), mis annab inimestele sissetuleku (majandusliku iseseisvuse), eneseteostuse, kuuluvustunde ja tagab seeläbi parema elukvaliteedi (kaasatus, vähem haiguseid, vajalik olemise tunne jm). Majanduslik eesmärk: tuues ka erivajadusega inimesed tööturule, tekib juurde maksumaksjaid ja väheneb nende inimeste hulk, kes elavad toetustest. Inimesed on 11 erineva võimekusega; kõik, kes suudavad tööd teha, annavad panuse majanduse arengusse ja sotsiaalkulutuste vähenemisse. Õiguslik eesmärk: puuetega inimeste õiguste tagamine, mittediskrimineerimine (eriti kutseõppes ja tööhõives). (Kiik et al, 1999, 5) Selleks, et kutsealane rehabiliteerumine toimuks, vajalik erinevate sektorite koostöö.
Demokraatlikus riigis on maksude maksmine ühiskondlik leping, mille täitmist Eestis reguleerivad maksukorralduse seadus (www.riigiteataja.ee) ja igale maksule eraldi kehtestatud maksuseadused (Lisa 1). Maksustamine on võrreldes muude regulatsioonidega üpris muutlik protsess ja see toob kaasa palju ebameeldivusi maksude arvestajaile. Maksusüsteem peab lähtuma ühetaolisuse põhimõttest. Kõiki ühesugustes tingimustes maksustatavaid maksumaksjaid tuleks kohelda võimalikult ühetaoliselt (sotsiaalmaks, käibemaks 0%). Maksustada tasub ainult rikkust. Kõige pealt hakati maksustama maad. Maad võib kasutada oma rikkuse kasvatamiseks. 5. MAKSUD JA RAAMATUPIDAMINE Raamatupidamis- ja maksuarvestused on vägaggi erinevad tegevused, mida reguleerivad erinevad seadused. Kõigi arvestuste algpunkt on siiski ühine ja selleks on tehing. Tehingud registreeritakse ja kajastatakse erinevat liiki arvestustes algdokumentide alusel
makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest. Probleem: inflatsioon, pensioni kogumisel ei arvestata inflatsiooniga. Raha väärtus võib langeda ja kogutud pensionist ei jää midagi järgi. Peamised vormid: 1) Jooksval finantseerimisel põhinev süsteem (pay as you go) - I sammas, makstakse välja olemasolevatele pensionäridele. Probleem: vananemine – tulevikus pensionäre rohkem kui maksumaksjaid. 2) Eelfinantseerimisel põhinev süsteem – II sammas, isiklik kogumine 3) Kindlaksmääratud väljamakse 4) Kindlaksmääratud sissemakse 3 samba mudel: 1) I sammas – minimaalne pension kõigile pensionäridele. Riskid: demoraafiline, poliitilised. Probleemid: ebavõrdsus tulevaste pensionäride seas. 2) II sammas, soovitavalt kohustuslik, põhineb jooksval finantseerimisel. 2+4%. Kui inimene on ühinenud II sambaga, siis tema aastakoefitsendid on
Lõpuks võib kätte jõuda olukord, kus ülalpeetavaid on rohkem kui ülalpidajaid. Situatsioon ei tohiks aga kunagi jõuda nii drastilisse järku. On olemas mitmeid vahendeid leevendamaks rahvastiku vananemise mõju ühiskonnale. Kahjuks pole praegusel ajal siiski võimalik kõrvaldada probleemi ennast so rahvastiku vananemist. Üks võimalus probleemi lahendamiseks on näiteks tööjõu suurema sissevoolu võimaldamine. N Nõnda oleks riigis rohkem töötajaid, seega ka rohkem maksumaksjaid ja ülalpeetavate arvu liiga suureks paisumist pole karta. Samas võib selline lahendus viia aga immigrantide arvu suurenemisele, kuni see ületab põlisrahva arvu. Seega võib selline kurss viia rahva kadumisele ning asendumisele sisserännanutega. Teine võimalus, mida on mitmel pool Euroopas kasutatud ning mida ka Eesti sisse viiakse, on riiklike pensionide osa järk-järguline vähendamine, asendades need isiklike kogumispensionitega. Nõnda investeerib
kohta kolmandatesse riikidesse ja kolmandatest riikidest seoses otseinvesteeringutega – kaasa arvatud investeeringud kinnisvarasse –, asutamisega, finantsteenuste osutamisega või väärtpaberite lubamisega kapitaliturgudele. Artikkel 65 1. Artikli 63 sätted ei mõjuta liikmesriikide õigust: a) kohaldada oma maksuseaduste vastavaid sätteid, mis eristavad maksumaksjaid nende elukoha või nende kapitali investeerimise koha põhjal; b) võtta kõiki vajalikke meetmeid, et takistada siseriiklike õigusnormide rikkumist, eriti maksustamise ja rahaasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve alal, või kehtestada kapitali liikumise deklareerimise kord haldamiseks vajalike või statistiliste andmete saamiseks, või võtta meetmeid, mis on õigustatud avaliku korra või avaliku julgeoleku seisukohalt. 2
Pärisorjus Venemaal Sunnismaisus ja riigikeskne tegevus sunnimaisuse ja pärisorjuse sisseviimisel, hoidmisel ja likvideerimisel. Sunnismaisuse põhjused, miks seda juba kk hakati reguleerima ( algselt vaid andamitp) oli tingitud Venemaa tohutust geograafilisest situatsioonist, kus tp oli ilma probleemideta võimalik ümber asuda ning uue eluga seal peale hakata. Riik ( eelkõige suurvürstiriik) oli huvitatud hoidmast tööjõudu ja maksumaksjaid kinni ning mitte laskma neil vabalt ümber asuda. Vürstid omavahelisi kokkuleppeid hakkasid tegema juba 13-15 sajandi. Kokkulepped üpris levinud, kuid 15 saj lõpuni ühtegi ühist kgu moskva suurvürsti alal kehtivat kokkulepet ei olnud. 26 nov äeti kolmenädalaline auk, kus oli neil lubatud ümber asuda. Augu ajal ümber asunud oli lubatud mujale minna, muidu mitte. 1497.a Ivan III kohturaamatud( sudebnik).Seal reglementeeritud, et ümberasumisõigusedüripäeva augus
annaabi.ee 
