Palju sõltub juba kongreetsest inimesest kas vajatakse tuge vaid pisteliselt või pidevalt, igapäevatoimingutes. Enamik Downe saab täiesti rahuldavalt hakkama iseseisva elu ja lihtsama tööga. Sobiva ameti valimisel tuleb kindlasti arvestada inimese vaimupuude ulatust, oskusi iseseisvalt tööl käia ning kohalikke võimalusi. 3 KAS PUUDEGA LAPSELE ON PAREM ERIKOOL VÕI TAVAKOOL? Erikooli plussid ja miinused : · + Koolil on võimalik koondada vajalikud spetsialistid, neid efektiivselt rakendada ja koolitada, kuna palju samalaadsete erivajadustega lapsi on koos · + Kooli miljöö, sisekliima, õppe- ja koolivälise töö saab kujundada laste erivajadusele sobivaks. · + Kooli kaudu võib õpilastele pakkuda rehabilitatsiooni- ja taastusraviteenuseid. · - Erikool asub paratamatult osa perede jaoks kodukoolist kaugemal, selle tõttu tekib
selliseks, et iga õppija (sh erivajadusega) saab õppida ja oma võimeid maksimaalselt arendada. Tähtis on lapse haridusliku erivajaduse varajane märkamine ja sekkumisstrateegiate kavandamine. Nõustamiskomisjonide ülesanne on soovitada õpilasele, milline õppekava ja tugisüsteemide rakendamine aitaks tagada maksimaalse arengu, põhihariduse omandamise ja valmisoleku elukestvaks õppeks. Lapsevanemale jääb valikuvabadus otsustada, kas erivajadusega lapsele sobib paremini tavakool või erivajadusega laste kool. Viimane on eriti tähtis, sest ideaalis peaksid vanemad omama parimat ülevaadet oma lapse võimete kohta, kuid kahjuks pole see nii vanemate piisava huvi või hariduse puudumise tõttu. Siinkohal väärib märkimist, et vanemahariduse edendamine ,,Perepoliitika kontseptsiooni" ning ,,Perede elukvaliteedi arengukava aastateks 2010-2015" rakendamise tõttu on lootust, et vanemate haritus ja informeeritus ka HEV erivajaduste kohta tõuseb. Seega vanemate
08.04.2011 Eestis on seadusega tagatud tasuta kohustuslik põhiharidus ning võimalus õppida kodulähedases koolis. Koolil on omakorda ülesanne kaasata õpilased õppeprotsessi ja kohandada õpikeskkond selliseks, et iga õppija (sh erivajadusega) saab õppida ja oma võimeid maksimaalselt arendada. Kuna Eestis on lapsevanemal valikuvabadus otsustada, kas tema erivajadusega lapsele sobib paremini tavakool või erivajadusega laste kool, keskendun on lühikeses arutluses vaegnägijate õpetamise eripäradele tavakoolis. Alates 2009.aastast tegutseb Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Õppenõustamissüsteemi arendamine" raames Tartu Emajõe Kooli Õppenõustamiskeskus, kus koostöös maakondlike keskustega pakutakse nõustamist nägemispuudega lastele ja õpilastele, nende vanematele ja pedagoogidele üle kogu Eesti.
Argumenteerimine ja demagoogiavõtted analüüsitud artiklis Minu poolt loetud artikli autoriks on Evelyn Kaldoja ning tema kirjutise teemaks: kool pole eesmärk omaette. Autori peamiseks eesmärgiks selle artikli puhul on inimeste võõrutamine arvamusest, et eliitkoolis käinutele on kõik teed valla. Evelyn Kaldoja esimeseks argumendiks on, et haridus on vaid vahend, mitte saavutus, mis inimese igapäevatöö tema eest ära teeb. Näite toob ta enda elust - isegi kui ta oleks eliitkooli asemel käinud täiesti tavalises maakoolis, oleks ta olnud ikkagi võimeline sisse saama nii Tartu kui ka Helsinki Ülikoolide magistriõppe tasuta kohale. Tema teiseks argumendiks on, et alles kooliikka jõudnud laste jaoks on tähtsam kooli asukoht ning mitte see, kas tegemist on eliitkooli või tavalise kooliga. Algkooliealised, kes alles kooli lähevad, saavad tavakoolis harjuda kooliskäimisega ning neil ei ole kohe eliitkooli õppimistampi peal. Kol...
õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Hariduslike erivajadustega õpilaste arv üldhariduskoolides Tavakool Eriklass Tavaklass* Õpiraskused 833 7 320 Kõnepuuded 10 012 Kuulmispuue 11 1831 Lihtsustatud õppekava /LÕK 251 420
olemasolu ning püsimise ees on suur. Kooli ja kodu vahel on suur koostöö (lapsevanemaid koolitatakse waldorf-pedagoogika alal; kasvatuse eest vastutavad kodu ja kool ühiselt ning vanemad osalevad nii kooli haldamises kui ka erinevates retkedes), aga kui vanemad tegelikult ei huvitu Steiner-pedagoogikast või kui kodus on kasvõi mingisugused kõhklused, kahtlused ning usaldamatus õppemeetodi suhtes, siis oleks mõttekam valida lapsele õppimiseks tavakool. Samuti peab arvestama, et olulisi muudatusi ega ka uuendusi Steineri poolt väljatöötatud õppekavas ei tehta, sest selline nagu Waldorf-õpe kord juba on, ta ka jääb. Kuidas ning kellega soovitatakse Waldorf-meetodit kasutada? Waldorf-meetodi ülesandeks on anda igale normaalselt andekale inimesele 12.aastane haridus. See ei tähenda, et vastavat meetodid kasutavates koolides ei võiks käia õpilased, kes on oma arengus
(seminaritöö) Juhendaja: Mari Reilson Läbiv pealkiri: Suhtumine kuulmislangusesse Tartu 2007 Suhtumine kuulmislangusesse 2 Sisukord Kokkuvõte Sissejuhatus Mõisted Kuulmislangusest ja selle põhjustest Kuulmislanguse mõju lapse arengule Kuulmislangusega lapsed tavakoolis Miks tavakool? Probleemid tavakoolis? Kuidas soodustada õpikeskkonda? Olukord Eestis Uurimusi mujalt maailmast Allikad Suhtumine kuulmislangusesse 3 Kokkuvõte Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis Üha enam lapsevanemaid kaaluvad oma kuulmislangusega last panna kuulmise erikooli asemel tavakooli
Ümbertöötatud riikliku õppekava sihiks on varustada õpetajaid suurema paindlikkusega vastamaks HEV õpilaste vajadustele (sealhulgas andekad õpilased). Õpetajatele on antud suurem vabadus kasutada materjale madalamatest Key Stage'st, aitamaks õpilaste jaoks, kes kogevad õpiraskuseid. Inglismaal käivad erikoolides vaid 1% kõigist erivajadustega inimestest. Esimeseks kooli valikuks HEV õppijale peab alati olema kohalik- või eelistatult tavakool. Siiski kui see kool ei ole sobilik, ega vasta õpilase vajadustele, võib ta õppida ,,ressurssidega" koolis (koolis, mis saab garanteerida vajalikud ressursid ja kogenud töötajaskonna vastamaks erivajadustega õpilaste vajadustele). 1.2. Õigussüsteem Haridusseaduse (1996) järgi on kohalikel omavalitsustel (KOV) järgnevad kohustused: Selgitada välja haridusliku erivajadusega (HEV) lapsed;
luuakse võimalused võimetekohase õppekava ja vajalike tingimuste rakendamiseks (sh erirühmad, -klassid). Allikas: U.Raudsepp-Alt, 2010 Hindamise tulemusel soovitused ja meetmed edasiseks: · Vajalikud toetusmeetmed lasteaias (vastavalt koolieelse lasteasutuse seadusele), kas tavalastead, erivajadusega laste lasteaed? 16 · Vajalikud toetusmeetmed koolis (vastavalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele), tavakool, erivajadusega laste kool? · Rehabilitatsiooniplaanis: teenused hariduse omandamise toetamiseks Toimetulekut mõjutavad meetmed haridusvaldkonnast: · Kaasava hariduse põhimõtted kõikidel peab olema võimalik omandada võimetekohane haridus! MEETMED: · alushariduses sobitusrühmad erivajadusega lastele, erirühmad ja erilasteaiad - (nt kuulmis- või nägemispuudega lastele, liitpudega lastele, arenguhäiretega
Antisotsiaalset käitumist pole Antisotsiaalne käitumine Distsipliiniprobleeme pole Probleemid distsipliini, agressiivsusega. Võib olla andekas laps Ahistust ei ilmne Koolihirm maskeerub kõhuvaluks, iivelduseks füüs jms Kodus kaitstud ja hellitaud Statistika: 12 Koolist põhjuseta puudumine 5-9kl 40% tavakool 5-9kl 89% kasvatuse eritingimusi vajavad õpilased Põhjuseta puudumisel ja koolist üldse puudumisel on erinevad põhjused. Ühe vitsaga ei saa lüüa. Peab põhjustele mõtlema. Kui vanemad on lapse puudumisest teadlikud, laps keeldub minemast Separatsiooniängistus tõsise hirmu vorm, kus laps keeldub kooli minemast, sest kardab lapsevanematega seotust kaotada( kardab, et vanem läheb kauaks ära jms). Sellistel lastel põhjuseks, kui lapsevanem kasvatuses ülehooldus
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese või...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
