TER0440 Rahanduse alused Kodutöö 1, ülesanne 1 Pangalaenu taotleja igakuine netosissetulek on 1 800 eurot. Laenutaotlejal on juba finants-kohustusi ning need on järgmised: autoliising 250 eurot kuus ja tarbimislaenu makse 100 eurot kuus. Oletame, et panga krediidipoliitika kohaselt ei tohi igakuised finantskohustused kokku ületada 30% netosissetulekust. Oletame lisaks, et panga poolt küsitav laenuintress on 6% aastas. Küsimused: a) Leidke, milline võiks olla täiendava finantskohustuse igakuine makse. Andmed: Netosissetulek kuus – 1800€ Finantskohustused – autoliising 250€ kuus, tarbimislaenu makse 100€ kuus Selleks, et leida igakuised finantskohustused, leiame kui palju on 30% netossisetulekust. 30%*1800=540€
80. rühm 1. ülesanne Pangalaenu taotleja igakuine netosissetulek on 1 800 eurot. Laenutaotlejal on juba finants-kohustusi ning need on järgmised: autoliising 250 eurot kuus ja tarbimislaenu makse 100 eurot kuus. Oletame, et panga krediidipoliitika kohaselt ei tohi igakuised finantskohustused kokku ületada 30% netosissetulekust. Oletame lisaks, et panga poolt küsitav laenuintress on 6% aastas. Küsimused: a) Leidke, milline võiks olla täiendava finantskohustuse igakuine makse. b) Kui suureks kujuneks sellisel juhul maksimaalne laenusumma, mida taotleja saaks võtta pangast, kui laenu tähtajaks oleks 10 aastat ning laen tagastatakse kuiste maksetega? Arvestage kindlasti, et tegemist on annuiteetlaenuga.
kasutusomadused. 18. Kinnisvara heakorratööd- nr.300. Puhastamine ja koristamine. Puhtuse tagamine kinnistul ja hoonetes. Põhieesmärk seisneb olemasolevate ehitiste ning nende valmistamisel kasutatud materjalide kvaliteeditaseme säilitamises. Heakorratööd kruntidel: tolmu, liiva ja prahi koristust, talvel lume ja jää koristust ning libedusetõrjet. 19. Kinnisvara omanikukohustused- nr.500. Kinnisvara omandiga seotud finantskohustused. Maksud, lõivud, tasud( maamaks, kinnisv maks, riigilõiv), omandiga seotud kohustused(notaritasu, maakleri tasud), rahastamisega kaasnevad otsused ja kohustused(intressid, üüritasud,ülekannete teenustasud) Kindlustustasud(kinnisv kindlustus, vara kindlustus, töötajate elukindlustus. Liitumistasud( elektrienergia, vesi ja kanalisatsioon) jm. 20. Majanduskava - Majanduskava koostamise aluseks saab olla kas eelmise perioodi
Krediidi eelised: - kohene omandamine - paindlikkus, võimaldab ajastada oste - ohutus, mugavus – krediitkaardiga maksmisel reisides või internetis - abi ettenägematutes asjades Krediidi puudused: - ülekulutamine, kulutamine on liiga kerge (valel ajal tehtud ostud) - kõrgem maksumus Laenuandja arvestab: - laenusaaja isikuomadused, ausus ja soov maksta võlgu tagasi - maksevõime, sissetulekuallikad ja millised on muud finantskohustused - vara – mida rohkem, seda kergem maksta kohustusi, osa varast võib minna laenu tagatiseks (kui vara puudub, vaja leida laenu käendaja) Laenaja peab arvestama: - säästud – mida rohkem, seda vähem peab laenama ja lihtsam tagasi maksta, kui intressid tõusevad - töö – kui kindel on, et tööd on ka tulevikus ja ka teistel pereliikmetel - tarbimisharjumused – millistest kulutustest saab ja ollakse valmis loobuma?
......................................10 3.4. Materiaalne põhivara........................................................................................................................11 3.5. Immateriaalne põhivara....................................................................................................................12 3.6. Kapitali- ja kasutusrendid.................................................................................................................13 3.7. Finantskohustused.............................................................................................................................13 3.8. Ettevõtte tulumaks............................................................................................................................13 3.9. Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja kohustused..........................13 3.10. Tulude arvestus............................................................................
Muud lühiajalised võlgnevused 0 0 0 0 0 0 0 0 Lühiajalised kohustused kokku 0 30,47 33,85 35,87 37,65 39,53 41,51 43,58 13 Tallinna Tehnikakõrgkool Pikaajalised finantskohustused 3 3 3 3 3 3 3 Pikaajalised laenud (omaniku laen) 472 668,00 668,00 668,00 668,00 668,00 668,00 668,00 Muud kohustused 0 0 0 0 0 0 0 0 Pikaajalised finantskohustused 3 3 3 3 3 3 3
eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Finantskohustused Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (v.a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustused). Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi
linnas Antwerpenis. Perekond kolis aga sealt koos lastega edasi Colognesse. Isa Rubens pääses napilt surmaotsusest Colognes, pärast afääri printsess Orangega. Ema Rubens sai hakkama vabaks lastud abikaasaga ning perekond läks seetõttu pagulusse Siegenisse, Westphaliasse. Seal sündis 28. juunil 1577. aastal nende kuues laps, Peter Paul Rubens. Pärast Jan Runensi surma kolis perekond tagasi Antwerpenisse. Kuna finantskohustused laste hariduse eest olid emale üle jõu käivad, aktsepteeris ema Peter Pauli otsust saada Antwerpeni maalijate (T. Verhaecht, A. von Noort, O. van Venius) õpipoisiks. Venius mõjutas Peter Pauli minema Itaaliasse ning tuttavaks saama sealsete meistrite maalide ja stiilidega. 1600. aasta juulis alustas Peter Paul tööd Mantova hertsog Vincenzo I heaks, kes oli kaunite kunstide koguja. Kogu Itaalia perioodi ajal (16001608) oli P. P. Rubensil
3 sunnitud näiteks tasuma raha või raha ekvivalente, osutama teatud teenust või loobuma teatud varaobjektist [4]. Finantskohustusi (näit. võetud laenud, võlad tarnijatele, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused; v.a. tuletisinstrumendid) kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses. Erandiks on edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustused, mida kajastatakse õiglases väärtuses [6]. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas (mis on kajastatud näiteks arvel, lepingus või muul alusdokumendil) [6]. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele maksmisele kuuluva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL MA17 Eesnimi Perenimi KOHUSTISTE, ERALDISTE JA TINGIMUSLIKE KOHUSTISTE ARVESTUS Referaat Õppejõud: Eesnimi Perenimi, kraad Mõdriku 2018 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1KOHUSTISED JA NENDE PÕHITUNNUSED.....................................................................5 2LÜHI- JA PIKAAJALISED KOHUSTISED...........................................................................6 1.1Lühiajalised kohustised, mille summa on teada................................................................6 1.2Hinnangulised lühiajalised ko...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL KLASS Eesnimi Perenimi KOHUSTISTE, ERALDISTE JA TINGIMUSLIKE KOHUSTISTE ARVESTUS Referaat Õppejõud: Eesnimi Perenimi, kraad Mõdriku 2017 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1KOHUSTISED JA NENDE PÕHITUNNUSED.....................................................................5 2LÜHI- JA PIKAAJALISED KOHUSTISED...........................................................................6 1.1Lühiajalised kohustised, mille summa on teada................................................................6 1.2Hinnangulised lühiajalised kohu...
võiks saada kogu eesti raha enda kätte). Siis Eesti Pank oli sunnitud talle luba anda oma panga Eestis asutamiseks (Preatoni pank). Majanduse üldine seisukord sõltub oluliselt sellest kui efektiivselt liigub rahamass investoritelt neile ettevõtetele, kes paigutavad selle juba majandustegevusse. Suur osa vabast rahast liigub ettevõtjate kätte läbi rahaasutusteni. Kapitali liikumine tekitab aga finantsvarad ja finantskohustused: finantsvaradeks on raha, teiste ettevõtete väärtpaberid, igasugused finantsnõuded. Finantskohustused on firma võlgnevused kreeditoridele, kas võetud laenudena või tasumata arvetena. Finantsvarade liikumine toimub finantsturgudel, kus omavahel kohtuvad isikud, kellel on ajutine kapitali ülejääk või puudujääk. Seega koondavad finantsvahendused erinevate allikate finantsvahendeid ning annavad selle arvelt krediiti. Finantsturud liigitatakse rahaturgudeks ja kapitaliturgudeks:
· kontode kasutamine pearaamatus; · aruandlus [1 : 147]. 7 KOHUSTUSTE ARVESTUS Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel ja millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist [11]. Kohustused jagunevad lühiajalisteks ja pikaajalsiteks kohustusteks. Finantskohustusi kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses. Ainaks erandiks on edasimüügi eesmärgil seotatud finantskohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil [9 : 70]. Raamatupidamise sise-eeskirjades tuleb ära määrata järgmised sätted: · võlakohustuste arvele võtmise kriteeriumid (sh lühiajaliseks ja pikaajaliseks hindamine); · võlakohustuste liigitus, süstematiseerimine; · intressiarvestuse meetodid; · tasumise ja tasaarveldusete kord; · inventeerimine; · kontode kasutamine pearaamatus; · vastutajad [1 : 153]. 7.1 Lühiajalised kohustused
amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna.. Finantskohustused Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (v.a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustused ning negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid, mida kajastatakse nende õiglases väärtuses).
................................................................................................................................ 15 4.1 Finantskohustused .........................................................................................................................................
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ettevõtluse Instituut Ärijuhtimise eriala ALUSTAVA ETTEVÕTTE FINANTSPLANEERIMINE Ainetöö Kuressaare 2011 SISUKORD Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine SISSEJUHATUS Rahast räägime iga päev. Raha on meie majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Me töötame selleks, et saada sissetulekuid, ettevõtjad riskivad, et saada kasumit, majanduslepingud sõlmitakse rahalises väljanduses. Segi boheemlased peavad vahel nentima, et raha annab neile vabaduse. (V.Zirnask, K.Liikane ,,Raha, pangad ja finantsturud" 1.osa) Erinevatel põhjustel valivad aktiivsemad meie seast raha teenimise võimaluseks oma ettevõtte. Ettevõtte loomisel on eriti olulise tähtsusega finantsprognoosid. Need aitavad hinnata, kas on mõtetki antud ettevõtet luua. Kui ettevõte alu...
DIPLOMIEELNE PRAKTIKA Praktikaaruanne Õppejõud: 2015 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 Praktika aruanne sisaldab XXX lühitutvustustust, kus ma viibisin 16. märtsist 2015. a kuni 10. aprillini 2015. a ning tutvusin asutuses korraldatava raamatupidamisega...........................3 Praktikaarunne sisaldab peale asutuse tutvustuse veel üldist ülevaadet raamatupidamisest, majandusaasta aruane koostisest ja koostamise käigust, majandustehingutest tulenevatest jooksvatest raamatupidamisarvestustest ning sisaldab ka eneseanalüüsi ja kokkuvõtvat osA-. 3 1. ASUTUSE TUTVUSTUS JA STRUKTUUR.....................................................................
16 10. KES JA MIKS VÕTAB LAENU Ettevõtted ja eraisikud võtavad laenu erinevatel põhjustel. 2004. aastal tehtud Emori uuringus selgus, et 32% Eesti peredest omab laenu või liisingut. Võrreldes 2003. aasta sügisega on finantskohustusi omavaid peresid 4% rohkem. Sellest võiks järeldada, et kahe ja poole aaastaga on see hulk päris palju tõusnud. Jätkuvalt on eesti perede üheks kõige olulsemaks laenu võtmis eesmärgiks eluaseme soetamine ja remontimine, mistõttu on perede finantskohustused üha pikaajalisemad ja suuremahulisemad. Ehk laenu võtmine kasvab suurem osa just nende perede arvel, kes juba omavad mõningaid kohustusi, ostetakse järelmaksuga kodusisustust ja elektroonikat, suurendatakse eluasemelaenu summasid. Teistmoodi oleks vist suhteliselt raske kuskilt alustada, et midagi enda omaks pidada ja normaalselt elada. Kui raha ei ole, siis seda nii sama juurde ka ei tule. Üks põhjus miks eraisikud võtavad laenu on reisimine
kohustustele. Lühiajalistena käsitletakse ehk likviidsete varade ja kohustustena finantsjuhtimises ja raamatupidamisarvestuses selliseid, mille tähtaeg on kuni 1 aasta. Lühiajaliste varade ja kohustuste vahe on puhas käibekapital. Likviidsuse juhtimine on osa finantsjuhtimisest, mis tegeleb firma oodatavate ja ootamatute raha positiivsete ja negatiivsete voogudega eesmärgiga tagada firma võime igal ajahetkel, täita etteantud varuga õigeaegselt endale võetud finantskohustused. Eesmärgiks on firma käibekapitali maksimaalse tootlikuse saavutamine. Pankade likviidsuse juhtimisel tuleb arvestada teatud erisustega võrreldes muude äriettevõtetega. Kindlasti omab likviidsuse juhtimine pangas oluliselt suuremat tähtsust, sest suure osa panga varadest moodustavad välisallikad, milleks on klientide hoiused, teistelt finantsasutustelt võetud laenud ja muu taoline. Seega võib pangal tekkida igal hetkel likviidsusprobleem, kui ta on kaasatud raha
ehitis kas müüakse või kui kasutuskulud tulevad erinevatest allikatest. 20. Madalad kausutuskulud Seda nõutakse harva, kuid sellega tuleb arvestada siis, kui ehitise hooIdamine on tülikas. 21. Rahavoo põhjendatus Nõutakse selleks, et muuta ehitusmaksumus põhjendatuks just rahavoo graafiku alusel või kui tellija saab rahastamist jaotada etappideks. 22. Minimaalsed tellija poolsed finantskohustused Seda peetakse silmas siis, kui tellija tahab, et töövõtja kannaks suure osa kuludest kuni ehituse käikuandmiseni. 23. Projekti riski jaotamine Sarnane eelmisega, kuid võib lisanduda põhimõte, et töövõtja saab ka osa kasumist ja seda kasutatakse suurte äriprojektide puhul. Loomulikult võib tellija üheaegselt valida kolme, nelja või enama ülaloetletud nõude vahel: tulemusena kujunevad erinevad võimalused ja individuaalsete soovide kombinatsioon ning
poolt välja antud juhendid. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Finantsvarad on kajastatud bilansis õiglases väärtuses, v.a. nõuded teiste osapoolte vastu, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses ning investeeringud sidusfirmadesse, mida kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. Finantskohustused on kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses. Kõigi finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval. Mitmed finantsnäitajad tuginevad juhtkonna hinnangutele, sh näiteks põhivara kasuliku tööea hindamine, nõuete ja varude allahindluse summade hindamine, garantiikohustuste eraldiste moodustamine. Juhtkonna hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, kuid need ei pruugi osutuda täpseiks. Raamatupidamishinnangute muutuste mõju kajastatakse
· Kindlustamine, et klient ja teenuse osutaja aktsepteerivad seostamist · Kliendi ettevalmistamine selle teenuse või toetuse kasutamiseks. Harjutus: hinnates kliendi vajadusi näete probleeme, mille lahendamine ei pruugi kuuluda rehabilitatsioonimeeskonna pädevusse. Kuhu pöördute abi saamiseks: Toit Eluase Raha Majapidamisega seotud probleemid Meditsiiniteenused Transport 20 Riietus Turvalisus Võlad, finantskohustused Sotsialiseerumise võimalused Meelelahutusvõimalused Vaimse tervise kriisiabi Teenused alkoholisõltuvuses inimesele Teenused narkosõltuvuses inimestele Teenused vaimupuudega inimesele Tööalased nõustamisteenused Kutserehabilitatsiooni teenused Laste päevahoid Teenused töökohal kohanemiseks Tõlketeenused Eneseabi Juriidiline nõustamine Eestkostega seotud probleemid Iseseisev töö (portfooliosse): Tööleht rehabilitatsiooni alaliikide seostamiseks erinevates valdkondades (sotsiaal,
ehk LÕPPSEIS=ALGSEIS+SISSETULEK-VÄLJAMINEK Aktiva struktuur lähtub alaneva likviidsuse põhimõttest (kõigepealt raha ja väärtpaberid, seejärel lühiajaline debitoorne võlgnevus, kauba- ja tootmisvarud, põhivara ja lõpetamata kapitaaltööd jne.). Passiva struktureerimisel on lähtutud ettevõtte käsutuses olevate vahendite allikate püsivusest (kõigepealt lühiajalised kohustused, seejärel pikaajalised finantskohustused ja lõpuks omakapital).2 1 Raamatupidamisseadus 2 Finantsanalüüs, Vastused igapäevastele küsimustele, ,,Haabneeme", 2007 16 Bilanss koostatakse eesti keeles ja eesti kroonides, märkides arvnäitajate puhul kasutatud täpsusastme (näiteks tuhandetes kroonides). 2.3. Bilansi osade hindamismeetodid.
Ettevõtte rahandus · Raamatupidamine · Finantsanalüüs · Mikro- ja makroökonoomika Rahanduse olemus Rahandus on teadus, mis hõlmab rahaliste vahendite liikumist ehk teisiti nende moodustamise allikaid ning kasutamise suundasid. Uurib rahaliste vahendite ringlust. Rahanduse võib jaotada erinevatesse tasaditesse: · Riigirahandus- kogu riigi rahalised resursid · Ettevõtete rahandus · Majanduseobjektide rahandus (pered, FIEd ja osaliselt väike ettevõtted) · Ettevõtlusega mitte tegelevad üksused (MTÜd ja sihtasutused) Ettevõtte rahandus käsitab ettevõtte rahalisete resursside tekkeallikaid ja nende suunamist. Vastavalt äriseadustikule peab iga ettevõte tegutsema kasumlikult ehk tootma kasumit. Annab iga tootmistsükkli järel kasumi üldreeglina, sest teatud juhtudel ettevõte ei pruugi olla kasumlik, aga see ei tohi olla pikaajaline. Ettevõtte majandustegevus C+V+m=T C- konstant. Tootmiskulud (ku...
nõudeid. Finantskohustusteks loetakse tarnijatele tasumata arveid, viitvõlgasid ja muid lühi- ja pikaajalisi võlakohustusi. Finantsvara ja –kohustused võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara või –kohustuse eest makstud või saadud tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara või –kohustusega otseselt seotud tehingukulutusi. Finantskohustused kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Finantsvara eemaldatakse bilansist siis, kui ettevõte kaotab õiguse finantsvarast tulenevatele rahavoogudele või ta annab kolmandale osapoolele üle varast tulenevad rahavood ning enamiku finantsvaraga seotud riskidest ja hüvedest. Finantskohustus eemaldatakse bilansist siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud. Finantsvara oste ja müüke kajastatakse järjepidevalt väärtuspäeval st päeval, mil ettevõte saab ostetud
*Asja juhusliku hävimise riisiko läheb sundvõõrandi- saajale üle alles kinnisasja valduse ülevõtmisega. 45. Omatarbe-eluaseme omamisega kaasnevad positiivsed mõjud kinnisvara (eluaseme) korrashoiule investeeringud, kaitse inflatsiooni vastu, krediidi kasutamine,kindlustunne 46. Omatarbe-eluaseme omamisega kaasnevad negatiivsed mõjud kinnisvara (eluaseme) korrashoiule Vajalik on suur algsumma, omandiga seotud maksud ja finantskohustused, hoolduskulu, pendeltamine, investeering elamusse ei pruugi alati olla likviidne, kulud soetamisele ja võõrandamisele 47. Eraviisiliselt üürile antavate eluruumide omanike huvid ja selle mõju kinnisvara korrashoiule Maksutase ja tulu mida omanik tahab saada pinna eest. Kui on peale pandud üüri piirmäärad siis see takistab omaniku tegevust 48. Põhilised valdkonnad, mille kaudu riik mõjutab eluasemekorraldust ja eluruumide haldamist Seadusandlus:
kuludes. Välisvaluutas fikseeritud kohustused võetakse arvele operatsioonipäeval kehtiva Eesti Panga kursiga ja hinnatakse ümber raamatupidamise aastaaruande koostamisel bilansipäeval kehtiva Eesti Panga kursiga. Finantskohustusi (näit. võetud laenud, võlad tarnijatele, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused)kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses. Ainsaks erandiks on edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil. ( 2 ) 4.1 Laenud Laenukohustused 31.12.2009 31.12.2008 Lühiajalised kohustused 58 790 097 47 580 301 kokku Pikaajalised kohustused 34 627 357 45 346 138 kokku Arvelduskrediit 17 978 131 17 951 609 Investeerimislaenud Eesti 35 537 688 34 494 654 Ühispangas
ostjate vastu, mitmesugused nõuded, viitlaekumised, ettemakstud tulevaste per. kulud ja varud. 2) Põhivara - vara, mida kasut. maj.tegevuses pikema ajavah. jooksul, taval. rohkem kui aasta. Põhivarana võet. arvele need esemed ja õigused, mis tõenäol. osalevad tulevaste per. tulu tekkimi- sel. Põhivara esit. bilansis 3 põhirühmana: pikaajal. finantsinvest., mat. ja immat. põhivara. Aktivat peab finantseerima ja katma sellega võrdne passiva: firma finantskohustused ja aktsionäri- de omakapital. Kohustus rp.kohuslase võlg, mis nõuab tulevikus varast loobumist. Bilansi kohustused jagune- vad: lühiajal. ja pikaajal. Ettevõtte bilansi omakapital väljendab omanikepoolset nõudluste osa firma varade suhtes (raha on juba olemasolevate varade soetamiseks kulutatud ja ei kujuta enesest finantseerimisallikat, vaid firma kohustust omanike ees). RP seaduse § 5 alusel koosneb omakapital aktsiakapitali või osaka-
ühiskonnale - eluaset on vaja riigile nii otseselt kui kaudselt. Kuid eluaseme kvaliteet on samastatud eluaseme kvatiteediga. 52. Omatarbe-eluaseme omamisega kaasnevad positiivsed mõjud kinnisvara (eluaseme) korrashoiule.investeeringud, kaitse inflatsiooni vastu, krediidi kasutamine. 53. Omatarbe-eluaseme omamisega kaasnevad negatiivsed mõjud kinnisvara (eluaseme) korrashoiule. Vajalik on suur algsumma, kõik me oleme lihtsurelikud, omandiga seotud maksud ja finantskohustused, hoolduskulu, pendeltamine, investeering elamusse ei pruugi alati olla likviidne, kulud soetamisele ja võõrandamisele. 54. Eraviisiliselt üürile antavate eluruumide omanike huvid ja selle mõju kinnisvara korrashoiule. Maksutase ja tulu mida omanik tahab saada pinna eest. Kui on peale pandud üüri piirmäärad siis see takistab omaniku tegevust. 55. Põhilised hoovad, millega riik mõjutab eluasemekorraldust ja eluruumide haldamist . Eluasemetoetused,sotsiaaltoetused. 56
eluaset on vaja riigile nii otseselt kui kaudselt. Kuid eluaseme kvaliteet on samastatud eluaseme kvatiteediga. 52. Omatarbe-eluaseme omamisega kaasnevad positiivsed mõjud kinnisvara (eluaseme) korrashoiule.investeeringud, kaitse inflatsiooni vastu, krediidi kasutamine. 53. Omatarbe-eluaseme omamisega kaasnevad negatiivsed mõjud kinnisvara (eluaseme) korrashoiule. Vajalik on suur algsumma, kõik me oleme lihtsurelikud, omandiga seotud maksud ja finantskohustused, hoolduskulu, pendeltamine, investeering elamusse ei pruugi alati olla likviidne, kulud soetamisele ja võõrandamisele. 54. Eraviisiliselt üürile antavate eluruumide omanike huvid ja selle mõju kinnisvara korrashoiule. Maksutase ja tulu mida omanik tahab saada pinna eest. Kui on peale pandud üüri piirmäärad siis see takistab omaniku tegevust. 55. Põhilised hoovad, millega riik mõjutab eluasemekorraldust ja eluruumide haldamist . Eluasemetoetused,sotsiaaltoetused. 56
Kinnisvara haldamise vastused. Kinnisvara haldamise vastused...........................................................................................1 2.Kinnisvara strateegilise haldamise sisu...........................................................................5 3.Kinnisvara operatiiv-tehnilise haldamise sisu...................................................................6 4.Asja omamise, valdamise ja haldamise mõisted..............................................................6 5.Põhiseaduses sätestatud põhimõtted seoses omandiga..................................................6 6.Üldine, avalik ja era(kinnis)asi sisu ning näiteid............................................................7 7.Asja reaal ja mõtteline osa sisu ning näiteid................................................................7 8.Maatüki ja ehitise oluline osa; määratlus ning näited......................................................7 9.Varag...
ehitis kas müüakse või kui kasutuskulud tulevad erinevatest allikatest. 20. Madalad kausutuskulud Seda nõutakse harva, kuid sellega tuleb arvestada siis, kui ehitise hooIdamine on tülikas. 21. Rahavoo põhjendatus Nõutakse selleks, et muuta ehitusmaksumus põhjendatuks just rahavoo graafiku alusel või kui tellija saab rahastamist jaotada etappideks. 22. Minimaalsed tellija poolsed finantskohustused Seda peetakse silmas siis, kui tellija tahab, et töövõtja kannaks suure osa kuludest kuni ehituse käikuandmiseni. 23. Projekti riski jaotamine Sarnane eelmisega, kuid võib lisanduda põhimõte, et töövõtja saab ka osa kasumist ja seda kasutatakse suurte äriprojektide puhul. Loomulikult võib tellija üheaegselt valida kolme, nelja või enama ülaloetletud nõude vahel: tulemusena kujunevad erinevad võimalused ja individuaalsete soovide kombinatsioon ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
