Vastus: Abipolitseinik ei tegutsenud õiguspäraselt, kuna talle ainult tundus Klaara tegevus kahtlasena ja ta kartis, et tulevikus võidakse õigusrikkumine toime panna. Seaduses on aga kirjas, et vahistamine ja jaoskonda transportimine on lubatud vaid reaalse seaduserikkumise korral, mida aga antud juhul ei toimunud. 3. Lahenda vaidlus Magdaleena on jõudnud pensioniikka ja soovib hakata pensioni saama. Selleks pöördub ta pädeva institutsiooni Pensioniameti poole. Enda isiku tuvastamiseks esitab Magdaleena haigekassakaardi, kuna ta pass on just aegunud ja uut ei ole olnud veel mahti teha. Pensioniameti töötaja keeldub haigekassakaardi alusel pensioni välja maksmast, kuna tegu ei ole pole piisavalt turvalise dokumendiga, ja palub esitada turvaline isikuttõendav dokument pass või autojuhiload. Isikutõendite seadus (jõustunud 2001) sätestab isikuttõendavate dokumentidena passi, juhiload ja haigekassakaardi
liikmete nimetamiseks ja tagasikutsumiseks; 7) Eesti Panga eelarve kinnitamine. 1.3) 1 kollisiooninorm Tsiviilseadustiku üldosa seadus § 129 Kui Eesti välislepingus on tsiviilseadustiku üldosa seadusest erinevad sätted, kohaldatakse välislepingu sätteid. 1.4) 1 volitus- e delegatsiooninorm Riikliku pensionikindlustuse seadus § 32 lg 1 Riikliku pensioni määrab elukohajärgse pensioniameti direktor või tema asetäitja või pensioniameti direktori volitatud pensioniameti struktuuriüksuse juht või tema asetäitja, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud juhul. 2. Loo õiguslaused, millel on järgmised tunnused 2.1. lause: a) regulatiivne, b) alternatiivse abstraktse faktilise koosseisuga, 1 c) keerulise õigusliku tagajärjega
Ta küll ei näe otsest õigusrikkumist, kuid kardab, et see võidakse toime panna. Selleks otsustab ta Klaara vahistada ning transportida jaoskonda asjaolude selgitamiseks. Kas abipolitseinik tegutses õiguspäraselt? Ei. Grammatilise tõlgenduse järgi, ei tegutsenud abipolitseinik õiguspäraselt. 3. Lahenda vaidlus Aasta 2009. Magdaleena on jõudnud pensioniikka ja soovib hakata pensioni saama. Selleks pöördub ta pädeva institutsiooni Pensioniameti poole. Enda isiku tuvastamiseks esitab Magdaleena haigekassakaardi, kuna ta pass on just aegunud ja uut ei ole olnud veel mahti teha. Pensioniameti töötaja keeldub haigekassakaardi alusel pensioni välja maksmast, kuna tegu ei ole pole piisavalt turvalise dokumendiga, ja palub esitada turvaline isikuttõendav dokument pass või autojuhiload. Isikutõendite seadus (jõustunud 2005) sätestab isikuttõendavate dokumentidena passi, juhiload ja haigekassakaardi
m i (koolid, haiglad, pensioniametid jne) t MTÜ Tartu Naiskoor Domina t e Tartu Fotoklubi Art Models Tartu Ülikool t u MTÜ Rahvatantsuselts Upsijad Eesti Maaülikool l Üliõpilassegakoor u Eesti Lennuakadeemia n Eesti Vanausuliste Koguduse Liit Tartu Pensioniamet (Lõuna Pensioniameti Tartu d büroo) Tartu Pühade Aleksandrite kogudus u s Sõudmise ja Aerutamise Klubi TARTU Tartu Ülikooli kliinikum s e Maarjamõisa haigla Entusiastide Klubi MTÜ k t Eesti Töötukassa Tartumaa osakond Eesti Anestesioloogide Selts o r Tartu Descartes'i Lütseum
10. Matusetoetus Matusetoetuse määramise ja maksmisega seonduv on sätestatud riikliku matusetoetuse seaduses (RT I 2000, 86, 549 ... 2009,35,232) (edaspidi RMS). Riiklik matusetoetus on Eesti territooriumil matuse korraldamiseks ettenähtud ühekordne toetus (RMS § 2). Matuse korraldamise kulud on surnu transportimise, tuhastamise või matmise ning leinatalituse kulud. Matusetoetust makstakse valla-või linnavalitsusele: 1) Eesti Vabariigis registreeritud surma korral. Seejuures ei ole sätestatud nõuet, kas surnud isik on Eesti alaline elanik või mitte; 2) Eesti Vabariigi alalise elaniku või tähtajalise elamisloa alusel Eestis elava välismaalase surma korral väljaspool Eestit. Matusetoetuse suurus on 191.74 eurot. Matusetoetust ei maksta (RMS § 2 lg 2): 1) isiku surnuks tunnistamise korral; 2) kui matuse korraldamise kulud on hüvitatud mõne teise seaduse alusel (nt avaliku teenistuse seadus § 56 lg 1). ...
täidab õigusaktidest tulenevaid ülesandeid oma tegevusvaldkonnas ning esindab oma ülesannete täitmisel riiki. Sotsiaalkindlustusameti arstliku ekspertiisi osakond asub Tallinna kesklinnas Lembitu 10, klienditeeninduse hoone asub aadressil Pronksi 12. 1.2 Kontaktandmed Tallinna büroo Aadress: Pronksi 12, 10117 Tallinn Infotelefon: 16106 või 612 1360 Üldtelefon: 664 0104 Faks: 664 0101 E-post: [email protected] Tallinna Pensioniameti arstliku ekspertiisi osakond Aadress: Lembitu 10, 10114 Tallinn 1.3 Tegevusalad ja nende iseloomustus Sotsiaalkindlustusamet tagab kindlustunde inimestele igaks eluetapiks riigi teenuste osutamise ja sotsiaalkindlustushüvitiste maksmise kaudu. Ameti roll ühiskonnas on: kindlustada inimesi seaduses ettenähtud pensionide, toetuste ja hüvitistega; määrata ja maksta elatisabi ning sisse nõuda riigile üleläinud elatisnõudeid;
8. hoolekandeasutuse või erivajadustega laste kooli tõend (elluastumistoetuse taotlemisel). Toetuste taotlemisel esitatakse originaaldokumendid. Toetus määratakse toetusele õiguse tekkimise päevast, kui toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul. Hilisemal toetuse taotlemisel määratakse igakuine toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamisele eelnenud kuue kuu eest. Peretoetusi makstakse igakuiselt jooksva kuu eest elukohajärgse pensioniameti kaudu vastavalt toetuse saaja soovile toetuse saaja arveldusarvele Eestis, toetuse saaja elukohajärgses pensioniametis vormistatud kirjaliku avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse arveldusarvele Eestis või toetuse saaja kulul tema arveldusarvele välisriigis, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti. Kui peretoetuste saajale makstakse Sotsiaalkindlustusameti kaudu teisi sotsiaalkindlustushüvitisi posti
Teine võimalus on taotleda juba peale hagi menetlusse võtmist tunnistajatelt kirjalike ütluste võtmist TsMs § 253 sätestatud korras, kui tunnistajale oleks ebamõistlikult koormav kohtusseb ilmuda ning kohtu arvates on kirjalik ütlus küsimuse sisu ja tunnistaja isikut arvesse võttes piisav. 19. Mart Meos pöördus kohtusse ja palus tuvastada fakti, et tööraamat, mis on välja antud Mart Meusi nimele, kuulub tegelikult temale. Tunnistaja palus ta kaasata oma abikaasa. Pensioniameti esindaja vaidles taotlusele vastu, väites, et tunnistaja on asjast huvitatud ja seepärast ei saa teda üle kuulata. Kuidas peab kohus toimima? TsMS § 251 kohaselt võib iga asjas tähtsust omavat isikut üle kuulata, seal juures on isikul kohustus anda tõeseid ütlusi ( TsMS § 254- hoiatus teadvalt valeütluse andmise eest). Kohtu õigus on otsustada, milliseid tõendeid vastu võtab, kontrollides tõendi asjakohasust ja
Selle puhkuse eest makstakse puhkusetasu töötaja keskmise palga alusel, kuid mitte rohkem kui kolmekordse Eesti keskmise brutokuupalk puhkuse kasutamise kuu eelmisele kvartalile eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel. Isapuhkuse eest makstakse tasu vastavalt Vabariigi Valitsuse 28. augusti 2001.a määrusele, mille kohaselt maksab puhkusetasu töötajale välja tööandja, kellel on õigus nõuda vastava summa kompenseerimist riigieelarve vahenditest oma asukohajärgse pensioniameti kaudu. Isal on õigus saada ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi 14 kalendripäeva täiendavat lapsepuhkust. D) Töötaja soovitud ajal on tööandja kohustatud andma puhkust: alaealisele. Üldreegli järgi ei ole töötajal õigust saada puhkust esimesel tööaastal täies ulatuses, kui pole töötatud täis kogu tööaastat. Sellest reeglist on mõned erandid. Olenemata töötatud ajast, tuleb puhkus täies ulatuses anda: alaealisele KLASSITÖÖ
lapsetoetus(kahekordne) *ajateenija lapsetoetus(viiekordne) *eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus (kümnekordne) *7 ja enamalapselise pere vanema toetus(2,2kordne). Ühekordselt makstavad peretoetused: *sünnitoetus – 5000 *lapsendamistoetus – 5000 *elluastumistoetus – 40kordne lapsetoetus. Kord aastas makstakse koolitoetust – 3kordne lapsetoetus. Kord kvartalis : *kolme ja enama lapselise perele või kolmikute perele. Kõiki toetusi makstakse pensioniameti kaudu, kõikidel alalistel elanikel on see õigus. 31.Pärimine, pärandaja, pärija, pärimiskõlbmatus. Pärimine on isiku surma korral tema varaliste õiguste ja kohustuste üleminek teistele isikutele. Pärandaja – isik, kelle surma korral pärimismenetlus käima pannakse. Pärandajaks on ainult füüsilised isikud. Pärija on see isik, kellele läheb üle päritav vara. Pärija on see isik, kes on pärandi vastu võtnud ja sellega kaasnenud pärimisõigused ja –kohustused
sünnitoetus (5000 kr lapse kohta) b. lapsendamistoetus (500kr) c. elluastumistoetus lastekodulastele, kes täisealised 40kordne lapsetoetusmäär (praegu 40*150 = 4500kr) 3. kord kvartalis makstavad toetused a. kolme ja enama lapselisele perele b. kolmikuid kasvatavale perele (iga lapse kohta) 4. kord aastas makstav peretoetus a. koolitoetus 3kordne lapsetoetusmäär Makstakse pensioniameti kaudu. 18 30.10. (L) PÄRIMISSEADUS Kehtib aastast 1997. Õigusvõime õigus omada juriidilisi õigusi ja kohustusi. Tekib pärimisõigus oma surnud lähisugulaste varalistele õigustele ja kohustustele. Pärimisõigus 1) objektiivses mõttes kogu seadusandlus, mis pärimise kohta
Sotsiaalministri vastus: Rehabilitatsiooniteenuse kättesaadavus on seotud rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks riigieelarvest konkreetseks kalendriaastaks eraldatud rahaliste vahenditega, teenuse osutajate jõudlusega teenust pakkuda ja teenuse taotlejate arvuga. Kehtiva regulatsiooni alusel on kõigil puudega inimestel õigus rehabilitatsiooniteenusele, paraku selgus ka Riigikontrolli auditi tulemustest, et 2005. aastal Tartu Pensioniameti suunamiskirjaga koostatud 163 plaanist oli vaid 8% juhtudest märgitud rehabilitatsiooniteenuse eesmärgi saavutamiseks riiklikult rahastatavate rehabilitatsiooniteenuste vajadus ning 46% korral sooviti taastusravi. Rehabilitatsiooniteenuse eesmärk on erinevatele osapooltele (teenuse taotlejad, teenuse osutajad, ravi/perearstid) ebaselged, ootused ja arusaamad rehabilitatsioonist väga erinevad
·· Eesti kodanik tohib registreerimiseta Soomes viibida kuni kolm kuud. ·· Kui ta viibib Soomes kauem, peab ta end registreerima kohalikus politseis ja ta kantakse Euroopa kodanike registrisse Soomes. See maksab 40 eurot. ·· Soome isikukoodi saamiseks tuleb end arvele võtta magistraadis või maksuametis. ·· Järgmisena tuleb maksuametist taotleda maksukaart ning esitada see tööandjale. ·· Sotsiaalkindlustuse kaardi taotlemiseks tuleb pöörduda KELA (pensioniameti) büroosse ja taotleda KELA kaarti (eeldab rohkem kui nelja kuu pikkust töölepingut). ·· Töösuhte turvalisuse (töötasu, puhkus, töötervishoid jne) ning abi tagab liitumine oma eriala ametiühinguga. ·· Kui Eesti kodanik on Soomes tööl alla kuue kuu, maksab ta tulumaksu 35% palgast. 510 eurot on tulumaksuvaba. Kui töö on pikem kui kuus kuud, siis kehtib astmeline tulumaks, mis sõltub töötasust
Eesti kodanik tohib registreerimiseta Soomes viibida kuni kolm kuud. Kui ta viibib Soomes kauem, peab ta end registreerima kohalikus politseis ja ta kantakse Euroopa kodanike registrisse Soomes. See maksab 40 eurot. Soome isikukoodi saamiseks tuleb end arvele võtta magistraadis või maksuametis. Järgmisena tuleb maksuametist taotleda maksukaart ning esitada see tööandjale. Sotsiaalkindlustuse kaardi taotlemiseks tuleb pöörduda KELA (pensioniameti) büroosse ja taotleda KELA kaarti (eeldab rohkem kui nelja kuu pikkust töölepingut). Töösuhte turvalisuse (töötasu, puhkus, töötervishoid jne) ning abi tagab liitumine oma eriala ametiühinguga. Kui Eesti kodanik on Soomes tööl alla kuue kuu, maksab ta tulumaksu 35% palgast. 510 eurot on tulumaksuvaba. Kui töö on pikem kui kuus kuud, siis kehtib astmeline tulumaks, mis sõltub töötasust. Tulumaks
Seega ei ole võimalik hinnata KOVide nõudlust sellise SKA toe järele, kuna on ebaselge, milles see tugi seisneks. Seaduse edukaks rakendamiseks on vajalik inimestele ja süsteemi osapooltele teadvustada, et SKA on asutus, kelle poole võib pöörduda, kui vajatakse abi lastekaitsealastel teemadel. See tähendab, et on vaja teha teavitustööd, et inimesteni jõuaks sõnum, mida SKA teeb ning kuidas sinna pöörduda. See on seda olulisem, et SKAl on seni olnud ühiskonnas peamiselt „pensioniameti“ roll. Ekspertide hinnangul võiks kasuks tulla ka see, kui ametkonna nimetuses sisalduks sõnad „laps(ed)“ ja „pere(d)“. 4.1.2. Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine Praegu on kohalike omavalitsuste võimekus väga erinev ning paljudes kohalikes omavalitsustes puuduvad lastekaitsetöötajaid (vt pikemalt ptk 3.2 „Kehtiva lastekaitsekorralduse ja lastekaitseseaduse kitsaskohad“). Riigikontrolli 2013. aasta audit tõi välja, et 2011
annaabi.ee 
