Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Patogeensed bakterid (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

Patogeensed bakterid
Taksonoomia
Põhitakson on LIIK- lad.k SPECIES ; Sugulasliigid grupeeritakse PEREKONDA – FAMILIA ; Perekonnad mood. SUGUKONNA – GENUS ; Sugukonnad grupeeruvad seltsi – ORDO ; KLASS – CLASSIS; HÕIMKOND – PHYLUM; RIIK – REGNUM ;
Põhiühik – liik – võib jaotuda ALAMLIIKIDEKS – SUBSPECIES
Familia (perekond): Chlamydiaceae
CHLAMYDIAE (Klamüüdiad)
Klamüüdiad on väikesed Gram -negatiivsed obligaatselt intratsellulaarsed (rakusisesed) bakterid 1
Klamüüdiaid kirjeldati esmalt 1907. a. orangutangi silma haigestunud konjunktiivist. Aktiivselt hakati neid uurima 1923. a., kui leiti, et ägedat kopsupõletikku, millesse nakatusid haigete papagoidega kokkupuutunud inimesed, põhjustavad just need bakterid.
Tegelikult võivad kõik klamüüdiad põhjustada kopsupõletikku. Sarnaseid baktereid isoleeriti ka uretriidihaigete meeste ureetra limaskestalt. Klamüüdiate elutsükkel kirjeldati 1932. a.
Neid on peetud algloomadeks, siis viirusteks ja alles 1960ndatel aastatel bakteriteks. Klamüüdiad on imetajate ja lindude rakusisesed parasiidid .
Tuntuimad perekonnad on * Chlamydia ja *Chlamydophila. Klamüüdiatel on väike genoom ja nad on energeetilised parasiidid. Nad ei suuda ise sünteesida ATPd ja transpordivad seda oma rakku peremeesraku tsütoplasmast. Praegu pööratakse neile palju tähelepanu, sest nad põhjustavd inimestel haigusi, sealhulgas sugulisel teel ülekanduvaid.
Elutsüklis vahelduvad 2 vormi: 1) väliskeskkonnas püsivad, metaboolselt inaktiivsed, kuid nakatamisvõimelised elementaarkehad ja 2) elusrakus poolduvad , metaboolselt aktiivsed retikulaatkehad.
Elementaarkehakesed on väikesed (200-400 nm), rakuvälised ja spooritaolised. Neil on paks rakukest, nad on metaboolselt inertsed. Kui elementaarkehake satub inimese või looma organismi, siis kinnitub ta rakule ja ta satub peremeesrakku endotsütoosiga. Kuna fagosoomiga lüsosoome ei liitu, siis hakkavad elementaarkehad fagosoomis arenema- diferentseeruma. Nad suurenevad ja muutuvad ( diameeter umbes 1 mkm) retikulaatkehakeseks. Retikulaatkeha kest on õhuke ja väga läbitav metaboliitidele. See diferentseerumine võtab aega 6-8 tundi rakku sisenemisest alates.
Retikulaatkehakesed ei ole nakatamisvõimelised, kuid sünteesivad aktiivselt makromolekule ja poolduvad. Biosünteesiks kasutavad nad peremeesraku metaboliite. Selles arengufaasis on klamüüdiad kõige tundlikumad Ab-dele ( antibiootikumidele ). Väliskeskkonnas, so. väljaspool elusrakku retikulaatkehad areneda ei saaks ja vastu ei peaks. Pärast mitut replikatsioonitsüklit, mis kestavad kokku umbes 10-16 tundi, diferentseeruvad retikulaatkehakesed jällegi elementaarkehakesteks. Kogu see tsükkel toimub peremeesraku fagosoomis e. vakuoolis, mis suureneb kogu replikatiivse tsükli jooksul tunduvalt. Kogu tsükkel nakatumisest kuni uute elementaarkehade vabanemiseni võtab aega 48-72 tundi, 2-3 ööpäeva.
Elementaarkehad seostuvad epiteelirakule ja endotsüteeritakse (A, B). Fagosoomis arenevad neist retikulaatkehad (C), mis hakkavad paljunema inklusioonkehas (D). Retikulaartkehad saavad uuesti diferentseeruda elementaarkehadeks (E, F), lüüsida raku ja anda alguse uuele nakkustsüklile. Immuunstressi korral võib patogeen minna mittenakatavasse/mittereplitseeruvasse vormi (G). Kui stress kõrvaldatakse, toimub retikulaatkehade diferentseerumine elementaarkehadeks ja saab alata uus nakatamistsükkel.
Klamüüdiad ei suuda ise lagundada suhkruid ja sünteesida ATPd, mis teeb neist energeetilised parasiidid. Nad ei sünteesi tsütokroome ja teisi hingamisahela komponente. Ilmselt kasutavad nad peremeesraku ATPd. Klamüüdiaid on võrreldud pahupidi pööratud mitokondritega. Nad transpordivad peremeesrakust retikulaatkehasse ATPd ja vastasuunas sama transporteriga ADPd. Klamüüdiad kasutavad ka peremeesraku nukleotiide ja aminohappeid , kuigi ilmselt mõningaid aminohappeid saavad nad ka ise sünteesida.
C. trachomatise inklusioonkehadesse koguneb glükogeen, mida retikulaatkehakesed sünteesivad. Joodiga värvuvad nad pruuniks ja neid saab joodiga värvides rakus tuvastada. Chlamydophila psittaci ja Chlamydophila pneumoniae inklusioonikehadesse glükogeeni ei kogune.
*Chlamydia trachomatis on inimeste patogeen ja tema erinevad serotüübid põhjustavad silma-, sugu- ja hingamisteede haigusi. Ta siseneb limaskesta väikeste haavakeste kaudu. Elementaarkehakesed seostuvad silindrilise epiteeli retseptoritega ja endotsüteeritakse.
Trahhoom, konjunktiviit , imikute kopsupõletik, uretriit , emakakaelapõletik.
Trahhoom on krooniline keratokonjunktiviit. Areneb välja kae. Konjunktiiv armistub, laug katab silma ja inimene jääb pimedaks .
C. trachomatis nakatab ka suguelundite limaskesti ja põhjustab põletikku, millega võib kaasneda sigimatus. Klamüdioosid on arenenud riikides kõige levinum suguhaigus. Kui klamüüdiaga nakatunud emal sünnib laps, siis 60-70% vastsündinutest nakatub 5-12 päeval pärast sündi konjunktiviiti või kopsupõletikku. Vastsündinute silma tilgutatakse erütromütsiini, et vältida gonokokkide ja klamüüdiate infektsiooni. See võib hävitada ka silma sattunud klamüüdiaid, aga ei hävita hingamisteedesse sattunud klamüüdiaid. Eestis tuvastati 2003 aastal 2972 suguliselt levivat klamüdioosijuhtu. Gonokokinakkusi oli samal aastal ainult 461.
*Chlamydophila psittaci on primaarselt loomade patogeen. Psitakoos e. papagoide palavik e. ornitoos. Mõned liigid siiski võivad nakatada ka inimest, kes haige linnuga on kokku puutunud. Lindudel on klamüüdiad tavaliselt sooleepiteelis. Lindude väljaheited on nakatumisallikaks. Klamüüdiad hingatakse sisse tolmuga . Hingamisteedest kantakse klamüüdiad maksa ja põrna, kus ta paljuneb retikuloendoteliaalrakkudes. Siis jõuab uuesti vere kaudu kopsu. Seetõttu on haiguse inkubatsiooniaeg pikk, 4-14 päeva. Kõige sagedamini on nakatunud kalkunifarmides või kalkuneid töötlevates tehastes töötavad töölised.Psitakoosi tunnused: palavik, peavalu, külmavärinad, lihasevalu , higistamine , köha.
Chlamydophila pneumoniae põhjustab inimestel ägedaid hingamisteede haigusi, ka kopsupõletikku, võimalik, et ka ateroskleroosi ja bronhiaalastmat.Arterioskleroosi naastudest on leitud klamüüdiaosakesi ja südameinfarktiga haigete veres on kõrges tiitris antikehi klamüüdiate vastu. C. pneumoniae elementaarkeha on pirnikujuline (teistel klamüüdiatel ümar). Kliiniline pilt: bronhiit või kerge pikaaegse köhaga pneumoonia , mis enamasti ei vaja haiglaravi . Arvatakse, et ligi pool inimestest on elu jooksul põdenud klamüüdia-kopsupõletikku. Ravitakse antibiootikumidega (tetratsükliin, erütromütsiin).
Familia (perekond): Spirochaetaceae
SPIROCHAETAS ( spiroheedid )
Spiroheedid on keeritsbakterid ja eristuvad morfoloogia alusel selgelt kõigist teistest bakteritest. Ka fülogeneesipuul eristuvad nad iseseisva haruna. Neid iseloomustab viburite paiknemine rakukesta väliskihi all. Spiroheedid võivad olla ka algloomadele (näiteks Personympha) liikumisvahendiks, kinnitudes nende pinnale. Personympha elab termiidi sooles. Spiroheete eristatakse 13 perekonda. Neil on erinev morfoloogia (mõõtmed, viburite arv), patogeensus ja ökoloogia. Kuna spiroheedid on kõik tundetud antibiootikum rifampitsiinile, võivad nende RNA polümeraasid erineda teiste bakterite vastavatest ensüümidest. Ka on neil erandlikult lineaarne kromosoom . Näiteks Borrelia burgdorferil.
*Spirochaeta Vabaltelavad sahharolüütilised spiroheedid. Siia kuuluvad anaeroobsed ja fakult. anaeroobsed spiroheedid, kes elavad vabalt vees ja mudas. Kääritavad suhkruid, põhiproduktidena moodustuvad atsetaat , etanool, CO2 ja H2. Selle perekonna esindajaid on leitud ka termiidi soolest. Seal toimub tselluloosi anaeroobne lagunemine ja käärimisel moodustub palju CO2 ja H2. Spirochaeta, kes sealt on isoleeritud, konverteerib need gaasid atsetaadiks, on seega homoatsetogeen. Muidu on homoatsetogeene leitud ainult klostriidide ja nende sugulaste hulgas. Molekulaarsed uurimused on näidanud, et atsetaadi tekke eest vastutavad geenid võivad olla spiroheetidele saabunud klostriididelt horisontaalse geenitriiviga. Termiidi soole spiroheetidel on leitud ka N2 sidumise võime. Seega varustavad nad termiiti ka lämmastikuga. Termiidi sooles elavad erinevad spiroheedid, kes moodustavad tselluloosi käärimisel moodustuvast CO2 ja vesinikust atsetaati, mis on termiidile energiaallikaks.
*Treponema perekonda kuuluvad nii patogeensed kui ka mittepatogeensed bakterid. Need on anaeroobsed spiroheedid, parim on neid vaadelda tumeväljamikroskoobis. Patogeenseid treponeeme reeglina ei õnnestu in vitro kasvatada. Mittepatogeenseid treponeeme leidub suuõõnes, soolestikus jm. Mittepatogeenne on näiteks T. denticola, T. oralis ja T. pectinovorum. Esimesed kaks on suuõõnes leiduvad liigid. Suuõõne spiroheete seostatakse paradontoosiga.
Treponema pallidum - patogeensetest treponeemidest on olulisim; süüfilisetekitaja. Juba 15. sajandil tehti kindlaks, et süüfilis levib sugulisel teel. Tema genoom on ka sekveneeritud. T. pallidum ei talu kõrget temperatuuri ja kuivamist. Süüfilis. Treponema ei läbi tervet nahka ja seega on vaja nakatumiseks nahavigastust. Bakter paljuneb selle koha lähedal, kust ta sisenes ja 2 nädala kuni 2 kuu möödudes moodustub haavand . Kui sealt materjali võtta, saab tumeväljas spiroheete vaadelda. Enamasti haavand paraneb ise ja bakterid kaovad algsest nakkuskoldest. Osa rakke aga jõuab migreeruda keha teistesse piirkondadesse: limaskestad , silmad, liigesed , luud , kesknärvisüsteem, kus nad aktiivselt paljunevad. See teine staadium ilmneb 3 nädalat kuni 6 kuud pärast esmase haavandi paranemist. Sageli kaasneb sellega ka lööve, mis on hea signaal sekundaarsest süüfilisest ja ka palavik, peavalu, kurguvalu. Kui ei ravita , siis osa haigeid saab ise terveks, aga osadel järgneb haiguse kolmas staadium, millega kaasnevad tõsised luuhaigused ja närvisüsteemihaigused. Enamik sümptoome baseerub ilmselt organismi immunoloogilisel konfliktil spiroheediga. Õnneks on hästi ravitav penitsilliiniga, vähemalt esimeses staadiumis .
*Borrelia (perekond)- siia kuuluvad liigid, keda kannavad edasi lülijalgsed, just puugid . (Märkus MD: loetakse pigem kaksikmembraaniga bakteriks, kui klassifitseeritakse Gram- positiivseks või Gram-negatiivseks 2). Tänapäeval osatakse paljusid Borreliaid ka in vitro kasvatada ja seetõttu on olnud võimalik ka nende omadusi uurida. Borrelia perekonnas eristatakse 30 liiki. Toitumisnõudlused ilmselt keerulised. Põhjustab põletikke peremehel, keda ta nakatab. Haiguspilt (eriti haiguse krooniline kulg on sarnane süüfilisele). Borreliat peetakse rakuväliseks parasiidiks. Levib ikkagi vere kaudu ja satub inimese organismi putukahammustusega (putuka süljest).
Borrelia burgdorferi - põhjustab puukborrelioosi e. Lyme ’i tõbe. Satub inimese organismi puugihammustusega puugi süjest. Borrelia looduslik reservuaar on mitmed metsloomad: hirved , põhjapõdrad, paljud linnud jne., kes küll kannavad borreliaid, kuid ise ei haigestu. Kui puugid imevad borreliaid kandvate loomade verd, siis kannavad nad neid edasi inimesele ja inimene haigestub . Lyme’i tõbi on süsteemne haigus, mis kahjustab primaarselt nahka, närvisüsteemi, südant ja liigeseid , aga ka neerusid. Haiguse esmane tunnus on punetav lööve (erüteem) nahal, mis võib laieneda ja keskelt kahvatuda, aga tavaliselt pole valus ja ei sügele. Löövet ei alati ei teki. Erüteemi biopsiast on tavaliselt võimalik spiroheete isoleerida . Mõne nädala või kuu pärast võivad ilmneda uued haigusnähud: meningiit , müokardiit, artriit , eriti suurte liigeste, nagu põlveliigeste põletik, ( reumatoidartriit ). Ilmneb ka väsimus, peavalud , võib ilmneda ka närvihalvatusi.
Order (Selts) Ricketsiales (riketsiad)
Riketsiad on Gram- negatiivsed obligaatsed intratsellulaarsed parasiitsed bakterid, mis kanduvad inimesele üle puukide ja teiste putukate vahendusel. Nad paljunevad ainult elusrakus. 16SrRNA järjestustelt kuuluvad alfa-proteobakterite hulka. Sellest rühmast on riketsiad kõige lähedasemad perekonnaga *Agrobacterium, kes tekitab taimedel kasvajaid. Nende 16SrRNA järjestused on ca 95% sarnased. Seega arvatakse, et riketsiad võivad olla evolutsioneerunud taimepatogeenidest.
Riketsiad paljunevad pooldumisega, generatsiooni aeg ca 8 t. Parasiteerivad selgroogsete loomade erütrotsüütides, retikuloendoteelirakkudes ja veresoonte endoteelirakkudes. Neid leidub ka verd imevates putukates (puugid, täid, kirbud ), kes võivad olla nii vahe- kui ka lõpp-peremeheks. Putukatel võivad nad olla kahjutud parasiidid. Putukad kannavad riketsiad üle inimesele. Kuna on tegu patogeenidega, on neid ka palju uuritud. Riketsiad tungivad rakku, indutseerides fagotsütoosi. Riketsiad vabanevad fagosoomist kohe ja jagunevad aktiivselt raku tsütoplasmas. Rakk lõhkeb ja riketsiad vabanevad. Peremeesorganism kahjustub mitte ainult rakkude lüüsi tõttu, vaid ka seetõttu, et riketsiate rakukestad on inimesele toksilised.
Riketsiad erinevad kõigist teistest bakteritest füsioloogia ja metabolismi poolest. Neil puudub glükolüüs ja nad ei saa glükoosi kasutada energiaallikana. Selle asemel oksüdeerivad nad glutamaati ja TCA tsükli vaheprodukte. Riketsiate rakumembraanis on transporterid, mis võimaldavad kasutada peremeesraku metaboliite. Näiteks transpordivad nad NAD-i ja UDPGlc. Membraanis on ka antiport ATP/ADP, mis transpordib peremeesrakust ATP-d ja annab vastu ADP. Seega saab peremeesraku ATPd kasutada energiaallikana. Selliste keeruliste toitumisnõudluste tõttu kasvatatakse riketsiaid koekultuuris või kanaembrüos.
Olulised patogeenid : R. prowazekii ja R. typhii – põhjustavad tüüfust e. soetõbe. Levib näiteks täihammustustega (peatäi ja riidetäi). Nakatunud täi sooleepiteel rakud sisaldavad riketsiaid. Täid ise surevad mõne päeva jooksul ära ja riketsiad satuvad täide väljaheidega nahavigastuste kaudu inimese verre. Haiguse tunnused: palavik, peavalu, nõrkus. 5-9 päeva pärast ilmneb lööve, mis läheb üle kogu keha, v.a. nägu, peopesad ja jalatallad. Tüsistustena on tüüfusel kesknärvisüsteemi kahjustused, kopsu, neeru ja südamekahjustused. AB-dest aitavad tetratsükliin ja kloroamfenikool.
Order (Selts) Neisseriales
*Neisseria - perekonda Neisseria kuuluvad liikumatud aeroobsed g (-) kokid , mis paiknevad paaridena , nö kohvioakujuliselt. Neil on kapslid ja fimbriad. Rakud on oksüdaaspositiivsed. Nad parasiteerivad imetajate limaskestade epiteelirakkudel ja mitmed on patogeenid. Kinnitumiseks kasutavad pilisid ja pinnavalke. Kinnitumine kaitseb väljauhtumise eest.
N. gonorrhoeae tekitab suguhaigust gonorröad e. tripperit. ja N. meningitidis bakteriaalset meningiiti. Neisseriatel on siderofoorid, et saada kätte inimorganismist rauda.
Gonorröa moodustab 15-20% suguteede infektsioonidest. See on noorte haigus. Esinemissagedus on suurim 15-19 a naistel. Gonokokid ei kuulu kunagi inimese normaalsesse mikrofloorasse. Inimeselt inimesele levivad peamiselt seksuaalkontakti kaudu. Ründavad suguteede, silma, pärasoole ja neelu limaskesta, põhjustades ägedat mädapõletikku. Meestel ja naiste on kliiniline pilt erinev. Naistel lokaliseeruvad bakterid peamiselt emakakaelas. 40-50% haigetest on asümptomaatilised. Mädane eritis tupest, düsuuria (urineerimishäire). Nakatunud emade sünnitatud lapsed võivad haigestuda konjunktiviiti, mis siis, kui ei ravita, võib lõppeda pimedaks jäämisega. Gonorröa põdemine ei anna püsivat immuunsust. Põhjuseks on piilide antigeenide pidev vahetumine, mistõttu tekivad uued serotüübid. Ravitakse antibiootikumidega ja tavaliselt tehakse paralleelselt ka klamüüdiavastast ravi, kuna need kaks patogeeni esinevad sageli koos. Alguses reageerisid hästi penitsilliinile. Nüüd on ilmunud väja resistentsed tüved, mis sisaldavad plasmiidil beeta-laktamaasi või kromosoomis kodeeritavaid muutunud struktuuriga penitsilliini seostusvalke.
Order (Selts) Pseudomonadales (pseudomonaadid)
Pseudomonaadid on Gram- negatiivsed aeroobsed mittefermenteerivad bakterid
* Pseudomonas perekonda kuuluvad sirged või veidi kõverdunud pulgad . Liiguvad ühe või mitme polaarse viburiga. Ei oma tuppesid ja jätkeid. On kemoheterotroofid. Enamasti aeroobsed, kuid mõned liigid võivad ka nitraadiga hingata. Kõigil on töötav TCA (tsitraaditsükkel) tsükkel. Heksoosid lagunevad
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Patogeensed bakterid #1 Patogeensed bakterid #2 Patogeensed bakterid #3 Patogeensed bakterid #4 Patogeensed bakterid #5 Patogeensed bakterid #6 Patogeensed bakterid #7 Patogeensed bakterid #8 Patogeensed bakterid #9 Patogeensed bakterid #10 Patogeensed bakterid #11 Patogeensed bakterid #12 Patogeensed bakterid #13 Patogeensed bakterid #14 Patogeensed bakterid #15 Patogeensed bakterid #16 Patogeensed bakterid #17 Patogeensed bakterid #18 Patogeensed bakterid #19 Patogeensed bakterid #20 Patogeensed bakterid #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-10-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Me S Õppematerjali autor

Märksõnad


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

39
docx
Mikrobioloogia
86
pdf
Bakterid
170
pdf
Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum
147
docx
Mikroobifusioloogia
22
docx
Mikrobioloogia konspekt
91
doc
Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid
20
doc
Mikrobioloogia eksami kordamisküsimused
98
docx
Kogu keskkooli bioloogia konspekt





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun