Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mikrobioloogia 3 testi (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Mikrobioloogia
TEST 1
  • Stafülokokkide enterotoksiinid ON kuumutamisele vastupidavad.
  • Koagulaaspositiivsed stafükokokikd on inimesele OHTLIKUMAD kui koagulaasnegatiivsed stafülokoki.
  • S. aureus võib inimest koloniseerida haigust põhjustamata : TÕENE
  • Streptokokid moodustavad AHELAID
  • Nii stafülokokid kui ka streptokokid võivad põhjustada mädapõletikulisi infektsioone. TÕENE
  • Enterococcus faecalis – KUUSETEEDE INFEKTSIOONID
    Streptococcus pyogenes – SARLAKID
    Staphylococcus aureus – ODRAIVA
    Streptococcus mutans – HAMBAKATT
    Neisseria gonorrhoeae – GONORRÖA
    Neisseria meningitidis – MENINGIIT
  • Stafülokokid on väliskeskkonnas VASTUPIDAVAD
  • Streptokokkide hulgas on nii alfahemolüütilisi, beetahemolüütilisi kui ka hemolüüsita liike. TÕENE
    TEST 2
  • Mükoplasmad on happekindlad. VÄÄR
  • Enterobakterite põhiliseks looduslikuks esinemiskohaks on inimeste ja loomade seedetrakt. TÕENE
  • Märgi pulkbakterid. Iga vale vastus annab miinuspunkte
    Clostridium perfringens, Bacillus cereus , Listeria monocytogenes, Escherichia coli.
  • Märgi bakterid , kes saavad aeroobselt kasvada. Iga vale vastus annab miinuspunkte.
    Salmonella enteritidis, Listeria monocytogenes, Bacillus cereus.
  • Märgi enterobakterid
    Salmonella sp, Shigella sp, Escherichia sp, Citrobacter sp. , Klebsiella sp
  • Märgi bakterid, kes moodustavad spoore ehk eoseid .
    Clostridium perfringens, Bacillus cereus.
  • Enterobakterid põhjustavad põhiliselt sooleinfektsioone. TÕENE
  • Clostridium tetani – teetanus ,
    Mycobacterium leprae – pidalitõbi,
    Listeria monocytogenes – meningiit,
    Bacillus cereus – toidumürgistus,
    Bacillus anthracis – siberi katk,
    Pseudomonas aeruginosa – haavainfektsioonid
  • Märgi rangelt anaeroobsed bakterid
    Clostridium perfringens, Clostridium botulinum
  • Klostriidid on ranged aeroobid. VÄÄR
  • Märgi gramnegatiivsed bakterid
    Escherichia coli, Salmonella sp, Shigella sp.
  • E. coli ei põhjusta kunagi uroinfektsioone. VÄÄR
  • E. coli on sagedaseim uroinfektsioonide tekitaja. TÕENE
    TEST 3
  • Bakteri viirus ehk ... FAAG /BAKTERIOFAAG
  • Sea haigustekitaja vastavusse haigusega
    hepatiit – HAV
    rotaviirus – KÕHULAHTISUS
    adenoviirus – NOHU
    Epstein -Barri viirus – MONONUKLEOOS
  • A-, B-, C-, D- ja E-hepatiiti põhjustab sama viirus. VÄÄR
  • Lüütiliste viiruste paljunemine lõpeb peremehe raku lüüsumisega, misjärel viirusosakesed vabanevad ning nakatavad uusi rakke. TÕENE
  • Viiruse genoomiks võib olla:
    DNA kaksikahel, DNA üksikahel, RNA kaksikahel, (-) RNA üksikahel
  • Märgi ära, milliste hepatiidiviiruste ülekanne on sageli seotud vereülekandega. HBV, HCV
  • Mikrobioloogia 3 testi #1 Mikrobioloogia 3 testi #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-09-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 89 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor marika094 Õppematerjali autor
    Vastused küsimustele

    Gram /Gram -
    Bakterid
    Pulkabakterid
    Viirused

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    8
    odt

    Erimikrobioloogia

    1) Koagulaaspositiivsed stafükokokikd on inimesele ohtlikumad kui koagulaasnegatiivsed stafülokokid 2) Streptokokkide hulgas on nii alfahemolüütilisi, beetahemolüütilisi kui ka hemolüüsita liike. 3) Nii stafülokokid kui ka streptokokid võivad põhjustada mädapõletikulisi infektsioone. 4) Streptokokid moodustavad ahelaid 5) Stafülokokkide enterotoksiinid on kuumutamisele vastupidavad. 6) Stafülokokid on väliskeskkonnas vastupidavad 7) S. aureus võib inimest koloniseerida haigust põhjustamata 8) Streptococcus pyogenes – sarlakid, Streptococcus mutans – hambakatt, Enterococcus faecalis – kuseteede infektsioonid, Staphylococcus aureus – odraiva, Neisseria gonorrhoeae – gonorröa, Neisseria meningitidis – meningiit 9) Listeria monocytogenes – meningiit, Mycobacterium leprae – pidalitõbi, Bacillus anthracis – siberi katk, Pseudomonas aeruginosa – haavainfektsioonid, Clostridium tetani – teetanus, Bacillus cereus –

    Bioloogia
    thumbnail
    19
    pdf

    MIKROBIOLOOGIA Lõpptest

    MIKROBIOLOOGIA Grampositiivsetel bakteritel on paks ja homogeenne rakukest. Gramnegatiivsetel rakukest mitmekihiline ja rakukestas välismembraan. Grampositiivsed kokid Jagunevad: - Fakultatiivselt anaeroobsed perekonnad: - Micrococcus - Staphylococcus - Streptococcus - Enterococcus - Anaeroobne perekond Peptococcus I. Stafülokokid Stafülokokk on bakter, mis võib elada inimese nahal ja ninas inimesele endale kahju tekitamata. - On söötme suhtes vähenõudlikud, pesade pigment varieerub valgest kollaseni (S. aureus’e pesad ku

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    21
    docx

    Patogeensed bakterid

    Seetõttu tuli välja töötada lihtsad meetodid tema detekteerimiseks vees, toiduainetes jm., et ennustada potentsiaalset fekaalset reostust. Võeti arvesse, et E. coli kääritab laktoosi, Salmonella ja Shigella aga mitte, töötati välja selektiivsed diagnostilised söötmed. Et eristada E. colit teistest laktoosi fermenteerivatest bakteritest töötati välja indooli-, metüülpunase, Voges-Proskaueri ja tsitraadi testid. Tüvi loeti E. coli'ks, kui ta oli indool- ja metüülpunase testi järgi positiivne ja V-P ja tsitraattesti järgi negatiivne. Praktiliselt kõik tüved eritavad beeta-glükuronidaasi ja selle järgi on neid ka hea testida. E. coli K12 ja mõned teised tüved on ka täielikult sekveneeritud. Kasv EMB (eosine methylene blue) söötmel. E. coli toodab laktoosi kääritades happeid ja seetõttu on kolooniad tumepunased ja metalsed. E. coli füsioloogia ja patogeensus. Teda leidub alati inimeste ja teiste püsisoojaste

    Bioloogia
    thumbnail
    39
    docx

    Mikrobioloogia

    Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide ­ mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub

    Mikrobioloogia
    thumbnail
    9
    docx

    Mikrobioloogia kordamisküsimused

    Mikrobioloogia kordamisküsimused 2020 1. Mikromaailma haigustekitajate definitsioonid: bakterid, algloomad, seened, viirused, prioonid. ● Bakterid - üherakulised prokarüoodid, mis paljunevad pooldumise teel, elusad ning rakulise ehitusega (Escherichia coli). ● Algloomad - üherakulised eukarüoodid, elavad vabalt, elusad ning rakulise ehitusega (Trichomonas vaginalis). ● Seened - mikroseened - ühe või mitmerakulised eukarüoodid, elusad ning rakulise ehitusega (Candida albicans). ● Viirused - bioloogilised objektid, mis koosnevad kas DNAst või RNAst (nukleiinhappest - genoom), mis on ümbritsetud valgukihiga, mõnedel on lipiidümbris, saavad paljuneda ainult rakkude sees, mitterakulise ehitusega, eluta, rakuväli vorm nimetatakse virioniks (Gripiviirus). ● Prioonid - nakkuslik valk, infeksioossus on seotud valgu tertsiaarstruktuuri muutustega, eluta, mitterakulised. 2. Prokarüoodid ja eukarüoodid. Mil

    Mikroobifüsioloogia
    thumbnail
    170
    pdf

    Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

    Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel..........

    Bioloogia
    thumbnail
    16
    docx

    Mikrobioloogia eksami küsimuste vastused

    Mikrobioloogia kordamisküsimused 2020 Koostanud: M.Drews 1. Mikromaailma haigustekitajate definitsioonid: bakterid, algloomad, seened, viirused, prioonid.  Bakterid - Üherakuline prokarüoodid, mis paljunevad pooldumise teel. Näiteks: Esherichia coli  Algloomad – (Protozoa) Üherakuline eukarüoot. Näiteks: Trichomonas vaginalis.  Seened – mikroseened (fungi) Ühe- või mitmerakuline eukarüoot. Näiteks: Candida albicans  Viirused- (vira; ladina sõnast virus „mürk“) Infektsioosne ühik (<1 mikromeeter), mis koosneb kas DNAst või RNAst(nukleiinhappest – genoom), mis on ümbritsetud (valgu)proteiinkihiga ning mõnel ka lipiidümbris. Nt: Epstein-Barr viirus  Prioonid- Infektsioosne proteiin (e. nakkuslik valk), infektsioossus on seotud valgu tertsiaarstruktuuri muutustega 2. Prokarüoodid ja eu

    Mikroobifüsioloogia
    thumbnail
    16
    docx

    Mikrobioloogia EKSAM küsimuste vastused

    Mikrobioloogia kordamisküsimused 2020 Koostanud: M.Drews 1. Mikromaailma haigustekitajate definitsioonid: bakterid, algloomad, seened, viirused, prioonid.  Bakterid - Üherakuline prokarüoodid, mis paljunevad pooldumise teel. Näiteks: Esherichia coli  Algloomad – (Protozoa) Üherakuline eukarüoot. Näiteks: Trichomonas vaginalis.  Seened – mikroseened (fungi) Ühe- või mitmerakuline eukarüoot. Näiteks: Candida albicans  Viirused- (vira; ladina sõnast virus „mürk“) Infektsioosne ühik (<1 mikromeeter), mis koosneb kas DNAst või RNAst(nukleiinhappest – genoom), mis on ümbritsetud (valgu)proteiinkihiga ning mõnel ka lipiidümbris. Nt: Epstein-Barr viirus  Prioonid- Infektsioosne proteiin (e. nakkuslik valk), infektsioossus on seotud valgu tertsiaarstruktuuri muutustega 2. Prokarüoodid ja eu

    Kategoriseerimata




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun