Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"nahku" - 89 õppematerjali

thumbnail
6
doc

Egiptus - Looduslikud olud:

Puuviljadest kultiveeriti datleid, viigimarju, granaatõunu ja meloneid. Tänu erinevate lillesortide arvukusele, valmistasid egiptuse mesilased mitmesugust mett. Mee töötlemise erinevad astmed kuulusid naiste tööde hulka ja seda kasutati magustoitudes. Kasvatati lina, millest valmistati kangast. Kuulsast Niiluse ääres kasvavast papüürusest tehti sandaale, paate, paberit ja matte. Koduloomadelt saadi liha, nahku , piima ja sõnnikut, viimast põletati. Koduloomad suurendasid ka põllupidamise efektiivsust. Kasvatati lehmi, kitsi, lambaid, sigu, parte, härgi. Umbes 1600 e. m. a. hakati Aasia mõjul kasvatama hobuseid ja eesleid. Kaamelid olid vaaraode ajal tundmatud, neid hakati pidama palju hiljem. 6. Niisutus Egiptuses peaaegu puuduvad vihmad ja Niilus, pikim jõgi maailmas, on kogu aeg olnud sealsete inimeste ja loomade peamine veeallikas...

Geograafia
108 allalaadimist
thumbnail
18
odt

Kunstiliigid

See kunstiharu on väga vana kunstuharu tema algus ulatub inimkonna algusesse. Inimestele on meeldinud oma tarbeesemeid kaunistada, algselt olid selleks kriipsud. Vastavalt materjalile eristatakse klassikaliselt järgmisi alasid: · Klaasikunst · Nahkehistöö Nahkehistöö valmib kunstniku või disaineri käe all. Kasutatakse erinevaid nahku : lamba, kitse, sea, lehma ning erinevaid ussinahku. Oma töös kasutatakse erinevaid liime. Nahakunstnik valmistab disain kingi, kotte, karpe ning köiteid. · Tekstiilikunst · Metallehistöö Metallehistöö on traditsioonilistest materjalidest (kuld, hõbe jt. metallid ning vääriskivid) ja kaasaegsetest materjalidest (plast jms.) väikevormide valmistamine inimkeha või ruumi kaunistamiseks. · Keraamika...

Kunst
105 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Metallid ja nende kasutamine

Indiumi ja tema hõbedasulameid kasutatakse spetsiaalsete reflektorite ja peeglite valmistamisel. Tina on jootemetalliks ning plii ja antimon kuuluvad autoaku koostisse. Germaaniumi kasutatakse peamiselt pooljuhttehnikas (pooljuhid on olulised telerites, arvutites, mõõteriistades jne). Kroom on teraste tähtis legeerimislisand. Kroomikihiga kaetakse esemeid hõbedase läike saamiseks, pargitakse nahku , kroomi ühendeid kasutatakse värvainetena. Kroomi ja nikli sulam on elektriküttekeha materjal elektripliidis ja triikrauas. Volfram on raske ja kõva metall, mida kasutatakse hõõglampide niitide valmistamiseks.Plaatinametalle kasutatakse keemiatööstuses katalüsaatoritena ja neist valmistatakse laboratooriumiseadmeid ning laborinõusid. Titaanist saadakse laeva- ja lennukiehitusele ning raketitehnikale vajalikke suure tugevusega sulameid; samuti kasutatakse seda eriteraste tootmisel....

Keemia
71 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Gröönimaa

Suvel kolivad eskimod onnidest nahktelkidesse. Nahast on neil ka kerged paadid, millega mehed käivad merest kalu ja hülgeid püüdmas. Naised ja lapsed seavad mägedes jänestele ja lindudele püünispaelu. Kui meestel on hea õnn, saavad nad kätte ka jääkaru. Eskimod on suured kütid. Nad vajavad liha ja rasva toiduks ning nahku rõivasteks. Peaaegu kõik, mida eskimod seljas ja jalas kannavad, on tehtud hülge- ja jääkarunahast. Sukad ja särgid õmmeldakse jänese- või isegi linnunahast. · Igas suuremas Gröönimaa asulas on olemas ka kauplus, kust saab osta ka linast riiet, pärleid, siidivööd ja pitsi. Samuti asub Gröönimaal kool. Eskimolapsed õpivad koolis lugema ja kirjutama, natuke arvutama ka. Kõige suurem lõbu eskimolastele on mäest allaliuglemine...

Geograafia
40 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

" Taeva palge all " - August Mälk

Villem langes nuuksatades kokku ja jätkas Kustase kõrval sõudmist. Saabus uus hommik. Paat hulpis suure jääkuubikuna vees. Simmu hakkas jääd ära peksma ja vett välja loopima. Aerutati aegamisi, et jõudu hoida. Villem halises ikka edasi. Siis ütles simmu Kustasele, et ta võiks lahtiseid asju paadist välja visata. Nii läksid paadi kergendamiseks üle parda ankur, leivakotid, magamisriided, laternad, katel, priimus, hülgerasv. Hülgepoegade väärtuslikke nahku ei lasknud Simmu Kustasel üle parda visata. Seejärel otsustati Lui panna laeva järgi sõitvale jullale, kuid seda paadi poole tõmmates libastus Villemi jalg ja ta kadus paadiserva taha. Temast jäi järgi hulpima vaid jänesenahkne müts. Aer langetati mütsi kohale, kuid laintest ei tulnud kätt. Villem oli läinud. Ka julla jäätunud nöör murdus ja see kadus lainte taha. Kohe peale seda märkas Kustas maad. Nad Simmuga hakkasid kohe sõudma. Iga tõmbega...

Kirjandus
336 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Eesti ajalugu

Venemaa vahelistel kaubateedel ­ Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu kuulusid kaubalinnade ühendusse Hansa Liitu ­ Eesti oma saadustest oli olulisemaks kaubaartikliks teravili, millest enamus veeti läände ­ Välisturule läks Eestist veel kalu, karusnahku, ehitus- ja hauakive, lina ja hülgerasva ­ Läbi Eesti veeti venemaale kalevit, lõuendit, soola, heeringaid, veine, luksusesemeid jms ­ Venemaalt liikus läände karusnahku, pargitud nahku , vaha, rasva, lina, kanepit jms ­ Kaubanduse tähtsaks tuiksooneks oli ka Tartut, Viljandit ja mõlemat Pärnut ühendav jõelaevatee Peipsi järvest Pärnu laheni ­ Laienes ka sisekaubandus, millest võtsid agaralt osa ordu ja maa-aadli esindajad ning isegi mõned vaimulikud ­ Eestlaste osa kauplemises oli suur kirikupühade ja laatade puhul alevites ja külades, samuti said talupojad oma saadusi müüa linnades turul...

Ajalugu
162 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Konspekt

1.1.11 Tina ( Sn ) Tina on jootemetalliks. Tina plastilisuse tõttu saab temast valmistada stannioli, millesse pakitakse toitaineid ja valmistatakse elektrikondensaatoreid. Tina ei ole mürgine, seepärast võib tinatatud nõudes valmistada ja säilitada toiduaineid. 1.1.12 Kroom ( Cr ) Kroomikihiga kaetakse esemeid hõbedase läike saamiseks, pargitakse nahku , kroomi ühendeid kasutatakse värvainetena. Kroomi ja nikli sulam on elektriküttekeha materjal elektripliidis ja triikrauas, mida kasutatakse ka minu kodus. 1.1.13 Lantanoodid Lantanoodid on haruldased muldmetallid, mida kasutatakse klaasitööstuses erineva värvusega klaaside tootmiseks: tseeriumiga ( Ce ) valmistatakse õrnkollast, neodüüniga ( Nd ) violetset kuni punast, praseodüümiga ( Pr ) rohelist jne. Lantanoodid on vajalikud ka värvitelerites. 1.1.14 Plii ( Pb )...

Ehitusökonoomika
140 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kromanjoonlane

Kromanjoonlased olid pikka kasvu (täiskasvanud isend oli keskmiselt üle 180cm pikk). Nende ajumaht oli kordi suurem, kui teistel inimese eellastel. Kromanjoonlased tulid Lõuna- Euroopasse Põhja- Aafrikast. Ühte gruppi kuulus mitu perekonda. Nad olid nomaadidest kütid-korilased. Neil olid keerukad jahi, sünni ja surma rituaalid, nende ajastul muutusid matused gruppides rohkem levinuks. Kromonjoonlased olid paremad kohanejad, kui Neandertaalid, kuna nad kandsid looma nahku seljas, ning oskasid tuld teha. Kromanjoonlaste tehnoloogiat tuntakse kui Aurignac'i tehnoloogiat. Seda iseloomustasid luust ja põdrasarvest tööriistad. Esialgu olid iseloomulikud luust või põdrasarvest osaotsad, hiljem harpuunid. Nad kasutasid loomalõkse ja noolt ning vibu. Kromanjoonlased leiutasid nugadele käepidemed, kusjuures tera kinnitati bituumeniga juba 40 tuhat aastat tagasi. Kromonjoonlased leiutasid atlatli ehk viskepuu, mis oli luust või puust...

Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Liivi sõda ja Rootsi aeg

sajandi lõpul ületas vilja Soola (eriti läbi Tallinna, kust seda viidi 4 väljavedu Liivi sõja eelse taseme ~2 edasi ka Soome ja Venemaale), korda); laevaehitusmaterjale (tõrva, metalltooteid, luksusesemeid, vürtse, tökatit, mastipuid, planke, laudu), lina, alkoholi, tubakat ja puuvilju. kanepit, nahku . 2. Käsitööndus 17.sajandil (õpik §22-23): Rootsi ajal olid linnad lisaks kaubandusele jätkuvalt käsitöö keskusteks. Tsunftikorraldus muutus 17.sajandil rangemaks: kutsealal tohtisid töötada ainult tsunfti kuuluvad meistrid; uue tsunfti loomiseks pidi olema vähemalt kolm meistrit; Tallinnas kaotati 1675 eestlastest käsitöölisi ühendanud Oleviste gild, sakslased Kanuti gildi liikmeks neid ei võtnud ning endised meistrid arvati linna lihtrahva hulka....

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Vanad idamaad

Eraettevõtlust ei olnud. Arendatu kaubandussidemeid. Sisse toodi ehituskive. Siinai poolsaarelt saadi vaske. Vahemere 3 ridarannikult ehituspuitu. Kaupu vahetati kõrbes. Kultimaalt toodi kulda. Aafrikast saadi elevandiluud, musta ja punast puud, eksootilisi loomi, nahku , päid, trofeesid. Armee koosnes jalameestest, põhirelvaks olid vibu ja nool. Piirikindluses oli kindel garnison. Rünnaku puhul anti alarmi. 6 dünastia ajal hakkas riik nõrgenema ja peale seda riik lagunes rivaalitsevateks piirkondadeks. 200 aastane üleminekuperiood. Aeg mil olid võimul 7-10 dünastia. Pealinn ­ Memphis. Papüürustel kirjeldatakse kaost, ülestõuse. Ühed esimesed dokumendid üleminekuajast. 11 dünastia vaaraod ühendasid riigi ühe võimu alla...

Ajalugu
171 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Muinasaja referaat

Rauaaeg (1.-13. sajand) Eestlased tutvusid uue metalli, rauaga juba 6. sajandil e.Kr. Rauast tehtud tööriistad olid pronksist tööriistadega võrreldes hoopis tugevamad ja teravamad. Vanimad rauast esemed-mõõk ja suur nuga- on leitud Ida-Virumaalt Jäbarast. Raud oli veelgi kallim kui pronks ning selle eest tuli vahetuskaubana loovutada rohkesti nahku , teravilja, kariloomi, mett, tõrva ja muud. Kuid eestlased õppisid ise rauda tootma. Nad panid tähele, et meilgi leidub mitmel pool soodes rauamaaki ehk soomaaki. Nupukamad mehed tegid esimesed rauasulatusahjud. Umbes meetrikõrgused ahjud ehitati savist ja kividest. Et põletamist soodustada valmistati ka sepalõõts. Vanem rauaaeg (1. kuni 5. sajand) Vanemal rauaajal hakati rohkem tegelema põlluharimise ja karjakasvatusega. See tõi kaasa jõukuse ja rahva arvukuse kasvu...

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Kunstiliigid

Puitehistöös kasutatakse sageli intarsiat, mis seisneb selles, et erinevat värvi puidu õhukestest plaatidest kombineeritakse mingi suurema pinna kaunistamiseks kas geomeetrilisi mustreid või ka figuraalne kompositsioon. Puitehistöös kasutatakse tööriistadena peitlit, puuri, rasplit ja saagi. Nahkehistöö Nahkehistöö valmib kunstniku või disaineri käe all. Kasutatakse erinevaid nahku : lamba, kitse, sea, lehma ning erinevaid ussinahku. Oma töös kasutatakse erinevaid liime. Kunstnik valmistab disain, kingi, kotte, karpe ning köiteid. Keraamika Keraamika (kreeka keramos 'savi') on üldtermin, millega tähistatakse põletatud savitooteid ja portselani. Keraamika valmistamisviise jagatakse kolmeks: · Valamine · Vormimine · Pressimine ehk stantsimine Metallehistöö Metallehistöö on traditsioonilistest materjalidest (kuld, hõbe jt...

Kunst
34 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti muinaslinnus Varbola

Tahame näidata, et muistse Vabadusvõitluse käigus võtsid eestlased üle eesrindlikku sõjatehnikat ning kasutasid seda vaenlaste endi vastu, samuti näidata, milline oli keskaegne sõjavarustus, millega eestastel tuli silmitsi seista. Tahame masinaid taastades kasutada algupäraseid tehnoloogiad, materjale, sepiseid, nahku . VVV ei ole juriidiline isik, pigem suviti aktiivset puhkust veetev vennaskond. Nimetus Varbola Vahvad Vennad pärineb G. Reindorffi sulejoonistuselt, kus kunstnik kujutab kolme muistset Eesti sõdalast ja millist motiivi kasutati 1999. kiviheitemasina kolmele ehitajale valmistatud särkidel. Meie hulgas on väga erineva elualade inimesi - ehitajaid, puutöömehi, lukkseppi, seppi, ärimehi, riigiametnikke, metsamehi, autojuhte. Erinevate projektide juures on osalenud Rain...

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Inuitid

Talvel elavad inuitid kividest ja mullast või lumest ja jääst onnides. Valguse ja soojuse saamiseks ning toidukeetmiseks põletavad nad hülgerasvalampe. Kui inuittidel on tarvis kuhugi sõita või jahile minna, rakendavad nad kelgu ette trobikonna koeri. Suvel, aga kolitakse onnidest nahktelkidesse. Eskimod on suured kütid. Nad vajavad ju liha ja rasva toiduks ning nahku rõivasteks. Peaaegu kõik, mida eskimod seljas ja jalas kannavad, on tehtud hülge- ja jääkarunahast. Sukad ja särgid õmmeldakse jänese- või isegi linnunahast. Igas suuremas Gröönimaa asulas on olemas ka kauplus, kust saab osta ka linast riiet, pärleid, siidivööd ja pitsi. Samuti asub Gröönimaal kool. Eskimolapsed õpivad koolis lugema ja kirjutama ning natuke ka arvutama....

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Eesti majandus 15-17 sajand

Eesti majandus 15-17.sajandil Siseturg kaubanduses Siseturg oli kitsas ja kaubanduse maht väike Küladesse toodi linnast soola, metalli, kala, kalevit, relvi, humalaid, veini, vürtse Maalt toodi linna vilja, ehitusmaterjali, küttepuid, liha, nahku Tallinn kujunes keskseks kaubalinnaks kauplemisel Novgorodi ja Soomega Eesti saadustest veeti läände lina ja kanepit ning lina- ja kanepiseemneid Majanduse areng 16. saj. lõpul ja 17. saj. alguses Arenes karjakasvatus Piimakarjandus oli algelisel tasemel Arenenud oli hobusekasvtus, hobuseid viidi isegi Venemaale 17.saj alguses hakati Eestisse sisse tooma tubakat 17. saj lõpukümnenditel levis suitsetamine üsna laialt ka talurahva hulgas...

Majandus
26 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Uurimustöö: ILU, RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE..

Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus .........................................................................................................................lk 4. Kreeta....

Kirjandus
282 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

Inimene joonistas looma, "haavas" teda ja uskus, et nii on tal ka parem jahiõnn. Koopamaalidel ongi oda-või noolehaavadega loomade kujutisi. Ka muusikat ja tantsu peetakse maagilisteks tegevusteks. Elamud. Ürginimesed elasid esialgu koobastes. Seal, kus kliima oli soojem, ehitati ka kergemaid varjualuseid. Onnide ehitamiseks kasutati väga erinevaid materjale; puuoksi, puukoort, suuri palmilehti, liaane, nahku ja rohumättaid. Mõnikord olid onnid kaevatud maa sisse ning pealt kaetud okste ja rohumätastega. Teisal ehitati mammutiluudest või okstest karkass, millele laotati loomanahku või puukoort. Onni katusesse olid jäetud avad lõkkesuitsule. Onnid polnud kuigi korrapärased. Niisugustes onnides elas tavaliselt mitukümmend inimest, kes magasid lõkkeaseme ümber. Eluasemed ehitati tavaliselt veekogude äärde, jõgede ja järvede kaldale või mõne allika lähedusse. Siis veel puudusid...

Kunstiajalugu
102 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Bangladesh

Type of Deposit Number Hardrock 1 Coal 1 Limestone 1 White clay 11 Glass sand 21 Gravel 77 Construction sand 337 Peamiselt eksporditi teed ja nahku . Tänaseks on riik oma eksporti laiendanud. Riigist viiakse välja näiteks kalu, krevette, tekstiili, teed, suhkrut, käsitööd, keraamikat, värskeid puuvilju, lilli ja köögivilju. Eksport on palju kasvanud. Imporditakse puuvilla, petrooleumitooteid, masinaid, autosid, piimatooteid, sütt. Bangladesh on viies suurim puuvilla varustaja Ameerika Ühendriikidele. Ta on ka hakanud eksportima Lääne-Euroopa turgudele....

Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Himaalaja

Selline on näiteks Himaalaja. Pinnavormi mõju inimtegevusele Himaalaja jalamil, kus soojust ja niiskust on piisavalt, on peamiseks põllukultuuriks riis. Kõrgemal, kus tingimused on karmimad, kasvatatakse kartulit, otra ja kaera. Oluline on ka karjakasvatus. Põhiliseks kariloomaks on siin jakid, kellelt saab nii piima, liha, villa kui ka nahku . Jakk-oluline koduloom Himaalaja kõrgetes mägipiirkondades asub arvukalt budistlikke kloostreid, kus oma kombeid ja talitusi täidavad kohalikud mungad. Budistlik klooster Nepaali, mille territoorium jääb põhiosas Himaalaja mäestikku, suureks tuluallikaks on turism....

Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Muinasaja inimeste tarbimisesemed

Kulm kliima vahendas koriluse osatahtsust ja rohkem peeti jahti suurulukitele (pohjapodrad, koopakarud, mammutid). Varasemast rohkem on leitud tuleasemeid, oluline oli tule valvamine. Sel ajal sai alguse liha kuivatamine, kupsetamine ja tuhas hautamine. Neandertallasele kuulub Moustier' kultuur, mille kiviriistad on Acheuli kultuuri omadest märksa arenenumad. Kasutusele võeti kildtehnika. Mammutikutid kasutasid hoonete materjaliks mammuti luid ja nahku . PRONKSIAEG Vanem pronksiaeg on arheoloogilises materjalis suhteliselt halvasti esindatud, siia kuuluvad juhuleiud, nagu nn. hilised silmaga kivikirved ja kokku 12 pronkseset: odaots Muhust, sirp Kivisaarelt, arvatavasti ka rantkirved Aksist, Tahulast, Pahklast ja Raidsaarelt, õlgkirved Kaeslast, Tostamaalt, Karksist, Helmest ja Lellest ning õõskirves Järve- külast. Noorem pronksiaeg on suurte muutuste aeg,...

Ajalugu
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun