Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"spiroheedid" - 72 õppematerjali

spiroheedid - spiraalsed e batsillid - kerabakterid e kokid 3) millest koosneb bakteri rakumembraan? Valkudest ja lipiididest 4) Kirjelda bakteri rakukest ja mis ülesanne sellel on? Koosneb polüsahhariididest, kuid selles on ka valke ja lipiide.
thumbnail
1
doc

Põhilised haiguseid tekitavad bakterid

Spiroheedid: Clostridium botulinum ­ botulismi tekitaja Treponema pallidum ­ süüfilise tekitaja Clistridium difficile ­ Borrelia burgdorferi ­ puukborrelioosi pseudomembranoosse koliidi tekitaja tekitaja Closteridium perfringens ­ gaasgangreeni Leptospira interrogans ­ liptospiroosi tekitaja tekitaja Gram-negatiivsed bakterid: Intratsellulaarsed parasiidid: Neisseria gonorrhoeae ­ gonorröa tekitaja Rickettsia- tüüfus, Chlamydia Neisseria meningitidis ­ Meningiidi Mädaste infektsioonide tekitajad: tekitaja Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Enterobakterid: Streptococcus pyogenes Escherichia coli - kolibakter Str...

Nakkushaigused
75 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Bioloogia – Bakterid

Bioloogia ­ Bakterid Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete e. prokarüootide rühma. Väliskuju alusel eristatakse kuut rühma baktereid: kerabakterid e. kokid, pulkbakterid e. batsillid, spiraalsed bakterid e. spirillid, keeritsbakterid e. spiroheedid , punguvad ja jätketega bakterid ning niitjad bakterid. Nad on üherakulised organismid, kes küll tihtipeale jäävad peale pooldumist omavahel seotuks ning moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Bakterid on ümbritsetud ühe või kahe rakumembraaniga, mis koosneb valkudest ja lipiididest. Sellest väljapoole jääb polüsahhariididest, valkudest ja lipiididest koosnev kest, mis täidab kaitsefunktsiooni...

Bioloogia
134 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Bakterite üldiseloomustus ja ehitus

rakumembraan, 4. rakusisesed membraanisüsteemid, 5. kujunev spoor, 6. vakuool, 7. ribosoom, 8. tuumapiirkond, 9. membraani sissesopistus, 10. viburi basaaltera, 11. vibur, 12. tsütoplasma, 13. mesosoom. (EE nr.1 lk. 436) Bakterite kuju Bakterid jagunevad kuju järgi kuueks põhitüübiks: 1. kerabakterid ehk kokid (lisa 2, foto 3 lk. 10) 2. pulkbakterid ehk batsillid (lisa 2, foto 1 lk. 10) 3. spiraalsed bakterid ehk sprillid (lisa 2, foto 2 lk. 10) 4. keeritsbakterid ehk spiroheedid (lisa 2, foto 5 lk. 10) 5. jätketega bakterid 6. niitjad bakterid (lisa 2, foto 4 lk. 10) Kui kera- ja pulkbakterite pooldumisel jäävad rakud üksteisega seotuks, siis võivad moodustuda püsivad kogumid. Pulkbakteritel võivad moodustuda lühemad või pikemad ahelad. Mõned bakterid moodustavad palja silmaga nähtavaid viljakehi, need tekivad siis, kui keskkonnas on vähe vett ja toitaineid. Need on eredalt värvunud ja limased. Viljakeha...

Bioloogia
116 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Bakterid & viirused

Mittevajalikud plasmiidid lagundatakse vastavate ensüümide poolt. 11. Bakteritel avalduvad kõik mutatsioonid Väliskuju järgi eristatakse: 1. kerabakterid e. Kokid 2. pulkbakterid e. Batsillid 3. spiraalsed bakterid e. Spirillid 4. keeritsbakterid e. Spiroheedid 5. punguvad ja jätketega bakterid 6. niitjad bakterid Patogeenseteks nimetatakse neid baktereid, mis on teistele organismidele ohtlikud.. Paljunemine Jagunemine e. Pooldumine: 1. Enne bakteri jagunemist rõngaskromosoom kahekordistub(DNA replikatsioon) 2. Toimub varuainete süntees 3. Toimub bakteriraku pikenemine ning kesta/membraani sissesopistumine 4. Moodustub tütarrakke eraldavad rakumembraan ja -kestad 5. Tütarrakkude eraldumine Pungumine e...

Bioloogia
186 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Mikrobioloogia konspekt

Nende rakkude otsad võivad olla: Teritunud Tömbid Hargnenud ellipsoidsed paljudel neist moodustuvad endospoorid, mis võivad paikneda: otsmiselt keskel külgmiselt · Kruvibakterid e spiraalsed bakterid (spirillid ja vibrioonid) jagatakse: vibrioonideks (1-1,5 keerdu) spirillideks (keerde rohkem) keti moodustumine on väga erandlik · Keeritsbakterid e spiroheedid Rakk on keerdunud ja painduv Tema kuju tekib täna valguliste fibrillide keerdumisel ümber raku Viburid paiknevad periplasmas · Lisaks neile põhikujudele on ka teisi kujusid: Niite moodustavad e niitjad bakterid Rakud paiknevad tihedasti üksteise kõrval moodustades niidi e trihhoomi Niidis on enamasti kõik rakud ühesugused Mõnedel tsüanobakteritel on niidis erineva funktsiooni ja morfoloogiaga rakke...

Mikrobioloogia
256 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Bakterid ja seened

pikas reas streptokokid, tekitavad mädapõletikku sartsiinid kuubikuna stafülokokid e suured kobarad - pulkbakterid e batsillid diplobatsill kahekaupa streptobatsill, kobar kokobatsill nii kera- kui pulkbakter - spiraalsed bakterid e spirillid, lainelised - keeritsbakterid e spiroheedid , kruvi kujuga - punguvad ja jätketega bakterid sarnanevad seentele, võivad tekkida ka viljakehad - niitjad bakterid, väga pikad Paljunemine. * paljunevad pooldudes, toimub DNA replikatsioon * aega, mis kulub bakterikoloonia kahekordistumiseks, nimetatakse generatsiooniajaks * niitbakterid paljunevad tükikestega * konjugatsioon ­ enne pooldumist võivad bakterirakud vahetada geneetilist...

Bioloogia
211 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eukarüootne ja prokarüootne rakk

dehüdreerunud rakk -kui ebasoodsad tingimused mööduvad, spoor rehüdreerub ning temast saab jälle päris rakk -spooril elutegevus peaaegu puudub -spoorid võivad püsida aastaid kuni aastasadu Erinevad baktereid -baktereid eristatakse üksteisest a) kujult: - kerabakterid e kokid - pulkbakterid e batsillid - sprillid (spiraalsed) - niitjad - keeritsbakterid e spiroheedid (kruvikujulised) - pungade e jätketega bakter b) rakukesta struktuurilt - grampositiivne (kest on peptidoglükaanist) - gramnegatiivne (kest on peiidoproteiinist) c) hapnikutaluvuse poolest - aeroobid (vajavad elutegevuseks hapnikku) - anaeroobid (ei vaja elukegevuseks hapnikku, hapnikukeskkonda sattudes surevad) - fakulatiivsed (neil on sügavalt suva, kas hapnikku on või mitte, eksisteerivad...

Bioloogia
87 allalaadimist
thumbnail
31
pdf

Rakendusbioloogia õppematerjalid

Olulisemad nendest on järgmised: 1. Kerabakterid ehk kokid. Need on kerakujulised. Ahelkokid ehk streptokokid on ahelana seosesse jäänud kokid. Kobarkokid ehk stafülokokid paiknevad kobarakujuliselt. 2. Pulkbakterid ehk batsillid. Need on pulgakujulised. Näited: tuberkuloosi tekitaja, salmonelloosi tekitaja, Lactobacillus fermentum- piimhappebakterid. 3. Keeritsbakterid ehk spiroheedid . Need on keerdunud kujuga ning painduvad bakterid. Näited: süüfilise tekitaja, puukborrelioosi tekitaja. § Bakterid paljunevad pooldumise teel. Ø Seened § Kübarseeni me näeme, kuid paljud seened jäävad märkamatuks oma mikroskoopiliste mõõtmete tõttu. Mikroseened on keskmiselt mõne mikromeetri suurused. v Seente ehitus ja paljunemine Kandseened (kübarseened) Pinnases asub seeneniidistik ehk mütseel, mis koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest...

Bioloogia
137 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Miks nimetatakse baktereid eeltuumseteks?

1) Miks nim. baktereid eeltuumseteks e. Prokarüootideks? Bakteritel puudub membraaniga piiritletud rakutuum. Puudub rakutuum. 2) Millise kujuga on bakterid? - niitjad bakterid - punguvad ja jätketega bakterid - keeritsbakterid e. spiroheedid - spiraalsed e batsillid - kerabakterid e kokid 3) millest koosneb bakteri rakumembraan? Valkudest ja lipiididest 4) Kirjelda bakteri rakukest ja mis ülesanne sellel on? Koosneb polüsahhariididest, kuid selles on ka valke ja lipiide.bakteri kest ei ole nii jäik kui taimedel ja võimaldab kasvada. Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni. 5) Mis on kesta peal ja mis otstarve neil on? Karvakesed ­aitavad kinnituda ja viburid ­liikumiseks 6) Mis on limakapsli ülesanne...

Bioloogia
26 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Bakterid ja hallitusseened

6 Käroli Linder Bakterid ja hallitusseened 4. LISA 1 A. batsill (bacillus) ­ pulkjad, ka niitjad B. kokk (coccus) ­ kerakujulised C. kerakujulised - parv D. kerakujulised - paaris E. spirill (spirillum) ­ nõrgalt keerdunud F. vibrioon (vibrio) ­ komajad · Vibrioonid, spirillid ja spiroheedid kokku on kruvibakterid · spiroheet (spirochaetum) ­ tugevalt keerdunud (keeritsbakteri 7 Käroli Linder Bakterid ja hallitusseened 5. KASUTATUD KIRJANDUS: http://www.tervisekaitse.ee/documents/haridusjasotsiaal/artikkel_hallitus.pdf ( 21.sept 17 :20 ) http://alorents.googlepages.com/bakterid ( 21 .sept 17:20 ) http://et.wikipedia.org/wiki/Bakterid#Suurus.2C_kuju_ja_ehitus (21 .sept 17:21 )...

Puhastusteenindus
81 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Raku ehitus ja talitlus

Väliskujult kerajad või niitjad, mõned ka kruvikujulised. Saavad elada üksikult, kuid tihti moodustavad rakukogumikke või ahelaid. Üherakulised organismid. Bakteriraku ümbrise ehitus ° Väliskuju alusel eristatakse: > Kerabakterid e kokid > pulkbakterid e batsillid > spiraalsed bakterid e spirillid > keeritsbakterid e spiroheedid > punguvad ja jätketega bakterid > niitjad bakterid ° Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, kuid osal ka kaks. > koosneb valkudest, lipiididest > päristuumsete rakumembraani sarnane ° membraanist väljapoole bakteritele iseloomulik kest > polüsahhariidid > valgud ja lipiidid > ei ole nii jäik kui taimedel > võimaldab suuremaks kasvada > täidab peamiselt kaitsefunktsiooni...

Bioloogia
194 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Geenitehnoloogia

Suhkrute lühiiseloomustus. e süsivesikud on org.ühendid : koostis süsinik, vesinik, hapnik. Mono oligo polüsahariidid Mono: madalmol. Ained süsinike arv (enamasti) 36 5e süsinikulised monosahariididest on olulised riboos ja desoksüriboos Need kuuluvad nukleotiidide koostisesse, millest koosnevad nukleiinhapped. 6e süsinikulised suhkrud (C6H12O6) glükoos(viinamarja suhkur) & fruktoos(puuviljasuhkur) Nii glükoos kui fruktoos on organismis põhilised energia allikad. Roh. Taimedes valmib glükoos fotosünteesi tulemusena. Glükoosi järkjärgulisel oksüdatsioonil CO2 ja H2O´ks vabaneb energia (17,6KJ/g) Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed ühendid, mis on enamasti mood. 23 monosahariidi seostumisel. Ntx glükoos + fruktoos = sahharoos(roo ja peedisuhkru põhiosa) Sahharoos Maltoos(linnasesuhkur) koosneb kahest glükoosi jäägist. laktoos(piimasuhkur) kuulub ka oligosahhariidide hulka Polüsahh...

Biotehnoloogia
44 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Viirused ja Bakterid

Endospoorid võivad idanemisvõimelistena säilida väga pikka aega. 1. Kui suured on bakterid? Enamiku bakterite pikkus või diameeter on 05-3 m. Kõige väiksemad bakterid on mükoplasmad. 2. nimetage bakterite põhilised kujurühmad. 1. kerabakterid ehk kokid 2. pulkbakterid ehk batsillid 3. spiraalsed bakterid ehk spirillid 4. keeritsbakterid ehk spiroheedid 5. jätketega bakterid 6. niitjad bakterid. 3. Milliseid kogumeid võivad moodustada kokid? Kui kera-ja pulkbakterite pooldumisel jäävad rakud üksteisega seotuks, siis võivad moodustuda püsivad kogumid. Kerabakteritel näiteks võivad moodustuda kaksikkokid, ahelkokid, kobarkokid, kuupkokid jne. 4. Kirjeldage viljakeha teket müksobakteritel. Viljakeha moodustub kolooniasse kogunenud rakkudest ja nende poolt eritatavast limast. Erinevate müksobakterite viljakehad on...

Bioloogia
143 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Mikroobide elu

aerosoomid ehk gaasivakuoolid, mis reguleerivad vees elavatel tsüanobakteritel raku erikaalu; 4. spoorid, mis moodustaad bakteritel ebasoodsate tingimuste üleelamiseks: rakukest pakseneb, veesisaldus väheneb ja aineahetus aeglustub. Bakterite kuju ja suurus Väikseim prokarüoot on mükoplasma (0,2-0,3 m). Keskmise bakteri suurus on mõni m. Kuju alusel eristatakse 6 põhitüüpi: 1) kokid ehk kerabakterid 4) spiroheedid ehk keeritsbakterid 2) pulkbakterid ehk kepikesed 5) niitjad bakterid 3) sprillid ehk kruvibakterid 6) jätketega bakterid Bakterite paljunemine Bakterite paljunemine toimub pooldumise teel. Pooldumine: 1. Rakk pikeneb 2. Toimub ainete biosüntees, DNA ja plasmiidide replikatsioon. 3. Rakukest ja plasmamembraan sopistuvad sisse. 4. Moodustub rakuvahesein. 5. Tekib kaks tütarrakku....

Puhastusteenindus
64 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Rakuõpetus

Piilid e karvakesed ­ nende abil kinnituvad üksteise külge ja sobivasse keskkonda. Gaasivakuool nagu kaladel ujupõis, koosneb valkudest. Plasmiidid aitavad sünteesida kasvukeskkonnas. Toodab ensüüme, mis muudab bakteri kasvukeskkonnas olevaid mürgiseid aineid ohutuks. Erinevad kujud: kerabakterid e kokid, pulkbakterid e batsillid, spiraalsed bakterid e spirillid, keeritsbakterid e spiroheedid , punguvad ja jätkudega bakterid, niitjad bakterid. Paljunevad pooldumise teel. Aega, mis kulub rakkude pooldumiseks nimetatakse generatsiooniajaks. Võib olla soodsatel tingimustel lühike (umbes 20 minutit). Enamike bakterite puhul 1-3 tundi. Baktereid kasutatakse: farmaatsiatööstuses, toiduainetööstuses, keemiatööstuses, põllumajanduses, heitvee puhastamine, metalli kogumine. Normaalne mikroflora: organismiga koos elavad bakterid. Kõige rohkem...

Bioloogia
77 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Bakterite ehitus

prokarüoodid.Tuuma asemel on neiktuumapiirkond e.nukleoid.Bakteritel on ainult üks rõngakujuline kromosoom.Bakterirakk on kaetud kapsliga,mis kaitseb neid keskonna mõjude eest.Veel esineb bakterirakus DNA rõngasmolekul e.plasmiid.Bakterid paljunevad pooldudes.Vees elavatel bakteritel on gaasivakuoolid.(joonis-king).BAKTERITE PÕHIRÜHMAD:1.kerabakterid e.kokid 2.pulkbakterid e.batsillid 3.spiraalsed bakterid e.spirillid 4.keerisbakterid e.spiroheedid 5.punguvad ja jätketega bakterid 6.niitjad bakterid.BAKTERITE KASUTAMINE-farmaatsiatööstuses saab nende abil toota antibiootikume.Veel toodetakse nende abil aminohappeid ja ensüüme.Kasutatakse hapsndamisel.Bakterid on olulised heitveepuhastamisel. Biopuhastis töödeldavat reovett õhustatakse,et kiirendada aeroobsete bakterite kasvu reoaine lagundamise arvel. Biopuhastis tekib helbeline...

Bioloogia
65 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Botaanika Eksam

Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...

Botaanika
180 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eluslooduse mitmekesisus

1Taimeraku organelle- kloroplast,tsentraalvakuool,mitokonder,ribosoom,tsütoplasma2Rakukesta ül taimerakus- tugi,juht kaitsef.3.kottseente,kandseente esindajad: pintselhallik,mürkel,pärmseened Kand:puravik,pilvik,riisikas,sampinjon5.Seente kasutusala rakendusbiol- s:toiduainetööstus,farmaatsia,meditsiin,loomakasvatus, KK-kaitse6.B kujurühmad:kera e kokid,pulk e batsillid,spiraalsed e spirillid,keerib e spiroheedid ,punguvad ja jätketega e vibrioonid,niitjad b-d.7.Heterotroofselt toituvaid org.rühmi-äädikhappeb- d,kääritajad,piimhappe b-d8.Autotroofselt-rauab,rohe,purpurb,tsüanob-d,sulfaatijad9.B kasutusalad biotehnoloogias-hapendamine,kääritamine ensüümidele tootmine.Farmaatsiatööstuses-kasut gen muundatud b-d,toodetakse antibiootikume,vitamiine,hormoone,aminohappeid.Biotõrje-seenhaiguste tõrjeks kasut gen...

Bioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Borrelioos

Borrelioos Mis on BORRELIOOS?  Ehk Lyme’i tõbi on spiroheedi Borrelia bugdorferi nakkus, mis kahjustab närvisüsteemi, nahka, südant ja liigeseid  Avastati 1970a USA-s  See nakkus esineb imetajate ja lindude veres  Levib puukide vahendusel  Haiguse kandjaks on spiroheet,  Puugihammustusel satuvad spiroheedid nahaalusesse koesse, paljunevad lümfisüsteemis ja levivad organismis hematogeenselt Sümptomid nakatunud inimesel  Väsimus  Iiveldus  Seljavalud  Kerge palavik  Võivad tekkida ka närvisüsteemi kahjustusnähud  Peavalu  Üldine nõrkus  Liigeste ja lihastevalud (võivad pikalt kesta; krooniliseks muutumine)  Pearinglus  Kaalu langus Borrelioosi puhul eristatakse: a) Varast vormi- (90%) esineb juhul, kui...

Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Rakuõpetus

Samblik ­ samuti sümbioos (seened + vetikad), liitorganism. BAKTERID Bakterid on ainuraksed prokarioodid (eeltuumsed ­ puudub membraanidega piiritletud rakutuum) ja neil puuduvad membraansed organellid. Osad on auto-, osad heterotroofid. Neid on väga erinevate kujudega: kerabakterit e. kokid, pulkbakterid e. batsillid, spiraalsed bakterid e. spirillid, keeritsbakterid e. spiroheedid , punguvad ja jätketega bakterid ning niitjad bakterid. On ka teisi kujusid. Enamik baktereid paljunevad pooldudes. Generatsiooniaeg ­ aeg, mis kulub ühe bakteriraku pooldumiseks ehk kahekordistumiseks bakteri populatsioonis (samal ajal ühisel territooriumil elavad sama liiki isendid). See võib olla suhteliselt lühike, nt. 20-30 minutit. Keskmiselt on see soodsates tingimustes 1-3 tundi. Bakteritel on tuumapiirkond ehk nukleoid, kus asub rõngaskromosoom (koosneb ühest...

Bioloogia
32 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun