Peritoniit Ettekanne aines Üld- ja abdominaalkirurgia Jaak Timberg Stud med IV Tartu, 2010 Peritoniit Difuusne või lokaliseeritud kõhukelme põletik Klassifikatsioon Primaarne - puudub kõhuõõne organi haigus Sekundaarne - põletik, mis tingitud kõhuõõne organi kahjustusest - põletik - perforatsioon, vigastus - vereringehäire Tekitajad Enamasti polümikroobne: > 1 aeroobi > 2 anaeroobi Magu ja duoneenum steriilsed või vähe Gram+ baktereid Apendiks, koolon, rektum Gram- ja anaeroobid - E.coli - Streptokokid - Proteus -
3. Postsinusoidaalne - venoklusiivne sündroom · Posthepaatiline - Budd-Chiari sündrom - Alumise õõnesveeni võrgustikud - Kardiaalsed põhjused Restriktiivne kardiomüopaatia Konstriktiivne perikardiit Parema südamepoole puudulikus Portaalhüpertensiooni tüsistused · Gastroösofageaalsed vaariksid · Splenomegaalia · Astsiit · Hepaatiline entsefalopaatia · Spontaanne bakteriaalne peritoniit · Hepatorenaalne sündroom · Hepatotsellulaarne kartsinoom Splenomegaalia ja hüpersplenism · Splenomegaalia: suurenenud põrn >12 cm · Hüpersplenism suurenenud erütrotsüütide destruktsioon põrnas · Trombotsütopeenia, leukopeenia, aneemia · Vasaku ülemise kvadrandi valulikkus · Enamasti ei vaja ravi · Splenektoomia · Hüperplenism ja sellest tekkinud trombotsütopeenia on sage protaalhüpertensiooni esimene tunnus Astsiit
organismi. Põhjused Sagedasemad põhjused: Krooniline maksapõletik (maksatsirroos) Neerupuudulikkus Alkohoolne maksahaigus (alkoholhepatiit) Krooniline hepatiit Pankreatiit ehk kõhunäärmepõletik Südamepuudulikkus Maksakasvajad või kasvajate metastaasid maksas Peritoneumile levinud vähk Rasedushepatoos Haruldasemad põhjused: Maksaveeni tromboos Perikardiit ehk kõhukelmepõletik Nefrootiline sündroom Kõhukelmepõletik ehk peritoniit Lümfiringe sulgus maksas ja lümfiteede kahjustus Nälgus Valkude imendumishäired Hüperaldosteronism ehk aldosteroonisünteesi suurenemine Tuberkuloos Hüpotüreoos ehk kilpnäärme alatalitlus Kõhunäärmevähk Eosinofiilne peritoniit Mesotelioom Pankreasehaigus Sümptomid Raskustunne alakõhus Õhupalli tunne või täis tunne Kehakaalu ja kõhu ümbermõõdu kiire suurenemine 2
Prepüloorne haavand - TV+AE BI Duodenaalhaavand - haavandi ektsisioon +vagotoomia ja püloroplastika Haavandi perforatsioon Haavand tunngib läbi kõigi kihtide ja avaneb kõhuõõnde 5-10% 10% perforatsioon haavandtõve esimeseks avalduseks Sagedamini perforatsioon eesseinal Järsku algav valu, mis tekib sageli pärast söömist Lokaliseerub algul ülakõhtu või parema roidekaare alla, levib kiirsti üle kõhu Kõhukatted pinges, peritoniidi arenemisel laudkõvad Keemiline peritoniit 12-24 tunni pärast bakteriaalne peritoniit Diagnoosimine Kõhu ülevaatefilm vaba õhk kõhuõõnes Vesilahustuva kontrastainega röntgenuuring KT Diferentsiaaldiagnoos: - Äge pankreatiit - Äge koletsüstiit - Soolesulgus - Äge apenditsiit Ravi Konservatiivne - Nasogastraalaspiratsioon - AB intravenoosselt - Infusioonravi - PPI Operatiivne - Duodenaalhaavand - suturatsioon või ekstsisioon + vagotoomia - Maohaavand - maoresektsioon Haavandi penetratsioon
), leevendavad/raskendavad asjaolud (millised? nt asend), tugevus (skaalal 1-10) jne Vaatlus - kirurgilised armid (võimalikud liited), songad (pitsumine või strangulatsioon), striiad (rasedus või astsiit), väljavõlvunud naba (tõusnud intraabdominaalne rõhk), väljavõlvumus/mass (suurenenud sapipõis, tuumor, abstsess), nähtav peristaltika (soolesulgus), nähtav pulsatsioon (kõhuaordi aneurüsm), kõhuseina liikuvuse piiratus hingamisel (peritoniit), laienenud veenid kõhuseinal (portaalhüpertensioon), verevalumid (trauma), kõhupuhitus (soolesulgus, astsiit) jne Palpatsioon palpeeritavad massid ja valulikud kohad (patoloogia lokalisatsioon), kõhulihaste kaitsepinge (intraabdominaalne põletik), Rovsingi sümptom (äge apenditsiit), Murphy sümptom (äge koletsüstiit), Kehri sümptom (diafragma ärritus, hemoperitoneum), Blumbergi sümptom (peritoniit), m.
· retsidiveeruva kuluga. 1.4 Diagnostika: röntgenuuring, gastroskoopia. 4 1.5 Tüsistused: · Verejooks - esinevad veriokse, veriroe (väljaheide mustjas). Nõrkus, peapööritus, kahvatus, kollaps. Pulss on kiire, RR langeb. Laboris Hb ja erütrotsüütide hulga langus. · Perforatsioon ehk mulgustumine. Mao sisu satub kõhukelme õõnde, tekib peritoniit. Iseloomulik on äkki tekkiv ,,noahoop-valu" kõhtu. Lihaspinge - kõht on laudkõva. Mõne tunni jooksul kujuneb raske seisund. · Penetratsioon - mao sisu satub peale seina mulgustumist naaberelunditesse (maks, pankreas). Tekib püsiv, selga kiirguv valu. Dgn: röntgen. · Pyloruse stenoos. Armi tõttu pülooruse piirkond kitseneb. Iseloomulikud on raskustunne roidekaare all ja oksendamine. Oksemassid on kohvipaksu taolised, võivad sisaldada mitme päeva toitu
Sooleummistus X Soolekeerd X Gastroenteriit, ka parvoviirusest X tingitud Reproduktiivne trakt Püometra (mädaemakas) X Prostatiit (eesnäärme äge X X põletik)/eesnäärme abstsess Emaka/munandikeerd X Kuse trakt Ummistus X Äge põletik (nefriit) X Peritoneaalõõnes Peritoniit X Mittetraumaatiline verejooks X kõhuõõnde Kõhuõõne kasvajad Ummistav mass kõhuõõnes X Kõhuõõne kasvaja rebend ja X X verejooks kõhuõõnde Muud Põrnakeerd X X Sapijuhade ummistus X 5 Pankreatiit (kõhunäärme X X põletik)/ kõhunäärme abstsess 6
Seda liha võib süüa. Mõne aastaga saab karja puhtaks. Ühes USA lambafarmis oli 68% seropositiivseid lambaid. Aasta jooksul hukkus 14% täiskasvanutest ja u 30% talledest – ei teinud tervendust. Efektiivset vaktsiini pole. Nakatumine sõltub: pidamistingimustest, viirusetüve omadustest, viiruse doosist, geneetilistest omadustest (mõned tõud on vastuvõtlikumad). 9. Krooniliste viirusnakkuste patogenees (kasside infektsioosne peritoniit, suu- ja sõrataud, vanade koerte ensefaliit) suu ja sõrataud * viirus jääb organismi, paljuneb tagasihoidlikult ja üks hetk levitatakse. * äge, kliinilised tunnused > haavandid, villid > eritatakse viirust. * levib aerogeenselt. Paljuneb veidi epiteelis > satub lümfi (pH=7), püsib farügneaallümfisõlmedes. Kuni 2a nakatumisvõimeline farüngeaalvedelikega. Üliohtliku taudi nimistus > diagnoosimisel farm likvideeritakse – matta või põletada. Vaktsineerimine
Patogenees: Limaskesta defekt, mis ei läbista (erosioon) või läbistab silelihaskihti (haavand) Haavandid paiknevad: maos - antrumis, 12ss-s - bulbuse eesseinas Kliinik: 1. ebatüüpiline, 2. tühjakõhu valu ja peale sööki kergem (12ss), 3. valu peale sööki (magu), 4. verejooks, mis võib olla ootamatu Haavandtõve tüsistused ja diagnoos Tüsistused: 1. verejooks aneemia (20%) konservatiivne ja kirurgiline ravi 2. perforatsioon peritoniit (äge kõht, 5%) kiire operatsioon 3. penetratsioon e. tungimine teise organisse (pankreas pankreatiit) operatsioon 4. armistunud pülorostenoos (oksendamine, kaalulangus) operatsioon 5. vähk maohaavandi korral (3%) Diagnoosimine: 1. endoskoopia ja biopsia 2. maoröntgen kaotamas tähtsust 3. põhjuslik diagnostika ( H. pylori infektsioon) Haavandtõve ravi H
Emakakaela kahjustuste sagedus abordi käigus on tõstnud nurisünnituste arvu 30-40% võrra nende naiste seas, kes on teinud aborti. Rohkem nurisünnitusi hiljem Naistel, kes on teinud kaks või enam aborti, on järgnevate raseduste puhul nurisünnituste oht raseduskuude esimesel kolmandikul kahekordne ja teisel kolmandikul kümnekordne. Emaka perforatsioon Iga neljakümnes kuni iga neljasajas naine kannatab perforeerunud emaka tõttu. Selle tulemusel tekib peaaegu alati peritoniit e kõhukelmepõletik (põletikuline, nakatunud kõhusisemus), mille sümptomid sarnanevad ussripiku e. pimesoolerebendiga. Eesasetsev platsenta Eesasetsev platsenta ilmneb 6-15 korda rohkem nendel naistel, kes on teinud aborti. Selles olukorras asetseb beebi platsenta emaka väljapääsu juures ja see tuleb vastu võtta enne, kui beebi saab välja tulla. See tekitab ägeda verejooksu, mille tulemusel beebi peaaegu alati sureb. Abordijärgne sündroom
Kaebused: Lokaalsed nähud: valu suus ja neelus, sokisündroom,süljevoolus, neelamistakistus, hüpereemia-villide formeerumine-turse. Alused lokaalne leid suus, söögitorus, maos,sooles. Periösofagiit, generaliseeritud intoksikatsioon, RR langus, fr tõus, tsüanoos, külmavärinad, tsirkulaarne kollaps, neerukahjustus, hematuuria, maksakahjustus, hemolüüs, elektrolüütide häired, KNS-i häired. Risk perforatsiooniks mediastiniit, pleuriit, peritoniit, trahheoösofageaalne fistul, striktuur. Striktuuri ennetavat ravi tuleb alustada kohe peale söövituse teket! Suremus striktuuri järgsete komplikatsioonide tõttu alatoitumus, kaalulangus, aspiratsioonipneumoonia. Dgn: Esmane endoskoopia 48h vältel!, et fikseerida söövituse aste Söövituse astmed: I pindmine erüteem II haavand lineaarselt või tsirkulaarselt limaskestal III sügav haavand lihaseni või perforatsioon
Kaebused: Lokaalsed nähud: valu suus ja neelus, sokisündroom,süljevoolus, neelamistakistus, hüpereemia-villide formeerumine-turse. Alused lokaalne leid suus, söögitorus, maos,sooles. Periösofagiit, generaliseeritud intoksikatsioon, RR langus, fr tõus, tsüanoos, külmavärinad, tsirkulaarne kollaps, neerukahjustus, hematuuria, maksakahjustus, hemolüüs, elektrolüütide häired, KNS-i häired. Risk perforatsiooniks mediastiniit, pleuriit, peritoniit, trahheoösofageaalne fistul, striktuur. Striktuuri ennetavat ravi tuleb alustada kohe peale söövituse teket! Suremus striktuuri järgsete komplikatsioonide tõttu alatoitumus, kaalulangus, aspiratsioonipneumoonia. Dgn: Esmane endoskoopia 48h vältel!, et fikseerida söövituse aste Söövituse astmed: I pindmine erüteem II haavand lineaarselt või tsirkulaarselt limaskestal III sügav haavand lihaseni või perforatsioon
Tervistumise järel eritav loomad viirust kuni 10 kuu jooksul. Kroonilise kulu korral kestab haigus paar kuud (vahelduv kõhulahtisus, köha, naha ekseem). Lahanguleid. verevalumid lümfisõlmedes, neerudes, põrnas, põies ja kõris, infarktikolded põrnas, difteroidne koliti, täpp- ja triipverevalumid kõikides siseorganites, lümfisõlmed on suurenenud, tumepunased, marmorja pinnaga, serooshemorraagiline pleuriit ja peritoniit, kroonilise kulu korral ulatuslik lümfoidkoe depletsioon ning umb- ja käärsoole nekrootiline põletik. Tõrjeabinõud. Karantiin ja karja likvideerimine. Haigeid loomi ei ravita. Haiged loomad ja nendega kontaktis olnud karjad hukatakse ja loomakorjused põletatakse. MEV on olemas kuid nende kasutamine ei ole soovitav. EL maades on vaktsineerimine keelatud!!! 32. Lammaste katarraalne palavik
(krupoos-difretoidne koliti, krupoosne kopsupõletik). Tervistumise järel eritav loomad viirust kuni 10 kuu jooksul. Kroonilise kulu korral kestab haigus paar kuud (vahelduv kõhulahtisus, köha, naha ekseem). Lahanguleid. verevalumid lümfisõlmedes, neerudes, põrnas, põies ja kõris, infarktikolded põrnas, difteroidne koliti, täpp- ja triipverevalumid kõikides siseorganites, lümfisõlmed on suurenenud, tumepunased, marmorja pinnaga, serooshemorraagiline pleuriit ja peritoniit, kroonilise kulu korral ulatuslik lümfoidkoe depletsioon ning umb- ja käärsoole nekrootiline põletik. Tõrjeabinõud. Karantiin ja karja likvideerimine. Haigeid loomi ei ravita. Haiged loomad ja nendega kontaktis olnud karjad hukatakse ja loomakorjused põletatakse. MEV on olemas kuid nende kasutamine ei ole soovitav. EL maades on vaktsineerimine keelatud!!! 33.Lammaste katarraalne palavik
Lisaks võivad lehmadel teatud ainevahetushaiguste taustal tekkida isuväärastused. Sissesöödud võõrkehad satuvad raskusjõu mõjul ventraalsesse vatsakotti ning sealt kontraktsioonide toimel edasi võrkmikusse. Sagedamini haigestuvad üle aasta vanused lehmad. Võõrkehad võivad olla võrkmikus torkumata pikka aega, kuid näiteks tiinuse arenemisel, kui surve eesmaole suureneb, torkuvad teravad esemed läbi võrkmiku seina. Perforeerunud võrkmikust võib edasi areneda peritoniit või perikardiit. Haiguse tunnused on suuresti varieeruvad ja sõltuvad anatoomilisest kohast, kus võõrkeha läbi võrkmiku torkub. Mitteperforeerunud võõrkehad om tavaliselt väikesed, alla 2,5 cm. Näiteks liiva, kivide jms allaneelamisel ei teki ägedat haiguskulgu, pigem krooniline retikuliit või libedikupõletik. Klassikalised "naelalehma" tunnused on: 1) äkki tekkiv isutus ning järsk piimatoodangu langus 1-2 kiloni päevas; 2) palavik 39,5-40,5 C, limaskestad hüpereemilised;
Agregatsioonisubstants – seostumine rakuretseptoritele endokardil, neeruepiteelil; konjugatsiooni võimaldamine. Enterokokiline pinnavalk – kollageensiduv adhesiin E. faecalisel Lipoteihhoiinhape – tsütokiinide tekke stimulatsioon. Proteaas, hüaluronidaas. Želatinaas – hüdrolüüsib želatiini, kollageeni, Hb-d, väikseid peptiide. Feromoonid – soodustavad plasmiidide ülekannet konjugatsioonil, neutrofiilide kemoatraktant põletik. Haigused. • Kõhuõõneinfektsioonid (peritoniit) eriti pärast traumat, millega kaasneb õõnesorgani rebend või perforatsioon. Sümptomitena turse, hellus, palavik, positiivne verekülv. • Uroinfektsioonid. Düsuuria, püuuria kusepõiekateetritega tsefalosporiinravil patsientidel. • Prostatiidid. • Bakterieemia. • Endokardiit – võib esineda ägeda või kroonilisena, seostub kestva bakterieemiaga. • Koloniseerivad diabeetilisi ja vereringehäiretest tingitud haavu, oluline HI tekitaja. Diagnostika.
bakteril Helicobacter pylori, mis hävitab mao ja kaksteistsõrmiku limaskesta kaitsvat lima ning seega soodustab kahjustava maohappe jõudmist limaskestani. Alati ei teki Helicobacter pylori esinemisel haavandit, aga kui inimesel on haavand ja leitakse ka H. pylori, siis arvestatakse sellega ravimisel. Haavandi tagajärjel võivad tekkida tüsistused: verejooks haavandist, haavandi perforatsioon ehk tungimine läbi mao (kaksteistsõrmiksoole) seina, mille tõttu tekib kõhukelme põletik ehk peritoniit, haavandi penetratsioon ehk tungimine läbi mao (kaksteistsõrmiksoole) seina kõrvalolevasse elundisse ning mao tühjenemist takistav mao ja kaksteistsõrmiku ülemineku koha ahenemine ehk pülorostenoos. Hepatiit on maksapõletik. Maks on elutähtis organ, mis muu hulgas osaleb ainevahetuses, toodab seedimiseks vajalikku sappi ning aitab organismil vabaneda jääkainetest. Hepatiit ka Hepatiiti põhjustavad mitmesugused viirused, alkohol, uimastid, ravimid ja muud tegurid.
On ka kapnofiilid, vajavad 5% CO2. Laboris kasvatatakse verd sisaldavatel söötmetel ja ka keerulistel puljongsöötmetel. Et selekteerida välja rakuväliseid polüsahhariide sünteesivaid streptokokke, kasutatakse sahharoosi sisaldavat söödet. Tekivad suured limased kolooniad. S. salivarius.1906. a. nimetatud kui süljest avastatud streptokokk. Tegelikult on teda ka keele pinnal, sooles ja teda on isoleeritud ka haigetelt, kellel on veremürgitus, peritoniit või endokardiit. S. salivariuse tüved on reeglina mittehemolüütilised ja sageli ureaaspositiivsed. Karbamiidiga näts!.S. mutans. Hambakatu asukas. Toodab sahharoosist dekstraani ja kinnitub hambaemailile. Põhjustab kaariest. Oraalsed streptokokid ja haigused. Hambakaaries. Teoreetiliselt võib igasugune hapet tootev bakter põhjustada hambaemaili kahjustusi. Põhikahjustajaks peetakse siiski S. mutansit, nagu näitavad katsed gnotobiontsete loomadega. Ka inimestel on tehtud
Kliiniline pilt: Inkubatsiooniperiood 1-14 päeva. Haigus vältab 1-2 nädalat. Muutused ninas - nõrevool, aevastamist esineb harva. Silmas nõrevool, haavandid. Suus sageli haavandid. Kerge isulangus depressioon. Pneumoonia on sage, kuid sigimishäireid ei ole. Palavik on vahelduv. Diagnoosimine: Viiruse isoleerimine kassi neerudest toodetud rakuliinides. Viiruse identifitseerimine IF, EIA. Seroloogiline uurimine EIA Dif.diagnoos: Kasside rinotrahheiit, Kasside infektsioosne peritoniit, Hingamiselundite bakteriaalse etioogiaga infektsioonid. Caliciviridae -> Perekond – Lagovirus -> Liik - küülikute hemorraagilise haiguse viirus (RHDV) -> Küülikute hemorraagiline haigus Haigust iseloomustavad hemorraagiad kopsudes ja maksas. Etioloogia: Viirus on väga resistentne, haigustekitaja säilib kuni 9 kuud +4o C, organite suspensioonis üle kolme kuu +20 oC. Viirus levib fekaal-oraalselt. Pärast paranemist eritavad
vähe; kui sellele lisandub palavik, Teadvuse hägustumine näiteks nakkuse korral (kuseteede nakkus või kopsupõletik), siis toob higistamine kaasa vedelikukaotuse, mida ei tohi alahinnata • Endokriinsed koomavormid (nt diabeetiline ketoatsidoos – vt diabeet) Kõhuümbermõõdu ebatavaline • Pankreatiit, peritoniit (vereplasma suurenemine vedeliku kõhuõõnde tungimisega kõhuõõnde), iileus kogunemise tõttu (astsiit) Neeru kaudu vedelikukaotus (nt polüuuria) Hemorraagiline Suurte verekoguste kiire kaotus Selgitage välja trauma mehhanism šokk Isegi kui trauma ei näi tõsine olevat, ja analüüsige vigastuse tekkeviisi
• Grupp C 6 Streptokokid põhjustavad mõnikord farüngiiti, baktereemiat, endokardiiti, pneumooniat jne. S dysgalactiae, S.equi (hobustel). • D-grupi streptokokid: enterokokid ja teised fekaalsed streptokokid. Olulisemad on Enterococcus faecalis ja Enterococcus faecium. Tegemist on normaalse soolefloora mikroobidega. Võivad põhjustada infektsioone kõhuõõnes (peritoniit), eriti peale traumat, millega kaasneb õõnesorgani rebend või perforatsioon, uroinfektsioone, prostata põletikke, baktereemiat jne. Samuti koloniseerivad diabeetilisi ja vereringehäiretest tingitud haavandeid. Oluline hospitaalinfektsiooni põhjustaja. • Grupp F Streptokokid on isoleeritud aju abstsessidest, suust. Tuntud esindajad on S.anginosus. • Grupp G Streptokokid põhjustavad peamiselt raskesti kulgevaid pehmete kudede ja naha infektsioone langenud
annaabi.ee 
