Kuld (Au) Kuld Keemiline element järjenumbriga 79 Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197 Kulla keemilised omadused Väheaktiivne metall Ei reageeri veega Ei reageeri hapetega Kuld metallina Kuld on väärismetall ning kuulub B rühma metallide hulka Kuld normaaltingimustel Pehme kollane metall Tihedus on 19,7 g/cm³ Sulamistemperatuur on 1064°C. Kuld mineraalina On isotroopne kuubilise süngoonia mineraal Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu Lõhenevus ja magentilisus puuduvad On metalliläige Kulla leiukohad Põhilised kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis Kulla kasutusalad Ehted Finantsvahend raha väärtuse tagamiseks Kuldmündid Tarbeesemed Kunst
Kuld (Aurum,Au)on tähtis väärismetall, mida on sajandeid kasutatud rahana, vara säilitajana ja juveelinduses. Looduses esineb kuld väikeste terakeste või kamakatena kivis. Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897-1898 Klondikes Alaskal). Omadused Puhas kuld on eredat kollast värvi, mida on ajalooliselt peetud atraktiivseks, lisaks on ta tihe, läikiv ja kõige vormitavam ning plastilisem väärismetall.Kuld on pehme (kõvadus 2,5), raske (tihedus 19 300 kg/m3) metall. Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C). Hea elektrijuht (eritakistus 2,2·10-8 Wm). Keemiliselt inertne viimane väide aga lakkab olemast õige, kui tegemist on väga väikeste kullaosakestega. Nn. nanokuld on näiteks väga efektiivne vingugaasi (toatemperatuurse) osüdatsiooni katalüsaator . Ajalugu Juba eelajaloolistest aegadest alates on kulda peetud tähtsaimaks metalliks. Egiptuse hieroglüüfid kirjeldavad kulda juba aasta...
KULD Kuld on tähtis väärismetall, mida on sajandeid kasutatud rahana, vara säilitajana ja juveelinduses. Kuld on arvatavasti üks esimesi metalle, mida inimene tundma on õppinud. Kuld on keemiline element, mille sümboliks on Au (lad. Aurum). Kulda peetakse päikese metalliks. Seda arvatavasti värvuse pärast. Samas ka võimsuse pärast - päike on ju ikkagi võimsaim taevakeha. Samuti on kuld metallide hulgas võimsaim. Omadused Kuld on I perioodi element, mille järjenumber on 79 ja aatommass on 196,9665. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme helekollane läikiv metall, mille tihedus on 19,32 g/cm3 ja kõvadus 2,5-3. Lõhenevus ja magnetilisus kullal puuduvad. Ning ta on kõige vormitavam ning plastilisem väärismetall (1g kulda saab venitada traadiks, mille pikkus on 3km). Kulla sulamistemperatuur on 1064,18 °C. Kuld on ka hea elektrijuht ning keemiliselt inertne - viimane väide, aga lakkab olemast õige, kui tegemist on väga väikeste kullaosa...
KULD AU & AURUM Keemiline element Kuld on keemiline element, järjenumbriga 79. Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga197. Keemilistest omadustest on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kuld on väärismetall. Normaaltingimustes on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C Kuld mineraalina Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige. Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika vabariigis Koostis / struktuur Keemiline element kuld (Aurum, Au)kristallstruktuur tahkkeskendatud kuubiline võre Omadused Kollane, pehme (kõvadus 2,5), Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C). Hea elektrijuht Keemiliselt inertne viimane väide aga lakkab olemast õige, kui tegemist on väga v...
KULD Kuld on arvatavasti üks esimesi metalle, mida inimene tundma on õppinud. Kuld on ilusa välimusega, kollast värvi, hea elektri ja soojusjuhtivusega. Pehmet ja väga plastset looduses peamiselt ehedana leiduvat metalli hakati juba varakult kasutama väärismetallina. Sellest valmistati ehteid, raha ja medaljone. Vanimad leitud kuldesemed pärinevad vähemalt V aastatuhandest e.m.a.. Kuld on keemiline element, mille sümboliks on Au (lad. Aurum). Pehmuse pärast kasutatakse kulda vaid sulamitena, lisaainetena kasutatakse kõige sagedamini hõbedat, vaske, plaatina ja niklit. Need suurendavad kulla tugevust ja võimaldavad kulda säästa. Kulla sulamistemperatuur on 1065 kraadi. Kuld on I perioodi element, mille järjenumber on 79 ja aatommass on 196,9665. Arvatakse, et inimeste eluajal on toodetud umbes 100000 tonni kulda. Umbes 36 000 tonni sellest kuulub riikide kullavarudesse ning säilib ...
Baarium Barium Ba baarium Elavhõbe Hydrargyrum Hg hüdrargürum Hõbe Argentum Ag argentum Kaalium Kalium K kaalium Kaltsium Calcium Ca kaltsium Kuld Aurum Au aurum Liitium Lithium Li liitium Magneesium Magnesium Mg magneesium Naatrium Natrium Na naatrium Raud Ferrum Fe ferrum Plii Plumbum Pb plumbum
Pärnumaa Kutsehariduskeskus KULD Referaat Sissejuhatus: Kuld on keemiline element järgmine tähis Au (ladina: Aurum) ja aatomnumbritega 79. See on väga nõutud pärast väärismetalli, millel on kasutatud kui raha, mis on laos väärtus, mis ehteid, mis skulptuur ja kaunistamiseks algusest ülestähendatud ajaloos. Metalli esineb kamakad või terade kaljud, mis veenides ja alluviaalsete hoiused. Kuld on tihe, pehme, läikiv ja kõige tempermalmist ja plastsed puhaste metallisulamite teada. Puhas kuld on eredat kollast värvi traditsiooniliselt peetakse atraktiivseks. Kuld on tähtis väärismetall, mida on sajandeid kasutatud rahana, vara säilitajana ja juveelinduses. Ajalugu: Juba eelajaloolistest aegadest alates on kulda peetud tähtsaimaks metalliks. Egiptuse hieroglüüfid kirjeldavad kulda juba aastal 2 600 eKr. Ka Vanas Testamendis mainitakse mitmetes kohtades kulda. Mali impeerium (riik LääneAafrikas, 1235 16...
Leht1 Vesinik H Hydrogenium Heelium He Helium Liitium Li Lithium Berüllium Be Beryllium Boor B Boron Süsinik C Carboneum Lämmastik N Nitrogenium Hapnik O Oxygenium Fluor F Fluorum Neoon Ne Neon Naatrium Na Natrium Magneesium Mg Magnesium Alumiinium Al Aluminium Räni Si Silicium Fosfor P Phosphorus Väävel S Sulphur Kloor Cl Chlorum Argoon Ar Argon Kaalium K Kalium Kaltsium Ca Calcium Raud Fe Ferrum Baarium Ba Barium Kroom Cr Chromium Magnaan Mn Manganese Vask Cu Cuprum Hõbe Ag Argentum Plii Pb Plumbum Nikkel Ni Nickel Kuld Au Aurum Lehekülg 1
KULD 7 klass · Keemiline element aurum, Au · Tähtis väärismetall · Keemiline element järjenumbriga 79 · Kullal on üks stabiilne isotoop arvuga 197 · Väheaktiivne metall · Keemiliste elementide perioodilisussüsteemi I rühma element Omadused · Kollane, pehme (kõvadus 2,5) · Raske (tihedus 19 300 kg/m3) · Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C) · Hea elektrijuht (eritakistus 2,2108 Wm) · Helekollane, läikiv, hästitöödeldav (1 kg kulda saab venitada traadiks, mille pikkus on 3 km) · Õhu käes ei muutu ka tugeval kuumutamisel, reageerib siiski tugevate oksüdeerijatega · Moodustab paljude metallidega sulameid Saamine Leidub looduses põhiliselt ehedana, terakestena kvartsis, · kvartsliivas (kullaliiv) ja polümetallilistes maakides (ehe kuld ei ole puhas, vaid sisaldab hõbedat, vaske jmt metalle) · Sisaldub ka merevees (0.010.05 mg/t) Toodetakse mehaaniliselt (sõ...
referaat Jõgeva 2008 1 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. Mida kuld endast kujutab 4-5 2. Kuld ajaloos. 6-7 3. Kuld tänapäeval. 8-9 KOKKUVÕTE 10 KASUTATUD KIRJANDUS 11 2 Sissejuhatus Kirjutan elemendist nimega aurum ehk siis kuld. See on tahke metall ning enamik meist on seda näinud, katsunud ja ka omavad seda. Kuld on väga heade omadustega metall ning suures osas ka tänu sellele kõrgelt hinnatud. Teda kasutatakse kõikvõimalikel aladel. Näiteks on kuld pehme ning elastne ja tänu sellel on teda lihtne töödelda. Samuti kasutatakse teda palju elektroonikas- kaetakse klemmid kullaga et need ei oksüdeeruks. Üritan all toodud faktidega tõestada, et kuld tõesti on metallide kuningas.
Vanas Egiptuses kasutati seda metalli ehete, müntide jms valmistamiseks. Kuna kuld on kallis väärismetall, siis seda said lubada endale ainult rikkad valitsejad ehk vaaraod. Peale nende surma balasameeriti neid, nende näole asetati kullast maske ja ka sarkofaagid kaunistati kullast nikerdustega. Kuld on keemiliselt passiivne, ta reageerib ainult väga väheste ainete segudega (nt. kuningveega, mis on lämmastik- ja kloriidhappe segu). Kulla tähiseks on Au, mis tuleb ladinakeelest sõnast aurum. Kuld on kollane, ilus, väga pehme ja plastne raskemetall, mis juhib hästi soojust ja elektrit. Looduses leidub kuld põhiliselt ehedal kujul. Seda kaevandatakse maapõuest. Kuna kuld asub sügaval maa sees, siis selle kaevandamiseks on loodud madalaid kaldtunneleid ehk stolle. Metalle leidub sageli koos teiste kivimmaterjalidega maakides, samuti ka kulda. Selleks, et metalli saaks maagist eraldada, peab seda kõrgahjus kuumutama. Seda protsessi nimetatakse sulatamiseks.
Kuld Kuld on arvatavasti üks esimesi metalle, mida inimene tundma on õppinud. Kuld on keemiline element, mille ladina keelne nimetus on Aurum ning tema kristallstruktuur on tahkkeskendatud kuubilise võrena. Kuld on I perioodi element, mille järjenumber on 79 ja aatommass on 196,9665. Ta on veel isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Kullal puudub lõhenevus ja magnetilisus. Kullal on metalliläige. Kuld on kollase värvusega, ta on pehme ning kõvadus on 2,5. Pehmuse pärast kasutatakse kulda vaid sulamitena. Kuld on raske metall, tiheduseda
Metallid argielus IPK 9.klass Kert Randla 2011 Sissejuhatus · Inimesed kasutavad igapäevaselt erinevaid metalle. Järgnevas esitluses teeme väikse ülevaate neist. · Tuntumad metallid mida inimesed igapäevaselt kasutavad on: raud, aluminium, vask, hõbe, elavhõbe, kuld. 2 Metallilised omadused: · Elektrijuhtivus · Soojusjuhtivus · Sepistatavus · Metalne läige · Enamasti hallikas värvus 3 Raud(Ferrum) · Fe: +26|2)8)14)2) · VIII B rühm, 4.periood · Normaaltingimustel on raud tahke. · Sulamis temperatuur 1535°C. · Rauda kasutatakse: nõudes, ehitusmaterjalina, tööriistades. 4 Alumiinium(alumiinium) · Al: +13|2)8)3) · III A rühm, 3.periood · looduses liht ainena ei esine. · Tava tingimustes tahke · Sulamis temperatuur ...
Hydrogenum Avastajaks loetakse inglast Henry Cavendishi. Raud Fe VIIIB 4. Ferrum Avastaja puudub, tunti juba iidsetel aegadel. Alumiinium Al IIIA 3. Aluminium Avastati 1827.aastal Friedrich Wöhleri poolt Magneesium Mg IIA 3. Magnesium Esimesena uuris magneesiumi sotlane Joseph Black 1755.aastal Kuld Au IB 6. Aurum Avastaja puudub, Vana-Egiptus Hõbe Ag IB 5. Argentum Avastaja puudub, üks esimesi kasutatud metalle. Elavhõbe Hg IIB 6. Hydrargyrum Avastati Egiptuses 1500 a. eKr. Neoon Ne VIIIA 2. - Neooni avastasid William Ramsay ja Morris Travers 1898 Räni Si IVA 3
Kas arvad, et kõigile jagub kulda kui 95% inimestest ei oma midagi, ning saabub hetk kui nad avastavad, et oleks vaja? Loomulikult ei, see oleks lollus. Aastal 1999 tipnes kulla kaevandamine 82.1 millioni untsiga, ning on allapidises trendis alates sellest ajast. Vaatame nüüd teist kõige suuremat allikat, kust saadakse kulda taastootlus. Nagu Sa arvata võid, halvad ajad majanduses ja suur nõudlus kullale on põhjustanud ka taastootluses järsu kasvu. Tegelikult alates 1999 aastast, mil kulla hind hakkas tõusma on taaskäitlemine peaaegu kahekordistunud. (Taastootluse moodustavad peamiselt ehted, millest 75% tuleb Indiast ja Aasiast) Loogiline oleks, et kui kulla hind tõuseb, siis tõuseb ka kaevanduste tootlus, kuid seda pole juhtunud. Alates 1999 kuni 2009 on kulla hind tõusnud 248%, kuid kaevanduste tootlus langenud 6,6% kulla hind ronib järjest kõrgemale, kuid kaevandustest pole midagi saada. Kui üha rohkem inimesi soovib osta me...
Keemiliselt on kuld 11. (ehk IB) rühma 6. perioodi d-bloki element. Normaaltingimustes on kuld üks inertsemaid elemente. Seetõttu esineb kulda tihti puhtal kujul kamakatena, teradena kivides, kulla veenides või jõesettes. Harvem leidub kulda ka ühendites, näiteks telluuriga. Kollaka värvusega haruldane metall tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall elemendi sümbol on Au aatomnumber 79 ladinakeelne nimetus aurum Sulama hakkab kuld 1064.18 °C juures. kulda esineb tihti puhtal kujul kamakatena, teradena kivides, kulla veenides või jõesettes. Harvem leidub kulda ka ühendites, nt:telluuriga. Arvatakse et enamus Maa kullast on tema tuumas, kuna metalli suure tiheduse tõttu vajus ta sinna planeedi nooruses. kogu inimkonna avastatud kuld on sadenenud meteoriitidega, milles sisaldus seda elementi Nt: maailma suurima kullamaardla Witwatersrandis
kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina. Kulla keemilise elemendi sümbol on Au ja aatomnumber 79. Kuld asub IB rühmas Levimiselt looduses on kuld haruldane metall. Ometi on see kollane metall kõigile tuntud ja teatud. Ajalooliselt on väljakujunenud peamiselt kaks kulla funktsiooni. Alates ürgajast on kuld olnud ehtemetall ja kuna seda leidub looduses harva, siis sümboliseerib kuld rikkust ja selle kaudu ka võimu. Kulla ladinakeelne nimetus aurum , mis tähendab koidusära. Eesti sõna kuld pärineb germaani keeltest, selle algupäraks on protogermaani gulþ ("yellow/green"). 2 Kulla aatomiehitus Elektronkihtide arv: 6 Esimesel kihil: 2 Teisel kihil: 8 Kolmandal kihil: 18 Neljandal kihil: 32 Viiendal kihil: 18
sissetungikohta või mässukoldesse. Via Appia · Appiuse tee. Selle ehitas Appius Claudius Caecus juba 312 e. m. a. ja see suundus esialgu Roomast otse sadamalinn Capuasse. Aastal 114 m. a. j. pikendas Trajan seda Brindisini. Kruusatatud ja plaatidega sillutatud, on see säilinud tänapäevani. · Miilimärgid: Rooma tsivilisatsioon oli esimene, kes võttis kasutusele miilimärgid. Üks Rooma miil oli umbes 146 meetrit ja 30 sentimeetrit. Neist tuntuim on ilmselt Millarium Aurum ehk Kuldne Miilimärk. Selle kullaga kaetud märgi laskis püsti panna Augustus, kusjuures kõiki kaugusi mõõdeti kaugustena sellest märgist. (Ehk mitte ,,Kõik teed viivad Rooma", vaid ,,Kõik teed viivad Millarium Aureumi".) Triumfikaared · Rooma arhitektuuri uueks tüübiks, mis oli keiserliku Rooma kogu elulaadi resultaadiks, olid triumfikaared, mis püstitati võitja piduliku sissesõidu auks linna neid võib leida Itaaliast,
Keemia seisukohalt on väärismetallid ka vask ja elavhõbe. Väärismetallideks loetakse ka plaatinametalle. Plaatinametallid on plaatina ja 5 sellele keemilistelt omadustelt lähedast metalli. Need metallid on iriidium, osmium, palladium, ruteenium ja roodium. 19. Sajandil oli väga kõrge hinnaga väärismetall alumiinium. See oli isegi kullast kallim. Kuigi seda peitub maakoores üsna palju, on seda sealt väga raske kätte saada. [1] Kuld. Kuld on väärismetall nimega aurum, lühendatult Au. Kulla järjekorranumber on 79 ning selle aatommass on 197. Kuld on kollase tooniga, pehme ja raske metall (tihedusega 19 300 kg/m3). Sulab temperatuuril (1064.18 °C). Kuld on ka hea elektrijuht. [2] Kulda leitakse looduses ehedana, nt. mineraal kvartsi pragudes, terakestena kulda sisaldunud kivimitest tekkinud liivasm, mida leidub enamjaolt jõgedes või teistes veekogudes. Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897-1898 Alaskal)
Siit tuleneb tuntud lause - "Kõik teed viivad Rooma!" Teed olid nii tugevad, et suutsid kanda isegi II maailmasõja soomusmasinaid. Teede äärde ehitati postijaamad, kus sai vahetada väsinud hobuseid. Nii sai kiiresti paisata hiigelriigi väheseid leegione vaenlase sissetungikohta või mässukoldesse. - Miilimärgid: Rooma tsivilisatsioon oli esimene, kes võttis kasutusele miilimärgid. Üks Rooma miil oli umbes 146 meetrit ja 30 sentimeetrit. Neist tuntuim on ilmselt Millarium Aurum ehk Kuldne Miilimärk. Selle kullaga kaetud märgi laskis püsti panna Augustus, kusjuures kõiki kaugusi mõõdeti kaugustena sellest märgist. - Rooma veejuhtmed akveduktid on pärit juba vabariigi algusest. Suurlinn oli esialgu varustatud seitsme akveduktiga, kusjuures kaks neist on kasutusel tänapäevalgi. Veejuhtmed olid vajalikud, kuna Tiberi vesi ei kõlba joogiks. - Foorum. Roomas asusid vanima, vabariigiaegse, nõndanimetatud Forum Romanumi läheduses Rooma keisrite foorumid
2.5. Kalkopüriit Keemiline valem on kalkopüriidil CuFeS2 ja see on peamine vase maak. Kujult on kalkopüriit teraline ja peitkritalliline. Metalse läikega ja värvuselt messingkollane, viker-kaarevärvides sillerdav pind. Kriips rohekasmust. Püriidist on see väiksema kõvadusega ja vasraga löömisel lööb sädemeid ning on tunda väävli lõhna. (Untera 2004) Kalkopüriit (Untera 2004) 3. SULFIIDIDEGA SEOTUD ANALOOGID 3.1. Arseniidid 3.1.1 Auripigment Auripigment (ladina aurum 'kuld' ja pigmentum 'värvaine') on kuldkollase värvusega mineraal, arseenimaak (As2S3). (Vikipeedia 2008) Auripigment (Vikipeedia 2008) 3.2. Teluriidid 3.2.1 Altaiit Altaiit, keemilise valemiga PbTe, on plii ja telluuri ühend. Altaiit on tinavalge kuni kollakasvalge värvusega mineraal. Altaiit avastati 1984 aastal Altai mägedest. (Wikipedia 2009) Altaiit (Wikipedia 2009) 3.3. Seleniidid 3.3.1. Neumanuiit Hõbeda ja seleeni ühend, mille keemiline valem on Ag2Se
Enamik metalle on hõbedase värvusega, kuid kuld on üks nendest neljast metallist, mis ei vasta sellele värvile. Kullal on kollase läikega värvus, mille määrab nõrgalt seotud elektronide tihedus metallis. Tal puudub lõhn ja maitse ning on kõige elektronegatiivsem metall. Puhas kuld, kuhu ei ole lisatud juurde muid metalle on väga pehme ja plastne ning seda saab kergesti töödelda. Moshi skaala järgi on kulla tiheduse aste 2,5. Hetkel on teada ainult üks kulla isotoop ehk Aurum , mida leidub looduses ainukesena. Kulla tiheduseks on 19,282 g/cm3, sulamistemperatuuriks on 1064 °C, keemistemperatuuriks 2856 °C ja aatommassiks 196,967. [1] Tänapäeval on väga popp „rose gold“ värv, mis tähendab eesti keeles roosat kulda. Seda saadakse sellisel viisil, et kui lisada kulla sisse ka veidi vaske ning see annabki sellise roosaka kuldse värvi. Vask on ka üks vähestest metallides, millel puudub hõbevalge läige. 1.2. Keemilised omadused
Kuld Kuld on keemiline element järjenumbriga 79.Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197.Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega.Kuld on väärismetall.Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C.Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige.Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Koostis / struktuur Keemiline element kuld (Aurum, Au), kristallstruktuur tahkkeskendatud kuubiline võre. Omadused Kollane, pehme (kõvadus 2,5), raske (tihedus 19 300 kg/m3) metall. Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C). Hea elektrijuht (eritakistus 2,2·10-8 Wm). Keemiliselt inertne viimane väide aga lakkab olemast õige, kui tegemis...
Jõgeva Gümnaasium Simmo Säärits Kuld Referaat 10. a klass Juhendaja: Ulvi Tiisler 2010/2011 Omadused Kuld on keemiline element, mille sümbol on Au ( ladina keeles: aurum). Järjenumber on 79. Kuld on väärismetall, mis on suure tiheduse (19,7 g/cm³), läikiv, pehme ning kõige paremini vormitav ja kõige plastilisem metall. Puhas kuld on erekollast värvi ja kulla pind on läikiv kuna ta ei reageeri õhu ning veega. Kulla ajalugu Olelusvõitluses kasutas meie kauge eellane kivi, puud ja luud. Jahile mindi keppide ja kividega, hiljem kirveste ja nugadega. Haruharva leiti päiksekollast kivi, ehedat kulda, mis erines teistest kividest värvu...
Pater noster qui es in caelis meie isad, kes te olete taevas Otium recifit vires! puhkus annab tagasi jõu Beate certe omnibus vivere volumus me kõik tahame elada õnnelikult ( Augustinus) Spes moritur ultimissime looda surra... Ut desint vires,tamen est laudanda voluntas vaatamata jõule tuleb ikkagi palvetada In omnibus potens caritatis igaühes võib olla lahkust. Ecce Homo! milline inimene Ignis aurum probat, miseria fortis hominis Medicus curat, natura sanat Omnia mutantur, nihil interit miski pole rikutud, kõik on veel ees quid veritas mis on tõsi Maxima bella ex leuibus causis IN VINO VERITAS, IN CEREVISIA FELICITAS veinis on tõde, aga õlus on õnn Temet Nosce kartke meid Deus nobis haec otia fecit jumal on andnud meile puhkuse Vidi egomet nigra succinctam vadere palla Sic transit gloria mundi jättes kuulsuse puhastud
.............................................................................9 Kuld Kuld on metallide kuningas. Ta on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall. Kuld on nii keemiline element kui ka lihtaine. Kuld esineb looduses mineraalina. Kulla keemilise elemendi sümbol on Au ja aatomnumber on 79. Kullal on omadus tappa baktereid. Inimajaloo koidikul sai tähtsaimaks tootemiks ere läikiv kuld, millele peaaegu kõikides keeltes anti nimetus päikese järgi. Ladinakeelne aurum tuleneb sõnast aurora koit; sellele on lähedane kreeka ja indoeuroopa tüvi helio- (kreeka helios päike), millest kujunes inglise- ja saksakeelne Gold; viimasest tuleneb ka eesikeelne nimetus. (Hergi Karik, Mosaiik, Tallinn . ,,Valgus" . 1984 lk.13) Puhas kuld ei oksüdeeru hapnikus ega vees, tänu millele säilib kulla kollane värvus ja läige. Keemiliselt on kuld 11.(ehk IB) rühma 6. perioodi d-bloki element. Normaaltingimustes on kuld üks inertsemaid elemente
Kuld ja inimese loomine 5. Peruu kulla maa 8 6. Maiad ja atlan 9 7. Kasutatud kirjandus 10 KULD Huvitavaid fakte Mis on kuld ja miks seda tähistatakse tähisega Au? Kuld on haruldane metall, mille sulamistemperatuur on 1064°C ja keemispunktiga 2808°C. Sümbol Au on tuletatud lühend kreeka keelsest sõnast Aurum, mis tähendab tõlkes ,,särav päikesetõus". Sellised iseärasused nagu kõrge roostekindlus, plastilisus ja elektrijuhitavus on aastasadu alal hoidnud inimkonna huvi kulla vastu. Kust on pärit sõna ,,GOLD"? Sõna ,,gold" on tuletatud Indoeuroopa keelse päritoluga sõnajuurest ,,kollane", mis väljendab mainitud metalli kõige märgatavamat iseärasust värvitoonina. See asjaolu on leidnud kajastust
jutust, teost. 7. Tempora mutantur, nos et mutamaur in illis – Ajad muutuvad ja meie muutume seal sees. 8. In maleficiis voluntas spectatur – Kuriteos peetakse silmas tahet. 9. Nemo punitur pro alieno delicto – Mitte kedagi ei karistatata võõra kuriteo eest. 10. Senator post sexagesimum et quintum annum in curiam venire non cogitur nec vetatur – Kuuekümne viie aasta pärast ................ 11. Si aurum promittitur et, quasi aurum, aes datur, non liberatur debitor – Kui kulda lubatakse, just nagu kulda, antakse vaske, ei lasta vabaks võlgnik 12. Omne autem ius, quo utimur, vel ad personas pertinet, vel ad res, vel ad actiones – kogu õigus, mida me kasutame on seotud isikute, asjade või hagidega. 13. Omnis enim obligatio vel ex contractu nascitur vel ex delicto – iga obligatsioon on sündinud lepingust või eksimusest. 14. Res ipsa loquitur – räägib iseenda eest 15
Via Appia: Appiuse tee. Selle ehitas Appius Claudius Caecus juba 312 e. m. a. ja see suundus esialgu Roomast otse sadamalinn Capuasse. Aastal 114 m. a. j. pikendas Trajan seda Brindisini. Kruusatatud ja plaatidega sillutatud, on see säilinud tänapäevani. Miilimärgid: Rooma tsivilisatsioon oli esimene, kes võttis kasutusele miilimärgid. Üks Rooma miil oli umbes 146 meetrit ja 30 sentimeetrit. Neist tuntuim on ilmselt Millarium Aurum ehk Kuldne Miilimärk. Selle kullaga kaetud märgi laskis püsti panna Augustus, kusjuures kõiki kaugusi mõõdeti kaugustena sellest märgist. (Ehk mitte ,,Kõik teed viivad Rooma", vaid ,,Kõik teed viivad Millarium Aureumi".) Rooma veejuhtmed akveduktid on pärit juba vabariigi algusest. Suurlinn oli esialgu varustatud seitsme akveduktiga, kusjuures kaks neist on kasutusel tänapäevalgi. Veejuhtmed olid vajalikud, kuna Tiberi vesi ei kõlba joogiks
kolooniaid, kuid kiirelt kasvavad vormid on sageli oranzhilt või kollaselt pigmenteerunud (karotinoidpigmendid). · Rakukestad sisaldavad mükoolhappeid ja on vahased. · Perekond jagatakse 2 haruks: kiirelt ja aeglaselt kasvavad mükobakterid. · Reeglina on aeglaselt kasvavad patogeenid ja kiirelt kasvavad saproobsed. · Kliinilised isolaadid kasvavad välja 4-6 nädalaga. · Kiirelt kasvavad: M. flavescens, M. aurum, M. phlei, M. smegmatis, M. fallax. · Aeglaselt kasvavad: M. africanum, M. asiaticum, M. avium, M. gastri, M. leprae, M. tuberculosis, M. ulcerans jne. Metabolism · Mükobakterid on metaboolselt väga võimekad, sest nad ei kasva mitte ainult suhkrutel ja alkoholidel, vaid ka süsivesinikel, nii alifaatsetel kui ka aromaatsetel. Osa kasvab ka metanoolil. Patogeensed mükobakterid
Tõelise sõbra tunned ära kiindumusest, käitumisest, sõnadest, tegudest. 7. tempora mutantur, nos et mutamur in illis. Ajad muutuvad, ja me muutume koos nendega. 8. in maleficiis voluntas spectatur. Süütegudes arvestatakse kavatsust. 9. nemo punitur pro alieno delicto. Kedagi ei tohi karistada teise süüteo eest. 10. senator post sexagesimum et quintum annum in curiam venire non cogitur nec vetatur. Üle 65 a senaator ei ole kohustatud kohtusse tulema aga pole keelatud ka käia. 11. si aurum promittitur et, quasi aurum, aes datur, non liberatur debitor. Kui kulda lubatakse ja antakse selle asemel vaske, ei vabastata võlgnikku. 12. omne autem ius, quo utimur, vel ad personas pertinet, vel ad res, vel ad actiones. Kogu õigus, mida me kasutame, omab seost inimeste, asjade või tegudega. 13. Kõik kohustused tõepoolest sünnivad kas lepingust või deliktist. 14. Asi räägib enda eest. 15. Seadus järgib õiglust. 16. Keegi ei sünni meistrina/kunstnikuna. 17
Sisukord Sisukord............................................................................................................................................... 1 Rasked plaatinametallid.......................................................................................................................2 Kerged plaatinametallid - kolmanda aastatuhande väärismetallid.......................................................6 Kasutatud kirjandus :......................................................................................................................... 11 Rasked plaatinametallid Kuus plaatinametalli jagunevad kaheks kolmeliikmeliseks triaadiks. Muude erinevuste kõrval eristab neid triaade teineteisest metallide tihedus. Kui kergete plaatinametallide tihedus on umbes 12 000 kg/m³, siis rasketel plaatinametallidel on see peaaegu kaks korda suurem (umbes 22 000 kg/m³). Rasked plaatinametallid osmium (Os), iriidium (Ir) ja plaat...
provintsi valitseja), juuresolekul määratud inimene võtab asjast kinni ja ütleb:" Ma ütlen, et see ori on minu oma ,,quiritari" õiguse järgi", ning praetor küsib, kas määraja tahab vastuargumenti. Kui ta ütleb, et ei või kui ta on vait, siis määraja saab asja endale. See võib ka toimuda provintsis kuberneri juuresolekul.37 Itaque si tibi uestem uel aurum uel argentum tradidero siue ex uenditionis causa siue ex donationis siue quauis alia ex causa, statim tua fit ea res, si modo ego eius dominus sim. Niisiis, kui ma toon sulle riideid või kulda või hõbedat, kas siis müügiks või kingituseks või mingil muul asjaolul, see saab automaatselt sinu omaks, pidades silmas, et mina olin omanik.38 2. Võis juhtuda, et omandamise akt sooritati täiesti vormikohaselt, kuid viga võis olla sisulist
Seda kasutatakse bakterite selektiivseks isoleerimiseks näiteks rögast. Teised bakterid hävivad ja mükobakterid kasvavad 4-6 nädalaga välja. Perekond jagatakse 2 haruks: kiirelt ja aeglaselt kasvavad mükobakterid. Reeglina on aeglaselt kasvavad patogeenid ja kiirelt kasvavad saproobsed. Kiirelt kasvavaid tüvesid isoleeritakse peamiselt mullast. Kliinilised isolaadid kasvavad välja 4-6 nädalaga. Kiirelt kasvavad: M. flavescens, M. aurum, M. phlei, M. smegmatis, M. fallax. Aeglaselt kasvavad: M. africanum, M. asiaticum, M. avium, M. gastri, M. leprae, M. tuberculosis, M. ulcerans jne. Metabolism. Mükobakterid on metaboolselt väga võimekad, sest nad ei kasva mitte ainult suhkrutel ja alkoholidel, vaid ka süsivesinikel, nii alifaatsetel kui ka aromaatsetel. Osa 12 kasvab ka metanoolil. M
Ladina-eesti alussõnastik (A) (1350 märksõna) Veebruar 2009 Lühendid abl. ablativus (ablatiiv) num. distr. numerale distributivum acc. accusativus (akusatiiv) (distributiivnumeraal, jaotusarvsõna) adi. adiectivum (adjektiiv, omadussõna) part. participium (partitsiip, kesksõna) adv. adverbium (adverb, määrsõna) pass. passivum (passiiv, tehtavik) arh. arhailine (sõna v vorm) perf. perfectum (perfekt, täisminevik) c. abl. cum ablativo (ablatiiviga) pl. pluralis (pluural, mitmus) c. acc. cum accusativo (akusatiiviga) praep. praepositio (prepositsioon, eessõna) c. comp. cum comparativo (komparatiiviga, praes. praesens (preesens, olevik)...
- res corporales ja res incorporales ehk kehalised ja kehatud asjad. See liigitus oli
tähtsal kohal nii Gaiuse kui ka Justinianuse Institutsioonides. See liigitus on ka
enamike kontinentaal-Euroopa riikide seadusandlustes (vt BGB; TsÜS §-d 48, 49;
ABGB; ZGB). Gaius iseloomustab kehalisi ja kehatuid asju järgmiselt:
Quaedam praeterea res corporales sunt, quaedam incorporales (G. 2, 12).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
