Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Erimikrobioloogia (0)

1 Hindamata
Punktid

  • Koagulaaspositiivsed stafükokokikd on inimesele ohtlikumad kui koagulaasnegatiivsed stafülokokid
  • Streptokokkide hulgas on nii alfahemolüütilisi , beetahemolüütilisi kui ka hemolüüsita liike.
  • Nii stafülokokid kui ka streptokokid võivad põhjustada mädapõletikulisi infektsioone.
  • Streptokokid moodustavad ahelaid
  • Stafülokokkide enterotoksiinid on kuumutamisele vastupidavad.
  • Stafülokokid on väliskeskkonnas vastupidavad
  • S. aureus võib inimest koloniseerida haigust põhjustamata
  • Streptococcus pyogenes – sarlakid, Streptococcus mutans – hambakatt , Enterococcus faecalis – kuseteede infektsioonid , Staphylococcus aureus – odraiva, Neisseria gonorrhoeae – gonorröa , Neisseria meningitidis – meningiit
  • Listeria monocytogenes – meningiit, Mycobacterium leprae – pidalitõbi, Bacillus anthracis – siberi katk, Pseudomonas aeruginosa – haavainfektsioonid, Clostridium tetani – teetanus, Bacillus cereus – toidumürgistus
  • E. coli on sagedaseim uroinfektsioonide tekitaja .
  • Märgi bakterid , kes saavad aeroobselt kasvada: Salmonella enteritidis, Listeria monocytogenes, Bacillus cereus.
  • Märgi gramnegatiivsed bakterid: Escherichia coli, Salmonella sp, Shigella sp.
  • Märgi bakterid, kes moodustavad spoore ehk eoseid :Clostridium perfringens, Clostridium tetani, Bacillus cereus, Clostridium perfringens.
  • Vali enterobakterid : Citrobacter sp, Klebsiella sp, Salmonella sp, Escherichia sp. Shigella sp
  • Märgi pulkbakterid:Clostridium perfringens, Bacillus cereus, Listeria monocytogenes, Escherichia coli.
  • Märgi rangelt anaeroobsed bakterid: Clostridium perfringens, Clostridium botulinum.
  • Pseudomonas aeruginosa tekitab söötmel kasvades imalmagusat lõhna.
  • Enterobakterid põhjustavad põhiliselt sooleinfektsioone.
  • Klostriidid ei ole ranged aeroobid
  • Enterobakterite põhiliseks looduslikuks esinemiskohaks on inimeste ja loomade seedetrakt .
  • Shigella sp. looduslik elukeskkond on ainult inimese ja loomade seedetrakt.
  • Märgi kõik viirushaigused gripp, marutaud , mumps, rõuged .
  • Lüsogeenne ehk temperatuurifaag ei pruugi alati peremeesrakku lüüsida, vaid võib asuda peremeesrakuga sümbioosi: faagi nukleiinhape lülitub raku genoomi.
  • Bakteri viirus ehk faag
  • Lüütiliste viiruste paljunemine lõpeb peremehe raku lüüsumisega, misjärel viirusosakesed vabanevad ning nakatavad uusi rakke.
  • Viirused on parasiidid .
  • Viiruse genoomiks võib olla:DNA kaksikahel, DNA üksikahel, RNA kaksikahel, (-) RNA üksikahel.
  • Seene põhjustatud infektsioon ehk mükoos
  • Inimese normaalse mikrofloora koostises leidub alati seeni. Leidub, kuid normaalse immuunsüsteemiga inimesel on seened võrreldes bakteritega alati vähemuses.
  • Märgi seenhaigused: kliiketendustõbi, krüptokokkoos, kandidoos , onühhomükoos.
  • Seeni ei ravita antibiootikumidega.
  • Seened on eukarüoodid ehk päristuumsed .
  • Paljud mükoosid on seotud kindla geograafilise piirkonnaga või siis on oportunistliku iseloomuga .
  • Seeninfektsioonide laboratoorseks diagnoosimiseks kasutatakse enamasti esmast algmaterjali mikroskoopiat ja seene puhaskultuuri isoleerimist
  • Seened kasvavad mikrobioloogilistel söötmetel aeglaselt, mistõttu neid kasvatatakse kuni neli nädalat. Seened kasvavad aeglaselt, v.a Candida .
  • Ureaplasma urealyticum – suguteede infektsioon, Mycoplasma hominis – suguteede infektsioon, Chlamydia trachomatis – LGV, Chlamydophila pneumoniae – pneumoonia , Mycoplasma pneumoniae – pneumoonia
  • Mycoplasma hominis ja Ureaplasma urealyticum levivad põhiliselt sugulisel kontaktil.
  • Lyme tõbi ehk puukborrelioos
  • Leptospiroosi nakatumine toimub enamasti veega, mis on kontamineeritud nakatunud loomade uriiniga.
  • Klamüüdiad on obligatoorsed rakusisesed parasiidid.
  • Spiroheetide laboratoorne diagnostika põhineb viroloogilistel ja seroloogilistel uuringutel.
  • Spiroheetide morfoloogia erineb bakterite omast, kuna nad omavad elastset rakuseina.
  • Treponema pallidum subsp. pertenue – vabarnatõbi ehk framböösia, Treponema pallidum subsp. pallidum – veneeriline süüfilis , Borrelia burgdorferi – Lyme tõbi, Leptospira interrogans – leptospiroos
  • Klamüüdiaid nimetatakse energiaparasiitideks, sest nad ei suuda ise sünteesida ATPd
  • Nii rikketsiad kui klamüüdiad on obligaatsed rakusisesed parasiidid, sest ei tooda ise ATP-d.
  • Nimeta üks spiroheetide perekondadest: leptospira, borrelia
  • Peamiseks B. burgdorferi reservuaariks peetakse põldhiiri.
  • Leptospiroos on zoonoos .
  • Vasakule Paremale
    Erimikrobioloogia #1 Erimikrobioloogia #2 Erimikrobioloogia #3 Erimikrobioloogia #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor merru olen Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    MIKROBIOLOOGIA- Lõpptest
    19
    pdf

    MIKROBIOLOOGIA Lõpptest

    MIKROBIOLOOGIA Grampositiivsetel bakteritel on paks ja homogeenne rakukest. Gramnegatiivsetel rakukest mitmekihiline ja rakukestas välismembraan. Grampositiivsed kokid Jagunevad: - Fakultatiivselt anaeroobsed perekonnad: - Micrococcus - Staphylococcus - Streptococcus - Enterococcus - Anaeroobne perekond Peptococcus I. Stafülokokid Stafülokokk on bakter, mis võib elada inimese nahal ja ninas inimesele endale kahju tekitamata. - On söötme suhtes vähenõudlikud, pesade pigment varieerub valgest kollaseni (S. aureus’e pesad ku

    Kategoriseerimata
    Mikrobioloogia 3 testi
    2
    docx

    Mikrobioloogia 3 testi

    Mikrobioloogia TEST 1 1) Stafülokokkide enterotoksiinid ON kuumutamisele vastupidavad. 2) Koagulaaspositiivsed stafükokokikd on inimesele OHTLIKUMAD kui koagulaasnegatiivsed stafülokoki. 3) S. aureus võib inimest koloniseerida haigust põhjustamata : TÕENE 4) Streptokokid moodustavad AHELAID 5) Nii stafülokokid kui ka streptokokid võivad põhjustada mädapõletikulisi infektsioone. TÕENE 6) Enterococcus faecalis ­ KUUSETEEDE INFEKTSIOONID Streptococcus pyogenes ­ SARLAKID Staphylococcus aureus ­ ODRAIVA Streptococcus mutans ­ HAMBAKATT Neisseria gonorrhoeae ­ GONORRÖA Neisseria meningitidis ­ MENINGIIT 7) Stafülokokid on väliskeskkonnas VASTUPIDAVAD 8) Streptokokkide hulgas on nii alfahemolüütilisi, beetahemolüütilisi kui ka hemolüüsita liike. TÕENE TEST 2 1) Mükoplasmad on happekindlad. VÄÄR 2) Enterobakterite põhiliseks looduslikuks esinemiskohaks on inimeste ja l

    Mikrobioloogia
    Patogeensed bakterid
    21
    docx

    Patogeensed bakterid

    Patogeensed bakterid Taksonoomia Põhitakson on LIIK- lad.k SPECIES; Sugulasliigid grupeeritakse PEREKONDA ­ FAMILIA; Perekonnad mood. SUGUKONNA ­ GENUS; Sugukonnad grupeeruvad seltsi ­ ORDO; KLASS ­ CLASSIS; HÕIMKOND ­ PHYLUM; RIIK ­ REGNUM; Põhiühik ­ liik ­ võib jaotuda ALAMLIIKIDEKS ­ SUBSPECIES Familia (perekond): Chlamydiaceae CHLAMYDIAE (Klamüüdiad) Klamüüdiad on väikesed Gram-negatiivsed obligaatselt intratsellulaarsed (rakusisesed) bakterid 1 Klamüüdiaid kirjeldati esmalt 1907. a. orangutangi silma haigestunud konjunktiivist. Aktiivselt hakati neid uurima 1923. a., kui leiti, et ägedat kopsupõletikku, millesse nakatusid haigete papagoidega kokkupuutunud inimesed, põhjustavad just need bakterid. Tegelikult võivad kõik klamüüdiad põhjustada kopsupõletikku. Sarnaseid baktereid isoleeriti ka uretriidihaigete meeste ureetra limaskestalt. Klamüüdiate elutsükkel kirjeldati 1932. a. Neid on peetud algloomadeks, si

    Bioloogia
    Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum
    170
    pdf

    Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

    Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel..........

    Bioloogia
    Mikrobioloogia
    39
    docx

    Mikrobioloogia

    Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide ­ mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub

    Mikrobioloogia
    Mikrobioloogia kordamisküsimused
    9
    docx

    Mikrobioloogia kordamisküsimused

    Mikrobioloogia kordamisküsimused 2020 1. Mikromaailma haigustekitajate definitsioonid: bakterid, algloomad, seened, viirused, prioonid. ● Bakterid - üherakulised prokarüoodid, mis paljunevad pooldumise teel, elusad ning rakulise ehitusega (Escherichia coli). ● Algloomad - üherakulised eukarüoodid, elavad vabalt, elusad ning rakulise ehitusega (Trichomonas vaginalis). ● Seened - mikroseened - ühe või mitmerakulised eukarüoodid, elusad ning rakulise ehitusega (Candida albicans). ● Viirused - bioloogilised objektid, mis koosnevad kas DNAst või RNAst (nukleiinhappest - genoom), mis on ümbritsetud valgukihiga, mõnedel on lipiidümbris, saavad paljuneda ainult rakkude sees, mitterakulise ehitusega, eluta, rakuväli vorm nimetatakse virioniks (Gripiviirus). ● Prioonid - nakkuslik valk, infeksioossus on seotud valgu tertsiaarstruktuuri muutustega, eluta, mitterakulised. 2. Prokarüoodid ja eukarüoodid. Mil

    Mikroobifüsioloogia
    Mikrobioloogia eksami küsimuste vastused
    16
    docx

    Mikrobioloogia eksami küsimuste vastused

    Mikrobioloogia kordamisküsimused 2020 Koostanud: M.Drews 1. Mikromaailma haigustekitajate definitsioonid: bakterid, algloomad, seened, viirused, prioonid.  Bakterid - Üherakuline prokarüoodid, mis paljunevad pooldumise teel. Näiteks: Esherichia coli  Algloomad – (Protozoa) Üherakuline eukarüoot. Näiteks: Trichomonas vaginalis.  Seened – mikroseened (fungi) Ühe- või mitmerakuline eukarüoot. Näiteks: Candida albicans  Viirused- (vira; ladina sõnast virus „mürk“) Infektsioosne ühik (<1 mikromeeter), mis koosneb kas DNAst või RNAst(nukleiinhappest – genoom), mis on ümbritsetud (valgu)proteiinkihiga ning mõnel ka lipiidümbris. Nt: Epstein-Barr viirus  Prioonid- Infektsioosne proteiin (e. nakkuslik valk), infektsioossus on seotud valgu tertsiaarstruktuuri muutustega 2. Prokarüoodid ja eu

    Mikroobifüsioloogia
    Mikrobioloogia EKSAM küsimuste vastused
    16
    docx

    Mikrobioloogia EKSAM küsimuste vastused

    Mikrobioloogia kordamisküsimused 2020 Koostanud: M.Drews 1. Mikromaailma haigustekitajate definitsioonid: bakterid, algloomad, seened, viirused, prioonid.  Bakterid - Üherakuline prokarüoodid, mis paljunevad pooldumise teel. Näiteks: Esherichia coli  Algloomad – (Protozoa) Üherakuline eukarüoot. Näiteks: Trichomonas vaginalis.  Seened – mikroseened (fungi) Ühe- või mitmerakuline eukarüoot. Näiteks: Candida albicans  Viirused- (vira; ladina sõnast virus „mürk“) Infektsioosne ühik (<1 mikromeeter), mis koosneb kas DNAst või RNAst(nukleiinhappest – genoom), mis on ümbritsetud (valgu)proteiinkihiga ning mõnel ka lipiidümbris. Nt: Epstein-Barr viirus  Prioonid- Infektsioosne proteiin (e. nakkuslik valk), infektsioossus on seotud valgu tertsiaarstruktuuri muutustega 2. Prokarüoodid ja eu

    Kategoriseerimata




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun