● Kehakaaluga kohandatud ravi (arvestatakse raseduseelset kehamassi) enoksapariin – Clexane 1mg/kg x 2 daltepariin - Fragmin 100TÜ/kg x 2 nadropariin – Fraxiparine 0,1ml/10kg x 2 ● MMH-madalmolekulaarne hepariin Püsiv doos kogu raseduse ajal, kaalu kasvades doosi suurendamine, doosi korrigeerimine anti Xa taseme järgi. UTI - ÜLESANDED 8.05 1. Millised on urotrakti infektsiooni soodustavad tegurid naistel? - Anatoomia: Naiste lühikese ureetra tõttu võivad pärasoole ja genitaalide piirkonnas koloniseeruvad mikroobid kergesti jõuda ureetra kaudu kusepõide. - Seksuaalselt aktiivsetel naistel on sagedamini UTI-episoode, sest perineaalpiirkonna sekreedid võivad saada ureetrasse masseeritud. - Raseduse ajal on UTIsse haigestumine sagedasem, sest seoses endokriinsete muutustega, eriti kõrge progesteroonitaseme korral võivad ureeterid olla laienenud toonuse vähenemise tõttu.
Kusepõiepõletik (tsüstiit) Põletikulised muutused kusepõie limaskestas Põhjuseks mikroobide sattumine põide (sagedasemad: soolekepike, stafülokokk, Proteus vulgaris). Soodustavad tegurid: 1. Uriini äravooluhäired (kivid kuseteedes või põies; kuseteede väärarendid, kasvajad eesnäärmes või kusepõies) 2. Põie kateteriseerimine 3. Naistel lühike ureetra, anatoomiliselt vagina ja rektumi lähedus 4. Organismi vastupanuvõime langus (haiguse või külmetuse tõttu) 5. Rasedus 6. Ülemiste kuseteede haigused Mikroobide sattumine põide kusiti kaudu vere või lümfi vahendusel (harvematel juhtudel) Sümptomid Tihe ning valulik urineerimine Pidev kusepakitsus, sage urineerimine uriini eritub korraga vähe. Hematuuria Valulikkus põie piirkonnas. Võib kiirguda päraku piirkonda ning tugevneda kõhu katsumisel.
Munandimanuse juha: 1. Limaskest · Kaherealine ripsepiteel stereotsiiliatega rakud ja madalad basaalrakud · Proopria (sidekoelislihaseline) Seemnejuha: 1. Limaskest (pikikurdudega) · Kaherealine prismaatiline epiteel · proopria 2. Lihaskest · Sisemine pikikiht · Keskmine ringkiht · Välimine pikikiht 3. Adventsiaalkest Ureetra 1. Limaskest · Mitmerealine prismaatiline epiteel · Proopria Munajuha ampullaarosa: 1. Limaskest · Ühekihiline prismaatiline epiteel (ripsmetega ja ripsmeteta rakud) · Proorpia (moodustab kõrgeid omavahel anastomosseeruvaid kurde) 2. Lihaskest · Tsirkulaarkiht · Pikikiht 3. Serooskest Emakas: 1. Endomeetrium · Ühekihiline prismaatiline epiteel
Kuse-suguelundite süsteem Systema urogenitale Kuseelundid (organa urinaria): Kuseelundid e. erituselundid on: -Neerud – toodavad uriini -kusejuhad e. ureeterid – viivad uriini neerudest põide - kusepõis – uriini reservuaar - kusiti e. ureetra – juhib uriini põiest väliskeskkonda Kuseelundite peaülesandeks on jääkainete eemaldamine verest ja nende kehast väljutamine (kõrvalülesandena väljutavad jääke ka soolestik, kopsud ja nahk!). Neer (ren, nephros): Neerud on 2 oakujulist elundit kõhuõõne tagaseinal retroperitoneaalruumis, mõõtmed ca 12 x 6 x3 cm, kaal ca 200g. Neerude ülesandeks on vere puhastamine jääkidest ja vere osmootse tasakaalu säilitamine. Jäägid ja
ERITUSELUNDKOND Sissejuhatus Erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja ureetra ehk kusiti Lisaks erituselundkonnale täidavad eritusfunktsiooni soolestik, nahk ja kopsud Eritamise teel väljutatakse enamik kahjulikke jääkaineid organismist uriinina, osa higiga ja kopsudest välja hingatava õhuga Neerud (ladina k. renes) On punakaspruunid oakujulised paariselundid Kaaluvad 150200g Paiknevad kõhukelmetaguses ruumis kummalgi pool lülisammast nimmepiirkonnas Parem neer asub 12. rinnalüli ja 1.-3. nimmelüli
Väljakujunenud inkontinentsust on kuus tüüpi: stressi-, sund-, sega-, ülevoolu-, funktsionaalne ja mitteteadlik ehk reflektoorne inkontinentsus. Sageli võib ühel patsiendil olla korraga mitut tüüpi uriinipidamatust. Pingutus- ehk stressiinkontinentsus - tüübi kõige sagedasem põhjus on väikese vaagna lihaste toonuse langus ning seda esineb sagedamini naistel. Mõnel juhul võib see olla põhjustatud ka ureetra sulgurlihase puudulikust funktsioonist. Riskiteguriteks on menopausi ajal kujunev vaagnalihaste atroofi a, kuid see võib esineda ka pärast operatsioone väikese vaagna piirkonnas või sünnituste järel, kui on tekkinud lahkliharebendid. Sund-, tung- ehk urgeinkontinentsus -äge urineerimispakitsus vahetult enne uriinieritust. Patsiendid ütlevad, et nad ei jõua tualetti, enne tekib leke. Uriini eritub
- erütrotsüüdid; - epiteelrakud (lameepiteelid, transitoorsed epiteelirakud, neeru tuubulusrakud); - atüüpilised rakud. * Silindrid: - hüaliinsilindrid; - rakulised silindrid; - granulaarsed silindrid; - vahasilindrid. · Kristallid · Mikroobid I Uriini sade neeru-kuseteede tasemete kaupa 1. Lameepiteel Naistel pärit ureetrast, meestel ureetra distaalsest osast. Naistel võib olla ka vaginaalset päritolu. Lameepiteelide leid sademes näitab, et enne proovi on patsient end halvasti pesnud. 2. Transitoorne epiteel 7 Pärineb neerukarikatest, vaagnatest, ureetritest ja kusepõiest. Meestel ka ureetra proksimaalsest osast. 3. Neerust pärinevad: - neeru tuubulusepiteeli rakud; - silindrid:
käigus nakatatud terariist või kehaeritis satub kontakti nakatumata inimese vereringega. 3. Rasedus nakatunud naiselt lootele/vastsündinule (raseduse ajal, sünnituse käigus ja/või rinnaga toitmisel) 4. Nakatunud vere ülekanne või nakatunud organi siirdamine. (Harro, Rüütel, 2004) Gonorröa ehk tripper Keha limaskestade piirkondades kasvav a bakteri Neisseria gonorrhoea põhjustatud suguhaigus. Nendeks piirkondadeks naistel on suguteed, emakas ja munajuhad ning mõlemal sugupoolel ureetra, kurk, silmad ja pärakupiirkond. Iga suguliselt aktiivne isik võib selle haigusega kokku puutuda. See levib kontaktist nakatunud inimese peenise, tupe, suu või pärakuga, olenemata sellest, kas ejakulatsioon toimub või mitte. Juba põetud haigus ei anna nakatumise vastu immuunsust. Kui mingid haigusnähud tekivad, avalduvad need 2 kuni 30 päeva jooksul pärast nakatumist. Meestel väljendub see valulikus urineerimises ja kollakas-valge eritise väljumises peenisest.
Valgevoolus - kas suguhaiguse tunnus? Valgevoolus ei ole sugulisel teel leviva haiguse tunnus. Normaalselt esineb kõigil naistel tupes kerge märgumine, see on valgevoolus, mis hoiab suguteed puhtad ja terved. Normaalne tupevoolus on värvitu või kergelt kollakas ja veidi hapuka lõhnaga. Muretsema peaks siis, kui tupeeritise hulk suureneb või muutuvad selle lõhn ja värvus, sest see võib olla haiguse tundemärk. Kas suurenenud eritis ureetrast meestel on suguhaiguse tunnuseks? Igasugune ureetra eritis meestel on piisavaks põhjuseks testida ennast kõikide sugulisel teel levivate haiguste suhtes. Klamüdioos Klamüdioos on kõige sagedamini esinev sugulisel teel leviv haigus, olles sagedasim viljatuse põhjustaja nii naistel kui meestel. Tekitajaks on rakusisene bakter Chlamydia trachomatis. Põhilisteks sümptomiteks naistel on valulikkus urineerimisel ja rohkenenud klaasja vooluse teke. Meestel on sümptomiteks kipitus-kihelustunne ureetras ja valulikkus urineerimisel. Väga
rakkude uuenemine. Kuid kui on rohekm, siis on kuseteede põletik. · Mikroobe ei tohiks normaalselt uriinis olla, uriin on steriilne. Mikroobide esinemine viitab kuseteede infektsioonile, ka nt gonorröa. Vererõhk neerude sees püsib stabiilsena- 180. Muutub vaid siis, kui süsteemne vererõhk langeb alla 80. Kui süsteemne vererõhk on 80-200, siis on neerude siis ikka rõhk 180. Ureeter- kusejuha (ladina keeles), ureetra- kusiti. Kusepõie täitumine ja tühjenemine Kusepõiel on seinalihased ehk detruusorlihased ja 2 sulgurlihast: 1. Sisemine ehk põie sulgurlihas on silelihaseline, tahtele ei allu, on vegetatiivse NS kontrolli all, teda innerveerib vaagna närv n. pelvicus. 2. Väline sugurilihas- vöötlihaseline, teda innerveerib häbemenärv n. pudendus, mis lähtub ristluu piirkonnast. Täitumise ja tühjenemise faasid erinevad üksteisest oma mehhanismi poolest.
koostisosade verre tagasiimendumise tõkestamine. Kuseteed algavad neerukarikate ja neeruvaagnaga. Kusejuha ehk ureteer kulgeb nimmelihaste all ekstraperitoneaalselt lihaselise toruna kusepõie kaela suunas, kuhu ta avaneb põieseina viltu läbides, see tõkestab põide kogunenud uriini tagasivoolu kusejuhadesse. Kusepõis on vaagnapõhjas pärasoole ja suguorganite all asetsev muutuva suurusega pirnjas uriinireservuaar. Kusiti ehk ureetra erineb sugupooliti. Emaskusiti on lühike torujas organ, mis põiekaelast sisemise kusitisuudme kaudu suundub taha- üles, avanedes tupe ja tupeesiku piiril ventraalselt. Isaskusiti ulatub põiekaelast alates peenisetipuni. Rinnaõõs- sarnaneb külgedelt lamendunud viltsuse alusega kuhikuga, mida väliselt ümbritsev luine rinnakorv koos sellele kinnituvate struktuuridega.Läbilõikes koosneb rinnaõõne
koostisosade verre tagasiimendumise tõkestamine. Kuseteed algavad neerukarikate ja neeruvaagnaga. Kusejuha ehk ureteer kulgeb nimmelihaste all ekstraperitoneaalselt lihaselise toruna kusepõie kaela suunas, kuhu ta avaneb põieseina viltu läbides, see tõkestab põide kogunenud uriini tagasivoolu kusejuhadesse. Kusepõis on vaagnapõhjas pärasoole ja suguorganite all asetsev muutuva suurusega pirnjas uriinireservuaar. Kusiti ehk ureetra erineb sugupooliti. Emaskusiti on lühike torujas organ, mis põiekaelast sisemise kusitisuudme kaudu suundub taha- üles, avanedes tupe ja tupeesiku piiril ventraalselt. Isaskusiti ulatub põiekaelast alates peenisetipuni. Rinnaõõs- sarnaneb külgedelt lamendunud viltsuse alusega kuhikuga, mida väliselt ümbritsev luine rinnakorv koos sellele kinnituvate struktuuridega. Läbilõikes koosneb rinnaõõne sein järgmistest kihtidest : nahk, pindmine kerefastsia
· Jämesooles toimub vee imendumine, käärimine ja roiskumine bakterite toimel. Osa baktereid toodab oma elutegevuse tulemusena inimorganismile vajalikke vitamiine K ja B 12, mis siis imeduvad verre. Seal toimub seedimata toidujääkidest väljaheite moodustumine. defekatsioon seedimata toidujääkide eemaldamine organismist. Erituselundkond ja veebilanss Erituselundid on neerud, kusejuha, kusepõis, kusiti e. ureetra. Eritusfunktsiooni täidava inimese organismis ka nahk, mis eritab higiga vett ja soolasid. Kopsud, mis eritavad väljahingatava õhuga CO2 ja veeauru. ERITAMINE on ainevahetuse jääkide eemaldamine organismist uriinina. Neerude töö Neerude verevarustus on väga intensiivne. Uhes minutis läbib neere u. 1,2 l verd. Neerudesse sisenev veri on kõrge rõhu all. Tänu sellele on neerud võimelised verd filtreerima. Neerude töö toimub ultrafiltratsiooni põhimõttel. Esmasuriin
tohi süüa ega juua vähemalt 8 tundi. Uriini kogumise ja eelviimase urineerimise vahel peab olema vähemalt 4-6 tundi. Proov võetakse ainult selleks otstarbeks ettenähtud ühekordsesse plastmassist proovinõusse. Uriin koguda otse proovinõusse (ümber valamine ühest anumast teise ei ole lubatud), enne urineermist peab pt. pesmea oma välised suguelundid sooja voolava veega. Kui naistel esineb tupevoolust või menstruaalverd, tuleb kasutada tampooni. Urineerimisel jälgida, et ureetra välissuue oleks paljastatud (naistel häbememokad sõrmedega laiali, meestel eesnäahk tagasi). Uriini kogumiseks urineerida mõni milliliiter uriini WC potti, seejärel uriinijuga katkestamata koguda uriin (u 50ml) proovinõusse ja lõpetada urineermine taas WC potti. Proov tuua laborisse huljemalt ühe tunni jooksul. Kui see pole võimalik, võib proovi säilitada külmikus 2-8°C maksimaalselt 2 tundi
• β-laktamaas • antigeenne variatsioon Haigused. • Naistel: tservitsiit, uretriit, proktiit, farüngiit; astsendeerumisel salpingiit, PID, perihepatiit • Meestel: uretriit, proktiit, farüngiit • Lastel: go konjunktiviit ehk Ophthalmia neonatorum • Dissemineerunud põleik 0,5…3% patsientidest. • Go stomatiit meenutab herpeetilist stomatiiti – hallikasvalged täpid, ebameeldiv lõhn, keel väga punane ja turses, haavandid sisaldavad tekitajat. Emaka või ureetra põletikulise vastuse tõttu tekib 2-5 päeva pärast nakatumist mädane eritis, uretraalinfektsiooni korral esineb valu urineerimisel. Meestel levib harva eesnäärmele, epididümisele, põhjustades steriilsust. Naistel võib dissemineeruda emakasse, munajuhadesse, põhjustades salpingiiti, PID, ovariaalabstsesse. Generaliseerunud haigus esineb sagedamini naistel palaviku, polüartralgia, mädase artriidiga (põlv, hüppeliiges, ranne). Go on tähtsaim septilise
Keskjoa uriin on kõige enam kasutatav uriini kogumise meetod. • Uuringu kvaliteeti parandab see, kui enne plaanilist hommikust uriinianalüüsi võtmist patsient ei söö ega joo hilisõhtul. • Uriini kogumiseks kasutatakse steriilseid spetsiaalseid anumaid, näiteks Greiner BIO-One vaakumsüsteem: pesta hoolikalt käed ja genitaalpiirkond vee ja seebiga, kuivatada. Urineerida 20-30 ml uriini WC-potti, et viia välja ureetra esiossa kogunenud mikroobid, seejärel topsi vähemalt 50 ml. Suruda uriinikatsuti kaanes oleva avause põhja. Hoida katsutit, kuni uriinivool katsutisse lõpeb. Eemaldada katsuti avausest, markeerida ja saata laborisse. NB! Uriin ei tohi seista toatemperatuuril üle kahe tunni. • Keskjoauriini kogumisel mikrobioloogiliseks uuringuks peab alati arvestama, et see võib kontamineeruda normaalse mikroflooraga
aureus, streptokokid, Haemophilus spp., Neisseria spp. § Silmade pilgutamine ja pisarad kaitsevad - mehhaaniline + lüsosüüm jt. § Mikroobidel vähe võimalusi koloniseerida silma sarvkesta, kui ei saa kinnituda ja vältida lüsosüümi. Võimalus suureneb sarvkesta vigastuse korral. Urotrakti mikrobioota § Uriin on normaalselt steriilne! § Kusemine iga paari tunni tagant, mikroobidel probleeme, et kinnituda limaskestale. § Ureetra välisosas floora: Staphylococcus epidermidis, Streptococcus faecalis, - hemolüütilised streptokokid, lisaks Enterobacteriacea sugukonna liikmed (Escherichia coli, Proteus) ja korünerformsed bakterid. Genitaaltrakti mikrobioota § Meestel sama mis urotraktis. § Tupp koloniseerub varsti peale sündi: korüünebakterid, stafülokokid, streptokokkidega, E. coli ja Lactobacillus. § Reproduktiivses eas sisaldab tupp östrogeenide
Sugunäärmed eritavad suguhormoone, mis põhjustavad teiseste sootunnuste väljakujunemist ja sugurakkude küpsemist. Meessuguhormoon e testosteroon tekib munandites, naissuguhormoon östrogeen moodustub munasarjades, 7. Erituselundkond Erituselundkonna moodustavad: neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti e ureetra. Lisaks erituselundkonnale täidavad eritusfunktsiooni soolestik, nahk ja kopsud. Funktsioonid: Eritamise teel väljutatakse enamik kahjulikke jääkaineid organismist uriinina. Osa jääkaineid eritatakse higiga ja kopsudest väljahingatava õhuga. Kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimist nimetatakse osmo- regulatsiooniks
Mitmepapillilises neerus on iga neerunäsa varustatud neeruvaagna väljasopististe neerukarikaga. Kusejuha ehk ureteer kulgeb nimmelihaste all ekstraperitoneaalselt lihaselise toruna kusepõie kaela suunas, kuhu ta avaneb põieseina viltu läbides, see tõkestab põide kogunenud uriini tagasivoolu kusejuhadesse. Kusepõis on vaagnapõhjas pärasoole ja suguorganite all asetsev muutuva suurusega pirnjas uriinireservuaar. Kusiti ehk ureetra erineb sugupooliti. Emaskusiti on lühike torujas organ, mis põiekaelast sisemise kusitisuudme kaudu suundub taha- üles, avanedes tupe ja tupeesiku piiril ventraalselt. Isaskusiti ulatub põiekaelast alates peenisetipuni. 25) Emassuguorganid emassuguorganid on paariline munasari, munajuha ehk emakatõri ja emakaserv ning paaritu emakakeha, emakakael, tupp, tupeesik ja häbe.Laiemas mõttes kuulub emassuguorganite hulka ka udar.
Mitmepapillilises neerus on iga neerunäsa varustatud neeruvaagna väljasopististe neerukarikaga. Kusejuha ehk ureteer kulgeb nimmelihaste all ekstraperitoneaalselt lihaselise toruna kusepõie kaela suunas, kuhu ta avaneb põieseina viltu läbides, see tõkestab põide kogunenud uriini tagasivoolu kusejuhadesse. Kusepõis on vaagnapõhjas pärasoole ja suguorganite all asetsev muutuva suurusega pirnjas uriinireservuaar. Kusiti ehk ureetra erineb sugupooliti. Emaskusiti on lühike torujas organ, mis põiekaelast sisemise kusitisuudme kaudu suundub taha- üles, avanedes tupe ja tupeesiku piiril ventraalselt. Isaskusiti ulatub põiekaelast alates peenisetipuni. 16. Suguorganite üldine iseloomustus Kõrgematel loomadel, nende hulgas ka kõikidel selgroogsetel,on omane suguline sigimisviis.Nende järglaste arenemiseks on vaja isas- ja emassuguraku ühinemist ehk viljastumist
Klamüüdiad on väikesed Gram-negatiivsed obligaatselt intratsellulaarsed (rakusisesed) bakterid 1 Klamüüdiaid kirjeldati esmalt 1907. a. orangutangi silma haigestunud konjunktiivist. Aktiivselt hakati neid uurima 1923. a., kui leiti, et ägedat kopsupõletikku, millesse nakatusid haigete papagoidega kokkupuutunud inimesed, põhjustavad just need bakterid. Tegelikult võivad kõik klamüüdiad põhjustada kopsupõletikku. Sarnaseid baktereid isoleeriti ka uretriidihaigete meeste ureetra limaskestalt. Klamüüdiate elutsükkel kirjeldati 1932. a. Neid on peetud algloomadeks, siis viirusteks ja alles 1960ndatel aastatel bakteriteks. Klamüüdiad on imetajate ja lindude rakusisesed parasiidid. Tuntuimad perekonnad on *Chlamydia ja *Chlamydophila. Klamüüdiatel on väike genoom ja nad on energeetilised parasiidid. Nad ei suuda ise sünteesida ATPd ja transpordivad seda oma rakku peremeesraku tsütoplasmast. Praegu pööratakse neile palju
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks Uriini väljutamist takistavad silelihase sisemine sulgurlihas¸ mille tegevus tahtele ei allu, ning väline, tahtele alluv vöötlihaseline sulgurlihas. Tühjenemine: urineerimine on keerukas reflektoorne tegevus, üheaegselt toimub põielihaste kokkutõmme ja sulgurlihase lõõgastumine. Uriin väljutatakse põiest kusiti e ureetra kaudu siis, kui ülekaalus on parasümpaatilise närvisüsteemi mõju – põielihas tõmbub kokku, sfinkterid lõõgastuvad, uriin väljutatakse põiest. Urineerimisakti on võimalik tahteliselt algatada või maha suruda. X. Sisesekretsioon 1. Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteem. Neurohüpofüüs ja selle hormoonid – ADH ja oksütotsiin. Adenohüpofüüs ja selle hormoonid – AKTH, türeotroopne hormoon, gonadotroopsed hormoonid FSH ja LH; prolaktiin, kasvuhormoon – nende funktsioonid.
täitumisastmeni, ilma et selle seina pinge märkimisväärselt tõuseks. Normaalselt mahutab kusepõis 250-500ml uriini. Uriini väljutamist takistavad silelihase sisemine sulgurlihas¸ mille tegevus tahtele ei allu, ning väline, tahtele alluv vöötlihaseline sulgurlihas. Tühjenemine: urineerimine on keerukas reflektoorne tegevus, üheaegselt toimub põielihaste kokkutõmme ja sulgurlihase lõõgastumine. Uriin väljutatakse põiest kusiti e ureetra kaudu siis, kui ülekaalus on parasümpaatilise närvisüsteemi mõju – põielihas tõmbub kokku, sfinkterid lõõgastuvad, uriin väljutatakse põiest. Urineerimisakti on võimalik tahteliselt algatada või maha suruda IX. SISEKRETSIOON A. Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteem. Neurohüpofüüs ja selle hormoonid – ADH ja oksütotsiin. Adenohüpofüüs ja selle hormoonid – AKTH, türeotroopne hormoon,
Manoosirikka toiduga sigu söötes bakter ei saa kinnituda (manoos blokeerib ise sooleseina retseptori). Mannooligosahhariidid (MOS)- eraldatud pärmide kestast. 38 E. coli- uroinfektsioonid. Seostub uroepiteeli retseptoritele. Jõhvikamahl aitab- seal olevad ained seostuvad piilidega, rakk ei saa kinnituda ja uhutakse minema. Neisseria gonorrhoeae- piilid on virulentsusfaktoriteks (kinnitub piilidega ureetra epiteelile); piilideta variandid on mittevirulentsed. Adhesiooni tähtsus ja biokile Kinnitumine aitab ,,vägesid koondada" ja kaitseb väljauhtumise eest (soole- ja uroepiteel). Selle tagajärjel moodustub biokile (biofilm). Patogeenide korral biokile kaitseb peremeesorganismi kaitsemehhanismide eest ja antibiootikumide eest. Kinnitumiseks vajalikke komponente nim. adhesiinideks, kinnituda saab piilide, kapsli- ja kestamaterjali abil ja kinnitumisjätketega (Caulobacter)
Mehel asub see pärasoole ees ja eesnäärme kohal, naisel aga emaka ja tupe ees. Põie suure täituvuse korral võib alakõht ettepoole võlvuda. NB! Põie ületäituvus võib olla valulik. Kusiti Naise kusiti (urethra) on vaid 2,5–4 cm pikkune ja suubub tupe eeskotta tupeava ülaosas. Mehe kusiti on tunduvalt pikem ja kahes kohas kõverdunud, kulgeb läbi eesnäärme ja vaagnapõhja, jätkub peenise alaosas ja suubub peenisepea otsas asuvasse avasse. NB! Häbemeluu naabruse tõttu on ureetra vaagnaluu murru korral väga aldis vigastustele. Põiekateetri paigutamine võib seejuures tekitada täiendavaid vigastusi. Vee- ja elektrolüüdimajandus Vee ja naatriumi tasakaal Vesi moodustab 60% inimese kehast. See vesi jaguneb omakorda 2/3 rakusiseseks vedelikuks (40% kehakaalu kilogrammi kohta) ja 1/3 rakuväliseks vedelikuks (20% kehakaalu kilogrammi kohta) ja nende piiriks on rakuseinad. Rakuväline ruum jaguneb kapillaariseinte ehk
annaabi.ee 
