Mikrobioloogia töö (0)

1. Prokarüoodid – on eeltuumsed rakud (rakutuumata rakud ).
Bakterid ja tsüanobakterid (sinivetkad). ''pro'' = enne + ''caryos'' = tuum
Eukarüoodid – päristuumsed rakud. Seened, algloomad, Homo sapiens. ''eu'' = tõeline + ''caryos'' = tuum.
2. . Bakteriraku ehitus. Bakteriraku sise- ja väliskomponendid. Bakterite jaotamine rakuseina ehituse järgi: Gram -positivsed ja Gram- negativsed.
Bakteriraku sisekomponendid:
-Tsütoplasma membraan , tsütoplasma, genoom (DNA) , ribosoom , inklusioonid, plasmiid . Bakteriraku väliskomponendid:
Rakusein : (Gram-positiivne, Gram-negatiivne),
Rakuseina lisakomponendid: Kihn e. kapsel, viburid , piilid e.fibriad.
Bakterite jaotamine rakuseina ehituse järgi: Gram-positiivsed ja gram-negatiivsed bak.
Gram-positiivsete rakuseina ehitus: Rakusein: Peptidoglükaan (üle 40 kihi), teihhoiinhape (sisaldab suhkruid) ja lipoteihoiihape (teihhoiinhape+ lipiidid ). (Rakuseina stabiliseerimine). Rakuseinas polüsahhariidid. Erinevad suhkrud : mannoos ,arabinoos jt.
Gram-positiivsetel puudub raku välismembraan , esineb vaid tsütoplasmamembraan.
Gram-negatiivsete rakuseina ehitus: Välismembraan. Lipopolüsahhariidid (LPS), 3 komponenti: 1) hüdrofiilne 0- antigeen (polüsah.) 2) üldine (core) polüsahhariid ,
3) hüdrofoobne lipiid A-toksilisus
Välismembraanis rohkelt proteiine: Integraalproteiinid – välismembraani terviklikkus, Ainete transport, poriinid – hüdrofilsete suhkrute , ioonide mitteselektiivne difusioon rakku Transportproteiinid (ainespetsiiflised), Translokatsiooni proteiinid – suured hüdrofiilsed molekulid (B12, Fe- kelaadid ), Välismembraani proteiinretseptorid – bakteriofaagidele, sex-pilide retseptorid.
3. Bakterigeneetka. Geneetlise informatsiooni horisontaalne ülekanne: transformatsioon, transduktsioon , konjugatsioon .
Bakterirakus sisalduvat pärilikku informatsiooni kandvat DNA-d nimet. genoomiks. Genoom- koosneb üksikust ringjast komosoomist, mille moodustab DNA kaksikspiraal (2000-3000 geeni), paikneb tsütoplasmas, hädavajalik bakteri elutegevuseks, pole tuuma ega tuumamembraani .
Ekstrakromosomaalne DNA – Plasmiidid : DNA rõngasmolekulid, pole elutähts bakterile, määravad bakteriraku omadusi.
Bakteri kromosoom on üldjuhul tsirkulaarne.
Transformatsioon – doonori DNA molekul satub retsipientrakku väliskeskkonnast. Transduktsioon – bakteri DNA kandub ühest rakust teise bakteriofaagide abil. Konjugatsioon – bakteri DNA vahetu ülekanne doonorist retsipienti, mis eeldab rakkudevahelist kontakti. Peamisteks kanaliteks on F-rakud.
4. Bakteriofaagid e. bakteri viirused .
Bakteriofaag - on bakteri viirus , mis võib kindlat liiki bakterit rünnata ja selle tappa (lüüsida). Bakteriofaagid, kes suudavad hävitada ühte bakteri liiki, on täiesti toimetud teiste bakterite suhtes. Igale bakterile vastab sama liiki bakteriofaag.
Virulentsed – põhjustavad rakkude lüüsumise.
Mõõdukad (tempereeritud) – säilivad bakteri genoomis „vaikivana“ ja aktveeruvad hiljem.
5. Kuidas jaotatakse prokarüootseid mikroorganisme meditsiinilises mikrobioloogias:
1) põhivormide (morfoloogia) järgi: kera-, pulga - või kruvikujulised
2) rakukesta ehituse alusel: gram- positivseteks või g – negatiivseteks (kruvikujulistele seda ei rakendata, kuna värvuvad halvasti)
3) asetuse alusel eukarüootse raku suhtes: Ektratsellulaarsed või intratsellulaarsed (riketsiad, klamüüdiad on raku sees)
4) hingamistüübi alusel: Aeroobid ja anaeroobid
5) rakuseina olemasolu (enamus) või puudumise (mükoplasmad) järgi.
6. Infektsioon e. nakkus . Tõelised patogeenid . Tinglikud e. oportunistlikud patogeenid.
Infektsiooniks nim. mikroorganismide ja nende elutegevuse produktde poolt põhjustatud haiguseid. Infektsioonhaigust iseloomustab kliiniline sümptomatoloogia: näiteks halb enesetunne, palavik , külmavärinad ja haiguse lokalisatsiooniga seotud nähud (urineerimise häired kuseteede infektsioonidel, kõhulahtsus jne).
Tõelised patogeenid (primaarne): Spetsiiflised haigussümptomid , immuunvastus, ravi. Tinglikud e. oportunistlikud patogeenid: Füsioloogilised ja ealised iseärasused (immuunsuse langus), kaasuvad haigused, kahjustavad välisfaktorid (võõrkehad, invasiivsed protseduurid). Nt. hospitaaliinfektsioon.
Eksogeenne - haigla keskkonnast (toit, aparatuur ), haigla personalilt.
Endogeenne- inimese enda mikrofoorast:
Primaarne- indigeenne e. residentne mikrofoora
Sekundaarne - eksogeenne e.transiitne mikrofoora.
7. Inimese normaalne mikrofoora. Indigeenne e. residentne (püsiv) e. sümbiontne mikrofoora. Eksogeenne e. transiitne mikrofoora. Probiootkumid.
Inimese normaalne mikrofoora on mikroobide populatsioon, mis elab koos inimesega ega põhjusta tavaolukorras tema haigestumist. Mikroorganismide hulk inimese organismis on 10 korda suurem, kui tema keharakkude hulk. Normaalne mikrofoora kaitseb organismi haigustekitajate eest, takistades organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudedele.
1) Osaleb seedimisprotsessis; toitainete lõhustamine.
2) Osaleb ainevahetuses – kasulike bioaktivsetee ainete ( vitamiinid , aminohapped , kasvufaktorid, ensüümide väljatöötamine.
3) Stmuleerib immuunsüsteemi.
4) Laktobatsillid, bifdobakterid, reguleerides oks/red-i protsesse, toimivad antoksüdantdena.
5) Tagavad kolonisatsiooniresistentsuse (kolonisatsiooniresistentsus on mehhanismide kogum, mis kindlustab organismi normaalse mikrofoora stabiilsuse ja väldib asustamist juhuslike mikroobidega).
JAGUNEMINE
1) Indigeenne e. residentne e. sümbiontne mikrofoora – mikroobid , mis on omased antud biotoobile ja tagavad kolonisatsiooniresistentsuse.
2) Eksogeenne e. transiitne mikrofoora – mikroobid, mis satuvad antud biotoopi ning jäävad sinna püsima lühikeseks ajaks.
Probiootkumid – on bioloogiliselt aktivsed bakteriaalsed preparaadid, mis sisaldavad organismi residentmikrofoorast pärinevaid elusmikroobe ja mis avaldavad kasulikku mõju inimese tervisele.
8. Immuunsüsteem .
Organismil on spetsiiflised ja mitespetsiiflised mehhanismid , mis kaitsevad neid mikroorganismide ja infektsioonhaiguste eest.
1) Loomulik ( natiivne ) e. kaasasündinud immuunsus e. organismi loomulik resistentsus ehk mitespetsiifline immuunsus – vastus kiire, paljudele tekitajatele; pidev valmisolek.
2) Omandatud e. spetsiifline immuunsus e. adaptiivne - vastus kindlale tekitajale, täpselt reguleeritavad .
Humoraalne : (tsütokiinide produksioon: tagavad kommunikatsiooni immuunrakkude vahel, komplement jne.)
Rakuline : (neutrofilid, makrofaagid, NK rakud jne.)
T- lümfotsüüdid – rakuline immuunsus: Lümfsõlmedes naiivne T- lümfotsüüt diferentseerub ja toimub klonaalne paljunemine.
Tsütotoksilised, T-killer (CD8) - märklauaks viiruste, rakusisese bakteri või parasiidiga nakatunud või kantserogeensed rakud.
Regulatoorsed, T-helper (CD4)
TH1 (soodustavad rakusiseste patogeenide ja seente vastu suunatud põletkulist reaktsiooni ja immuunvastust).
TH2 (vastutab antkehade tootmise ja immunoloogia mälu eest)
Mälurakud- pikk eluiga, tagavad efektivse ja kiire immuunvastuse antgeeni teistkordsel organismi sattumisel .
B-lümfotsüüdid-humoraalne immuunsus:
Lümfsõlmedes B-lümfotsüütide aktivatsioon :
T – rakust sõltumatu (antigeeniks bakterite polüsahhariid, ka lektiinid – glükoproteiinid), T- rakust sõltuv (antgeeniks valk); antkehade produktsioon ei toimu ilma T- lümfotsüütde osaluseta.
Aktveeritud B rakk muutub plasmarakuks ja hakkab antkehi tootma (on ka mälurakud).
Immuniseerimine on sihipärane tegevus organismi immuunsuse esilekutsumiseks. Aktiivne immuniseerimine (antigeen, haigustekitaja ) – tekib pikaajaline immuunsus.
Loomulik aktiivne imm. - tekib haiguse labi podemisel.
Kunstlik aktiivne imm. - viiakse organismi haigustekitaja (norgestatud/surmatud) voi anatoksiin – vaktsineerimine .
Passiivne immuniseerimine (antkehad) – tekib lühiajaline (kuud) immuunsus.
Loomulik passiivne imm. - loode saab emalt antkehad.
Kunstlik passiivne imm. - organismi viiakse antkehad.
9. Vaktsiinid :
Elusvaktsiinid – valmistatakse nõrgestatud haigusetekitajatest ( tuberkuloos , leetrid , mumps , punetsed, kollapalavik , rõuged, tuulerõuged , laste halvatus , rotaviirus jne.) Surmatud ehk inaktveeritud vaktsiinid- ( gripp , haemophilus infuenzae B (hib), A ja B hepatiit , Jaapani entsefaliit, läkakoha, katk, koolera, N. meningitdis, marutõbi , S. Pneumoniae, puukentsefaliit jne.)
Inaktveeritud vaktsiinide alla kuuluvad ka anatoksiin (e.toksoid) – vaktsiinid – need on bakterite endo /eksotoksiinid, mis on töödeldud keemilise või füüsikaliste meetoditega, nii, et toksiin on kaotanud oma toksilised omadused, säilitades immunogeensed omadused (kasut. Nt. Teetanuse puhul)
Anatoksiin- kahjutuks tehtud eksotoksiin.
10.Mis on prioon ? Teada nelja inimestel esinevat prioonhaigust.
Prioon- infektsioosne proteiin . Prioonhaiguste ühiseks tunnuseks on, et aju hallolluse rakkudes kuhjuvad aegamööda amüloidsed valguladestused, mis lõpuks kahjustavad närviraku normaalset talitlust ja paljudel juhtudel põhjustavad nende surma.
1) Creuzfeldt- Jakobi tõbi (''hullu lehma tõbi'') (0.5-1 haigusjuht /1 miljoni kohta) – kesknärvisüsteemi kahjustus , progresseeruv dementsus , ataksia ja müokloonused. (pärilik ja/või nakkuslik)
2) Gerstmanni-Strässleri-Scheinkeri tõbi (1/15 miljoni kohta) – autosoom dominantne, tserebellaarsed häired (pärilik)
3) Fataalne perekondlik insomnia ( unetus ) – autosoom dominantne, une ja ärkveloleku häired (pärilik)
4) Kuru- Paapua Uus- Guinea suguharu liikmetel – Aplersi sündroom - laste aju käsnjas degeneratsioon ja maksa rasvväärastus.
11.Antbiootkumid.
Antbiootkumid on elusorganismide (bakterite, seente) produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad miksroorganisme või pärsivad tugevalt nende kasvu ning terapeutlistes annustes ei kahjusta makroorganismi.
Bakteriostaatline toime- On antimikroobne aktiivsus, mis pidurdab bakterite kasvu; väljend . minimaalse inhibeeriva kontsentratsioonina – MIK.
Bakteritsiidne toime – On antimikroobne aktiivsus, mis surmab mikroobid; väljend. minimaalse bakteritsiidse kontsentratsioonina – MBK.
Klassifkatsioon toimemehhanismi alusel (4 suuremat rühma):
1) bakterirakukestale toimivad ained: penitsilliinid, tsefalosporiinid, karbepeneemid, monobaktaamid, b-laktaam/b-laktamaasi inhibiitorid , vankomütsiin, isoniasiid , etonamiid, polümüksiin, batsitratsiin.
2) valgu sünteesi pärssivad ained: aminoglükosiidid , tetratsükliinid, oksasolidoonid, makroliidid, klindamütsiin, streptogramiinid
3) nukleiinhapete sünteesi pärssivad ained: Kinoloonid , rifampitsiin, metranidasool
4) mikroobide ainevahetust e. Metabolismi pärssivad ained: sulfoonamiidid , dapsoon, trimetoprim.
12. Tuberkuloos- Seda põhjustavad inimestel M.tuberculosis, M. Bovis ja M.africanum. Levib süljepiisakeste abil (köhimine, aevastamine, laulmine jne).
Difteeria - corynebacterium diphteriae. Nakatumine peamiselt süljepiisakeste kaudu, kuid ka nahakontakti kaudu nahahaavandite puhul.
Salmonelloos e. Salmonella -enteriit e. Enerokoliit. Tekitavad S.typhimurium ja S.enteritdis. Levivad fekaalidega saastunud toiduainete kaudu. Kõhulahtsust tekitab enterotoksiin ja palavikku endotoksiin. Elab peamiselt inimese ja loomade sooles. Shigelloos e. Batsillaarne düsenteeria – jämesoole infektsioon, lokaalne haigus. Levib (fekaalidega saastunud) toidu ja veega. Põhjustab Shigella bakter .
Gonorröa e. Tripper – tekitajaks N. gonorrhoeae . Peamiselt seksuaalkontakt kaudu. Ründavad suguteede, silma, pärasoole ja neelu limaskesta, põhjustades ägedat mädapõletkku.
Puukborrelioos e. Lyme 'i tõbi- Borrelia burgdorferi. Satub organismi puugi süljest. Borrelia looduslik reservuaar on mitmed metsloomad : hirved, põhjapõdrad , paljud linnud . Kahjustab primaarselt nahka, närvisüsteemi, südant ja liigeseid , aga ka neerusid.
Süüflis – Trepoema pallidum, on patogeensetest treponeemidest olulisim. Sugulisel teel. Ei läbi tervet nahka seega on vaja nakatumiseks nahavigastust. Bakter paljuneb selle koha lähedal, kust ta sisenes ja 2 nädala kuni 2 kuu möödudes moodustub haavand .
Klamüdioos – Chlamydia trachomatis, nakatub suguelundite limaskest ja põhjustab põletkku (võib kaasneda sigimatus), põhjustab silma-, sugu- ja hingamisteede haigusi. Siberi katk e. Antraks – Bacillus anthracis, põhjustab haigestumist inimesel ja koduloomadel, levivad loomade kaudu (rohusööjad loomad, raipesööjad linnud), kui spoorid satuvad nende verre nt. vigastuste kaudu suuõõne epiteelis/hingamisteede kaudu). Inimestele levib, kui inimene töötleb haigete loomade nahku , keresid jne. Spoorid satuvad nahavigastuse kaudu epidermise alumisse kiht, idanevad ja toodavad toksiini. Kui ei ravita on suremus 20%.
Streptokokk – streptococcus (gram-positiivsed kokid või kokobatsillid)
Streptococcus pyogenes – mädatekitajad steprokokid – põhjustab kõripõletkke, keskkõrvapõletkke, angiini, rinnapõletkku, roosi , reumat, sarlakeid.
Oraalsed Streptokokid. S.salivariud, S.mutans, S.mits, S.oralis, S.pneumoniae, S.gordonii – elavad inimese ja loomade suus ja ülemistes hingamisteedes – tekitavad hambakaariest.
Stafülokokk – Staphylococcus (gram positiivsed).
Patogeensed stafülokokid - s.epidermidis (peanahal), S.saprophytcus (noortel seksuaalselt aktivsetel naistel põhjustab tsüstite), S. aureus (nahal ja limaskestadel, põhjustab nahamädanikke,furunkleid,karbunkleid, rinna põletkku, toidumürgistusi).
13. Teada põhilisi viirustest põhjustatud infektsioone, haigustekitajaid ja nende ülekandeteid (HIV, hepatit A, B, C; herpesviirused, tuulerõuged, punetsed, leetrid, mumps, noroviirus, puukentsefaliit).
14. Mükoos ehk seeninfektsioon – patogeensed seened, mis põhjustavad nakkust ja paljunevad kudedes.
Mükoosid tekivad enamast mingi predisponeeriva faktori tulemusena: iga, stres, Ca, diabeet , AIDS jt. Nakkavateks seenteks inimesel on dermatofüüdid (Trichophyton, Microsporum, Epidermophyton) ja Candida spp. (teatud juhtudel). Teiste seente korral pärineb nakkus keskkonnast (taimed, pinnas). Dermatofüüdid levivad inimeselt inimesele otsese kontaktga, riietega, käterätkuga, jalatsitega jne. Candida on tupes, levib suguliselt.
1.Kuidas jaotatakse rakke vastavalt tuumamembraani olemasolule
a. Eukarüoodid b. Prokarüoodid
2.Grammneg. bakterite rakuseina komponendid on: peptidoglükaan, lipopolüsahhar.
3. Rakuseina lisakomponendid on: kihn e. kapsel, piilid e. karvakesed, viburid
4.Kuidas toimub bakteritel toitainete transport rakku- difusioon, soodustab transport, aktiivne trasp., metallioonide trasp.
5.Kas oportunistlikud ehk tingitud patogeensed infektsioonitekitajad võivad pärineda inimese normaalsest mikrofoorast-jah
6.Nimeta hagustekitajate reservuaarid- inimesed, elukeskkond, loomade organismid
7.Beeta laktaam antibio. Pärsivad- rakuseina peptidoglükaani sünteesi.
8.Organismi resistentsuse II astme kaitsemehhanism on- fagotsütoos , komplemendi süsteem.
9.passiivne loomulik immuun.- transplatsentraarselt saadud antikehadega/loode emalt
10.spetsiifiline immuunglobuliin on valmistatud- haiguse läbipõdenud inimese või looma seerumist. 11.kas B- lümfotsüüdid on seotud humoraalse immuunsusega-jah
12.nimeta primaarses imuuns . Süsteemi organid : tüümus , luuüdi
13.nimeta G+ kokid: staphylococcus aureus, streptococcus pyogenes
14. Indigeene e. residentne mikrofloora- mikroobid mis on omased antud biotoobile.
15. Mikroobide toksigeensus- võime produtseerida toksiine
16. Segainfektsioon: aeroobid+anaeroobid, E. coli+Bacteroides fragilis
1.nim. bakterite fermentatsiooni liigid- piimhappeline käärimine , alkoh. käärimine, teised happed : sipelghape , äädikhape .
2.nim, infektsiooni leviku viisid: otsene kontakt, piisknakkuse teel, tolmuosistega, vee ja toiduga, loomadega
3. passiivne kunst . immu: peale immuunglobuliinide ülekannet/organismi viiakse antik .
4.anatoksiin-valm.töödeldud haigustekitaja eksotoks-dest/kahjutuks tehtud eksotoksiin.
5.Nim. eoseid moodustavad mikroobid: clostridium tetani , clostridium botulinum
1.Gramm-pos+ bakterite rakuseina komponenid on: peptidoglükaan, teihhoiinhape, polüsahhariidid
2.Mikroobiraku komponendid on; genoom, tsütoplasma, membraan, rakusein
3.Nim. bakterite hingamistüübid: aeroobid, anaeroobid, mikroaerofiilid , fakultatiivsed
4.Nimeta infektsiooni piiramise võimalused: reservuaari elimineerimine, ülekandetee blokeerimine, vaktsineerimine, tervete karantiin ja haigete isolatsioon
5.Misssugused antibio. grupid pärsivad rakuseina sünteesi: penitsiliinid, tsefalosporiinid.
6.Rakuline immuunsus on seotud: T-lümfosüüdid
7.Org. resistentsuse I astme kaitsemehhanismid on: kolonisatsiooni resistentsus
8. Aktiivne loomulik immuunsus-peale haiguse läbipõdemist
10.nimeta G+ bakterid: listeria monocytogenees, cornynebacterium, staphylococcus aureus.
11.nim. Shigella/düsenteeria- tekitaja -scigella dysentirae
1.nim. faktoreid mis piiravad bakterite kasvu: toitainete lõppemine, hapniku hulga võhenemine v suurenemine, pHmuutused, tokstiliste lõpp-produktide kogunemine
2.nim mikroobide virulentsusfaktorid: kihn, piilid, toksiinid
3.humoraalne immuunsus on seotud: B- lümf .
4. aktiivne kunstlik immuunsus tekib-peale vaktsineerimist (organismi viiakse nõrgestatud/surmatud haigustekitaja).
5.eluvaktsiin on valmistaud- nõrgestatud haigustekitajast
6.nimeta sekundaarsed immuunsusüsteemi organud: adenoidid , lümfisõlmed , põrn , payeri naastud , pimesool
7.nimeta grammneg- bakterid(pulgad); eshieriehia coli, shigella dysenteria