MUST RAAMAT Põlva Ühisgümnaasium Janek Kiss 10b 2007/2008 Põlva Must Raamat Invasiivne Inimtegevus Võõrliikide mõju loodusele Võõrliikide jaotus (5) Soontaimed Sosnovski ja Hiidkaruputk Sissetoomise põhjus Välimus Oht loodusele, inimesele Tõrje Veeloomad Karpkala Sissetoomise põhjus Välimus Elukoht Oht loodusele, inimesele Maismaaselgrootud Vaaraosipelgas Välimus Levik Kahju inimesele Tõrje Linnud Kodutuvi Eestisse sattumine Välimus Levik Vältimine Imetajad Mink Eestisse sattumine
On nähtus, kus mingi võõrliik inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil ulatuslikult levib ning kinnistub uue levikuala Algas maadeavastajate uurimisretkedega 15. sajandil Protsess 1. Introdutseerimine ehk sissetoomine. Liik satub inimese kaasabil uude regiooni, enamasti juhuslikult, kuid mõnikord ka tahtlikult. 2. Naturaliseerumine on etapp, kus liik hakkab moodustama püsivaid populatsioone. 3. Kohastumine on organismi sobitumine uute keskkonnatingimustega. 4. Levik Invasiivne liik hakkab levima naaberaladele. 5. Interaktsioon ehk vastastikmõju teiste loomade ja taimede vahel 6. Stabiliseerumine Paljud invasiivid hakkavad looduslike liikide üle domineerima, tõrjudes viimased piirkonnast välja. Kuidas võõrliigid uude keskkonda satuvad? Tuuakse jahiloomadeks Juhuslikult laevadega, nagu rändrott Laevade küljes nagu rändkarp Ballastveega nagu vetikad Maismaatranspordiga Viljaseemnetega koos umbrohud Mõju loodusele
gaasilisest (seente poolt eritatavad ained) komponentidest ning alluvad kõigile seaduspärasustele, mis on omane igale aerosoolile, nad võimaldavad mikroobide sattumist elusolendi organismi hingamise kaudu. Tooge välja patogeensete mikroobide osa õhus (tuntumad liigid ja nende poolt põhjustatud haigused.) Nakkushaigused, mis levivad õhu kaudu on näiteks tuulerõuged, tuberkuloos, külmetushaigused, nohu, gripp, leetrid. Olulisim invasiivne haigusetekitaja on Aspergillus Fumigatus, mis põhjustab tähtsaimat infektsiooni aspergilloosi. Tuberkuloos on nakkushaigus, mida põhjustab tuberkuloosibakter Mycobacterium tuberculosis. Difteeria on bakteriaalne nakkushaigus, mille põhjustab Corynebacterium diphteriae.
inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil. [1] Enamiks meie keskkonda sattunud võõrliike hävib neile sobimatute tingimuste tõttu, kuid on võõrliike, mis suudavad levida uutesse (kohalikesse) kooslustesse ja neis püsima jääda ehk naturaliseeruda. Häid kohastujaid ehk selliseid, kes/mis suudavad uues keskkonnas ellu jääda ning paljunema hakata, on umbes kümnendik. Võõrliike, kes/mis naturaliseeruvad eriti ulatuslikult, liigitatakse veel ka invasiivseteks.[2] Invasiivne võõrliik on võõrliik, mis võib ohustada ökosüsteeme, elupaiku või liike, tekitades majandusliku või keskkonnakahju. [3] Invasiivne võõrliik kujundab enda vajadustest lähtuvalt elukeskkonna ringi ja hävitab algse looduskoosluse või koguni terve ökosüsteemi, mille läbi elurikkus väheneb. Võõrliikide keskkonda sattumine Kuidas võõrliigid keskkonda satuvad? Võõrliike võime kohata nii maismaal kui ka vees.
püsiv ning aine- ja energiabilanss on nullilähedased. 13. Kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimumast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. Mis võib tingida tasakaalu häirumist ökosüsteemis? Too näiteid. Kes on invasiivsed võõrliigid? Tasakaal sõltub ökosüsteemi suurusest ja liigirikkusest. Liigi kadumine, võõrliikide sissetoomine, inimtegevuse tagajärjel Invasiivne võõrliik- ökosüsteemi toodud võõrliik, mis oma kiire ja laia leviku tõttu ohustab kohalikke liike ja ökosüteemi toimimist (küülikud Austraalias) 14. Mis on suktsessioon? Koosluste vaheldumine ajas. 15. Milliseid liike nimetatakse invasiivseteks võõrliikideks? Sissetoodud võõrliik, mis on ohtlik kohalike liikide jätkusuutlikkusele, kuna ta levib kiiremalt neist ja on tugevam.
Kyoto protokoll (1997a); liikide levila piiride muutumine, paljunemisperioodi nihkumine varasemaks ● loodusressursside ületarbimine – rahvastiku kasv ja efektiivsemad vahendid ressursside kättesaamiseks; kontrollimehhanismid on nõrgad või puuduvad paljudes piirkondades; jahiloomad, kauplemine, kalavarud; CITES ● võõrliikide invasioon – üks elurikkust ohustavamaid tegureid; invasiivne võõrliik – liik, mis on inimtegevuse tagajärjel sattunud elama väljaspoole oma looduslikku leviala ning on seal edukalt levima ja kohalikke liike välja tõrjuma hakanud; aiandus, põllumajandus, akvakultuur, juhuslik transport, biotõrje; arvukust piiravate looduslike vaenlaste ja haiguste puudumine uues elukeskkonnas ● suurenenud haiguste levik – üleilmastumisega suurenenud inimeste liikuvus;
need kiiresti hukkumiseni. Nende sigimispaigaks on samuti toores metsamaterjal, kust nad võivad edasi levida ka kasvavatele puudele): Ürasklased (Scolytidae) Enamasti asustavad ürasklased surnud või tugevasti nõrgestatud puid ning metsamaterjali, 1- Hobukastan. Hobukastani-keerukoi (Cameraria ohridella) röövik kaevandab 9mm pikad. Ürasklased uuristavad koores või puidus käike, kus möödub peaaegu lehes, invasiivne võõrliik. kogu nende elu, meie suurim ürask on hiidürask (Dendroctonus micans, tüve juurekaelal koore all, sisenemisava ümber vaigurõngas). Kuusel esinevad üraskid: Jalakas: Jalaka-kobrutäi (Eriosoma ulmi) lehed rulluvad kokku, alaküljel imevad kuuse-kooreürask (Ips typographus), harkkidane kooreürask (Ips duplicatus), harilik täid
massi. Aspergilloomi ümbritseb ringjalt eosinofiilne mass, mida omakorda piirab kroonilisele põletikule iseloomulik granulatsioonikude eosinofiilidega. Aspergillus Aspergillushallitust esineb tavaliselt tolmus ja siseõhus, kuid ka toiduainetes. Tähtis aspergilluse allikas on hein. Aspergillushallitus mõjutab peamiselt allergiliseks reaktsiooniks peetava pneumomükoosi teket, kuid sellel võib olla mingi osa ka teist tüüpi allergiliste reaktsioonide vallandumises. Olulisim invasiivne haigusetekitaja on Aspergillus Fumigatus, mis põhjustab tähtsaimat infektsiooni aspergilloosi. Nakatutakse sissehingava õhu kaudu. Hallitusseen koloniseerub tavaliselt nende patsientide kopsudesse, kel on mingi soodustav põhihaigus või immuunpuudulikkus. Aspergillushallitused võivad põhjustada vaevusi kuulmekäigus ja ninas (siinustes). Aspergillus flavus on tavaline ninapiirkonnast isoleeritud hallitusseen. Sarvkesta kahjustusega võib mõnikord kaasneda aspergilluse invasioon silma
ilmastikunähtused); Kyoto protokoll (1997a); liikide levila piiride muutumine, paljunemisperioodi nihkumine varasemaks loodusressursside ületarbimine rahvastiku kasv ja efektiivsemad vahendid ressursside kättesaamiseks; kontrollimehhanismid on nõrgad või puuduvad paljudes piirkondades; jahiloomad, kauplemine, kalavarud; CITES võõrliikide invasioon üks elurikkust ohustavamaid tegureid; invasiivne võõrliik liik, mis on inimtegevuse tagajärjel sattunud elama väljaspoole oma looduslikku leviala ning on seal edukalt levima ja kohalikke liike välja tõrjuma hakanud; aiandus, põllumajandus, akvakultuur, juhuslik transport, biotõrje; arvukust piiravate looduslike vaenlaste ja haiguste puudumine uues elukeskkonnas suurenenud haiguste levik üleilmastumisega suurenenud inimeste liikuvus;
Igal aastal arendavad kalastustarvete firmad, kes on just karpkaladele spetsialiseerunud, välja uusi püügivahendeid. Põhja Ameerikas ja Austraalias on karpkala väga probleemne võõrliik, keda on lubatud püüda ilma mingisuguse piiranguta. Teda püütakse võrgu, vibude ja isegi tulirelvadega. Kuigi karpkala liha on maitsev, on just Põhja-ameerikas ja Austraalias karpkala prügikala ja keegi neid ei söö- see võib olla ka põhjus, miks ta on nii invasiivne liik. 2.3 Kasvatamise maht Karpkala kasvatatakse maailmas 3,5 mln tonni aastas. Suur osa toodangust tuleb Aasiast ja vaid 5% toodetakse Euroopas. Eestis on kutseliste kasvanduste aastane karpkalatoodang ligikaudu 60 tonni.( Joonis 6) Kogutoodang, arvestades ka väikekalakasvatajate kasvatatud kala, võiks ulatuda 80-100 tonni piiresse. Asukoht 2009 2010 Eesti 73,6 t 60,6 t
ÖKOLOOGIA Ökoloogia teadus, mis uurib elusorganismide ja eluta looduse omavahelisi suhteid. Ökoloogia peamiseks eesmärgiks on välja uurida, miks populatsioonide arvukus muutub ja millsed on nende muutuste tegajärjed. Ökosüsteem moodustavad samal territooriumil elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad organismid. Biosfäär maa elukond Bioom e. ökosüsteem kliima või taimkattevööndi elukoosluste kogum Kooslus omavahelises seoses olevate liikide kogum teatud alal Populatsioon ühe liigi isendite vabalt ristuv rühm teatud kindlal maa-alal Ökoniss - liigi või populatsiooni põsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum. Ruum ökosüsteemis, mille hõivamisel saab organism koosluses täita kindlat rolli. Keskkonnategurid organismide või nende koosluste elu otseselt või kaudselt mõjutavad keskkonna elemendid või protsessid. Jagunevad kolmeks: Abiootilised eluta looduse tegurid: päikesevalgus, tem...
· B. pertussis'el on rohkesti virulentsusfaktorid, mis jagunevad tinglikult kahte gruppi adhesiinid ja toksiinid. Mikroob peab kinnituma nii hingamisteede epiteelile kui ka avaldama lokaalset toksilist toimet. Mikroobi kinnitumine (adhesioon) limaskestade epiteelile tagatakse adhesiinide poolt · Pertussise toksiin. Koloniseeriv faktor ja endotoksiin. Rakuga seotud ja ekstartsellulaarne · Adenülaat-tsüklaasi toksiin. Invasiivne toksiin. Aktiveerib raku kalmoduliin .Pärsib immuunsüsteemi efektorrakke 25.Läkaköha patogenees. · Hingamisteedes mikroobid kinnituvad ripsepiteelile >paljunevad > koloniseerivad trahhea ja bronhide limaskesta. · Vabanevad toksiin ja bioloogiliselt aktiivsed ained ärritavad limaskesta > köha ja ülemiste hingamisteede põletik. · Suureneb rakkude tundlikkus histamiini ja serotoniini suhtes, kaasneb lümfotsütoos.
Lina perekonnas on umbes 200230 taimeliiki, mida võib leida kogu maailma paras- ja lähistroopikavöötmes. Peamised keskused asuvad Põhja-Ameerika edelaosas ja Vahemere piirkonnas. Looduses kasvab kultuurlina esitaim metsik lina (Linum lewisii). 1.3. Lina kasvatamine Kultuurtaimena kasvatatav lina on üheaastane taim (terofüüt): külvatakse kevadel seemnest (aga võib paljundada ka vegetatiivselt lõikevarrena) ja saaki korjatakse sügisel. Lina ei ole kuigi invasiivne taim. Seda kultuuri on võimalik kasvatada pea kõikjal, kuid pikk kasvuperiood eeldab siiski mõningast suveperioodi. Suurimad linakasvatuspiirkonnad on USA, India, Hiina, Etioopia, Venemaa, Euroopa Liit ja Kanada. Seemnesaagid ulatuvad keskmiselt 1 tonnist 2 tonnini hektari kohta. Euroopa Liidus kasvatakse ca 120 sertifitseeritud linasorti (nii kiu-, kui õlilina)[1]. Mõnedes riikides (näiteks Kanada, USA, Poola, Venemaa jt) on geneetiliselt muundatud lina
Ilmtingimata vajalik biopsia kasvaja välistamiseks. Ravi: Algul konservatiivne ravi: haavandi medikamentoosne ravi, mao dekomprimeerimine nasogastraalsondiga, sond jätta sisse 1 nädalaks kuni turse ja spasm mööduvad ja saab langetada otsuse invasiivse ravi vajaduse osas. Selle aja jooksul parenteraalne toitmine või vedel enteraalne toit. Kui 7 päevaga olukord ei parane, siis näidustatud invasiivne ravi. Endoskoopiline ravi: Stenoseeritud segmendi balloondilatatsioon. Võimalik retsidiivi teke, mille korral protseduur korratakse. Olulisem tüsistus on perforatsioon. Kirurgiline ravi: vagotoomia koos dreneeriva operatsiooniga antrumektoomia, püloroplastika või möödajuhtiv ühendus (gastroduodeno- või jejunostoom). 12. Peptilise haavandi perforatsioon. Diagnostika. Ravi printsiibid. 10
Looduskaitse- inimtegevuse kahjuliku mõju vähendamine ning selle mõju tagajärgede likvideerimine, biol.mitkekesisuse ja looduse iseregulatsioonivõime säilitamine ja loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine. Point on tagada Maa toimimise jätkumine. Looduskaitsebioloogia- teadusharu, mis uurib eluslooduse mitmekesisuse kaitsmise võimalusi, interdistsiplinaarne st ühendab bioloogiat, antropoloogiat, klimatoloogia, geograafiat jne Looduskaitsebioloogia olemus ja eesmärgid: dokumenteerida biol,mitkekesisust, uurida inimetegevuse mõju biol.mitmekesisusele, rakendada võtteid neg.inimmõju peatamiseks/leevendamiseks (sh liikide surma peatamine, geneetika säile, ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitse, taastamine) Keskkonnaeetika - uurimib inimese ja looduse vahelised suhted, r rakenduslik pool püüab neid suhteid reguleerida, metaeetiline välja selgitada, milline on üleüldse looduse väärtus, et sellest lähtuvalt tuletada reeglid inimeste ...
Rohumaid niita keskelt lahku (loomad saavad põgeneda traktori eest). Võimalusel vältida liiga varajast niitmist (linde kaitsta). Vältida ülekarjatamist. Säilitada maastikuelemente (on elukohaks paljudele taimede, putukatele, pisiimetajatele, roomajatele, lindudele) mis asuvad põllumajandusmaal (metsatukad, kännuhunnikud, kivivared). Rajada uusi maastikuelemente, kui on sobivad tingimused (nt tiik sinna, kus on tootmiseks mittesobilik niiske maa). 43. Mis on invasiivne liik? Milles seisneb tema ohtlikkus? Esitage näide. Invasiivne liik on aga selline võõrliik, mis võib ohustada ökosüsteeme, elupaiku või liike, tekitades majanduslikku või keskkonnakahju nt patogeensed mikroorganismid või kahjurputukad, kelle tegevus võib osutuda oluliseks ja kulukaks. Liikide introdutseerimisega võivad kaasneda olulised mõjud mitte ainult olemasolevatele üksikutele liikidele, vaid kogu ökosüsteemile.
Mõisted Looduskaitse - inimtegevuse kahjuliku mõju vähendamine ning selle tagajärgede likvideerimine, looduse iseregulatsioonivõime säilitamine ja loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine. Looduskaitse põhiülesanne - tagada Maa kui tervikliku biogeosüsteemi toimimise jätkumine. Selleks on vajalik säilitada elus- ja eluta looduse mitmekesisus, keskkonna iseregulatsioonivõime ning ökosüsteemsed protsessid - evolutsioon, aineringe, geneetilise info vahetamine jmt. ja edendada loodusharidust. Looduskaitseteadus - ohustatud liikide majandamine, kaitsealade kujundamine, keskkonnaökonoomika, keskkonnaõigus, taastamisökoloogia, ökosüsteemide kaitse, keskkonnaeetika jms Elurikkus - meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides hõlmates nii geneetilist, liigilist, samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. Ökoloogiline jalajälg - Ökoloogiline jalajälg mõõdab toidu, toodete ja energia tarbimist antud territooriumil, võrreldes seda...
(Rebane ja Harak 2014). Oftalmoloogias kasutatav OKT on mitmete silmahaiguste käsitlemisel muutunud asendamatuks ja viimastel aastatel on aparaatidele tekkinud uus lisa: neuroloogiliste haigete uurimine. Käesolevas referaadis kirjeldab referaadi autor lähemalt optilist koherentset tomograafiat, kuidas see töötab ning milliseid haiguseid saab sellega diagnoosida. 3 1. OKT Optiline koherents tomograafia on mitte invasiivne pildistav test, mis kasutab valguslaineid reetina pildistamiseks. OKT'ga on võimalik näha reetinat kihtide kaupa. See annab oftalmoloogile võimaluse kaardistada reetina ja mõõta selle paksust. Need mõõdud aitavad panna õiget diagnoosi ja annavad glaukoomi ja teiste reetina haiguste raviks juhiseid. Teiste reetina haiguste alla kuuluvad maakula degeneratsioon (AMD) ja diabeetiline retinopaatia. (Rebane ja Harak 2014; Francis jt 2017). Inimese silm areneb eesajust
Mõisted: Elurikkus, seda ohustavad tegurid, elurikkuse tähtsus: Looduskaitse - hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Looduskaitsebioloogia - uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Keskkonnaeetika - analüüsib ja väljendab loodusmaailma eetilist väärtust ning käsitleb inimese suhet loodusega. Elurikkus - meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides hõlmates nii geneetilist, liigilist samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. Elurikkuse iseväärtus - eetiline väärtus, mis on objektil (nt liigil) ainuüksi olemasolu tõttu. Geen - kromosoomi osa, mis kodeerib valkude ehitust. Populatsioon - samal territooriumil koos elavate ning omavahel vabalt ristuvate ja järglasi andvate isendite rühm. Elupaik - mingi liigi (populatsiooni) eluks vajalikke biootilisi ja abiootilisi tingimusi rahul...
Osake vastata, miks üldse loomkatseid tehakse, teadke loomkatsetega seotud eetilisi dilemmasid (Kalat`lk 21-24). - Tehakse et saada uut informatsiooni ja teha katseid mida inimeste peal ei saa teha - Vajalikkus: käitumise alusmehhanismide sarnasus, võimalik tingimusi kontrollida In vivo mikrodialüüs (rakuväline) On meetod, mille abil on võimalik mõõta neurotransmitteri kontsentratsiooni rakuvälises ruumis. Meetod on minimaalselt invasiivne, hõlmates endas sondi sisestamist uuritava ajju (või mis iganes uurijale huvi pakkuvasse koesse). Meetodi suurimaks eeliseks teiste ees on võimalus võrrelda neurotransmitterite vabanemist katselooma ajus katselooma reaalse käitumisega, kuna meetod saab longitudinaalsete mõõtmistega läbi viia vabalt liikuvatel ärkvel isenditel. Geenide manipulatsioonid (mõni kindel geen on asendatud (transgeensus), välja
Juhu määratluses peaks sisalduma järgmine informatsioon: a.i. Millist meetodit on juhu identifitseerimisel kasutatud protseduurid v instrumendid, mida on kasutatud juhu kindlaks tegemisel, nt rinnavähk kliiniline/röntgenoloogiline/histoloogiline diagnoos. a.ii. Kuidas on paika pandud juhu piirid kuhu tõmmata juhu ja mittejuhu vaheline piir, nt rinnavähk preinvasiivne, invasiivne. a.iii. Milline on analüüsi ühik võib olla mis iganes: teatava omadusega majapidamine, teatava haigusega isik, sündmus, organ, kude nt rinnavähi korral võib olla ühikuks: a.iii.1. Naine, kel on rinnavähk a.iii.2. Rind, milles on vähk a.iii.3. Rinnas olev tuumor STATISTIKA hõlmab kõike andmete kogumise, summariseerimise ja analüüsiga seonduvat.
12 võivad farmipidajad loomi sisse tuua alla 20 protsendi põhikarja suurusest, eesmärgiga loomade genofondi verevärskendamine. (Eek, Kukk 2013:35-36) 13 4. LAHENDUSED Võõrliikide sissetung on seotud mitmete eluvaldkondadega, seetõttu ei saa invasiivsete liikide täielikult takistada, kuid on mitmeid meetmeid, kuidas seda saab vähendada ning ennetada. Väga oluline on kõrvaldada invasiivne liik leviku algstaadiumis, sest see on tõhusam ning majanduslikult märksa odavam, kui teha seda siis, kui liik on vallutanud suure maa-ala ning teinud juba märkimisväärset kahju. Kui aga liiki kõrvaldada ei õnnestu, tuleb sissetungija arvukust püüda kontrolli all hoida, olgu siis mehhaaniliste või bioloogiliste meetoditega. Oluline on uurida sissetoodud liikide paljunemisbioloogiat ning tõrjemeetodeid. Enne biomeetmete kasutamist tuleb kindlasti teha teadusuuringuid ning
Mis on inimasurkonna praegune suurus ? 0,5 miljardi täpsusega. 6.5 mlrd 1Kui suur on inimasurkonna kasvu vahe arenenud ja vähearenenud riikides? 2 , . ( ~ 10 ) 3Kui suur on inimese jalajälg, mida maakera suudab pikemaajalisest taluda? Praegu keskmine jalajälg maailmas? Eesti jalajälg? Aastas 2003 inimese jalajälg, mida maakera on suuteline taluda oli 1,8 glob. ha isilu peale. Maailma keskmine aastas 2003 ~2,2 globaalset ha isiku peale. Eesti oma aastas 2003 ~6,5 g-t ha is. peale. 4Kuidas on määratletud looduskaitsebioloogia kui teadus? 5Looduskaitsebioloogia on interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused (Primacket al2008). 6 7Looduskaitse bioloogia kolm eesmärki. Looduskaitsebioloogial on kolm eesmärki: dokumenteerida bioloogilise mitmekesisust; uurida inimtegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele võtted negatiivs...
leviala. Valdav enamik võõrliikidest ei jää püsima paikadesse, kuhu inimesedmon nad tahtlikult või tahtmatult sisse talunud, sest sealsed keskkonnatingimused ei vasta nende ökoloogilistele nõudmistele. Siiski suudab teatav osa võõrliikidest uues elukohas kanda kinnitada, osa neist sobitub aga uude keskkonda nii hästi, et asub jõudsalt levima ning selle käigus kohalikke liike välja tõrjuma ja kohalikke kooslusi muutma – neist kujunevad invasiivsed võõrliigid. Invasiivne liik võib pärismaise liigi välja tõrjuda konkurentsis limiteerivate ressursside pärast, toituda kohalikust liigist kuni selle väljasuremiseni, tuua kaasa haigusi, kahjustada kohalike liikide geneetilist struktuuri kas hübridiseerumisega või mõnel muul moel või muuta elupaiga omadusi sel määral, et kohalikud liigid ei ole enam võimelised seal vastu pidama. Paljud liigid on ümber asustatud järgmisel moel:
INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1.Steriilse protseduurilaua katmine Aseptika- meetotod, millega taotletakse mikroobivaba käsitsust ja eesmärgiks on takistada infektsioonide teket. Antiseptika - mikroobide hävitamine antiseptiliste (mikroobe hävitava )ainete abil.Sterilisatsioon- protseduur, mille käigus hävitatakse mikroorganismid täielikult.Eesmärgiks hävitada materjalilt kogu orgaaniline elu.Eristatakse füüsikalist, keemilist ja plasmasterilisatsiooni. Hospitaalinfektsioon - on nakkus, mis ilmneb pt. Haiglaravi ajal või alles pärast haiglast lahkumist.Levib peamiselt kontaktnakkusena. 2.Tiss – skooring, mis see on ja astmed TISS (Therapeutic Intervention Scoring System) - kõik lisatööülesanded väljaspool päevaraha. A. Hingamine B. Hemodünaamika ja i/v ravimid C. Monitooring, laboruuringud, kanüülid ja kateetrid + Parentereraalne toitmine, infusioonravi, elektrolüütide häired Nii nagu iga dokumentatsiooni puhul kehtib ka IRO ...
muutuste jälgimisel. Arteriaalse vererõhu mõõtmiseks kasutatakse invasiivset (otsest ehk direktset) ja mitteinvasiivset (kaudset ehk indirektset) meetodit. Alljärgnevalt kirjeldataksegi vererõhu erinevaid mõõtmise meetodeid, vererõhu mõõtmiseks vajalikke vahendeid ja vererõhu mõõtmise piirkondi. Põhjalikumalt käsitletakse mitteinvasiivse auskultatoorse vererõhu mõõtmise metoodikat, normoloogiat ja patoloogiat. 8.3.5.1. Arteriaalse vererõhu mõõtmise invasiivne meetod Invasiivne meetod võimaldab patsiendi vererõhu pidevat jälgimist, löök- löögilt rõhu jälgimist, kanüülist vereproovide võtmist igal ajahetkel. Invasiivset ehk otsest vererõhu mõõtmise meetodit kasutatakse vaid haiglatingimustes intensiivravis. (Iivanainen jt 1997, Kingisepp 2001, Sell 2003). Vererõhu otsesel mõõtmisel viiakse otse arterisse (a. radialis) kanüül või kateeter, mis
Karpkalakasvatus Priit Päkk, DVM, PhD. [email protected] EMÜ, kalakasvatuse osakond Kujundus Marje Aid / Priit Päkk Härjanurme kalakasvanduse vaade lennult – näha on erineva suurusega karpkalatiigid ja forellikasvatuse basseinid 2 3 Keskkonnatingimuste suhtes vähenõudlik karpkala sobib hästi pidamiseks aia- ja talutiikides, suuremastaabilise intensiivkasvatuse jaoks on Eesti looduslikud veed soojalembesele karpkalale jahedad. 4 AASIA Amuuri sasaan Cyprinus carpio haematopterus (Temminck et Schlegel, 1846 ) Keha tüse, pikk, kaetud suurte soomustega. Seljauim pikk keskel lohuga. Seljauime ja anaaluime esimene kiir konksjas ja “hammastega”. Kaks paari poiseid.Värvus pruunikasroheline. Kõhu ja rinnauimed punase tooniga. ...
Kus lokaliseerub põletik püelonefriidi korral? Neeru parenhüümis Millised tegurid soodustavad uroinfektsiooni teket ja levikut? ● vedelikupuudus ● suguelu ● anatoomilised iseärasused ● ebapiisav hügieen ● diabeet ● immuunsüsteemi nõrkus ● invasiivne sekkumine kuseteedesse, näiteks põiekateetriga ● mõned ravimid Kus lokaliseerub põletik tsüstiidi puhul? Tsüstiit on kusepõiepõletik, mis tekib mikroobide ehk haigustekitajate sattumisel põide. Milline on lapseea tsüstiiti iseloomustav kliiniline sündroom? Nimeta sümptomid (5). ● kõrge palavik ● nõrkus- ja väsimustunne ● ärritunud olek ● vähenenud söögiisu
Peensool. Mitteinvasiivne. Imikute kõhulahtisus arengumaades, reisijate kõhulahtisus, püsiv (kauakestev) vesine diarröa oksendamise, dehüdratatsiooni, madala palavikuga. Agregeeruvad suurte kogumikena (AAF plasmiidiga) enterotsüütidele, mikrovillid lühenevad, mononukleaarid infiltreeruvad, verejooks ja lima sekretsioon, vähenenud vedeliku absorptsioon. Lima vangistab bakterid biofilmina epiteelile. Tsütotoksiini pole. • EHEC. Enterohemorraagiline. Jämesool. Invasiivne. Algne vesine kõhulahtisus, millele järgneb tugevalt verine (hemorraagiline koliit) diarröa kõhukrampidega, palavik väike või puudub, võib progresseeruda HUSiks – hemolüütilis- ureemiliseks sündroomiks. Vahendavad Stx-1, -2, mis häirivad valgusünteesi, tekib koldeline nekroos, neutrofiilide kogunemine. Mikrovillide hävinemise tõttu vähenenud absorptsioon. Arenenud maades! HUS seostub STx-2
Enamasti paiknevad metasekaaride tüstid kala kõhtmisel poolel kõhuseina lihastes ja naha sisekihtides, kuid võivad esineda ka mujal mainitud kudedes. ))) Lõpp peremeesteks on imetajad (kaslased,koerlased,kärplased) ja inimene,kellel helmint ktekitab rasket maksa/sapipõie haigust opistorhoosi . Opistorhoos võib kulgeda väga raskelt ka kodu ,farmi ja metsloomadel. Lisaperemeest, karplasest kala,nakatab O.felineus´e invasiivne vastne tserkaar, tungides aktiivselt läbi naha kala lihastesse. Eriti kaladel seni ainult juhuslikud leiud. PILET 11. 1) Desinfektsioon akvakultuuris · Kalamarja desinfitseerimine iodofooridega. Viljastatud kalamarja on õigem töödelda mitte iodofoori vesilahusega ,vaid iodofoor tuleb lahustada 0,9 % NaCl lahuses
fluorescens, P. aeruginosa, P. putida ja P. syringae. P. aeruginosa on tüüpiline mullamikroob, denitrifitseerib ja osaleb N-ringes. Monotrihh, toodab proteaase ja elastaasi, fluorestseeruvat pigmenti ja sinakat pigmenti püotsüaniini. Kolooniad sageli limased tänu kapslile (alginaat). Kapsel on ka üks olulisim virulentsusfaktor, mis aitab tal koloniseerida igasugu pindasid. On tinglik patogeen. Põhjustab haava-, uro-, kõrva-, silma- hingamisteede- jt. infektsioone. Kuna ei ole invasiivne, vajab sissetungimiseks koevigastust. Koloniseerib edukalt põletushaavu (haava pind kattub sinirohelise mädaga) ja teisi suuri haavasid. Ta on tüüpiline haiglainfektsioonide põhjustaja. Haigestuvad kehva immuunsüsteemiga patsiendid: verehaiguste põdejad, vähihaiged. Levib ka kateetritega, intubatsioonitorudega, mida ta koloniseerib jne. Ujujatel võib põhjustad kõrvapõletikke ja ta koloniseerib ka kontaktläätsi. Paljud isolaadid toodavad eksotoksiin A-d,
närvilõpmetelt kesknärvisüsteemi, toksiin ei sisene läbi hemato-entsefaalse barjääri. Tetanospasmiin 2 § Tetanospasmiin toimib tsentraalsele närvisüsteemile, kahjustades postsünaptilistes spinaalsetes neuronites erutuse ülekande protsessi. Tetanospasmiin inhibeerib selliseid neuromediaatoreid, nagu näiteks gamma- aminovõihape, mille ülesandeks on sünaps katkestada. Tulemuseks on generaliseerunud lihaste spasm, hüperrefleksid ja krambid. Patogenees C. tetani pole invasiivne mikroob. Infektsioon lokaliseerub nekrootilises koes (haav, põletus, torkevigastus), kuhu satuvad mikroobi eosed ja kus puudub hapniku juurdepääs. Eostest arenevad vegetatiivsed vormid, millised hakkavad produtseerima tetanospasmiini. Haigus on tokseemia. Mikroobi arengut vegetatiivseks vormiks soodustab organismis olev nekrootiline kude, Ca-soolad, kaasnev püogeenne infektsioon, mille tulemusena kudedes tekib negatiivne red- oks potentsiaal
akuutne võõrutus. Selle vältimiseks manustatakse Narcanti lahustatud kujul (10 ml) ja fraktsioneeritult (väikeste osadoosidena). Ravi eesmärk ei ole mitte täieliku ärkveloleku saavutamine, vaid kaitsereflekside ja spontaanse hingamise taastamine. Invasiivset vabade hingamisteede tagamist tuleb rakendada ainult juhul, kui ravimite manustamine ei anna tulemust. Kopsuödeem on ravimitega väga raskesti mõjutatav, mistõttu selle kontrolli alla saamiseks ei jää üle muud kui invasiivne hingamise juhtimine (intubatsioon, suur PEEP, suur hapniku kontsentratsioon). Hüpotooniat ravitakse õige asendi ja infusiooni abil. Südame rütmihäired paranevad enamasti selle põhjuseks oleva hüpoksia kõrvaldamisega. Erinevate ainete läbisegi tarbimisest tekkinud intoksikatsiooni korral (nt speed + kokaiin) võib vajalikuks osutuda arütmiavastane eriravi. Jälgida tuleb seda, kas pikemaajalise ühes kehaasendis olemise tagajärjel on tekkinud kahjustusi,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
