Toidu ja veega Sugulisel teel Siirutajate vahendusel Levimuimad ja tuntuimad haigused Puukborrelioos Puugihammustuse tagajärjel Tunnusteks on ringikujuline lööve hammustuskohalt, palavik, külmavärinad, liigesevalud ning lõpuks närvisüsteemihäired Ennetada ei saa, vältida saab vaid puugihammustust Ravitakse antibiootikumidega Salmonelloos Nakatumine toimub süües toorest muna ja linnuliha Tunnusteks on palavik, kõhu- ja peavalu, kõhulahtisus, raskematel juhtudel ka septitseemia ja elundikahjustused Ennetada saab täites hügieeninõudeid ning küpsetades eelpool mainitud toorained korralikult läbi Raviks on voodireziim ning vajadusel ka haigla Lihasööjabakter Nakatumine toimub haavade kaudu Tunnusteks on palavik, põletikud nahas ja gangreen Ennetamine on haavade puhastamine ning infektsiooni ohtlike kohtade vältimine Ravi toimub antibiootikumide, vereülekannete, kahjustunud koe eemaldamise ning vajadusel amputatsiooni abil Aitüma ning olge terved
kalkunite, veelindude, sigade, veiste ja erinevate lemmikloomade kaudu. ■ Salmonellad säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes. ■ Salmonellad paljunevad nakatunud inimese, looma või linnu seedekulglas. Avaldumine ■ Salmonella puhul tekib 8-48 tundi peale saastunud toidu või joogi tarbimist iiveldus, peavalu, oksendamine, äge kõhulahtisus, väike palavik. ■ Nähud püsivad 4-7 päeva. ■ Rasketel haigusjuhtudel võib kujuneda septitseemia ja elundikahjustused. Ravi ■ Organismis ei või tekkida vedelikupuudust. ■ Ravimitega saab kergendada haiguse sümptomeid (nt: palavikku alavada). ■ Raskematel juhtudel antibiootikumravi. ■ Immuunpuudlikusega inimestel võib haigus kulgeda raskes vormis ja lõppeda surmaga. Ennetamine ■ Ennetamiseks tuleb täita isikuhügieeni ja ohutu toidukäitlemise nõudeid. ■ Ennetamine algab looma- ja linnufarmis. Huvitavad faktid
S. pyogenes (A grupp) Farüngiit Sarlakid Püodermia Erüsiipel Tselluliit Nekrotiseeruv fastsiit Streptokokiline toksilise soki sündroom Bakterieemia Reuma Glomerulonefriit Nekrotiseeruv fastsiid Hävitab nahka ja nahaaluseid kudesid ning on saanud seetõttu nimeks "lihasööjabakter" Kõrge suremus (>50%) Vajab lisaks antibakteriaalsele ravile ka kirurgilist ravi S. agalactae (B grupp) Vastsündinute infektsioonid (meningiit,pneumoonia septitseemia) Kuseteede infektsioonid Amnioniit Endometriit Haavainfektsioonid Pneumoonia Bakterieemia Pneumoonia Pneumoonia ehk kopsupõletik on kopsukoe põletik, mille sagedasemaks põhjuseks on infektsioon. Haigus kulgeb tavaliselt köha, palaviku ja rögaeritusega. Põhiliseks kopsupõletiku tekitajaks on bakter nimega Streptococcus pneumoniae (pneumokokk). Teised hemolüütilised streptokokid Farüngiit Abstsesside moodustumine Bakterieemia
Haigustele vastupanuvõimet aitab tõsta ka immuno stimulantide lisamine sööda sisse samuti haiguskindlust püütakse suurendada ka tõuaretuse abil. Suuremas osas pidamistingimuste optimeerimine aitab ära hoida kalade stressi, ebakvaliteetne sööt, hapnikupuudus, liiga suur asustustihedus ja muud ebasoodsad olud suurendavad kala vastuvõtlikkust haigustele, ja neid tuleb vältida, et kalad püsiksid elujõus ning terved. Vaktsineerimine VIIRUSLIKU HEMORRAAGILISE SEPTITSEEMIA (VHS) vastu vastavalt Veeloomataude tõrje eeskirjale § 16 Eestis ei tehta mitte-eksootilise veeloomataudi (VHS) vastast vaktsineerimist, kui Eestil on selle veeloomataudi suhtes taudivaba staatus. Erakorralist vaktsineerimist ei tehta ka kasvanduses või molluskikasvatusalal, mis asub taudivaba staatusega vesiviljelustsoonis või -piirkonnas, ning juhul, kui Eestis või Eestis asuvas vesiviljelustsoonis või -piirkonnas kohaldatakse seireprogrammi taudivaba staatuse saamiseks.
Liha, lihatooted, ja kaste on toit kõige sagedamini kahtluse all. Haigus kestab tavaliselt 24 tundi. Eakatel või haiged, sümptomid võivad kesta 1-2 nädalat. Stahylococcus aureus- See on kerakujuline bakter,mida on sageli leitud nina sees ja naha peal. S aureus võib põhjustada erinevaid haigusi, alates väiksemate naha infektsioonid, nagu pimples, impetiigo, põlenud naha sündroom, jms. Surmavad haigused on pneumoonia, meningiit, osteomüeliit, endokardiit, toksilise soki sündroom ja septitseemia. Escherichia coli- Soolekepike ehk koli bakter,kes elavad imetajate soolestikus. Soolekepikesed,mis elavad jämesooles aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ning toodavad K-vitamiini. Need bakterid võivad sattuda toitu nagu liha ja köögiviljadesse. Need bakterid ei ole alai ohtlikut inimesele. Kahjuks teatud tüüpi neid baktereid satuvad soolestikust verre ja see haigus on haruldane kuid võib põhjustada raske infektsiooni
ja kaste on toit kõige sagedamini kahtluse all. Haigus kestab tavaliselt 24 tundi. Eakatel või haiged, sümptomid võivad kesta 1-2 nädalat. Stahylococcus aureus See on kerakujuline bakter,mida on sageli leitud nina sees ja naha peal. Saureus võib põhjustada erinevaid haigusi, alates väiksemate naha infektsioonid, nagu vistrikud, impetiigo, põlenud naha sündroom, jms. Surmavad haigused on pneumoonia, meningiit, osteomüeliit, endokardiit, toksilise šoki sündroom ja septitseemia. Staphylococcus aureus on bakteriliik stafülokoki perekonnast. Need on grampositiivsed bakterid, kes on sageli rühmitunud kobarateks. Nad on liikumatud ega moodusta eoseid. Läbimõõt on 0,8–1,2 μm. Staphylococcus aureus esineb looduses kõikjal, sealhulgas paljude inimeste nahal ja ülemistel hingamisteedel. Umbes 25–30 protsendil inimestest leidub teda ninas. Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole. Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse
Sääsed imevad gametotsüüte, toimub suguline paljunemine, lõppude lõpuks tekivad sporozoüüdid, mis migreeruvad süljenäärmetesse ja on võimelised nakatama inimesi. Miks on võimalik reinfektsioon? Bradüsporozoiitid (hüpnozoiidid) arenevad maksas edasi pärast pikemat peiteaega (6-14 kuud) P.falciparum'i nakkusohtlikkus -> kuni 1a P.malaria -> 2-20a P.vivax, ovale -> 3a, 1a P.falciparumi nõrgestab nii palju immuunsüsteemi, et võimalik sekundaarsed infektsioonid (septitseemia) Kuidas haigus levib? Vektori (hallsääsed), vereülekande ja maksasiirdamisega, emalt lootele. Airport transmission! Milliseid meetmeid kasutatakse selle infektsiooni profülaktikas? Kemoprofülaktika, võib kasutada ka antisääsevastased turvameetmeid ÜL 3. 9-aastane Peruu maapiirkonna poiss haigestus 1 nädala pärast kõrbesääse hammustust. Näole putuka hammustuskohale tekkis algselt sügelev paapul, mis haavandus. Haavand oli valulik, punetav ning kõrgenenud servadega. Kaela
Elavad organismide soolestikus. Fermenteerivad glükoosi hapeteks. Põhjustab shigelloosi (düsenteeria). Tekitavad sulfaadist H2S-i. Põhjustab salmonelloosi. Kuseteedeinfektsioonid. Redutseerib nitraate. Toodab H2S. Suudab paljuneda 4 kraadi juures. Põhjustab yersinioosi (sümptomiks kõhulahtisus). Kopsupõletik, kuseteedeinfektsioonid, septitseemia jms. Nii kommensaale kui patogeene. Pleomorfsed. Moodustab tsüste. Kasutab Entner-Doudoroffi rada respiratoorsel suhkrute omastamisel. Paljud liigid denitrifitseerivad. Pseudomonas aeruginosa on patogeen. Vesikeskkonnas, komakujuline, liikuv. Osadel liikidel bioluminestsentsi võime. Põhjustab koolerat.
Haige kala ei toitu, hoidub vee pinnakihti, kaotab nägemise ja tasakaalu ning hukkub gaasemboolia tagajärjel. Tõrjeks tuleb vältida vee üleküllastumist gaasidega. Selleks peab tiikides ja basseinides olema pidev ühtlane läbivool, pumpadega veevarustuse või sooja vee kasutamise korral on aga vajalikud aeratsiooniseadmed, vahetiigid või basseinid, kus vee gaasireziim normaliseeruks. INFEKTSIOONHAIGUSED e NAKKUSHAIGUSED Kala nakatumise teed , septitseemia mõiste. Infektsioon ehk nakkushaigusteks kitsamas tähenduses loetakse haigusi, mille tekitajaiks on viirused, bakterid ja seened. Esineb aga ka viirushaigusi, kus sekundaar sete haigustekitajatena osalevad bakterid, muutes haiguse komplitseeritumaks. Viirushaigused · Viiruslik hemorraagiline septitseemia (VHS) Lõhelaste viiruslik hemorraagiline septitseemia (VHS) VHS on tiigikalakasvandustes üks ohtlikumaid vikerforellide haigusi. Kalade vedudega on haigus levinud paljudesse
vasikate pidamisel, halb vastupanuvõime, haigustekitajad. Jootmisvigadest tingitud kõhulahtisus. Lehmapiima lahjendamine veega, liiga palju piima ühel jootmiskorral (kui piim on kuum), piimaasendaja ei ole hästi lahustatud, piimaasendaja vale lahjendus, suured temperatuuri kõikumised, kiired üleminekud ühest söötmissüsteemist teist, mustad jootmisnõud. Alla 4 päevaste vasikate septitseemia e nõrgad vasikad. Vasikas haigestub esimestel päevadel. On loid, ei ime. Kõhulahtisus mõnedel juhtudel tekkida ei jõua, sest sureb enne septitseemiasse. Kõhulahtisus vahutav, hallikas-kollane. Põhjus: E.coli bakteriga nakatumine. Nakatumine toimub tavaliselt kas naba või suu kaudu. On süsteemne haigus. Tekkimine: poegimishügieeni eiramine, vasikate asemed märjad, saab liiga vähe ja liiga hilja ternespiima, ternespiimas ei sisaldu piisavas koguses kaitsekehi.
On enamjaolt põhjustatud mitme ebasoovitava teguri üheaegsel toimimisel: vead vasikate jootmisel, vead vasikate pidamisel, halb vastupanuvõime, haigustekitajad. Jootmisvigadest tingitud kõhulahtisus. Lehmapiima lahjendamine veega, liiga palju piima ühel jootmiskorral (kui piim on kuum), piimaasendaja ei ole hästi lahustatud, piimaasendaja vale lahjendus, suured temperatuuri kõikumised, kiired üleminekud ühest söötmissüsteemist teist, mustad jootmisnõud. Alla 4 päevaste vasikate septitseemia e nõrgad vasikad. Vasikas haigestub esimestel päevadel. On loid, ei ime. Kõhulahtisus mõnedel juhtudel tekkida ei jõua, sest sureb enne septitseemiasse. Kõhulahtisus vahutav, hallikas-kollane. Põhjus: E.coli bakteriga nakatumine. Nakatumine toimub tavaliselt kas naba või suu kaudu. On süsteemne haigus. Tekkimine: poegimishügieeni eiramine, vasikate asemed märjad, saab liiga vähe ja liiga hilja ternespiima, ternespiimas ei sisaldu piisavas koguses kaitsekehi.
epidemioloogia. Koloniseerivad suuõõnt, GItrakti, urogenitaaltrakti; nahka koloniseerivad harva. Virulentsus. • Orofaarünksi epiteelile kinnitumiseks pinnaproteiinid. • S. mutans: tekitab glükoosist dekstraani, võimaldades kinnistumist hamba emailile, alustades hambakaariest. Sahharolüütilised ensüümid põhjustavad pH langust, hambaemaili kahjustust. • S. pneumoniaet vaata sealt, kus tema on. Haigused. • Hambakaaries • Alaäge endokardiit • Septitseemia – neutropeeniaga patsientidel eriti. • Mädased kõhuõõneinfektsioonid • Abtsessid süvakudedes • erinevad grupi liigid põhjustavad erinevaid haigusi. Diagnostika. Ravi ja profülaktika. S. mitise grupp (k.a. S. pneumoniae) hakkab penitsilliinile resistentseks muutuma, muud üldiselt tundlikud. Mõõdukalt tundlikke saab ravida penitsilliini-aminoglükosiidi kombinatsiooniga. Tõsiste penitsilliinresistentsete infektsioonide raviks
Peale karpkala haigestub veel sasaan, harvemini hõbekoger ja linask. Viimasel ajal peab enamik uurijaid haiguse primaarseks põhjuseks filtreeruvat viirust, kusjuures baktereil (Aeromonas hydrophila) on haiguse kulgemisel sekundaarne osa tähtsus. Osa teadlasi on seisukohal, et tegemist on koguni viie erineva karpkalade haigusega: 1) aeromonoos,2) pseudomonoos, 3) kevadine viirushaigus, 4) hemorraagiline septitseemia, 5) nakkuslik vesitõbi.Haiguse tekkele ja kulule avaldab olulist mõju vee temperatuur. Haigus puhkeb tavaliselt suve algul ja kestab sügiseniKarpkalad võivad haigestuda igas vanuses. Põhja poolsetes piirkondades haigestuvad peamiselt täiskasvanud kalad, oht on suur ka sugukaladele; lõunapoolsetes põevad punataudi kahesuvised ja isegi samasuvised karpkalad. Haiguse läbipõdenud kaladel tekib immuunsus ja kui sama kala
silmainfektsioone, kateetriga seotud sepsist ning harva tõsist pneumooniat (Murray et al., 2012). Bacillus cereus põhjustab kahte erinevat toidumürgistusega seotud sündroomi: äkktekkeline emeetiline sündroom koos iivelduse ja oksendamisega, ning aeglase kuluga kõhulahtisuse sündroom. Teised Bacillus liigid, eriti B. cereus, vähem ka B. subtilis ja B. licheniformis, on perioodiliselt seostatud bakterieemia/septitseemia, endokardiidi, meningiidi ja haavade, kõrvade, silmade, respiratoor-, urinaar- ning seedetrakti infektsioonidega (Turnbull, 1996). 2.2 Bacillus anthracis B. anthracis bakteril on omadus moodustada pikki pulgakujulisi ahelaid. Kultuurina on see mitteliikuv ja mittehemolüütiline. Kolooniad on kareda ja ebaühtlase pinnaga. Bakteril on polüpeptiidne kapsel ainsa antigeeni tüübiga, millel on antifagotsütaarsed omadused. Bacillus
1. Kõhutüüfus. Tekitavad S. typhi ja S. paratyphi A. Esimesed sümptomid on palavik ja peavalu. Tüüfusetekitaja satub organismi suu kaudu, jõuab peensoolde ja tungib selle limaskesta epiteelirakkudesse ja paljuneb peensoole lümfikoes ja makrofaagides. Soole limaskesta tekivad haavandid. Levivad vere ja lümfiteede kaudu, ringlevad organeis ja jõuavad maksast sapipõie kaudu soolde tagasi. Lüüsunud rakkudest vabanev endotoksiin satub verre. Sellega kaasneb veremürgitus (septitseemia). Alguses peale nakatamist on bakterid isoleeritavad verest, hiljem väljaheidetest. Iseloomulik on ka roosatäpilise lööbe teke rinnale ja kõhule. Aitab AB ravi. Pärast tüüfusest tervenemist võib inimene olla Salmonella kandja kuid või isegi enam. Kõhutüüfus on enam levinud vähe arenenud maades, kus vee puhastamisele ja toiduainete töötlemisele rõhku ei panda. Eestis 2003 aastal ei olnud kõhutüüfuse juhte. 2. Salmonelloos e. Salmonella-enteriit e. enterokoliit
On võimalik post mortem Leptospira DNA detekteerimine kudedes. Neisseria meningitidis Koloniseerib peale nakatumist piisknakkusena inimese nina-neelu. Umbes 15%-l tungib tekitaja vereringesse, dissemineerub, põhjustades septitseemiat ning teatud hulgal inimestel läbib ka hematoentsefaalbarjääri, põhjustades meningiiti. N. meningitidis on eriti ohtlik väikelastele. Septitseemiaga patsientidel ilmneb 75% petehhiaalne lööve, mis on tingitud endotoksiinist. Letaalsus septitseemia korral võib väikelastel olla kuni 30%, sest käivitub šoki mehhanism. Septitseemia fulminantset vormi nimetatakse Waterhouse-Friedricksen’i sündroomiks ning see võib osutuda fataalseks mõne tunni jooksul tingituna massiivsest endotoksiini vabanemisest alguse saanud intravaskulaarsest koagulatsioonist ja tekkivast šokist. Uuritav materjal Meningiidihaigelt on uuritavaks materjaliks ajuvedelik ehk liikvor. Viimane saadakse lumbaalpunktsioonil
Ümbrisel on proteiinid – neuraminidaas ja hemaglutiniin. Lindude gripil on kõige rohkem hemaglutiniini. Nende proteiinide struktuurimuutused võivad tekkida peremeesrakus ning seega kiiresti muteeruda. Võib tekkida ja levida uus alatüüp. Peamiselt levib kaudselt ja viirust levitavad kõige rohkem ulukveelinnud. Uluklind -> kodulind -> siga -> inimene. Levik: Lindude gripp on äge kiiresti leviv kõrge patogeensusega lindude viirushaigus, mis iseloomustub septitseemia, peapiirkonna turse, hingamis- ja seedetrakti põletiku ning suure suremusega. Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka kuna põhjustab lindude massilist haigestumist, suurt suremust ning ulatuslikku majanduslikku kahju. Lindude gripile on vastuvõtlikud kõik kodu- ja uluklinnud. Nakkusallikaks on haiged või haiguse läbipõdenud viirusekandjad linnud. Nakkusallikad võviad olla eksootilised puurilinnud, uluk- ja rändlinnud, kuid ka mõne teise liigi viirus
• Algloomad: aju toksoplasmoos, krüptosporidioos + diarröa, isosporiaas + diarröa • Seened: söögitoru, trahhea ja kopsude kandidiaas, pneomocystis–pneumoonia, kopsuväline krüptokokkoos, dissemineeritud histoplasmoos ja koktsidioidomükoos. • Viirused: CMV, dissemineerunud või püsiv HSV, progresseeruv multifokaalne leukoentsefalopaatia, EBV karvane leukoplaakia • Bakterid: dissemineerunud MAC, atüüpilised mükobakterioosid, kopsuväline tuberkuloos, korduv Salmonella septitseemia, korduvad või arvukad mädased bakteriaalsed infektsioonid • Oportunistlikud neoplaasiad: Kaposi sarkoom, aju primaarne lümfoom, teised mitte–Hodgkini lümfoomid • HIV wasting syndrome, HIV entsefalopaatia, lümfoidne interstitsiaalne pneumoonia Diagnostika. • Genoomsed meetodid: HIVi kulu hingamiseks, ARV efektiivsuse hindamiseks (viiruse hulga määramine veres) – real–time PCR, branched–chain DNA amplifikatsion. Viiruse määramiseks veres RNA RT–PCR. • Seroloogia
annaabi.ee 
