LÄÄNE- VIRU
RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja
majandusarvestuse õppetool Kaubandusökonoomika
õppekava Hanna
Kuldsaar NAISKLIENDI
TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIASLõputöö Juhendaja : Eva
Vahtramäe MA
Mõdriku
2012
SUMMARYFinal paper is composed on
Changes of consuming habits in category of clothes and beauty products among female customers. Paper is
presented on 54 pages and it includes one
extra .
The paper has
been appearenced
with three charts and 16 graphs.
Beauty has
became the keyword of our society and,
therefore ,
everybody tries to change their appearance
close to perfection. Over
the
years the societal pressure on
women has enourmosly increased.
Research is
necessary because the last ten years people have more and
wider options. People increasingly give
special attention to their
appearence to become more
competitive . Research is also needed for
beauty treatment area,
service - and
sales corporations, who have many
competitors in Estonia, and who
needs tips for
further survival or
accomplishment of company.
The
goal of the final paper is to
figure out the
consumption habits
in
clothing , makeup and
hair care among Estonian women. To accomplish
the paper’s goal,
following research tasks are
brought up:
establish a theoretical framework about the consumer , their habits, preferences and their alternation;
find out what were the habits, preferences and changes of female consumer in the category of beauty compared to the 20th century ;
by carrying a qualitative analysis , find out by an inquiry which are the consumption habits in clothing, haircuts, makeup and styles among women;
based on the research, do the conclusion about the changes of womens’ preferences, and give your own suggestions to companies of beauty treatment area, service- and sales corporations,some suggestions to a female consumer about supplementing their beauty standards also.
This is a final paper in which a combine method is used. In order to complete this research, semantic- differential survey has been carried
out. The objects of study are women living in Estonia whose age is at least 25 years. 110 enquiries have been analyzed.
As the results and conclusions of the final paper, it may be pointed
out that the women from all over Estonia, who were examined, were
mainly in the age group from 25 to 45 years. Majority of women has an income over 650€, which leads to a conclusion that compared to
2010th year ’s statistical data, there has been a wage increase among working class. About clothing and consuming,
women think it is necessary to go shopping every month . They spend on
it from 1,5 to 20%, depending on their income. All the respondents
like to perform their necessary purchases mainly from clothing
stores, but Second Hand stores are becoming more and more popular also. Can be inferred: Kotler ’s written statement in year
2002, that the number of customers in online trading increases annually, is not true. Range of clothing and their price is variable
and within ten years, more feminine clothing style is being preferred , as it was also in the 90s. In the field of makeup, women
spend from 1,5 to 4% of their income on beauty products. The services of specialized stores are mainly preferred, from what can
be concluded, there is the best service among competitors. Putting on make-up is being considered as popular as among
20-year-olds, and moderate makeup is increasingly emphasized.
Assortment of products and services are suitable for female
customers, and the prices of products are variable. In the area of
clothing and makeup, customers consider the quality of the product as
the most important aspect when buying a new product, then comes the
price and features of the article. Hair care, however, does not have
a monthly cost . The needed purchases are mainly made from the super -
and hypermarkets. Hairdresser’s are visited accordingly to needs,
from which it may be concluded that female consumers make the best
hairdos at home, using simple methods. Women like to follow hairstyles, which are new and trendy.
As a result of the analysis, some suggestions can be done : Clothing
stores should exhibit products with discount and pay more attention
to advertising . Clients’ preferences among the target group should
be asked, and following the fashion should not be so important.
Stores selling make-up supplies should expand their consultants’
knowledge with different trainings. For better presentation of the
products to customers, samples should be available . Introducing
natural cosmetics and organizing special events to present products
with a proffesional beautician, would bring benefit also.
Hairdressing salons should certainly carry out tuitions for better
servicing and department . With better presentation of services and
products, greater cooperation with customers would be created.
sisukord
SUMMARY 2
sisukord 4
SISSEJUHATUS 5
1. TARBIJA HARJUMUSED, EELISTUSED JA NENDE MUUTuMINE 7
2. NAISTARBIJA EELISTUSED JA nende MUUTUSED 20. SAJANDIL 17
3. EMPIIRILISE UURINGU METOODIKA 26
4. EMPIIRILISE uuringu tulemused ja järeldused 30
4.2.1 Autoripoolsed ettepanekud naistarbijale 44
4.2.2 Autori ettepanekud iluteenuste pakkujatele ja sellega seotud ettevõtetele 46
KOKKUVÕTE 48
KASUTATUD KIRJANDUS 50
LISAD 53
Lisa 1. Klientide küsitlusleht 54
SISSEJUHATUS
Inimese välimust on hinnatud läbi aegade erinevalt. Väljanägemise
aluseks on erinevatel ajastustutel kehtivad moraalinormid, väärtushinnangud , mood, maitse ja kired. Iluideaali kehastuseks on
olnud alati naine.
Antud uurimistöö teemaks on naiskliendi tarbimisharjumuste muutused
rõiva- ja ilutoodete kategoorias. Uurimisobjekt on: Eesti naiste
ostuharjumused, eelistused ja sagedus ilutoodete ja teenuste
tarbimisel. Võrreldes 20. sajandiga analüüsitakse lõputöö
käigus rõivastumisstiili, jumestusharjumuste ning soengute trende
Tänapäevase käsitluste kohaselt ei tähenda tarbimine pelgalt
praktiliste vajaduste rahuldamist, vaid sellel on ka sügavam
sotsiokultuuriline tähendus. Tarbimisest on tänaseks saanud vahend
– lisaks toodete ja teenuste valimisele on see teguviis oma
elustiili, identiteedi ja sotsiaalmajandusliku staatuse
presenteerimiseks ning võimalus suhete loomisteks (Kjeldgaard 2003:
291). Kõigil inimestel võib olla
probleeme seoses oma väljanägemisega. Välimuse tähtsust tänases ühiskonnas ei saa alahinnata, seega on mõistetav, et püütakse
maksimaalselt hea välimuse poole. Füüsiline ilu teeb inimese
enesekindlamaks ja on eeliseks elus hakkama saamisel. Välimus on
meie ühiskonnas oluliseks kujunenud, sellest räägitakse ja kirjutatakse ning seetõttu võib ka öelda, et teema on piisavalt aktuaalne , et seda sügavamalt antud uurimistööna käsitleda.
Lõputöö eesmärk on välja selgitada Eesti naiste
tarbimisharjumused ja muutused riietumise, jumestamise ja
juuksehoolduse osas.
Töös on püstitatud järgmised uurimistöö ülesanded:
Luua teoreetiline raamistik tarbija, tema harjumuste, eelistuse ja nende muutmise osas, selleks, et läbi viia empiiriline tarbijauuring .
Välja selgitada läbi teiste allikate ja teoreetilise käsitluse, millised olid naistarbija harjumused, eelistused ja muutused ilumaailmas 20ndal sajandil.
Kvantitatiivse küsitlusega välja selgitada naiste tarbimisharjumused riietuse , soengute ja jumestuse ning trendide osas. Uurida: kui palju kulub naiskliendil raha igakuiselt antud vajaduste rahuldamiseks, kuidas hinnatakse Eestis müüdavate toodete sortimendi valikut, kuidas ollakse rahul siinsel turul
pakutavate toodete/teenuste hindadega, kust eelistab naistarbija
soetada endale meelepäraseid tooteid, milillised kriteeriumid on
tähtsad uue kauba ostu puhul ning millised muutused on toimunud
Eesti naiste tarbimisharjumustes kümne aasta jooksul.
Uuringu põhjal teha järeldused naiste eelistuste muudatuste kohta ja teha omapoolsed ettepanekud iluteenindusvaldkonna, teenindus- ning müügiettevõtetele, samuti anda mõningad soovitused naistarbijatele.
Uurimistöö on aktuaalne, kuna inimestel on tekkinud palju suuremad
valikuvõimalused viimase kümne aasta jooksul. Üha rohkem
pööratakse tähelepanu enda välimusele, et olla
konkurentsivõimelisemad nii tööjõuturul kui edaspidises elus.
Samuti on uurimus vajalik nii iluteenindusvaldkonna, teenindus- ja
müügiettevõtetele, kellel on samuti Eestis väga lai konkurents ning kes vajavad näpunäiteid edasiseks püsima jäämiseks või edu
saavutamiseks ettevõtluses.
Lõputöö on koostatud kahes osas. Esimene osa on teoreetilise
käsitlusega, kus autor soovib anda ülevaate tarbija olemusest, tema
harjumustustest, eelistustest ja nende muutmisest. Samuti tehakse
kokkuvõte naistarbija eelistustest ja nende muutustest iluvaldkonnas
21 sajandiga võrreldes. Käsitletakse nii tuntud teoreetikute allikaid , tarbijakaitseseadust kui Eesti Statisikaameti andmebaasi.
Lõputöö empiiriline osa baseerub metoodika valikul , kus kasutatud
on kombineeritud uurimismeetodit. Tuginedes uurimistöö teooriale on
koostatud naisklientidele ankeetküsitlus . Vastajateks on
üle-eestilise koguvalimi seast naisterahvad vanuses 25...60 eluaastat . Lõputöö andmeid analüüsitakse statistiliselt ning
nende põhjal tehakse järeldused ja ettepanekud.
1. TARBIJA HARJUMUSED,
EELISTUSED JA NENDE MUUTuMINE
Inimene on looduse ees ilma abivahenditeta suhteliselt kaitsetu, peab
ta olema võimeline mõtlema, mõistma ja mõtestama - nägema ette ohte ja ellujäämisvõimalusi. Seega sisaldab näiteks selline tunne
nagu nälg inimese puhul millegi soovimist või igatsemist,
kujutluspilti millestki söödavast ja lõpuks ka tegutsemist nälja
rahuldamiseks. Inimene pole bioloogiliselt täiuslik ja vajab
ellujäämiseks võimet mõelda, kujutleda - teisisõnu kultuuri
(Tarbimine 2009).
1.1 Tarbija olemus, vajadused ja harjumused
Ostja on ostu-müügi osaline, kes loovutab müüjale raha ja saab
selle eest soovitud kauba või teenuse, teisisõnu isik, kes saab
omandiõiguse varale ostutehingu kaudu. Ostjaga seonduvalt käsitleme
siinkohal esmalt ostja kui tarbija ostuvaliku ning käitumise
problemaatikat. Tarbija ostjana on inimene, kellele kauplustest kaupa
ja teenuseid müüakse ( Siimon 2009: 112).
Jaekaubanduses on tarbija kaupmehele eelkõige tarbimisobjekt,
inimene, kes ostab kaupu isiklikuks või oma pere tarbeks.
Juriidiliselt on tarbija füüsiline isik, kes ostab ja kasutab või
kavatseb osta ja kasutada mingit kaupa või teenust eravajadusteks
(Mallene 2005: 12).
Ühelt poolt on tarbija kuningas. Tema kuninglik seisund ei tugine rikkusele, sest vaid väike osa tootmisest saab elada luksuskaupade
arvel. Enamike tootjate edu otsustab see, kui hästi nad suudavad oma
masstoodangut müüa. Seetõttu käib võitlus iga vähegi võimaliku
tarbija pärast, mistõttu ettevõtete eetikakoodeksid on enamasti
keskendunud tarbijale. Seejuures püütakse mitte ainult soove
võimalikult kiirelt ja täpselt täita, vaid ka võimalikke uusi
soove ette aimata. Kuna tootjate konkurents on tihe, tagab see
enamasti kaupade (teenuste) piisavalt kõrge kvaliteedi ja madala
hinna. Lisaks on meedia õige varmas avaldama juhtumeid, kus tarbijat
on ohustatud. Meedia rahvusvahelisuse tõttu võib teade halvast või
ohtlikust kaubast (ja selle tootja nimest) levida kähku üle kogu
maailma ja lokaalne skandaal võib nõnda ohustada suurtootja mainet
terves maailmas (Meel 2003: 74). Seetõttu on tootjad ise varmad
kontrollima oma toodete turvalisust väiksemategi või lokaalsete
ohuilmingute puhul (Meel 2003: 74). Teiselt poolt on see kuninglik
tarbija vaene. On muidugi kitsas tarbijate kiht, kellele ei sobi osta
kaupu odavast kaubamajast jne, kuid see tarbijaskond ei määra
valdava osa tootjate sissetulekuid (Meel 2003: 75).
Tarbijakaitse seaduse § 2 lõike 1 alusel on tarbija füüsiline
isik, kellele pakutakse või kes omab või kasutab kaupa või teenust
eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega
( Tarbijakaitseseadus 2004). Euroopa Liidus on
tarbijakaitsealaste õigusaktidega tagatud kõigile õigus võrdsele
kohtlemisele nii supermarketist majapidamistarvete ostmisel ,
elektriarve tasumisel kui ka näiteks muusika allalaadimisel. Euroopa
õigusaktidega tagatakse tarbijatele võrdne kohtlemine, lubatud
normidele vastavad tooted ja õigus hüvitisele, kui miski on valesti
(Tarbija- ja turundusõigus 2011).
Kuigi tarbijat kaitsevad kaudselt ka muud seadused (nt konkurentsi-,
monopolidevastane, reklaamiseadus jms), kehtib tänapäeval
tavaliselt igas enam-vähem tsiviliseeritud riigis ka
tarbijakaitseseadus. See põhineb ühiskonnas valitsevail eetilistel
tõekspidamistel tarbija õiguste suhtes. Neli tarbija põhiõigust,
mis kajastuvad iga (arenenud) riigi tarbijakaitse põhimõtetes, sõnastas kõige esimesena aastal 1962 J. F. Kennedy. Need on
järgmised (vt Joonis 1):
- õigus turvalisusele;
- õigus valikule;
- õigus olla kuuldud;
- õigus olla informeeritud (Meel 2003: 77). ÕIGUS TURVALISUSELE, ÕIGUS VALIKULE, ÕIGUS OLLA KUULDUD, ÕIGUS OLLA IFORMEERITUD
POSTIIVNE ÕIGUS
garanteeritakse NEGATIIVNE
ÕIGUS ei keelata REKLAAM KUI INFO ERIJUHTUM
KORREKTNE , AUS
EKSITAV POTENSIAALSELT
EKSITAV
Joonis 1. Tarbija põhiõigused (Meel 2003: 78)
Tarbijat tuleb kaitsta ebaausate tootjate, vahendajate, müüjate ja
teenusepakkujate tegevuste eest. Kaitsmise all mõistame eksitava
reklaami vältimist, kontrolli tarbimislaenude üle, ebaausate
lepingutingimuste vältimist, õige hinnateabe esitamist , turismiga
seotud probleemide vältimist jms (Tarbija õigused ja kaitse
2011).
Tarbija vajadus on tajutav puudutusetunne, mida saab rahuldada
kaupade ja teenustega (Mallene 2005: 12). Vajadused on aktiivsuse
algallikaks, nad ajendavad kogu psüühilist tegevust, pannes teda
tegutsema teatud viisil ja kindlas suunas, stimuleerides ühtlasi
mõtlemist ja tahet ( Bachmann 2003: 7). Vajadus on inimese
seisund, milles ta tunneb puudust mingitest talle olulistest
tingimustest – see on tarvidus millegi või kellegi järele ( Vadi 2001: 92). Vajaduste kestev rahuldamatus ehk vajaduste
rahuldamisvõimaluste puudumine mõjub organismile häirivalt, nende
rahuldamine toob aga kaasa heaolutunde ( Kidron 2001: 107). Sellest
tulenevalt ilmneb ka seos motivatsiooniga – vajadus kutsubki esile
erilise seisundi – motivatsiooni. Vajaduse rahuldamisel kaob
motivatsioonile pinge ning tekivad positiivsed emotsioonid (Bachmann
2003: 75).
Ameerika psühholoog Abraham Maslow mõtles välja lihtsa teooria,
mille kohaselt inimese põhivajadused moodustavad hierarhia . Maslow arvas , et indiviidi vajadused alluvad kindlale loogikale (Adair 2006:
29). Miks inimesed üleüldse töötavad? Nad töötavad, sest nad on
näljased, nad on janused, neil on vaja kohta, kus magada . Suurem osa
meie palgast kulub iseenda ja pere füsioloogiliste baasvajaduste
rahuldamiseks. Niipea kui inimesel on piisavalt süüa ja juua,
niipea kui on koht kus magada, kerkivad inimese südamesse teised
vajadused: inimesed hakkad huvi tundma pensioni, töökoha säilimise
ja töö turvalisuse vastu (Adair 2006: 30).
Maslowi teooria kohaselt ei toimi rahuldatud tarve enam käitumise
motivaatorina. Tugevad vajadused, mida peetakse rahuldatuiks, on
tihti vaid sedavõrd rahuldatud, kui mõni teine tarve neist antud
hetkel tugevamaks osutub (Kidron 2008: 209).
A.Maslow kirjeldas vajadusi nende hierarhilistes seostes (vt Joonis
2). Madalamal asetsevate vajaduste rahuldamine eelneb püramiidi
kõrgel astmel asetsevate vajaduste aktualiseerimisele (Vadi 2004:
94).
Joonis 2. Maslow vajaduste püramiid (Vadi 2004: 94)
Inimesed pole oma käitumises sageli ratsionaalsed - nad otsivad
vahel lihtsalt meeldivaid emotsioone - lõbu, rõõmu. Tarbijana hindavad inimesed tooteid erinevalt, sõltuvalt sellest, kas nad
soovivad tootest saada ratsionaalset (utilitaarset) või
emotsionaalset (hedoonilist) kasu. Kui tarbija otsib utilitaarset
kasu, kasutab ta selle toote hindamisel kainet mõtlemist. Olulised
on funktsionaalsed omadused. Kui tarbijat juhivad toote või teenuse
hindamisel emotsionaalsed motiivid, on tarbija poolt oodatav kasu
abstraktsem, sümboolsem ja ka isiklikum. Ehkki paljude toodete
juures tajutakse mõlemat liiki kasusid, on oluline teadvustada,
kummad on tugevamad, domineerivamad. Seda on oluline arvestada tarbijaid toodete või teenuste potentsiaalsetest kasudest
kommunikatsiooni või reklaami kaudu teavitades. Oluline on ka
kommunikatsioonitüübi valik. Väidetavalt on utilitaarsete
motiivide domineerimisel verbaalne, mõtlemist vajav info mõjusam ja
emotsionaalsete motiivide puhul vastupidiselt pildilised kujundid, sümbolid ja võib-olla isegi fantaasia (Tarbija individuaalsed
omadused 2012).
Vajadus tekib, kui inimene märkab soovitu ja tegelikkuse vahet.
Vajadus kujuneb sisemiste tegurite (nälg, janu) toimel või väliste
tegurite (tootepakkumine, kaaslaste surve, naabri uus auto) mõjul.
Vajaduste tunnetamise tõukejõududeks on mälu, motiiv , reklaami
võrdlusrühm jm (Vihalem 2008: 83).
Tarbija ootab teenindajatelt tähelepanu, tunnustust, hoolitsust,
abivalmidust, vajaduste ja soovide rahuldamist ning probleemide
lahendamist. Kui midagi läheb ostmisel või tarbimisel valesti,
tahab tarbija kuulda vabandusi ja eeldab kahjude heastamist (Vihalem
2008: 74).
1.2 Tarbija ostukäitumine, -eelistused ja nende muutumine
Erinevad allikad sisaldavad erinevaid nägemusi, milliseks võib
muutuda meie elu, kui arvutid , kohalikud ja satelliitvõrgud on
saanud meie elu igapäevaseks osaks. See, mida täna võib leida
miljardär Bill Gatesi kodus, võib kümne aasta pärast olla
tavaline peaaegu kõigi keskklassi kuuluvate inimeste kodudes (Kotler
2002: 206).
Turunduse eesmärk on rahuldada tarbijate vajadusi ettevõttele
kasumlikul moel (vt Tabel 1). Et seda teha, peab aga tarbijate
vajadusi teadma. Paraku pole see nii lihtne, kui esialgu tundub.
Tarbijad võivad küll öelda, mida nad vajavad, kuid tegelikkuses
käituvad hoopis teisiti – nad ei pruugi teadvustada oma sügavaid motiive , nad võivad muuta viimasel hetkel meelt , sest situatsioon
nõudis teistsugust käitumist jne. Samuti ei pruugi ostja ja tarbija
olla alati üks ja sama isik ( Kuusik jt 2010: 83).
Tabel 1. Tarbija ostukäitumise käsitlused (Kuusik jt 2010: 83).
KÄSITLUS
PEAMISED DISTSIPLIINID
PEAMISED EESMÄRGID
Intepreteeriv
Kultuuriantropoloogia
Mõista tarbimise olemust
Traditsiooniline
Psühholoogia , Sotsioloogia
Uurida tarbijate otsustus -protsessi ja käitumist
Turunduslik
Majandusteadus , Statistika
Ennustada tarbijate valikuid ja käitumist
Tarbijakäitumist mõjutavad nii sisemised kui välised tegurid.
Sisemisteks teguriteks on järgmised:
- Isikuomadused - tarbijad on arukad ja teavad, mida nad tahavad. Nad juhinduvad oma harjumustest, veendumustest ja tõekspidamistest .
- Maitseeelistused - erinevad tarbijad eelistavad eri kaupu, on nõudlikumad ja kvaliteedist teadlikumad. Oma tervise pärast eelistavad tarbijad väikese kalorisisaldusega suhkruvabu tooteid, vähe soola ja rasva ning soovitavalt kiudaineid sisaldavaid tooteid.
- Motivatsioon - õppimine, hoiak, mis mõjutab käitumist ja elulaadi. Tarbija ise huvitub, mis on toote pakendil kirjas, on uudishimulik , hindab aja kokkuhoidu ja mugavusi sisseostude tegemisel ( Tarbijakäitumine 2012).
Välised tegurid, mis mõjutavad tarbija ostukäitumist:
- majanduslikud - tarbijate sissetulekud;
- demograafilised - tarbija vanus, sugu, sissetulek, haridus ja amet;
- kultuurilised - tulenevad kultuurilistest hoiakutest. Tarbija on tarbimisvalikus sageli mõjustatud võõrastest kultuuridest ja tavadest;
- reklaam;
- teiste inimeste arvamus (Tarbijakäitumine 2012).
Tarbijal kui ostjal võib tekkida kindlate kaupade vastu eriti suur
omandamis või ostuhuvi. Sel juhul on otsustav osa eelistusel, mis
sõltub eelkõige üldteguritest (nagu tarbija varandus ja
sissetulek, sugu, vanus, amet, rahvus, usk) ning eduteguritest, mis
on seotud inimese isiksuse kordumatute omadustega (individuaalne
maitse, iseloomueristused, väärtushinnangud jm. (Mallene 2005: 13).
Tarbija ostud võib esimeses tähenduses jaotada kahte rühma:
olulised ja ebaolulised (vt Tabel 2). Olulistele ostudele on
iseloomulik põhjalik otsustamine, kõrge tajutud risk, suur
rahasumma, suur aja ja energia kulu. Ebaolulisele ostule on tunnuslik
pealiskaudne otsustamine, madal tajutud risk, väike rahasumma,
vähene aja ja energiakulu . Tarbija ostutähtsus on seda suurem, mida
vähem on tarbijal infot, mida enam ta riskib, mida rohkem väärtustab
toodet, mida suurem on tema rahulolu ning selle kasv (Vihalem 2008:
77).
Tabel 2. Oluline ja ebaoluline ost ( ibid ).
TUNNUS
OLULINE OST
EBAOLULINE OST
Kulutatud aeg
Suur
Väike
Info otsimine
Aktiivne
Väheaktiivne, null
Reageering infole
Kriitiline hindamine
Passiivne vastuvõtmine
Brändi hindamine
Selge, arusaadav
Ähmane, üldine
Brändilojaalsuse tõenäosus
Suur
Väike
Viimase 20 aasta jooksul on Eesti tarbijaturg oluliselt muutunud (vt
Joonis 3). Järsemad muutused toimusid eelkõige möödunud sajandi
viimasel kümnendil ja olid seotud eelkõige arengutega
jaekaubanduses. Kuid loomulikult oli ka palju teisi
sotsiaal-majanduslikke tegureid, mis kõik tarbijakäitumist
mõjutasid ( Voog 2011).
Joonis 3. Eesti tarbijaturu arenguperioodid (Voog 2011).
Üldiselt arvatakse, et paljude toote- ja teenuserühmade puhul
huvitavad elektroonilised kanalid inimesi rohkem kui füüsilised
kauplused. Müük traditsiooniliste kanalite kaudu kasvab aastas vaid
mõne protsendi võrra, elektrooniliste kanalite puhul kasvab müük
rohkem kui kümme protsenti aastas (Kotler 2002: 212).
Kaubandusettevõttel tuleb arvestada,
et tarbija käitumist mõjutavad nüüdisajal terve hulk tegureid:
- tarbijad on haritumad ja kaubavalikust paremini informeeritud ning esitavad seetõttu suuremaid nõudmisi teenindamisele ja nõuannetele;
- nad tahavad saada ehtsaid kaupu ning on oma ostukäitumises tihti tujukad ja äraarvamatud. Kaua aega eksisteerinud keskmine tarbija on kadumas , sest tarbija on iseseisvunud (Siimon 2009: 113).
Jack Welch, üks tuntumaid USA tippjuhte, on kuulus oma väitega , et
„Äris on kolm põhinäitajat - klientide rahulolu, töötajate
rahulolu ja rahavoog - ning just selles järjekorras“. Hiljemalt märkis Welch, et ta oli kaks esimest näitajat valesti järjestanud
- töötajad peaks olema esikohal. Sellega tunnistas ta, et
lõppkokkuvõttes sõltub kõik töötajatest: nende võimetest,
motiveeritusest, loovusest , organiseerimisvõimest ja juhiomadustest.
Mida paremini koheldakse töötajaid, seda edukamaks muutub ettevõte
( Mayo 2004: 2).
Tarbijaturu ehk ostjaturu seisund tagab, et tarbijal on piiramatud võimalused vabalt valida, missuguseid ja kelle valmistatud või
müüdavaid kaupu ta soovib osta. Säärasel turul peavad kauplused konkureerima ja oma müügivõimaluste hoidmiseks hoolitsema kaupade
kvaliteedi tagamise, hinna alandamise ja ostjate parema teenindamise eest (Mallene 2005: 30). Iga müüja peab mõtlema sellele, kuidas
teha oma tooted tarbijale kättesaadavaks. Tooteid võidakse müüa
otse või kasutada selleks vahendajaid. Mõlemaid turustusvõimalusi
võib leida igast valdkonnast (Kotler 2002: 104).
Müügi seisukohalt on oluline teada ostja ostumotiive, tema
finantsvabadust ja seda, kuidas ostja vabadust kasutab ning selle
piires käitub. See tähendab, et on vaja teada, kust erineva
ostujõuga tarbija oma ostud teeb, millised on tema eelistused
kaubagruppide kaupa ning mis tüüpi ärist ta neid kaubagruppe ostab
(Siimon 2009: 112). Siin on õieti kaks probleemi, mis küll omavahel
põimuvad:
- mil määral on tarbija õigus iseenesest õigustatud, kas see on vajalik ja kasulik nii üksiktarbijale kui ka ühiskonnale;
- mil määral on see mõjutatud tootmisest ning reklaamist (Meel 2003: 50).
Ostumotiivist lähtudes võib ostjal tekkida kindla kauba puhul eriti
suur omandamissoov või ostuhuvi. Sel juhul on otsustav osa
eelistustel, mis sõltuvad eelkõige üldteguritest (näiteks
potensiaalse ostja vara ja sissetulek, sugu, vanus, amet, rahvus,
usk) ning eriteguritest, mis on seotud inimese isiksuse kordumatute
omadustega (individuaalne maitse, iseloomu omadused, väärtushinnangud
jm). Eksisteerivad tõenäosuslikud käitumisreeglid ehk
eelistusaktsioonid, millest tarbija ostes eelduste kohaselt kinni
peab ning mis tagavad tema valikute ratsionaalsuse (Siimon 2009:
113).
Otsustamise etapis tehakse kaks tähtsat otsust: ostukoha valimine ja
toote/brändi valimine. Esimene otsus dikteerib selle, millisesse
situatsiooni klient satub ja millise valikuga ta kokku puutub.
Otsustamisel kasutatakse samu reegleid nagu hoiakute kujundamisel
(Kuusik jt 2012: 116).
Uuringutest on selgunud, et detailselt planeeritud oste tehakse umbes
34%-l juhtudest, üldiselt planeeritud oste on 11% (minnakse poodi
``süüa`` ostma), asendusoste 3% (minnakse konkreetse põhjusega
kauplusesse, kuid see toode puudub ja tuleb valida midagi muud) ja
planeerimata oste 53% (Kuusik jt 2010: 116).
Iga tootegrupi puhul on tarbijal omad stereotüüpsed ootused kõige
olulisemad omadused, mille alusel tarbija püüab teha või õigustab
oma ostuvalikut. Need tähtsad omadused kujundatakse paljuski
sotsiaalsete faktorite mõjul tarbimiskultuuri traditsioonide,
reklaamide või arvamusliidrite hinnangute ajel (Voog 2000).
Erasektoris tunneb turundaja enamasti huvi
tarbijate eelistuste vastu ja muudab oma toodet vastavalt tarbijate
soovidele (Avaliku arvamuse uuringud
2012).
2. NAISTARBIJA EELISTUSED
JA nende MUUTUSED 20. SAJANDIL
Rõivad , jumestus ja juuksed kui meie kõikuvate ootuste mõõdupuu,
peegeldavad muutusi ühiskonnas. Räägitakse, et seelikupikkused
lühenevad, kui majandus on heas seisus, ja pikenevad, kui halvas .
Moeajaloolase James Laveri väide erogeense piirkonna nihkumisest
selgitab, et iga ajastu rõhutab erinevat näo- ja kehaosa . Siiski on
terviklik pilk erinevatele aastakümnetele see, mis lubab meil 20.
sajandi ilu taashinnata (Mulvey, Richards 1998: 6).
2.1 Välimuse tähtsus ühiskonnas
Suurim kunstnik on loodus (Viru 2012) ja üheks tema suurepäraseks
meistritööks on naise ilu ning seda ei tasu heita tarbetute asjade
hulka. Ilu tuleb austada ja hoida. Võib ju nuriseda, et ilu
jagamisel pole arvestatud võrdsusnõuet. Ometigi on igas naises midagi, mis teda kaunistab, ainult erinev on kuivõrd tahab ilu
kandja oma sära esile tuua või tahab seda hoopiski maha suruda
(ibid). Teadlased arvavad , et ilumeel on juba
inimeste loomuses ning eeskätt seotud soo jätkamisega. Naise ilu ja
noorus signaliseerivad mehele, et ta võib saada terved järeltulijad .
Seega on ilus naine ka ideaalne emakandidaat. Naised seevastu peavad
ikka oluliseks mehe tööalaseid saavutusi, sest lõpuks peab ju tema
perekonda toitma. Isegi kui see enam nii aktuaalne ei tundu, on see
ürgaegadest pärit tendents inimestes ikka veel olemas (Schneider
2000: 19).
Ilutööstus areneb tänapäeval väga kiiresti. Pidevalt tulevad
välja uued revolutsioonilised tooted ja mõeldakse välja uusi
vahendeid, kuidas naised saaksid jätkuvalt noored ja kaunid välja
näha (Pärn 2012). Kosmeetilised ained toimivad kahel viisil. Üks
neist on mehaaniline kinnitumine, näiteks kinnitub juukselakk
juuksekarva pinnale, moodustades seal niiskuse eest kaitsva kihi. Ka
ripsmetuši või huulepulga värvained kinnituvad mehaaniliselt.
Teine viis on keemiline mõjutamine, näiteks püsilokivedelik muudab
juuksekarva keemilist struktuuri nii, et see kähardub. Ilusate lokkide tegemine nõuab mitmekülgseid oskusi, sealhulgas ka
keemiaalaseid teadmisi (Luoma, Kara 1996: 9).
Naha eest hoolitsemine muutub aina populaarsemaks . Kui juuste ja naha
hoolduses tahetakse parimat tulemust, peaksid nii spetsialistid kui
ka tarbijad tundma huvi kosmeetiliste toodete koostise ning
mõjuviiside vastu (Luoma, Kara 1996: 9).
Enda jumestamist ja kaunistamist võib loomulikult pinnapealseks
tegevuseks pidada, kuid mõju, mida hoolitsetud välimus enesetundele
avaldab, on raske üle hinnata. Kaunilt meigitud naine tunneb end
enesekindlamalt, tema käitumine on samuti kindlam . Inimesed, kes on
rahul oma välimusega , mõjuvad veenvalt , neile osutatakse rohkem
tähelepanu, nende seltskonda nauditakse. Sisemine sära peegeldub
varjamatult välimuses ( Sangla 2005: 10).
Ilusatel inimestel on lihtsam elada, see võib vastumeelne olla ja
seda võidakse rumalaks ning ebaõiglaseks pidada, kuid see on siiski
fakt: ilusatel inimestel on sageli eluaegsed eelistused nii koolis,
ülemuse ees, kontoris, diskol kui ka tänaval (Schneider 2000: 15).
Ilu on ääretult ligitõmbav. Kuigi ilu hinnata on väga lihtne,
pole seda sugugi kerge defineerida. Eriti veel tänapäeval, kui
ilusaks peetakse isikupäraseid, omanäolisi naisi (Sangla 2005: 10).
Hea välimus ja selle tähtsus kõigis eluvaldkondades on tänapäeval
muutunud nii oluliseks, et on tekkinud eraldi uurimissuund – nn
atraktiivsusuuringud. Siin on nende uuringute tähtsamad tulemused:
- ilusaid väikelapsi hellitatakse rohkem;
- ilusaid lapsi karistatakse harvemini ja nad saavad koolis paremaid hindeid ;
- nägusad inimesed äratavad kohe sümpaatiat, isegi kui nad on täiesti võõrad;
- säravad inimesed on töövestlusel edukamad kui teised, nad pälvivad automaatselt rohkem austust;
- kenadel tüdrukutel on rohkem kohtamisi (Schneider 2000: 16).
Kena välimus ja sisemine sära tekitavad nähtavasti automaatselt
positiivse suhtumise . Pealegi oodatakse ilusatelt inimestelt head –
ilmselt mõjutavad nad siis ka teiste ootusi. Nad panevad
ümbritsevaid postiivselt mõtlema. Ilusatel inimestel on rohkem
võimalusi saada selleks, kelleks neid peetakse (ibid ).
Eesti naist peetakse heledapäiseks kaunitariks, kes toidab mehe ja seitse last, õmbleb, koristab ja tikib, talitab loomad ja teeb süüa
ning õpetab õhtul ketramise kõrvalt lapsed lugema. Eestlanna on
sõnakas ja iseseisev, kuid samas mõistev ja kuulab kõige
tähtsamates asjades vaguralt mehe sõna ( Vahtre 2009: 11). Levinud fraas ütleb, et eesti naine on kange naine ja miks peaks sellele
vastu vaidlema . Kindlasti on eesti naine sama kange kui ükskõik
milline muu naine maailmas, paapua naistest inglannadeni. Ent kui
mõelda kanguse all iseseisvust, sõnakust ja söakust, siis tuleb
möönda, et selles osas on eesti naine olnud traditsiooniliselt
tugevamal positsioonil kui näiteks naine islamimaades või
mitteislamlikes Vahemeremaades (Vahtre 2009: 55).
Ilu on muutunud antud ühiskonna võtmesõnaks ning seepärast
püütakse hoolega oma välist külge ideaalilähedaseks muuta.
Ühiskonna surve naistele on viimaste aastate jooksul tohutult
kasvanud. Inimest, kes ei jumalda sihvakat iluideaali, peetakse
lohakaks ja räpakaks ning leitakse, et ta pole väärt teiste
austust (Schneider 2000: 16). Tuntud Ameerika ajakirjanik Kin Hubbard on öelnud: ``Ilu on pinnapealne, aga kui oled varatu ja
vaimuvaene, siis on see väärtuslik vara`` (Toliver 2004: 47).
2.2 Eesti naise sissetulekud kui tarbimise eeldus
Statistika, mis pärineb mõne aasta tagant, nätab, et naiste palk
moodustab meeste palgast keskeltläbi 76 protsenti (vt Tabel 3). See
ei tähenda siiski, et näiteks naismüüja saaks veerandi võrra
vähem palka kui tema kõrval töötav ja samu ülesandeid täitev
meesmüüja. Niisugune vahetegemine on seadusega keelatud, kuigi ei
saa öelda, et seda enam üldse ei esineks. Sellegipoolest tuleb
naiste ja meeste keskmise palga erinevuse peapõhjust otsida mujalt,
ja nimelt tõsiasjast, et mehed teevad tasuvamaid töid (Vahtre 2009:
58).
Naised on alati olnud kodutööde ja laste kasvatamisega rohkem
seotud kui mehed, mistõttu töö ja pereelu vahel tasakaalu leidmine
puudutab paljuski just naisi. Naise elukvaliteet sõltub sellest,
kuidas suudetakse jagada aega töö- ja eraelu vahel, mis omakorda
mõjutab laste heaolu ( Kerner jt 2011: 31).
Tabel 3. Töötava Eesti naise kuu keskmine brutotulu (Eesti
statistika andmebaas EUR)
ST005: BRUTOTULU --- Aasta, Piirkond, Haldusüksus , Näitaja, Sugu ning vanuserühm
Palgatöötaja kuu keskmine brutotulu, eurot
Naised
Vanuserühmad kokku
2011
Kogu Eesti
667.17
Märkus :
Ümardamise tõttu võivad väärtuste koondandmed erineda liidetatvate väärtuste summast . (1 euro = 15,6466 Eesti krooni).
2010. aastal oli meeste vaesuse määr 17,6% ja naistel 17,4%. Meeste
ja naiste vaesuse määr on ühtlustunud. Kui varasematel aastatel
oli naiste vaesusmäär kõrgem kui meestel, siis 2010. aastal 0,2
protsendipunkti madalam. Põhjuseks on suur pensionieas naiste
osatähtsus rahvastikus ning sotsiaalsed siirded (riiklikud laste- ja
peretoetused, pensionid ), mis aitavad säilitada naiste sissetulekuid
vaesuspiirist kõrgemana (Suhtelises vaesuses... 2011).
2.3 Naistarbija rõivastumis-, jumestamis- ja soenguharjumused 20.
sajandil
Täiusliku garderoobi loomisel on heaks aluseks tervikvisioon –
pisut mõtisklust teemal, milliseid iseenda elustiili- ja üldiseid
kultuurinõudeid peaks arvestama. Nii õnnestub vältida
juhuslikkust, samuti liigseid kulutusi (Makina, Kuldma 2006: 11).
1990ndate aastate alguses oli S – figuur populaarsuse tipul , 1998.
aastal tutvustas moelooja Poiret aga uut ampiirmoodi ning tasapisi saadeti figuuri moonutav korsett lõpuks viimsele teekonnale. Uue
siluetiga kaasnesid ka uued mustrid ja värvid ning moemaailma jaoks
oli toimunud lõplik pööre (Mulvey, Richards 1998: 34).
Alates 1920ndate aastate keskpaigast muutusid õrnema soo seelikud tunduvalt lühemaks (Vära, Tannberg , Pajur 2004: 81). Sajandialguse
keerukas rõivamood asendus lihtsa geomeetrilise joonega . Erinevalt
varasemast ei rõhutatud naiste riietuses enam naiselikkust. Selle
asemele tuli poisilik stiil (Vära, Tannberg, Pajur 2004: 81). Teise
maailmasõja puhkemisega muutus olukord majanduses väga kiiresti.
Kohe tekkis puudus kõigest, sealhulgas ka toidust. Riiete ostmiseks oli vaja nii raha kui ka talonge (Peetamm 2009). Inimestel soovitati
kasutada riietusesemete valmistamiseks vanu kardinaid, voodilinu,
villaseid riideesemeid; kõikjal ajakirjanduses ilmusid soovitused ja
nõuanded, kuidas riideid ümber teha (ibid).
Kahekümnendal sajandil on iga uus aastakümme olnud seotud
teksariidega, kuigi erineval viisil. 1950ndaist aastaist alates said
teksapüksid meelsuse ja kuuluvuse sümboliks , olles sellel
aastakümnel rock´n´rolli – põlvkonna meelisrõivaks.
Kuuekümnendad tõid alt laienevad teksased, mida kandsid Inglismaa
ja Ameerika lillelapsed (Cosgrave 2000: 240).
Kahekümnenda sajandi keskpaigas hakkasid aga lääne linnaühiskonnas tekkima uutmoodi hõimud – tänavahõimud. Neisse koondusid erineva
maailmavaatega linnanoored ning igaühel neist oli oma riietumisstiil , lemmikmuusika ja põhimõtted. Nii näiteks uitasid 50ndatel tänavatel teddy boyd, 60ndatel biitnikud, modid ja
rokkarid, 70ndatel hipid, punkarid ja skinheadid, 80ndatel uusromantikud ja hipphopparid, 90ndatel grunged. Tänavahõime tekkis
kogu aeg juurde ning igal neist on riietumisstiil, mis neid teistest
eristab (Samarüütel–Long 2003: 15).
Kaheksakümnendatel oli inimeste elu nii normeeritud, et mingil
hetkel mahtusid isegi riided kindlatesse pihkudesse. Inimese enda
pikkus ei läinud kuigivõrd arvesse. Niisiis pidi lühim seelik olema täpselt 74 cm ja pikim 96 cm, vahepikkusteks 80 cm ja 85 cm.
Kui olid lühike ja astusid seeliku kannale, siis polnud midagi
parata. Moodsaim jakk oli kahtlemata nahkhiirekimono ja seda oli hea
lihtne õmmelda ka. Õlad pidid igal juhul olema toekad (Merino,
2009: 111). 80ndate teise poole videodiskod vajasid retuuse ja
teksaseelikut ning neoonvärvi plastmassist kõrvarõngaid (Merino,
2009: 113).
1990ndail aastail muutus riidemaailmas tootjate konkurents nii
võimsaks, et kaubamärgi sisu polnud enam nii oluline kui megabrändi
väline imago (Cosgrave 2000: 236). 1990ndate moe koondsõnaks oli individuaalsus . See käib pikkuse, stiili, pükste ja kleidi kohta -
kandja valida on mitte ainult, mida kanda, vaid ka kuidas ja millega.
Teadjamad mõistavad, et kõik, mida kantakse, on laetud tähendusega,
mis asjatundjatel ei jää tähelepanuta , kuid kõige tähtsam on
siiski vabadus (ibid).
Rõivaste ja nende kandmise suhtes oli tekkinud uut laadi tundlikkus.
Nagu kõige muugagi sel kümnendil, ei määranud naiste
väljanägemist mitte saatus ega isegi kindel mood, vaid sisemine
hoiak (Mulvey, Richards 1998: 190).
20. sajandil oli ajajärk, mil aristrokraatlikke rollieeskujusid
asendasid filmimaailma kangelannad. Jumestusvahendite hind muutus
odavamaks ja tooted kättesaadavamaks, kõik naised ihkasid välja
näha sama efektsed kui filmidiivad. Meikimist peeti popiks ning end
söandati jumestada ka avalikes kohtades – meenutagem, et
puritaanlikul viktoriaanlikul perioodil peeti meikimist vaid
striptiisitaridele ja prostituutidele kohaseks tegevuseks. Tugevalt
meigitud silmad ja kitsad , Ambori vibu meenutavad veripunased huuled
olid 20-ndail seksapiilsuse ja enesekindluse kaubamärgiks ja
sümboliks (Sangla 2005: 92). Kahekümnendal sajandil oli euroopalik
kosmeetika juba peaaegu tervislikul alusel (Raipala-Cormier 2011:
208).
Viiekümnendatel oli pearõhk silmadel, mis omandasid uue, Egiptusest
pärineva kuju: kontuurid joonistati laineriga välja ja kulmud olid
lopsakamad ning madalama kaarega kui enne. Lopsakamalt mõjus ka
heledama tooniga värvitud suu. Uus nägu, kalgim ja kavalam kui
varem, jättis ülimalt elegantse mulje. Täismeiki soovitati kanda
igal pool ning kosmeetikutel jätkus tööd hommikust õhtuni
(Mulvey, Richards 1998: 129).
Jumestamisel aastail 1960 – 1970 olid moes suured värvitud silmad,
kahvatu nahk ja heledad lopsakad huuled, ikooniks oli modell Twiggy.
Kasutati ka valeripsmeid ja pärlmutter lauvärve. Populaarseim
lauvärv oli sinine. 60ndail avastati põsepuna ning põski jumestati
kõikvõimalikes värvitoonides roosast pärlvalgeni (Sangla 2005:
100).
1990ndatel on tarbija kõigist ajakirjade rohketest nõuannetest
üpris häiritud ja ta naudib parimaid kättesaadavaid
jumestusvahendeid. Tarbija ootab tippefektiivseid tooteid, näiteks
jumestuskreeme, mis ei hakka läikima, püsivaid huulepulki,
ultraviolettkiirte eest kaitsvaid jumestuskreeme ja teisi aina
täiustuvaid vahendeid. Üheksakümnendate meigiturg on üha enam
noorte juhtida (Mulvey, Richards 1998: 200...201).
Väga noortel tüdrukutel on suur ostujõud ja nad tunnevad kõiki
tippkaubamärke ning 1970ndate taaselustamise peamine toetajaskond
tuleb klubidest (Mulvey, Richards 1998: 200...201).
1920ndatel aastatel tulid naistemoodi pikkade juuste kõrvale ka lühikesed . Pärast elektrilokkide leiutamist 1925.aastal muutus
juuste lokkimine üldiseks ja kõigile kättesaadavaks (Vära,
Tannberg, Pajur 2004: 81). Holliwood määras, millist soengut peab
kandma. Kuulsa näitleja Ingrid Bergmani soeng - tukk ja lühike bob
soeng filmis „ Jeanne d Arc“ - muutus ülemaailmselt nii kuulsaks , et püsis ühe trendina kuni 50ndateni. Peale bob soengu kanti valetukkasid ja –palmikuid ning keemilised püsilokid kogusid
kiiresti kuulsust . Endiselt olid aukohal ülespandud soengud , kus
juuksed kammiti pea ligi otsmiku kohale kokku ja siis valmistati
lopsakas lokikogum, ülejäänud pead kattis turban (Merino 2009:
41).
1940ndatel aastatel oli lõpuks saabunud aeg, mil iga naine sai ise
otsustada praktilise või konservatiivse soengu kasuks. Nõuded
soengutele pidid järgima ühiskonnas kehtivat mentaliteeti:
tõepoolest, new look eeldas korralikku ülespandud juustega
soengut (Mulvey, Richards 1998: 108).
Viiekümendate juuksed olid lahti, üles pandud või žiletiga ära aetud , peaasi , et mitte loomulik. Kuid aga et ajast aega džentelmenid
eelistasid blonde naisterahvaid, oli üks õige naine, kellel
meeldimissoov tagataskus, ikka vesinikust puretud juustega (Merino
2009: 124). Valejuuste vaimustus saavutas 1960ndatel haripunkti –
tüdrukud kandsid parukaid , et muuta oma isiksust (Mulvey, Richards
1998: 144).
Mis värvidesse puutub, siis näib, et blondide juustega naine pole
enam moes ning mehed on hääletanud kõige populaarsemaks persooniks punapea , põhjendusega, et ta on individuaalne. Naiste seas on aga populaarsem tume juus, sest see on rohkem kooskõlas ajastu
mõtiskleva meeleoluga. Üheksakümnendate
hittsoenguteks kujunesid Meg Ryani
lühike mop-top ning
Jennifer Anistoni pseudo- 70ndate pikk lühikeste järkudega lõige
(Peetamm 2009).
2.4 Naiskliendi tarbimisharjumused 21. sajandil
Valikuvõimalus ja omanäolisus tõotavad jääda 21. sajandil ilu
peamisteks märksõnadeks. Tänu teaduse edusammudele on ilutoodete
valik üle ootuste laienenud . Naised võivad rõõmu tunda
kosmeetikumidest, millest ei osanud veel kümme aastat tagasi
unistadagi. Kui aastaid tagasi sümboliseeris värvivalik naiste
valikuvabadust, siis tänapäeva progressi näitavad erinevad
tekstuurid. Täisväärtuslik elustiil on 21.sajandil ilufilosoofia
keskpunkt. Inimesed arendavad end nii füüsiliselt kui ka vaimselt
ning mida suurem on inimese kompetentsus, seda kõrgemaid nõudmisi
esitatakse ilutoodetele (Sangla 2005: 108).
Kui rõivamoes liigub pendel iga uue hooaja saabudes hoogsalt
vastupidises suunas, siis praegusel ajal soengumoes toimuvad suuremad
muutused märksa pikema vinnaga. Juuksespetsid on täheldanud, et ühe
stiili eluiga on keskeltläbi kolm aastat (Allikmaa 2010: 76). Hetkel
lähtutakse sellest, et iga klient on ainulaadne ja kordumatu : mood
muutub, kuid inimesele omane stiil jääb. Juuksurite ülesanne on
seda stiili täiustades klienti kaunimaks muuta (Anton 2007: 64).
Pärandiks saadud juuste kvaliteeti ei saa enam kuidagi mõjutada,
küll aga saadakse tagada oma juuste hea tervis (Raipala-Cormier
2011: 185).
Möödunud sajandi erinevate kümnendite stiilid jumestamisel on
tänases moepildis vahelduva eduga pidevalt esindatud . Suurim vahe
originaali ja kaasaegse tõlgenduse vahel seisneb tekstuurides –
need on loomulikumad kui kunagi varem. Liigset dramaatilisust
püütakse tänapäeva jumestuses vältida (Sangla 2005: 108).
Täiesti uus liin on laste näomaaling, mis on eriti populaarne . Ei
saa mainimata jätta, et ka naiste hulgas on näomaaling üha enam
populaarsust võtmas. Usutakse, et 21. sajand läheb ajalukku keha ja
näomaalingu taassünni ajastuna ( Luht 2007: 42).
Kosmeetikatooted on Eestis Terviseameti kemikaalohutuse osakonna järelvalve all, ja iga ettevõtja , kes valmistab ja turustab
tooteid, vastutab toodete turvalisuse eest. Järelvalve annab
turvatunde tarbijale, kes võib tänapäeval suhteliselt kindlalt usaldada toote kvaliteeti (Raipala-Cormier 2011: 212).
Rõivamoes soovitatakse, et vähemasti õhukesed liibuvad
teksalõikega püksid ehk jeggings`id võiksid rõivamoe
trendijüngritel kapist võtta olla küll. Neid on trendikas kanda
nii avarate jakkide, tuunikate kui ka kudumitega. Samavõrd
trendikast peetakse retuuse. Suuremaks püsilemmikuks on ka nende vastand , laiema joonega voldikpüksid ( Rosen 2010: 12).
21. sajandil on muutunud inimeste ostukäitumine ja lisandunud
tootegruppe, millest veel kümmekond aastat tagasi võõristusega
mööda käidi. Väga paljud kaubagrupid on leidnud tee uute
tarbijateni. 2000. aastate esimesel poolel suurenes ka inimeste hulk,
kes hakkasid tooteid ostma kaubamärgi järgi. Nende osakaal on
järjest suurenenud. Ka masu ajal on bränd oluline, nii et võib
öelda: kaubamärgid on tulnud selleks, et jääda ( Lehtsaar 2010:
124).
3. EMPIIRILISE UURINGU
METOODIKA
Ilu on muutunud tänapäeva ühiskonna võtmesõnaks ning seepärast
püütakse hoolega oma välist külge ideaalilähedaks muuta.
Ühiskonna surve naistele on tohutult kasvanud, seega on uurimus
vajalik, kuna kuna kümne aasta jooksul on tekkinud naistel rõiva-
ja ilutoodete kategoorias järjest suuremad valikuvõimalused.
3.1 Uurimistöö eesmärk ja ülesanded
Lõputöö eesmärk on välja selgitada Eesti naiste
tarbimisharjumused ja muutused riietumise, jumestamise ja
juuksehoolduse osas.
Töös on püstitatud järgmised uurimistöö ülesanded:
Luua teoreetiline raamistik tarbija, tema harjumuste, eelistuse ja nende muutmise osas, selleks, et läbi viia empiiriline tarbijauuring.
Välja selgitada läbi teiste allikate ja teoreetilise käsitluse, millised olid naistarbija harjumused, eelistused ja muutused ilumaailmas 20ndal sajandil.
Kvantitatiivse küsitlusega välja selgitada naiste tarbimisharjumused riietuse, soengute ja jumestuse ning trendide osas. Uurida: kui palju kulub naiskliendil raha igakuiselt antud vajaduste rahuldamiseks, kuidas hinnatakse Eestis müüdavate toodete sortimendi valikut, kuidas ollakse rahul siinsel turul pakutavate toodete/teenuste hindadega, kust eelistab naistarbija soetada endale meelepäraseid tooteid, milillised kriteeriumid on tähtsad uue kauba ostu puhul ning millised muutused on toimunud Eesti naiste tarbimisharjumustes kümne aasta jooksul.
Uuringu põhjal teha järeldused naiste eelistuste muudatuste kohta ja teha omapoolsed ettepanekud iluteenindusvaldkonna, teenindus- ning müügiettevõtetele, samuti anda mõningad soovitused naistarbijatele.
3.2 Uuringu metoodika
Uuringus kasutab autor kombineeritud ehk kvantitatiivset ja
kvalitatiivset meetodit. Tuginedes uurimistöö teooriale on
koostatud naisklientidele ankeetküsitlus. Creswell (1998) toetub
küsimusele vastamiseks Ragin ’ile (1987), kes nimetab kahe uurimismetoodika peamise erinevuse väga lihtsalt ja selgelt: kvantitatiivsed uurijad töötavad väheste tunnuste ja suure hulga
juhtumitega, kvalitatiivsed uurijad seevastu toetuvad väikesele
juhtumite arvule ja suurele hulgale tunnustele. Tavaliselt
nimetatakse kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimismetoodika peamise erinevusena seda, et esimene tegeleb numbritega, teine mitte. Antud
määratlusega nõustuvad Bauer , Gaskell ja Allum (2000), kelle
hinnangul kasutab kvantitatiivne metoodika andmete seletamiseks
statistilisi meetodeid , mistõttu seda peetakse „kõvaks“
teaduseks. Kvalitatiivne metoodika seevastu väldib numbreid ,
mistõttu tegeleb sotsiaalse tegelikkuse tõlgendamisega ning on ära teeninud „pehme“ teaduse nimetuse. Kvantitatiivse uurimuse
tüüpiliseks näiteks on avaliku arvamuse küsitlus ja kvalitatiivse
näiteks süvaintervjuu. Kvantitatiivset ja kvalitatiivset
uurimismetoodikat kujutatakse Baueri, Gaskelli ja Allumi (samas)
hinnangul sageli sotsiaalteaduste võistlevate paradigmadena ja
püütakse näidata ühe või teise suuna üleolekut või paremust
võrreldes teisega . Selleks ei ole autorite sõnul alust, sest kummalgi on oma eelised ja puudused ning kumbki sobib sotsiaalse
reaalsuse erinevate aspektide uurimiseks (Kvalitatiivse
uurimisviisi... 2010).
Erinevad uurijad on avaldanud erinevaid seisukohti
kvantitatiivse-kvalitatiivse uurimismetoodika vahekorrast, kuid uuem
seisukoht on see, et kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed uurimismeetodid ei ole polaarselt erinevad, vaid moodustavad pigem
kontiinumi, millel toimub rohkem või vähem sujuv üleminek
kvalitatiivselt kvantitatiivsele ja vastupidi ning seetõttu
pooldatakse nende kombineeritud kasutamist, kui see annab parema
tulemuse uurimisküsimusele vastuse leidmisel (Hess, Markson , Stein 2000).
3.3 Valimi moodustamine, uuringu läbiviimine ja andmete analüüs
Vastajateks on üle-eestilise koguvalimi seast naisterahvad vanuses
vähemalt 25 eluaastat. Küsimustiku, mis mõõdab naiste
tarbimisharjumuste muudatusi nende elus kümne aasta jooksul,
eelduseks on, et vastajad on vähemalt mainitud vanuses. Uurimistöös küsitletakse seega naisterahvaid vanuses 25 - 60 eluaastat.
Uurimistöös kogutakse andmeid, kasutades andmekogumismeetodina ankeetküsitlust . Küsimusi esitatakse uuritavatele naistele 21.
Kasutatakse semantilis-diferentsiaalset küsitlust ja ankeet koostatakse nii kinniste, avatud kui kombineeritud küsimustega.
Küsitluslehti kokku jaotati uurimistöö käigus 187, neist 100 paberkandjal ning 87 e- maili teel. Küsitluslehti jaotati laiali nii
juuksurisalongides, ilusalongides kui ka muudes kohtades, kus oli
reaalselt küsitluse sihtgrupini „parim juurdepääs“. Interneti
teel edastati küsitlus Ladies Circle Eesti naisteklubi
ühislisti kaudu. Andmete kogumine toimus ajavahemikul 07.02.2012 –
27.03.2012. Korrektselt täidetud ankeete tagastati 110,
ebakorrektseid 15 ning täitmata jäi 62 küsitlust, millest 80%
oleks olnud võimalik täita interneti vahendusel.
Empiirilises uurimuses saab andmetest järeldusi teha alles pärast
eeltööd :
- Andmete korrastamise esimene etapp on andmete kontrollimine;
- Teine etapp on andmete täiendamine;
- Kolmas etapp andmete korrastamine (Hirsijärvi, Remes, Sajavaara 2005: 206...207).
Andmeid analüüsitakse, kasutades statistilist analüüsi ja
järelduste tegemist. Kui tulemused on analüüsitud, hakatakse neid
selgitama ja tõlgendama. Tulemuste analüüsimisest üksi ei piisa –
neid tuleks ka sünteesida. Sünteesis ühendatud peamised
tulemused peaksid andma selge vastuse püstitatud probleemidele
(Hirsijärvi, Remes, Sajavaara 2005: 212). Järeldused tehakse
uurimismaterjali statistilise analüüsi põhjal, kasutades
aritmeetilisi keskmisi, korrelatsioone ja faktoranalüüsi.
Uurimistöö lõpetuseks arutletakse kokkuvõtvalt, milline on saadud
tulemuste tähtsus selles uurimisvaldkonnas, tuues välja järeldused
ja ettepanekud erinevatele teenindusettevõtetele (eelkõige
iluteeninduse valdkonnas).
Uuringu tulemusi töötleb autor tabeltöötlusprogrammi Exceli abil
ning iga väite puhul leitakse vastavalt tagastatud ankeetide arvule
hinnangute protsentuaalsed näitajad. Parema ülevaate saamiseks
esitatakse uuringu tulemused joonistena. Vastuste kogumisel ja
töötlemisel lähtutakse andmete konfidentsiaalsuse ja anonüümsuse
põhimõttest.
4. EMPIIRILISE uuringu
tulemused ja järeldused
Autor toob välja empiirilise uuringu tulemused ja järldused, mis
antud lõputöö uuringus selgusid.
4.1 Empiirilise uuringu analüüs
Küsimustiku esimene samm oli vanuse märkimine, kus valikuvariante
oli neli. Küitluse tulemusi kajastab joonis 5.
Joonis 5. Vastanute vanuseline jaotumine
Vastanuid oli igas vanuses. 66 naist oli 25 - 35 - aastased, 40
vastanutest 36 - 45 - aastased ning üle 46 - aastaseid vastajaid kõigest neli. Seega võib järeldada, et enamik vastajatest jäid
vanuseklassi 25 – 45 eluaastat.
Teise küsimusega sooviti välja selgitada vastanute igakuine
netosissetulek (vt Joonis 6) seda vajadusega leida seoseid vaatluse
all oleva naistarbija ostukäitumise ja sissetulekute taseme.
Joonis 6. Vastanute igakuine netosissetuleku jaotumine
2011. aasta statistika andmete kohaselt võib järeldada palgatõusu .
Küsitlusele vastanudtest oli ka palju alla 250 eurose sisstulekuga
naisterahvaid. Kui võrrelda tulemust vastanute vanustega (enamus 25
– 45 aastased naised), siis järeldusena võib välja tuua, et on
palju koduseid naisterahvaid. Põhjuseks võib autor siinkohal
pakkuda emapuhkusel olemise ja ka hetkel töötust, kuna 2012. aasta
algusega oli Eestis registreerinud ennast töötuks juba 26 138
naist ning lasteaia kohtade puudus on samuti meie vabariigis hetkel
väga aktuaalne teema.
Selgitamaks välja, kus enamik küsitluslehtede täitjaid elavad,
anti kolmandas küsimuses sellised vastusevariandid :Tallinn/Tartu,
muu linn, maapiirkond. Enamus (84%) vastanutest on pärit linnast,
neist 33% Tallinnast ja Tartust, ülejäänud 51% muudest linnadest.
Maapiirkonnast pärit vastajaid oli vaid 16%.
Siinkohal võib järeldada ka tulenevatest andmetest maksimaalset
sissetulekut palgana, kuna linnas on tööturg tunduvalt avaram kui
maapiirkonnas. Samuti võib välja tuua järelduse, et linnas elavad
naistarbijad külastavad rohkem iluteenuseid pakkuvaid asutusi ja on
seeläbi aktiivsemad enda arvamuste avaldamiseks küsitluslehtede
täitmisel.
Neljas küsimus oli rahulolu küsimus iseenda kohta (vt Joonis 7).
Tegemist oli kombineeritud küsimusega, kus avatud küsimusele ühtegi
valikvastsust ei pakutud .
Joonis 7. Vastanute rahuloluhinnangud iseenda välimuse suhtes
Schneideri väite kohaselt (Schneider 2000:19) on ilu meie ühiskonna
võtmesõna. Tänapäeva naine püüab hoolega oma välimust
ideaalilähedaks muuta. Küsimusele vastanud naistest olid 83 oma
välimusega rahul, 11 lausa väga rahul ja vaid 16 naist arvasid, et
ei ole piisavalt kenad. Siinkohal võib järelduseks tuua Sangla
väite kohaselt (Sangla 2005: 10), et inimesed, kes on rahul oma
välimusega, mõjuvad veenvalt, neile osutatakse rohkem tähelepanu
ning nende seltskonda nauditakse. Vastusest võib ka välja tuua, et
85% uuritavatest on aktiivsed püsima konkurentsis nii tööturul kui
muudes eluvaldkondades. Nad on enesekindlad ja suhteliselt hea enesehinnanguga .
Viienda küsimusena püüti välja selgitada, mitu eurot igas kuus
rõivaste ostu peale kulutatakse. Küsitluse tulemusi kajastab joonis
8.
Joonis 8. Rõivaste ostu puhul vastanute igakuine väljaminek
21 vastanut ostab ühe kuu jooksul rõivad kuni 10 € eest, 11 –
20 € eest ostjaid on 10. Naisterahvaid, kes sooritavad ostu 21 –
30 € eest on 15 ning 31 – 40 € eest ostjaid lausa 23.
Küsitluses 41 vastanut täpsustasid oma vastuseid avatud küsimuse
näol, kus:
- 60% neist vastajaist sooritab oste ligikaudu 150 € eest kuus;
- 25% leiab, et ei pea endale igakuist riiete ostu vajalikuks;
- 15% kulutab üle 75 € kuus.
Järeldusena võib välja tuua, et rõivaste ostu eestlannade puhul
võib märkida siiski vajaduseks, mitte sooviks. Kui sissetulekuks on
neto 650 € kuus ja naiskleint ostab igas kuus rõivaid 150 €
eest, kulub 23% tema sissetulekust ainult enese riietamise peale.
Sama suure töötasu puhul, ostes rõivaid 10 euro eest, kulutab
klient palgast vaid 1,5%.
Kuues küsimus oli esitatud järgnevalt: ``Kust Te ostate endale
peamiselt riideid?`` Üle poolte vastanutest (52% naisi) sooritab oma
ostud rõivakauplustest, 24% leiab sobivad tooted kasutatud rõivaste
kauplustest, 13% peab parimaks lahenduseks interneti vahenduselt
ostlemist, 7% eelistab super- ja hüpermarketeid ning kõigest 4%
vastajaid valisid avatud küsimuse, kus sai oma arvamuse kirjutada. Viimased märkisid üksmeelselt, et sooritavad kõik rõivaste ostud
vaid välisriikidest.
Järelikult on rõivakauplused vastanute jaoks olulised. Kotler tõi
2002. aastal oma raamatus välja väite, et igal aastal vähemalt 10%
kasvab internetikaubanduses püsiklientide arv. Antud küsitluse
põhjal võib järeldada, et siiski on esikohal traditsiooniliste
kanalite vahendusel välja reklaamitud müük. Eesti klient eelistab
enne toodet kasutada ja selga proovida, kui hakkab oma rahakotti
selle peale tühjendama.
``Kuidas hindate Eestis müüdavate naiste rõivaste
hindasid?``, see oli küsitluslehe seitsmendaks küsimuseks.
Küsitluse tulemusi kajastab joonis 9.
Joonis 9. Vastanute rahulolu Eestis müüdavate rõivahindadega
Enamik ehk 76 vastanut pidasid rõivaste hindasid peaaegu
normaalseteks. Kord leitakse ja vahel mitte selliste hindadega
tooteid, mida otsitakse. 21 naisklienti ei leia üldse sobilike
hindadega tooteid ning 10 tarbijat vastasid, et nemad on täiesti
rahul rõivaste hindadega, kuna leitakse endale alati sobivas hinnavahemikus riided. Vastanute hulgas oli ka kolm naisklienti, kes
tõdesid, et Eestis on rõivad ülehinnatud.
Kui alates 2004. aastast olid tarbijad avatumad kallimate ja paremate
toodete ostudele (vt Joonis 3), siis 2008. aastal toimus sellekohane
tagasiminek. Seoses majandusliku olukorra langusega toimus
tarbijapoolne tugev hinnasurve ning oldi sunnitud säästlikumalt
elama. Siinkohal võib ka järeldusena välja tuua, et naisklient
jälgib hoolikamalt võrreldes varasemaga ostlemise käigus kaupade
hindasid ja teeb kaalukamalt ostuotsuseid.
Kaheksandas küsimuses paluti hinnata Eestis müüdavate rõivaste
sortimendi valikut. Üle poolte vastanutest (52%) leidis, et pakutav sortiment on varieeruv , see tähendab, et alati pole piisavalt suur.
34% naisi polnud üldse rahul, nemad peavad valikut ebapiisavaks.
Ainult 11% vastanutest väitsid, et neile on täiesti meelepärane
kodumaisel turul pakutav rõivakaup. 3% vastanutest soovisid enda
valikuid täpsustada. 2% kolmest leidsid , et hinna ja kvaliteedi suhe
Eesti rõivakaubanduses on üle pakutud ning 1% täpsustajatest
soovis seletada sortimendi ebasobivust sellega, et antud turul onvaid
liiga sarnaste tootemudelite valik.
Järelikult soovib enamik vastanutest Eesti kaupluste riiulitelt
leida laiema sortimendivalikuga riideid. 1990ndatel oli samuti
rõivamoe koondsõnaks individuaalsus (Mulvey, Richards 1998: 190).
Kandja valida oli mitte, ainult mida kanda, vaid ka kuidas ja
millega. Rõivaste ja nende kandmise suhtes oli tekkinud uut laadi
tundlikkus, eelistati riidesse panna end mitte moe, vaid sisemise
tunde järgi. Sama võib väita ka hetkel olevate
rõivastumisharjumuste kohta.
Üheksanda küsimusega sooviti välja selgitada, mis on uue rõiva
ostu puhul kliendile kauba puhul kõige tähtsam. Küsitluse tulemusi
kajastab joonis 10.
Joonis 10. Vastanute hinnang, mis on nende jaoks tähtsaim uue rõiva
ostu puhul
Järjestama pidi omadused 5-palli skaalal, kus 5 oli kõige tähtsam
ja 1 ei olnud üldse tähtis. Tegemist oli kombineeritud küsimusega,
kus oli võimalik vastajal soovi korral oma arvamus lisada. Eesti
naine soovis siiski järjestada valikuvariandid selliselt :
- kõige tähtsamaks peeti uue rõiva ostu puhul kauba kvaliteeti (28 vastanut);
- teisena leiti, et väga tähtis on ka toote hind (27 vastanut);
- tähtsuselt kolmandaks peeti kauba omadusi (23 vastanut);
- vähetähtis oli kaubamärk (18 vastanut);
- kõige ebaolulisemaks peeti kauba populaarsust (14 vastanut).
Kuna eelnevalt tuli küsitluse tulemustes välja, et enamus
naistarbijaid ostavad oma riided rõivakauplusest, võib järeldada,
et mujalt ostetud kauba puhul ei pruugi alati rõiva kvaliteet
kliendi nõudmistele vastata. Küsitluses selgus ka, et kaubamärk ja
toote populaarus on naiskliendile kõige vähem tähtsad. Vaadeldes
rõivakauplustes pakutavaid tootekategooriaid, võib märkida küll,
et enamuses poodides on rõhutatud liialt just hetkel moes olevaid
rõivaid. Kuna tootjate konkurents on muutunud kümne aasta jooksul
väga võimsaks, pole kliendi jaoks olulisim enam megabrändi imago.
Rõivaste kategoorias oli viimases ehk kümnendas küsimuses soovitud
teada naiskliendi riietumisstiili muutuste kohta kümne aasta
jooksul. Tegemist oli avatud küsimusega, kus iga ankeedi täitja sai
meenutades kirja panna enda stiili muutused:
- 24% vastasid, et nende riietumisstiil on muutunud silmnähtavalt naiselikumaks. Võrdluseks võib tuua 1990ndate aastate alguse, kus naised püüdsid riietuda glamuurselt. Samuti võib järeldada, et eelnevalt oldi liiga noored, kuna enamus küsitluse täitjaid olid vanuseklassis 25 – 35 eluaastat;
- 19% riietuvad, jälgides järjest enam moes toimuvaid muutusi. Järelikult on moeuudised muutunud nende jaoks aktuaalsemateks teemadeks;
- 14% naisi leiavad, et mugavus tänapäeval on justnimelt riiete puhul kõige olulisem omadus. Autor arvab , et eelneva kümne aasta jooksul on riietatud end rohkem naiselikumalt, kuid tänapäeval on mindud üle madala jalanõu ja pikkade pükste peale;
- 13% vastanutest ei ole kümne aasta jooksul enda rõivastumisharjumusi muutnud. Tundub, et ollakse rahul oma väljakujunenud stiiliga;
- 11% peavad eelnevate aastatega võrreldes rohkem lugu rõiva kvaliteedist. Kaupluses jälgitakse vaid korrektselt õmmeldud riideid ja samuti on oluline, mis materjalist toode on. Autori arvates on vastajatel väga õige valik, sest kui riiete ostu puhul õnnestub sul vältida juhuslikkust, väldid samas ka liigseid kulutusi. Klient mõtleb rohkem, mida endale riidekappi osta.
Vähematel küsitlustele vastajatel on toimunud ka kümne aasta
jooksul järgnevad muutused: 8% vastanutest on oma stiili vahetanud
klassikalisest sportliku vastu, 6% on käitunud vastupidiselt, nimelt
on läinud sportlikult stiililt üle klassikalisele . Kõigest 3%
vastajaid rakendab järjest enam loomingulisust oma riietumisstiilis:
rõivaid disainitakse ümber, kasutades rohkem koduseid vahendeid,
nagu tegid seda naised 1920ndatel aastatel pärast sõda, kui riided
polnud piisavalt kättesaadavad (Peetamm 2009). Samuti oli vastajate
hulgas ka 2% naisi, kes nimelt peavad tänapäeval järjest
tähtsamaks ainult teatud kaubamärkide soetamist. Siinkohal võib
järeldada, et tegemist on jällegi hinna–kvaliteedi suhtega, mida
Eesti rõivaturul pakutakse.
Üheteistkümnenda küsimusena oli eesmärk välja selgitada, mitu
eurot kulutab naisklient igakuiselt jumestusvahendite peale.
Küsitluse tulemusi kajastab joonis 11.
Joonis 11. Igakuine väljaminek, mis kulub naistarbijal
jumestusvahendite peale
Üle poolte vastanutest (64 naist) märkisid, et nemad kulutavad
maksimaalselt kuni 10€ kuus jumestusvahendite ostu peale. 22 naist
kulutavad 11- 20 €, 12 leiavad, et nende väljaminekud kuus on juba
21 – 30 €. Sama suur osa naisi märkis avatud vastusele, et
igakuu ei ole jumestusvahendite peale väljaminekuid. Tooteid
soetatakse vastavalt vajadusele.
Netosissetulek on küsitluse järgi ligikaudu 650 € kuus.
Järelikult kulutab igakuine toodete ostja ära 1,5% oma töötasust
meikimise peale. Kui aga naistarbija sissetulek jääb miinimumtaseme
kanti (küsitluses vastanutest selgus, et paljudel on tasu vaid 250 €
kuus), siis tarbijal läheb ainult oma näo ilustamise peale juba 4%
palgast.
``Kust ostab Eesti naisklient endale peamiselt
jumestusvahendeid?`` soovis autor välja selgitada kaheteistkümnenda
küsimusega. Üle poolte vastanutest (55% naisi) sooritavad oma ostu
vaid spetsialiseeritud kauplustest. 19% tarbijaid leiavad endale
sobivad tooted marketitest ning 14% teevad oma ostuotsused , järgides
kataloogides pakutavaid tooteid. 12% ostjaid jaguneb võrdselt nelja
eelistuse vahel, kus tarbija sooritab ostu järgmistest kohtadest :
- ÖKO poest;
- interneti vahendusel;
- apteegist;
- ilusalongist.
Kuna enamus naisi eelistab spetsialiseeritud kosmeetikakaupluseid,
järeldab autor, et antud poodides pannakse enim rõhku
klienditeeninduse rahulolule. Nagu ka Jack Welchi (üks tuntumaid USA
tippjuhte) tunnistuse kohaselt märkis Mayo (2004) oma raamatus, et
kõik sõltub eelkõige töötajatest. Mida paremini koheldakse
töötajaid, seda edukamaks muutub ka ettevõte. Kuna enamus kliente
eelistab just spetsialiseeritud kauplusi, järeldab autor, et antud
kaupluste müüjad on rohkem teadlikud müüdavatest toodetest ja nad
oskavad seeläbi paremini infot edastada kauplust külastavatele
klientidele.
Kolmeteistkümnenda küsimusega sooviti välja selgitada, kui tihti
Eesti naistarbija ennast jumestab. 62% vastanutest meigib end
igapäevaselt, 24% tarbivad nimetatud tooteid harvemini, 11% naisi
jumestab end väga harva ning kõigest 3% ei kasuta üldse
kosmeetikatooteid.
Järeldada võib, et nagu oli 1920ndatel aastatel, peetakse meikimist
tänaseni populaarseks tegevuseks. Kidroni (2001) väite kohaselt
mõjub vajaduste rahuldamisvõimaluste puudumine organismile
häirivalt, nende rahuldamine aga toob kaasa heaolutunde. Samuti
sõnab ta, et vajadus kutsub esile erilise seisundi –
motivatsiooni.
Kui vajadusi rahuldada, kaob motivatsiooniline pinge ning seeläbi
tekivad positiivsed emotsioonid. Võib tõdeda, et Eesti naistarbija
hoolib enda tervisest ja rahulolust ning sellele kõigele kaasa
aidates tarvitab abivahendeid suuremaks heaolutunde loomiseks. Autor
sõnab ka, et paika peab Sangla (2005) väide: ``Kaunilt meigitud
naine tunneb end enesekindlamalt.`` Järelikult Eesti naisklient
hoolitseb enda väljanägemise eest, ostes endale igakuiselt midagi
uut oma kosmeetikakotti.
``Kuidas hindate Eestis müüdavate jumestusvahendite
sortimendi valikut?`` oli küsimus number neliteist. Kõige
suurem osa naisi vastas, et Eestis müüdav sortiment on täiesti
piisav tegemaks ostu sooritusel parimaid valikuid. Selliselt vastasid
83%. Küsitlusest vaid 17% tarbijaid leidis, et valik on siiski
väike.
1990ndatel aastatel ootas veel tarbija pingsalt tippefektiivseid
jumestustooteid (Mulvey, Richards 1998: 200...201). Täna võib
öelda, et naisklient on oma oodatud kauakestvad jumestuskreemid,
püsivamad huulepulgad ja teised sarnaste omadustega vahendid
poelettidelt leidnud ja ta on selle valikuga rahul. Järeldusena võib
tuua välja, et Eesti kosmeetikamaailmas on turundusliku käsitlusega
tõusvas suunas tegutsetud. Kliendile on võimaldatud piisavalt lai
valik erinevate jumestusvahendite osas.
Viieteistkümnes küsimus oli seotud Eestis müüdavate
jumestusvahendite hindadega (vt Joonis 12). Autor soovis välja
uurida, kas kliendid peavad toodete hindasid taskukohasteks. 70
naisklienti on hindadega enam–vähem rahul. Kord leitakse, kord
mitte endale sobiva hinnaga tooted. 35 vastanut aga leiavad alati
endale sobivas hinnavahemikus jumestustoote ning viis naisklienti ei
ole absoluutselt rahul. Hinnad on liialt kõrged nende jaoks.
Joonis 12. Jumestusvahendite hindadega rahulolu Eestis
Autor järeldab, et kuna enamikel Eesti naistel on tekkinud vajadus
jumestustoodete järele, peetakse tarvete ostmist vajalikuks. Kuna
sortiment on lai ja müügil väga palju erinevaid kaubamärke on
võimalus seeläbi teha soodsamaid valikuid.
Kuuteistkümnendas küsimuses pidid kliendid järjestama, mis on
neile tähtsaim uue jumestustoote ostu puhul (vt Joonis 13). Punkte
sai anda 5-palli skaalal, kus 5 oli kõige tähtsam ja 1 ei olnud
üldse tähtis.
Joonis 13. Tähtsusjärjestus uue jumestustoote ostu puhul
Tulemused jumestustoote ostu tähtsusjärjestusel olid:
- kauba kvaliteet on 30-le naisele esmatähtis uue ostu puhul;
- väga oluliseks peetakse ka hinda, vastasid 25 küsitletavatest;
- ``Eesti naine järgib ka edukalt kauba omadusi, enne kui toote ostab ja viimast tarvitama hakkab`` sõnavad 24 vastajat ;
- vähemtähtsaks peetakse fakti, mis kaubamärgiga on ostu puhul tegu (18 vastanut);
- kõige vähem huvitab ostjat aga kaubagrupi poulaarsus, märkisid 13 naisklienti.
Järelikult teavad Eesti naised väga hästi, mis on tarbijat
mõjutavad tegurid. Kliendid on arukad ja teavad täpselt, mida
tahavad. Kuna ollakse hästi kursis jumestusvahendite omadustega,
oskab klient nõuda toote puhul ka soovitud kvaliteeti, eelkõige
juhindudes oma harjumustest, veendumustest ning tõekspidamistest.
Iseenda ilu hinnates oskab ka Eesti naine paika panna, mis hinda on
väärt tema soovitud toode ning kas ta saab endale antud kulutust
lubada.
Samas ei ole tarbija jaoks enam tähtis kaubamärk ning populaarsus.
Järelikult ei ole ka jumestusvahendite reklaamil Eestis väga
olulist mõju. Küsimuse tulemusest võib ka järeldada seda, et
klient valib nii riiete kui jumestustarvete ostu puhul kaupa,
järjestades samad kaubagrupi omadused samalaadsesse järjekorda .
Seitsmeteiskümnes küsimus oli avatud vastusevariandiga, kus
küsitluslehe täitja võis kirja panna omapoolsed meenutused teemal,
mis muutused on toimunud kümne aastaga tema jumestusharjumustes.
Erinevaid vastuseid tuli kokku viis liiki.
- 38% vastanutest on märkinud, et nende jumestusharjumused on muutunud märgatavalt tagasihoidlikumaks. Kasutusel on tunduvalt vähem vahendeid eelnevaga võrreldes. 14% neist vastanutest täiendasid oma arvamust järgnevalt: kui eelnevalt olid kasutusel maksimumtumedusega lauvärvid ja huulepulgad, siis täna ostetakse meelsamini naturaalsemaid toone;
- 28% naisi väidab, et nad ei ole kümne aasta jooksul oma tarbimisharjumusi jumestamise vallas absoluutselt muutnud;
- 14% aga kirjutasid, et on avastanud aja jooksul end harjumusi muutmas nii ostes kui tarbides järjest kvaliteetsemat kaupa;
- vastanute hulgas leidus ka 11% neid, kes on end hakanud tugevamalt meikima;
- kõige väiksem protsent (9%) nasiklientidest on avastanud enda jaoks parimaks lahendiks vaid loodusliku kosmeetika kasutamise ja soetamise .
Järeldusena võib välja tuua, et kümne aasta jooksul on toimunud
jumestusharjumustes väga suur muutus. Vastajad ei soovi välja näha
nagu filmidiivad kahekümnendatest. Samuti ei eelista nad ka end
meikida viisil, kuidas viiekümnendatel tegi seda Egiptuse naine.
Vastupidi – eestlannadest naistarbijad soovivad välja näha
loomulikumad kui kunagi varem. Liigset dramaatilisust tänapäeva
ühiskonnas ei peeta jumestamisel populaarseks. Naiste kohta, kes ei
ole oma jumestusharjumusi muutnud, võib öelda, et viimased kuuluvad
nende inimeste hulka (34% uuringute tulemustest), kes planeerivad
väga detailselt oma oste ette. Säärane klient teab jumestustoodete
kauplusesse astudes täpselt ette, mis toote ostab. Tarbija otsib
utilitaarset kasu, ta kasutab toote hindamisel kainet mõtlemist.
Tarbija, kes on leidnud enda jaoks nii dekoratiiv - kui
mineraalkosmeetika, hoolitseb enda naha eest rohkem kui tavatoodete
kasutajad. Need naised on teinud kaupade omadused endale selgelt
mõistetavaks ning järelikult on sealhulgas ka kliente, kes on nõus
maksma toote eest kõrgemat hinda kui kuni 10 € kuus.
Kaheksateistkümnenda küsimusega oli soov välja selgitada
juuksehooldustoodetele kuluv summa ühes kuus. Küsitluse tulemusi
kajastab joonis 14.
Joonis 14. Igakuine väljaminek, mis kulub naistarbijal
juuksehooldusvahendite peale
43 naisklienti kulutab kuni 10 € kuus, 39 juba 11 – 20 €.
Tarbijaid, kes sooritavad soenguks vajaminevate tarvete oste 21 –
30 € eest kuus, oli 25 ning 31 – 40 € eest ostab kõigest kolm
vastanut ühe kuu jooksul antud vahendeid.
Järeldusena võib välja tuua, et rõivaste ning jumestustoodete
puhul on naisi, kes ei soorita igakuiselt oste. Iseenda
juuksehoolduse peale aga kulutavad kõik vastanud tarbijad igakuiselt
oma sissetulekust raha. Autori arvates on juuksehooldusvahendid
kauplustes liikuv kaup. Tuleb vaid müüki panna enim nõutumad
tooted klientidele taskukohasema hinnaga. Samas saab klientide
käitumise põhjal rehkendada välja kaubandusettevõtte ligikaudse
kuu tulu kliendi kohta.
Üheksateistkümnes küsimus oli küsitud välja selgitamaks,
kustkohast ostab naisklient endale peamiselt juuksehooldusvahendeid
(vt Joonis 15).
Joonis 15. Naiskliendi eelistus juuksehooludvahendite ostu puhul
Kombineeritud küsimuse kuues valikuvariandis oli vastusevariante
igas valikus . Nii juuksurisalongist kui marketitest on enim ostu
sooritajaid. Mõlema kaubandusasutuse puhul oli külastuseelistuslasi
36 naise jagu. Spetsialiseeritud kauplustes on ostjaid vaid 6 kliendi
võrra vähem. Internetikaubanduse kaudu ostab neli tarbijat,
kataloogide vahendusel teevad tehinguid kaks ning samuti kaks klienti
sooritavad samalaadsed ostud vaid apteekidest külastades.
Pidades silmas tarbijaõigusi, võib järeldada, et valiku justnimelt
antud kaupluste osas on klient teinud tänu paremale info
liikumisele. Eesti naine usaldab teenindajate suusõnalisi seletusi ja kogemusi nõutud juuksehooldustoodete kohta. Ostes toote
kataloogist või interneti vahendusel, ei ole kliendil järelikult
piisavalt positiivseid emotsioone pakutud kauba suhtes. Ost ei tundu
liialt usaldusväärne ega anna kliendile piisavalt
positiivsustunnet. Mallene (2005) väide peab siinkohal paika:
tarbijaturu ehk ostjaturu seisund tagab, et tarbijal on piiramatud
võimalused vabalt valida, missuguseid ja kelle valmistatud või
müüdavaid kaupu ta soovib osta.
Eelviimane ehk kahekümnes küsimus oli sõnastatud järgnevalt:
``Kui tihti te kasutate juuksuri teenuseid?`` Küsitluse
tulemusi kajastab joonis 16.
Joonis 16. Naiskliendi juuksuri külastamise sagedus
Kõige suurem osa vastanutest ehk 37 naist külastab juuksurit vaid
mõned korrad aastas. 36 naist külastavad üle kuu, 26 aga vähemalt
üks kord kuu jooksul. Avatud küsimusena märkis üheksa naist, et
neile piisab täielikult, kui kasutavad juuksuri teenuseid vaid korra
kvartalis. Kaks naist aga märkisid, et nemad ei kasuta juuksuri
teenuseid üldse.
Autori arvates lähtutakse juuksuri külastamisel ennekõike
vajaduste tekkimisest. Küsitlusele vastanu ostab tooted kauplustest
ning hooldab võimalikult palju soenguid , eelistades koduseid
meetodeid profesionaalide omadele. Järeldada saab vastusest ka seda,
et
- kodumaistes juuksurisalongides on ebasobiv hinnaklass;
- teenindus külastatavate juuksurite poolt ei ole piisavalt kvaliteetne;
- hoitakse raha kokku, et soetada selle võrra rohkem tooteid kas jumestusvahendite, rõivaste või muude kaubagruppide näol.
Kahekümne esimene ehk viimane küsimus oli: ``Milline muutus
on toimunud Teie soengustiilis kümne aasta jooksul?``
Tegemist oli küsitluslehel kolmanda avatud küsimusega. Vastused sai
koondada kuude lahtrisse :
- 37% naisi kirjeldavad , et muutused on toimunud nii värvi kui pikkuse osas. Kolemkümne seitsmest protsendist pooled naised on ka märkinud, et võimalusel järgitakse soengutrende ja proovitakse uusi asju;
- 22% naistest väidab, et nendel muutusi ei ole toimunud;
- sama palju vastanuid kirjutasid aga, et on kümne aasta jooksul muutnud vaid soengute pikkuseid , lastes lõigata erinevaid soenguid;
- Eesti naistest 18% on aga kümne aasta jooksul muutnud juuste värvitoone, lähtudes moes olevatest toonidest ja jättes lõikuse samaks;
- kõigest 6% leiavad, et eelnevaga on muutnud nad oma hoiakut ja ei kasuta üldse juuksevärve.
Soengutrendid on võrreldes eelmise sajandiga teinud väga palju
muutusi. Ka Eesti naistarbija on aegade jooksul pidanud moodsaks
tarvitada valejuukseid ja parukaid. On julgetud ka värvida päid
nagu viiekümnendatel blondiks, seitsmekümnendatel punaseks jne.
Järeldada saab ka seda, et Eestis on palju naisi, kes ei ole
absoluutselt soengute muutustele avatud. Vastupidi, nad soovivad
aastast aastasse näida välja täpselt sama soenguga ja sama värvi
juustega nagu koguaeg enne.
4.2 Autoripoolsed ettepanekud
Analüüsides Eesti naiskliendi tarbimisharjumusi ja nendega seotud
muudatusi nii rõivaste, jumestamise kui soengute vallas, toob autor
alljärgnevalt välja ettepanekud antud toodete/teenuste
parandamiseks neid vajavatele isikutele.
4.2.1 Autoripoolsed ettepanekud naistarbijale
Autoripoolne soovitus väiksemate sissetulekuga naistele: koolitada ja harida end võimalusel maksimaalselt, et olla
konkurentsivõimelisemad tööjõuturul. Samuti olla aktiivsemad osalema üritustel, kus räägitakse näiteks tegelemisest
soovitusturundusega. Leida enda jaoks sobilik võimalus ka kodus
olles raha teenida, sest isiklik suurem sissetulek annab parema
võimaluse hoolitseda enda välimuse eest meeldivama heaolu tunde
saavutamiseks.
Kui ollakse rahul soovitud kaupade ostu puhul pakutavate hindadega,
tuleb varuda kannatust ja oodata suuremaid allahindlusi. Juhul, kui
kannatust napib, soovitab autor võtta julguse kokku ja küsida
teenindajatelt allahindlust. Väga paljudes ettevõtetes on kindlasti
võimalus kliendile sellekohase küsimuse puhul vastu tulla, kuna
kaupluste omanikud teavad hästi, et konkurents Eesti
kaubandusvaldkonnas on suur. Seeläbi tuleb klienti kohelda
võimalikult vastutulelikke võtteid kasutades.
Rõivaste ostu puhul soovitab autor julgelt kasutada rohkem Second
Hand kaupluste teenuseid. Hinnad on märgatavalt soodsamad ja
võib leida ka päris uusi kvaliteetkaupu. Samuti on võimalus osta
soodsama hinnaga riideese ja muuta kodus olevate abivahendite abil rõivas naiselikumaks ning isikupärasemaks. Vahel piisab, kui
särgile lisada vaid väike lilleõiekujuline rinnamärk ja toode on
märgatavalt glamuursem. Moenippe jagavad väga paljud naiste ajakirjad ja internetiallikad. Autor soovitab jälgida neid hoolega.
Kuna Eesti naistarbijal on ennekõike kauba ja teenuse puhul tähtis
kvaliteet, soovitab autor jumestustoodete valimisel hakata proovima
rohkem loodulikku kosmeetikat . Samas toob mineraaltoodete kasutamine
kohati veel paremini loomuliku ilu ja tagasihoidlikkuse esile.
Juuste hooldamisel soovitab autor käia siiski tihedamini salongis
professionaali juures, et vältida igakuist hooldusvahendite ostu.
Kõrvalepandud raha saab hõlpsasti kasutada ära muul viisil. Autor
soovitab vahetada juuksureid, mitte külastada vaid üht. Kindlasti
on olemas kuskil veel paremaid nõuandeid ja tulemas glamuursemaid
soenguid.
Naistele on ka ettepanek enesekindlust suurendada. Kui ollakse
jumestamises, riietumises või soengute tegemises rohkem teadlikumad
oma sõbrannadest ja töökaalsastet, anda kindlasti nõu ja jagada
rohkem oma kogemusi. Positiivsus ja hea tahe teevad naised säravamaks
ja kaunimaks.
4.2.2 Autori ettepanekud iluteenuste pakkujatele ja sellega seotud
ettevõtetele
Autoripoolseid soovitusi rõivakaupluste omanikele: rõhutada rohkem
müügil olevatele soodushinnaga toodetele , et haarata endale
püsikliente ka Second Hand kauplustest. Samuti reklaamida
enda kauplusi rohkem interneti vahendusel. Kasutada populaarsemaid
internetikanaleid, kus info liikumine on väga kiire.
Kuna Eesti naistarbija on suhteliselt hinnatundlik , peaks hoolikalt
jälgima kaupade juurdehindlusprotsenti. Võimalusel rõhutada veel
rohkem allahinnatud kaupu ning tegeleda enam nende reklaamimisega, et
klienti oma kauplusesse ostma tuua. Kuna enamus vastajaid siiski
leidsid, et Eestis pakutav rõivasortimendi valik võiks olla parem,
tuleks siinkohal teha läbirääkimisi tarnijatega. Olla aktiivsem ka
küsitlemaks kliente nende eelistuste kohta. Järgida vähem moodi ja
panustada rohkem küsitlustesse selle kohta, mida tegelikult Eesti
naine soovib kauplusest osta. Samuti ei tohiks sortimendi
kujundamisel unustada klassikalist nasielikku rõivastumisstiili,
mida paljud Eesti naised harrastavad kanda. Ka klient peab end
vajalikumaks, kui tunneb, et saab olla üks nõuandjatest. Samuti
tuleb ta meelsamini uuesti ostlema, kui leiab rohkem endale
sobivamaid tooteid meeldivas hinnaklassis. Kindlasti tuleb siinkohal
uurida ka toodete hinnasuhet, kuna liiga kalli kauba puhul ei pruugi
ostjat sellele siiski leiduda.
Järgnev autoripoolne ettepanek on jumestustoodete müügiga
tegelevatele ettevõttetele. Kuna üle poolte naiste eelistavad olla
just spetsialiseeritud kaupluste püsikliendid, peaksid konkurendid
siinkohal rohkem pingutama. Ennekõike peaks tegelema
klienditeenindajatega, keda suunata koolitustele või õpetada rohkem
kliendile kauba soovitamist. Kataloogi ja interneti vahendusel
kaubitsejad peaksid toodetele enam säravat infot lisama ning uue
toote ostu puhul saatma samuti kaasa näiteks uusi tooteid
tutvustavaid testreid, et võita kliendi poolehoidu ja meelitada
viimane ostma just nimelt selle allika kaudu. Kuna Eesti naine tahab
igapäevaselt kaunis välja näha ja leiab, et kauba sortiment on
piisav meie turul, peab kindlasti konkuretsis püsimiseks mõtlema
hoolikamalt pakutavate hindade peale. Siinkohal soovitab autor
jällegi rakendada läbirääkimisi hankijatega või otsida
soodsamaid võimalusi. Ettepanekuks toob autor ka, et võiks rohkem
tutvustada kliendile loodusliku kosmeetika kasutamist. Jällegi
võimalusel teha toodetele hinnasoodustusi, pakkuda prooviks koju
kaasa. Samuti on heaks müügivõimaluseks teha kaupluses näiteks
üks kord kuus teatud tootepäev, kus on olemas professionaalne
jumestaja, kes annab nõu jumestamise vallas ja räägib pikemalt
reklaamitavatest kaubagruppidest. Kindlasti reklaamida antud päeva,
et info jõuaks kliendini (eelis eelkõige püsiklientidel).
Tulenevalt uuringu tulemustest teeb autor juuksuritele ja
salongiomanikele esmalt ettepaneku koolitada ennast. Juuksurid
peaksid täiendama oma oksusi ja viimaseid ennekõige
suhtlustasandil. Klient eelistab juba ise külastada meeldivamalt ja
paremini suhtlevat teenuse osutajat. Samuti võib siinkohal soovitada
kliendipäeva, kus tehakse tutvustust toote/teenuse suhtes, andes ka
kliendile seeläbi rohkem teadmisi. Kuna peaaegu kõik naiskliendid
eelistavad osta juuksehooldusvahendid kauplustest, siis kataloogi ja
interneti vahendusel müüjatele jällegi ettepanek: võimalusel
jagada kliendile tasuta testreid koos heade soovitustega ka kliendi
paremate kogemuste saavutamiseks.
KOKKUVÕTE
Ilu on muutunud tänapäeval väga mõjuvaks teguriks elus paremini
hakkama saamiseks ja seepärast püüavad naised hoolega oma välist
külge ideaalilähedaks muuta. Ühiskonna surve naistele on aastate
jooksul tohutult kasvanud. Kena välimus ja sisemine sära tekitavad
nähtavasti automaatselt positiivse suhtumise. Pealegi oodatatakse
ilusatelt inimestelt head – ilmselt mõjutavad nad siis ka teiste
ootusi. Nad panevad ümbritsevad positiivselt mõtlema. Ilusatel
inimestel on rohkem võimalusi saada selleks, kelleks neid peetakse.
Tarbijaküsitluse peamisteks uuritavateks olid üle-eestiliselt
naisterahvad, kes vastajatest olid enamjaolt vanuseklassis 25...45
eluaastat. Enamuse naiste sissetulekuks oli üle 650€ kuus ja palju
oli ka vastanute hulgas alla miinimum sissetulekuga tarbijaid.
Igakuist uue rõivaostu peavad naistarbijad vajalikuks. Kulutatakse
1,5 – 20% palgast riiete ostu peale, sõltuvalt sissetuleku suurusest . Enamjaolt soetatakse kaupa rõivakauplustest, kuid
poupulaarsust kogub Second Hand kaupluste külastatavus.
Järeldusena võib küsitluse tulemusest tuua ka, et Kotleri (2002)
väide igal aastal vähemalt kümneprotsendilisest
internetikaubanduse püsiklientide arvu tõusust ei pea paika.
Rõivaste hinnad Eesti naistarbija arvates on enam-vähem sobilikud ning sorimenti peetakse varieeruvaks. Järjest enam eelistatakse
naiselikumat rõivastumisstiili, nagu eelistati seda juba 90ndatel
aastatel.
Jumestustarvete peale kulutab eestlanna 1,5 – 4% enda
sissetulekust. Eelistatakse kasutada spetsialiseeritud kaupluste
teenuseid, võib järeldada, et antud kauplustes pakutav teeninduskvaliteet meigiturul on parim. Igapäevane meikimine on
populaarne, nagu seda oli ka 1920ndatel aastatel. Jumestusvahendite
sortiment naiskliendi jaoks on Eestis täiesti piisav, hinnaklassi
peetakse enam-vähem sobilikuks. Võrreldes eelmise sajandiga on
jumestamise vallas toimunud suur muutus, sest populaarseks ei peeta
enam tugevat ja silmatorkavat jumestamist.
Meikimisel eelistavad tarbijad tagasihoidlikku jumestust ning järjest
enam kasutatakse kauni välimuse saavutamiseks vähem abivahendeid.
Uue rõivakauba või jumestustoote ostu puhul on naiskliendile kõige
olulisem kauba kvaliteet, samuti peetakse tähtsaks odavamat hinda ja
paremaid toote omadusi. Kaubamärki ning toote populaarsust peetakse
oluliselt vähemtähtsamaks.
Juustehoolduse peale kulutatakse kuu jooksul ära kuni 10 €.
Peamiselt eelistab naisklient sooritada antud tegevuseks ostud, kasutates nii super- kui hüpermarketite teenuseid. Palju on ka
tarbijaid, kes teevad antud väljaminekud juuksurisalongides.
Teenuseid juuksurisalongides kasutatakse vaid paar korda aastas,
vajaduse tekkimisel tihedamini. Autori arvates lähtutakse juuksuri
külastamisest ennekõike vajaduste tekkimisel. Eesti naine ostab
tooted kauplustest ning hooldab võimalikult palju soenguid,
eelistades koduseid meetodeid professionaalide omadele. Järeldada
saab vastustest ka seda, et kodumaistes juuksurisalongides on
ebasobiv hinnaklass või et teenindus külastatavate juuksurite poolt
ei ole piisavalt kvaliteetne.
Uuringu tulemustest lähtuvalt tegi autor omapoolsed ettepanekud
naistarbijale: täiendada enda teadmisi tööjõuturul edukamaks
läbilöögiks, sest suureneva sissetu korral oleks parem võimalus
enda eest hoolitseda. Uute vajaminevate toodete ostu puhul varuda
rohkem kannatust ja panustada väljaminekud allahinnatud kaupade ostu
peale. Isikupärasemaks, naiselikumaks ja soodsamaks riietumiseks
disainida rõivaid ümber, tarvitades koduseid abivahendeid. Parima loomuliku jume saavutamiseks eelistada mineraalkosmeetikat. Kaunima
efekti saamiseks soengute osas kasutada rohkem professionaalide abi.
Samuti tõi autor välja uurimistöös ettepanekud iluteenuste
pakkujatele ja sellega seotud kaubandusettevõtetele. Rõivakauplused
võiksid rohkem eksponeerida soodushinnaga tooteid ja rõhutada
reklaamile, järgida vähem moes olevaid tooteid, küsitleda oma
sihtgrupi tarbijate eelistusi. Jumestustarvete kauplused võiksid aga
laiendada teenindajate teadmisi erinevate koolituste näol,
võimaldada kliendil paremat tutvumist toodetega testrite abil.
Tutvustada looduslikumat kosmeetikat ja teha teatud aja jooksul
tootepäevasid. Juuksurisalongidele soovitab autor rohkem täiendavaid koolitusi nii teeninduses kui erialastes teadmistes, samuti suuremat
koostööd klientidega kaupade ja teenuste tutvustamise näol.
Lõputöö eesmärk, selgitada välja Eesti naise tarbimisharjumuste
muutused rõiva- ja ilutoodete kategoorias, autori hinnangul
saavutati.
KASUTATUD KIRJANDUS
Adair, J. 2006. Leadership and motivation . The fifty – fifty rule and eight key principles on motivating others . Kogan Page.
Allikmaa, E. 2010. Värsked tuuled soengumoes – Eesti Naine, nr 3,
lk 76.
Anton, A. 2007. Soeng kui kunstiteos – Avenüü professional, nr 9,
lk 64.
Avaliku arvamuse uuringud - [WWW] URL http://www.saarpoll.ee /index.php?lang=est&m1=15 (10.01.2012)
Bachmann, T., Maruste , R. 2003. Psühholoogia alused. Tallinn.
Kirjastus Ilo.
Cosgrave, B. 2000. Rõivas ja mood. Arengulugu . Tallinn. Kirjastus
Varrak.
Eesti statistika - [WWW] URL http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Sotsiaalelu/ 09SISSETULEK/09SISSETULEK.asp (11.01.2012)
Hess, B. B., Markson, E. W., Stein, P. J. 2000. Sotsioloogia.
Tallinn. Kirjastus Külim.
Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. 2005. Uuri ja kirjuta.
Tallinn. Kirjastus Medicina .
Kerner, R., Krusell S., Servinski M., Soiela M., Heinlo A. 2011.
Eesti statiskika kvartalikiri 4/2011. Tallinn. Statistikaamet.
Kidron, A. 2001. Psühholoogia põhisuunad. Tallinn. Kirjastus Mondo.
Kidron, A. 2008. Äripsühholoogia. Tallinn. Kirjastus Mondo.
Kjeldgaard, D. 2003. Youth Identities in the Global Cultural Economy :
Central and
Peripheral Consumer Culture in Denmark and Greenland . European Journal of
Cultural Studies .
Kotler, P. 2002. Kotleri turundus . Kuidas luua, võita ja valitseda turgusid. Tallinn. Kirjastus Pegasus .
Kuusik, A., Virk, K., Aarna, K., Sepp , L., Seppo, M., Mehine, T.,
Prinsthal, I. 2010. Teadlik turundus. Tartu Ülikooli Kirjastus.
Karise , M. Tarbimine - [WWW] URL http://dspace.utlib.ee/ dspace/
bitstream/handle/10062/14221/tarbimine.html (2009)
Kvalitatiivse uurimisviisi ajalooline taust ja teoreetilised alused -
[WWW] URL https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/14275/1/Kvalitatiivse uurimismetoodika spetsiifika.pdf (07.11.2010)
Lehtsaar H. 2010. 50 aastat kaubamaja. Tallinn. Tallnna
Raamatutrükikoda.
Luht, T. 2007. Kehakaunistamise ajaloost – Avenüü professional,
nr 6, lk 42.
Luoma, A., Raja, K. 1996. Ka kameeleon vahetab värvi. Kosmeetika
võimalused ja piirid. Tallinn. Avita .
Makina, O., Kuldma, K. 2006. Stiilist.Tallinn. Tallinna
Raamatutrükikoda.
Mallene,
Ü. 2005. Müük ja müügikorraldus kaupluses, müügikorralduse käsiraamat . Tallinn. Kirjastus Koolibri.
Mayo, A. 2004. Ettevõtte inimväärtus. Kuidas mõõta ja juhtida
inimkapitali. Tallinn. Kirjastus Pegasus.
Merino, L. 2009. Läbi raskuste ilu poole. Tallinna Raamatutrükikoda.
Meel, M. 2003. Ärieetika. Tallinn. Kirjastus Külim.
Mulvey, K., Richards, M. 1998. Meie sajandi iluideaalid. Tallinn.
Kirjastus Varrak.
Parts, E. Majanduse põhialused MJRI.07.054 - [WWW] URL http://www.scribd.co m
/Sirelye/d/18482772-kogunoudlus (2005)
Peetamm, M. 1940 – 1950 mood ja soengud - [WWW] URL http://iluguru .
wordpress. com/category/ moeajalugu /1940-1950-mood-ja-soengud/
(29.07.2009)
Peetamm, M. 1990 – 2000 mood ja soengud - [WWW] URL http://iluguru .
wordpress.com/category/moeajalugu
/1990-2000-mood-ja-soengud/ (29.07.2009)
Pärn, L. Viis suurimat läbimurret ilutööstuses aastal 2011 -
[WWW] URL http://www.naine24
.ee /691312 /viis-suurimat-labimurret-ilutoostuses-aastal-2011/
(04.01.2012)
Rosen, B. 2010. Moemagnetid – Postimees Arter , nr 11/522, lk 12.
Siimon, A. 2009. Kaubandus. Põhimõisted ja seosed. Tallinn. Riiklik
Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.
Samarüütel–Long, A. 2003. Ma armastan moodi. Tallinn. Kirjastus
Valgus.
Sangla, K. 2005. Jumestamisest. Tallinna Raamatutrükikoda.
Schneider, S. 2000. Sa oled täiuslik. Ilu ja tervise raamat tüdrukutele . Tallinna Raamatu Trükikoda.
Suhtelises vaesuses elas mullu iga kuues elanik - [WWW] URL http://statistikaamet .
wordpress.com/category/sotsiaalstatistika/ (16.12.2011)
Tarbijakaitseseadus - [WWW] URL https://www.riigiteataja.ee/akt/757827 (11.02.2004)
Tarbijakäitumine - [WWW] URL http://www.kaubavarudejuhtimine.edicypages.co m
/tarbijakaitumine-1 (09.01.2012)
Tarbija individuaalsed omadused - [WWW] URL http://www.aabits.com/konspektid /tarbijakaitumine.htm (09.01.2012)
Tarbija ja turundusõigus - [WWW] URL http://ec.europa.eu/justice/consumer-marketing/index_et.ht m
(04.08.2011).
Tarbija õigused ja kaitse - [WWW]
URLhttps://www.eesti.ee/est/teemad/tarbijakaitse/
millised_on_tarbija_pohilised_oigused/tarbija_oigused
(21.03.2011).
Toliver, W., 2004. Little giant encyclopedia of inspirational quotes.
New York . Sterling publishing Co.
Raipala-Cormier, V. 2011. Loomulikult ilus. Tee ilu ja trvise juurde.
Tallinn. Ilo Kirjastus.
Vadi, M. 2001. Grupid organisatsioonis. Tartu. Tartu Ülikooli
Kirjastus.
Vadi, M. 2004. Organisatsioonikäitumine. Tartu. Tartu Ülikooli
Kirjastus.
Vahtre, L. 2009. Eesti naine küsimustes ja vastuses. Tallinn.
Kirjastus Koolibri.
Vihalem, A. 2008. Turunduse alused. Tallinn. Kirjastus Külim.
Viru, A. Naised ja kehaline aktiivsus - [WWW] URL http://www.ut .
ee /tervis/aastateema/ artiklid/atkoviru.htm (10.01.2012)
Voog, A. Muutused tarbijakäitumises aastatel 1991–2011 - [WWW]
URL http://www.emor.ee/muutused-tarbijakaitumises-aastatel-19912011/ (26.02.2011).
Voog, A. Tarbija tunneb lubaduste maitset - [WWW] URL http://www . emor .ee /tarbija-tunneb-lubaduste-maitset/ (17.10.2000)
Vära, E., Tannberg, T., Pajur, A. 2004. Ajalooõpik. Lähiajalugu.
Tallinn. AS BIT.
LISAD
Lisa 1. Klientide küsitlusleht
Lugupeetud naised,
Teie poole pöördutakse palvega osaleda küsitluses „Naiskliendi
tarbimisharjumused ilumaailmas“. Küsitlusele vastamine on
anonüümne ja saadud andmeid kasutatakse Hanna Kuldsaare lõputöö
koostamisel.
Vastamiseks kulub maksimaalselt viis minutit. Valige
valikuvariantidest sobilik variant või täpsustage oma vastus
punktiirile.
1. Teie vanus
- 25 - 35
- 36 - 45
- 46 – 55
- 56 - ...
2. Kui suur on Teie igakuine (neto)sissetulek eurodes?
- 251 – 350 eurot
- 351 – 450 eurot
- 451 – 550 eurot
- 551 – 650 eurot
- üle 650 euro
3.Teie elamispiirkond
- Tallinn/Tartu Muu linn Maapiirkond
Kas Te olete rahul enda välimusega?
- Väga rahul
- Rahul
- Ei ole rahul
- Muu (soovin täpsustada).......................................................................................
Mitu eurot kulutate keskmiselt iga kuu rõivaste peale?
- 11 – 20 eurot
- 21 – 30 eurot
- 31 – 40 eurot
- Muu summa eurodes............................................................................................
Kust Te ostate endale peamiselt riideid?
- Rõivakauplused (spetsialiseeritud kauplused)
- Kasutatud rõivaste kauplused
- Super- ja hüpermarketid
- Internetipoed
- Muu ( põhjenda kust)............................................................................................
Kuidas hindate Eestis müüdavate naiste rõivaste hindasid?
- Olen rahul (leian alati sobivas hinnavahemikus rõivaid)
- Nii ja naa (kord leian ja vahel mitte sellise hinnaga tooteid, mida otsin )
- Ei ole rahul (ei leia sobilike hindadega rõivaid)
- Muu (soovin täpsustada) .....................................................................................
Kuidas hindate Eestis müüdavate naiste rõivaste sortimendi valikut?
- Olen rahul (sortiment on piisav)
- Nii ja naa (sortiment on varieeruv, s.t. alati pole piisav)
- Ei ole rahul (sortiment ei ole piisav)
- Muu (soovin täpsustada)......................................................................................
Kui ostes omale uue rõiva, on kauba juures tähtis:
Palun järjestage 5-palli skaalal, kus 5-pean kõige tähtsamaks
ja 1-ei ole üldse tähtis
- Kvaliteet
- Kauba omadused
- Kaubamärk
- Kauba populaarsus
- Muu (soovin lisada)..............................................................................................
Milline muudatus on toimunud Teie riietumisstiilis kümne aasta jooksul (kirjeldage)?
..............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
Mitu eurot kulutate keskmiselt iga kuu jumestusvahendite peale?
- 11 – 20 eurot
- 21 – 30 eurot
- 31 – 40 eurot
- Muu summa eurodes............................................................................................
Kust Te ostate endale peamiselt jumestusvahendeid?
- Kataloogist (Nt AVON jm)
- Spetsialiseeritud kauplusest (kosmeetikakauplustest)
- Super- ja hüpermarketitest
- Internetipoest
- ÖKO poest (looduslikku kosmeetikat pakkuvad müügikohad)
- Muu (põhjenda kust veel ostad)...........................................................................
Kui tihti Te ennast meigite?
- Pigem harva
- Väga harva
- Mitte üldse
Kuidas hindate Eestis müüdavate jumestusvahendite sortimendi valikut?
- Olen rahul (sortiment on piisav)
- Ei ole rahul (sortiment ei ole piisav)
- Muu (soovin täpsustada)......................................................................................
Kuidas hindate Eestis müüdavate jumestusvahendite hindasid?
- Olen rahul (leian alati sobivas hinnavahemikus jumestusvahendid)
- Nii ja naa (kord leian ja vahel mitte sellise hinnaga tooteid, mida otsin)
- Ei ole rahul (ei leia sobilike hindadega jumestusvahendeid)
- Muu (soovin täpsustada)......................................................................................
Kui ostate endale uue jumestusvahendi on kauba juures tähtis:
Palun järjestage 5-palli skaalal, kus 5-pean kõige tähtsamaks
ja 1-ei ole üldse tähtis
- Kvaliteet
- Kauba omadused
- Kaubamärk
- Kauba populaarsus
Milline muudatus on toimunud Teie jumestusharjumustes kümne aasta jooksul (kirjeldage)?
..............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
Mitu eurot kulutate keskmiselt iga kuu oma juuksehoolduse peale?
- 11 – 20 eurot
- 21 – 30 eurot
- 31 – 40 eurot
- Muu summa eurodes.........................................................................................
Kust Te ostate endale peamiselt juuksehooldusvahendeid?
- Kataloogist (Nt AVON jm)
- Spetsialiseeritud kauplusest
- Super- ja hüpermarketitest
- Internetipoest
- Juuksurisalongist
- Muu (põhjenda kust veel ostad)...........................................................................
Kui tihti Te kasutate juuksuri teenuseid?
- Iga kuu vähemalt kord
- Üle kuu
- Mõni kord aastas
- Muu (täpsusta vastust)..........................................................................................
Milline muudatus on toimunud Teie soengustiilis kümne aasta jooksul (kirjeldage)?
..............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
Tänan !
Kõik kommentaarid