Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks inimesed üleüldse töötavad ?
  • Kui suur on Teie igakuine (neto)sissetulek eurodes ?
  • Mitu eurot kulutate keskmiselt iga kuu rõivaste peale ?
  • Kust Te ostate endale peamiselt riideid ?
  • Kuidas hindate Eestis müüdavate naiste rõivaste hindasid ?
  • Kuidas hindate Eestis müüdavate naiste rõivaste sortimendi valikut ?
  • Mitu eurot kulutate keskmiselt iga kuu jumestusvahendite peale ?
  • Kust Te ostate endale peamiselt jumestusvahendeid ?
  • Kui tihti Te ennast meigite ?
  • Kuidas hindate Eestis müüdavate jumestusvahendite sortimendi valikut ?
  • Kuidas hindate Eestis müüdavate jumestusvahendite hindasid ?
  • Mitu eurot kulutate keskmiselt iga kuu oma juuksehoolduse peale ?
  • Kust Te ostate endale peamiselt juuksehooldusvahendeid ?
  • Kui tihti Te kasutate juuksuri teenuseid ?
 
Säutsu twitteris
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
Kaubandusökonoomika õppekava
Hanna Kuldsaar
NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS
Lõputöö
Juhendaja : Eva Vahtramäe MA
Mõdriku
2012
SUMMARY
Final paper is composed on Changes of consuming habits in category of clothes and beauty products among female customers. Paper is presented on 54 pages and it includes one extra . The paper has been appearenced with three charts and 16 graphs.
Beauty has became the keyword of our society and, therefore , everybody tries to change their appearance close to perfection. Over the years the societal pressure on women has enourmosly increased. Research is necessary because the last ten years people have more and wider options. People increasingly give special attention to their appearence to become more competitive . Research is also needed for beauty treatment area, service - and sales corporations, who have many competitors in Estonia, and who needs tips for further survival or accomplishment of company.
The goal of the final paper is to figure out the consumption habits in clothing , makeup and hair care among Estonian women. To accomplish the paper’s goal, following research tasks are brought up:
  • establish a theoretical framework about the consumer , their habits, preferences and their alternation;
  • find out what were the habits, preferences and changes of female consumer in the category of beauty compared to the 20th century ;
  • by carrying a qualitative analysis , find out by an inquiry which are the consumption habits in clothing, haircuts, makeup and styles among women;
  • based on the research, do the conclusion about the changes of womens’ preferences, and give your own suggestions to companies of beauty treatment area, service- and sales corporations,some suggestions to a female consumer about supplementing their beauty standards also.
    This is a final paper in which a combine method is used. In order to complete this research, semantic- differential survey has been carried out. The objects of study are women living in Estonia whose age is at least 25 years. 110 enquiries have been analyzed.
    As the results and conclusions of the final paper, it may be pointed out that the women from all over Estonia, who were examined, were mainly in the age group from 25 to 45 years. Majority of women has an income over 650€, which leads to a conclusion that compared to 2010th year ’s statistical data, there has been a wage increase among working class. About clothing and consuming, women think it is necessary to go shopping every month . They spend on it from 1,5 to 20%, depending on their income. All the respondents like to perform their necessary purchases mainly from clothing stores, but Second Hand stores are becoming more and more popular also. Can be inferred: Kotler ’s written statement in year 2002, that the number of customers in online trading increases annually, is not true. Range of clothing and their price is variable and within ten years, more feminine clothing style is being preferred , as it was also in the 90s. In the field of makeup, women spend from 1,5 to 4% of their income on beauty products. The services of specialized stores are mainly preferred, from what can be concluded, there is the best service among competitors. Putting on make-up is being considered as popular as among 20-year-olds, and moderate makeup is increasingly emphasized. Assortment of products and services are suitable for female customers, and the prices of products are variable. In the area of clothing and makeup, customers consider the quality of the product as the most important aspect when buying a new product, then comes the price and features of the article. Hair care, however, does not have a monthly cost . The needed purchases are mainly made from the super - and hypermarkets. Hairdresser’s are visited accordingly to needs, from which it may be concluded that female consumers make the best hairdos at home, using simple methods. Women like to follow hairstyles, which are new and trendy.
    As a result of the analysis, some suggestions can be done : Clothing stores should exhibit products with discount and pay more attention to advertising . Clients’ preferences among the target group should be asked, and following the fashion should not be so important. Stores selling make-up supplies should expand their consultants’ knowledge with different trainings. For better presentation of the products to customers, samples should be available . Introducing natural cosmetics and organizing special events to present products with a proffesional beautician, would bring benefit also. Hairdressing salons should certainly carry out tuitions for better servicing and department . With better presentation of services and products, greater cooperation with customers would be created.
    sisukord
    SUMMARY 2
    sisukord 4
    SISSEJUHATUS 5
    1. TARBIJA HARJUMUSED, EELISTUSED JA NENDE MUUTuMINE 7
    2. NAISTARBIJA EELISTUSED JA nende MUUTUSED 20. SAJANDIL 17
    3. EMPIIRILISE UURINGU METOODIKA 26
    4. EMPIIRILISE uuringu tulemused ja järeldused 30
    4.2.1 Autoripoolsed ettepanekud naistarbijale 44
    4.2.2 Autori ettepanekud iluteenuste pakkujatele ja sellega seotud ettevõtetele 46
    KOKKUVÕTE 48
    KASUTATUD KIRJANDUS 50
    LISAD 53
    Lisa 1. Klientide küsitlusleht 54
    SISSEJUHATUS
    Inimese välimust on hinnatud läbi aegade erinevalt. Väljanägemise aluseks on erinevatel ajastustutel kehtivad moraalinormid, väärtushinnangud , mood, maitse ja kired. Iluideaali kehastuseks on olnud alati naine.
    Antud uurimistöö teemaks on naiskliendi tarbimisharjumuste muutused rõiva- ja ilutoodete kategoorias. Uurimisobjekt on: Eesti naiste ostuharjumused, eelistused ja sagedus ilutoodete ja teenuste tarbimisel. Võrreldes 20. sajandiga analüüsitakse lõputöö käigus rõivastumisstiili, jumestusharjumuste ning soengute trende
    Tänapäevase käsitluste kohaselt ei tähenda tarbimine pelgalt praktiliste vajaduste rahuldamist, vaid sellel on ka sügavam sotsiokultuuriline tähendus. Tarbimisest on tänaseks saanud vahend – lisaks toodete ja teenuste valimisele on see teguviis oma elustiili, identiteedi ja sotsiaalmajandusliku staatuse presenteerimiseks ning võimalus suhete loomisteks (Kjeldgaard 2003: 291). Kõigil inimestel võib olla probleeme seoses oma väljanägemisega. Välimuse tähtsust tänases ühiskonnas ei saa alahinnata, seega on mõistetav, et püütakse maksimaalselt hea välimuse poole. Füüsiline ilu teeb inimese enesekindlamaks ja on eeliseks elus hakkama saamisel. Välimus on meie ühiskonnas oluliseks kujunenud, sellest räägitakse ja kirjutatakse ning seetõttu võib ka öelda, et teema on piisavalt aktuaalne , et seda sügavamalt antud uurimistööna käsitleda.
    Lõputöö eesmärk on välja selgitada Eesti naiste tarbimisharjumused ja muutused riietumise, jumestamise ja juuksehoolduse osas.
    Töös on püstitatud järgmised uurimistöö ülesanded:
  • Luua teoreetiline raamistik tarbija, tema harjumuste, eelistuse ja nende muutmise osas, selleks, et läbi viia empiiriline tarbijauuring .
  • Välja selgitada läbi teiste allikate ja teoreetilise käsitluse, millised olid naistarbija harjumused, eelistused ja muutused ilumaailmas 20ndal sajandil.
  • Kvantitatiivse küsitlusega välja selgitada naiste tarbimisharjumused riietuse , soengute ja jumestuse ning trendide osas. Uurida: kui palju kulub naiskliendil raha igakuiselt antud vajaduste rahuldamiseks, kuidas hinnatakse Eestis müüdavate toodete sortimendi valikut, kuidas ollakse rahul siinsel turul
    pakutavate toodete/teenuste hindadega, kust eelistab naistarbija soetada endale meelepäraseid tooteid, milillised kriteeriumid on tähtsad uue kauba ostu puhul ning millised muutused on toimunud Eesti naiste tarbimisharjumustes kümne aasta jooksul.
  • Uuringu põhjal teha järeldused naiste eelistuste muudatuste kohta ja teha omapoolsed ettepanekud iluteenindusvaldkonna, teenindus- ning müügiettevõtetele, samuti anda mõningad soovitused naistarbijatele.
    Uurimistöö on aktuaalne, kuna inimestel on tekkinud palju suuremad valikuvõimalused viimase kümne aasta jooksul. Üha rohkem pööratakse tähelepanu enda välimusele, et olla konkurentsivõimelisemad nii tööjõuturul kui edaspidises elus. Samuti on uurimus vajalik nii iluteenindusvaldkonna, teenindus- ja müügiettevõtetele, kellel on samuti Eestis väga lai konkurents ning kes vajavad näpunäiteid edasiseks püsima jäämiseks või edu saavutamiseks ettevõtluses.
    Lõputöö on koostatud kahes osas. Esimene osa on teoreetilise käsitlusega, kus autor soovib anda ülevaate tarbija olemusest, tema harjumustustest, eelistustest ja nende muutmisest. Samuti tehakse kokkuvõte naistarbija eelistustest ja nende muutustest iluvaldkonnas 21 sajandiga võrreldes. Käsitletakse nii tuntud teoreetikute allikaid , tarbijakaitseseadust kui Eesti Statisikaameti andmebaasi. Lõputöö empiiriline osa baseerub metoodika valikul , kus kasutatud on kombineeritud uurimismeetodit. Tuginedes uurimistöö teooriale on koostatud naisklientidele ankeetküsitlus . Vastajateks on üle-eestilise koguvalimi seast naisterahvad vanuses 25...60 eluaastat . Lõputöö andmeid analüüsitakse statistiliselt ning nende põhjal tehakse järeldused ja ettepanekud.
    1. TARBIJA HARJUMUSED, EELISTUSED JA NENDE MUUTuMINE
    Inimene on looduse ees ilma abivahenditeta suhteliselt kaitsetu, peab ta olema võimeline mõtlema, mõistma ja mõtestama - nägema ette ohte ja ellujäämisvõimalusi. Seega sisaldab näiteks selline tunne nagu nälg inimese puhul millegi soovimist või igatsemist, kujutluspilti millestki söödavast ja lõpuks ka tegutsemist nälja rahuldamiseks. Inimene pole bioloogiliselt täiuslik ja vajab ellujäämiseks võimet mõelda, kujutleda - teisisõnu kultuuri (Tarbimine 2009).

    1.1 Tarbija olemus, vajadused ja harjumused


    Ostja on ostu-müügi osaline, kes loovutab müüjale raha ja saab selle eest soovitud kauba või teenuse, teisisõnu isik, kes saab omandiõiguse varale ostutehingu kaudu. Ostjaga seonduvalt käsitleme siinkohal esmalt ostja kui tarbija ostuvaliku ning käitumise problemaatikat. Tarbija ostjana on inimene, kellele kauplustest kaupa ja teenuseid müüakse ( Siimon 2009: 112).
    Jaekaubanduses on tarbija kaupmehele eelkõige tarbimisobjekt, inimene, kes ostab kaupu isiklikuks või oma pere tarbeks. Juriidiliselt on tarbija füüsiline isik, kes ostab ja kasutab või kavatseb osta ja kasutada mingit kaupa või teenust eravajadusteks (Mallene 2005: 12).
    Ühelt poolt on tarbija kuningas. Tema kuninglik seisund ei tugine rikkusele, sest vaid väike osa tootmisest saab elada luksuskaupade arvel. Enamike tootjate edu otsustab see, kui hästi nad suudavad oma masstoodangut müüa. Seetõttu käib võitlus iga vähegi võimaliku tarbija pärast, mistõttu ettevõtete eetikakoodeksid on enamasti keskendunud tarbijale. Seejuures püütakse mitte ainult soove võimalikult kiirelt ja täpselt täita, vaid ka võimalikke uusi soove ette aimata. Kuna tootjate konkurents on tihe, tagab see enamasti kaupade (teenuste) piisavalt kõrge kvaliteedi ja madala hinna. Lisaks on meedia õige varmas avaldama juhtumeid, kus tarbijat on ohustatud. Meedia rahvusvahelisuse tõttu võib teade halvast või ohtlikust kaubast (ja selle tootja nimest) levida kähku üle kogu maailma ja lokaalne skandaal võib nõnda ohustada suurtootja mainet terves maailmas (Meel 2003: 74). Seetõttu on tootjad ise varmad kontrollima oma toodete turvalisust väiksemategi või lokaalsete ohuilmingute puhul (Meel 2003: 74). Teiselt poolt on see kuninglik tarbija vaene. On muidugi kitsas tarbijate kiht, kellele ei sobi osta kaupu odavast kaubamajast jne, kuid see tarbijaskond ei määra valdava osa tootjate sissetulekuid (Meel 2003: 75).
    Tarbijakaitse seaduse § 2 lõike 1 alusel on tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega ( Tarbijakaitseseadus 2004). Euroopa Liidus on tarbijakaitsealaste õigusaktidega tagatud kõigile õigus võrdsele kohtlemisele nii supermarketist majapidamistarvete ostmisel , elektriarve tasumisel kui ka näiteks muusika allalaadimisel. Euroopa õigusaktidega tagatakse tarbijatele võrdne kohtlemine, lubatud normidele vastavad tooted ja õigus hüvitisele, kui miski on valesti (Tarbija- ja turundusõigus 2011).
    Kuigi tarbijat kaitsevad kaudselt ka muud seadused (nt konkurentsi-, monopolidevastane, reklaamiseadus jms), kehtib tänapäeval tavaliselt igas enam-vähem tsiviliseeritud riigis ka tarbijakaitseseadus. See põhineb ühiskonnas valitsevail eetilistel tõekspidamistel tarbija õiguste suhtes. Neli tarbija põhiõigust, mis kajastuvad iga (arenenud) riigi tarbijakaitse põhimõtetes, sõnastas kõige esimesena aastal 1962 J. F. Kennedy. Need on järgmised (vt Joonis 1):
    • õigus turvalisusele;
    • õigus valikule;
    • õigus olla kuuldud;
    • õigus olla informeeritud (Meel 2003: 77). ÕIGUS TURVALISUSELE, ÕIGUS VALIKULE, ÕIGUS OLLA KUULDUD, ÕIGUS OLLA IFORMEERITUD

    POSTIIVNE ÕIGUS garanteeritakse NEGATIIVNE ÕIGUS ei keelata REKLAAM KUI INFO ERIJUHTUM
    KORREKTNE , AUS
    EKSITAV POTENSIAALSELT EKSITAV
    Joonis 1. Tarbija põhiõigused (Meel 2003: 78)
    Tarbijat tuleb kaitsta ebaausate tootjate, vahendajate, müüjate ja teenusepakkujate tegevuste eest. Kaitsmise all mõistame eksitava reklaami vältimist, kontrolli tarbimislaenude üle, ebaausate lepingutingimuste vältimist, õige hinnateabe esitamist , turismiga seotud probleemide vältimist jms (Tarbija õigused ja kaitse 2011).
    Tarbija vajadus on tajutav puudutusetunne, mida saab rahuldada kaupade ja teenustega (Mallene 2005: 12). Vajadused on aktiivsuse algallikaks, nad ajendavad kogu psüühilist tegevust, pannes teda tegutsema teatud viisil ja kindlas suunas, stimuleerides ühtlasi mõtlemist ja tahet ( Bachmann 2003: 7). Vajadus on inimese seisund, milles ta tunneb puudust mingitest talle olulistest tingimustest – see on tarvidus millegi või kellegi järele ( Vadi 2001: 92). Vajaduste kestev rahuldamatus ehk vajaduste rahuldamisvõimaluste puudumine mõjub organismile häirivalt, nende rahuldamine toob aga kaasa heaolutunde ( Kidron 2001: 107). Sellest tulenevalt ilmneb ka seos motivatsiooniga – vajadus kutsubki esile erilise seisundi – motivatsiooni. Vajaduse rahuldamisel kaob motivatsioonile pinge ning tekivad positiivsed emotsioonid (Bachmann 2003: 75).
    Ameerika psühholoog Abraham Maslow mõtles välja lihtsa teooria, mille kohaselt inimese põhivajadused moodustavad hierarhia . Maslow arvas , et indiviidi vajadused alluvad kindlale loogikale (Adair 2006: 29). Miks inimesed üleüldse töötavad? Nad töötavad, sest nad on näljased, nad on janused, neil on vaja kohta, kus magada . Suurem osa meie palgast kulub iseenda ja pere füsioloogiliste baasvajaduste rahuldamiseks. Niipea kui inimesel on piisavalt süüa ja juua, niipea kui on koht kus magada, kerkivad inimese südamesse teised vajadused: inimesed hakkad huvi tundma pensioni, töökoha säilimise ja töö turvalisuse vastu (Adair 2006: 30).
    Maslowi teooria kohaselt ei toimi rahuldatud tarve enam käitumise motivaatorina. Tugevad vajadused, mida peetakse rahuldatuiks, on tihti vaid sedavõrd rahuldatud, kui mõni teine tarve neist antud hetkel tugevamaks osutub (Kidron 2008: 209).
    A.Maslow kirjeldas vajadusi nende hierarhilistes seostes (vt Joonis 2). Madalamal asetsevate vajaduste rahuldamine eelneb püramiidi kõrgel astmel asetsevate vajaduste aktualiseerimisele (Vadi 2004: 94).
    Joonis 2. Maslow vajaduste püramiid (Vadi 2004: 94)
    Inimesed pole oma käitumises sageli ratsionaalsed - nad otsivad vahel lihtsalt meeldivaid emotsioone - lõbu, rõõmu. Tarbijana hindavad inimesed tooteid erinevalt, sõltuvalt sellest, kas nad soovivad tootest saada ratsionaalset (utilitaarset) või emotsionaalset (hedoonilist) kasu. Kui tarbija otsib utilitaarset kasu, kasutab ta selle toote hindamisel kainet mõtlemist. Olulised on funktsionaalsed omadused. Kui tarbijat juhivad toote või teenuse hindamisel emotsionaalsed motiivid, on tarbija poolt oodatav kasu abstraktsem, sümboolsem ja ka isiklikum. Ehkki paljude toodete juures tajutakse mõlemat liiki kasusid, on oluline teadvustada, kummad on tugevamad, domineerivamad. Seda on oluline arvestada tarbijaid toodete või teenuste potentsiaalsetest kasudest kommunikatsiooni või reklaami kaudu teavitades. Oluline on ka kommunikatsioonitüübi valik. Väidetavalt on utilitaarsete motiivide domineerimisel verbaalne, mõtlemist vajav info mõjusam ja emotsionaalsete motiivide puhul vastupidiselt pildilised kujundid, sümbolid ja võib-olla isegi fantaasia (Tarbija individuaalsed omadused 2012).
    Vajadus tekib, kui inimene märkab soovitu ja tegelikkuse vahet. Vajadus kujuneb sisemiste tegurite (nälg, janu) toimel või väliste tegurite (tootepakkumine, kaaslaste surve, naabri uus auto) mõjul. Vajaduste tunnetamise tõukejõududeks on mälu, motiiv , reklaami võrdlusrühm jm (Vihalem 2008: 83).
    Tarbija ootab teenindajatelt tähelepanu, tunnustust, hoolitsust, abivalmidust, vajaduste ja soovide rahuldamist ning probleemide lahendamist. Kui midagi läheb ostmisel või tarbimisel valesti, tahab tarbija kuulda vabandusi ja eeldab kahjude heastamist (Vihalem 2008: 74).

    1.2 Tarbija ostukäitumine, -eelistused ja nende muutumine


    Erinevad allikad sisaldavad erinevaid nägemusi, milliseks võib muutuda meie elu, kui arvutid , kohalikud ja satelliitvõrgud on saanud meie elu igapäevaseks osaks. See, mida täna võib leida miljardär Bill Gatesi kodus, võib kümne aasta pärast olla tavaline peaaegu kõigi keskklassi kuuluvate inimeste kodudes (Kotler 2002: 206).
    Turunduse eesmärk on rahuldada tarbijate vajadusi ettevõttele kasumlikul moel (vt Tabel 1). Et seda teha, peab aga tarbijate vajadusi teadma. Paraku pole see nii lihtne, kui esialgu tundub. Tarbijad võivad küll öelda, mida nad vajavad, kuid tegelikkuses käituvad hoopis teisiti – nad ei pruugi teadvustada oma sügavaid motiive , nad võivad muuta viimasel hetkel meelt , sest situatsioon nõudis teistsugust käitumist jne. Samuti ei pruugi ostja ja tarbija olla alati üks ja sama isik ( Kuusik jt 2010: 83).
    Tabel 1. Tarbija ostukäitumise käsitlused (Kuusik jt 2010: 83).
    KÄSITLUS
    PEAMISED DISTSIPLIINID
    PEAMISED EESMÄRGID
    Intepreteeriv
    Kultuuriantropoloogia
    Mõista tarbimise olemust
    Traditsiooniline
    Psühholoogia , Sotsioloogia
    Uurida tarbijate otsustus -protsessi ja käitumist
    Turunduslik
    Majandusteadus , Statistika
    Ennustada tarbijate valikuid ja käitumist
    Tarbijakäitumist mõjutavad nii sisemised kui välised tegurid. Sisemisteks teguriteks on järgmised:
    • Isikuomadused - tarbijad on arukad ja teavad, mida nad tahavad. Nad juhinduvad oma harjumustest, veendumustest ja tõekspidamistest .
    • Maitseeelistused - erinevad tarbijad eelistavad eri kaupu, on nõudlikumad ja kvaliteedist teadlikumad. Oma tervise pärast eelistavad tarbijad väikese kalorisisaldusega suhkruvabu tooteid, vähe soola ja rasva ning soovitavalt kiudaineid sisaldavaid tooteid.
    • Motivatsioon - õppimine, hoiak, mis mõjutab käitumist ja elulaadi. Tarbija ise huvitub, mis on toote pakendil kirjas, on uudishimulik , hindab aja kokkuhoidu ja mugavusi sisseostude tegemisel ( Tarbijakäitumine 2012).

    Välised tegurid, mis mõjutavad tarbija ostukäitumist:
    • majanduslikud - tarbijate sissetulekud;
    • demograafilised - tarbija vanus, sugu, sissetulek, haridus ja amet;
    • kultuurilised - tulenevad kultuurilistest hoiakutest. Tarbija on tarbimisvalikus sageli mõjustatud võõrastest kultuuridest ja tavadest;
    • reklaam;
    • teiste inimeste arvamus (Tarbijakäitumine 2012).

    Tarbijal kui ostjal
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #1 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #2 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #3 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #4 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #5 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #6 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #7 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #8 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #9 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #10 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #11 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #12 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #13 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #14 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #15 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #16 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #17 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #18 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #19 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #20 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #21 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #22 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #23 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #24 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #25 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #26 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #27 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #28 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #29 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #30 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #31 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #32 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #33 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #34 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #35 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #36 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #37 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #38 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #39 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #40 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #41 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #42 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #43 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #44 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #45 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #46 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #47 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #48 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #49 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #50 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #51 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #52 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #53 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #54 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #55 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #56 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #57
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 57 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor hanna86 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Kaubandusökonoomika õppekava

    Märksõnad


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    1072
    pdf
    Logistika õpik
    161
    pdf
    Juhtimise alused
    990
    pdf
    Maailmataju ehk maailmapilt 2015
    548
    pdf
    Cialdini raamat
    638
    pdf
    Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
    343
    pdf
    Maailmataju uusversioon
    574
    pdf
    The 4-Hour Body - An Uncommon Guide to Rapid Fat-Loss-Incredible Sex-and Becoming Superhuman - Timothy Ferriss
    946
    pdf
    TheCodeBreakers





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun