Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS (0)

Majandus - Kaubandus ökonoomika
1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks inimesed üleüldse töötavad?
  • Kui suur on Teie igakuine netosissetulek eurodes?
  • Mitu eurot kulutate keskmiselt iga kuu rõivaste peale?
  • Kust Te ostate endale peamiselt riideid?
  • Kuidas hindate Eestis müüdavate naiste rõivaste hindasid?
  • Kuidas hindate Eestis müüdavate naiste rõivaste sortimendi valikut?
  • Mitu eurot kulutate keskmiselt iga kuu jumestusvahendite peale?
  • Kust Te ostate endale peamiselt jumestusvahendeid?
  • Kui tihti Te ennast meigite?
  • Kuidas hindate Eestis müüdavate jumestusvahendite sortimendi valikut?
  • Kuidas hindate Eestis müüdavate jumestusvahendite hindasid?
  • Mitu eurot kulutate keskmiselt iga kuu oma juuksehoolduse peale?
  • Kust Te ostate endale peamiselt juuksehooldusvahendeid?
  • Kui tihti Te kasutate juuksuri teenuseid?
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
Kaubandusökonoomika õppekava
Hanna Kuldsaar
NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS
Lõputöö
Juhendaja : Eva Vahtramäe MA
Mõdriku
2012
SUMMARY
Final paper is composed on Changes of consuming habits in category of clothes and beauty products among female customers. Paper is presented on 54 pages and it includes one extra . The paper has been appearenced with three charts and 16 graphs.
Beauty has became the keyword of our society and, therefore , everybody tries to change their appearance close to perfection. Over the years the societal pressure on women has enourmosly increased. Research is necessary because the last ten years people have more and wider options. People increasingly give special attention to their appearence to become more competitive . Research is also needed for beauty treatment area, service - and sales corporations, who have many competitors in Estonia, and who needs tips for further survival or accomplishment of company.
The goal of the final paper is to figure out the consumption habits in clothing , makeup and hair care among Estonian women. To accomplish the paper’s goal, following research tasks are brought up:
  • establish a theoretical framework about the consumer , their habits, preferences and their alternation;
  • find out what were the habits, preferences and changes of female consumer in the category of beauty compared to the 20th century ;
  • by carrying a qualitative analysis , find out by an inquiry which are the consumption habits in clothing, haircuts, makeup and styles among women;
  • based on the research, do the conclusion about the changes of womens’ preferences, and give your own suggestions to companies of beauty treatment area, service- and sales corporations,some suggestions to a female consumer about supplementing their beauty standards also.
    This is a final paper in which a combine method is used. In order to complete this research, semantic- differential survey has been carried out. The objects of study are women living in Estonia whose age is at least 25 years. 110 enquiries have been analyzed.
    As the results and conclusions of the final paper, it may be pointed out that the women from all over Estonia, who were examined, were mainly in the age group from 25 to 45 years. Majority of women has an income over 650€, which leads to a conclusion that compared to 2010th year ’s statistical data, there has been a wage increase among working class. About clothing and consuming, women think it is necessary to go shopping every month . They spend on it from 1,5 to 20%, depending on their income. All the respondents like to perform their necessary purchases mainly from clothing stores, but Second Hand stores are becoming more and more popular also. Can be inferred: Kotler ’s written statement in year 2002, that the number of customers in online trading increases annually, is not true. Range of clothing and their price is variable and within ten years, more feminine clothing style is being preferred , as it was also in the 90s. In the field of makeup, women spend from 1,5 to 4% of their income on beauty products. The services of specialized stores are mainly preferred, from what can be concluded, there is the best service among competitors. Putting on make-up is being considered as popular as among 20-year-olds, and moderate makeup is increasingly emphasized. Assortment of products and services are suitable for female customers, and the prices of products are variable. In the area of clothing and makeup, customers consider the quality of the product as the most important aspect when buying a new product, then comes the price and features of the article. Hair care, however, does not have a monthly cost . The needed purchases are mainly made from the super - and hypermarkets. Hairdresser’s are visited accordingly to needs, from which it may be concluded that female consumers make the best hairdos at home, using simple methods. Women like to follow hairstyles, which are new and trendy.
    As a result of the analysis, some suggestions can be done : Clothing stores should exhibit products with discount and pay more attention to advertising . Clients’ preferences among the target group should be asked, and following the fashion should not be so important. Stores selling make-up supplies should expand their consultants’ knowledge with different trainings. For better presentation of the products to customers, samples should be available . Introducing natural cosmetics and organizing special events to present products with a proffesional beautician, would bring benefit also. Hairdressing salons should certainly carry out tuitions for better servicing and department . With better presentation of services and products, greater cooperation with customers would be created.
    sisukord
    SUMMARY 2
    sisukord 4
    SISSEJUHATUS 5
    1. TARBIJA HARJUMUSED, EELISTUSED JA NENDE MUUTuMINE 7
    2. NAISTARBIJA EELISTUSED JA nende MUUTUSED 20. SAJANDIL 17
    3. EMPIIRILISE UURINGU METOODIKA 26
    4. EMPIIRILISE uuringu tulemused ja järeldused 30
    4.2.1 Autoripoolsed ettepanekud naistarbijale 44
    4.2.2 Autori ettepanekud iluteenuste pakkujatele ja sellega seotud ettevõtetele 46
    KOKKUVÕTE 48
    KASUTATUD KIRJANDUS 50
    LISAD 53
    Lisa 1. Klientide küsitlusleht 54
    SISSEJUHATUS
    Inimese välimust on hinnatud läbi aegade erinevalt. Väljanägemise aluseks on erinevatel ajastustutel kehtivad moraalinormid, väärtushinnangud , mood, maitse ja kired. Iluideaali kehastuseks on olnud alati naine.
    Antud uurimistöö teemaks on naiskliendi tarbimisharjumuste muutused rõiva- ja ilutoodete kategoorias. Uurimisobjekt on: Eesti naiste ostuharjumused, eelistused ja sagedus ilutoodete ja teenuste tarbimisel. Võrreldes 20. sajandiga analüüsitakse lõputöö käigus rõivastumisstiili, jumestusharjumuste ning soengute trende
    Tänapäevase käsitluste kohaselt ei tähenda tarbimine pelgalt praktiliste vajaduste rahuldamist, vaid sellel on ka sügavam sotsiokultuuriline tähendus. Tarbimisest on tänaseks saanud vahend – lisaks toodete ja teenuste valimisele on see teguviis oma elustiili, identiteedi ja sotsiaalmajandusliku staatuse presenteerimiseks ning võimalus suhete loomisteks (Kjeldgaard 2003: 291). Kõigil inimestel võib olla probleeme seoses oma väljanägemisega. Välimuse tähtsust tänases ühiskonnas ei saa alahinnata, seega on mõistetav, et püütakse maksimaalselt hea välimuse poole. Füüsiline ilu teeb inimese enesekindlamaks ja on eeliseks elus hakkama saamisel. Välimus on meie ühiskonnas oluliseks kujunenud, sellest räägitakse ja kirjutatakse ning seetõttu võib ka öelda, et teema on piisavalt aktuaalne , et seda sügavamalt antud uurimistööna käsitleda.
    Lõputöö eesmärk on välja selgitada Eesti naiste tarbimisharjumused ja muutused riietumise, jumestamise ja juuksehoolduse osas.
    Töös on püstitatud järgmised uurimistöö ülesanded:
  • Luua teoreetiline raamistik tarbija, tema harjumuste, eelistuse ja nende muutmise osas, selleks, et läbi viia empiiriline tarbijauuring .
  • Välja selgitada läbi teiste allikate ja teoreetilise käsitluse, millised olid naistarbija harjumused, eelistused ja muutused ilumaailmas 20ndal sajandil.
  • Kvantitatiivse küsitlusega välja selgitada naiste tarbimisharjumused riietuse , soengute ja jumestuse ning trendide osas. Uurida: kui palju kulub naiskliendil raha igakuiselt antud vajaduste rahuldamiseks, kuidas hinnatakse Eestis müüdavate toodete sortimendi valikut, kuidas ollakse rahul siinsel turul
    pakutavate toodete/teenuste hindadega, kust eelistab naistarbija soetada endale meelepäraseid tooteid, milillised kriteeriumid on tähtsad uue kauba ostu puhul ning millised muutused on toimunud Eesti naiste tarbimisharjumustes kümne aasta jooksul.
  • Uuringu põhjal teha järeldused naiste eelistuste muudatuste kohta ja teha omapoolsed ettepanekud iluteenindusvaldkonna, teenindus- ning müügiettevõtetele, samuti anda mõningad soovitused naistarbijatele.
    Uurimistöö on aktuaalne, kuna inimestel on tekkinud palju suuremad valikuvõimalused viimase kümne aasta jooksul. Üha rohkem pööratakse tähelepanu enda välimusele, et olla konkurentsivõimelisemad nii tööjõuturul kui edaspidises elus. Samuti on uurimus vajalik nii iluteenindusvaldkonna, teenindus- ja müügiettevõtetele, kellel on samuti Eestis väga lai konkurents ning kes vajavad näpunäiteid edasiseks püsima jäämiseks või edu saavutamiseks ettevõtluses.
    Lõputöö on koostatud kahes osas. Esimene osa on teoreetilise käsitlusega, kus autor soovib anda ülevaate tarbija olemusest, tema harjumustustest, eelistustest ja nende muutmisest. Samuti tehakse kokkuvõte naistarbija eelistustest ja nende muutustest iluvaldkonnas 21 sajandiga võrreldes. Käsitletakse nii tuntud teoreetikute allikaid , tarbijakaitseseadust kui Eesti Statisikaameti andmebaasi. Lõputöö empiiriline osa baseerub metoodika valikul , kus kasutatud on kombineeritud uurimismeetodit. Tuginedes uurimistöö teooriale on koostatud naisklientidele ankeetküsitlus . Vastajateks on üle-eestilise koguvalimi seast naisterahvad vanuses 25...60 eluaastat . Lõputöö andmeid analüüsitakse statistiliselt ning nende põhjal tehakse järeldused ja ettepanekud.
    1. TARBIJA HARJUMUSED, EELISTUSED JA NENDE MUUTuMINE
    Inimene on looduse ees ilma abivahenditeta suhteliselt kaitsetu, peab ta olema võimeline mõtlema, mõistma ja mõtestama - nägema ette ohte ja ellujäämisvõimalusi. Seega sisaldab näiteks selline tunne nagu nälg inimese puhul millegi soovimist või igatsemist, kujutluspilti millestki söödavast ja lõpuks ka tegutsemist nälja rahuldamiseks. Inimene pole bioloogiliselt täiuslik ja vajab ellujäämiseks võimet mõelda, kujutleda - teisisõnu kultuuri (Tarbimine 2009).

    1.1 Tarbija olemus, vajadused ja harjumused


    Ostja on ostu-müügi osaline, kes loovutab müüjale raha ja saab selle eest soovitud kauba või teenuse, teisisõnu isik, kes saab omandiõiguse varale ostutehingu kaudu. Ostjaga seonduvalt käsitleme siinkohal esmalt ostja kui tarbija ostuvaliku ning käitumise problemaatikat. Tarbija ostjana on inimene, kellele kauplustest kaupa ja teenuseid müüakse ( Siimon 2009: 112).
    Jaekaubanduses on tarbija kaupmehele eelkõige tarbimisobjekt, inimene, kes ostab kaupu isiklikuks või oma pere tarbeks. Juriidiliselt on tarbija füüsiline isik, kes ostab ja kasutab või kavatseb osta ja kasutada mingit kaupa või teenust eravajadusteks (Mallene 2005: 12).
    Ühelt poolt on tarbija kuningas. Tema kuninglik seisund ei tugine rikkusele, sest vaid väike osa tootmisest saab elada luksuskaupade arvel. Enamike tootjate edu otsustab see, kui hästi nad suudavad oma masstoodangut müüa. Seetõttu käib võitlus iga vähegi võimaliku tarbija pärast, mistõttu ettevõtete eetikakoodeksid on enamasti keskendunud tarbijale. Seejuures püütakse mitte ainult soove võimalikult kiirelt ja täpselt täita, vaid ka võimalikke uusi soove ette aimata. Kuna tootjate konkurents on tihe, tagab see enamasti kaupade (teenuste) piisavalt kõrge kvaliteedi ja madala hinna. Lisaks on meedia õige varmas avaldama juhtumeid, kus tarbijat on ohustatud. Meedia rahvusvahelisuse tõttu võib teade halvast või ohtlikust kaubast (ja selle tootja nimest) levida kähku üle kogu maailma ja lokaalne skandaal võib nõnda ohustada suurtootja mainet terves maailmas (Meel 2003: 74). Seetõttu on tootjad ise varmad kontrollima oma toodete turvalisust väiksemategi või lokaalsete ohuilmingute puhul (Meel 2003: 74). Teiselt poolt on see kuninglik tarbija vaene. On muidugi kitsas tarbijate kiht, kellele ei sobi osta kaupu odavast kaubamajast jne, kuid see tarbijaskond ei määra valdava osa tootjate sissetulekuid (Meel 2003: 75).
    Tarbijakaitse seaduse § 2 lõike 1 alusel on tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega ( Tarbijakaitseseadus 2004). Euroopa Liidus on tarbijakaitsealaste õigusaktidega tagatud kõigile õigus võrdsele kohtlemisele nii supermarketist majapidamistarvete ostmisel , elektriarve tasumisel kui ka näiteks muusika allalaadimisel. Euroopa õigusaktidega tagatakse tarbijatele võrdne kohtlemine, lubatud normidele vastavad tooted ja õigus hüvitisele, kui miski on valesti (Tarbija- ja turundusõigus 2011).
    Kuigi tarbijat kaitsevad kaudselt ka muud seadused (nt konkurentsi-, monopolidevastane, reklaamiseadus jms), kehtib tänapäeval tavaliselt igas enam-vähem tsiviliseeritud riigis ka tarbijakaitseseadus. See põhineb ühiskonnas valitsevail eetilistel tõekspidamistel tarbija õiguste suhtes. Neli tarbija põhiõigust, mis kajastuvad iga (arenenud) riigi tarbijakaitse põhimõtetes, sõnastas kõige esimesena aastal 1962 J. F. Kennedy. Need on järgmised (vt Joonis 1):
    • õigus turvalisusele;
    • õigus valikule;
    • õigus olla kuuldud;
    • õigus olla informeeritud (Meel 2003: 77). ÕIGUS TURVALISUSELE, ÕIGUS VALIKULE, ÕIGUS OLLA KUULDUD, ÕIGUS OLLA IFORMEERITUD

    POSTIIVNE ÕIGUS garanteeritakse NEGATIIVNE ÕIGUS ei keelata REKLAAM KUI INFO ERIJUHTUM
    KORREKTNE , AUS
    EKSITAV POTENSIAALSELT EKSITAV
    Joonis 1. Tarbija põhiõigused (Meel 2003: 78)
    Tarbijat tuleb kaitsta ebaausate tootjate, vahendajate, müüjate ja teenusepakkujate tegevuste eest. Kaitsmise all mõistame eksitava reklaami vältimist, kontrolli tarbimislaenude üle, ebaausate lepingutingimuste vältimist, õige hinnateabe esitamist , turismiga seotud probleemide vältimist jms (Tarbija õigused ja kaitse 2011).
    Tarbija vajadus on tajutav puudutusetunne, mida saab rahuldada kaupade ja teenustega (Mallene 2005: 12). Vajadused on aktiivsuse algallikaks, nad ajendavad kogu psüühilist tegevust, pannes teda tegutsema teatud viisil ja kindlas suunas, stimuleerides ühtlasi mõtlemist ja tahet ( Bachmann 2003: 7). Vajadus on inimese seisund, milles ta tunneb puudust mingitest talle olulistest tingimustest – see on tarvidus millegi või kellegi järele ( Vadi 2001: 92). Vajaduste kestev rahuldamatus ehk vajaduste rahuldamisvõimaluste puudumine mõjub organismile häirivalt, nende rahuldamine toob aga kaasa heaolutunde ( Kidron 2001: 107). Sellest tulenevalt ilmneb ka seos motivatsiooniga – vajadus kutsubki esile erilise seisundi – motivatsiooni. Vajaduse rahuldamisel kaob motivatsioonile pinge ning tekivad positiivsed emotsioonid (Bachmann 2003: 75).
    Ameerika psühholoog Abraham Maslow mõtles välja lihtsa teooria, mille kohaselt inimese põhivajadused moodustavad hierarhia . Maslow arvas , et indiviidi vajadused alluvad kindlale loogikale (Adair 2006: 29). Miks inimesed üleüldse töötavad? Nad töötavad, sest nad on näljased, nad on janused, neil on vaja kohta, kus magada . Suurem osa meie palgast kulub iseenda ja pere füsioloogiliste baasvajaduste rahuldamiseks. Niipea kui inimesel on piisavalt süüa ja juua, niipea kui on koht kus magada, kerkivad inimese südamesse teised vajadused: inimesed hakkad huvi tundma pensioni, töökoha säilimise ja töö turvalisuse vastu (Adair 2006: 30).
    Maslowi teooria kohaselt ei toimi rahuldatud tarve enam käitumise motivaatorina. Tugevad vajadused, mida peetakse rahuldatuiks, on tihti vaid sedavõrd rahuldatud, kui mõni teine tarve neist antud hetkel tugevamaks osutub (Kidron 2008: 209).
    A.Maslow kirjeldas vajadusi nende hierarhilistes seostes (vt Joonis 2). Madalamal asetsevate vajaduste rahuldamine eelneb püramiidi kõrgel astmel asetsevate vajaduste aktualiseerimisele (Vadi 2004: 94).
    Joonis 2. Maslow vajaduste püramiid (Vadi 2004: 94)
    Inimesed pole oma käitumises sageli ratsionaalsed - nad otsivad vahel lihtsalt meeldivaid emotsioone - lõbu, rõõmu. Tarbijana hindavad inimesed tooteid erinevalt, sõltuvalt sellest, kas nad soovivad tootest saada ratsionaalset (utilitaarset) või emotsionaalset (hedoonilist) kasu. Kui tarbija otsib utilitaarset kasu, kasutab ta selle toote hindamisel kainet mõtlemist. Olulised on funktsionaalsed omadused. Kui tarbijat juhivad toote või teenuse hindamisel emotsionaalsed motiivid, on tarbija poolt oodatav kasu abstraktsem, sümboolsem ja ka isiklikum. Ehkki paljude toodete juures tajutakse mõlemat liiki kasusid, on oluline teadvustada, kummad on tugevamad, domineerivamad. Seda on oluline arvestada tarbijaid toodete või teenuste potentsiaalsetest kasudest kommunikatsiooni või reklaami kaudu teavitades. Oluline on ka kommunikatsioonitüübi valik. Väidetavalt on utilitaarsete motiivide domineerimisel verbaalne, mõtlemist vajav info mõjusam ja emotsionaalsete motiivide puhul vastupidiselt pildilised kujundid, sümbolid ja võib-olla isegi fantaasia (Tarbija individuaalsed omadused 2012).
    Vajadus tekib, kui inimene märkab soovitu ja tegelikkuse vahet. Vajadus kujuneb sisemiste tegurite (nälg, janu) toimel või väliste tegurite (tootepakkumine, kaaslaste surve, naabri uus auto) mõjul. Vajaduste tunnetamise tõukejõududeks on mälu, motiiv , reklaami võrdlusrühm jm (Vihalem 2008: 83).
    Tarbija ootab teenindajatelt tähelepanu, tunnustust, hoolitsust, abivalmidust, vajaduste ja soovide rahuldamist ning probleemide lahendamist. Kui midagi läheb ostmisel või tarbimisel valesti, tahab tarbija kuulda vabandusi ja eeldab kahjude heastamist (Vihalem 2008: 74).

    1.2 Tarbija ostukäitumine, -eelistused ja nende muutumine


    Erinevad allikad sisaldavad erinevaid nägemusi, milliseks võib muutuda meie elu, kui arvutid , kohalikud ja satelliitvõrgud on saanud meie elu igapäevaseks osaks. See, mida täna võib leida miljardär Bill Gatesi kodus, võib kümne aasta pärast olla tavaline peaaegu kõigi keskklassi kuuluvate inimeste kodudes (Kotler 2002: 206).
    Turunduse eesmärk on rahuldada tarbijate vajadusi ettevõttele kasumlikul moel (vt Tabel 1). Et seda teha, peab aga tarbijate vajadusi teadma. Paraku pole see nii lihtne, kui esialgu tundub. Tarbijad võivad küll öelda, mida nad vajavad, kuid tegelikkuses käituvad hoopis teisiti – nad ei pruugi teadvustada oma sügavaid motiive , nad võivad muuta viimasel hetkel meelt , sest situatsioon nõudis teistsugust käitumist jne. Samuti ei pruugi ostja ja tarbija olla alati üks ja sama isik ( Kuusik jt 2010: 83).
    Tabel 1. Tarbija ostukäitumise käsitlused (Kuusik jt 2010: 83).
    KÄSITLUS
    PEAMISED DISTSIPLIINID
    PEAMISED EESMÄRGID
    Intepreteeriv
    Kultuuriantropoloogia
    Mõista tarbimise olemust
    Traditsiooniline
    Psühholoogia , Sotsioloogia
    Uurida tarbijate otsustus -protsessi ja käitumist
    Turunduslik
    Majandusteadus , Statistika
    Ennustada tarbijate valikuid ja käitumist
    Tarbijakäitumist mõjutavad nii sisemised kui välised tegurid. Sisemisteks teguriteks on järgmised:
    • Isikuomadused - tarbijad on arukad ja teavad, mida nad tahavad. Nad juhinduvad oma harjumustest, veendumustest ja tõekspidamistest .
    • Maitseeelistused - erinevad tarbijad eelistavad eri kaupu, on nõudlikumad ja kvaliteedist teadlikumad. Oma tervise pärast eelistavad tarbijad väikese kalorisisaldusega suhkruvabu tooteid, vähe soola ja rasva ning soovitavalt kiudaineid sisaldavaid tooteid.
    • Motivatsioon - õppimine, hoiak, mis mõjutab käitumist ja elulaadi. Tarbija ise huvitub, mis on toote pakendil kirjas, on uudishimulik , hindab aja kokkuhoidu ja mugavusi sisseostude tegemisel ( Tarbijakäitumine 2012).

    Välised tegurid, mis mõjutavad tarbija ostukäitumist:
    • majanduslikud - tarbijate sissetulekud;
    • demograafilised - tarbija vanus, sugu, sissetulek, haridus ja amet;
    • kultuurilised - tulenevad kultuurilistest hoiakutest. Tarbija on tarbimisvalikus sageli mõjustatud võõrastest kultuuridest ja tavadest;
    • reklaam;
    • teiste inimeste arvamus (Tarbijakäitumine 2012).

    Tarbijal kui ostjal võib tekkida kindlate kaupade vastu eriti suur omandamis või ostuhuvi. Sel juhul on otsustav osa eelistusel, mis sõltub eelkõige üldteguritest (nagu tarbija varandus ja sissetulek, sugu, vanus, amet, rahvus, usk) ning eduteguritest, mis on seotud inimese isiksuse kordumatute omadustega (individuaalne maitse, iseloomueristused, väärtushinnangud jm. (Mallene 2005: 13). Tarbija ostud võib esimeses tähenduses jaotada kahte rühma: olulised ja ebaolulised (vt Tabel 2). Olulistele ostudele on iseloomulik põhjalik otsustamine, kõrge tajutud risk, suur rahasumma, suur aja ja energia kulu. Ebaolulisele ostule on tunnuslik pealiskaudne otsustamine, madal tajutud risk, väike rahasumma, vähene aja ja energiakulu . Tarbija ostutähtsus on seda suurem, mida vähem on tarbijal infot, mida enam ta riskib, mida rohkem väärtustab toodet, mida suurem on tema rahulolu ning selle kasv (Vihalem 2008: 77).
    Tabel 2. Oluline ja ebaoluline ost ( ibid ).
    TUNNUS
    OLULINE OST
    EBAOLULINE OST
    Kulutatud aeg
    Suur
    Väike
    Info otsimine
    Aktiivne
    Väheaktiivne, null
    Reageering infole
    Kriitiline hindamine
    Passiivne vastuvõtmine
    Brändi hindamine
    Selge, arusaadav
    Ähmane, üldine
    Brändilojaalsuse tõenäosus
    Suur
    Väike
    Viimase 20 aasta jooksul on Eesti tarbijaturg oluliselt muutunud (vt Joonis 3). Järsemad muutused toimusid eelkõige möödunud sajandi viimasel kümnendil ja olid seotud eelkõige arengutega jaekaubanduses. Kuid loomulikult oli ka palju teisi sotsiaal-majanduslikke tegureid, mis kõik tarbijakäitumist mõjutasid ( Voog 2011).
    Joonis 3. Eesti tarbijaturu arenguperioodid (Voog 2011).
    Üldiselt arvatakse, et paljude toote- ja teenuserühmade puhul huvitavad elektroonilised kanalid inimesi rohkem kui füüsilised kauplused. Müük traditsiooniliste kanalite kaudu kasvab aastas vaid mõne protsendi võrra, elektrooniliste kanalite puhul kasvab müük rohkem kui kümme protsenti aastas (Kotler 2002: 212).
    Kaubandusettevõttel tuleb arvestada, et tarbija käitumist mõjutavad nüüdisajal terve hulk tegureid:
    • tarbijad on haritumad ja kaubavalikust paremini informeeritud ning esitavad seetõttu suuremaid nõudmisi teenindamisele ja nõuannetele;
    • nad tahavad saada ehtsaid kaupu ning on oma ostukäitumises tihti tujukad ja äraarvamatud. Kaua aega eksisteerinud keskmine tarbija on kadumas , sest tarbija on iseseisvunud (Siimon 2009: 113).

    Jack Welch, üks tuntumaid USA tippjuhte, on kuulus oma väitega , et „Äris on kolm põhinäitajat - klientide rahulolu, töötajate rahulolu ja rahavoog - ning just selles järjekorras“. Hiljemalt märkis Welch, et ta oli kaks esimest näitajat valesti järjestanud - töötajad peaks olema esikohal. Sellega tunnistas ta, et lõppkokkuvõttes sõltub kõik töötajatest: nende võimetest, motiveeritusest, loovusest , organiseerimisvõimest ja juhiomadustest. Mida paremini koheldakse töötajaid, seda edukamaks muutub ettevõte ( Mayo 2004: 2).
    Tarbijaturu ehk ostjaturu seisund tagab, et tarbijal on piiramatud võimalused vabalt valida, missuguseid ja kelle valmistatud või müüdavaid kaupu ta soovib osta. Säärasel turul peavad kauplused konkureerima ja oma müügivõimaluste hoidmiseks hoolitsema kaupade kvaliteedi tagamise, hinna alandamise ja ostjate parema teenindamise eest (Mallene 2005: 30). Iga müüja peab mõtlema sellele, kuidas teha oma tooted tarbijale kättesaadavaks. Tooteid võidakse müüa otse või kasutada selleks vahendajaid. Mõlemaid turustusvõimalusi võib leida igast valdkonnast (Kotler 2002: 104).
    Müügi seisukohalt on oluline teada ostja ostumotiive, tema finantsvabadust ja seda, kuidas ostja vabadust kasutab ning selle piires käitub. See tähendab, et on vaja teada, kust erineva ostujõuga tarbija oma ostud teeb, millised on tema eelistused kaubagruppide kaupa ning mis tüüpi ärist ta neid kaubagruppe ostab (Siimon 2009: 112). Siin on õieti kaks probleemi, mis küll omavahel põimuvad:
    • mil määral on tarbija õigus iseenesest õigustatud, kas see on vajalik ja kasulik nii üksiktarbijale kui ka ühiskonnale;
    • mil määral on see mõjutatud tootmisest ning reklaamist (Meel 2003: 50).

    Ostumotiivist lähtudes võib ostjal tekkida kindla kauba puhul eriti suur omandamissoov või ostuhuvi. Sel juhul on otsustav osa eelistustel, mis sõltuvad eelkõige üldteguritest (näiteks potensiaalse ostja vara ja sissetulek, sugu, vanus, amet, rahvus, usk) ning eriteguritest, mis on seotud inimese isiksuse kordumatute omadustega (individuaalne maitse, iseloomu omadused, väärtushinnangud jm). Eksisteerivad tõenäosuslikud käitumisreeglid ehk eelistusaktsioonid, millest tarbija ostes eelduste kohaselt kinni peab ning mis tagavad tema valikute ratsionaalsuse (Siimon 2009: 113).
    Otsustamise etapis tehakse kaks tähtsat otsust: ostukoha valimine ja toote/brändi valimine. Esimene otsus dikteerib selle, millisesse situatsiooni klient satub ja millise valikuga ta kokku puutub. Otsustamisel kasutatakse samu reegleid nagu hoiakute kujundamisel (Kuusik jt 2012: 116).
    Uuringutest on selgunud, et detailselt planeeritud oste tehakse umbes 34%-l juhtudest, üldiselt planeeritud oste on 11% (minnakse poodi ``süüa`` ostma), asendusoste 3% (minnakse konkreetse põhjusega kauplusesse, kuid see toode puudub ja tuleb valida midagi muud) ja planeerimata oste 53% (Kuusik jt 2010: 116).
    Iga tootegrupi puhul on tarbijal omad stereotüüpsed ootused kõige olulisemad omadused, mille alusel tarbija püüab teha või õigustab oma ostuvalikut. Need tähtsad omadused kujundatakse paljuski sotsiaalsete faktorite mõjul tarbimiskultuuri traditsioonide, reklaamide või arvamusliidrite hinnangute ajel (Voog 2000). Erasektoris tunneb turundaja enamasti huvi tarbijate eelistuste vastu ja muudab oma toodet vastavalt tarbijate soovidele (Avaliku arvamuse uuringud 2012).
    2. NAISTARBIJA EELISTUSED JA nende MUUTUSED 20. SAJANDIL
    Rõivad , jumestus ja juuksed kui meie kõikuvate ootuste mõõdupuu, peegeldavad muutusi ühiskonnas. Räägitakse, et seelikupikkused lühenevad, kui majandus on heas seisus, ja pikenevad, kui halvas . Moeajaloolase James Laveri väide erogeense piirkonna nihkumisest selgitab, et iga ajastu rõhutab erinevat näo- ja kehaosa . Siiski on terviklik pilk erinevatele aastakümnetele see, mis lubab meil 20. sajandi ilu taashinnata (Mulvey, Richards 1998: 6).

    2.1 Välimuse tähtsus ühiskonnas


    Suurim kunstnik on loodus (Viru 2012) ja üheks tema suurepäraseks meistritööks on naise ilu ning seda ei tasu heita tarbetute asjade hulka. Ilu tuleb austada ja hoida. Võib ju nuriseda, et ilu jagamisel pole arvestatud võrdsusnõuet. Ometigi on igas naises midagi, mis teda kaunistab, ainult erinev on kuivõrd tahab ilu kandja oma sära esile tuua või tahab seda hoopiski maha suruda (ibid). Teadlased arvavad , et ilumeel on juba inimeste loomuses ning eeskätt seotud soo jätkamisega. Naise ilu ja noorus signaliseerivad mehele, et ta võib saada terved järeltulijad . Seega on ilus naine ka ideaalne emakandidaat. Naised seevastu peavad ikka oluliseks mehe tööalaseid saavutusi, sest lõpuks peab ju tema perekonda toitma. Isegi kui see enam nii aktuaalne ei tundu, on see ürgaegadest pärit tendents inimestes ikka veel olemas (Schneider 2000: 19).
    Ilutööstus areneb tänapäeval väga kiiresti. Pidevalt tulevad välja uued revolutsioonilised tooted ja mõeldakse välja uusi vahendeid, kuidas naised saaksid jätkuvalt noored ja kaunid välja näha (Pärn 2012). Kosmeetilised ained toimivad kahel viisil. Üks neist on mehaaniline kinnitumine, näiteks kinnitub juukselakk juuksekarva pinnale, moodustades seal niiskuse eest kaitsva kihi. Ka ripsmetuši või huulepulga värvained kinnituvad mehaaniliselt. Teine viis on keemiline mõjutamine, näiteks püsilokivedelik muudab juuksekarva keemilist struktuuri nii, et see kähardub. Ilusate lokkide tegemine nõuab mitmekülgseid oskusi, sealhulgas ka keemiaalaseid teadmisi (Luoma, Kara 1996: 9).
    Naha eest hoolitsemine muutub aina populaarsemaks . Kui juuste ja naha hoolduses tahetakse parimat tulemust, peaksid nii spetsialistid kui ka tarbijad tundma huvi kosmeetiliste toodete koostise ning mõjuviiside vastu (Luoma, Kara 1996: 9).
    Enda jumestamist ja kaunistamist võib loomulikult pinnapealseks tegevuseks pidada, kuid mõju, mida hoolitsetud välimus enesetundele avaldab, on raske üle hinnata. Kaunilt meigitud naine tunneb end enesekindlamalt, tema käitumine on samuti kindlam . Inimesed, kes on rahul oma välimusega , mõjuvad veenvalt , neile osutatakse rohkem tähelepanu, nende seltskonda nauditakse. Sisemine sära peegeldub varjamatult välimuses ( Sangla 2005: 10).
    Ilusatel inimestel on lihtsam elada, see võib vastumeelne olla ja seda võidakse rumalaks ning ebaõiglaseks pidada, kuid see on siiski fakt: ilusatel inimestel on sageli eluaegsed eelistused nii koolis, ülemuse ees, kontoris, diskol kui ka tänaval (Schneider 2000: 15). Ilu on ääretult ligitõmbav. Kuigi ilu hinnata on väga lihtne, pole seda sugugi kerge defineerida. Eriti veel tänapäeval, kui ilusaks peetakse isikupäraseid, omanäolisi naisi (Sangla 2005: 10).
    Hea välimus ja selle tähtsus kõigis eluvaldkondades on tänapäeval muutunud nii oluliseks, et on tekkinud eraldi uurimissuund – nn atraktiivsusuuringud. Siin on nende uuringute tähtsamad tulemused:
    • ilusaid väikelapsi hellitatakse rohkem;
    • ilusaid lapsi karistatakse harvemini ja nad saavad koolis paremaid hindeid ;
    • nägusad inimesed äratavad kohe sümpaatiat, isegi kui nad on täiesti võõrad;
    • säravad inimesed on töövestlusel edukamad kui teised, nad pälvivad automaatselt rohkem austust;
    • kenadel tüdrukutel on rohkem kohtamisi (Schneider 2000: 16).

    Kena välimus ja sisemine sära tekitavad nähtavasti automaatselt positiivse suhtumise . Pealegi oodatakse ilusatelt inimestelt head – ilmselt mõjutavad nad siis ka teiste ootusi. Nad panevad ümbritsevaid postiivselt mõtlema. Ilusatel inimestel on rohkem võimalusi saada selleks, kelleks neid peetakse (ibid ).
    Eesti naist peetakse heledapäiseks kaunitariks, kes toidab mehe ja seitse last, õmbleb, koristab ja tikib, talitab loomad ja teeb süüa ning õpetab õhtul ketramise kõrvalt lapsed lugema. Eestlanna on sõnakas ja iseseisev, kuid samas mõistev ja kuulab kõige tähtsamates asjades vaguralt mehe sõna ( Vahtre 2009: 11). Levinud fraas ütleb, et eesti naine on kange naine ja miks peaks sellele vastu vaidlema . Kindlasti on eesti naine sama kange kui ükskõik milline muu naine maailmas, paapua naistest inglannadeni. Ent kui mõelda kanguse all iseseisvust, sõnakust ja söakust, siis tuleb möönda, et selles osas on eesti naine olnud traditsiooniliselt tugevamal positsioonil kui näiteks naine islamimaades või mitteislamlikes Vahemeremaades (Vahtre 2009: 55).
    Ilu on muutunud antud ühiskonna võtmesõnaks ning seepärast püütakse hoolega oma välist külge ideaalilähedaseks muuta. Ühiskonna surve naistele on viimaste aastate jooksul tohutult kasvanud. Inimest, kes ei jumalda sihvakat iluideaali, peetakse lohakaks ja räpakaks ning leitakse, et ta pole väärt teiste austust (Schneider 2000: 16). Tuntud Ameerika ajakirjanik Kin Hubbard on öelnud: ``Ilu on pinnapealne, aga kui oled varatu ja vaimuvaene, siis on see väärtuslik vara`` (Toliver 2004: 47).

    2.2 Eesti naise sissetulekud kui tarbimise eeldus


    Statistika, mis pärineb mõne aasta tagant, nätab, et naiste palk moodustab meeste palgast keskeltläbi 76 protsenti (vt Tabel 3). See ei tähenda siiski, et näiteks naismüüja saaks veerandi võrra vähem palka kui tema kõrval töötav ja samu ülesandeid täitev meesmüüja. Niisugune vahetegemine on seadusega keelatud, kuigi ei saa öelda, et seda enam üldse ei esineks. Sellegipoolest tuleb naiste ja meeste keskmise palga erinevuse peapõhjust otsida mujalt, ja nimelt tõsiasjast, et mehed teevad tasuvamaid töid (Vahtre 2009: 58).
    Naised on alati olnud kodutööde ja laste kasvatamisega rohkem seotud kui mehed, mistõttu töö ja pereelu vahel tasakaalu leidmine puudutab paljuski just naisi. Naise elukvaliteet sõltub sellest, kuidas suudetakse jagada aega töö- ja eraelu vahel, mis omakorda mõjutab laste heaolu ( Kerner jt 2011: 31).
    Tabel 3. Töötava Eesti naise kuu keskmine brutotulu (Eesti statistika andmebaas EUR)
    ST005: BRUTOTULU --- Aasta, Piirkond, Haldusüksus , Näitaja, Sugu ning vanuserühm
    Palgatöötaja kuu keskmine brutotulu, eurot
    Naised
    Vanuserühmad kokku
    2011
    Kogu Eesti
    667.17
    Märkus :
    Ümardamise tõttu võivad väärtuste koondandmed erineda liidetatvate väärtuste summast . (1 euro = 15,6466 Eesti krooni).
    2010. aastal oli meeste vaesuse määr 17,6% ja naistel 17,4%. Meeste ja naiste vaesuse määr on ühtlustunud. Kui varasematel aastatel oli naiste vaesusmäär kõrgem kui meestel, siis 2010. aastal 0,2 protsendipunkti madalam. Põhjuseks on suur pensionieas naiste osatähtsus rahvastikus ning sotsiaalsed siirded (riiklikud laste- ja peretoetused, pensionid ), mis aitavad säilitada naiste sissetulekuid vaesuspiirist kõrgemana (Suhtelises vaesuses... 2011).

    2.3 Naistarbija rõivastumis-, jumestamis- ja soenguharjumused 20. sajandil


    Täiusliku garderoobi loomisel on heaks aluseks tervikvisioon – pisut mõtisklust teemal, milliseid iseenda elustiili- ja üldiseid kultuurinõudeid peaks arvestama. Nii õnnestub vältida juhuslikkust, samuti liigseid kulutusi (Makina, Kuldma 2006: 11).
    1990ndate aastate alguses oli S – figuur populaarsuse tipul , 1998. aastal tutvustas moelooja Poiret aga uut ampiirmoodi ning tasapisi saadeti figuuri moonutav korsett lõpuks viimsele teekonnale. Uue siluetiga kaasnesid ka uued mustrid ja värvid ning moemaailma jaoks oli toimunud lõplik pööre (Mulvey, Richards 1998: 34).
    Alates 1920ndate aastate keskpaigast muutusid õrnema soo seelikud tunduvalt lühemaks (Vära, Tannberg , Pajur 2004: 81). Sajandialguse keerukas rõivamood asendus lihtsa geomeetrilise joonega . Erinevalt varasemast ei rõhutatud naiste riietuses enam naiselikkust. Selle asemele tuli poisilik stiil (Vära, Tannberg, Pajur 2004: 81). Teise maailmasõja puhkemisega muutus olukord majanduses väga kiiresti. Kohe tekkis puudus kõigest, sealhulgas ka toidust. Riiete ostmiseks oli vaja nii raha kui ka talonge (Peetamm 2009). Inimestel soovitati kasutada riietusesemete valmistamiseks vanu kardinaid, voodilinu, villaseid riideesemeid; kõikjal ajakirjanduses ilmusid soovitused ja nõuanded, kuidas riideid ümber teha (ibid).
    Kahekümnendal sajandil on iga uus aastakümme olnud seotud teksariidega, kuigi erineval viisil. 1950ndaist aastaist alates said teksapüksid meelsuse ja kuuluvuse sümboliks , olles sellel aastakümnel rock´n´rolli – põlvkonna meelisrõivaks. Kuuekümnendad tõid alt laienevad teksased, mida kandsid Inglismaa ja Ameerika lillelapsed (Cosgrave 2000: 240).
    Kahekümnenda sajandi keskpaigas hakkasid aga lääne linnaühiskonnas tekkima uutmoodi hõimud – tänavahõimud. Neisse koondusid erineva maailmavaatega linnanoored ning igaühel neist oli oma riietumisstiil , lemmikmuusika ja põhimõtted. Nii näiteks uitasid 50ndatel tänavatel teddy boyd, 60ndatel biitnikud, modid ja rokkarid, 70ndatel hipid, punkarid ja skinheadid, 80ndatel uusromantikud ja hipphopparid, 90ndatel grunged. Tänavahõime tekkis kogu aeg juurde ning igal neist on riietumisstiil, mis neid teistest eristab (Samarüütel–Long 2003: 15).
    Kaheksakümnendatel oli inimeste elu nii normeeritud, et mingil hetkel mahtusid isegi riided kindlatesse pihkudesse. Inimese enda pikkus ei läinud kuigivõrd arvesse. Niisiis pidi lühim seelik olema täpselt 74 cm ja pikim 96 cm, vahepikkusteks 80 cm ja 85 cm. Kui olid lühike ja astusid seeliku kannale, siis polnud midagi parata. Moodsaim jakk oli kahtlemata nahkhiirekimono ja seda oli hea lihtne õmmelda ka. Õlad pidid igal juhul olema toekad (Merino, 2009: 111). 80ndate teise poole videodiskod vajasid retuuse ja teksaseelikut ning neoonvärvi plastmassist kõrvarõngaid (Merino, 2009: 113).
    1990ndail aastail muutus riidemaailmas tootjate konkurents nii võimsaks, et kaubamärgi sisu polnud enam nii oluline kui megabrändi väline imago (Cosgrave 2000: 236). 1990ndate moe koondsõnaks oli individuaalsus . See käib pikkuse, stiili, pükste ja kleidi kohta - kandja valida on mitte ainult, mida kanda, vaid ka kuidas ja millega. Teadjamad mõistavad, et kõik, mida kantakse, on laetud tähendusega, mis asjatundjatel ei jää tähelepanuta , kuid kõige tähtsam on siiski vabadus (ibid).
    Rõivaste ja nende kandmise suhtes oli tekkinud uut laadi tundlikkus. Nagu kõige muugagi sel kümnendil, ei määranud naiste väljanägemist mitte saatus ega isegi kindel mood, vaid sisemine hoiak (Mulvey, Richards 1998: 190).
    20. sajandil oli ajajärk, mil aristrokraatlikke rollieeskujusid asendasid filmimaailma kangelannad. Jumestusvahendite hind muutus odavamaks ja tooted kättesaadavamaks, kõik naised ihkasid välja näha sama efektsed kui filmidiivad. Meikimist peeti popiks ning end söandati jumestada ka avalikes kohtades – meenutagem, et puritaanlikul viktoriaanlikul perioodil peeti meikimist vaid striptiisitaridele ja prostituutidele kohaseks tegevuseks. Tugevalt meigitud silmad ja kitsad , Ambori vibu meenutavad veripunased huuled olid 20-ndail seksapiilsuse ja enesekindluse kaubamärgiks ja sümboliks (Sangla 2005: 92). Kahekümnendal sajandil oli euroopalik kosmeetika juba peaaegu tervislikul alusel (Raipala-Cormier 2011: 208).
    Viiekümnendatel oli pearõhk silmadel, mis omandasid uue, Egiptusest pärineva kuju: kontuurid joonistati laineriga välja ja kulmud olid lopsakamad ning madalama kaarega kui enne. Lopsakamalt mõjus ka heledama tooniga värvitud suu. Uus nägu, kalgim ja kavalam kui varem, jättis ülimalt elegantse mulje. Täismeiki soovitati kanda igal pool ning kosmeetikutel jätkus tööd hommikust õhtuni (Mulvey, Richards 1998: 129).
    Jumestamisel aastail 1960 – 1970 olid moes suured värvitud silmad, kahvatu nahk ja heledad lopsakad huuled, ikooniks oli modell Twiggy. Kasutati ka valeripsmeid ja pärlmutter lauvärve. Populaarseim lauvärv oli sinine. 60ndail avastati põsepuna ning põski jumestati kõikvõimalikes värvitoonides roosast pärlvalgeni (Sangla 2005: 100).
    1990ndatel on tarbija kõigist ajakirjade rohketest nõuannetest üpris häiritud ja ta naudib parimaid kättesaadavaid jumestusvahendeid. Tarbija ootab tippefektiivseid tooteid, näiteks jumestuskreeme, mis ei hakka läikima, püsivaid huulepulki, ultraviolettkiirte eest kaitsvaid jumestuskreeme ja teisi aina täiustuvaid vahendeid. Üheksakümnendate meigiturg on üha enam noorte juhtida (Mulvey, Richards 1998: 200...201).
    Väga noortel tüdrukutel on suur ostujõud ja nad tunnevad kõiki tippkaubamärke ning 1970ndate taaselustamise peamine toetajaskond tuleb klubidest (Mulvey, Richards 1998: 200...201).
    1920ndatel aastatel tulid naistemoodi pikkade juuste kõrvale ka lühikesed . Pärast elektrilokkide leiutamist 1925.aastal muutus juuste lokkimine üldiseks ja kõigile kättesaadavaks (Vära, Tannberg, Pajur 2004: 81). Holliwood määras, millist soengut peab kandma. Kuulsa näitleja Ingrid Bergmani soeng - tukk ja lühike bob soeng filmis „ Jeanne d Arc“ - muutus ülemaailmselt nii kuulsaks , et püsis ühe trendina kuni 50ndateni. Peale bob soengu kanti valetukkasid ja –palmikuid ning keemilised püsilokid kogusid kiiresti kuulsust . Endiselt olid aukohal ülespandud soengud , kus juuksed kammiti pea ligi otsmiku kohale kokku ja siis valmistati lopsakas lokikogum, ülejäänud pead kattis turban (Merino 2009: 41).
    1940ndatel aastatel oli lõpuks saabunud aeg, mil iga naine sai ise otsustada praktilise või konservatiivse soengu kasuks. Nõuded soengutele pidid järgima ühiskonnas kehtivat mentaliteeti: tõepoolest, new look eeldas korralikku ülespandud juustega soengut (Mulvey, Richards 1998: 108).
    Viiekümendate juuksed olid lahti, üles pandud või žiletiga ära aetud , peaasi , et mitte loomulik. Kuid aga et ajast aega džentelmenid eelistasid blonde naisterahvaid, oli üks õige naine, kellel meeldimissoov tagataskus, ikka vesinikust puretud juustega (Merino 2009: 124). Valejuuste vaimustus saavutas 1960ndatel haripunkti – tüdrukud kandsid parukaid , et muuta oma isiksust (Mulvey, Richards 1998: 144).
    Mis värvidesse puutub, siis näib, et blondide juustega naine pole enam moes ning mehed on hääletanud kõige populaarsemaks persooniks punapea , põhjendusega, et ta on individuaalne. Naiste seas on aga populaarsem tume juus, sest see on rohkem kooskõlas ajastu mõtiskleva meeleoluga. Üheksakümnendate hittsoenguteks kujunesid Meg Ryani lühike mop-top ning Jennifer Anistoni pseudo- 70ndate pikk lühikeste järkudega lõige (Peetamm 2009).

    2.4 Naiskliendi tarbimisharjumused 21. sajandil


    Valikuvõimalus ja omanäolisus tõotavad jääda 21. sajandil ilu peamisteks märksõnadeks. Tänu teaduse edusammudele on ilutoodete valik üle ootuste laienenud . Naised võivad rõõmu tunda kosmeetikumidest, millest ei osanud veel kümme aastat tagasi unistadagi. Kui aastaid tagasi sümboliseeris värvivalik naiste valikuvabadust, siis tänapäeva progressi näitavad erinevad tekstuurid. Täisväärtuslik elustiil on 21.sajandil ilufilosoofia keskpunkt. Inimesed arendavad end nii füüsiliselt kui ka vaimselt ning mida suurem on inimese kompetentsus, seda kõrgemaid nõudmisi esitatakse ilutoodetele (Sangla 2005: 108).
    Kui rõivamoes liigub pendel iga uue hooaja saabudes hoogsalt vastupidises suunas, siis praegusel ajal soengumoes toimuvad suuremad muutused märksa pikema vinnaga. Juuksespetsid on täheldanud, et ühe stiili eluiga on keskeltläbi kolm aastat (Allikmaa 2010: 76). Hetkel lähtutakse sellest, et iga klient on ainulaadne ja kordumatu : mood muutub, kuid inimesele omane stiil jääb. Juuksurite ülesanne on seda stiili täiustades klienti kaunimaks muuta (Anton 2007: 64). Pärandiks saadud juuste kvaliteeti ei saa enam kuidagi mõjutada, küll aga saadakse tagada oma juuste hea tervis (Raipala-Cormier 2011: 185).
    Möödunud sajandi erinevate kümnendite stiilid jumestamisel on tänases moepildis vahelduva eduga pidevalt esindatud . Suurim vahe originaali ja kaasaegse tõlgenduse vahel seisneb tekstuurides – need on loomulikumad kui kunagi varem. Liigset dramaatilisust püütakse tänapäeva jumestuses vältida (Sangla 2005: 108). Täiesti uus liin on laste näomaaling, mis on eriti populaarne . Ei saa mainimata jätta, et ka naiste hulgas on näomaaling üha enam populaarsust võtmas. Usutakse, et 21. sajand läheb ajalukku keha ja näomaalingu taassünni ajastuna ( Luht 2007: 42).
    Kosmeetikatooted on Eestis Terviseameti kemikaalohutuse osakonna järelvalve all, ja iga ettevõtja , kes valmistab ja turustab tooteid, vastutab toodete turvalisuse eest. Järelvalve annab turvatunde tarbijale, kes võib tänapäeval suhteliselt kindlalt usaldada toote kvaliteeti (Raipala-Cormier 2011: 212).
    Rõivamoes soovitatakse, et vähemasti õhukesed liibuvad teksalõikega püksid ehk jeggings`id võiksid rõivamoe trendijüngritel kapist võtta olla küll. Neid on trendikas kanda nii avarate jakkide, tuunikate kui ka kudumitega. Samavõrd trendikast peetakse retuuse. Suuremaks püsilemmikuks on ka nende vastand , laiema joonega voldikpüksid ( Rosen 2010: 12).
    21. sajandil on muutunud inimeste ostukäitumine ja lisandunud tootegruppe, millest veel kümmekond aastat tagasi võõristusega mööda käidi. Väga paljud kaubagrupid on leidnud tee uute tarbijateni. 2000. aastate esimesel poolel suurenes ka inimeste hulk, kes hakkasid tooteid ostma kaubamärgi järgi. Nende osakaal on järjest suurenenud. Ka masu ajal on bränd oluline, nii et võib öelda: kaubamärgid on tulnud selleks, et jääda ( Lehtsaar 2010: 124).
    3. EMPIIRILISE UURINGU METOODIKA
    Ilu on muutunud tänapäeva ühiskonna võtmesõnaks ning seepärast püütakse hoolega oma välist külge ideaalilähedaks muuta. Ühiskonna surve naistele on tohutult kasvanud, seega on uurimus vajalik, kuna kuna kümne aasta jooksul on tekkinud naistel rõiva- ja ilutoodete kategoorias järjest suuremad valikuvõimalused.

    3.1 Uurimistöö eesmärk ja ülesanded


    Lõputöö eesmärk on välja selgitada Eesti naiste tarbimisharjumused ja muutused riietumise, jumestamise ja juuksehoolduse osas.
    Töös on püstitatud järgmised uurimistöö ülesanded:
  • Luua teoreetiline raamistik tarbija, tema harjumuste, eelistuse ja nende muutmise osas, selleks, et läbi viia empiiriline tarbijauuring.
  • Välja selgitada läbi teiste allikate ja teoreetilise käsitluse, millised olid naistarbija harjumused, eelistused ja muutused ilumaailmas 20ndal sajandil.
  • Kvantitatiivse küsitlusega välja selgitada naiste tarbimisharjumused riietuse, soengute ja jumestuse ning trendide osas. Uurida: kui palju kulub naiskliendil raha igakuiselt antud vajaduste rahuldamiseks, kuidas hinnatakse Eestis müüdavate toodete sortimendi valikut, kuidas ollakse rahul siinsel turul pakutavate toodete/teenuste hindadega, kust eelistab naistarbija soetada endale meelepäraseid tooteid, milillised kriteeriumid on tähtsad uue kauba ostu puhul ning millised muutused on toimunud Eesti naiste tarbimisharjumustes kümne aasta jooksul.
  • Uuringu põhjal teha järeldused naiste eelistuste muudatuste kohta ja teha omapoolsed ettepanekud iluteenindusvaldkonna, teenindus- ning müügiettevõtetele, samuti anda mõningad soovitused naistarbijatele.

    3.2 Uuringu metoodika


    Uuringus kasutab autor kombineeritud ehk kvantitatiivset ja kvalitatiivset meetodit. Tuginedes uurimistöö teooriale on koostatud naisklientidele ankeetküsitlus. Creswell (1998) toetub küsimusele vastamiseks Ragin ’ile (1987), kes nimetab kahe uurimismetoodika peamise erinevuse väga lihtsalt ja selgelt: kvantitatiivsed uurijad töötavad väheste tunnuste ja suure hulga juhtumitega, kvalitatiivsed uurijad seevastu toetuvad väikesele juhtumite arvule ja suurele hulgale tunnustele. Tavaliselt nimetatakse kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimismetoodika peamise erinevusena seda, et esimene tegeleb numbritega, teine mitte. Antud määratlusega nõustuvad Bauer , Gaskell ja Allum (2000), kelle hinnangul kasutab kvantitatiivne metoodika andmete seletamiseks statistilisi meetodeid , mistõttu seda peetakse „kõvaks“ teaduseks. Kvalitatiivne metoodika seevastu väldib numbreid , mistõttu tegeleb sotsiaalse tegelikkuse tõlgendamisega ning on ära teeninud „pehme“ teaduse nimetuse. Kvantitatiivse uurimuse tüüpiliseks näiteks on avaliku arvamuse küsitlus ja kvalitatiivse näiteks süvaintervjuu. Kvantitatiivset ja kvalitatiivset uurimismetoodikat kujutatakse Baueri, Gaskelli ja Allumi (samas) hinnangul sageli sotsiaalteaduste võistlevate paradigmadena ja püütakse näidata ühe või teise suuna üleolekut või paremust võrreldes teisega . Selleks ei ole autorite sõnul alust, sest kummalgi on oma eelised ja puudused ning kumbki sobib sotsiaalse reaalsuse erinevate aspektide uurimiseks (Kvalitatiivse uurimisviisi... 2010).
    Erinevad uurijad on avaldanud erinevaid seisukohti kvantitatiivse-kvalitatiivse uurimismetoodika vahekorrast, kuid uuem seisukoht on see, et kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed uurimismeetodid ei ole polaarselt erinevad, vaid moodustavad pigem kontiinumi, millel toimub rohkem või vähem sujuv üleminek kvalitatiivselt kvantitatiivsele ja vastupidi ning seetõttu pooldatakse nende kombineeritud kasutamist, kui see annab parema tulemuse uurimisküsimusele vastuse leidmisel (Hess, Markson , Stein 2000).

    3.3 Valimi moodustamine, uuringu läbiviimine ja andmete analüüs


    Vastajateks on üle-eestilise koguvalimi seast naisterahvad vanuses vähemalt 25 eluaastat. Küsimustiku, mis mõõdab naiste tarbimisharjumuste muudatusi nende elus kümne aasta jooksul, eelduseks on, et vastajad on vähemalt mainitud vanuses. Uurimistöös küsitletakse seega naisterahvaid vanuses 25 - 60 eluaastat.
    Uurimistöös kogutakse andmeid, kasutades andmekogumismeetodina ankeetküsitlust . Küsimusi esitatakse uuritavatele naistele 21. Kasutatakse semantilis-diferentsiaalset küsitlust ja ankeet koostatakse nii kinniste, avatud kui kombineeritud küsimustega.
    Küsitluslehti kokku jaotati uurimistöö käigus 187, neist 100 paberkandjal ning 87 e- maili teel. Küsitluslehti jaotati laiali nii juuksurisalongides, ilusalongides kui ka muudes kohtades, kus oli reaalselt küsitluse sihtgrupini „parim juurdepääs“. Interneti teel edastati küsitlus Ladies Circle Eesti naisteklubi ühislisti kaudu. Andmete kogumine toimus ajavahemikul 07.02.2012 – 27.03.2012. Korrektselt täidetud ankeete tagastati 110, ebakorrektseid 15 ning täitmata jäi 62 küsitlust, millest 80% oleks olnud võimalik täita interneti vahendusel.
    Empiirilises uurimuses saab andmetest järeldusi teha alles pärast eeltööd :
    • Andmete korrastamise esimene etapp on andmete kontrollimine;
    • Teine etapp on andmete täiendamine;
    • Kolmas etapp andmete korrastamine (Hirsijärvi, Remes, Sajavaara 2005: 206...207).

    Andmeid analüüsitakse, kasutades statistilist analüüsi ja järelduste tegemist. Kui tulemused on analüüsitud, hakatakse neid selgitama ja tõlgendama. Tulemuste analüüsimisest üksi ei piisa – neid tuleks ka sünteesida. Sünteesis ühendatud peamised tulemused peaksid andma selge vastuse püstitatud probleemidele (Hirsijärvi, Remes, Sajavaara 2005: 212). Järeldused tehakse uurimismaterjali statistilise analüüsi põhjal, kasutades aritmeetilisi keskmisi, korrelatsioone ja faktoranalüüsi.
    Uurimistöö lõpetuseks arutletakse kokkuvõtvalt, milline on saadud tulemuste tähtsus selles uurimisvaldkonnas, tuues välja järeldused ja ettepanekud erinevatele teenindusettevõtetele (eelkõige iluteeninduse valdkonnas).
    Uuringu tulemusi töötleb autor tabeltöötlusprogrammi Exceli abil ning iga väite puhul leitakse vastavalt tagastatud ankeetide arvule hinnangute protsentuaalsed näitajad. Parema ülevaate saamiseks esitatakse uuringu tulemused joonistena. Vastuste kogumisel ja töötlemisel lähtutakse andmete konfidentsiaalsuse ja anonüümsuse põhimõttest.
    4. EMPIIRILISE uuringu tulemused ja järeldused
    Autor toob välja empiirilise uuringu tulemused ja järldused, mis antud lõputöö uuringus selgusid.

    4.1 Empiirilise uuringu analüüs


    Küsimustiku esimene samm oli vanuse märkimine, kus valikuvariante oli neli. Küitluse tulemusi kajastab joonis 5.
    Joonis 5. Vastanute vanuseline jaotumine
    Vastanuid oli igas vanuses. 66 naist oli 25 - 35 - aastased, 40 vastanutest 36 - 45 - aastased ning üle 46 - aastaseid vastajaid kõigest neli. Seega võib järeldada, et enamik vastajatest jäid vanuseklassi 25 – 45 eluaastat.
    Teise küsimusega sooviti välja selgitada vastanute igakuine netosissetulek (vt Joonis 6) seda vajadusega leida seoseid vaatluse all oleva naistarbija ostukäitumise ja sissetulekute taseme.
    Joonis 6. Vastanute igakuine netosissetuleku jaotumine
    2011. aasta statistika andmete kohaselt võib järeldada palgatõusu . Küsitlusele vastanudtest oli ka palju alla 250 eurose sisstulekuga naisterahvaid. Kui võrrelda tulemust vastanute vanustega (enamus 25 – 45 aastased naised), siis järeldusena võib välja tuua, et on palju koduseid naisterahvaid. Põhjuseks võib autor siinkohal pakkuda emapuhkusel olemise ja ka hetkel töötust, kuna 2012. aasta algusega oli Eestis registreerinud ennast töötuks juba 26 138 naist ning lasteaia kohtade puudus on samuti meie vabariigis hetkel väga aktuaalne teema.
    Selgitamaks välja, kus enamik küsitluslehtede täitjaid elavad, anti kolmandas küsimuses sellised vastusevariandid :Tallinn/Tartu, muu linn, maapiirkond. Enamus (84%) vastanutest on pärit linnast, neist 33% Tallinnast ja Tartust, ülejäänud 51% muudest linnadest. Maapiirkonnast pärit vastajaid oli vaid 16%.
    Siinkohal võib järeldada ka tulenevatest andmetest maksimaalset sissetulekut palgana, kuna linnas on tööturg tunduvalt avaram kui maapiirkonnas. Samuti võib välja tuua järelduse, et linnas elavad naistarbijad külastavad rohkem iluteenuseid pakkuvaid asutusi ja on seeläbi aktiivsemad enda arvamuste avaldamiseks küsitluslehtede täitmisel.
    Neljas küsimus oli rahulolu küsimus iseenda kohta (vt Joonis 7). Tegemist oli kombineeritud küsimusega, kus avatud küsimusele ühtegi valikvastsust ei pakutud .
    Joonis 7. Vastanute rahuloluhinnangud iseenda välimuse suhtes
    Schneideri väite kohaselt (Schneider 2000:19) on ilu meie ühiskonna võtmesõna. Tänapäeva naine püüab hoolega oma välimust ideaalilähedaks muuta. Küsimusele vastanud naistest olid 83 oma välimusega rahul, 11 lausa väga rahul ja vaid 16 naist arvasid, et ei ole piisavalt kenad. Siinkohal võib järelduseks tuua Sangla väite kohaselt (Sangla 2005: 10), et inimesed, kes on rahul oma välimusega, mõjuvad veenvalt, neile osutatakse rohkem tähelepanu ning nende seltskonda nauditakse. Vastusest võib ka välja tuua, et 85% uuritavatest on aktiivsed püsima konkurentsis nii tööturul kui muudes eluvaldkondades. Nad on enesekindlad ja suhteliselt hea enesehinnanguga .
    Viienda küsimusena püüti välja selgitada, mitu eurot igas kuus rõivaste ostu peale kulutatakse. Küsitluse tulemusi kajastab joonis 8.
    Joonis 8. Rõivaste ostu puhul vastanute igakuine väljaminek
    21 vastanut ostab ühe kuu jooksul rõivad kuni 10 € eest, 11 – 20 € eest ostjaid on 10. Naisterahvaid, kes sooritavad ostu 21 – 30 € eest on 15 ning 31 – 40 € eest ostjaid lausa 23. Küsitluses 41 vastanut täpsustasid oma vastuseid avatud küsimuse näol, kus:
    • 60% neist vastajaist sooritab oste ligikaudu 150 € eest kuus;
    • 25% leiab, et ei pea endale igakuist riiete ostu vajalikuks;
    • 15% kulutab üle 75 € kuus.

    Järeldusena võib välja tuua, et rõivaste ostu eestlannade puhul võib märkida siiski vajaduseks, mitte sooviks. Kui sissetulekuks on neto 650 € kuus ja naiskleint ostab igas kuus rõivaid 150 € eest, kulub 23% tema sissetulekust ainult enese riietamise peale. Sama suure töötasu puhul, ostes rõivaid 10 euro eest, kulutab klient palgast vaid 1,5%.
    Kuues küsimus oli esitatud järgnevalt: ``Kust Te ostate endale peamiselt riideid?`` Üle poolte vastanutest (52% naisi) sooritab oma ostud rõivakauplustest, 24% leiab sobivad tooted kasutatud rõivaste kauplustest, 13% peab parimaks lahenduseks interneti vahenduselt ostlemist, 7% eelistab super- ja hüpermarketeid ning kõigest 4% vastajaid valisid avatud küsimuse, kus sai oma arvamuse kirjutada. Viimased märkisid üksmeelselt, et sooritavad kõik rõivaste ostud vaid välisriikidest.
    Järelikult on rõivakauplused vastanute jaoks olulised. Kotler tõi 2002. aastal oma raamatus välja väite, et igal aastal vähemalt 10% kasvab internetikaubanduses püsiklientide arv. Antud küsitluse põhjal võib järeldada, et siiski on esikohal traditsiooniliste kanalite vahendusel välja reklaamitud müük. Eesti klient eelistab enne toodet kasutada ja selga proovida, kui hakkab oma rahakotti selle peale tühjendama.
    ``Kuidas hindate Eestis müüdavate naiste rõivaste hindasid?``, see oli küsitluslehe seitsmendaks küsimuseks. Küsitluse tulemusi kajastab joonis 9.
    Joonis 9. Vastanute rahulolu Eestis müüdavate rõivahindadega
    Enamik ehk 76 vastanut pidasid rõivaste hindasid peaaegu normaalseteks. Kord leitakse ja vahel mitte selliste hindadega tooteid, mida otsitakse. 21 naisklienti ei leia üldse sobilike hindadega tooteid ning 10 tarbijat vastasid, et nemad on täiesti rahul rõivaste hindadega, kuna leitakse endale alati sobivas hinnavahemikus riided. Vastanute hulgas oli ka kolm naisklienti, kes tõdesid, et Eestis on rõivad ülehinnatud.
    Kui alates 2004. aastast olid tarbijad avatumad kallimate ja paremate toodete ostudele (vt Joonis 3), siis 2008. aastal toimus sellekohane tagasiminek. Seoses majandusliku olukorra langusega toimus tarbijapoolne tugev hinnasurve ning oldi sunnitud säästlikumalt elama. Siinkohal võib ka järeldusena välja tuua, et naisklient jälgib hoolikamalt võrreldes varasemaga ostlemise käigus kaupade hindasid ja teeb kaalukamalt ostuotsuseid.
    Kaheksandas küsimuses paluti hinnata Eestis müüdavate rõivaste sortimendi valikut. Üle poolte vastanutest (52%) leidis, et pakutav sortiment on varieeruv , see tähendab, et alati pole piisavalt suur. 34% naisi polnud üldse rahul, nemad peavad valikut ebapiisavaks. Ainult 11% vastanutest väitsid, et neile on täiesti meelepärane kodumaisel turul pakutav rõivakaup. 3% vastanutest soovisid enda valikuid täpsustada. 2% kolmest leidsid , et hinna ja kvaliteedi suhe Eesti rõivakaubanduses on üle pakutud ning 1% täpsustajatest soovis seletada sortimendi ebasobivust sellega, et antud turul onvaid liiga sarnaste tootemudelite valik.
    Järelikult soovib enamik vastanutest Eesti kaupluste riiulitelt leida laiema sortimendivalikuga riideid. 1990ndatel oli samuti rõivamoe koondsõnaks individuaalsus (Mulvey, Richards 1998: 190). Kandja valida oli mitte, ainult mida kanda, vaid ka kuidas ja millega. Rõivaste ja nende kandmise suhtes oli tekkinud uut laadi tundlikkus, eelistati riidesse panna end mitte moe, vaid sisemise tunde järgi. Sama võib väita ka hetkel olevate rõivastumisharjumuste kohta.
    Üheksanda küsimusega sooviti välja selgitada, mis on uue rõiva ostu puhul kliendile kauba puhul kõige tähtsam. Küsitluse tulemusi kajastab joonis 10.
    Joonis 10. Vastanute hinnang, mis on nende jaoks tähtsaim uue rõiva ostu puhul
    Järjestama pidi omadused 5-palli skaalal, kus 5 oli kõige tähtsam ja 1 ei olnud üldse tähtis. Tegemist oli kombineeritud küsimusega, kus oli võimalik vastajal soovi korral oma arvamus lisada. Eesti naine soovis siiski järjestada valikuvariandid selliselt :
    • kõige tähtsamaks peeti uue rõiva ostu puhul kauba kvaliteeti (28 vastanut);
    • teisena leiti, et väga tähtis on ka toote hind (27 vastanut);
    • tähtsuselt kolmandaks peeti kauba omadusi (23 vastanut);
    • vähetähtis oli kaubamärk (18 vastanut);
    • kõige ebaolulisemaks peeti kauba populaarsust (14 vastanut).

    Kuna eelnevalt tuli küsitluse tulemustes välja, et enamus naistarbijaid ostavad oma riided rõivakauplusest, võib järeldada, et mujalt ostetud kauba puhul ei pruugi alati rõiva kvaliteet kliendi nõudmistele vastata. Küsitluses selgus ka, et kaubamärk ja toote populaarus on naiskliendile kõige vähem tähtsad. Vaadeldes rõivakauplustes pakutavaid tootekategooriaid, võib märkida küll, et enamuses poodides on rõhutatud liialt just hetkel moes olevaid rõivaid. Kuna tootjate konkurents on muutunud kümne aasta jooksul väga võimsaks, pole kliendi jaoks olulisim enam megabrändi imago.
    Rõivaste kategoorias oli viimases ehk kümnendas küsimuses soovitud teada naiskliendi riietumisstiili muutuste kohta kümne aasta jooksul. Tegemist oli avatud küsimusega, kus iga ankeedi täitja sai meenutades kirja panna enda stiili muutused:
    • 24% vastasid, et nende riietumisstiil on muutunud silmnähtavalt naiselikumaks. Võrdluseks võib tuua 1990ndate aastate alguse, kus naised püüdsid riietuda glamuurselt. Samuti võib järeldada, et eelnevalt oldi liiga noored, kuna enamus küsitluse täitjaid olid vanuseklassis 25 – 35 eluaastat;
    • 19% riietuvad, jälgides järjest enam moes toimuvaid muutusi. Järelikult on moeuudised muutunud nende jaoks aktuaalsemateks teemadeks;
    • 14% naisi leiavad, et mugavus tänapäeval on justnimelt riiete puhul kõige olulisem omadus. Autor arvab , et eelneva kümne aasta jooksul on riietatud end rohkem naiselikumalt, kuid tänapäeval on mindud üle madala jalanõu ja pikkade pükste peale;
    • 13% vastanutest ei ole kümne aasta jooksul enda rõivastumisharjumusi muutnud. Tundub, et ollakse rahul oma väljakujunenud stiiliga;
    • 11% peavad eelnevate aastatega võrreldes rohkem lugu rõiva kvaliteedist. Kaupluses jälgitakse vaid korrektselt õmmeldud riideid ja samuti on oluline, mis materjalist toode on. Autori arvates on vastajatel väga õige valik, sest kui riiete ostu puhul õnnestub sul vältida juhuslikkust, väldid samas ka liigseid kulutusi. Klient mõtleb rohkem, mida endale riidekappi osta.

    Vähematel küsitlustele vastajatel on toimunud ka kümne aasta jooksul järgnevad muutused: 8% vastanutest on oma stiili vahetanud klassikalisest sportliku vastu, 6% on käitunud vastupidiselt, nimelt on läinud sportlikult stiililt üle klassikalisele . Kõigest 3% vastajaid rakendab järjest enam loomingulisust oma riietumisstiilis: rõivaid disainitakse ümber, kasutades rohkem koduseid vahendeid, nagu tegid seda naised 1920ndatel aastatel pärast sõda, kui riided polnud piisavalt kättesaadavad (Peetamm 2009). Samuti oli vastajate hulgas ka 2% naisi, kes nimelt peavad tänapäeval järjest tähtsamaks ainult teatud kaubamärkide soetamist. Siinkohal võib järeldada, et tegemist on jällegi hinna–kvaliteedi suhtega, mida Eesti rõivaturul pakutakse.
    Üheteistkümnenda küsimusena oli eesmärk välja selgitada, mitu eurot kulutab naisklient igakuiselt jumestusvahendite peale. Küsitluse tulemusi kajastab joonis 11.
    Joonis 11. Igakuine väljaminek, mis kulub naistarbijal jumestusvahendite peale
    Üle poolte vastanutest (64 naist) märkisid, et nemad kulutavad maksimaalselt kuni 10€ kuus jumestusvahendite ostu peale. 22 naist kulutavad 11- 20 €, 12 leiavad, et nende väljaminekud kuus on juba 21 – 30 €. Sama suur osa naisi märkis avatud vastusele, et igakuu ei ole jumestusvahendite peale väljaminekuid. Tooteid soetatakse vastavalt vajadusele.
    Netosissetulek on küsitluse järgi ligikaudu 650 € kuus. Järelikult kulutab igakuine toodete ostja ära 1,5% oma töötasust meikimise peale. Kui aga naistarbija sissetulek jääb miinimumtaseme kanti (küsitluses vastanutest selgus, et paljudel on tasu vaid 250 € kuus), siis tarbijal läheb ainult oma näo ilustamise peale juba 4% palgast.
    ``Kust ostab Eesti naisklient endale peamiselt jumestusvahendeid?`` soovis autor välja selgitada kaheteistkümnenda küsimusega. Üle poolte vastanutest (55% naisi) sooritavad oma ostu vaid spetsialiseeritud kauplustest. 19% tarbijaid leiavad endale sobivad tooted marketitest ning 14% teevad oma ostuotsused , järgides kataloogides pakutavaid tooteid. 12% ostjaid jaguneb võrdselt nelja eelistuse vahel, kus tarbija sooritab ostu järgmistest kohtadest :
    • ÖKO poest;
    • interneti vahendusel;
    • apteegist;
    • ilusalongist.

    Kuna enamus naisi eelistab spetsialiseeritud kosmeetikakaupluseid, järeldab autor, et antud poodides pannakse enim rõhku klienditeeninduse rahulolule. Nagu ka Jack Welchi (üks tuntumaid USA tippjuhte) tunnistuse kohaselt märkis Mayo (2004) oma raamatus, et kõik sõltub eelkõige töötajatest. Mida paremini koheldakse töötajaid, seda edukamaks muutub ka ettevõte. Kuna enamus kliente eelistab just spetsialiseeritud kauplusi, järeldab autor, et antud kaupluste müüjad on rohkem teadlikud müüdavatest toodetest ja nad oskavad seeläbi paremini infot edastada kauplust külastavatele klientidele.
    Kolmeteistkümnenda küsimusega sooviti välja selgitada, kui tihti Eesti naistarbija ennast jumestab. 62% vastanutest meigib end igapäevaselt, 24% tarbivad nimetatud tooteid harvemini, 11% naisi jumestab end väga harva ning kõigest 3% ei kasuta üldse kosmeetikatooteid.
    Järeldada võib, et nagu oli 1920ndatel aastatel, peetakse meikimist tänaseni populaarseks tegevuseks. Kidroni (2001) väite kohaselt mõjub vajaduste rahuldamisvõimaluste puudumine organismile häirivalt, nende rahuldamine aga toob kaasa heaolutunde. Samuti sõnab ta, et vajadus kutsub esile erilise seisundi – motivatsiooni.
    Kui vajadusi rahuldada, kaob motivatsiooniline pinge ning seeläbi tekivad positiivsed emotsioonid. Võib tõdeda, et Eesti naistarbija hoolib enda tervisest ja rahulolust ning sellele kõigele kaasa aidates tarvitab abivahendeid suuremaks heaolutunde loomiseks. Autor sõnab ka, et paika peab Sangla (2005) väide: ``Kaunilt meigitud naine tunneb end enesekindlamalt.`` Järelikult Eesti naisklient hoolitseb enda väljanägemise eest, ostes endale igakuiselt midagi uut oma kosmeetikakotti.
    ``Kuidas hindate Eestis müüdavate jumestusvahendite sortimendi valikut?`` oli küsimus number neliteist. Kõige suurem osa naisi vastas, et Eestis müüdav sortiment on täiesti piisav tegemaks ostu sooritusel parimaid valikuid. Selliselt vastasid 83%. Küsitlusest vaid 17% tarbijaid leidis, et valik on siiski väike.
    1990ndatel aastatel ootas veel tarbija pingsalt tippefektiivseid jumestustooteid (Mulvey, Richards 1998: 200...201). Täna võib öelda, et naisklient on oma oodatud kauakestvad jumestuskreemid, püsivamad huulepulgad ja teised sarnaste omadustega vahendid poelettidelt leidnud ja ta on selle valikuga rahul. Järeldusena võib tuua välja, et Eesti kosmeetikamaailmas on turundusliku käsitlusega tõusvas suunas tegutsetud. Kliendile on võimaldatud piisavalt lai valik erinevate jumestusvahendite osas.
    Viieteistkümnes küsimus oli seotud Eestis müüdavate jumestusvahendite hindadega (vt Joonis 12). Autor soovis välja uurida, kas kliendid peavad toodete hindasid taskukohasteks. 70 naisklienti on hindadega enam–vähem rahul. Kord leitakse, kord mitte endale sobiva hinnaga tooted. 35 vastanut aga leiavad alati endale sobivas hinnavahemikus jumestustoote ning viis naisklienti ei ole absoluutselt rahul. Hinnad on liialt kõrged nende jaoks.
    Joonis 12. Jumestusvahendite hindadega rahulolu Eestis
    Autor järeldab, et kuna enamikel Eesti naistel on tekkinud vajadus jumestustoodete järele, peetakse tarvete ostmist vajalikuks. Kuna sortiment on lai ja müügil väga palju erinevaid kaubamärke on võimalus seeläbi teha soodsamaid valikuid.
    Kuuteistkümnendas küsimuses pidid kliendid järjestama, mis on neile tähtsaim uue jumestustoote ostu puhul (vt Joonis 13). Punkte sai anda 5-palli skaalal, kus 5 oli kõige tähtsam ja 1 ei olnud üldse tähtis.
    Joonis 13. Tähtsusjärjestus uue jumestustoote ostu puhul
    Tulemused jumestustoote ostu tähtsusjärjestusel olid:
    • kauba kvaliteet on 30-le naisele esmatähtis uue ostu puhul;
    • väga oluliseks peetakse ka hinda, vastasid 25 küsitletavatest;
    • ``Eesti naine järgib ka edukalt kauba omadusi, enne kui toote ostab ja viimast tarvitama hakkab`` sõnavad 24 vastajat ;
    • vähemtähtsaks peetakse fakti, mis kaubamärgiga on ostu puhul tegu (18 vastanut);
    • kõige vähem huvitab ostjat aga kaubagrupi poulaarsus, märkisid 13 naisklienti.

    Järelikult teavad Eesti naised väga hästi, mis on tarbijat mõjutavad tegurid. Kliendid on arukad ja teavad täpselt, mida tahavad. Kuna ollakse hästi kursis jumestusvahendite omadustega, oskab klient nõuda toote puhul ka soovitud kvaliteeti, eelkõige juhindudes oma harjumustest, veendumustest ning tõekspidamistest. Iseenda ilu hinnates oskab ka Eesti naine paika panna, mis hinda on väärt tema soovitud toode ning kas ta saab endale antud kulutust lubada.
    Samas ei ole tarbija jaoks enam tähtis kaubamärk ning populaarsus. Järelikult ei ole ka jumestusvahendite reklaamil Eestis väga olulist mõju. Küsimuse tulemusest võib ka järeldada seda, et klient valib nii riiete kui jumestustarvete ostu puhul kaupa, järjestades samad kaubagrupi omadused samalaadsesse järjekorda .
    Seitsmeteiskümnes küsimus oli avatud vastusevariandiga, kus küsitluslehe täitja võis kirja panna omapoolsed meenutused teemal, mis muutused on toimunud kümne aastaga tema jumestusharjumustes. Erinevaid vastuseid tuli kokku viis liiki.
    • 38% vastanutest on märkinud, et nende jumestusharjumused on muutunud märgatavalt tagasihoidlikumaks. Kasutusel on tunduvalt vähem vahendeid eelnevaga võrreldes. 14% neist vastanutest täiendasid oma arvamust järgnevalt: kui eelnevalt olid kasutusel maksimumtumedusega lauvärvid ja huulepulgad, siis täna ostetakse meelsamini naturaalsemaid toone;
    • 28% naisi väidab, et nad ei ole kümne aasta jooksul oma tarbimisharjumusi jumestamise vallas absoluutselt muutnud;
    • 14% aga kirjutasid, et on avastanud aja jooksul end harjumusi muutmas nii ostes kui tarbides järjest kvaliteetsemat kaupa;
    • vastanute hulgas leidus ka 11% neid, kes on end hakanud tugevamalt meikima;
    • kõige väiksem protsent (9%) nasiklientidest on avastanud enda jaoks parimaks lahendiks vaid loodusliku kosmeetika kasutamise ja soetamise .

    Järeldusena võib välja tuua, et kümne aasta jooksul on toimunud jumestusharjumustes väga suur muutus. Vastajad ei soovi välja näha nagu filmidiivad kahekümnendatest. Samuti ei eelista nad ka end meikida viisil, kuidas viiekümnendatel tegi seda Egiptuse naine. Vastupidi – eestlannadest naistarbijad soovivad välja näha loomulikumad kui kunagi varem. Liigset dramaatilisust tänapäeva ühiskonnas ei peeta jumestamisel populaarseks. Naiste kohta, kes ei ole oma jumestusharjumusi muutnud, võib öelda, et viimased kuuluvad nende inimeste hulka (34% uuringute tulemustest), kes planeerivad väga detailselt oma oste ette. Säärane klient teab jumestustoodete kauplusesse astudes täpselt ette, mis toote ostab. Tarbija otsib utilitaarset kasu, ta kasutab toote hindamisel kainet mõtlemist.
    Tarbija, kes on leidnud enda jaoks nii dekoratiiv - kui mineraalkosmeetika, hoolitseb enda naha eest rohkem kui tavatoodete kasutajad. Need naised on teinud kaupade omadused endale selgelt mõistetavaks ning järelikult on sealhulgas ka kliente, kes on nõus maksma toote eest kõrgemat hinda kui kuni 10 € kuus.
    Kaheksateistkümnenda küsimusega oli soov välja selgitada juuksehooldustoodetele kuluv summa ühes kuus. Küsitluse tulemusi kajastab joonis 14.
    Joonis 14. Igakuine väljaminek, mis kulub naistarbijal juuksehooldusvahendite peale
    43 naisklienti kulutab kuni 10 € kuus, 39 juba 11 – 20 €. Tarbijaid, kes sooritavad soenguks vajaminevate tarvete oste 21 – 30 € eest kuus, oli 25 ning 31 – 40 € eest ostab kõigest kolm vastanut ühe kuu jooksul antud vahendeid.
    Järeldusena võib välja tuua, et rõivaste ning jumestustoodete puhul on naisi, kes ei soorita igakuiselt oste. Iseenda juuksehoolduse peale aga kulutavad kõik vastanud tarbijad igakuiselt oma sissetulekust raha. Autori arvates on juuksehooldusvahendid kauplustes liikuv kaup. Tuleb vaid müüki panna enim nõutumad tooted klientidele taskukohasema hinnaga. Samas saab klientide käitumise põhjal rehkendada välja kaubandusettevõtte ligikaudse kuu tulu kliendi kohta.
    Üheksateistkümnes küsimus oli küsitud välja selgitamaks, kustkohast ostab naisklient endale peamiselt juuksehooldusvahendeid (vt Joonis 15).
    Joonis 15. Naiskliendi eelistus juuksehooludvahendite ostu puhul
    Kombineeritud küsimuse kuues valikuvariandis oli vastusevariante igas valikus . Nii juuksurisalongist kui marketitest on enim ostu sooritajaid. Mõlema kaubandusasutuse puhul oli külastuseelistuslasi 36 naise jagu. Spetsialiseeritud kauplustes on ostjaid vaid 6 kliendi võrra vähem. Internetikaubanduse kaudu ostab neli tarbijat, kataloogide vahendusel teevad tehinguid kaks ning samuti kaks klienti sooritavad samalaadsed ostud vaid apteekidest külastades.
    Pidades silmas tarbijaõigusi, võib järeldada, et valiku justnimelt antud kaupluste osas on klient teinud tänu paremale info liikumisele. Eesti naine usaldab teenindajate suusõnalisi seletusi ja kogemusi nõutud juuksehooldustoodete kohta. Ostes toote kataloogist või interneti vahendusel, ei ole kliendil järelikult piisavalt positiivseid emotsioone pakutud kauba suhtes. Ost ei tundu liialt usaldusväärne ega anna kliendile piisavalt positiivsustunnet. Mallene (2005) väide peab siinkohal paika: tarbijaturu ehk ostjaturu seisund tagab, et tarbijal on piiramatud võimalused vabalt valida, missuguseid ja kelle valmistatud või müüdavaid kaupu ta soovib osta.
    Eelviimane ehk kahekümnes küsimus oli sõnastatud järgnevalt: ``Kui tihti te kasutate juuksuri teenuseid?`` Küsitluse tulemusi kajastab joonis 16.
    Joonis 16. Naiskliendi juuksuri külastamise sagedus
    Kõige suurem osa vastanutest ehk 37 naist külastab juuksurit vaid mõned korrad aastas. 36 naist külastavad üle kuu, 26 aga vähemalt üks kord kuu jooksul. Avatud küsimusena märkis üheksa naist, et neile piisab täielikult, kui kasutavad juuksuri teenuseid vaid korra kvartalis. Kaks naist aga märkisid, et nemad ei kasuta juuksuri teenuseid üldse.
    Autori arvates lähtutakse juuksuri külastamisel ennekõike vajaduste tekkimisest. Küsitlusele vastanu ostab tooted kauplustest ning hooldab võimalikult palju soenguid , eelistades koduseid meetodeid profesionaalide omadele. Järeldada saab vastusest ka seda, et
    • kodumaistes juuksurisalongides on ebasobiv hinnaklass;
    • teenindus külastatavate juuksurite poolt ei ole piisavalt kvaliteetne;
    • hoitakse raha kokku, et soetada selle võrra rohkem tooteid kas jumestusvahendite, rõivaste või muude kaubagruppide näol.

    Kahekümne esimene ehk viimane küsimus oli: ``Milline muutus on toimunud Teie soengustiilis kümne aasta jooksul?`` Tegemist oli küsitluslehel kolmanda avatud küsimusega. Vastused sai koondada kuude lahtrisse :
    • 37% naisi kirjeldavad , et muutused on toimunud nii värvi kui pikkuse osas. Kolemkümne seitsmest protsendist pooled naised on ka märkinud, et võimalusel järgitakse soengutrende ja proovitakse uusi asju;
    • 22% naistest väidab, et nendel muutusi ei ole toimunud;
    • sama palju vastanuid kirjutasid aga, et on kümne aasta jooksul muutnud vaid soengute pikkuseid , lastes lõigata erinevaid soenguid;
    • Eesti naistest 18% on aga kümne aasta jooksul muutnud juuste värvitoone, lähtudes moes olevatest toonidest ja jättes lõikuse samaks;
    • kõigest 6% leiavad, et eelnevaga on muutnud nad oma hoiakut ja ei kasuta üldse juuksevärve.

    Soengutrendid on võrreldes eelmise sajandiga teinud väga palju muutusi. Ka Eesti naistarbija on aegade jooksul pidanud moodsaks tarvitada valejuukseid ja parukaid. On julgetud ka värvida päid nagu viiekümnendatel blondiks, seitsmekümnendatel punaseks jne. Järeldada saab ka seda, et Eestis on palju naisi, kes ei ole absoluutselt soengute muutustele avatud. Vastupidi, nad soovivad aastast aastasse näida välja täpselt sama soenguga ja sama värvi juustega nagu koguaeg enne.

    4.2 Autoripoolsed ettepanekud


    Analüüsides Eesti naiskliendi tarbimisharjumusi ja nendega seotud muudatusi nii rõivaste, jumestamise kui soengute vallas, toob autor alljärgnevalt välja ettepanekud antud toodete/teenuste parandamiseks neid vajavatele isikutele.
    4.2.1 Autoripoolsed ettepanekud naistarbijale
    Autoripoolne soovitus väiksemate sissetulekuga naistele: koolitada ja harida end võimalusel maksimaalselt, et olla konkurentsivõimelisemad tööjõuturul. Samuti olla aktiivsemad osalema üritustel, kus räägitakse näiteks tegelemisest soovitusturundusega. Leida enda jaoks sobilik võimalus ka kodus olles raha teenida, sest isiklik suurem sissetulek annab parema võimaluse hoolitseda enda välimuse eest meeldivama heaolu tunde saavutamiseks.
    Kui ollakse rahul soovitud kaupade ostu puhul pakutavate hindadega, tuleb varuda kannatust ja oodata suuremaid allahindlusi. Juhul, kui kannatust napib, soovitab autor võtta julguse kokku ja küsida teenindajatelt allahindlust. Väga paljudes ettevõtetes on kindlasti võimalus kliendile sellekohase küsimuse puhul vastu tulla, kuna kaupluste omanikud teavad hästi, et konkurents Eesti kaubandusvaldkonnas on suur. Seeläbi tuleb klienti kohelda võimalikult vastutulelikke võtteid kasutades.
    Rõivaste ostu puhul soovitab autor julgelt kasutada rohkem Second Hand kaupluste teenuseid. Hinnad on märgatavalt soodsamad ja võib leida ka päris uusi kvaliteetkaupu. Samuti on võimalus osta soodsama hinnaga riideese ja muuta kodus olevate abivahendite abil rõivas naiselikumaks ning isikupärasemaks. Vahel piisab, kui särgile lisada vaid väike lilleõiekujuline rinnamärk ja toode on märgatavalt glamuursem. Moenippe jagavad väga paljud naiste ajakirjad ja internetiallikad. Autor soovitab jälgida neid hoolega.
    Kuna Eesti naistarbijal on ennekõike kauba ja teenuse puhul tähtis kvaliteet, soovitab autor jumestustoodete valimisel hakata proovima rohkem loodulikku kosmeetikat . Samas toob mineraaltoodete kasutamine kohati veel paremini loomuliku ilu ja tagasihoidlikkuse esile.
    Juuste hooldamisel soovitab autor käia siiski tihedamini salongis professionaali juures, et vältida igakuist hooldusvahendite ostu. Kõrvalepandud raha saab hõlpsasti kasutada ära muul viisil. Autor soovitab vahetada juuksureid, mitte külastada vaid üht. Kindlasti on olemas kuskil veel paremaid nõuandeid ja tulemas glamuursemaid soenguid.
    Naistele on ka ettepanek enesekindlust suurendada. Kui ollakse jumestamises, riietumises või soengute tegemises rohkem teadlikumad oma sõbrannadest ja töökaalsastet, anda kindlasti nõu ja jagada rohkem oma kogemusi. Positiivsus ja hea tahe teevad naised säravamaks ja kaunimaks.
    4.2.2 Autori ettepanekud iluteenuste pakkujatele ja sellega seotud ettevõtetele
    Autoripoolseid soovitusi rõivakaupluste omanikele: rõhutada rohkem müügil olevatele soodushinnaga toodetele , et haarata endale püsikliente ka Second Hand kauplustest. Samuti reklaamida enda kauplusi rohkem interneti vahendusel. Kasutada populaarsemaid internetikanaleid, kus info liikumine on väga kiire.
    Kuna Eesti naistarbija on suhteliselt hinnatundlik , peaks hoolikalt jälgima kaupade juurdehindlusprotsenti. Võimalusel rõhutada veel rohkem allahinnatud kaupu ning tegeleda enam nende reklaamimisega, et klienti oma kauplusesse ostma tuua. Kuna enamus vastajaid siiski leidsid, et Eestis pakutav rõivasortimendi valik võiks olla parem, tuleks siinkohal teha läbirääkimisi tarnijatega. Olla aktiivsem ka küsitlemaks kliente nende eelistuste kohta. Järgida vähem moodi ja panustada rohkem küsitlustesse selle kohta, mida tegelikult Eesti naine soovib kauplusest osta. Samuti ei tohiks sortimendi kujundamisel unustada klassikalist nasielikku rõivastumisstiili, mida paljud Eesti naised harrastavad kanda. Ka klient peab end vajalikumaks, kui tunneb, et saab olla üks nõuandjatest. Samuti tuleb ta meelsamini uuesti ostlema, kui leiab rohkem endale sobivamaid tooteid meeldivas hinnaklassis. Kindlasti tuleb siinkohal uurida ka toodete hinnasuhet, kuna liiga kalli kauba puhul ei pruugi ostjat sellele siiski leiduda.
    Järgnev autoripoolne ettepanek on jumestustoodete müügiga tegelevatele ettevõttetele. Kuna üle poolte naiste eelistavad olla just spetsialiseeritud kaupluste püsikliendid, peaksid konkurendid siinkohal rohkem pingutama. Ennekõike peaks tegelema klienditeenindajatega, keda suunata koolitustele või õpetada rohkem kliendile kauba soovitamist. Kataloogi ja interneti vahendusel kaubitsejad peaksid toodetele enam säravat infot lisama ning uue toote ostu puhul saatma samuti kaasa näiteks uusi tooteid tutvustavaid testreid, et võita kliendi poolehoidu ja meelitada viimane ostma just nimelt selle allika kaudu. Kuna Eesti naine tahab igapäevaselt kaunis välja näha ja leiab, et kauba sortiment on piisav meie turul, peab kindlasti konkuretsis püsimiseks mõtlema hoolikamalt pakutavate hindade peale. Siinkohal soovitab autor jällegi rakendada läbirääkimisi hankijatega või otsida soodsamaid võimalusi. Ettepanekuks toob autor ka, et võiks rohkem tutvustada kliendile loodusliku kosmeetika kasutamist. Jällegi võimalusel teha toodetele hinnasoodustusi, pakkuda prooviks koju kaasa. Samuti on heaks müügivõimaluseks teha kaupluses näiteks üks kord kuus teatud tootepäev, kus on olemas professionaalne jumestaja, kes annab nõu jumestamise vallas ja räägib pikemalt reklaamitavatest kaubagruppidest. Kindlasti reklaamida antud päeva, et info jõuaks kliendini (eelis eelkõige püsiklientidel).
    Tulenevalt uuringu tulemustest teeb autor juuksuritele ja salongiomanikele esmalt ettepaneku koolitada ennast. Juuksurid peaksid täiendama oma oksusi ja viimaseid ennekõige suhtlustasandil. Klient eelistab juba ise külastada meeldivamalt ja paremini suhtlevat teenuse osutajat. Samuti võib siinkohal soovitada kliendipäeva, kus tehakse tutvustust toote/teenuse suhtes, andes ka kliendile seeläbi rohkem teadmisi. Kuna peaaegu kõik naiskliendid eelistavad osta juuksehooldusvahendid kauplustest, siis kataloogi ja interneti vahendusel müüjatele jällegi ettepanek: võimalusel jagada kliendile tasuta testreid koos heade soovitustega ka kliendi paremate kogemuste saavutamiseks.
    KOKKUVÕTE
    Ilu on muutunud tänapäeval väga mõjuvaks teguriks elus paremini hakkama saamiseks ja seepärast püüavad naised hoolega oma välist külge ideaalilähedaks muuta. Ühiskonna surve naistele on aastate jooksul tohutult kasvanud. Kena välimus ja sisemine sära tekitavad nähtavasti automaatselt positiivse suhtumise. Pealegi oodatatakse ilusatelt inimestelt head – ilmselt mõjutavad nad siis ka teiste ootusi. Nad panevad ümbritsevad positiivselt mõtlema. Ilusatel inimestel on rohkem võimalusi saada selleks, kelleks neid peetakse.
    Tarbijaküsitluse peamisteks uuritavateks olid üle-eestiliselt naisterahvad, kes vastajatest olid enamjaolt vanuseklassis 25...45 eluaastat. Enamuse naiste sissetulekuks oli üle 650€ kuus ja palju oli ka vastanute hulgas alla miinimum sissetulekuga tarbijaid.
    Igakuist uue rõivaostu peavad naistarbijad vajalikuks. Kulutatakse 1,5 – 20% palgast riiete ostu peale, sõltuvalt sissetuleku suurusest . Enamjaolt soetatakse kaupa rõivakauplustest, kuid poupulaarsust kogub Second Hand kaupluste külastatavus. Järeldusena võib küsitluse tulemusest tuua ka, et Kotleri (2002) väide igal aastal vähemalt kümneprotsendilisest internetikaubanduse püsiklientide arvu tõusust ei pea paika. Rõivaste hinnad Eesti naistarbija arvates on enam-vähem sobilikud ning sorimenti peetakse varieeruvaks. Järjest enam eelistatakse naiselikumat rõivastumisstiili, nagu eelistati seda juba 90ndatel aastatel.
    Jumestustarvete peale kulutab eestlanna 1,5 – 4% enda sissetulekust. Eelistatakse kasutada spetsialiseeritud kaupluste teenuseid, võib järeldada, et antud kauplustes pakutav teeninduskvaliteet meigiturul on parim. Igapäevane meikimine on populaarne, nagu seda oli ka 1920ndatel aastatel. Jumestusvahendite sortiment naiskliendi jaoks on Eestis täiesti piisav, hinnaklassi peetakse enam-vähem sobilikuks. Võrreldes eelmise sajandiga on jumestamise vallas toimunud suur muutus, sest populaarseks ei peeta enam tugevat ja silmatorkavat jumestamist.
    Meikimisel eelistavad tarbijad tagasihoidlikku jumestust ning järjest enam kasutatakse kauni välimuse saavutamiseks vähem abivahendeid. Uue rõivakauba või jumestustoote ostu puhul on naiskliendile kõige olulisem kauba kvaliteet, samuti peetakse tähtsaks odavamat hinda ja paremaid toote omadusi. Kaubamärki ning toote populaarsust peetakse oluliselt vähemtähtsamaks.
    Juustehoolduse peale kulutatakse kuu jooksul ära kuni 10 €. Peamiselt eelistab naisklient sooritada antud tegevuseks ostud, kasutates nii super- kui hüpermarketite teenuseid. Palju on ka tarbijaid, kes teevad antud väljaminekud juuksurisalongides. Teenuseid juuksurisalongides kasutatakse vaid paar korda aastas, vajaduse tekkimisel tihedamini. Autori arvates lähtutakse juuksuri külastamisest ennekõike vajaduste tekkimisel. Eesti naine ostab tooted kauplustest ning hooldab võimalikult palju soenguid, eelistades koduseid meetodeid professionaalide omadele. Järeldada saab vastustest ka seda, et kodumaistes juuksurisalongides on ebasobiv hinnaklass või et teenindus külastatavate juuksurite poolt ei ole piisavalt kvaliteetne.
    Uuringu tulemustest lähtuvalt tegi autor omapoolsed ettepanekud naistarbijale: täiendada enda teadmisi tööjõuturul edukamaks läbilöögiks, sest suureneva sissetu korral oleks parem võimalus enda eest hoolitseda. Uute vajaminevate toodete ostu puhul varuda rohkem kannatust ja panustada väljaminekud allahinnatud kaupade ostu peale. Isikupärasemaks, naiselikumaks ja soodsamaks riietumiseks disainida rõivaid ümber, tarvitades koduseid abivahendeid. Parima loomuliku jume saavutamiseks eelistada mineraalkosmeetikat. Kaunima efekti saamiseks soengute osas kasutada rohkem professionaalide abi.
    Samuti tõi autor välja uurimistöös ettepanekud iluteenuste pakkujatele ja sellega seotud kaubandusettevõtetele. Rõivakauplused võiksid rohkem eksponeerida soodushinnaga tooteid ja rõhutada reklaamile, järgida vähem moes olevaid tooteid, küsitleda oma sihtgrupi tarbijate eelistusi. Jumestustarvete kauplused võiksid aga laiendada teenindajate teadmisi erinevate koolituste näol, võimaldada kliendil paremat tutvumist toodetega testrite abil. Tutvustada looduslikumat kosmeetikat ja teha teatud aja jooksul tootepäevasid. Juuksurisalongidele soovitab autor rohkem täiendavaid koolitusi nii teeninduses kui erialastes teadmistes, samuti suuremat koostööd klientidega kaupade ja teenuste tutvustamise näol.
    Lõputöö eesmärk, selgitada välja Eesti naise tarbimisharjumuste muutused rõiva- ja ilutoodete kategoorias, autori hinnangul saavutati.
    KASUTATUD KIRJANDUS
    Adair, J. 2006. Leadership and motivation . The fifty – fifty rule and eight key principles on motivating others . Kogan Page.
    Allikmaa, E. 2010. Värsked tuuled soengumoes – Eesti Naine, nr 3, lk 76.
    Anton, A. 2007. Soeng kui kunstiteos – Avenüü professional, nr 9, lk 64.
    Avaliku arvamuse uuringud - [WWW] URL http://www.saarpoll.ee /index.php?lang=est&m1=15 (10.01.2012)
    Bachmann, T., Maruste , R. 2003. Psühholoogia alused. Tallinn. Kirjastus Ilo.
    Cosgrave, B. 2000. Rõivas ja mood. Arengulugu . Tallinn. Kirjastus Varrak.
    Eesti statistika - [WWW] URL http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Sotsiaalelu/ 09SISSETULEK/09SISSETULEK.asp (11.01.2012)
    Hess, B. B., Markson, E. W., Stein, P. J. 2000. Sotsioloogia. Tallinn. Kirjastus Külim.
    Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. 2005. Uuri ja kirjuta. Tallinn. Kirjastus Medicina .
    Kerner, R., Krusell S., Servinski M., Soiela M., Heinlo A. 2011. Eesti statiskika kvartalikiri 4/2011. Tallinn. Statistikaamet.
    Kidron, A. 2001. Psühholoogia põhisuunad. Tallinn. Kirjastus Mondo.
    Kidron, A. 2008. Äripsühholoogia. Tallinn. Kirjastus Mondo.
    Kjeldgaard, D. 2003. Youth Identities in the Global Cultural Economy : Central and
    Peripheral Consumer Culture in Denmark and Greenland . European Journal of
    Cultural Studies .
    Kotler, P. 2002. Kotleri turundus . Kuidas luua, võita ja valitseda turgusid. Tallinn. Kirjastus Pegasus .
    Kuusik, A., Virk, K., Aarna, K., Sepp , L., Seppo, M., Mehine, T., Prinsthal, I. 2010. Teadlik turundus. Tartu Ülikooli Kirjastus.
    Karise , M. Tarbimine - [WWW] URL http://dspace.utlib.ee/ dspace/ bitstream/handle/10062/14221/tarbimine.html (2009)
    Kvalitatiivse uurimisviisi ajalooline taust ja teoreetilised alused - [WWW] URL https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/14275/1/Kvalitatiivse uurimismetoodika spetsiifika.pdf (07.11.2010)
    Lehtsaar H. 2010. 50 aastat kaubamaja. Tallinn. Tallnna Raamatutrükikoda.
    Luht, T. 2007. Kehakaunistamise ajaloost – Avenüü professional, nr 6, lk 42.
    Luoma, A., Raja, K. 1996. Ka kameeleon vahetab värvi. Kosmeetika võimalused ja piirid. Tallinn. Avita .
    Makina, O., Kuldma, K. 2006. Stiilist.Tallinn. Tallinna Raamatutrükikoda.
    Mallene, Ü. 2005. Müük ja müügikorraldus kaupluses, müügikorralduse käsiraamat . Tallinn. Kirjastus Koolibri.
    Mayo, A. 2004. Ettevõtte inimväärtus. Kuidas mõõta ja juhtida inimkapitali. Tallinn. Kirjastus Pegasus.
    Merino, L. 2009. Läbi raskuste ilu poole. Tallinna Raamatutrükikoda.
    Meel, M. 2003. Ärieetika. Tallinn. Kirjastus Külim.
    Mulvey, K., Richards, M. 1998. Meie sajandi iluideaalid. Tallinn. Kirjastus Varrak.
    Parts, E. Majanduse põhialused MJRI.07.054 - [WWW] URL http://www.scribd.co m /Sirelye/d/18482772-kogunoudlus (2005)
    Peetamm, M. 1940 – 1950 mood ja soengud - [WWW] URL http://iluguru . wordpress. com/category/ moeajalugu /1940-1950-mood-ja-soengud/ (29.07.2009)
    Peetamm, M. 1990 – 2000 mood ja soengud - [WWW] URL http://iluguru . wordpress.com/category/moeajalugu /1990-2000-mood-ja-soengud/ (29.07.2009)
    Pärn, L. Viis suurimat läbimurret ilutööstuses aastal 2011 - [WWW] URL http://www.naine24 .ee /691312 /viis-suurimat-labimurret-ilutoostuses-aastal-2011/ (04.01.2012)
    Rosen, B. 2010. Moemagnetid – Postimees Arter , nr 11/522, lk 12.
    Siimon, A. 2009. Kaubandus. Põhimõisted ja seosed. Tallinn. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.
    Samarüütel–Long, A. 2003. Ma armastan moodi. Tallinn. Kirjastus Valgus.
    Sangla, K. 2005. Jumestamisest. Tallinna Raamatutrükikoda.
    Schneider, S. 2000. Sa oled täiuslik. Ilu ja tervise raamat tüdrukutele . Tallinna Raamatu Trükikoda.
    Suhtelises vaesuses elas mullu iga kuues elanik - [WWW] URL http://statistikaamet . wordpress.com/category/sotsiaalstatistika/ (16.12.2011)
    Tarbijakaitseseadus - [WWW] URL https://www.riigiteataja.ee/akt/757827 (11.02.2004)
    Tarbijakäitumine - [WWW] URL http://www.kaubavarudejuhtimine.edicypages.co m /tarbijakaitumine-1 (09.01.2012)
    Tarbija individuaalsed omadused - [WWW] URL http://www.aabits.com/konspektid /tarbijakaitumine.htm (09.01.2012)
    Tarbija ja turundusõigus - [WWW] URL http://ec.europa.eu/justice/consumer-marketing/index_et.ht m (04.08.2011).
    Tarbija õigused ja kaitse - [WWW] URLhttps://www.eesti.ee/est/teemad/tarbijakaitse/ millised_on_tarbija_pohilised_oigused/tarbija_oigused (21.03.2011).
    Toliver, W., 2004. Little giant encyclopedia of inspirational quotes. New York . Sterling publishing Co.
    Raipala-Cormier, V. 2011. Loomulikult ilus. Tee ilu ja trvise juurde. Tallinn. Ilo Kirjastus.
    Vadi, M. 2001. Grupid organisatsioonis. Tartu. Tartu Ülikooli Kirjastus.
    Vadi, M. 2004. Organisatsioonikäitumine. Tartu. Tartu Ülikooli Kirjastus.
    Vahtre, L. 2009. Eesti naine küsimustes ja vastuses. Tallinn. Kirjastus Koolibri.
    Vihalem, A. 2008. Turunduse alused. Tallinn. Kirjastus Külim.
    Viru, A. Naised ja kehaline aktiivsus - [WWW] URL http://www.ut . ee /tervis/aastateema/ artiklid/atkoviru.htm (10.01.2012)
    Voog, A. Muutused tarbijakäitumises aastatel 1991–2011 - [WWW] URL http://www.emor.ee/muutused-tarbijakaitumises-aastatel-19912011/ (26.02.2011).
    Voog, A. Tarbija tunneb lubaduste maitset - [WWW] URL http://www . emor .ee /tarbija-tunneb-lubaduste-maitset/ (17.10.2000)
    Vära, E., Tannberg, T., Pajur, A. 2004. Ajalooõpik. Lähiajalugu. Tallinn. AS BIT.
    LISAD
    Lisa 1. Klientide küsitlusleht
    Lugupeetud naised,
    Teie poole pöördutakse palvega osaleda küsitluses „Naiskliendi tarbimisharjumused ilumaailmas“. Küsitlusele vastamine on anonüümne ja saadud andmeid kasutatakse Hanna Kuldsaare lõputöö koostamisel.
    Vastamiseks kulub maksimaalselt viis minutit. Valige valikuvariantidest sobilik variant või täpsustage oma vastus punktiirile.
    1. Teie vanus
    • 25 - 35
    • 36 - 45
    • 46 – 55
    • 56 - ...

    2. Kui suur on Teie igakuine (neto)sissetulek eurodes?
    • ... - 250 eurot
    • 251 – 350 eurot
    • 351 – 450 eurot
    • 451 – 550 eurot
    • 551 – 650 eurot
    • üle 650 euro

    3.Teie elamispiirkond
    • Tallinn/Tartu Muu linn Maapiirkond

  • Kas Te olete rahul enda välimusega?
    • Väga rahul
    • Rahul
    • Ei ole rahul
    • Muu (soovin täpsustada).......................................................................................

  • Mitu eurot kulutate keskmiselt iga kuu rõivaste peale?
    • ... – 10 eurot
    • 11 – 20 eurot
    • 21 – 30 eurot
    • 31 – 40 eurot
    • Muu summa eurodes............................................................................................

  • Kust Te ostate endale peamiselt riideid?
    • Rõivakauplused (spetsialiseeritud kauplused)
    • Kasutatud rõivaste kauplused
    • Super- ja hüpermarketid
    • Internetipoed
    • Muu ( põhjenda kust)............................................................................................

  • Kuidas hindate Eestis müüdavate naiste rõivaste hindasid?
    • Olen rahul (leian alati sobivas hinnavahemikus rõivaid)
    • Nii ja naa (kord leian ja vahel mitte sellise hinnaga tooteid, mida otsin )
    • Ei ole rahul (ei leia sobilike hindadega rõivaid)
    • Muu (soovin täpsustada) .....................................................................................

  • Kuidas hindate Eestis müüdavate naiste rõivaste sortimendi valikut?
    • Olen rahul (sortiment on piisav)
    • Nii ja naa (sortiment on varieeruv, s.t. alati pole piisav)
    • Ei ole rahul (sortiment ei ole piisav)
    • Muu (soovin täpsustada)......................................................................................

  • Kui ostes omale uue rõiva, on kauba juures tähtis:
    Palun järjestage 5-palli skaalal, kus 5-pean kõige tähtsamaks ja 1-ei ole üldse tähtis
    • Hind
    • Kvaliteet
    • Kauba omadused
    • Kaubamärk
    • Kauba populaarsus
    • Muu (soovin lisada)..............................................................................................

  • Milline muudatus on toimunud Teie riietumisstiilis kümne aasta jooksul (kirjeldage)?
    ..............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
  • Mitu eurot kulutate keskmiselt iga kuu jumestusvahendite peale?
    • ... – 10 eurot
    • 11 – 20 eurot
    • 21 – 30 eurot
    • 31 – 40 eurot
    • Muu summa eurodes............................................................................................

  • Kust Te ostate endale peamiselt jumestusvahendeid?
    • Kataloogist (Nt AVON jm)
    • Spetsialiseeritud kauplusest (kosmeetikakauplustest)
    • Super- ja hüpermarketitest
    • Internetipoest
    • ÖKO poest (looduslikku kosmeetikat pakkuvad müügikohad)
    • Muu (põhjenda kust veel ostad)...........................................................................

  • Kui tihti Te ennast meigite?
    • Igapäevaselt
    • Pigem harva
    • Väga harva
    • Mitte üldse

  • Kuidas hindate Eestis müüdavate jumestusvahendite sortimendi valikut?
    • Olen rahul (sortiment on piisav)
    • Ei ole rahul (sortiment ei ole piisav)
    • Muu (soovin täpsustada)......................................................................................

  • Kuidas hindate Eestis müüdavate jumestusvahendite hindasid?
    • Olen rahul (leian alati sobivas hinnavahemikus jumestusvahendid)
    • Nii ja naa (kord leian ja vahel mitte sellise hinnaga tooteid, mida otsin)
    • Ei ole rahul (ei leia sobilike hindadega jumestusvahendeid)
    • Muu (soovin täpsustada)......................................................................................

  • Kui ostate endale uue jumestusvahendi on kauba juures tähtis:
    Palun järjestage 5-palli skaalal, kus 5-pean kõige tähtsamaks ja 1-ei ole üldse tähtis
    • Hind
    • Kvaliteet
    • Kauba omadused
    • Kaubamärk
    • Kauba populaarsus

  • Milline muudatus on toimunud Teie jumestusharjumustes kümne aasta jooksul (kirjeldage)?
    ..............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
  • Mitu eurot kulutate keskmiselt iga kuu oma juuksehoolduse peale?
    • ... – 10 eurot
    • 11 – 20 eurot
    • 21 – 30 eurot
    • 31 – 40 eurot
    • Muu summa eurodes.........................................................................................

  • Kust Te ostate endale peamiselt juuksehooldusvahendeid?
    • Kataloogist (Nt AVON jm)
    • Spetsialiseeritud kauplusest
    • Super- ja hüpermarketitest
    • Internetipoest
    • Juuksurisalongist
    • Muu (põhjenda kust veel ostad)...........................................................................

  • Kui tihti Te kasutate juuksuri teenuseid?
    • Ei kasuta üldse
    • Iga kuu vähemalt kord
    • Üle kuu
    • Mõni kord aastas
    • Muu (täpsusta vastust)..........................................................................................

  • Milline muudatus on toimunud Teie soengustiilis kümne aasta jooksul (kirjeldage)?
    ..............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
    Tänan !
    • .DOCX Laadi alla originaalfail 57 lk · .docx · 10 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #1 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #2 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #3 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #4 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #5 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #6 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #7 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #8 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #9 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #10 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #11 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #12 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #13 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #14 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #15 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #16 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #17 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #18 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #19 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #20 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #21 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #22 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #23 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #24 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #25 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #26 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #27 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #28 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #29 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #30 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #31 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #32 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #33 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #34 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #35 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #36 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #37 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #38 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #39 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #40 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #41 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #42 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #43 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #44 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #45 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #46 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #47 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #48 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #49 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #50 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #51 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #52 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #53 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #54 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #55 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #56 NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS #57
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 57 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor hanna86 Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Kaubandusökonoomika õppekava
    NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSed tarbimine kaubandus majandus

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Saue linna aiandusteemalise kaupluse vajalikkus online version
    42
    docx

    Saue linna aiandusteemalise kaupluse vajalikkus online version

    Dissonantsi vähendav ostukäitumine, tarbija on ostuprotsessis väga palju kaasatud, kuid tal on raskusi kaubamärkide erinevuste kindlaksmääramisega. Lahkuminek võib tekkida siis, kui tarbija muretseb, et ta kahetseb oma valikut. Kujutage ette, et ostate muruniiduki. Valite ühe hinna ja mugavuse põhjal, kuid pärast ostmist otsite kinnitust, et olete teinud õige valiku. Harjumuspärane ostukäitumine, harjumuspäraseid ostusid iseloomustab asjaolu, et tarbijal on toote või kaubamärgi kategoorias väga vähe seost. Kujutage ette toidukaupade ostmist: lähete poodi ja ostate oma eelistatud tüüpi leiba. Näitate harjumuspärast mustrit, mitte tugevat kaubamärgi lojaalsust. Mitmekesine ostukäitumine, sellises olukorras ostab tarbija erineva toote mitte seetõttu, et ta ei olnud eelmise tootega rahul, vaid seetõttu, et ta otsib mitmekesisust. Nagu siis, kui proovite uut dušigeeli lõhnu [ CITATION Val19 l 1061 ]. Käsitletakse ostukäitumiste teoorias ka perekonna ostukäitumist.

    Kategoriseerimata
    RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID-AASTATEL 2014 - 2016
    35
    doc

    RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID AASTATEL 2014 - 2016

    KÜKAMETSA GÜMNAASIUM RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID AASTATEL 2014 - 2016 UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: AADU KADAKAS 11. KLASS JUHENDAJA: XXX XXX Kükametsa 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. TEOREETILISI LÄHTEKOHTI.....................................................................5 1.1. Näitekunsti ajaloost................................................................................5 1.2. Rakvere Teatrist....................................................................................6 1.3. 2014 ­ 2016 aasta lavastused ja publikumagnetid.............................................8 2. ANKEETKÜSITLUSE JA INTERVJUUDE TULEMUSENA SAADUD ANDMETE ANALÜÜS.........................................................................................

    Eesti teatri ajalugu
    Uurimustöö aines Uurimismeetodite alused
    24
    docx

    Uurimustöö aines Uurimismeetodite alused

    Kadri Sigur MEESTE JA NAISTE TARBIMISHARJUMUSED RÕIVASTUSES EESTIS UURIMUSTÖÖ Õppeaines: UURIMISMEETODITE ALUSED Rõiva-ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: TD 12 Juhendaja: Helina Prints Esitamiskuupäev:................ Allkiri:............................ Tallinn 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Antud uurimustöö raames läbiviidava küsituse eesmärgiks on saada ülevaatlik pilt sellest, millised on eestlaste rõivaostu ja ­ hooldamisega seotud harjumused. Küsitluse sihtgrupiks on valitud tööealine elanikkond vanuses 18.-52.eluaastat. Eesmärgiks on uurida, millest lähtuvalt teevad mehed ja naised valikuid rõivaste ostmisel, kuidas need erinevad ja kas võib leida ka sarnasusi? Samuti soovime teada saada, milliseid kohti eelistatakse peamiselt rõivaste ostmiseks ja kui palju kulutatakse raha riietele. Üheks olulisek

    Uurimistöö alused
    Uurimistöö-Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi 8- 10-ja 12-klasside õpilaste teadlikkus DisneyBoundist ja Disney Style ist-2021
    39
    docx

    Uurimistöö "Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi 8., 10. ja 12. klasside õpilaste teadlikkus DisneyBoundist ja Disney Style'ist" 2021

    Tallinna Mustamäe Gümnaasium Eliise Renser Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi 8., 10., ja 12. klasside õpilaste teadlikkus DisneyBoundist ja Disney Style’ist Uurimistöö Juhendaja: Kadri-Epp Teemant Tallinn 2021 1 Summary The research paper „Tallinn Mustamäe Gymnasium’s 8th, 10th and 12th grade students awareness on DisneyBound and Disney Style“ disserts the students knowledge of DisneyBound as a subtle way of showing one’s love and respect for Disney movies by dressing in a character’s colour scheme, and Disney Style as a lifestyle brand for merchandise. The aim of this research paper is to ascertain what and how much do the 8th, 10th and 12th graders of Tallinn Mustamäe Gymnasium know about the DisneyBound fashion subculture and the Disney Style lifestyle brand, as well as to determine how the students themselves have

    Kategoriseerimata
    Laiatarbe näokreemid ja kasutajate teadlikkus
    88
    docx

    Laiatarbe näokreemid ja kasutajate teadlikkus

    Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Kristiina Meentalo Laiatarbe näokreemid ja kasutaja teadlikkus Kursusetöö Juhendaja: Sirje Tammeoks Tallinn 2015 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kristiina Meentalo Rahvusvaheline CIDESCO-kool 52. grupp SISUKORD SUMMARY............................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 5 1NÕUDED KOSMEETIKATOODETELE.......................................................................7 2KREEMI KOOSTIS....................................................................................

    Iluteenindus
    Taastuvenergia
    31
    odt

    Taastuvenergia

    EESTLASTE SUHTUMINE TAASTUVENERGIASSE Uurimistöö Koostaja: Klass: Juhendaja: 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Taastuvenergia..................................................................................................................................5 1.1 Päike...........................................................................................................................................5 1.1.1 Päikeseenergia eelised:.......................................................................................................5 1.1.2 Passiivne päikeseenergia....................................................................................................6 1.1.3 Aktiivne päik

    Teadus tööde alused (tta)
    Kliendikeskne turundus kui eduka ettevõtte strateegia
    17
    doc

    Kliendikeskne turundus kui eduka ettevõtte strateegia

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Turunduse õppetool KLIENDIKESKNE TURUNDUS KUI EDUKA ETTEVÕTTE STRATEEGIA Referaat Juhendaja: dotsent Ann Vihalem Tallinn 2012 2 3 SISUKORD Sisukord......................................................................................................................... 4 Sissejuhatus................................................................................................................... 5 1.Kliendikeskse turunduse loomine................................................................................ 6 1.1 Rahulolu............................................................................................................... 7 1.2 Lojaalsus.............................................................................................................. 9 1.3 Ettevõtte edukus.......................

    Turundus
    E-tarbija
    10
    doc

    E-tarbija

    Inimesed jagavad veebis üha julgemalt enda isiklikke andmeid aga pea kolmveerand tarbijatest ei soostu Internetis kättesaadava sisu eest maksma, kuid rohkem kui kaks kolmandikku inimestest on valmis Internetis toodete või teenuste eest enda isiklikke andmeid jagama, tuvastas KPMG poolt läbi viidud ülemaailmne tarbimisuuring (Tatter 2012). KPMG ülemaailmne kommunikatsiooni ja meedia juht Sean Collins´i väitel juba viiendat aastat näitab uuring, et muutused tarbijate vastuvõtlikkuses uute tehnoloogiate suhtes toimuvad üha kiiremas tempos. Üle terve maailma võtavad tarbijad uusi tehnoloogiaid ja seadmeid omaks palju kiiremini, mis tähendab teenusepakkujate, edasimüüjate, meediatööstuse, pankade ja teiste jaoks uusi võimalusi ja väljakutseid. Kõik soovivad digitaalsest väärtusahelast tükikest saada (Ibid.). 2008. aastal tunnistas peaaegu pool vastanutest, et tunnevad end mobiilses

    Makroökonoomika


    Rohkem sarnaseid



    Meedia

    Vasakule Paremale

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun