• Üks esimestest arvutihiirte prototüüpidest. Autoraadio • 1949 jõudis raadio autodesse armatuuri sisse • 1968 lisandus kasettimakk Käekell • 1920 leiutati käekell , tavaliselt kanti kella kas taskus või keti otsas • Esimene dikitaal kell leiutati 1970 Sukkpüksid • Allen Gant Senior leiutas sukkpüksid aastal 1959 ,mis muutis naiste maailma ,sest need hoitsid ümer jalgade . Korsett • Mary Brush leiutas aastal 1815 korsetti , see aitas naistel välja näha sale ja ilus. Raadio • Leiutas Guglielmo Marconi enamasti tuli raatjost uudised ja oli ka raadio meelelahutuseks. Külmutuskapp • 1915 leiutas Jacob Perkins külmutus kapi mis aitas säilitada toiduaineid , naistel jäi rohkem vaba aega muude asjadega tegelemiseks sest sai asju säilitada ja ei pidanud tegema toitu kohe vaid sai külmkapist võtta.
Kostüümiajalugu Sisukord Vana-Rooma Renessanss Barokk Rokokoo Vana-Rooma Esimesed bikiinid Vana-Rooma Villa Romana del Casale`st pärit mosaiik Vana-Rooma Gladiaatorisaapad Vana-Rooma ja Vana-Kreeka Sõlmitud riided Renessanss Piludega püksid Barokk Kõrged kontsad Rokokoo Laiad seelikud Rokokoo Rokokoost tänapäeva Rokokoo Korsett Bikiinid. VANA-ROOMA. Rooma naised kandsid saunas bikiine. Sitsiiliast Villa Romana del Casalest leitud 2300 aasta vanuselt mosaiigilt on selgelt näha antiikaja sportlikke daame treeningul bikiine kandmas. Villa asub Piazza Armerina linnas Sitsiilias ja on kuulus oma hästi säilinud põrandamosaiikide poolest. Ent 2300 aastat ei pruugi olla veel bikiinide lõplik pärinemisdaatum. Teada on seinamaalingud 1600. aastast eKr, kus naisi
püks-sukad bliaut, keep, coiffe linane, kodus kootud villane, karusnahk, nahk, siid valged pikad kindad vöökotike nokk-kingad/saapad chaperon vapiriietus lõigetega kleidid Kõrggooti cott, cyclas (1200-1350.a) korsett Hilisgooti brokaat, samet (1350-1525. a). dekoltee, pihik, sallkrae, slepp houppeland hennin, sarvtanu vöö, pikad varrukad püksid kellukesed, südamed, amuletid Renessanss Esimesed raamatud Itaalias rõivastusest Vararenessanss N: aluskleit, kleit, simara
Naised: - särk, pihik, kleit, ülerõivas, peakate 1350. a 1525. a - külgedeta kleit - kleidi kinnitus, erinevad põimikud, nööbid - võrk, nunna peakate, madal müts Mehed: - särk, jakk, tuunika, püks+sukad, cyclas-vest Hilisgootika - houppeland - habet ei kantud,pikkad lokkitud juuksed Hilisgootika 14. saj. - arenesid lõiked, levis korsett - tekkis ihupesu - erineva värvi sääred 15. saj. - siluett muutus, S-kujuline paine - vöökoht tõusis rinna alla, rind tõstetud - sügav vööni dekoltee, slepp ITAALIA RENESSANSS 15. saj. Vararenessanss - antiiktraditsioonid - heledad juuksed, paljas laup - esimesed raamatud rõivastest - granaatõuna ja paabulinnusule motiiv Naised:
19.sajandi mood Avapaugu üldse moe suuna tekkimiseks andis tehnika areng ehk õmblusmasina leiutamine 19. Sajandi keskpaigas . See pani aluse rõivaste mehhaniseeritud tootmisele. Rõivaste lõiked muutusid lihtsamaks ja rõivad ise odavamaks. 19.sajandi algus toob moodi kitsamad seelikud. Kuid juba 19. sajandi teisel kümnendil tuli naiste moodi tagasi lai seelik. Kasutusele võeti taas korsett, sest lai seelik nõudis väga kitsas pihta. Varrukad puhviti käharaks. Juuksed kammiti pealaele siledalt lahku ja seati kõrvade taha rull-lokkidesse. Ehteid kasutati rohkesti. Musliinist, siidist ja sametist rõivaid kandsid enamasti rikkamad naised, vaesemad kandsid puuvillaseid riideid. Vaesemad inimesed ei saanud endale ka eriti laiu seelikuid lubada. Naistel oli ka ülerõivastuse all alusrõivad. ,,Pantalettid" olid kõige alumised rõivad, mida üks daam kanda võis
algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt poolt naturalistlikud kujutluselemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused 1890' ndate mood Viktoriaanlik aeg Optimistlik mood Enesekindlus ja ülepaisutatus Peamised moekeskused: Pariis ja London ,,Mida rohkem seda uhkem!" Naiste mood (18901900) Hommiku, lõuna ja õhtu kostüümid Ülikonnad ja spordirõivad Korsett kitsas piht Kurvikad puusad Suured varrukad S siluett Eritellimused Suured ja uhked mütsid , laines juuksed Meeste mood (18901900) Kõrge krae Lai ja kotjas jakk Vest Ascot lips Naiste mood (19001910) Moedisainer Paul Poiret Korsett hakkas moest kaduma Kõrge waistline, vaba kanga langemine Seelikud lühemad Ssiluett muutus kitsamaks Vogue: ,,Straighter and straighter...less bust, less hips and more waist..
MOE MUUTUMINE 20.SAJANDIL Referaat Sissejuhatus 20. sajandi esimese kümnendi algus oli väga naiselik ja graatsiline aeg, millel oli külluslikust visuaalsusest hoolimata palju ühist 18. saj. stiiliga. Selle ajastu mood oli ülinaiselik, siluett oli lopsakas, ideaaliks küps naine. 1900 aastate alguses oli S-figuur populaarsuse tipul, 1908. tutvustas Poiret aga uut ampiirmoodi ning tasapisi saadeti figuuri moonutav korsett viimsele teekonnale. Sel ajal pandi isegi lapsed korsettidesse, sest see pidi tulema neile kasuks. Need tervisekorsetid olid eelkäijaks vabama joonega pihikule, millest sai uus lastealuspesu ese ning millele järgnes taljepihik. 10-ndad I maailmasõda aastail 1914 - 1918 muutis otsustavalt naistemoodi. Kogu tagalaelu raskust oma õlgadel kandes ei saanud naised enam kanda pikki ebamugavaid seelikuid. Sõjatandrilt koju saabunud meestele oli üllatuseks naiste põlvini ulatuvad kleidid
Õde-Ilo Kokamägi Saavutused 1988-Balti akvarellitriennaali* medal 1992-EHM medal "Meie aabits ja lugemik" illustratsioonide eest. "Ilus lind" "Kartulikorv" *Iga kolme aasta tagant toimuv kunstiülevaatus Veel teoseid... 2010.aastast: Tüdruk salatikorviga Valgus maastikul Peegeldus Allikal Inglid põllul Muudest aegadest: Taltsutaja(2009) Liblikas(2008) Ruuduline korsett ja granaatõun(2011) Ilus kott(2011) Muhv(2011) Epp Maria galerii Asub Haapsalus Tegutseb alates 2008. Aastast Seal eksponeeritakse ka tema pereliikmete töid Galerii 2. korrusel saab nautida ka Anni Arro hõrgutavaid küpsetisi Sealt saab maale ka kaasa osta Kasutatud kirjandus
-leheroheline MEESTE MOOD · Naiselikumad · Neil ei püütud kehavorme välja tuua · Kandsid kohevaid riideid · Meeste kuubedel täideti puusakohad -vaheriide -hobusejõhvi -paberiga · Kuue avarat väljalõiget täitis särgi pitssaboo · Pehmed ja madalad patsi ja siidlehviga parukad. NAISTE MOOD · Sarnanesid mukitud nukkudega · Laiad rehvseelikud, algul ümmarguse, hiljem ovaalse kujuga · Taljest äärmiselt kokku nööritud korsett. · Materjalist eelistati pastelltoonides siidi hiinapärasus. · Kleidilt ei puudunud -lehvid -lilled -lindid · Kasutati palju pärleid ja vääriskive · Värvilisi sukki kaunistasid tikandid ja vahepitsid · SOENGUD -kõrgeks seatud traattoestiku ja jõhvpolsterduse abil. -spiraalselt keerduvad lokid -muudeti harva · Pesemine ja pesu vahetamine ei kuulunud tavade hulka. · Meigiti ja puudertati tugevasti ja kasutati tugevaid parfüüme
tarbekunsti, skulptuuri ning maalikunsti stiilinimetus. Mehed muutusid naiselikumaks. Naised hakkasid sarnanema mukitud nukkudega. Seltskonnadaamist sai omamoodi kunstiteos. Iseloomustab ülepaisutamine, suursugusus, priiskamine, lõbusus "Pärast meid tulgu või veeuputus". Moodi läksid laiad rehvseelikud. Algul ümmarguse, hiljem ovaalse kujuga. Seelikud läksid nii laiaks, et uksest sisse mahuti vaid külg ees. Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud korsett. Materjalist eelistati pastelltoonides siidi hiinapärasus. Armastatud olid triibud ja lillemustrid. Lehvid, lindid ja lilled ei puudunud üheltki kleidilt. Ohtralt kasutatid pärleid ja vääriskive. Värvilisi sukki kaunistasid tikandid ja vahepitsid. Soengud olid kõrgeks seatud traattoestiku ja jõhvpolsterduse abil. Spiraalselt keerduvad lokid. Soenguid täiendati sulgede ja lintide abil. Soenguid uuendati harva. Pesemine ja pesu vahetamine ei kuulunud tavade hulka.
MOOD 20. SAJANDIL Anna Karin Ericson SISSEJUHATUS ◦20. sajandi esimese kümnendi algus ◦Milline oli selle ajastu mood? ◦S-figuur, ampiirmood ◦Korsett 10NDAD ◦Mis muutis naistemoodi? ◦Pikad ebamugavad seelikud --> põlvini ulatuvad kleidid ◦Kalifeepüksid, kedrid, nahast säärekaitsed ◦Chaneli ideed 20NDAD ◦Mis iseloomustab moodi? ◦Särkkleit ◦Kunstsiid ◦Moeikoon – Marlene Dietrich ◦Nancy Cunard ◦Mida hakkasid naised mõistma sel kümnendil? 30NDAD ◦Pehmem stiil ◦Liibuvamad kleidid ◦Minimaalne figuurinteostamine ◦Rõhutatud võõkoht ◦Sukahoidjad-püksid ja kerged elastsed korsetid ◦Vivien Leigh
Kuub võis omada kõikvõimalikke värvitoone ja tänu sellele oli meeste rõivastus küllaltki värvikas. Püksid olid aga alati valged. Moodsaimaks peakatteks sai torukübar. 19.sajandil tekkis kõrgmood ning uued suunad rõivastuses: tuntumad rõivastusstiilid olid ampiirstiil, romantism ja biidermeier. 19. sajandi teisel kümnendil pöördus naiste mood tagasi laia seeliku juurde. Nüüd langes see vabades kroogetes. Uuesti võeti kasutusele korsett, sest lai seelik nõudis "herilasepihta". Varrukad puhviti hästi kaharaks. Juuksed kammiti pealael siledalt lahku ja seati kõrvade taha rull-lokkidesse. Rohkesti kasutati ehteid. Rikkamad naised kandsid musliinist, siidist ja sametist rõivaid, vaesemad aga puuvillaseid. Ka ei saanud vaesemad endile küllaldlaselt laiu seelikuid lubada.
tabletid. Madala vererõhu tunnused. Uimasus . Peapööritus . Peavalu. Hommikune käimalükkamise aeg. Kohin kõrvades. Kurvameelne või rahutu meeleolu. Külmad käed ja jalad. Südamekloppimine. Minestamine. Minestamise otsene põhjus on vererõhu langusega kaasnev aju verevarustuse pudulikkus. Kahvatute krahvinnade ajastust on teada, et peened daamid minestasid alatasa. Korsett, mis tegi piha kauniks, nööris kinni veresooned ja tekitas kunstlikult madala vererõhu. Mehed minestavad vereproovi andes sagedamini kui naised. Meesterahvaste nõrkuse põhjus pole ei vere nägemine ega verekaotus, vaid soontes tekkiv alarõhk. Minestanu kukub tavaliselt pikali. Tavaliselt tuleks asetada minestanu jalad veidi kõrgemale ning vöö ja kraenööbid veidi lõdvemaks lasta. Tänan kuulamast!
Eredad värvid Karusnahk Eksootilised pidzaamad PoiretiTt Puusalt laiad alt kitsad püksid 1920-1929 Vabalt langev särkkleit Paljastati jalad Läbipaistev kangas Vikoossiid Pottkübar Vaese tüdruku stiil Poisipea Suured kübarad 1930-1939 Mustrilised kangad Puusade rõhutamine Mugavus Liibuvad riided Roosa, must mustrid Nahkjakid Pikad juuksed 1940-1949 Betoonist valatud mulje Sportlik suund Ekstravagantsed riided Sõjaväemundrid Nailon Kummist korsett Säärte värvimine Ehete nappus 1950-1959 Naiselikkus ja rafineeritus Peened daamid Poisilikud tütarlapsed Erksad värvid Teravad nurgad Teismelised Ujumiskostüümid 1960-1969 Plastik ja metall-valge Püksikud Kosmoseajastu stiil Õmblusteta pesu Parukad Jalgade meik Silmatorkavad juuksevärvid 1970-1979 Diskostiil Kõhn figuur Pungilik stiil Teksased Anoreksia 1980-1989 Tõuslik stiil Kitsad puusad Laiad õlad Ratsapüksid Rullkraega särgid
kangelaslikkuseni. Sageli õhkub rahutust, jõudu ja liikumist. Erksad värvid ja hoogsad pintslilöögid. Ainestiku valimine ajaloost, legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Eugéne Delacroix. Historitsism ehituskunstisuund, mis matkib ajalooliste stiilide vorme. Rõivamood frakk koos alamrahva riietusest võetud püksitüübiga meestemoes. Klassitsismiaja naisteriietuses lihtsa lõikega, kõrge pihajoonega õhukesed kleidid, romantismiajal taas korsett ning laia seelikuosaga kleit. Tolleaegne kodanlane pidas tähtsaks perekonda.
lihtsalt kujukesi. Lauanõud olid sageli kaunite naiste, laste ja lilledega nõnda üle kuhjatud. Küünlajalg aga võis olla puu kujuline, mille otsast kenad noored inimesed vilju korjavad. Hinnati pikantset nalja ja pealiskaudset peent vaimukust. Kuninga õukond neelas tohutult raha, väljend "Pärast meid tulgu või veeuputus" pärineb just neist aegadest. RIIETUS NAISED S-kujulised kleidid, kolmnurkne sügav kaelus, korsett, võrudest alusseelik- seelikud muutusid nii laiaks, et daamid mahtusid uksest sisse vaid külg ees, jäigad pitsvarrukad, õrnad lehvikud, peakatted ja õlasallid. Lai dekoltee, suur kleit, lipsud, korsett. Naiste riided olid mõeldud pidutsemiseks, lõbutsemiseks, mõnulemiseks. Riietel olid mustrid, volangid, õrnad - moodi tulid lendlevad tekstiilid. Tähtsamad materjalid riiete valmistamiseks olid atlass ja satään. Atlassi sära varjutati peene
Lavastaja Grigori Kromanov Produtsent Raimund Felt Stsenaarium Arvo Valton Peaosades Aleksandr Goloborodko Ingrida Andrina Elsa Radzina Muusika Uno Naissoo Tõnu Naissoo Operaator Jüri Garsnek Naiste riietus Talutüdrukutel olid tavalised odavad kleidid, kanti ka palju villaseid asju. Aadlikuprouadel olid kallid pikad kleidid, piha oli hästi välja toodud (vahel murti isegi alumised ribid, et korsett oleks ilusamini). Kanti palju ehteid, kindaid, kübaraid ja vöid, et piha rõhutada. (vööde külge riputati asju, käekottideasendajad) Lõhnaks kasutati roosivett, äädikat ja vürtse. Meeste riietus Mehed kandsid sukkasi, ka püksid läksid lühemaks. Meeste vammus läks lühemaks ja vööd kanti puusal. Vaba mehe tunnus on pikad õlgadeni juuksed. Kanti peakatteid, aadlikel uhkemad. Saapad olid lühikesed (saapa kõrgus näitas mehe tähtsust).
Ehituskunsti suund, mis matkib ajalooliste stiilide vorme ja tekkis romantismi mõjul Jäljendati romaani, gooti, renessansi ja barokkstiili – (neo- või pseudo-) Tallinna Kaarli ja Jaani kirik – romaani või gooti stiil Teatrite , pankade jt esindushoonete stiiliks valiti barokk Lihtsustus Prantsuse revolutsiooni järel Meestel frakk ja püksid Naistel lihtsa lõikega õhukesed kleidid Romantismiajal lai seelikuosa ja korsett Pere tähtsus.Koos elas 3 põlvkonda, igal kindel roll Oluline laste harimine Käidi teatris, loeti raamatuid ja kodus musitseeriti Ajaloo õpik 8.klassile Et.wikipedia.org www.google.com
abielluda. ● Algas fläpperite - vabameelsete noorte naiste ajastu. ● Trotsiti kõiki varasemaid kombeid ja tavasid: meigiti ning suitsetati avalikus kohas, sageli pika sigaretipitsiga, mis oli ülimalt šokeeriv. MOOD 1920. AASTATEL Korsett, kui naissoo ahistamise sümbol, kadus moest. Jätkus armastus karusnahkade vastu – sellega kaunistati nii kübaraid, kotte, suvekleite ning isegi ööriideid. Meikimine muutus sotsiaalselt aksepteeritavaks. Moodsaimaks
muutis baleriini veelgi graatsilisemaks, mis on ju iseenesest positiivne ja ilus vaadata. Üks lemmikuid oli ka maal ,,Baleriin". Kogu teos oli täis korrapäratuid värvipritsmeid ning sellel kujutatud tantsija oli maalitud üsna lohakalt. Mulle jättis see huvitava mulje nagu oleks kunstnik selle teose valmistamisel eriti emotsionaalne olnud. Maal ,,Istuv tantsija" tekitas minus palju segadust ja küsimusi. Esimese asjana torkas mulle silma see, et tantsijale oli selga maalitud vaid korsett. See jättis mulje nagu istuks ta poolalasti. Asja tegi veidramaks veel see, et minule näis nagu istuks ta merelainetel, mis on muidugi füüsikaliselt võimatu. Samas võisid need lained tegelikult hoopis kivid olla. Teos ,,Punane lint" sarnanes väga teosega ,,Hüpe" ning seepärast mulle esialgu ka väga meeldis, kuid lähemal uurimisel leidsin maalilt enda jaoks jälle ühe silma häiriva faktori.
määral naiste kasuks lihtsamaks. Naistel ei olnud kohustust enne igat lauset läbi mõelda, mida öelda tahavad ning nad ei pidanud ebasobivate sõnadega rääkimist enam nii väga kartma. Neil oli õigus oma arvamusele ning sellega muutus nende käitumine palju vabamaks. Lisaks käitumisele ja kõnele muutusid oluliselt ka naiste rõivad. Enne progressi oli oluline, et keha oleks maksimaalselt riietega kaetud ning ideaaliks peeti "liivakella" figuuri, mille aitas saavutada korsett. Progressiga tulenevatest muutustest kaasnes naistel vabam riietus. Naistel oli võimalus kanda rohkem keha paljastavaid riideid ning päevast päeva "liivakella" figuuri saavutamiseks ei pidanud nad korsetti kandma, sest korseti kandmine võis ikka tõeline piin olla. Tänu vabamale riietusstiilile tõusis moeteadlikkus ühiskonnas tunduvalt kõrgemale kohale. Eelnimetatud muutustele lisaks väga tähtsaks asjaoluks oli naiste poliitiliste õiguste suurenemine
kaitsesid reit ja säärt. 17.Mis tekkis Rooma keisririigi ajal?- 18.Kuidas kutsuti Rooma meessoost kodaniku tähtsust väljendavat riietusest,milline see oli,kuidas seda kanti? Tooga. 5.2 meetrit , seoti õmber keha, üks ots õmber käe rippumas. 19.Kuidas riietus Rooma naine,kirjelda? Stoola, õhuke loor sealjuures,kihiline riietus,palju ehteid. 20.Milliseid figuuri korrigeerivaid riideesemeid kasutati ja kuidas hoolitseti oma figuuri eest? rinnahoidjad ja korsett. 21.Millist paljastavat riietust,mis leiutati 1946.aastal on kujutatud Rooma mosaiikidel? Bikiinid 22.Milliseid materjale armastati? Siid ja puuvill , (lina). 23.Mida uut võeti kasutusele väärisehete valmistamisel? Kameed( konnakarbist ) , rubiinid , smarakid,safiirid. 24.Milliseid jalanõusid kanti? Sandaalid ja kõrge säärega saapad. 25.Mida tead Rooma sõjaväe riietusest,relvadest ,sümboolikast? Põskedega kiiver,
Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Naiste riietus Moodi läksid laiad rehvseelikud. Algul ümmarguse, hiljem ovaalse kujuga. Seelikud läksid nii laiaks, et uksest sisse mahuti vaid külg ees. Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud korsett. Armastatud olid triibud ja lillemustrid. Lehvid, lindid ja lilled ei puudunud üheltki kleidilt. Ohtralt kasutatid pärleid ja vääriskive. Värvilisi sukki kaunistasid tikandid ja vahepitsid. Pilte... Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
maailmakorra sündi, ja paljud ajaloolased nimetavad seda 20.sajandi tegelikuks alguseks. Kuna palju mehi oli hukkunud või invaliidistunud, siis ei lootnud paljud naised enam kunagi abielluda ning algas fläpperite vabameelsete noorte naiste ajastu. Naiste motoks oli elupõletamine ja nad trotsisid kõiki tavasid: meikisid end avalikus kohas, suitsetasid sageli pika sigaretipitsiga, mis oli ülimalt sokeeriv. Nende tõeline tunnusmärk oli lühike soeng. Ühe hoobiga heideti korsett kõrvale ja moodi tuli vabalt langev särkkleit. Kleidil oli lihtne varrukateta ülaosa ja alla viidud vöökoht, ning esimest korda ajaloos paljastati jalad. Terve aastakümne oli moes pottkübar, mis sügavalt pähe surutuna eeldas ajale iseloomulikku Lühikest juust . . Sama iseloomulikud olid pahkluu kohal nööbitavad kingad ja keskelt ahenevad ning alt laienevad kontsad. Juuksemood Nagu eelnevalt maintud, oli kõige kantum soeng 1920
kandsid sõjaväemundreid, tunkesid kobinesoone, metallkiivreid, nahkveste ja täisvarustusega lahingumundreid meestele mõeldud pikkade pükstega- naistest koosnevatest naisrügementides, kuid naispilootidele olid mõeldud ka sobivad seelikud. Tihedate tepingutega mürsupeakujuliseks vormitud korvidega rinnahoidjad sümboliseerisid tolle ajastu suuragressiooni. 1940. aastatel ei olnud korsetid nii äärmuslikud nagu varem ja uut tüüpi korsett "herilane" oli mõeldud ainult pihal kandmiseks, mõningaid olid ka seljalt nööritavad, see oli tõestatud, väga ebamugav ja jäik riideese, mis lükati kindlalt kõrvale. Tuli mugav satiinist tripihoidja, millel olid terava toestiku asemel tepingud ning haakide asemel tulid kasutusele tõmblukud. Sõja-aastatel tutvustati kummist korsetti, kuid see oli äärmiselt ebapopulaarne Elizabeth Arden valmistas daamide õhturiietuse juurde veekindlast valgest
Kui kuningas käskis noortel lahkuda siis jäi Tristan oma ustava kuninga juurde ja suri. Isolde aga elas vanaks ja käis igal ööl silla all Tristanit taga nutmas. Riietus naistel Naised kandsid kleite, mis olid pikad ja rasked. Kleidi piha osa oli väga peenike ja tugevalt kokkutõmmatud. Naise alumised ribid murti või lasti ära opereerida, et korsett püsiks ilusti. Kleiti laiendati kiilu ehk slepi abil, et tekiks tunne nagu oleks seljas kaks kleiti. Kanti palju ehteid, vahel ka lausa kahtekümment sõrmust. Kanti ka vöösid, et pihta veelgi rõhutada. Riietus meestel Rüütlid kandsid erinevatest nahkadest tehtud rüüsid. Rüüde all olid kas villased või linased pikad särgid. Püksid oli jalgade ümber, et oleks parem liikuda.
Põlvpüksid olid jäänud minevikku. Väga suurt osa etendas ülikonna juures kallis materjal ja hea rätsepatöö. Kuub võis omada kõikvõimalikke värvitoone ja tänu sellele oli meeste rõivastus küllaltki värvikas. Püksid olid aga alati valged. Moodsaimaks peakatteks sai torukübar. 19. sajandi teisel kümnendil pöördus naiste mood tagasi laia seeliku juurde. Nüüd langes see vabades kroogetes. Uuesti võeti kasutusele korsett, sest lai seelik nõudis "herilasepihta". Varrukad puhviti hästi kaharaks. Juuksed kammiti pealael siledalt lahku ja seati kõrvade taha rull-lokkidesse. Rohkesti kasutati ehteid. Rikkamad naised kandsid musliinist, siidist ja sametist rõivaid, vaesemad aga puuvillaseid. Ka ei saanud vaesemad endile küllaldlaselt laiu seelikuid lubada. ARHITEKTUUR Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. Historitsism on mõne vana stiili
omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus, tahteelus ● Tindiplekidest ja värvidest koosnev test Mida tavaliselt nähakse nendel piltidel? 1. nahkhiir, liblikas, tantsivad elusolendid, linnud 2. kaks inimest, neljajalgne loom, vanamehed 3. kaks inimest, riided 4. looma nahk, draakon 5. nahkhiir, ööliblikas 6. looma nahk, muusika instrument(tšello), rebane 7. naiste ja laste pead, elevandid 8. neljajalgne loom, naiste korsett 9. inimene, viiul, krevett, krabi Testi tulemused ● Kui te ei näe piltidel inimesi, siis te olete kinnine ja üksildane inimene ● Kui te ei näe piltidel liikuvaid tegevusi, siis teie elus esinevad probleemid, seisate mingi otsuse ees või üldse elate ilma eesmärgita ● Kui te näete põhiliselt esemeid ja elutu asju, siis te ei näita välja teistele, milline te päriselt olete Testi tulemus Rorschachi arvates
Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Tõlkimine aitas hoida poetessi sulge teravana ja vaimu virgena aastatel, mil ta luuletajana vaikis III SLAID Kurb kallim, ära mulle küünlaid süüta, ning ennekõike säästa silmavett. Kui aga saad, siis hiljem soodsalt müüta mu hõbedane uur ja must korsett. IV SLAID Heiti Talvikust sai Alveri esimene abikaasa, kuid peale küüdidamist suri too Siberis. 1956. aastal abiellus Betti Alver Mati Lepikuga. V SLAID Küll ma otsisin elu arvu, küll ma jagasin jagamatut kuni taipasin tasahilju. et sa leiad saatuse summa, kui korrutad välgujoaga oma elu surmkümmend suudlust, hullsada ilusat hetke ja tummtuhat valutuiget. VI SLAID Proosa Tuulearmuke, Tartu 1927 (romaan)
Kolmekümneaastase sõja järel muutus meeste riietus sõjaolukorrale vastavamaks - mehed hakkasid kandma pikki, vabalt saabastesse ulatuvaid pükse ja lühikest kuube. Kõrged kraed asendusid õlgadeni ulatuvate kraedega, millel oli sageli lai pitsääris. Peas kanti laiaservalisi sulgedega kübaraid ja jalas kõrgete kontstega käänissaapaid. Aadliku rõivastuse juurde kuulus tingimata mõõk. Naiste riietus muutus samuti vabamaks - lõdvem korsett, avaram dekoltee. Krookkrae asendus pitskraega. Varrukaid kaunistasid laiad pitsmansetid. Sellel ajastul ehitati palju suurejoonelisi losse ja kirikuid. Losse ümbritsesid uhked pargid, kus põõsad olid kunstipäraselt pügatud ja lillepeenrad moodustasid dekoratiivseid kujundeid. Lisaks ümbritsesid losse ka tehistiigid, purskkaevud ja tasane muru. Ruumides oli palju peegleid ja skulptuure. Barokkarhitektuuris puudub rahu, kõik liigub ja lainetab
a. sõjasuveni, kui tulekahjus hävisid kirik ja loss. Suure rahu tõi naistemood, mis oli suure sõja asenduseks. See andis naisele vabaduse ja kõik lõbutsesid nagu ei kunagi varem. Naiste motoks oli elupõletamine ja nad trotsisid kõiki tavasid: meikisid end avalikus kohas, suitsetasid sageli pika sigaretipitsiga. Nende tõeline tunnusmärk oli lühike soeng. 1920. aastatel tuli moodi naistel poisipea ja põlvini ulatuv lühike kleit. Kõik naiselikud kumerused kadusid moest, korsett lükati kõrvale, kleit kukkus sirgelt kitsale puusale. Eelistati pigem mugavust. Lühikese poisipea või lainelise soenguga naine kandis väikest, pea ümber liibuvat äärega või ääreta cloche kübarat, mis hoidis oma lummuses naisi peaaegu 1920. aastate lõpuni. Moodne naine käis öölokaalides, tantsis tsarlstoni, tõmbas sigarette ja sõitis autoga. Moes oli kanda siidsukki ja lühikest kleiti, mille pikkus jõudis 1927. aastaks põlvini. Naine võis ajaloos
rõivaaluse mikrokliima seisund. ➔ Sotsiaalne funktsioon - religioossed, professionaalsed, sümboolsed ja tavandilised funktsioonid. ➔ Esteetilis(perioodi stiil ja suund)-informatiivne(maitse) funktsioon - sisaldab kunstilis- kujunduslikku ja puht esteetilise funktsiooni. 15. Rõivaste klassifikatsioon. Alaklassid. 1) Olmerõivad: kaitsevad keskkonna välismõjude eest; pesutooted, kergrõivad(:toodete järgi, soo järgi, aastaaja järgi), ülerõivad, korsett-tooted, peakatted, sõrmikud ja kindad. 2) Spordirõivad: kaitse traumade eest. Tähtis hügieeni-, informatiivne- ja funktsionaalne funktsioon. Peab kaasa aitama tulemuste saavutamisele. Jagunevad alaklassidesse spordiala järgi ja alaklassid samade tunnuste järgi nagu kergrõivad. 3) Töörõivad: a) Erirõivad: kaitsevad tööstuslike kahjulike mõjude eest. Liigitatakse kahjuliku või ohtliku teguri järgi. b) Vormirõivad: sõjavägi, politsei, raudtee jt. ametkonna
ekstravagantsed. Pahkluid rõhutati ohtrate rüüside ja volangidega. Pahkluu pidi pitsivahust nähtavale ilmuma otsekui kogemata. Väike killuke jalast oli erutavam, kui alasti keha alasti keha sain kunagi tulevikus olema. Kasvas mure tervise ja hea enesetunde üle, kuna moodi tulid uued korsetid, mis olid väiksemad ja eest sirged, mis olid endiselt ehistavad ja lämmatavad. Puusakumerusest peeti olulisemaks rinnakumerust. Uus korsett surus rinna madamalale, sest altpoolt polnud seda enam võimalik kergitada. Sel ajastul peeti oluliseks, et rind oleks suur. Selleks võeti kasutusele polsterdused, korseti sisse topitud vormiandjad ning tärgeldatud rüüsid. Usuti, et lastele on kasulik, kui nad korsette kandma panna. Just sellised tervise korsetid olid olid eelkäijaks vabama joonega pihikule, millest sai uus lastepesu ese ning millele järgnes tajepihik.
Naiste jakkidel olid kandilised õlad ning üldises pildid muutus naiste mood ametlikumaks. Samuti hakkasid ka naised kandma lühikesi pükse, spordirõivaid ning töötavatel naistel ka pikki pükse. Vaadates praegu tänavamoodi siis naised kannavad just neid rõivaid, mis pärast Teist maailmasõda moodi tulid. Tänapäeva riided on väga värvilised ning iga inimene peaks leidma poest endale sobiliku. Naiste seas on ka praegusel ajal populaarne nii korsett kui ka seelikud. Kindlasti kannab iga naine pükse, sest need on mugavad ning ilmastikuolude sunnil tuleb neid kanda. Teine maailmasõda on jätnud jälje meie minevikkus, kus sõdisid suurriigid. Tänapäeval näeb seda harva, kuid seda siiki esineb. Näiteks on juba üle kümne aasta USA ja NATO võdelnud Talibani ülestõusu vastu. Sõda küll ei käi päevast päeva, vaid seal langeb teatud aja jooksul teatud arv inimesi rünnaku ohvriks
Pesu Koostas: Õppegrupp: Juhendaja: -Aluspesu & mõned näited- · Aluspesu ehk alusrõivad ehk ihupesu ehk intiimpesu on rõivad, mida inimene kannab ihu vastas, tavaliselt teiste rõivaste all. · Näitena toodud mõned rõivad: · Rinnahoidjad · Pikk aluspesu · Stringid · Tangad · Pidzaama · Aluspüksid · Korsett · Bikiinid · Babydoll · Sukad · Korsettpüksid · Vormiv pesu 2 Aluspüksid · On aluspesu hulka kuuluv pükstekujuline riietusese. · Kantakse alakehal vastu ihu. · Kõige enam on materjalidest kõige kasutatavam puuvillane riie ja puuvilla sisaldavad materjalid (elastaan või muud sünteetilised kiud) ning sünteetilised
Kogu glamuur oma uute vabamate soengutega ja külluslikult kaunistatud kübaratega "läks" sõna otseses mõttes pähe. Siluett oli lopsakam, ideaaliks oli küps naine. Kostüümid, mida imetleti, võitsid üha enam populaarsust. Kostüümjakk oli sel kümnendil märgatavalt pikem kui 1890ndail ning seelik sirgem, uueks suunaks oli selgelt mehelik joon. 1900ndate aastate alguses oli S-figuur populaarsuse tipul. 1908 tutvustas Poiret aga uut ampiirmoodi ning tasapisi saadeti figuuri moonutav korsett lõpuks viimsele teekonnale. Uue siluetiga kaasnesid ka uued mustrid ja värvid ning moemaailma jaoks oli toimunud lõplik pööre. Keegi proua Gordon, peegeldades üldist arvamust esteetide liikumise kohta, oli 1895.aastal kuulutanud oma raamatus daami rõivastest, et kleit oli nende jaoks "kott, mis nööriga umber piha seotud, millel nöör ja kaks väiksemat kotti varrukateks. Nende kübarad on modelleeritud kapsalehtede järgi". Nüüd olid "esteedid" kõigi jaoks moetipp
vooderdamisele ja värvimisele. Enim propageeriti välisvärvidest rootsipunast. Rehemaja sajandite jooksul kujunenud funktsioon teisenes seoses rehepeksumasinate laia levikuga. Uued rajatud hooned jäid aga väliskujult suures osas endiseks. Rehetuba asendus karjaköögiga ja rehealune laudaga. Traditsioonilise kelpkatuse asemele tuli viilkatus. 1920. aastatel tuli moodi naistel poisipea ja põlvini ulatuv lühike kleit. Kõik naiselikud kumerused kadusid moest, korsett lükati kõrvale, kleit kukkus sirgelt kitsale puusale. Eelistati mugavust. Lühikese poisipea või lainelise soenguga naine kandis väikest, pea ümber liibuvat äärega või ääreta cloche kübarat, mis hoidis oma lummuses naisi peaaegu 1920. aastate lõpuni. Moodne naine käis öölokaalides, tantsis tsarlstoni, tõmbas sigarette ja sõitis, osalt meeste pahameeleks, autoga. Moes oli kanda siidsukki ja lühikest kleiti, mille pikkus jõudis 1927. aastaks põlvini. Naine võis ajaloos
Riietuse juurde käisid loomulikult ka aksesuaarid. Nendeks olid standard pikkusega lips, kaabud, mis olid erinevates stiilides ja kõige tähtsamaks oli klassikaline must-valge või must lakk-king. Juuksestiiliks oli lühike ära kammitud soeng, mis oli tehtud juuste tooniku või rasvaga. Naised hakkasid elu nautima ja ei hoolinud enam tavadest. Nad hakkasid end avalikus kohas meikima, suitsetasid ning nende tunnusmärgiks oli lühike soeng. Moes ei olnud enam korsett vaid vabalt langev särkkleit, mis paljastas ajaloos esimest korda jalad. Moes oli ka pottkübar, pahkluu kohal nööbitavad kingad ja keskelt ahenevad ning alt laienevad kontsad. Juustevärvimine hennaga muutus samuti väga populaarseks. 20-ndate moe ideaaliks sai naistele Clara Bow, kes meikis silmi tugevalt ja kelle suu oli värvitud nagu Amori vibu. Ta algatas küünelaki kasutamist, millest sai tõeline moehullus. Coco Chanel hakkas
hakkas moodi tulema pikkkuub. Põlvpüksid olid jäänud minevikku. Väga suurt osa etendas ülikonna juures kallis materjal ja hea rätsepatöö. Kuub võis omada kõikvõimalikke värvitoone ja tänu sellele oli meeste rõivastus küllaltki värvikas. Püksid olid aga alati valged. Moodsaimaks peakatteks sai torukübar. 19. sajandi teisel kümnendil pöördus naiste mood tagasi laia seeliku juurde. Nüüd langes see vabades kroogetes. Uuesti võeti kasutusele korsett, sest lai seelik nõudis "herilasepihta". Varrukad puhviti hästi kaharaks. Juuksed kammiti pealael siledalt lahku ja seati kõrvade taha rulllokkidesse. Rohkesti kasutati ehteid. Rikkamad naised kandsid musliinist, siidist ja sametist rõivaid, vaesemad aga puuvillaseid. 11 Ehitusstiil Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. Historitsism on mõne vana stiili jäljendamine, seetõttu esineb historitsism
käänissaapaid Aadliku rõivastuse juurde kuulus tingimata mõõk Louis XIV ajal tulid aga moodi põlvpüksid. Põlvpükstega kanti pikka vesti ja kuube, kaelas lehvivaid rätikuid Riietus külvati üle hõbe- ja kuldtikandiga ning kaunistuspealtega. Ühe luksusliku ülikonna jaoks olevat kulunud üle 5 meetri brokaati, u 50 meetrit roosat siidpaela 500-600 seose tegemiseks, 12 m pitsi ja 70 nööpi RIIETUS NAISED Naiste riietus muutus samuti vabamaks - lõdvem korsett, avaram dekoltee Krookkrae asendus pitskraega Varrukaid kaunistasid laiad pitsmansetid Kaheosalised seelikud. Pealmine seelik polsterdati külgedelt ja tagant traadiga. Seelik lõppes slepiga, mille pikkus oli õukonna etiketiga rangelt kindlaks määratud. Näiteks a 1710 kehtisid järgmised reeglid - kuninganna slepi pikkus oli u 5,5 m, tema tütardel u 4 m, hertsoginnadel 1,5 m jne Jalas kanti tikitud siidsukki Riietust täiendasid kindad ja lehvikud JUUKSED MEHED
aastad täiesti uue maailmakorra sündi, ja paljud ajaloolased nimetavad seda 20.sajandi tegelikuks alguseks. Kuna palju mehi oli hukkunud või invaliidistunud, siis ei lootnud paljud naised enam kunagi abielluda ning algas fläpperite vabameelsete noorte naiste ajastu. Naiste motoks oli elupõletamine ja nad trotsisid kõiki tavasid: meikisid end avalikus kohas, suitsetasid sageli pika sigaretipitsiga, mis oli ülimalt sokeeriv. · · · Ühe hoobiga heideti korsett kõrvale ja moodi tuli vabalt langev särkkleit. Kleidil oli lihtne varrukateta ülaosa ja alla viidud vöökoht, ning esimest korda ajaloos paljastati jalad. Lihtne napp siluett domineeris kleidimoes terve kümnendi, saavutas oma kõrgpunkti 1920ndate keskel ning taandus siis sõna otseses mõttes lohisedes sakiliste alläärte ning ebakorrapäraste volangidega 1930ndatesse. Terve aastakümne oli moes pottkübar, mis sügavalt pähe surutuna eeldas ajale iseloomulikku lühikest juust
Voodril rinnaosa trikotaazist. Voodril seelikuosa kootud kangast. Kleidi kangas 100% puuvilla. Kleit on kroogitud. Kleidil ei ole varrukaid, kleit on avara kolmnurkse kaelusega. Üliarmas kellukese lõikega kleit kinnitatakse seljapealt lukuga. Külgedelt lähevad riidest paelad, mis seotakse lipsu. Eesmine osa läheb edasi kaeluseks ja seotakse kaelale lipsu, selle tulemusel saab rinnaümbermõõtu mingil määral korrigeerida. Kangas on 100% puuvill. Väga elegantne taljesse korsett-kleit kinnitatakse seljalt lukuga. Kleit on rikkalikult kaunistatud sädelevate kivikeste ja litritega, mis on külge õmmeldud. Kleidi siseosa on voodriga. Kleit on seljas väga elegantne ja kaunis. Materjal on 97% puuvill 3% elastaan. Kuklaseosega ühevärviline või täpiline mudel. Kuklal sidumispael. Rinnaosa vooderdatud. Läbilõige rinna all, taga kumm. All servas volangid. Kleit on 60% polüester ja 40% viskoos. Kasutatud kirjandus ,,Õmblemine ja konstrueerimine" E.Alliksoo ja L
moemaailmas 5 20.sajandi algaastate mood 20 sajandi esimese kümnendi algus oli väga naiselik ja graatsiline aeg, millel oli külluslikust visuaalsusest hoolimata palju ühist 18. saj. stiiliga. Selle ajastu mood oli ülinaiselik, siluett oli lopsakas, ideaaliks küps naine. 1900 aastate alguses oli S-figuur populaarsuse tipul, 1908 tutvustas Poiret aga uut ampiirmoodi ning tasapisi saadeti figuuri moonutav korsett viimsele teekonnale. Sel ajal pandi isegi lapsed korsettidesse, sest see pidi tulema neile kasuks. Need tervisekorsetid olid eelkäijaks vabama joonega pihikule, millest sai uus lastealuspesu ese ning millele järgnes taljepihik. Poret sõnade järgi nägi korsetiga naine välja nagu koormavedaja. Poiret 1904.aastal juba oma nime all loodud rõivasiluett oli lihtne ja sirge. Kuna korsett oleks kõik ära rikkunud , valis Poiret rinnahoidja. Kleidi seelikuosa
1805. a kadus igapäevasel kleidil lohisev pikkus, see säilis vaid ametlikel õukonnatualettidel. Lai ja pikk slepp valmistati ülejäänud kostüümi riidest erinevast materjalist (samet või atlas), see oli rikkalikult kaunistatud. Slepp pikkusega kuni 13 m kinnitati pihaosa külge. Kleit muutus kitsamaks ning 1807. a ei saanud naine enam korralikult jalgu liigutada. Keha kontuurid olid selgesti näha ja vahel loobuti ka aluskleidi kandmisest. 1809. aastast uuesti kasutusel korsett. Seelik lühenes 1810. a pahkluuni. Vöökoht nihkus alates 1812. a allapoole. Dekolteed kanti vähem, moes kõrgema kaeluse ja pikkade varrukatega kleidid. Lemmikuks avatud varrukas, mis mitmest kohast nööpidega kinnitatud või volditud. Kitsamat kleiti kaunistati mitmekülgselt: krooked, õhukesed rullid ja diagonaalsed triibud, põimingud alläärel, kortslindid, paelad, narmad, volangid, pitsid, lilleväätide ja vanikutega tikandid, mitmesugused ornamendid
õlad hakkavad alla langema ja selg kaela peale suruma. Algavad kaelavalud ja ebamugavustunne 5 seljas. Laps väsib kiiremini, ei saa kooliülesannetega hakkama. Konkreetseid haigusi nagu polegi, aga lapsed kaebavad halva enesetunde üle. Vanemas eas hakkab kimbutama selja- või kaelaradikuliit. Rühihäirete ravis on olulised massaaz ja ravivõimlemine, abiks on toetav korsett. Ka aitab, kui lapsed teeksid kodus vajalikke harjutusi, kuid sellele tihti loota ei saa. Rühiprobleemidega tuleb pöörduda ortopeedi poole, kes saadab rühihäiretega lapsed Tallinnas näiteks kesklinna polikliiniku taastusraviosakonda võimlema ja ravikehakultuuri tegema. Vastavalt vajadusele korratakse kuuri kord kvartalis või kord poole aasta jooksul. Joonis 2 Vale rüht
raske teksti jälgida. Kompositsioonitehnika aluseks said meloodia ja toetav harmooniasaade, seda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas, nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). BAROKOSTIIL Naiste riided:muutus samuti vabamaks - lõdvem korsett, avaram dekoltee. Krookkrae asendus pitskraega. Varrukaid kaunistasid laiad pitsmansetid. Riietus koosnes sügavast dekolteest ja kaheosalisest seelikust.Kõrged soengud püsisid üleval traadi ja paelte abil. Jalas kanti tikitud siidsukki. Riietust täiendasid kindad ja lehvikud. Louis XIV ajal tulid aga moodi põlvpüksid. Põlvpükstega kanti pikka vesti ja kuube, kaelas lehvivaid rätikuid. Rõivastus oli maaliline,elegantne ja lihtne
Naiste kapuutsi saba ots oli ümmargune. Hilisgootika rõivastust mõjutas saja-aastane sõda (1337-1453) Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Vähenes erinevus eri rahvuste rõivastuse vahel. Linnaelanikud said üha enam vabadusi, selle tulemusena muutus rõivastus luksuslikumaks. Moodi hakkas dikteerima Prantsusmaa. Rõivaste lõiked arenesid tunduvalt, kujunesid välja kõik tänapäeval kasutatavad põhilõiked. 14. saj. tekkis ihupesu. Inglismaal tekkis ja kogu Euroopas levis korsett. Kanti kuni 70 cm kõrgust koonilist peakatet hennin'i, mis oli kaetud looriga. Hennin levis ekstravagantse trendina üle Euroopa kuuludes iseenesestmõistetavana kuningannade ja nende teenijate garderoobi. Henninid kaunistati rikkalikult sameti, brokaadi ja juveelidega ning andis keskaegsele riietusele tema viimase lihvi. Sedalaadi peakate on meile tuttav "Camelot´ist", "Tuhkatriinust" ja "Uinuvast kaunitarist". 12
kuid järjest rohkem hakkas moodi tulema pikk-kuub. Väga suurt osa etendas ülikonna juures kallis materjal ja hea rätsepatöö. Kuub võis omada kõikvõimalikke värvitoone ja tänu sellele oli meeste rõivastus küllaltki värvikas. Püksid olid aga enamasti valged. Moodsaimaks peakatteks sai torukübar. 19. sajandi teisel kümnendil pöördus naiste mood tagasi laia seeliku juurde. Nüüd langes see vabades kroogetes. Uuesti võeti kasutusele korsett. Varrukad puhviti hästi kaharaks. Juuksed kammiti pealael siledalt lahku ja seati kõrvade taha rull-lokkidesse. Rohkesti kasutati ehteid. Arhitektuur Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. Sageli lükati klassitsistlikesse ehitistesse varem esinenud stiilide elemente. Eriti hästi kohanes pseudogootika Inglismaal. Kõige väljapaistvam ja kaunim pseudogooti ehitis on Parlamendihoone Londonis, mille
kuub. Põlvpüksid olid jäänud minevikku. Väga suurt osa etendas ülikonna juures kallis materjal ja hea rätsepatöö. Kuub võis omada kõikvõimalikke värvitoone ja tänu sellele oli meeste rõivastus küllaltki värvikas. Püksid olid aga alati valged. Moodsaimaks peakatteks sai torukübar. 19. sajandi teisel kümnendil pöördus naiste mood tagasi laia seeliku juurde. Nüüd langes see vabades kroogetes. Uuesti võeti kasutusele korsett, sest lai seelik nõudis "herilasepihta". Varrukad puhviti hästi kaharaks. Juuksed kammiti pealael siledalt lahku ja seati kõrvade taha rulllokkidesse. Rohkesti kasutati ehteid. Rikkamad naised kandsid musliinist, siidist ja sametist rõivaid, vaesemad aga puuvillaseid. Ka ei saanud vaesemad endile küllaldaselt laiu seelikuid lubada. 4. Arhitektuur Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. Historitsism on mõne vana
ja pükse. Pärast I maailmasõda kadus mood sootuks, domineerisid mundrid ja militaarsed rõivad. Fookuses oli tervislik elu ja keha, mistõttu kanti palju ka sportlike rõivaid. Uudistootena valmistati 1912. a. esimene rinnahoidja. Leinaväljenduseks lõigati juuksed lühikeseks. Moeiidolid: Lillian Gish, Mary Pickford (pildil) ja Gloria Swanson. Soengumood: Juuksed sõmboliseerisid ,sel aastakümnel naitse seisundit ühiskonnas samavõrd kui korsett ja muutusid tugevaid tundeid äratavaks teemaks. Eelmise aastakümne juuksemoe tipp ei sobinud kuigi hästi uue, rohkem klassikast mõjutatud joonega, ning kõrgendatud koht nõudis uut soengumoodide repertuaari. Tehes vabrikutes tagalatööd, lasksid paljud naised oma juuksed puhtpraktilisel põhjusel lühikeseks lõigata. ''Kardinasoeng'' oli kompromiss pika ja lühikese soengu vahel. Juuksed kammiti keskelt lahku ja tõsteti üle ehispaela. Õhtul kaunistati see sulgede või
annaabi.ee 
