ANKEETKÜSITLUS Mis on ankeetküsitlus? Ankeetküsitlus on organiseeritud küsimuste kogu, milles iga üksik küsimus on loogiliselt seotud uuringu ülesannetega. Ankeediga saab uurida inimeste hoiakuid, uskumusi, eelarvamusi, aga ka nende veendumuste tugevust ja kindlust, katseisikute teadmisi, käitumismotiive, materiaalset olukorda jms. Ankeediga saadud andmestikku võib vaadelda uuritava soo, vanuserühmade, elukoha jt objektiivsete näitajate lõikes. Eelidsed ja puudused Eelised: 1. Saab koguda suure andmestiku 2. Küsitlejal võimalus ankeedi olulisust selgitada ning inimese küsimustele vastata Puudused: 3. Aeganõudev 2. Väga madal ankeetide laekumise protsent 3. Ei saa olla kindel, kes ankeedi tegelikult täitis 4. Vead ankeedi täitmisel, kui juhend ebapiisav nõuded Peab kirjas olema, kelle poole pöördutakse Kes on koostaja Miks ankeet koostati K...
.........................................................10 2.2.Sagedustabelid......................................................................................................................10 KOKKUVÕTE..............................................................................................................................12 LISAD............................................................................................................................................13 Lisa 1 - ankeetküsitlus................................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS 3 1. DIAGRAMMID JA RISTTABELID 1.1. Diagramid Diagramm 1 Soodsaim pood Toote nimetus 6 5 4 3
i ä r ka m i s a eg 11.C k l a ss Aleksander Pihlak 11.c Rakvere Gü mnaasium Ettevalmistav o sa R e a a lg ü m n a a s iu m Koht: Rakvere 1 2 .1 2 - 1 6 .1 2 .2 01 1 Ajavahemik: Ankeetküsitlus e s mä rk Põhie Ku i kaugel 11.R klassi õpilase Mis kell 11.R d elavad klassi õpilased üles tõusevad Vaatluse käik Kokkuvõte Keskmiselt ärkavad kõik õpilased kell 6.45. Poisid elavad keskmiselt 9,3 kilomeetri kaugusel Tüdrukud elavad keskmiselt 2,3 kilomeetri kaugusel Õpilaste kaugus koolist protsentuaalselt 0,23 0,27 Poisid lähedal
vajavad tõestamist) · Strateegia Keda uurida? 1. Kelle/mille kohta täpselt tahame andmeid saada? · Eesti täiskasvanud elanikkond · Tartu linna ettevõtted · Misso Põhikooli 3. klassi õpilased 2. Kellelt neid andmeid on võimalik saada? (nt ettevõtte tegevjuhid) 3. Kui objekte on palju, siis kuidas valitakse välja need, keda reaalselt uurime (valikueeskiri) Kuidas uurida? Milline andmekogumismeetod valida (nt ankeetküsitlus, intervjuu)? Mis on mis? Mõistete defineerimine meie uurimuse vajadustest lähtuvalt (nt toimetulek, abielu) Millega uurida? Uurimisinstrumendi koostamine, mõistete operatsionaliseerimine: selliste uurimisprotseduuride (operatsioonide) väljatöötamine, mis empiiriliselt esindaksid uurimiskontseptsioone reaalses maailmas). Uuritavad nähtused: Valdkond tema dimensioonid indikaatorid küsimused (nt ankeedis)
....................................................................... 5 1.4 Õpistrateegiad....................................................................................... 6 2. ÕPISTIILIDE MÕJU ÕPIEDUKUSELE..............................................................8 2.1 Tehnoloogiad ja lähituleviku trendid......................................................8 3. DOMINEERIVAD ÕPISTIILID.......................................................................10 3.5 Õpetajate ankeetküsitlus.....................................................................10 4. KOKKUVÕTE.............................................................................................. 12 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Paljud, väga paljud õpilased tahaksid õppida hästi, tunda rõõmu tarkusest, headest
ÕPILASE VABA AEG LAUKA PÕHIKOOLIS Anne-Mai Valk 8.klass Lauka Põhikool Töö eesmärgid Teada saada millega Lauka Põhikooli õpilased tegelevad peale kooli? Mis on nende jaoks vaba aeg? Millal ja kui kaua nad õpivad? Töö meetodid Defineerida mõiste vaba aeg Läbi viia ankeetküsitlus õpilaste seas Küsitleda aktiivsemaid ringides osalejaid Järeldused õpilaste vaba aja kasutuse kohta Lauka Põhikool Asutati 1900.a Asutaja Evald Ungern – Sternberg Koolimajaks oli praegune käsitöömaja Uus maja valmis 1939.a Juurdeehitus 1971.a Fotod:erakogu Mis on vaba aeg Lauka Põhikooli õpilaste jaoks? Huviringides käimine Sõpradega suhtlemine
Hea ja halb ankeetküsitlus Halvad: 1)https://docs.google.com/forms/d/1ozvxGiYn2okvYeIqYR_1dfLr117vifXW6CbbNd_uK1k/ viewform Antud ankeetküsitluses on enam probleeme selle I osas. Kõigile 6-le seal olevale küsimusele on valitud vale küsimuse tüüp. Küsimustiku koostaja oleks pidanud adekvaatsete vastuste saamiseks valima oma küsimuste tüüpiks kinnise küsimuse. Mis võimaldaks vastajal märkida ära ainult ühe vastusevariandi. Hetkel on vastajal võimalik märkida linnukest kõikidesse kastidesse (nt esimese küsimuse puhul saab vastaja teha linnukese nii naise kui ka mehe valikusse). Selle vea tõttu võib andmete hilisem töötlemine muutuda keeruliseks, kuna ühe vastuse asemel on esitatud mitu. 2) http://www.eformular.com/samples/noorteankeet7-12.html Küsitluse miinuseks on eelkõige tema teine küsimus. Nimelt pole selle küsimuse jaoks vastamiseks antud piisavalt täpseid vastuseid. Tänapäeva lapsed ja noored käivad t...
tagasiside andmiseks ja küsimiseks. Ühel või teisel moel on tagasiside elemendid passiivselt olemas paljudes ettevõtetes, kuid nendest on tihtipeale vähe kasu, sest neid ei osata või ei soovita kasutada aktiivsel ja olukorda parendaval viisil. Tagasisidesüsteemi elemendid: · Kliendiandmebaas (külastus- ja broneerimisinfo, eriandmed, -soovid, -vajadused, pereandmed ims) · Registeerimiskaartid (nt hotelli registeerimisel) · Müügiaruanded · Ankeetküsitlus (kliendiküsitlus, töötajate küsitlus, vahendajate ja partnerite küsitlus jne) · Regulaarne ankeetküsitlus (nt kliendi tagasisideleht hotellitoas) · Perioodiline ankeetküsitlus (nt töötajate küsitlus kaks korda aastas, restoranikliendi tagasiside menüü muutmisel) · Suuline küsitlus (kliendiküsitlus, töötajate küsitlus, vahendajate ja partnerite küsitlus jne) · Intervjuu (klientidega, töötajatega, partneritega jne)
keskkonda ning muuta lasteaias käimine tulemuslikumaks nii erivajadustega lapsele kui ka tema erivajadusteta kaaslastele. Uuringu eesmärk on teada saada, milliseid probleeme on õpetajad ja lapsevanemad kogenud erivajadustega lastele tavarühmades kaasavat haridust pakkudes ning millist tuge selleks on nii õpetajad kui ka lapsevanemad enda hinnangul selleks vajanud ja saanud. Töö eesmärgi täitmiseks viiakse Tallinna lasteaedaias läbi lasteaia õpetajate intervjuud ja lapsevanemate seas ankeetküsitlus. Erivajadused, nende liigitamine ja identifitseerimine Erivajaduse mõiste on väga lai ja seostub eelkõige õpi- või arenduskeskkonna eripäraga. Sageli defineeritakse erivajadustega inimest kui isikut, kes erineb keskmisest oma vaimsete-, sensomotoorsete- ja kommunikatsioonivõimete ning käitumise poolest. Koolieelse lasteasutuse seaduses (2014) §14 (1) mõistetakse erivajadusega lapse all keha-, kõne-, meele- või vaimupuudega ning eriabi või erihoolt vajavat last
· Hinnang Eesti majanduskliimale · Eestlaste ja sakslaste töökultuur · Tulemus Eesmärk · Saksa ettevõtete hinnangud Eesti majanduskliimale · Saksa ettevõtetes toimunud muutused · Saksa ja Eesti töökultuuri erinevus Hüpotees · Teistsuguses äri- ka kultuurikeskkonnas firma majanduslik toimimine on küllaltki keeruline · Eestlaste ja sakslaste töökultuur on sarnane Hüpotees Meetod · Google Docsis koostatud ankeetküsitlus · Kokku vastanuid 15 108-st · Küsitluses 15 küsimust Saksamaa ja Eesti omavaheliste suhete olulisus · Enamik ettevõtteid peab omavahelisi suhteid küllaltki tähtsaks, 5 vastanut ei pea suhteid nii väga tähtsaks Joonis 1. Saksamaa ja Eesti vaheliste suhete olulisus. Firmade areng · 87% alustas ettevõtet kuni 10 töötajaskonnaga, üks 10-20 töötajaga, kellel töötajate arv ka vähenes · Hetkel on firmadel töötajaid kuni 25 v
.................15 8.KOKKUVÕTE......................................................................................................................................16 9.Viidatud allikad.....................................................................................................................................17 10.LISAD.................................................................................................................................................18 10.1. Lisa 1 - ankeetküsitlus.................................................................................................................18 2 SISSEJUHATUS Käesolev töö sisaldab ehitusmaterjalide hindasid ja kasutab nende kirjeldamiseks, erinevaid exceli andmete analüüsi vahendeid. Uuringu eesmärgiks oli saada teada erinevate ehituskaupade hindade
Struktuur Sisukord Sissejuhatus 1.DOPING JA SELLE KASUTAMINE 1.1 Dopingu mõiste 1.2 Miks seda kasutatakse? 1.3 Miks doping on keelatud? 1.3.1 Meditsiinilised tagajärjed 1.3.2 Eetiline aspekt 1.4 Dopingukontrolli läbiviimisprotsess 1.5 Antidopingu reeglite rikkumisega kaasnevad karistused 2.METOODIKA 2.1 Uurimismeetod 3. NOORTE TEADMISED DOPINGUST 4. NOORTE TEADMISED ANTIDOPINGUST KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS LISAD Lisa 1 Ankeetküsitlus Lisa 2 Meetodid Uurimistööks vajaliku materjali kogusin ankeetküsitlusega. Küsitlesin Tallinna Õismäe Gümnaasiumi ja Pirita Majandusgümnaasiumi õpilasi, vanuses 16-18 aastat. Küsimustikule vastas kokku 45 poissi ja 45 tüdrukut. 1. Mis on doping? Poisid Tüdrukud 20% teadsid 28% teadsid ei teadnud ei teadnud 80% 72% 2. Mis on antidoping?
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Turunduse õppetool Spordiklubi tarbijate rahulolu-uuring Ankeetküsitlus õppeaines Turundus Tallinn 2014 Lugupeetud vastaja Käesolev küsitlus on koostatud spordiklubi poolt, et välja selgitada tarbija rahulolu ning hoiakuid seoses antud spordiklubis sportimisega. Selleks, et uuring täidaks oma eesmärki, on väga oluline Teie abi, sest nii aitate Te kaasa spordiklubi mugavamaks, kaasaegsemaks ning kliendisõbralikumaks muutmisel. Teie vastused on konfidentsiaalsed ning kasutatakse ainult antud uuringu raames
Sooviks näha rohkem detailidesse laskumist. Lõputöös ei peegeldu autori huvi teema kohta, sest teema on selline, mida oleks ehk võimalik veidi laiemalt käsitleda. Samas on lõputöö kaasaegne, sest keskonnaprobleemid on hetkel väga aktuaalsed ning samuti meeldis põhjalik uuring erinevate ökoloogiliste ja keskkonnasäästlike sertifikaatide ning märgiste kohta. Milliseid andmekogumismeetodeid kasutati? Kuidas hindate saadud andmete kvaliteeti? Andmekogumismeetodiks valiti ankeetküsitlus, mis saadeti laiali veebipõhiselt. Saadud andmete kvaliteet on üsna keskpärane. Arvestades, et tagasi tulid vaid nende ettevõtete arvamused, kellel on internet igapäevakasutuses. Lisaks sellele jäeti ankeedid saatmata nendele majutusettevõtetele, kellel puudub e-posti aadress puhkaeestis.ee veebilehel. Samuti võib andmete kvaliteeti nimetada keskpäraseks, sest tagasisaadetud vastuseid oli 104, kuid saadetud ankeete 471. Küsitlus ise oli veidi pealiskaudne
planeerimise teel. Turg on kõige täiuslikum aju meie planeedil. Avaliku arvamuse mõiste kaks külge Avalikkuses esitatud arvamused Jürgen habermas: avalikkuse kujunemine Arvamusliidrid, ajakirjanikud, vaimueliit Meedia analüüs (kontentdiskursuse analüüs) Häälekas vähemus Enamike inimeste arvamus George Gallup: public opinion research Tavaline inimene, rohujuure tasand Ankeetküsitlus, valimistulemused Vaikiv enamus Enamuse arvamuse tajumine Väärkonsensus- inimesed ülehindavad üksteise arvamuste sarnasust Pluralistlik ignorantsus- inimesed peavad ennast teistest rohkem erinevaks, kui na tegelikult on Organiseeritud ja pikaajaline ! Sotsiaalsed liikumised Reformistlik liikumine- tahab saavutada muutusi olemasoleva sotsiaalse süsteemi sees ;tahab saavutada muutusi järgides süsteemi reegleid
ettevõtlusele. Lisades, et transport on oluline ühiskondliku töö terriotriaalses jaotuses ja majanduspiirkondade väljakujunemisel. Ära on märgitud, et miks ja kuidas mõjutavad poliitilised otsused erinevaid transpordiühendusi. Teema käsitlus on igati aktuaalne ja uudne, ära on märgitud arengukavades esile toodud väited, kus lähiaastatel on oodata suuremaid muutusi väikesaarte transpordiühendustes. Andmete kogumiseks viidi läbi ankeetküsitlus Kihnu ja Ruhnu ettevõtjate ja transpordi ettevõtjate seas. Küsimustik sisaldas küsimusi hetke transpordi olude ja sellega seonduva, kui ka tuleviku eelistuste kohta. Ankeetküsitlused saadeti mõlemal saarel 40 ettevõtjale, ehk kokku 80 ankeeti. Vastustega tuli tagasi kokku 40 ankeeti. Arvestades küsimustiku sisukust ja seda, et vastasid peaaegu pooled mõlema saare ettevõtjatest võib kogutud andmete kvaliteeti pidada heaks. Andmete kogumiseks vaadeldi ka praamide transpordi- ja
ning keel, milles töö on kirjutatud. Saab mainida ka, et resümees on olemas võtmesõnade loetelu. Struktuuri osa nagu lühendite loetelu pidi ka töös esinema, sest diplomitöös on rohkem kui 10 lühendit ja lisaks paljud neist ei ole paljudele inimestele teada. Arvud on kirjutatud kõik õigesti. Autor pani tähele, arvude kirjutamise reeglit. Näiteks, et arvsõnad 1-10 kirjutada sõnadega. Töös on kasutatud kvalitatiivset andmekogumismeetodit - ankeetküsitlust. Ankeetküsitlus on meetod, kus uuritavad inimesed vastavad etteantud küsimustele. Seega, töös on tehtud tulemuste järgi tabeleid. Kindlasti autor kasutab ka kvantitatiivset meetodit analüüsi. Ta analüüsib saadud küsimustiku tulemusi ja teeb järeldusi. Töö kõneviis on töös ka õige. Töö autor alati kasutab kolmandat vormi ehk kasutab sõna ,,autor", kui soovib rääkida enda kohta. Näiteks, ,,Järgnevalt toob autor välja seosed igapäevaste
Etikett konspekt Kuidas suhelda erineva kultuuritausta, usutunnistuse, kasvatuse, kogemustepagasi ja vanusega inimestega. Selgitada milline koolivorm ja selle kandmise reeglid kehtivad ,,pulmad" etteanded 04.02 ja 10.02 kasuta üht neist meetoditest: intervjuu, ankeetküsitlus, vaatlus, päevik/videopäevik, dokumendianalüüs jne. (pulmakleitide näited läbi ajastute, sõbrannadele küsimustik) kuidas riietutakse, mida süüakse, mis on tabud, välismaal olenevad erinevused, käitumisreeglid, mängud. Saada e-kiri tudengilt õppejõule (sisuks mitteosalemine seminaril) [email protected] TERVITAMINE Noogutus või sõnaline tervitus (vaadatase alati silma, mehed kummardavad, naised noogutavad)
näitasid, kui pikalt teatrikülastust ette planeeritakse, kui sageli teatris käiakse ja kui palju on teatrikülastaja nõus pileti eest tasuma. Ankeetküsimustik koosnes 18 küsimusest, neist kaks valikvastustega ja 16 avatud küsimust. Valikvastustega küsimuste korral võis valida ühe vastusevariandi. Ankeetküsitluslehed täideti 81 teatrikülastaja poolt, kellest naisi oli 58 ja mehi 23. Ankeetküsitlus viidi läbi uurija enda poolt ajavahemikus 20.10.2017 kuni 10.11.2017. Küsimused olid koostatud eesmärgiga kindlaks teha, millistest teguritest sõltub ühe või teise etenduse populaarsus teatrikülastaja jaoks. Intervjuu valimisse kuuluvate respondentidega viidi läbi nendega eelnevalt kokkulepitud ajal ajavahemikus 20.10.2017 kuni 10.11.2017. Intervjueeritavate soovil tagati neile uurija poolt anonüümsus. 2.2. Ankeetküsitlusel saadud andmete analüüs
............................................................................24 KOKKUVÕTE.............................................................................................................27 SUMMARY..................................................................................................................29 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU.......................................................................31 2 Lisa 1. Ankeetküsitlus..................................................................................................33 Lisa 2. Inglise keelne ankeetküsitlus............................................................................36 Lisa 3. J. Kruglovi märkmed........................................................................................39 SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. HÜPNOOSI ALUSED...................
e) Lisafunktsioonid (USB ava, akupank, laadija sahtel, dokumentide hoidmise sahtel jm). Kliendi hinnatundlikkus sõltub eelnimetatud asjaoludest. Kuna oleme hetkel ainsad puidust sülearvutite kohvrite/kottide pakkujad Eesti turul, siis peame lähtuma kliendi soovidest ja kohandama oma tooted vastavalt kliendi ootustele. Intervjuude põhjal selekteerisime välja olulised punktid ja koostasime ankeetküsimustiku (Lisa 3). 1.3 Ankeetküsitlus Ankeetküsitluse koostasime elektrooniliselt GoogleForms keskkonnas. Ankeetküsitluse küsimused on toodud (Lisa 3). Ankeetküsitluse eesmärk oli: a) Määratleda toote sihtgrupp; b) saada teada potentsiaalsete klientide ootused tootele; c) hinnata klientide maksevõimet. 1.3.1 Ankeetküsitluse tulemused Vastanute sugu ja vanus: Ankeetküsitlusele vastas 31 isikut, neist 19 meest ja 12 naist. Kõik vastanud olid vanusevahemikus 21-30 eluaastat.
............................... 3 KOKKUVÕTE................................................................................................... 16 SUMMARY...................................................................................................... 17 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................. 18 LISAD............................................................................................................. 19 Lisa 1 Ankeetküsitlus........................................................................................ 19 SISSEJUHATUS Käesoleva uurimistöö teemaks on ingliskeelsete sõnade ja väljendite kasutamine eesti keeles Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi vanema astme õpilaste hulgas. Teema valisin, sest mulle on alati huvi pakkunud eesti keel ja et emakeel ka tulevikus säiliks. Töös on kaks peatükki ja viis alapeatükki. Töö teoreetilises osas vaadeldi eesti keele
hinnanguid ja käitumisharjumusi, aga ka tarbijaskonna segmentimiseks ja tüpologiseerimiseks, segmentide erinevuste võrdlemiseks ning üldisemate tarbimistrendide selgitamiseks. Regulaarselt sama metoodika alusel korraldatud küsitlused võimaldavad hinnata muutusi ja suundumusi. Kuidas kasutada? Statistiliselt usaldusväärsete andmete hankimise peamised meetodid: · postiküsitlus; · personaalintervjuu (küsitleja küsib ja märgib vastused ise); · ankeetküsitlus (vastaja loeb küsimused ja märgib vastused iseseisvalt); · telefoniküsitlus; · elektrooniline küsitlus (veebi- või e-postipõhine); järgmisel leheküljel.) Näited : Postiküsitlus kui vastajaid on väga raske kätte saada mistahes muu meetodiga (näiteks VIP-id). Personaalintervjuu kui vastaja on vahetult kättesaadav, intervjuuks piisava aja leidmine
lahendamist) · intrigeerivad, õpilasele/kogukonnale olulised · mitmetahulised (lahendamisel on vaja enam kui ühe aine teadmisi ja oskusi) · olukorrad, mille lahendamine sõltub paljudest andmetest (lahendamiseks tuleb andmeid koguda, analüüsida, interpreteerida) 4. Kui andmed kogutakse ise, tuleb valida kogumismeetodeid: a) Vaatlus b) Eksperiment c) Intervjuu d) Ankeetküsitlus e) Päevikumeetod f) Hinnanguskaala Meetodivaliku rusikareeglid on järgmised: · Kui soovitakse selgitada, kuidas inimesed tegutsevad ja käituvad avalikes kohtades, sobib kasutada otsest vaatlust · Kui soovitakse selgitada, mida inimesed teevad eraelus, sobib kasutada intervjuud, ankeetküsitlust või päevikumeetodit · Kui tahetakse selgitada, mida inimesed mõtlevad, tunnevad, kogevad või usuvad, võib
Nt vanus, pikkus, kaal, kehamassi index, sissetulek. Sobib Pearsoni korrelatsiooni kordaja Binaarsed tunnused - kaks varianti, nt sugu Õige meetodi valik sõltub – küsimuse tüübis, andmete tüübist ja sihtrühmast (milline esitlus viis on sobilik jne). Kvantitatiivne uuring - annab vastuse küsimustele mida, kui palju, kes, millal, kus, mis on parem? andmestik kogutakse meetoditega, mis võimaldavad arvulist mõõtmist ning järeldusi tehakse statistiliste järelduste põhjal. Nt ankeetküsitlus, võrguküsitlus, postküsitlus. Kvalitatiivne uuring – annab vastuse küsimustele kuidas, millist, miks, millised omadused? uuritakse nähtusi nende loomulikus keskkonnas ning püütakse ilminguid mõtestada ja tõlgendada nende tähenduste kaudu mida inimesed neile annavad. Vaatlus, intervjuu, Reliaablus- uurimuse korratavus, näidatakse, et tulemused ei ole juhuslikud. Oluline on kogu uurimisprotsessi täpne ja põhjalik dokumenteerimine ning hindamine.
(vastava registri järgi) välja linn, alev või küla, mille elanikke seekord küsitakse. Näiteks Pärnumaalt küsitletakse üks kord Sindi, teine kord Kilingi - Nõmme ja kolmas kord Pärnu - Jaagupi elanikke. Igast linnast või külast valitakse jälle juhuslikult (nimekirja järgi) küsitletav. On olemas ka reeglid, keda küsida ka siis, kui ettenähtud inimene ei ole kodus. Näide 1.2.2. Oletame, et Tartu Ülikooli 1. kursuse üliõpilaste hulgas on vaja läbi viia ankeetküsitlus, mis puudutab nende arvutiõpetust koolis. Valides nüüd juhuslikult teatud arvu esmakursuslasi, võib juhtuda, et 1) teaduskonnad on erineval tasemel esindatud (mõnest teaduskonnast on vastajaid palju ja teisest mõni üksik), 2) erinevatesse teaduskondadesse pürgijad on koolis tegelenud arvutiõpetusega erinevalt. Tedes aga üliõpilaste arvu teaduskonniti, võime täpselt planeerida valimi, mis tagab proportsionaalse esinduse
Andmekogumismeetodid Ankeet Mõiste Ankeet küsitlusleht mingite andmete saamiseks, kirjalik ringküsitlus. Üks andmete kogumise meetodeid on ankeetküsitlus. Inimeste grupile jaotatakse kätte kas paberil või internetikeskkonnas küsimused kindla teema kohta. Ankeedi eesmärgiks on suurema grupi uurimine mingi teema teadlikkuse kohta või osaluse kohta. Ankeet Organiseeritud küsimuste kogu Saab koguda suure andmestiku. Võib haarata palju inimesi ja esitada neile rohkelt küsimusi Meetod on tõhus, sest säästab uurija aega ja vaeva Hoolikalt koostatud ankeeti saab kergesti arvuti abil analüüsida
muutuja). Teadusliku uurimuse eesmärgiks on hüpoteesi testimine selgitamine kas hüpotees vastab tõele või mitte. 3. Andmete kogumine. Selleks et hüpoteesi testida, tuleb uuritava nähtuse kohta andmeid koguda. (Sotsioloogias esineb küll tihti sellist olukorda, kus uurija ei kogu andmeid isiklikult, vaid kasutab kellegi teise poolt varem kogutud andmeid.) Peamised sotsiaalteaduslikud andmekogumise meetodid: 1) Küsitlus (survey) a) ankeetküsitlus samade küsimuste (ankeedi e. küsimustiku) esitamine suurele hulgale inimestele (respondentidele); ankeedi küsimused on tavaliselt suletud vastusevariandid on ette antud; ühe inimese kohta saadav info on küllaltki pealiskaudne, kuid küsitletud inimesi on palju; b) intervjuu suurema hulga ja põhjalikumate küsimuste esitamine väiksemale hulgale respondentidele; küsimused on tihti avatud
muuhulgas ka tudengite rahalise olukorra parandamisele, võib omada hoopiski vastupidist efekti. Selle huvitava tähelepanekuni on meid viinud kõrgharidusreformi teemalised kirjutised, mida võis leida Internetist, seal hulgas ka haridusminister Jaak Aaviksoo erinevad artiklid selgitamaks kõrgharidusreformi visiooni ja eesmärki. Grupiga tööd alustades oli üsnagi selge, millist uurimismeetodit me antud juhul kasutama peaksime. Nimelt sai meile üsna kiiresti selgeks, et ankeetküsitlus ei avaks meie probleemi täielikku tagamaad, ega kirjeldaks selle olemust. Välistasime ka dokumentide või kirjanduse analüüsi, sest tahtsime fookusesse võtta tudengi, kui inimese, keda antud reform kõige otsesemalt puudutab. Valikusse jäigi siis kvalitatiivne intervjuu või töö fookusgrupiga. Argumenteeriti, et peaksime kokku koguma fookusgrupi, kes kõik siis sellel teemal arutleks, kuid mõistsime, et seal tehtav töö peaks olema meie poolt ka kuidagi salvestatav ja kontrollitav
Nt inimese haridus (sõltumatu muutuja) on positiivselt seotud tema sissetulekuga (sõltuv muutuja). Andmete kogumine alati ei ole uurijal vaja isiklikult uusi andmeid koguda. Mõnikord saab kasutada ka teiste poolt varem kogutud andmeid (on avalikke andmestikke nagu nt Euroopa sotsiaaluuring, Maailma väärtusteuuring ) . Peamised sotsiaalteaduslikud andmetekogumise meetodid: 1. Küsitlus 2. Vaatlus 3. Eksperiment 4. Dokumentide analüüs Küsitlus ankeetküsitlus (samade küsimuste esitamine suurele hulgale inimestele. Suletud küsimused (vastusevariandid ees). Intervjuu väiksema hulka inimeste põhjalikum küsitlemine, avatud küsimused. *populatsioon e üldkogum need inimesed kelle kohta tahame oma küsitlusega infot saada *valim see inimeste hulk, keda me reaalselt küsitleme *valimi esinduslikkus kui hästi valim populatsiooni esindab *juhuvalim selline valim mis on populatsioonist juhuslikult valitud ning see esindab
..........................................................22 SUMMARY........................................................................................................................................23 KASUTATUD ALLIKAD..................................................................................................................24 LISAD................................................................................................................................................25 Lisa 1. Ankeetküsitlus Sissejuhatus Käesolevas uurimistöös uurin hasartmänge ning nende levikut noorte seas. Hasartmängud on tänapäeval väga aktuaalne teema, sest nende populaarsus aina kasvab, tekib juurde just Internetisaite, kus on võimalik online-hasartmänge mängida. Noortel avaneb järjest rohkem võimalusi hasartmänge mängida. Noored näevad tihtipeale hasartmängudes kerget rikastumisviisi, aga nad tihtipeale ei tunneta seda õhukest piiri, mida ületades satutakse sõltuvusse ning ei tea
1. Miks toimuvad sotsioloogilised uuringud kindla teooria raames? 19. Milline on küsimuste psüholoogiline järjestus?Kõigepealt tulevad kerged küsimused, ankeedi Et andmed oleks üheti mõistetavad ning andmed ei tohi olla moonutatud. keskele pannakse kõige problemaatilisemad ehk kõige raskemini vastatavad küsimused, ankeedi lõppu 2. Nimeta uuringu teaduslikkuse kriteeriumid lähevad tundlikud, delikaatsed küsimused. Lõppu tulevad isikuandmed ja kõige lõppu tänusõnad. Uurimisprogrammi olemasolu (tagab, et uurimistöö oleks süstemaatiline) 20. Arutle teemal – kas kontrollküsimused lisada või mitte?Kontrollküsimuse esitamine - tõstab info Andmekogumise kindel meetod ...
Kordamisküsimused arvestustöö sooritamiseks (raamatupidaja) 1. Mis on personaliarvestus? Personaliarvestus on seadusest tulenev arvepidamine ettevõttes töötavate isikute kohta alates töösuhte vormistamisest, töötingimuste muutmisest kuni töösuhte lõpetamiseni. 2. Nimeta seadusega nõutud personalidokumente ja dokumente, mida personalitöös kasutatakse, kuid seadusega ei nõuta (mõlema liigi kohta vähemalt 3 dokumenti). Seadusega nõutavad personalidokumendid: Tööleping, töögraafik, puhkuste ajakava, palgateatis, tööandja kehtestatud töökorralduse reeglid. Seadusega mitte nõutavad personalidokumendid: töölevõtmise juhend, töötasu tabelid, värbamis ja valiku juhend, personalipoliitika, koolitusplaan, töötaja hindamisleht 3. Loetle töökorralduse elemendid. Struktuuriüksus, ametikohad, ülesanded, tegevused, tööoperatsioonid. 4. Kirjelda erinevaid töökorralduse süsteeme. Käsitsitöö à Tööprotsess on tööriistad või – vahendid ja tö...
voolavust. (Türk 2005: 70) Häid tulemusi annavad anonüümsed ankeetküsitlused, kus on vastusevariandid ette antud ning on jäetud ka võimalus vabaks vastusevariandiks. Ankeetküsitlused koosnevad eelkõige ametikohta ja tööd iseloomustavatest küsimustest, millele vastates 12 annab töötaja täpse ülevaate oma tööülesannetest, tehtavast tööst ja sellega kaasnevatest probleemidest. Ankeetküsitlus võimaldab saada olulist infot vahetult töötegijalt endalt, mis võimaldab täiustada juhtide kujutlust ametikohtadest ja nende spetsiifikast. (Türk 2005: 71) Intervjuude raames uuritakse aga ametikohtade ja töö spetsiifikat. Intervjuuga on võimalik saada infot, mida teised meetodid ei võimalda saada. Intervjuu käigus uuritakse, mida peetakse olulisemaks ja suuremat pingutust nõudvaks tööülesandeks, kuivõrd on vaja teha koostööd, kuidas tuleks lahendada tööprobleemid
andmete kõik võimalused. Esmased allikad: Vaatlus on uurimismeetod, kus andmeid kogutakse inimeste tegevuse vaatlemise teel. Eksperiment on uurimismeetod, kus vajaliku info saamiseks muudab uurija kontrollitavas keskkonnas ühte näitajat ja jälgib tulemust. Küsitlus on spetsiaalsete küsimuste esitamine inimeste intervjueerimiseks. Andmete kogumine: Kvantitatiivsed meetodid: Kvalitatiivsed meetodid: · Ankeetküsitlus · Avatud intervjuu · Internetiküsitlus · Fookusgrupp · Näost-näkku intervjuu · Delfi meetod · Telefoniintervjuu · Vaatlus · Tekstianalüüs · Juhtumianalüüs ANKEETKÜSITLUS
.....................................................................17 Kokkuvõte.......................................................................................................................18 Kirjandus.........................................................................................................................19 Lisad................................................................................................................................21 Lisa 1. Internetipõhine ankeetküsitlus........................................................................21 2 Sissejuhatus Inimesed on rännanud aegade algusest peale. Põhjuseid elukoha vahetamiseks on olnud erinevaid. Üldisemalt võib rännet jagada vabatahtlikuks ja sunnituks. Kui vabatahtlik ränne tuleneb inimese isiklikest või majanduslikest huvidest, siis sunnitud rände korral
analüüsi. Peamiseks eesmärgiks on mõõta, määratleda ja teha aruandeid seoste kohta teatud elementide vahel. Kvantitatiivsed uuringud on tavaliselt statistiliste andmete kogumise näol ülevaated, küsimustikud, intervjuud ja eksperimendid, mille eesmärk on määrata inimeste arvamust või teatud suundumusi ühiskonnas. Andmeid, mis on kogutud erinevatest allikatest on lihtne analüüsida ja lahti seletada. (http://www.essay- 911.com/samples/quantitative-research.htm) 3.1 Ankeetküsitlus Ankeet on käepärane meetod, millega saab uurida inimeste hoiakuid, uskumusi, eelarvamusi, aga ka nende veendumuste tugevust, kindlust ja mõjutatavust, katseisikute teadmisi, käitumismotiive, materiaalset olukorda jm. Ankeediga saadud andmestikku võib vaadelda uuritava soo, vanuserühmade, elukoha jt objektiivsete näitajate lõikes. Küsimustiku koostamisel tuleb tähele panna, et küsimused keskenduksid uurimisprobleemidele. Küsimused peavad olema eelarvamuse vabad,
Gümnaasiumi 8.-9.-ndate klasside teadmistest teemal muusikateraapia. Ajal kui igapäevane stress on jõudnud juba üpris noorte kooliõpilasteni, on muusikateraapia selle raviks suurepärane vahend. Uurimistöö valimi moodustasid Saku Gümnaasiumi 8.-9.-ndate klasside õpilased, kuna selles vanuses on nad juba võimelised erinevaid emotsionaalseid seisundeid hästi ära tundma ning neid vajadusel ka lihtsamalt analüüsima. Uurimismeetodina on kasutatud katset, mille käigus tuli täita ankeetküsitlus, selgitamaks , millised on õpilaste teadmised muusikateraapiast. Samuti taheti teada, milliseid emotsioone tekitavad neis erinevad ette mängitud palad. Kõikidele uuringus osalenutele kehtisid samad tingimused. Uurimusest järeldus, et: 1) rohkem kui pooled küsitletutest on varem kuulnud muusikateraapiast, sealhulgas on poiste ja tüdrukute osakaal üsna võrdne; 2) pea kolmveerand vastanuist arvavad, et muusikateraapiaga on võimalik inimesi ravida;
Teaduse ja tehnika arenedes on toimunud suured muutused ka kosmeetikatööstuses. Meigitooteid kasutatakse aina rohkem ja enamasti teadmata, millised tooted võivad olla kahjuliku mõjuga nahale. Uurimistöö, teemal „Gustav Adolfi Gümnaasiumi gümnaasiumi õpilaste teadlikkus meigitoodete koostisest ja mõjust nahale“, uurib kosmeetika negatiivseid omadusi ja inimeste teadlikkust meigitoodete koostisest. Selleks viiakse praktilises osas läbi ankeetküsitlus GAG-s õppivate 10.-12.klassi tütarlaste seas (vt. Lisa 1), nädalane katse nelja neiuga ja internetipõhine küsitlus kosmeetikutega. Teoreetilises osas kasutab autor dokumendianalüüsi ja kirjutab kosmeetika ajaloost, koostisainetest, nahatüüpidest ning mineraalkosmeetikast. Teema valik on langetatud peamiselt autori suurest isiklikust huvist arendada ennast ja tõsta teiste teadlikkust antud valdkonnas. Uurimistöö eesmärgiks on teadvustada inimesi
PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM KLIIMA MUUTUMINE EESTIS Uurimistöö Koostaja: Keivin Kivimägi 11A Juhendaja: Toomas Annuk PÜG õpetaja Põltsamaa 2010 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Eesti kliima iseloomustus 5 2. Eesti kliima piirkondlikud erinevused 7 3. Eesti kliima muutumist põhjustavad tegurid 9 4. Mida toob kaasa kliima muutumine? 13 5. Kuidas kohaneda kliima muutumisega? 14 6. Klimatoloogide arvamused 15 7. Uurimistöö tulemused ja arutelu 17 7.1 Eesti kliimat mõjutavad tegurid 17 7.2 Rahulolu Eesti kliima ja ilmastikuga 18...
Töökeskkonnaspetsialist Töökeskkonnas on valitud Töökeskkonnavolinik töökeskkonnaspetsialist ja volinik. Nad on läbinud 24 tunnise tööohutuse ja töötervishoiualase koolituse. Tervisekontroll Töötataje tervisekontroll toimub 2009a detsembri kuus. 4. Töötajate küsitluslehtede analüüs Ohutegurite tuvastamiseks viidi läbi töötajate anonüümne ankeetküsitlus. Ankeete täitsid 5 töötajat. Töötajate ankeetide tulemusi on kasutatud käesolevas riskianalüüsis terviseriskide hindamisel. Põhilised töökeskkonna ohutegurid ankeetküsitluslehtedele põhjal: - tuleoht: töötajatel puudub väljaõpe avariiolukorras tegutsemiseks; Tervislik seisund, mis on tingitud tööspetsiifikast ja töökeskkonnast: - kaela-, selja- ja jalalihaste valud. Õnnetusjuhtumite riski võimaliku põhjusena on nimetatud järgmist:
Kontrollimiseks vajatakse fakte, mille alusel saab paikapidavust hinnata. Mida suurem hulk fakte räägib hüpoteesi poolt, seda tõepärasem ta on. Hüpoteesid/uurimisküsimused vormistatakse töös eraldi alapeatükina või eraldi lõiguna sissejuhatuse lõpus. Andmekogumismeetodid a) Vaatlus arengu, käitumise, ,,suhtlemise" (analüüsiruudud: taimed, limused, vihmaussid) b) Eksperiment (mõõtmine, vaatlemine, mudeleksperiment, simulatsioon) c) Intervjuu d) Ankeetküsitlus e) Päevikumeetod f) Hinnanguskaala Meetodivaliku rusikareeglid on järgmised: · Kui soovitakse selgitada, kuidas inimesed tegutsevad ja käituvad avalikes kohtades, sobib kasutada otsest vaatlust · Kui soovitakse selgitada, mida inimesed teevad eraelus, sobib kasutada intervjuud, ankeetküsitlust või päevikumeetodit · Kui tahetakse selgitada, mida inimesed mõtlevad, tunnevad, kogevad või usuvad, võib kasutada
registreid loodi GIS. Puudujäägid: tänapäeva maailmas ei summuta vahemaa enam nii palju (veonduse ja side arengu tõttu). Regiooni mõiste ikka vana. Ärid on globaalsed, raha liigub mujale. LÄHEM VAADE VOOLUDELE Humanistlikud geograafid. 1960ndate lõpp 1970. Eesmärk: inimeste ruumilise käitumise mõistmine. Meetodid: 1) osaluseksperiment mindi ja elati uuritavate elu (undercover nt noortekampades, kodututega), 2) intervjuumeetod, 3) ankeetküsitlus. Kas selline paiknemine on vabast tahtest või ühiskonna, majanduse, kultuuri, struktuuri mõju? (vaba tahe või kaalutud, et kohas X võib saada peksa, kohas Y on kallis, kohas Z ei pruugi olla isikule meeltmööda). Inimese uurimine mikro (indiviid) ja makro (grupp) tasemel. Läheb vaja üldistavaid teooriaid. Humanist vs positivist. Humanist: tegeleb mikrotasemega, uurib inimeste kujutlust maailmast. Tõde saadake kogemusest ja suhtlemisest, saadud tõde on isiklik õppimisprotsess.
registreid loodi GIS. Puudujäägid: tänapäeva maailmas ei summuta vahemaa enam nii palju (veonduse ja side arengu tõttu). Regiooni mõiste ikka vana. Ärid on globaalsed, raha liigub mujale. LÄHEM VAADE VOOLUDELE Humanistlikud geograafid. 1960ndate lõpp 1970. Eesmärk: inimeste ruumilise käitumise mõistmine. Meetodid: 1) osaluseksperiment mindi ja elati uuritavate elu (undercover nt noortekampades, kodututega), 2) intervjuumeetod, 3) ankeetküsitlus. Kas selline paiknemine on vabast tahtest või ühiskonna, majanduse, kultuuri, struktuuri mõju? (vaba tahe või kaalutud, et kohas X võib saada peksa, kohas Y on kallis, kohas Z ei pruugi olla isikule meeltmööda). Inimese uurimine mikro (indiviid) ja makro (grupp) tasemel. Läheb vaja üldistavaid teooriaid. Humanist vs positivist. Humanist: tegeleb mikrotasemega, uurib inimeste kujutlust maailmast. Tõde saadake kogemusest ja suhtlemisest, saadud tõde on isiklik õppimisprotsess.
.................... 21 2.1.6 Võõrkeelte õppimise meeldivus..................................................... 23 2.1.7 Võõrkeelte tase............................................................................. 24 KOKKUVÕTE.................................................................................................. 25 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................ 26 LISA 1 Ankeetküsitlus................................................................................... 27 2 SISSEJUHATUS Erinevate keelte oskamisel ei ole eriti negatiivseid külgi. Alati tuleb kasuks, kui lähed välismaale ja oskad seal võõramaalastega suhelda, olles eksinud või lihtsalt abi vajades. Tänapäeval õpetatakse koolides kindlalt kolme võõrkeelt: inglise-, vene- ja saksa keelt, osades koolides ka soome keelt
sihtgrupile mõeldud küsitlustega. Heaks näiteks on töötukassa tellimusel läbi viidud Faktum & Ariko poolt uuring: teenuste kasutajate rahulolu klienditeenindusega. Selle uuringu sihtrühmaks oli töötukassa kliendid – tööandjad ja tööotsijad. Selliselt teostatud küsitlusele, erinevalt lihtsalt ametnike arvamusest, saab toetuda analüüsimisel ja tegevuste planeerimisel. Küsitlusmeetodiks oli veebiküsitlus tööandjatega ja tööotsijate ankeetküsitlus büroodes koha peal. Uuringu käigus küsitleti 1038 tööandjat ja 2927 tööotsijat. Tulemused näitavad, et keskmine rahulolu töötukassa klienditeeninduse protsessiga oli 2010. aastal 78 palli ja rahulolu teenindajate asjatundlikkusega oli 81 palli 100-palli skaalal.(Suits 2011) Parandada saab rahulolu alati parem teenindusega, mis on suunatud kliendi vajaduste rahuldamisele võimalikult kiirelt ja tõhusalt. Heaks vahendiks on organisatsioonis välja töötatud klienditeenindusstandard
töötervishoiujuhendid. Töökeskkonnaspetsi Töökeskkonnas on valitud alist töökeskkonnaspetsialist ja – volinik. Töökeskkonnavolini Nad on läbinud 24 tunnise k tööohutuse ja töötervishoiualase koolituse. Tervisekontroll Töötataje tervisekontroll toimub 7 2009a detsembri kuus. 8 4. Töötajate küsitluslehtede analüüs Ohutegurite tuvastamiseks viidi läbi töötajate anonüümne ankeetküsitlus. Ankeete täitsid 5 töötajat. Töötajate ankeetide tulemusi on kasutatud käesolevas riskianalüüsis terviseriskide hindamisel. Põhilised töökeskkonna ohutegurid ankeetküsitluslehtedele põhjal: - tuleoht: töötajatel puudub väljaõpe avariiolukorras tegutsemiseks; Tervislik seisund, mis on tingitud tööspetsiifikast ja töökeskkonnast: - kaela-, selja- ja jalalihaste valud. Õnnetusjuhtumite riski võimaliku põhjusena on nimetatud järgmist:
infokirjaoskuse edendamise töögrupiga. Andmebaasi International Information Literacy Resources Directory lisati TTÜR-i infokirjaoskuse kursuste ingliskeelsed ainekaardid. o Ilmus akadeemik Ülo Lille personaalbibliograafia (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu töid B ; 6). o Korraldati kahepäevane ülikooliraamatukogude referentide suvekool "Näe ja ole nähtav". o Tehnikaülikooli üliõpilaste seas viidi novembris läbi ankeetküsitlus "Mida arvad meie raamatukogu teenuste kvaliteedist?" o 2005. aastal läbi viidud ankeetküsitluse "Mida arvad meie raamatukogu sisekommunikatsioonist" üheks tulemuseks oli raamatukogu aasta kolleegi valimine. "Aasta kolleeg 2006" nimetuse sai komplekteerimisosakonna pearaamatukoguhoidja Raina Rohumaa. · 2007 o 2007. aastast alates on raamatukogu tehnikaülikooli töötajate publikatsioonide lõppkinnitaja Eesti Teadusinfosüsteemis ETIS.
· Küsitlusuuring. Viimane, kõige paremini tuntud turu-uuringu vorm on küsitlusuuring. Küsitlusuuringu puhul püütakse koguda informatsiooni süstemaatiliselt, küsitledes inimesi või ettevõtteid. Läbi otseste küsimuste püüavad turu uurijad välja selgitada kellegi arvamusi, motiive, hoiakuid, harjumusi ja teisi käitumise aspekte. Küsitlusuuringu võib läbi viia kirjalikult, telefoni teel või suuliselt. · Kirjalik ankeetküsitlus on kolmest odavaim. Peale väiksemate kulude on sel meetodil teisigi eeliseid. Adressaadid võivad vastata küsimustele siis, kui nad soovivad ega ole sõltuvuses intervjueerijast. (Turu-uuringud) Iga projektiga alustades on esimene samm eesmärkide püstitamine. Mida tahetakse uuringu abiga saavutada? Need eesmärgid peavad keskenduma protsessile. Tähtaegade määramine on alati oluline, kui uuring on plaanitud mitme-etapilisena. Järgnevalt
...........................................................................................87 (Siseministeeriumi riskianalüüsi juhend)................................................................ 87 6 Lisa 2 ...................................................................................................................... 88 Magistritöö koostamisel tehtud ankeetküsitlus....................................................... 88 7 MÕISTED Magistritöös kasutatavad mõisted pärinevad hädaolukorraks valmisoleku seadusest, arhiiviseadusest, avaliku teabe seadust, Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1998. a määrusest nr 308 "Arhiivieeskirja kinnitamine", Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
