50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 44 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-06-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
35 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kristiina.meentalo
Õppematerjali autor
hea välja näeks [25]. Nahatüübile vastava puhastustoote kasutamine on vajalik peale kantud meigitoodete, samuti tolmu ja vanade rakkude eemaldamiseks. Korralikult puhastatud näonahk on tunduvalt vastuvõtlikum erinevatele aktiivainetele, mis sisalduvad hoolduskreemis, seerumis või maskis [28]. Põhilisteks hooldusvahenditeks on puhastusvahend ja vesi, niisutav kreem ning päikeseblokaator [25]. Näo- ja kaela puhastamine on üks olulisemaid eeltingimusi terve ja särava näonaha saavutamisel või alalhoidmisel. Enne magama minekut peaks alati eemaldama nahalt meigi. Meik imendub nahapooridesse ning ummistab need. Päeva jooksul eritunud naharasu seob endaga ümbritsevast keskkonnast pärit tolmu ja mustuse, nii saavad erinevad bakterid paljunemiseks soodsad tingimused. Näo korralikuks puhastamiseks tuleb kasutada
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool KOSMEETIKA AJALUGU Referaat Mari Sarv 38E Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kosmeetika ajalugu Rahvusvaheline CIDESCO Kool Referaat Tallinn 2008 Mari Sarv 2 38E Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kosmeetika ajalugu Rahvusvaheline CIDESCO Kool Referaat Kosmeetika (kreeka keelest 'kaunistuskunst') ehk iluravi, inimese välimuse eest hoolitsemine, tema keha ilu säilitamine ja värskendamine. Kosmeetikat võib tinglikult jagada arstliku ja dekoratiivkosmeetika valdkondadeks. Arstlik kosmeetika tegeleb naha hooldamise ja ravimisega, samuti ilukirurgiaga. Dekoratiivkosm
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Eveli Otterklau Yvette Vaino TAIMERAVI JA NAHAHAIGUSED Referaat SISUKORD Tallinn 2012 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau, Yvette Vaino Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45-e grupp SISSEJUHATUS Inimene on osake elusloodusest, igaüks saab sündides kaasa teatud kapitali, mida nimetatakse terviseks. Ja see kui hästi sellega osatakse ümber käia on juba 40-50. eluaastaks näha. Inimorganism on keerukas ja väga täpselt töötav, kus kõik elundid ja süsteemid on omavahel seotud. Seega iga tarbitav söök, jook või ravim jätab kuhugi oma jälje. Mitmete haiguste raviks võiks senisest palju julgemini kasutada ravimtaimi,mitte esimese hooga tormata apteeki erinevate ravimite järgi. Loomulikult on nende toi
lõhnastamiseks, kuid selle tegelikku koostist ei ole kirja pandud. Lõhnaaine võib sisaldada ftalaate ja parabeene, mis võivad põhjustada tervisehäireid ja vähki. See on vaid üks näide. Kui vaadata lastešampoonide koostist, siis selgub, et enamus koostisaineid on sünteetilised. Eestis on hetkel väga populaarne puhta toidu teema. Räägitakse väga palju ohtlikest E-ainetest, mida meie toit sisaldab. Aeg-ajalt leidub infot ka kosmeetikatoodetes sisalduva kohta, kuid siiski on inimeste teadlikkus sellel alal veel vähene. Kindlasti tuleb vaadata kosmeetikatoodetel olevat koostiainete nimekirja ning mõelda, mida me tegelikult oma nahale määrime. Kuni 60% sellest, mida me määrime oma nahale, imendub meie organismi. 2 Kahjulike ainete loetelu: Sünteetilsed lõhnaained sisaldavad tihti ftalaate, sünteetilisi kemikaale, mida
Huuli ei värvitud, vaid hammustati punaseks. Esimene huulepulk valmistati 1883. aastal ja see sisaldas vaalarasva ja mandliõli. 20. sajand oli aga mitmepalgeline ajastu, algus oli tragöödiate ja katastroofide sajand. Iga aastakümme tõi kaasa mõne katastroofi, sõja või konflikti. Sajandi keskpaigas elas 30 % maailma rahvastikust linnades. Jumestusvahendid ei olnud sel ajastul enam mürgised, vaid kasutati tervislikumat kosmeetikat. Näole kanti kreem, riisipuuder, põsepuna ja puuder, et see hajutaks näh- tavad piirjooned. Kulmud tehti korrapärasteks, huuled aga pidid olema loomulikult punased. 1912. aastal võeti kasutusele põsepunalapid. Joonis 5. 19. sajandi mitme moesuuna juurutaja JosephineBonaparte 3.1 1920ndad Kõik naised ihkasid 1920-ndatel välja näha efektsed nagu filmidiivad. Jumestus- vahendite hind muutus sel ajal odavamaks ja kättesaadavamaks. Meikimine muutus popimaks ja end jumestada julgeti juba avalikes kohtades.
· Lainerijoon teha nii üla- kui alalaule, kasutada ka kunstripsmeid. Twiggy Flower power liikumine 1970 1980 Sex, drugs and rock'n'roll! 1970-ndatel valitses jumestuses loomulikkus, roheline värv, alusvärv võis üle pika aja olla päevitusekarva, ohtrasti kasutati musta kajalit ja üksikuid kunstripsmeid. Huuleläige oli hitt-toode. Uudsena hakati kasutama lauvärvi alalau välisnurgas. Näokreemid lõhnasid: roos, avokaado, mesi. Meigiks: · Nahk õige pisut tumedamaks, vajadusel kasutada pruunistavaid vedelikke. Mari Sarv 14 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Jumestuse teooria Rahvusvaheline CIDESCO-kool Jumestuse ajalugu · Lisada näppudega kreemjat põsepuna. · Huuled teha heleda huuleläikega.
Triin Abiline KAHJULIKUD AINED KOSMEETIKAS Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus 3 Kahjulikud ained kosmeetikas 4 Kahjulike ainete nimekiri 5 Ohutumad alternatiivid 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud materjal 12 2 Sissejuhatus Valisin selle teema, kuna antud probleem on minu enda elus aktuaalne. See oli mõned kuud tagasi, kui jumestuskooli astudes anti mulle kätte informatiivne materjal, mis sisaldas andmeid kahjulike ainete kohta kosmeetikas. Esimest korda elus hakkasin ma mõtlema, mida need endas võivad sisaldada ja millist ohtu need võivad endas kujutada. Selle referaadi eesmärgiks on selgitada, miks on oluline jälgida kosmeetikatoodete koostisainete nimekirja. Selleks toon ma välja põhiliselt kõige kahjulikumad a
saadakse loodusest. · Vitamiinid ja hormoonid- hea moodus viia neid naha sisse + mineraalained- takistavad vähirakkude teket 2. Kosmeetilised preparaadid Kosmeetiliste preparaatide seas on palju emulsioone, kasutatakse ka lahusteid ja zeleesid. Pulbritaolisi ja kompaktseid vahendeid on vähem. Üsna harva kasutatakse suspensioone. Peaaegu kõik kosmeetilised preparaadid on lõhnastatud. Kosmeetilisteks preparaatideks on igasugused kreemid, dekoratiivkosmeetika ja lõhnained. Kreemid Rasvalaadsed ained moodustavad kreemide aluse. Nende ülesanne on toime- ja mõjuainete nahka viimine, naha pehmendamine, niisutamine ja elustamine. Sellesse gruppi kuuluvad küllastunud (steariin, palmitiin jt.) ja küllastumata (linool- ja linoleenhape) rasvhapped, mineraalid (vaseliin, parafiin) ning taimsed, loomsed ja sünteetilised õlid, rasvad ning vahad. Väike tabel tänapäeva kreemide tüüpkoostistest:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid